Türi Vallavolikogu — Türi-Alliku lasteaia arengukava kinnitamine — KO, 151, 1558

Võttes aluseks kohaliku omavalitsuse korralduse seaduse § 6 lõike 3 punkti 1, koolieelse lasteasutuse seaduse § 91 lõike 3, Türi Vallavolikogu määrab: 1. Kinnitada Türi-Alliku lasteaia arengukava vastavalt juuresolevale lisale 13 lehel. 2. Määrus jõustub 2. mail 2005. a. 3. Määrus avalikustatakse valla kantseleis, valla kodulehel ja elektroonilises Riigi Teatajas. Volikogu esimees Toomas ŠADEIKO Kinnitatud Türi Vallavolikogu 27. aprilli 2005. a määrusega nr 12 TÜRI-ALLIKU LASTEAIA ARENGUKAVA 2005–2007 I. SISSEJUHATUS 1. Türi-Alliku lasteaia arengukava on dokument, mis määrab ära lasteasutuse arenduse põhisuunad ja valdkonnad, tegevuskava kolmeks aastaks ning arengukava uuendamise korra. 2. Türi-Alliku lasteaia arengukava lähtub koolieelse lasteasutuse seaduse §-s 91 arengukavale esitatud nõuetest ja Türi valla arengukavast. II. ÜLDANDMED 1. Türi-Alliku lasteaed asub endise Kirna kolhoosi kontoris. 2. Türi majanditevaheline lasteaed «Nurmenukk» likvideeriti 1992. aastal. Lasteaeda oli siiski Türi-Alliku piirkonda vaja ja seetõttu loodi see 1995. a endise Kirna kolhoosi kontori ruumidesse. Algselt paiknes lasteaed ühel korrusel kitsukestes ruumides ja ühtekokku oli seal 32–34 last. Aastatega on lasteaed küll mõned ruumid juurde saanud ja üldpinda on praegu 266 m2, kuid ikkagi ei vasta ruumid tervisekaitse nõuetele (vt tabel nr 1 teksti lõpus) .Lastega töötas neli õpetajat, söögitädi, muusikaõpetaja ja juhataja. 1996. a sai lasteaed oma pangaarve ja raamatupidaja. Käesolevaks ajaks on lasteaiast kooli saadetud enam kui sada last. Tagasiside koolist näitab, et enamus lapsi saab hästi hakkama ja nad on väga tublid nii spordis kui ka käelistes tegevustes. Kõikidel Türi piirkonna lasteaedadel on koolidega tihedad sidemed. Lasteaia õpetajatel ja algklasside õpetajatel toimuvad ühised õppepäevad ja arutelud. Lasteaias on aastatega kujunenud oma toredad ja kindlad traditsioonid ning on olnud terve rida meeldejäävaid üritusi. Üheks huvitavamaks ürituseks on kujunenud igaaastane kogupere matk «Tere sügis». Loodus ja looduses käimine ja selle hoidmine on Türi-Alliku lasteaia üks põhisuundadest. Elamusterohked on ka kahe lasteaia ühised sportlikud isadepäeva üritused või osavõtt Audentese Erakooli korraldatud vabariigi lasteaedade spordipäevast või siis Paide–Türi rahvajooksu laste jooksudest või ekskursioonid Eestimaa looduskaunitesse paikadesse. Väga meeldejääv oli ka lasteaia juurde lumelinna ehitamine, millest võttis osa üle saja inimese. Koos vanematega oleme pidanud nõidadepidu ja jooksnud Jüriöö jooksu. Lapsed on edukalt esinenud lauluvõistlustel ja osa võtnud loovtööde võistlustest ka väljaspool maakonda ja võitnud hulga auhindu. Lasteaias on palju mõeldud terviseedendamisele, rahastatud on mitmeid projekte. Vanema rühma lapsed käivad Türi ujulas ja saavad ujumisalgõpetust. Lastel on võimalus iga kuu näha mõnda teatrietendust. Samas on meil heaks traditsiooniks ka ise teatrit teha, emad-isad saavad neid etendusi näha kas siis jõulupeol või kevadpeol. Side lastevanematega on tihe. Kunagi ei öelda ära, kui lasteaia juures on mõni töö vaja ära teha. Laste toitlustamiseks tuuakse lõunasöök Türi TMK sööklast. Kohapeal toimub toidu jagamine. Oode ja hommikusöök valmistatakse kohapeal. 