Saku Vallavolikogu — Saku valla põhimääruse kinnitamine — RTL, 1, 16

Võttes aluseks kohaliku omavalitsuse korralduse seaduse (RT I 1993, 37, 558; 1994, 12, 200; 19, 340; 72, 1263; 84, 1475; 1995, 16, 228; 17, 237; 23, 334; 26--28, 355; 59, 1006; 97, 1664; 1996, 36, 738; 37, 739; 40, 773; 48, 942; 89, 1591; 1997, 13, 210; 29, 449 ja 450; 69, 1113; 1998, 28, 356; 59, 941; 61, 984) paragrahvi 22 punkti 9, Saku Vallavolikogu määrab: 1. Kinnitada Saku valla põhimäärus (lisatud). 2. Tunnistada kehtetuks Saku Vallavolikogu 10. veebruari 1994. a määrus nr 2 «Saku valla põhimääruse vastuvõtmine». 3. Tunnistada kehtetuks Saku Vallavolikogu 11. novembri 1993. a päevakorrapunkti nr 1 määrus «Vallavolikogu reglemendi kinnitamine». 4. Tunnistada kehtetuks Saku Vallavolikogu 10. märtsi 1994. a otsus nr 26 «Vallavalitsuse reglemendi kinnitamine». 5. Tunnistada kehtetuks Saku Vallavolikogu 10. märtsi 1994. a otsus nr 29 «Vallavanema statuudi kinnitamine». 6. Avaldada määrus Riigi Teataja Lisas. 7. Määrus jõustub 1. jaanuaril 1999. a, välja arvatud määruse punkti 5 osas, mis puudutab vallavanema kompensatsiooni töölt vabastamise korral. Nimetatud osa kehtetuks tunnistamine jõustub pärast järgmist vallavanema valimist. Volikogu esimees Tarmo PAJUS Kinnitatud Saku Vallavolikogu 12. novembri 1998. a määrusega nr 17 Saku valla põhimäärus I. SAKU VALLA PÕHIMÄÄRUS 1.1. Saku valla põhimäärus (edaspidi põhimäärus) on õigusakt, milles sätestatakse Saku valla (edaspidi vald) omavalitsusorganite, nende komisjonide ning valla ametiasutuste moodustamise kord, õigused, kohustused ja töökord, samuti muud küsimused, mida tulenevalt seadusest või muudest õigusaktidest reguleeritakse valla põhimäärusega. II. VALLAVOLIKOGU 2.1. Vallavolikogu moodustamine 2.1.1. Vallavolikogu (edaspidi volikogu) on valla esinduskogu, mis valitakse valla hääleõiguslike elanike poolt kohaliku omavalitsuse volikogu valimise seaduse alusel. 2.1.2. Volikogu liikmete arv määratakse vastavalt seadusele. 2.2. Volikogu pädevus 2.2.1. Volikogu lahendab ja korraldab seaduses sätestatud ulatuses kõiki kohaliku elu küsimusi. 2.2.2. Volikogu ainupädevusse kuuluvad küsimused on sätestatud seaduses. 2.3. Volikogu õigusaktid, nende avalikustamise ja kättesaadavaks tegemise kord 2.3.1. Volikogul on õigus anda üldaktidena määrusi ning üksikaktidena võtta vastu otsuseid. 2.3.2. Volikogu õigusaktide algatamise õigus on: 2.3.2.1. vähemalt kolmel volikogu liikmel; 2.3.2.2. volikogu komisjonil; 2.3.2.3. volikogu fraktsioonil; 2.3.2.4. vallavalitsusel; 2.3.2.5. vallavanemal; 2.3.2.6. vallaelanikel seaduses sätestatud korras. 2.3.3. Volikogu õigusaktid avalikustatakse enne nende jõustumist, kuid mitte hiljem kui seitse päeva pärast nende vastuvõtmist vallamajas asuval stendil ja valla raamatukogudes. Volikogu otsused tuleb saata täitjatele ja asjaosalistele. Ei avalikustata andmeid, mille väljastamine on seadusega piiratud. 2.3.4. Volikogu õigusaktid avalikustatakse vallamajas asuval stendil vähemalt kuni järgmise volikogu istungini ning valla raamatukogudes kogu nende kehtivuse ajal. 2.3.5. Üldist tähtsust omavad volikogu õigusaktid avaldatakse Riigi Teataja Lisas. Riigi Teataja Lisas avaldamise kohustus sätestatakse õigusaktis endas selle vastuvõtmisel. 2.3.6. Volikogu õigusaktide originaale hoitakse valla kantseleis. 2.4. Volikogu istungid 2.4.1. Volikogu töö vorm on istung. 2.4.2. Volikogu istungit juhatab istungi juhataja, kelleks on volikogu esimees või teda asendav volikogu liige. 2.4.3. Volikogu esimest istungit kuni volikogu esimehe valimiseni juhatab valla valimiskomisjoni esimees. 2.4.4. Volikogu istungid toimuvad regulaarselt vähemalt üks kord kuus kuu teisel neljapäeval algusega kell 17.00. Volikogu istungi toimumise aeg ja koht avalikustatakse vallamajas asuval stendil, kohalikus ajalehes ning teatatakse volikogu liikmetele kirjalikus kutses. Istungi toimumise kohaks on vallamaja, kui volikogu esimees ei määra teisiti. Kui istungi päev langeb riiklikule pühale, määrab volikogu esimees istungi läbiviimiseks teise päeva. Suveperioodiks võib volikogu kuulutada oma töös välja vaheaja. 2.4.5. Volikogu istungil tehakse vaheaeg iga 1,5 tunni järel, kui volikogu oma istungil ei otsusta teisiti. 