Laeva Vallavolikogu — Laeva valla põhimääruse uue redaktsiooni kinnitamine — RTL, 1, 11

Lähtudes kohaliku omavalitsuse korralduse seaduse (RT I 1993, 37, 558; 1994, 12, 200; 19, 340; 72, 1263; 84, 1475; 1995, 16, 228; 17, 237; 23, 334; 26--28, 355; 59, 1006; 97, 1664; 1996, 36, 738; 37, 739; 40, 773; 48, 942; 89, 1591; 1997, 13, 210; 29, 449 ja 450; 69, 1113; 1998, 28, 356; 59, 941; 61, 984) paragrahvi 22 punktist 9, Laeva Vallavolikogu määrab: 1. Kinnitada Laeva valla põhimäärus uues redaktsioonis (lisatud). 2. Tunnistada kehtetuks Laeva Vallavolikogu 6. oktoobri 1993. a otsus Laeva valla põhimääruse vastuvõtmise kohta. 3. Avaldada määrus koos lisaga Riigi Teataja Lisas. 4. Määrus jõustub Riigi Teataja Lisas avaldamisele järgneval päeval. Volikogu esimees Elviira VILLA Kinnitatud Laeva Vallavolikogu 18. novembri 1998. a määrusega nr 28 Laeva valla põhimäärus I. ÜLDSÄTTED § 1. Kohalik omavalitsus 1. Laeva valla kohalik omavalitsus on tema demokraatlikult moodustatud võimuorganite õigus, võime, kohustus ja vastutus Eesti Vabariigi põhiseaduses, kohaliku omavalitsuse korralduse seaduses ja teistes seadustes talle antud pädevuse piires iseseisvalt otsustada ja korraldada kõiki vallaelu küsimusi elanike õigustatud vajadustest ja huvidest, valla arengu vajadustest, iseärasustest ning säästva arengu põhimõtetest lähtudes. 2. Kohalikku omavalitsust Laeva vallas teostavad esindusdemokraatia vormis vallaelanikud ja valla omavalitsusorganid. § 2. Kohaliku omavalitsuse õiguslikud alused 1. Laeva vald kohaliku omavalitsusüksusena juhindub oma tegevuses Eesti Vabariigi põhiseadusest, kohaliku omavalitsuse korralduse seadusest ja Eesti Vabariigi teistest õigusaktidest, rahvusvahelistest lepingutest, käesolevast põhimäärusest, lepingutest riigiorganitega, teiste omavalitsusüksuste või nende liitudega. 2. Laeva vald kohaliku omavalitsusüksusena otsustab ja korraldab kõiki kohaliku elu küsimusi, mis ei ole seadusega antud riigiorganite otsustada, tagades ülesannete täitmise Laeva valla arengukava, eelarve ja maksusüsteemiga. 3. Laeva valda kui kohalikku omavalitsusüksust esindavad seaduste ja käesoleva põhimääruse alusel ning vallavolikogu määrusega «Laeva valla esindamise kord» sätestatud korras vallavolikogu, vallavolikogu esimees, vallavalitsus ja vallavanem. § 3. Kohaliku omavalitsuse põhimõtted Kohalik omavalitsus Laeva vallas rajaneb järgmistel põhimõtetel: 1) kõigi kohaliku elu küsimuste iseseisev ja lõplik otsustamine ja nende lahendamise korraldamine; 2) igaühe seaduslike õiguste ja vabaduste kohustuslik tagamine; 3) vallaelanike õigus osaleda kohaliku omavalitsuse teostamises; 4) seaduse järgimine oma ülesannete ja kohustuste täitmisel; 5) omavalitsusorganite vastutus neile antud õiguste ja pandud kohustuste täitmisel; 6) vallaelanikele võimalikult soodsatel tingimustel avalike teenuste osutamine ja vahendamine; 7) tegevuse avalikkus. § 4. Omavalitsusüksuse ülesanded 1. Omavalitsusüksuse ülesanded on korraldada vallas sotsiaalabi ja -teenuseid, vanurite hoolekannet, elamu- ja kommunaalmajandust, heakorda, veevarustust ja kanalisatsiooni, planeerimis- ja ehitustegevust, valla teede korrashoidu, keskkonnakaitset, päästetegevust, territoriaalplaneerimist. 