2.1. Lasteaias käivate laste üldanalüüs Lasteaias on käesoleval hetkel 2 segarühma (vt tabel nr 2) 31 lapsega. Laste vanus jääb 2 ja 7 aasta vahele. Kui vaadelda laste sündivuse tabelit Türi-Alliku piirkonnas (tabel nr 3), selgub, et Türi-Alliku lasteaed ei suuda ruumi kitsikuse tõttu kõikidele soovijatele lasteaiakohta pakkuda. Laste tase lasteaeda saabumisel on väga erinev. Osa veel iseendaga toime ei tule, teised aga tunnevad juba tähti. Kui lapsed tulevad lasteaeda 2-aastaselt ja läbivad kogu meie õppekava, võime rääkida kooliküpsusest igal tasandil. Lapsed, kes tulevad viimaseks aastaks või käivad lasteaias väga harva, ei saavuta koolivalmidust täiel määral. Palju oleneb laste sotsiaalsest ja rahvuslikust taustast. Muukeelse lapse puhul oleme seadnud eesmärgiks aastaga eesti keel selgeks õpetada. Probleemsetest peredest lastel on väga suur osakaal psühholoogilisel momendil, nendele turvatunde ja kindluse tagamisel, suurem vajadus vanema nõustamisel ja abistamisel. Kolmandik lasteaias käivatest lastest vajab logopeedilist abi. Lasteasutuses peaks olema ka meditsiinitöötaja ja juhataja asetäitja metoodilise töö alal. Tabel nr 1 Sotsiaalministri 25. oktoobri 1999. a määrus nr 64 «Koolieelse lasteasutuse tervisekaitse-, tervise edendamise...jne» ütleb: (mõned näited ruumide suuruse kohta) Ruumi suurus m2 Rühma suurus Ruumi ühele lapsele m2 Ruumi nimetus Norm Tegelik Mahutavus Tegelik 01.01.2005 Norm Tegelik Väikeste segarühm 16 15 riietusruum 15 16,2 16 15 1,0 1,1 mänguruum 37,5–52,5 49 16 15 2,5–3,5 3,2 magamisruum 30 18 16 15 2,0 1,2 tualettruum 15 10 16 15 1,0 0,6 Suurte segarühm 16 16 riietusruum 16 10 16 16 1,0 0,6 mänguruum 40–56 18,4 16 16 2,5–3,5 1,6–2,0 mängivad teistes ruumides magamisruum 32 18,4 18,4 16 16 2,0 1,1 tualettruum 16 10 16 16 1,0 0,6 õppimisruum – 16,2 16 16 Loodav rühm 12 12 riietusruum 12 9 12 12 1,0 0,75 mänguruum 36 43 12 12 2,5–3,5 3,6 magamisruum 24 30 12 12 2,0 2,5 tualettruum 12 5 12 12 1,0 0,4 Riiete kuivatusruum – 12 12 4,0 – Koridor õueala 7,2 800 Märkus: Kuna lasteaia ümber on veel vaba maad, siis sobib sinna miniatuurne spordiväljak. Tabel nr 2 Laste vanused ja arvud rühmades 01.03.2005: Seisuga 01.03.2005 Vanus Rühma suurus 01.03.2005 Keskmine kohalkäimise % Mahutavus Tegelik Väikeste segarühm 2-a–2 3-a–3 4-a–8 5-a–2 16 15 75% Suurte segarühm 5-a–4 6-a–11 7-a–1 16 16 87% Laste vanused ja arvud rühmade, kavandatud pärast laiendamist: Seisuga 01.03.2005 Vanus Rühma suurus kavandatav Mahutavus Tegelik Kavandatav väikeste rühm 2-aastased 3-aastased 12 12 Kavandatav keskmiste rühm 4-aastased 5-aastased 16 16 Vanem rühm 6-aastased 7-aastased 16 16 Laste arv ja vanuseline koosseis ja muutumistendentsid Türi-Alliku lasteaia reaalses teeninduspiirkonnas M – mees (poiss) N – naine (tüdruk) K – kokku Va- nus Sünni- aasta KIRNA LOKUTA PALA POAKA TORI TÜRI- ALLIKU ÄNARI Kokku M N M N M N M N M N M N M N M N K 1 2004 0 1 1 0 0 0 0 0 0 0 3 2 0 0 4 3 7 2 2003 1 0 0 0 1 0 0 0 0 0 3 4 1 0 6 4 10 3 2002 0 0 1 0 1 0 0 1 0 0 2 0 0 0 4 1 5 4 2001 1 2 0 1 0 0 0 0 0 0 3 2 1 1 5 6 11 5 2000 1 0 0 0 0 0 0 0 0 0 3 2 0 0 4 2 6 6 1999 0 0 1 0 0 0 1 2 0 1 5 3 1 1 8 7 15 7 1998 2 1 0 0 0 1 0 1 0 0 2 5 0 2 4 10 14 III. TÜRI-ALLIKU LASTEAIA PÕHISUUNAD JA VALDKONNAD 3.1. LASTEAIA VALDKONNAD JA INDIKAATORID Lasteaia arenduse valdkondi kajastavad põhitegevused ja neid iseloomustavad indikaatorid tulenevad dokumentidest: Türi-Alliku lasteaia sisehindamise läbiviimise kord ning lasteaia õppe- ja kasvatustegevuse ja juhtimise tulemuslikkuse hindamise kriteeriumid. 