2.4.6. Ühel päeval ei tööta volikogu üle nelja tunni. Vajadusel jätkatakse volikogu istungit teisel päeval. 2.4.7. Volikogu istungid protokollitakse. Volikogu istungi protokollile kirjutavad alla istungi juhataja ja protokollija. Volikogu istungite protokollid avalikustatakse valla raamatukogudes pärast seitsme päeva möödumist volikogu istungist. Volikogu istungite protokollide originaale hoitakse valla kantseleis. 2.5. Volikogu kokkukutsumine 2.5.1. Volikogu istungi kutsub kokku volikogu esimees. 2.5.2. Volikogu uue koosseisu esimese istungi kutsub kokku valla valimiskomisjoni esimees hiljemalt seitsmendal päeval arvates valimistulemuste väljakuulutamise päevast. 2.5.3. Volikogu istung kutsutakse kokku regulaarselt põhimäärusega sätestatud korras kindlaksmääratud päeval või vallavalitsuse või vähemalt neljandiku volikogu koosseisu ettepanekul nende tõstatatud küsimuste arutamiseks. 2.5.4. Volikogu istungi toimumise kohta saadetakse kõigile volikogu liikmetele kirjalik kutse, milles tuleb ära näidata volikogu istungil arutamisele tulevad küsimused. Kutse tehakse volikogu liikmetele teatavaks vähemalt neli päeva enne volikogu istungit ning seal näidatakse ära, kus on võimalik tutvuda õigusaktide projektidega. 2.5.5. Igal volikogu liikmel on õigus saada endale vähemalt neli tööpäeva enne volikogu istungit koopiad kõikidest arutamisele tulevate õigusaktide projektidest. 2.6. Volikogu eestseisus 2.6.1. Volikogu istungi päevakorra projekti valmistab ette volikogu eestseisus, kuhu kuuluvad volikogu esimees, aseesimees, komisjonide ning fraktsioonide esimehed, vallavanem ja vallasekretär. 2.6.2. Volikogu eestseisuse koosolekud kutsub kokku volikogu esimees ning need toimuvad volikogu istungile eelneva nädala teisipäeval algusega kell 18.00, kui volikogu esimees ei määra teisiti. 2.6.3. Volikogu eestseisuse koosolek on volikogu liikmete jaoks avalik. Teistel isikutel lubatakse volikogu eestseisuse koosolekutest osa võtta ainult volikogu esimehe nõusolekul. 2.7. Küsimuste ettevalmistamine enne volikogu istungit 2.7.1. Kõigil volikogu liikmetel, volikogu komisjonidel ja fraktsioonidel, vallavanemal ning vallavalitsusel on õigus teha ettepanekuid küsimuste päevakorda võtmiseks. Ettepanekud tuleb esitada hiljemalt volikogu eestseisuse koosoleku toimumise päevaks valla kantseleisse. 2.7.2. Küsimuse ettevalmistamise volikogu istungiks korraldab valla kantselei teenuseid kasutades ettepaneku esitaja, kui volikogu esimees ei määra teisiti. 2.7.3. Juhul kui küsimuse valmistab ette volikogu liige või fraktsioon või vallavanem või vallavalitsus, peab küsimuse enne volikogu istungit läbi arutama ka volikogu vastav komisjon. Volikogu komisjon esitab volikogu istungil küsimuse kohta kaasettekande. 2.7.4. Volikogu õigusakti projekt esitatakse volikogu istungile koos seletuskirjaga, milles põhjendatakse õigusakti vastuvõtmise vajadust ja kommenteeritakse lühidalt õigusakti aluseks olevaid seadusi ja muid õigusakte ning selgitatakse õigusakti ülesehitust ja sisu. 2.8. Küsimuste arutelu volikogu istungitel 2.8.1. Volikogu arutab istungi kutses märgitud ja nõutavas korras ettevalmistatud küsimusi. Volikogu istungi päevakord kinnitatakse istungi alguses. 2.8.2. Iga istungi päevakorras oleva küsimuse kohta viiakse läbi arutelu järgmises korras: 2.8.2.1. ettekanne (pikkusega kuni 15 minutit), mille esitab küsimuse ettevalmistanud komisjon või volikogu liige või vallavanem või vallavalitsuse liige; 2.8.2.2. kaasettekanne (pikkusega kuni 15 minutit), mille esitab küsimuse ettevalmistamisel osalenud komisjon või vallavanem või vallavalitsuse liige või volikogu poolt istungile kutsutud kolmas isik; 2.8.2.3. küsimused ettekandjale ja kaasettekandjale (igal küsimuse esitajal kuni kolm küsimust), mida võib esitada iga volikogu liige või vallavanem või vallavalitsuse liige või volikogu esimehe loal volikogu istungil viibiv kolmas isik; 2.8.2.4. sõnavõtt omapoolsete ettepanekute ja kommentaaride esitamiseks (pikkusega kuni viis minutit), mille võib esitada iga volikogu liige või vallavanem või vallavalitsuse liige või volikogu esimehe loal volikogu istungil viibiv kolmas isik; 2.8.2.5. repliik omapoolsete märkuste, ettepanekute või õiendite esitamiseks (pikkusega kuni kaks minutit), mille võib esitada iga volikogu liige või vallavanem või vallavalitsuse liige või volikogu esimehe loal volikogu istungil viibiv kolmas isik. 2.8.3. Arutelus osalemiseks annab sõna istungi juhataja, kusjuures vastav sooviavaldus tuleb esitada istungi juhatajale pärast ettekande lõppu käega märku andes. 