2. Omavalitsusüksuse ülesanne on korraldada valla omanduses olevate koolieelsete lasteasutuste, koolide, raamatukogude, kultuurimajade ning teiste kohaliku omavalitsuse asutuste ülalpidamist ja tööd. 3. Lisaks käesoleva paragrahvi punktides 1 ja 2 sätestatud ülesannetele otsustab ja korraldab omavalitsusüksus neid kohaliku elu küsimusi: 1) mis on talle pandud seadusega; 2) mis ei ole seadusega antud kellegi teise otsustada ja korraldada. § 5. Valla omavalitsusorganid 1. Laeva Vallavolikogu on kohaliku omavalitsuse volikogu valimise seaduse alusel valla hääleõiguslike elanike valitud esinduskogu. 2. Laeva Vallavalitsus on vallavolikogu poolt moodustatav täitev ja korraldav organ. § 6. Laeva valla omavalitsusorganite suhted riigi-, teiste omavalitsus- ja kohtuorganitega 1. Valla omavalitsusorganite suhete aluseks riigi haldusorganitega on seadused ja vastavad lepingud. 2. Vallavolikogu valib kohtukaasistujad kohtuniku staatuse seaduses sätestatud korras. 3. Valla omavalitsusorganid võivad ühiste huvide väljendamiseks, esindamiseks, kaitsmiseks või ühiste ülesannete täitmiseks sõlmida lepinguid teiste omavalitsusorganitega ja moodustada liitusid. § 7. Valla sümbolid Laeva valla sümbolid on vapp ja lipp, mille kirjeldus ja kasutamise kord kehtestatakse vallavolikogu määrusega «Laeva valla sümbolite kasutamise kord». § 8. Asjaajamiskeel valla omavalitsusorganites Asjaajamiskeeleks Laeva valla omavalitsusorganites ja nende struktuuriüksustes on eesti keel. § 9. Valla piir 1. Laeva valla piir koos piiri kirjeldusega määratakse Eesti Vabariigi haldusjaotuse seaduse alusel. 2. Looduses määratakse valla piir koos teiste naaberomavalitsusüksustega, arvestades haldusjaotuse seadusega kehtestatud korda. II. VALLAELANIK § 10. Vallaelaniku mõiste Laeva valla elanik on isik, kelle alaline elukoht on Laeva valla territooriumil ja kes on arvel vallaelanike registris. § 11. Vallaelaniku valimisõigus Laeva valla elanik osaleb vallavolikogu valimistel vastavalt kohaliku omavalitsuse volikogu valimise seadusele. § 12. Muude isikute õigusliku seisundi reguleerimine Muudel isikutel on Laeva vallas viibides vallaelanikega võrdsed õigused ja kohustused, välja arvatud seaduse ja valla õigusaktidega kehtestatud piirangud. III. LAEVA VALLAVOLIKOGU § 13. Üldsätted 1. Laeva Vallavolikogu on kohaliku omavalitsuse volikogu valimise seaduse alusel valitud Laeva valla elanike esindusorgan. 2. Kohaliku omavalitsuse pädevusse kuuluvate küsimuste otsustamisel on Laeva Vallavolikogu sõltumatu ning tegutseb ainult vallaelanike huvides ja nimel. Vallavolikogu võib vallaelanike tahte väljaselgitamiseks seaduses ettenähtud korras läbi viia rahvaküsitluse või -hääletuse. 3. Vallavolikogu määrab seaduses sätestatud alustel kindlaks oma struktuuri ja töökorra, mis kehtestatakse eraldi vallavolikogu määrusega «Laeva Vallavolikogu töökord». § 14. Vallavolikogu moodustamine 1. Vallavolikogu valitakse kohaliku omavalitsuse volikogu valimise seaduse alusel üldistel, ühetaolistel ja otsestel valimistel kolmeks aastaks, kusjuures hääletamine on salajane. 2. Valimised viiakse läbi ühe- või mitmemandaadilistes valimisringkondades, kusjuures vallavolikogu liikmete arvu, valimisringkondade piirid ja mandaatide arvu määrab vallavolikogu eelmine koosseis vastavalt kohaliku omavalitsuse korralduse seaduses sätestatule. 