1) Strateegiline juhtimine a. Arengukava b. Aasta tegevuskava c. Sisehindamine 2) Personali juhtimine ja koostöö a. Personali arendamine b. Koostöö 3) Õpikeskkonna kujundamine a. Turvalisus b. Ruumid ja maa-ala c. Õpivõimaluste mitmekesistamine 4) Õpetamine, kasvatamine, õppimine a. Lasteaia õppekava üldosa b. Rühma õppe-ja kasvatustegevuse planeerimine c. Õpetamine, kasvatamine d. Mängimine, õppimine 5) Lapse toetamine a. Lapse haridusliku erivajaduse väljaselgitamine b. Lapse toetamine 6) Haridustulemuse saavutamine Koolivalmidus 3.2. TÜRI-ALLIKU LASTEAIA MISSIOON Lasteaia kõikide töötajate missiooniks on toetada laste kehalist, vaimset ja sotsiaalset, sealhulgas kõlbelist ja esteetilist arengut, et kujuneksid eeldused igapäevaeluga toimetulekuks ja koolis õppimiseks. Selleks on vaja: a) luua lapsele arengut soodustav keskkond, tagada turvatunne ja eduelamused ning toetada lapse loomulikku huvi hankida teadmisi ja saada kogemusi ümbritseva elu, looduse ja ühiskonnanähtuste kohta; b) soodustada lapse kasvamist aktiivseks vastutus-, otsustus- ja valikuvõimeliseks, oma otsuste ja tunnustatud käitumisnormidele vastavalt käituvaks ning vajadusel oma käitumist korrigeerivaks, teiste suhtes avatuks, teisi arvestavaks, tundlikuks koostöövalmis inimeseks; c) toetada last ümbritseva maailma mõistmisel ja tervikliku maailmatunnetuse kujunemisel; d) toetada ja abistada vanemaid õppe- ja kasvatusküsimuste lahendamisel, vajadusel nõustada neid. 3.3. TÜRI-ALLIKU LASTEAIA VISIOON JA STRATEEGILISED EESMÄRGID Lasteaia missiooni elluviimine eeldab organisatsiooni kogu personalilt sellist käitumist ja koostoimet, mis looks tingimused kõigi laste arenguks soovitud suunas. Lasteaia visioon on kirjeldatud dokumendis «Türi-Alliku lasteaia sisehindamise läbiviimise kord» (kinnitatud lasteaia juh. kk. nr 2, 10.09 2003. a) ning lasteaia õppe- ja kasvatustegevuse ja juhtimise tulemuslikkuse hindamise kriteeriumid. Lasteaia visioon annab kogu personalile ettekujutuse sellest, millised me peame olema, et täita missiooni. Kogu personali ülesandeks on järjepideva arendustegevuse kaudu kujundada lasteaed selliseks, nagu seda kirjeldab lasteaia visioon. Lasteaia visioon on lasteaia eri valdkondades alljärgnev: 1) Strateegiline juhtimine Lasteaias toimub süstemaatiline arendustegevus. Lasteaia arendustegevuse aluseks on arengukava. Lasteaia arengukava määrab lasteaia visiooni lapse arengust lähtuvalt, lasteaia personali strateegilised eesmärgid, õppeaastate prioriteedid ning arengukava tegevuskavas planeeritud tegevused toetavad ja tagavad strateegiliste eemärkide saavutamise. Arengukava korrigeerimisel lähtutakse lasteaias järjepidevalt sisehindamistulemustest. Aasta tegevuskavas kavandatud tegevused tagavad õppeaasta eesmärkide täitmise ning aasta tegevuskava kavandamisel lähtutakse lasteaia sisehindamise tulemustest ja arengukavast. Sisehindamine tagab lasteaia eesmärgistatud tegevuse. Sisehindamise käigus analüüsitakse lasteaias põhitegevuste tulemuslikkust. Sisehindamise tulemused on aluseks lasteaia tegevuse parendamisel. Sisekontroll lasteaias tagab personali õiguspärase tegevuse ning riiklike ressursside otstarbeka kasutamise ülesannete täitmisel. Lasteaia juhtkond kaasab enesehindamisse sidusgrupid. 