2.8.4. Volikogu esimehel on õigus arutelu katkestada või piirata teemast ilmse kõrvalekaldumise, ajalimiidi ületamise või muu põhimääruse sätte rikkumise tõttu. Ajalimiiti võib pikendada volikogu nõusolekul. 2.8.5. Pärast küsimuse arutelu lõppemist paneb istungi juhataja küsimuse hääletamisele. Juhul kui küsimuse kohta esitatakse mitu õigusakti projekti, paneb istungi juhataja need hääletamisele ettepanekute tegemise järjekorras. 2.8.6. Volikogu õigusakti projekti muudatuste formuleerimiseks võidakse valida enne küsimuse hääletamisele panemist redaktsioonikomisjon. Redaktsioonikomisjoni valib volikogu avalikul hääletamisel vähemalt kolmeliikmelisena. Redaktsioonikomisjon valib oma liikmete hulgast esimehe ja sekretäri. 2.8.7. Volikogu liikmel on õigus teha volikogu poolt valitud või kinnitatud ametiisikutele arupärimisi, mis esitatakse volikogu istungil kirjalikult. Vastus kirjalikule arupärimisele tuleb esitada arupärimise teinud volikogu liikmele kirjalikult hiljemalt ühe kuu jooksul arvates arupärimise tegemise päevast ning volikogule suuliselt arupärimisele järgneval volikogu istungil. 2.9. Hääletamine volikogu istungitel 2.9.1. Volikogu ainupädevusse kuuluvaid küsimusi otsustatakse hääletamise teel. Muudes küsimustes hääletatakse juhul, kui vähemalt üks volikogu liige seda nõuab. 2.9.2. Hääletamine volikogus on avalik, v.a põhimääruse punktis 2.9.3 nimetatud juhtudel. 2.9.3. Isikuvalimised otsustatakse salajasel hääletamisel. 2.9.4. Enne hääletamise algust tehakse kindlaks kohalviibivate volikogu liikmete arv, mis on aluseks hääletustulemuste kindlakstegemisel. Iga volikogu liige võib hääletamisel osaleda ainult isiklikult. 2.9.5. Salajase hääletamise viib läbi häältelugemiskomisjon, mille valib volikogu avalikul hääletamisel vähemalt kolmeliikmelisena. Häältelugemiskomisjon valib oma liikmete hulgast esimehe ja sekretäri. 2.9.6. Häältelugemiskomisjon saab oma volitused valituks osutumise hetkest ning volitused lõpevad volikogu istungi lõppemisega. 2.9.7. Häältelugemiskomisjon korraldab hääletussedelite ettevalmistamise ning nendele kandidaatide nimede kandmise. 2.9.8. Häältelugemiskomisjoni esimees selgitab volikogu liikmetele hääletamise korda ja annab igale istungil viibivale volikogu liikmele hääletussedeli. Enne hääletamist suleb häältelugemiskomisjon kõigi kohalolevate volikogu liikmete nähes hääletuskasti. 2.9.9. Kõigi valitavate kandidaatide nimed kantakse ühele hääletussedelile ning igal volikogu liikmel on nii mitu häält kui on valitavaid ametikohti. 2.9.10. Salajasel hääletamisel märgivad volikogu liikmed ära selle kandidaadi nime, kelle poolt nad hääletavad. Kui märge tehakse selliselt, et häältelugemiskomisjonil ei ole võimalik üheselt aru saada hääletussedeli sisust, loetakse sedel rikutuks. Kui volikogu liige võttis hääletussedeli, kuid ei lase seda kasti, või kui hääletussedelil ei ole ühtegi märget, loetakse see erapooletuks. 2.9.11. Volikogu liikmed, kes võtavad hääletussedeli, kuid ei lase seda kasti, loetakse hääletamisest osavõtnuks. Volikogu liikmed, kes hääletamise algul viibisid saalis, loetakse istungist osavõtjaks ka siis, kui nad hääletussedelit ei võta. 2.9.12. Volikogu otsused tehakse poolthäälteenamusega, kui seaduses pole sätestatud volikogu koosseisu häälteenamuse nõuet. 2.10. Volikogu esimehe pädevus (ülesanded) Volikogu esimees: 2.10.1. esindab volikogu toimingutes, mis on vastavalt seadusele, põhimäärusele ning volikogu õigusaktidele volikogu esimehe pädevuses; 2.10.2. esindab volikogu ametlikel vastuvõttudel, visiitidel ja teistel üritustel; 2.10.3. korraldab volikogu tööd, kutsub kokku ja juhatab volikogu istungeid ning korraldab nende ettevalmistamist; 2.10.4. kirjutab alla volikogu poolt vastuvõetud õigusaktidele, samuti teistele volikogu dokumentidele; 2.10.5. korraldab volikogu õigusaktide projektide volikogu istungil arutamiseks ettevalmistamise; 2.10.6. kutsub kokku volikogu eestseisuse ning korraldab selle tööd; 2.10.7. korraldab volikogu komisjonide tööd; 2.10.8. võtab vastu volikogu nimele saabunud avaldused, ettepanekud ja kaebused ning korraldab nendes tõstatatud küsimuste lahendamist; 2.10.9. täidab muid talle seaduse alusel pandud ülesandeid. 