3. Vallavolikogu uue koosseisu ja tema liikmete volitused algavad ning vallavolikogu eelmise koosseisu ja tema liikmete volitused lõpevad valimistulemuste väljakuulutamise päevast. 4. Laeva valla valimiskomisjon kutsub koos ametis oleva vallavanemaga valitud vallavolikogu liikmed kokku kohaliku omavalitsuse volikogu valimise seaduses sätestatud tähtajal. § 15. Vallavolikogu liige 1. Vallavolikogu liige on isik, kes on osutunud valituks vastavalt kohaliku omavalitsuse volikogu valimise seadusele. 2. Vallavolikogu liige ei ole seotud mandaadiga, ta juhindub seadustest ning vallaelanike huvidest ja vajadustest. 3. Vallavolikogu liikme tegevus on avalik. Ta annab valijaile teavet oma tegevusest vallavolikogus. 4. Vallavolikogu liikmele hüvitatakse vastavalt vallavolikogu otsusele vallavolikogu liikme tööga seotud kulud. 5. Vallavolikogu liikmel on õigus teha arupärimisi vallavolikogu poolt valitud või kinnitatud ametiisikutele, saada vallavolikogu ja vallavalitsuse õigusakte, tutvuda dokumentidega ning saada seadusega lubatud teavet. 6. Vallavolikogu liikme volitused peatuvad seoses valimisega vallavanemaks või kinnitamisega vallavalitsuse liikmeks, samuti muudel seadusega sätestatud juhtudel. 7. Vallavolikogu liikme volitused lõpevad ennetähtaegselt seaduses sätestatud juhtudel. 8. Vallavolikogu liikme volituste ennetähtaegsel lõppemisel, samuti volituste peatumise ajaks asendab teda seaduse alusel valitud vallavolikogu asendusliige. Asendusliikmel on kõik vallavolikogu liikme õigused ja kohustused tema asendusliikmeks määramise otsuse tegemise päevast. 9. Asendusliikme volitused lõpevad arvates vallavolikogu liikme volituste peatumist tinginud asjaolude äralangemisele järgnevast esimesest volikogu istungist, millest vallavolikogu liige osa võtab. 10. Vallavolikogu liige on kohustatud esitama majanduslike huvide deklaratsiooni ja järgima korruptsioonivastases seaduses sätestatut. 11. Vallavolikogu liige ei osale hääletamises, kui kõnealune küsimus puudutab tema enda, tema abikaasa, vanemate, laste, õdede-vendade ning teiste lähisugulaste ja -hõimlaste varanduslikke huve. 12. Kui vallavolikogu liikmel on vallavalitsuse korralduse, maksuinspektsiooni jms organi antud volitused või eriluba, siis tegutseb ta talle volitused või loa andnud organi, mitte vallavolikogu nimel. 13. Kui vallavolikogu otsusega on vallavolikogu liikmele antud eriluba või volitus, tegutseb ta loa või volituse andmise otsuse ning selle andmise aluseks olevate õigusaktide kohaselt. § 16. Vallavolikogu ainupädevus 1. Vallavolikogu ainupädevusse kuulub järgmiste küsimuste otsustamine: 1) valla eelarve vastuvõtmine ja muutmine, selle täitmise aruande kinnitamine; 2) kohalike maksude kehtestamine ja maksumäärade muutmine; 3) valla eelarvesse laekuvate maksude osas soodustuste andmise korra kehtestamine; 4) koormiste ning vallaasutustest eelarvesse laekuvate maksete suuruse määramine; 5) toetuste andmise korra kehtestamine; 6) vallavara valdamise, kasutamise ja käsutamise korra kehtestamine; 7) valla arengukava kinnitamine, muutmine või tühistamine; 8) laenude ja teiste varaliste kohustuste võtmine, mis ei ole tagatud jooksva aasta eelarvega; 9) valla