2) Personali juhtimine ja koostöö Personali täienduskoolituse kavandamine lasteaias tuleneb arengukava strateegilistest eesmärkidest. Täienduskoolituse läbiviimine tuleneb sisehindamise tulemustest. Lasteaias hinnatakse süstemaatiliselt täienduskoolitusele eraldatud ressursside kasutamise tulemuslikkust. Tahame sisse viia toimiva personali tunnustamissüsteemi. Pedagoogiline personal ja lapsevanemad osalevad lasteaia põhitegevusi mõjutavate otsuste tegemisel. Informatsiooni liikumine sidusgruppide vahel on lasteaias süsteemne. 3) Kasvukeskkonna kujundamine Lasteaia personal on kujundanud vaimselt ja füüsiliselt turvalise õpikeskkonna, kuid igal lapsel võiks olla töökoht, vastavalt tema kasvule ja hariduslikule erivajadusele. Lasteaia õppe- ja üldotstarbelised ruumid on puhtad ning lasteaia maa-ala on heakorrastatud. Lasteaias on pedagoogidel võimalused IT-vahendite kasutamiseks tundide ettevalmistamisel ning pedagoogid kasutavad IT-vahendeid tundides. Lasteaias on olemas alternatiivsed õppevahendid ja -materjalid. Õppekäikude korraldamine on süsteemne. 4) Õpetamine, kasvatamine, õppimine. Lasteasutuse õppekava üldosa on koostatud lasteaia eesmärkidest lähtuvalt ning kajastab lasteaia eripära. Lasteasutuse õppekava arendamisel lähtutakse õppe- ja kasvatustegevuse tulemuslikkuse analüüsist. Rühma õppe- ja kasvatustegevuse plaanide koostamisel lähtuvad pedagoogid laste eripärast. 3.4. ARENGUKAVA VALDKONNAD Arengukava elluviimine toimub järgmiste valdkondade arendamise kaudu: 1) Õppekava a. Õppe-kasvatustegevuse eesmärgid ja põhimõtted b. Lasteasutuse liik ja eripära c. Lasteasutuse tegevuskava aasta vältel d. Rühmade õppe- ja kasvatuskorraldus, sealhulgas rühmade tegevus- ja päevakavad e. Lapse arengu hindamise põhimõtted ja korraldus f. Koostöö lastevanematega 2) Õppe-kasvatusprotsessi planeerimine a. Rühma õppe-kasvatustegevuse plaanid b. Õppe-kasvatustöö päevik 3) Õppe-kasvatusprotsessi läbiviimine a. Õppeprotsessis arvestatakse laste individuaalsusega b. Õppeprotsess toetub laste arengule c. Õppeprotsessis arvestatakse laste sooliste iseärasustega e. Õppeprotsessis arvestatakse laste rahvuslike ja piirkondlike iseärasustega f. Aktiivne mõtestatud õppimine g. Õppe-kasvatustegevuse valdkondade integratsioon 4) Lapse arengu hindamine a. Lapse arengu jälgimise protsess b. Info edastamine lapsevanemale c. Info kogumine lapsevanematelt d. Lapse arengu analüüsi tulemuste kasutamine e. Logopeedilise töö korraldamine 5) Õpikeskkond a. Ohutu ja laste arengut soodustav keskkond b. Individuaalsete vajadustega arvestav c. Arenguliselt sobivad õppevahendid 6) Koolivalmidus a. Õppekava b. Koolieelikute rühma tegevuskava c. Õiend (lasteaia lõpetamise kohta) 7) Koostöö partneritega (lastevanemad, kool) a. Koostöö lastevanematega b. Koostöö kooliga 8) Erivajadusega lapsed a. Koolipikendus 9) Lasteasutuse ja lapsevanema vaheline