2.11. Volikogu esimehe ja aseesimehe valimine ja tagasiastumine 2.11.1. Volikogu liikmed esitavad volikogu esimehe kandidaadid, kes on andnud oma nõusoleku kandideerimiseks. Kui volikogu esimehe kohale ei esitata rohkem kandidaate kui üks, teeb volikogu istungil 15-minutilise vaheaja. Pärast vaheaega jätkatakse kandidaatide ülesseadmist. Kui ka siis ei esitata teisi kandidaate, lõpetatakse kandidaatide esitamine ning valimine viiakse läbi ühe kandidaadiga. 2.11.2. Kandidaadid tutvustavad ennast ja oma seisukohti kuni 15-minutilises sõnavõtus kandidaatide esitamise järjekorras. 2.11.3. Pärast sõnavõtu lõppu vastavad kandidaadid volikogu liikmete küsimustele. Iga volikogu liige saab esitada kuni kolm küsimust. 2.11.4. Kandidaadid osalevad teiste kandidaatide arutamises tavalise volikogu liikmena. 2.11.5. Kandidaadid võivad esitada enesetaanduse kuni häältelugemiskomisjoni moodustamiseni. 2.11.6. Volikogu esimees valitakse volikogu koosseisu häälteenamusega salajasel hääletamisel. 2.11.7. Kui ükski kandidaat ei saanud volikogu koosseisu häälteenamust, siis korraldatakse teine hääletusvoor kahe enam hääli saanud kandidaadi vahel. 2.11.8. Kui häältearvult teine ja kolmas kandidaat saavad võrdselt hääli, siis pannakse nad eraldi hääletusele ning edasisele hääletamisele pannakse enam hääli saanud kandidaat. Kui nad ka nüüd saavad võrdselt hääli, otsustatakse edasipääseja liisu heitmise teel. 2.11.9. Kui kolm või enam kandidaati saavad võrdselt hääli, langevad välja kandidaadid, kes said vähem hääli ning uuele hääletamisele pannakse kõik võrdselt hääli saanud kandidaadid. 2.11.10. Kui kõik kandidaadid saavad võrdselt hääli, alustatakse uuesti kandidaatide esitamist, läbiarutamist ning antakse kandidaatidele võimalus enesetaanduseks. 2.11.11. Kui kandidaate oli ainult kaks ja volikogu esimees ei osutunud valituks esimeses hääletusvoorus või kui ka teises hääletusvoorus ei saanud kumbki kandidaat volikogu koosseisu häälteenamust, siis alustatakse uuesti kandidaatide esitamist ja läbiarutamist volikogu järgmisel istungil. Juba esitatud kandidaate, kes ei saanud nõutavat häälteenamust, võib esitada uuesti. 2.11.12. Volikogu esimehel on õigus esitada volikogu esimehe kohalt tagasiastumispalve, jäädes samal ajal volikogu liikmeks. Tagasiastumispalve tuleb esitada volikogu istungil ning volikogu esimees loetakse tagasiastunuks vastavasisulise volikogu otsuse jõustumisest. 2.11.13. Volikogu aseesimehe valimise ja tagasiastumise kohta rakendatakse volikogu esimehe kohta sätestatut. 2.12. Volikogu esimehe asendamine 2.12.1. Kui volikogu esimehel pole ajutiselt võimalik oma ülesandeid täita, asendab teda volikogu aseesimees. 2.12.2. Kui ka volikogu aseesimehel pole ajutiselt võimalik volikogu esimehe ülesandeid täita, asendab volikogu esimeest vanim kohalolev volikogu liige. 2.12.3. Volikogu esimeest asendav isik kirjutab õigusaktidele ja muudele volikogu dokumentidele alla oma ametinimetuse, lisades sellele sõnad «volikogu esimehe ülesannetes». 2.13. Volikogu komisjonide tegevuse alused ja moodustamine 2.13.1. Volikogu võib moodustada nii alatisi kui ka ajutisi volikogu komisjone. 2.13.2. Volikogu komisjonid moodustatakse kolme- kuni viieliikmelisena. 2.13.3. Volikogu komisjonid moodustatakse valdkondade kaupa volikogu tegevuse kavandamiseks ja korraldamiseks antud valdkonnas, volikogule ja vallavalitsusele arvamuse esitamiseks, samuti volikogu istungitel arutamisele tulevate küsimuste ning volikogu õigusaktide projektide ettevalmistamiseks ja läbivaatamiseks. 2.13.4. Volikogu komisjonide esimehed tuleb valida volikogu liikmete hulgast. Teised volikogu komisjoni liikmed kinnitab volikogu komisjoni esimehe esildusel. Volikogu komisjoni esimees püüab moodustada volikogu komisjoni selliselt, et sellesse oleksid kaasatud volikogus esindatud erinevate valimisnimekirjade esindajad. 