põhimääruse kinnitamine, muutmine või tühistamine; 10) taotluse esitamine ning arvamuse andmine valla halduspiiride või haldusüksuste nime muutmiseks; 11) vallavolikogu järgmise koosseisu liikmete arvu määramine; 12) valimisringkondade arvu, piiride ja ühtse numeratsiooni ning igas valimisringkonnas mandaatide arvu määramine ja valla valimiskomisjoni moodustamine; 13) vallavolikogu esimehe ja aseesimehe valimine; 14) vallavanema valimine ja ametist vabastamine; 15) vallavalitsuse liikmete (v.a vallasekretär) ametisse kinnitamine ja ametist vabastamine; 16) umbusalduse avaldamine vallavolikogu esimehele või aseesimehele, vallavanemale, vallavalitsuse liikmele (v.a vallasekretär) ja vallavolikogu komisjoni esimehele; 17) vallavanemale ametipalga ja vallavalitsuse liikmetele töötasu määramine; 18) vallavolikogu esimehele või aseesimehele tasu määramine; 19) vallavolikogu liikmetele saadikutööga seotud kulutuste ning põhitöökohal saamata jäänud töötasu eest ettenähtud hüvitise suuruse ja maksmise korra kehtestamine; 20) valla ametiasutuste struktuuri ja teenistujate koosseisu ning palgamäärade kinnitamine; 21) vallavolikogu komisjonide moodustamine või likvideerimine, nende esimeeste valimine ning koosseisu kinnitamine; 22) valla esindamise korra kehtestamine; 23) valla fondide ja sihtkapitali asutamine; 24) kohtukaasistujate valimine; 25) Eesti Vabariigi põhiseaduse paragrahvi 79 alusel Vabariigi Presidendi valimiskogusse vallavolikogu esindaja valimine; 26) vallaelanike seas rahvaküsitluse või -hääletuse läbiviimine; 27) valla ehitusmääruse kinnitamine, muutmine või tühistamine; 28) kinnisasja sundvõõrandamise taotluse esitamine; 29) üldplaneeringu algatamine, kehtestamine või tühistamine; 30) üldplaneeringu projekti vastuvõtmine ning üldplaneeringu projekti avaliku väljapaneku väljakuulutamine; 31) detailplaneeringu tühistamine; 32) valla administratiivkeskuse asukoha määramine; 33) vallaametnike sotsiaalsete garantiide kehtestamine. 2. Vallavolikogu võib võtta lisaks punktis 1 nimetatule enda pädevusse teisi kohaliku elu küsimusi, mis ei ole seadusega või vallavolikogu kehtestatud korras antud kellegi teise otsustada ja korraldada. 3. Vallavolikogu ainupädevuses olevate küsimuste otsustamist ei saa üle anda. § 17. Vallavolikogu struktuur 1. Vallavolikogu töötab täiskoguna, samuti komisjonide ja fraktsioonidena. 2. Vallavolikogu moodustab kohustuslikult revisjonikomisjoni. Muud alalised komisjonid moodustatakse vallaelu probleemvaldkonniti vallavolikogule seisukohtade esitamiseks ning küsimuste ettevalmistamiseks. Vallavolikogu ajutisi komisjone ja töögruppe moodustatakse vastavalt vajadusele. 3. Vallavolikogu võib volikogu istungi päevakorra projekti ettevalmistamiseks moodustada vallavolikogu eestseisuse, kuhu kuuluvad vallavolikogu esimees, aseesimees ja komisjonide esimehed. 4. Vallavolikogu komisjoni moodustamine, selle koosseis ja põhikiri kinnitatakse vallavolikogu otsusega. 5. Vallavolikogu komisjoni likvideerimine ja reorganiseerimine, selle koosseisu ja põhikirja muutmine toimub komisjoni või eestseisuse ettepanekul. 6. Vähemalt kolm volikogu liiget võivad moodustada ja registeerida volikogu fraktsiooni, esitades vastava kirjaliku avalduse volikogule. Registreeritud fraktsioonidega võivad liituda teised fraktsioonidesse veel ühinemata volikogu liikmed. Volikogu liige saab kuuluda ainult ühte fraktsiooni. 