infovahetus a. Lasteasutuse tutvustus b. Lastevanemate aktiivsus c. Lastevanemate koosolekud 10) Hoolekogu a. Hoolekogu tegevuse tulemused 11) Lastevanemate koolitus a. Lastevanemate koolituse tulemuslikkus 12) Sisekontrollisüsteem a. Sisekontrolli süsteemsus ja tulemuslikkus b. Sisekontrolli tulemuste rakendamine 13) Õppe-kasvatustegevuse analüüs a. Õppe-kasvatustegevuse analüüs b. Pedagoogiline nõukogu 14) Enesehindamine IV. TEGEVUSKAVA KOLMEKS AASTAKS 4.1. Türi-Alliku lasteaia koolitusprioriteedid 2005–2007 1) Koolitusvajaduse selgitamine ja asutuse personali koolituse suunamine on süsteemne a. Kogu personali haridustase (üldharidus, erialane tasemekoolitus, täienduskoolitus) on kaardistamise, andmeid täiendatakse pidevalt. b. Koolitusalase dokumentatsiooni pidamine toetab koolitusvajaduse selgitamist (koolituse arvestus, koolituse aruandlus, koolitusplaan). 2) Koolituse mõjususe tõstmine personali arendamise kaudu a. Koolitust korraldatakse kolmel tasandil: asutuse tasand – juhataja korraldab arengukoosolekuid töötajate koolitamiseks lähtuvalt arenguvajadustest õpetaja tegevus koolitajana: ainekomisjonides osalemine, koolitustest tagasiside andmine pedagoogide nõupidamistel praktilise õppuse korraldamine teistele õpetajatele meie majas (metoodiliste vahendite tutvustus, töövõtete õpetamine); lastevanemate koolitamine, õpetaja tegevus rühmakoosolekul; individuaalse enesetäiendamisteema valimine ja teistele selle tutvustamine, mis võrdsustatakse väliskoolitusel osalemisega 10–40 tunniga; Maakonna ja riiklik tasand – osaleda maakonna ja riiklike koolitusasutuste poolt korraldatud koolitusel. KOOLITUSVAJADUSE MÄÄRATLEMISE ALUSED • Arenguvestlus juhatajaga, millele eelneb töötaja kirjalik tööalane eneseanalüüs • Asutuse sisehindamise tulemused (sisehindamissüsteem: küsitlused lapsevanematele, sisekontroll) KOOLITUSE EESMÄRK KOOLITUSE VALDKOND/ TEEMA SIHTGRUPP 1. Tõsta kõikide õpetajate professionaalsuse taset lähtuvalt pedagoogide kvalifikatsiooninõuetest Õpetaja tasemekoolitus Erialase hariduse vastavusse viimiseks nõutuga Lähtuvalt uuenenud nõuetest, kõik pedagoogilised töötajad 2. Kindlustada õpetaja koolituse raamnõuete täitmine 160 tundi koolitust igale õpetajale 5 aasta jooksul (riigi koolitusraha) Lasteaia õpetajad 3. Koolitada töötajaid vastavalt töötervishoiu- ja tööohutuse seadusele 1. Teema: esmaabi väljaõppekursus 2. Teema: tööohutuse ja tervishoiu täiendusõpe Kogu personal, kes tegeleb lastega, juhataja ja töökaitsevolinik 5 aasta jooksul üks kord 4. Lasteaia pedagoogilise personali suunamine lasteaias rakendatavate eripedagoogikaalaste teadmiste ja õpetamisoskuste täiendamiseks 1. Teema: loodusõpetus, keskkonnakaitse, looduslikud materjalid 2. Teema: Hea Alguse pedagoogika põhitõed Pedagoogiline personal 5. Õpetaja abide ja köögipersonali tööalase kompetentsuse tõstmine 1. Teema: õpetaja abi roll lasteaias (pedagoogika ja suhtlemispsühholoogia jne) 2. Teema: tervisekaitse ja toiduhügieen Õpetaja abid Käitlemisettevõtte töötaja 4.2. Asutuse ruumide ja territooriumi arendamise strateegia EESMÄRK: MUUTA TÜRI-ALLIKU LASTEAED ESTEETILISELT MEELDIVAKS, TURVALISEKS, NORMAALSEID OLME- JA TÖÖTINGIMUSI PAKKUVAKS ASUTUSEKS Momendi seis: Ajavahemikus 2000–2004 remonditud mõlema