2.13.5. Volikogu komisjonide liikmeteks võivad olla volikogu liikmed või mis tahes kolmandad isikud. Revisjonikomisjoni liikmeteks võivad olla ainult volikogu liikmed. 2.13.6. Volikogu alatiste komisjonide tegevus lõpeb kas koos volikogu koosseisu volituste lõppemisega või volikogu otsusel enne tähtaega. Ajutise komisjoni tegevus lõpeb talle antud ülesande täitmisega või mõnel muul ajal vastavalt volikogu otsusele. 2.13.7. Volikogu komisjoni tegevuse lõpetamine või ümberkorraldamine, samuti volikogu komisjoni koosseisu muutmine toimub volikogu komisjoni või volikogu liikme ettepanekul. 2.13.8. Volikogu komisjonide esimeestel ja liikmetel on õigus tagasi astuda, jäädes samal ajal volikogu liikmeks. Tagasiastumispalve tuleb esitada volikogu istungil ning see jõustub alates järgmisest volikogu istungist. 2.14. Volikogu komisjonide töökord 2.14.1. Volikogu komisjonil võib olla reglement, mille kinnitab volikogu. 2.14.2. Volikogu komisjoni töö vorm on koosolek. 2.14.3. Volikogu komisjoni koosolek kutsutakse kokku vastavalt vajadusele, kuid mitte harvem kui üks kord kolme kuu jooksul, volikogu komisjoni esimehe või teda asendava komisjoni liikme poolt. Kokkukutsumine võib toimuda ka volikogu esimehe, vallavanema, vallavalitsuse või vähemalt poolte volikogu komisjoni liikmete algatusel. 2.14.4. Volikogu komisjoni koosolek on volikogu liikmete jaoks avalik. 2.14.5. Volikogu komisjon teeb protokollilisi otsuseid, mis võetakse vastu kohalolijate lihthäälteenamusega. Häälte võrdse jagunemise korral on otsustavaks volikogu komisjoni esimehe või teda asendava komisjoni liikme hääl. 2.14.6. Volikogu komisjoni protokollilise otsuse esitamisel volikogu istungil tuleb ära näidata eriarvamusele jäänud volikogu komisjoni liikme seisukoht. 2.14.7. Volikogu komisjonide koosolekud protokollitakse ning protokolle hoitakse valla kantseleis. Volikogu komisjoni protokollile kirjutab alla volikogu komisjoni esimees või teda asendav komisjoni liige. 2.14.8. Volikogu istungil esindab volikogu komisjoni selle esimees või teda asendav komisjoni liige. 2.14.9. Volikogu komisjoni esimeest asendab vanim kohalolev komisjoni liige, kui volikogu komisjoni esimees pole määranud teisiti. 2.14.10. Volikogu komisjonid esitavad vähemalt üks kord aastas volikogu istungil oma töö kohta aruande. 2.15. Revisjonikomisjon 2.15.1. Volikogu moodustab oma volituste ajaks vallavalitsuse tegevuse ning muude seaduses sätestatud küsimuste kontrollimiseks revisjonikomisjoni. 2.15.2. Revisjonikomisjon korraldab tööd vastavalt seaduses ning põhimääruses sätestatud korrale. 2.15.3. Revisjonikomisjon viib revisjoni läbi vähemalt üks kord aastas enne eelarve täitmise aruande kinnitamist. Vajaduse korral ning volikogu, revisjonikomisjoni esimehe või vähemalt poolte revisjonikomisjoni liikmete algatusel võib revisjonikomisjon viia revisjoni läbi ka muul ajal. 2.16. Volikogu fraktsioonid 2.16.1. Vähemalt kolm volikogu liiget võivad moodustada ja registreerida volikogu fraktsiooni, esitades volikogule vastava kirjaliku avalduse, millel on kõigi fraktsiooni kuuluvate volikogu liikmete allkirjad. Avalduses tuleb märkida fraktsiooni kuuluvate volikogu liikmete nimed ja fraktsiooni esimehe nimi. 2.16.2. Iga volikogu liige saab kuuluda ainult ühte volikogu fraktsiooni. 2.16.3. Volikogu fraktsioonist väljaastumiseks esitab volikogu fraktsiooni kuuluv volikogu liige volikogule vastava kirjaliku avalduse. 2.16.4. Volikogu fraktsiooni tegevuse lõpetamiseks esitavad volikogu fraktsiooni kuuluvad volikogu liikmed volikogule vastava kirjaliku avalduse, millel on kõigi fraktsiooni kuuluvate volikogu liikmete allkirjad. 2.16.5. Volikogu fraktsiooni tegevus loetakse lõpetatuks juhul, kui volikogu fraktsiooni jääb alla kolme volikogu liikme. III. VALLAVANEM 3.1. Vallavanema valimine 3.1.1. Vallavanema valib volikogu kuni kolmeks aastaks. 3.1.2. Vallavanemaks võib valida Eesti Vabariigi kodaniku, kes oma hariduse, töökogemuste ja tervisliku seisundi poolest on suuteline täitma vallavanema ülesandeid. 3.1.3. Vallavanem valitakse ühe kuu jooksul volikogu uue koosseisu esimese istungi toimumise päevast arvates. 3.1.4. Vallavanemakandidaatide leidmiseks korraldatakse avalik konkurss. 3.1.5. Vallavanemakandidaadid esitavad volikogule enne valimist omakäeliselt kirjutatud süümevande või tuvastatakse eelnev süümevande andmine nende poolt. 3.1.6. Iga vallavanemakandidaat esitab kuni 15 minuti jooksul oma tegevusprogrammi. 3.1.7. Igal volikogu liikmel on õigus esitada igale vallavanemakandidaadile kuni kolm küsimust. 3.1.8. Vallavanem valitakse volikogu koosseisu häälteenamusega salajasel hääletamisel põhimääruse punktis 2.9 sätestatud korras. Vallavanema valimistulemuste väljaselgitamisel rakendatakse volikogu esimehe (aseesimehe) valimistulemuste väljaselgitamise sätteid (põhimääruse punkt 2.11). 3.1.9. Vallavanemal on valituks osutumise päevast volitus moodustada vallavalitsus. 3.1.10. Kõik seaduses ja põhimääruses ette nähtud volitused saab vallavanem vallavalitsuse ametisse kinnitamise päevast. 3.2. Vallavanema pädevus (ülesanded) 3.2.1. Vallavanem on vallavalitsuse juht, kelle pädevus sätestatakse seaduses ja põhimääruses ning volikogu muudes õigusaktides. 3.2.2. Vallavanem annab vallavalitsuse ja valla ametiasutuste sisemise töö korraldamiseks käskkirju. 3.3. Vallavanema asendamise kord 3.3.1. Kui vallavanemal pole ajutiselt võimalik oma ülesandeid täita, samuti vallavanemale umbusalduse avaldamise korral asendab teda abivallavanem. 3.3.2. Kui ka abivallavanemal pole ajutiselt võimalik vallavanema ülesandeid täita, asendab vallavanemat vallavalitsuse liige vallavanema käskkirja alusel. Kui asendajat ei määrata, asendab vallavanemat vanim vallavalitsuse liige. 3.3.3. Vallavanema äraolek fikseeritakse vallavanema käskkirjaga, v.a vallavanema ajutise töövõimetuse aeg või muud ettenägematud asjaolud. 3.3.4. Vallavanemat asendav isik kirjutab õigusaktidele ja muudele vallavalitsuse dokumentidele alla oma ametinimetuse, lisades sellele sõnad «vallavanema ülesannetes». IV. VALLAVALITSUS 4.1. Vallavalitsuse moodustamine 4.1.1. Vallavalitsus on volikogu poolt moodustatav täitevorgan. 4.1.2. Vallavalitsuse koosseisu kuuluvad vallavanem, abivallavanem, vallasekretär ja teenistuste juhid. 4.1.3. Vallavalitsuse arvulise koosseisu kinnitab volikogu. 4.1.4. Vallavalitsuse kinnitab ametisse volikogu vallavanema kirjaliku ettepaneku alusel (v.a vallasekretär). 4.1.5. Enne volikogu poolt ametisse kinnitamist esitavad vallavalitsuse liikmed omakäeliselt kirjutatud süümevande või tuvastatakse eelnev süümevande andmine nende poolt. 4.1.6. Vallavalitsus kinnitatakse ametisse volikogu poolthäälteenamusega. 4.1.7. Vajadusel täiendada või muuta vallavalitsuse koosseisu esitab vallavanem kirjalikult volikogule kinnitamiseks muudatused vallavalitsuse koosseisus. 4.2. Vallavalitsuse pädevus 4.2.1. Vallavalitsus lahendab ja korraldab seaduses sätestatud ulatuses kohaliku elu küsimusi, mis ei ole volikogu ainupädevuses või antud volikogu poolt mõne muu organi või ametiisiku ainupädevusse. 4.2.2. Vallavalitsuse pädevusse kuuluvad küsimused on sätestatud seaduses ja muudes õigusaktides. 4.3. Vallavalitsuse õigusaktid, nende avalikustamise ja kättesaadavaks tegemise kord 4.3.1. Vallavalitsusel on õigus anda üldaktidena määrusi ning üksikaktidena korraldusi. 4.3.2. Vallavalitsuse õigusaktid avalikustatakse ja tehakse kättesaadavaks samas korras volikogu õigusaktidega (põhimääruse punktid 2.3.3--2.3.5). 4.4. Vallavalitsuse istungid 4.4.1. Vallavalitsuse töö vorm on istung. 4.4.2. Vallavalitsuse istungi kutsub kokku ning istungit juhatab vallavanem. 4.4.3. Vallavalitsuse istungid toimuvad regulaarselt vähemalt üks kord nädalas esmaspäeviti, kui vallavanem ei määra istungi läbiviimiseks teist päeva. 4.4.4. Vallavalitsuse istungid protokollitakse. Vallavalitsuse istungi protokollile kirjutavad alla vallavanem ja protokollija. Vallavalitsuse istungite protokollid avalikustatakse valla raamatukogudes. Vallavalitsuse istungite protokollide originaale hoitakse valla kantseleis. V. VALLA KANTSELEI JA VALLASEKRETÄR 5.1. Valla kantselei 5.1.1. Valla kantselei on valla haldusaparaadi struktuuriüksus, mille põhiülesanne on volikogu ja vallavalitsuse töö tehniline tagamine. 5.1.2. Valla kantselei juht on vallasekretär. 5.2. Vallasekretär 5.2.1. Vallasekretäril peab olema juristi kvalifikatsioon või tunnistus vastavuse kohta Vabariigi Valitsuse kehtestatud kutsenõuetele. 5.2.2. Vallasekretäri nimetab ametisse ja vabastab ametist vallavanem. 