rühma ruume, ehitatud ja remonditud koolieelikute rühma pesuruum ja WC, remonditud väiksema segarühma õpperuumid, remonditud keldrikorruse saal, ehitatud töötajate WC ja panipaik, laiendatud ruume raamatupidaja ja juhataja tööruumi arvel. Probleemid, mis vajavad lahendamist: a. Ruumipuudus: lasteaed vajab ruume sõimerühma jaoks. b. Koridorid ja fuajeed on amortiseerunud. c. Lasteaia küttesüsteemi ekspluatatsioon on kallis. d. Maja välisseinad vajavad värvimist. e. Mängu- ja spordiväljak vajab laiendamist ja uuendamist. f. Väiksema segarühma pesuruum vajab ümberehitamist. g. Elektrisüsteem uuendada (valgustid vastavalt nõuetele). TEGEVUSKAVA 2005–2007. ÕPPEAASTAKS 4.2.1. TEGEVUSKAVA RUUMIDE JA TERRITOORIUMI ARENDAMISEKS VASTAVALT ERALDATUD VAHENDITELE VALDKOND, TEGEVUSED 2005 2006 2007 Valdkond: kapitaalremont 1. Sõimerühma juurdeehitamine xxx 2. Koridoride remont xxx 3. Ühe rühma pesuruumi remont xxx 4. Küttesüsteemi väljavahetamine, valgustite uuendamine vastavalt nõuetele xxx 5. Mängu- ja spordiväljaku ehitamine xxx xxx Valdkond: jooksev remont 1. Maja välisfassaadi remont xxx xxx 2. Maja ümbruse kujundamine xxx xxx xxx Valdkond: Perspektiivne arendustegevus 1. Toitlustuskorralduse sotsiaal-majanduslik analüüs ja põhjendatuse puhul ümberkorraldused koos vajalike investeeringute ja kaadrimuudatustega xxx 4.3. Tegevuskava personali arendamise strateegias TÄNANE SEIS: Pedagoogiline kaader Lasteaias töötab lastega 4 õpetajat, 2 õpetaja abi, muusikaõpetaja (0,25 ametikohta). 1. Probleemiks on: 1.1. õpetajate madalad palgad, konkurssidele ei tule piisavalt kandidaate (väga kõrged ja kitsalt eelkoolipedagoogikat nõudvad kvalifikatsiooninõuded ja samas madalad palgad); 1.2. lasteaed vajab logopeedi, kuna kolmandik lapsi vajab logopeedilist ravi ja meditsiinitöötajat, kes järjepidevalt tegeleks laste tervise jälgimisega. 4.3.1. Personali ametialase kompetentsuse tõstmine Täienduskoolitus 2005 2006 2007 Õpetajad xxx xxx xxx Õpetaja abid xxx xxx Muu personal xxx 4.3.2. Logopeedi taotleda 2005.–2006. õppeaastaks ja juhataja asetäitja alates 2005. a septembrist 4.3.3. Tõsta töötajate palkasid alates 2005. aastast 4.3.4. Luua personalile ühtne motiveerimissüsteem läbi toimiva sisehindamissüsteemi abil. 4.3.5. Töötada välja töötajate tunnustamise kord. 4.4. Tegevuskava haridusalase töö arendamiseks Valdkond planeeritav teostusaeg Vastutaja partnerid Tagada süsteemne alushariduse andmine A. asutuse õppekava pidev uuendamine täiustamine B. töö ainekavadega: loodusõpetus-kodulugu matemaatika emakeel käeline tegevus muusika liikumine C. uute ainekavade loomine ja laste süvendatud suunamine pidev pidev pidev pidev pidev pidev pidev pidev 2006 juhataja õpetajad õpetajad „ „ „ õpetajad 2 Draamakasvatus: rollimängud ja lavastused 2005–2007 juhataja, õpetajad, õpetaja abid 3 Laste õpikeskkonna arendamine: Hea Alguse ja Montessori metoodika Selleks: töötajate pidev koolitus, metoodiliste õppevahendite valmistamine ja hankimine, rühma ruumide kujundamine 2005–2007 juhataja, õpetajad, õpetaja abid 4 Looduse- ja keskkonnaalaste õppematerjalide täiendamine ja õppekavade süvendatud koostamine, õppetegevuste korraldamine kogu majale Selleks: laste õue mänguväljaku ja spordirajatiste ehitamine ja täiendamine