5.3. Vallasekretäri ülesanded Vallasekretäri ülesanded on: 5.3.1. koguda kokku volikogu ja vallavalitsuse istungite päevakorra ja õigusaktide projektid ning anda oma arvamus nende ettevalmistamise, seaduslikkuse ja ülesehituse kohta; 5.3.2. korraldada volikogu ja vallavalitsuse istungite protokolliline teenindamine; 5.3.3. korraldada volikogu ja vallavalitsuse istungite protokollide, õigusaktide ja muude dokumentide vormistamine vastavuses seaduse, põhimääruse ja haldusdokumentide vormistamise põhinõuetega ning nende allakirjutamiseks esitamine; 5.3.4. tagada õigusaktide ja protokollide õigeaegne ja nõuetekohane avalikustamine ning õigustloovate aktide koopiate õiguskantsleri kantseleisse saatmine; 5.3.5. tagada protokollidest väljavõtete ja õigusaktide koopiate edastamine vastavalt korrale; 5.3.6. korraldada posti vastuvõtmine, registreerimine, süstematiseerimine ja edastamine adressaatidele ning volikogu ja vallavalitsuse töös vajalike dokumentide, kirjade, andmete ja ajakirjade ning ajalehtede säilitamine; 5.3.7. korraldada volikogu ja vallavalitsuse kirjavahetust; 5.3.8. korraldada tõendite ja õiendite väljastamist; 5.3.9. korraldada valla registrite pidamist; 5.3.10. korraldada perekonnaseisualast tööd; 5.3.11. tõestada dokumendi või ärakirja või väljavõtte õigsust, dokumendi isiku allkirja ehtsust ning volikirja; 5.3.12. esitada vallavanemale ettepanekuid kantselei struktuuri, funktsioonide ja koosseisu kohta ning korraldada personalitööd; 5.3.13. esindada vallavalitsust kohtus erivolituseta; 5.3.14. hoida valla vapipitsatit; 5.3.15. informeerida vallavalitsust ja volikogu uutest õigusaktidest, esitada ettepanekud vallas vajalike õigusaktide väljatöötamise ja kehtestamise kohta ning volikogu ja vallavalitsuse töö efektiivsemaks korraldamiseks vajalike muudatuste tegemise kohta; 5.3.16. viseerida õigusaktide projektid ja lepingute projektid ning esitada arvamus nende seaduslikkuse kohta; 5.3.17. taotleda ebaseaduslike õigusaktide tühistamist; 5.3.18. pidada seaduste ning volikogu ja vallavalitsuse õigusaktide täitmise arvestuse kartoteeki; 5.3.19. kirjutada alla valijate nimekirjale; 5.3.20. täita teisi talle seaduse alusel ja põhimäärusega, volikogu, vallavalitsuse ja vallavanema poolt pandud ülesandeid. VI. VALLA ASUTUSED 6.1. Vald võib oma ülesannete täitmiseks ning teenuste osutamiseks asutada valla asutusi, mis ei ole juriidilised isikud. 6.2. Valla asutuse asutamise ning selle tegevuse lõpetamise otsustab ja põhimääruse ning selle muutmise kinnitab volikogu. 6.3. Valla asutuse juhi kinnitab ametisse vallavalitsus vallavanema ettepanekul. VII. VALLA LIPP JA VAPP 7.1. Valla lipu kirjeldus ja kasutamise kord 7.1.1. Valla lipp on neljast küljest punavalge hammaslõikelise äärega ümbritsetud tammeleheroheline ruudukujuline kangas, millel on kolm valget adratera (2+1). Lipu hammastikus kasutatud punane värvitoon on sama Harju maakonna vapil kasutatava punase värvitooniga. Valla kandelipu varda ehiseks on hõbedane viljapea. Lipu normaalsuurus on 105x105 cm. 7.1.2. Valla lippu kasutatakse volikogu ja vallavalitsuse istungitel, samuti valla, Harju maakonna ja vabariiklikel pidustustel. 7.1.3. Valla lippu koos riigilipuga kasutades asetatakse riigilipp lippude poolt vaadates paremale. 7.1.4. Vallaelanikel on õigus kasutada hoonetel valla lippu koos riigilipuga. 7.1.5. Valla lipu üht originaali hoitakse vallamajas vallavanema kabinetis. 7.1.6. Valla asutuste lipud ei tohi olla äravahetamiseni sarnased valla lipuga. 7.1.7. Kasutamiskõlbmatuks muutunud valla lipp kuulub sündsal viisil hävitamisele. 7.2. Valla vapi kirjeldus ja kasutamise kord 7.2.1. Valla vapil on tammeleherohelise kilbi ülapoolel kõrvuti kolm adratera, alumisel poolel eesti õllekapp. Kujundid vapil on hõbedased. 7.2.2. Valla vappi kasutatakse värvilisena või must-valgena volikogu ja vallavalitsuse dokumentidel, trükistel (sildid, kaardid, ümbrikud) ja vallavalitsuse loa alusel hoonete välisseintel, ruumide siseseintel, sõidukitel, mööblil, vaateakendel riigi- või rahvuspühade ajal ning vastuvõttude ja muude pidulikkude sündmuste puhul. 7.2.3. Valla vapi etaloni säilitab vallavalitsus vallamajas. VIII. VALLA ARENGUKAVA VASTUVÕTMINE JA AVALIKUSTAMINE 8.1. Valla arengukava peab olema enne selle vastuvõtmist arutamisel vähemalt kahel volikogu istungil. 8.2. Valla arengukava projekt avalikustatakse vähemalt kaks nädalat enne selle esimest arutamist volikogu istungil. 8.3. Valla arengukava projekt ja kinnitatud arengukava avalikustatakse ja tehakse kättesaadavaks samas korras volikogu õigusaktidega (põhimääruse punktid 2.3.3--2.3.5). IX. VALLA EELARVE VASTUVÕTMINE JA AVALIKUSTAMINE 9.1. Vallal on volikogu poolt kinnitatud iseseisev valla eelarve (edaspidi eelarve), mis koosneb ühe eelarveaasta tasakaalustatud tuludest ja kuludest. 9.2. Eelarve eelnõu koostamiseks esitavad volikogu liikmed, fraktsioonid ja komisjonid ning valla teenistused ja nende poolt hallatavad asutused oma ettepanekud vallavalitsusele (võttes aluseks valla arengukava ja volikogu õigusaktid) hiljemalt eelarveaastale eelneva aasta 15. maiks. 9.3. Võttes aluseks valla arengukava, volikogu õigusaktid ja esitatud ettepanekud, koostab vallavalitsus eelarve koostamise põhimõtted ja kulude jaotuse (protsentuaalse) Vabariigi Valitsuse poolt kinnitatud eelarve peatükkide kaupa ning esitab need eelarveaastale eelneva aasta juunikuus toimuvale volikogu istungile kinnitamiseks. 9.4. Lähtudes eelarve koostamise põhimõtetest esitab vallavalitsus volikogule eelarve eelnõu hiljemalt eelarveaastale eelneva aasta 1. oktoobriks. 9.5. Eelarve eelnõule lisatavas seletuskirjas peavad olema andmed: 9.5.1. eelmise eelarveaasta tegelike, käesolevaks eelarveaastaks määratud (esimese poolaasta tegelik) ja eelseisvaks eelarveaastaks kavandatud tulude ja kulude kohta vastavalt nende liigendusele; 9.5.2. võetud laenudest tulenevate kohustuste kohta eelseisvate eelarveaastate lõikes; 9.5.3. ületulevate ja üleminevate kohustuste kohta; 9.5.4. ettepanekute kohta, mida ei ole arvestatud eelnõu koostamisel koos mittearvestamise põhjuste äranäitamisega. 9.6. Eelarve võetakse vastu seaduses sätestatud korras ning arvestades põhimääruses volikogu õigusaktide arutamiseks ja vastuvõtmiseks sätestatud korda. Eelarve projekt peab enne vastuvõtmist olema arutamisel vähemalt kahel volikogu istungil. 9.7. Valla eelarve projekt, vastuvõetud eelarve ning eelarve muudatused ja eelarve täitmise aruanne avaldatakse üldiseks teadmiseks samas korras volikogu õigusaktide avalikustamise ja kättesaadavaks tegemisega (põhimääruse punktid 2.3.3--2.3.5). X. VALLAVARA VALDAMISE, KASUTAMISE JA KÄSUTAMISE KORD 10.1. Vallavara on vallale kuuluvad kinnis- ja vallasasjad, s.o asjad ja rahaliselt hinnatavad õigused ja kohustused. 10.2. Vallavara valitseja on vallavalitsus või tema poolt vallavara valitsema volitatud hallatav asutus. 10.3. Vallavara kohta peetakse arvestust vallavara registris vastavalt volikogu määrusega kinnitatud registri põhimääruses sätestatud korras. 10.4. Vallavara registrisse kantakse vallale kuuluvad kinnisasjad ja nendega seotud asjaõigused ning vallasasjad ja muu vallasvara, mille väärtus ületab 10 000 krooni. 10.5. Vallavara registrit peab vallavalitsus või tema poolt määratud valla ametiasutus. 10.6. Vallavara kasutatakse: 10.6.1. avalikuks otstarbeks; 10.6.2. valla valitsemiseks; 10.6.3. majandustegevuseks. 10.7. Vald võib teenuste osutamiseks asutada valla asutusi ja olla osanikuks või aktsionäriks valla arengu seisukohast olulises osaühingus või aktsiaseltsis. 10.8. Sihtasutuse, mille ainuasutajaks on vald, samuti osaühingu või aktsiaseltsi, mille ainsaks osanikuks või aktsionäriks on vald, asutamise ja lõpetamise otsustab ning põhikirja ja selle muudatused kinnitab ning sihtasutuse, aktsiaseltsi või osaühingu nõukogu liikmed nimetab kuni viieks aastaks volikogu. 10.9. Kui sihtasutusel on mitu asutajat või osaühingus või aktsiaseltsis osaleb teisi osanikke või aktsionäre ning vald osaleb liikmena mittetulundusühingus, otsustab eelnimetatud isikus osalemise volikogu. Muus osas teostab valla õigusi ja kohustusi vallavalitsuse poolt kuni viieks aastaks nimetatud isik. 10.10. Vallavara võib võõrandada, kui vallavara ei ole vajalik või on kõlbmatu avalikuks otstarbeks kasutamiseks või valla valitsemiseks. 10.11. Vallavara valdamise, kasutamise ja käsutamise täpsem kord võidakse sätestada eraldi volikogu määrusega.