Liikumis- ja sportlike tegevuste edasi arendamine (igaaastased pikemad matkad ja looduses käigud) Väiksemate loodusradade koostamine ja ettevalmistamine pidev pidev pidev pidev juhataja õpetajad õpetaja abid juhataja juhataja õpetajad õpetaja abid õpetajad 4.5. Tegevuskava asutuse juhtimiseks ja arendamiseks VALDKOND Planeeritav teostusaeg Vastutaja partnerid Kujundada Türi-Alliku lasteaiast avatud, koostööd ja perekonda toetav haridusasutus, tulemuslikult toimiv organisatsioon 2006 Kogu personal 1. Lasteaia sise- ja enesehindamissüsteemi täiustamine – hindamise valdkondade määramine – hindamise põhimõtete määramine – lastevanematelt hinnangu saamine 2005 juhataja juhataja asetäitja 2. Info liikumine, kättesaadavuse ja süsteemsuse tagamine – infosüsteemide arendamine: interneti püsiühenduse kättesaadavaks tegemine s.o juurdepääs uutele seadustele, määrustele ja õppematerjalidele sihtgrupp: asutuse personal – lasteaia oma kodulehekülje loomine sihtgrupp: lapsevanemad, laiem üldsus 2005 pidev juhataja juhataja 3. Lasteaia tegevuse, alushariduse põhimõtete tutvustamine, informatsiooni kättesaadavuse parandamine Sihtgrupp: lapsevanemad, laiem üldsus – asutuse voldikud (igale lapsevanemale lasteaeda tulles) – lasteaia tegemiste kajastamine ajakirjanduse kaudu – lahtiste uste päevade korraldamine peredele – koolituste õppepäevade korraldamine teistele lasteaednikele – õppekäikude korraldamine teistesse lasteaedadesse uute teadmiste saamiseks ja kogemuste vahetamiseks pidev pidev pidev igal kevadel pidev 1 kord õppeaastas juhataja õpetajad juhataja juhataja, õpetajad juhataja, õpetajad juhataja juhataja 4. Lasteaja ja pere koostöö suunamine, lastevanemate nõustamine – pidev infovahetus lapse arengu kohta (õpetaja, pere, tervishoiutöötaja) – lapsevanemal juurdepääs oma lapse arengu analüüsile, sisulise töö tulemustele – arenguvestluste süsteemi juurutamine pidev 1 kord aastas 2006 rühma õpetajad õpetajad 5. Lasteaja töökorralduse ja dokumendihalduse täiustamine ja kaasajastamine – tõsta töönõupidamiste tulemuslikkust, selleks viia lahku järgmised nõupidamised: – pedagoogilised nõupidamised –- organiseeritud arengunõupidamised – infotunnid – sisekorraeeskirjade uuendamine – töölepingute vastavusse viimine uute muudatustega – organisatsiooni sisehindamissüsteemi juurutamine – lasteaia põhimääruse uuendamine 2006 2006 2006 2005 2006 2005 juhataja juhataja V. ARENGUKAVA HINDAMISE JA UUENDAMISE KORD 5.1. Arengukava täitumisele antakse hinnang iga õppeaasta viimasel pedagoogide nõupidamisel ja hoolekogu koosolekul, kus vaadatakse üle arengukava põhisuundade ja valdkondade eesmärgid ning vajadusel tehakse muudatused ning lisatakse tegevuskava veel üheks aastaks. 5.2. Arengukava täitumisele hinnangu andmise kriteeriumid tulenevad: 5.2.1. täidetud eesmärkide osakaalust; 5.2.2. lapsevanemate rahulolu uuringutest; 5.2.3. personali analüüs-hinnang tegevusest (SWOT-analüüs jt). 5.3. Arengukavasse tehakse muudatusi vajadusel üks kord aastas, uue õppeaasta oktoobris lähtudes: 5.3.1. eelmise perioodi analüüsi-hinnangu tulemustest; 5.3.2. Türi valla arengukava muudatustest. 5.4. Lasteaia pedagoogide nõukogu ja hoolekogu kinnitavad muudatused ja parandused. 5.5. Arengukava kinnitab Türi Vallavolikogu.