7. Vallavolikogu asjaajamise korraldamise tagab vallakantselei. § 18. Vallavolikogu esimehe ja aseesimehe valimine 1. Vallavolikogu esimest valimistejärgset istungit juhatab kuni vallavolikogu esimehe valimiseni valla valimiskomisjoni esimees. 2. Vallavolikogu esimehe ja aseesimehe valib vallavolikogu oma liikmete hulgast salajasel hääletusel. 3. Igal vallavolikogu liikmel on volikogu esimehe ja aseesimehe valimisel üks hääl. 4. Vallavolikogu esimehe ja aseesimehe valimiseks on vajalik vallavolikogu koosseisu häälteenamus. 5. Vallavolikogu esimehe ja aseesimehe kandidaatide esitamise õigus on vallavolikogu liikmetel. 6. Vallavolikogu aseesimehe kohale kandidaatide esitamist alustatakse alles pärast vallavolikogu esimehe valimise tulemuste kinnitamist vallavolikogu poolt. 7. Kui vallavolikogu esimehe ja aseesimehe kandidaate esitatakse enam kui kaks, toimub hääletamine mitmes voorus. § 19. Vallavolikogu esimees 1. Vallavolikogu esimees: 1) korraldab vallavolikogu tööd, kutsub kokku ja juhatab vallavolikogu istungeid ning korraldab nende ettevalmistamist; 2) kirjutab alla vallavolikogu poolt vastuvõetud määrustele, otsustele ja teistele dokumentidele; 3) esindab valda vallavolikogu poolt kehtestatud korra alusel. Valla esindamisel peab vallavolikogu esimees tuginema vastuvõetud vallavolikogu otsustele, küsimuste kooskõlastamisel, kus vallavolikogu seisukoht puudub, on vallavolikogu esimehel õigus tegutseda eelläbirääkimiste piires, valmistades ette vastavad materjalid vallavolikogule seisukohavõtuks; 4) korraldab vallavolikogu komisjonide tööjaotust, otsustades, milline komisjon peab istungiks ette valmistama küsimuse, mis on algatatud vallavolikogu esimehe, vallavolikogu liikmete või vallaelanike poolt või mille päevakorda võtmine tuleneb seadustest ja Vabariigi Valitsuse määrustest. Vajadusel kutsub vallavolikogu esimees kokku komisjonide ühiskoosoleku; 5) korraldab ja kontrollib vallavolikogu määruste ja otsuste täitmist; 6) informeerib vallavolikogu istungite vahepeal saabunud kirjadest, avaldustest ja ettepanekutest ja täidab muid seaduse alusel ja käesoleva põhimäärusega talle pandud ülesandeid. 2. Vallavolikogu esimehe äraolekul (puhkus, haigus, ametialane lähetus jm), samuti juhtudel, kui ta ei saa oma tööülesandeid täita enesetaanduse tõttu, asendab teda aseesimees. 3. Vallavolikogu esimehe ja aseesimehe äraolekul asendab vallavolikogu esimeest vanim kohal olev vallavolikogu liige. 4. Vallavolikogu aseesimees abistab volikogu esimeest istungite ettevalmistamisel ja juhatamisel vallavolikogu esimehe määratud tööjaotuse alusel. § 20. Revisjonikomisjon 1. Vallavolikogu moodustab oma volituste ajaks vallavalitsuse tegevuse ning valla majandustegevuse kontrollimiseks vallavolikogu liikmete hulgast revisjonikomisjoni. 2. Revisjonikomisjon kontrollib vähemalt üks kord aastas: 1) vallavalitsuse tegevuse vastavust vallavolikogu määrustele ja otsustele ning valla majandustegevuse otstarbekust; 2) tulude tähtaegset sissenõudmist ja arvelevõtmist ning kulude vastavust eelarvele; 3) valla ameti- ja muude asutuste raamatupidamise õigsust ja vallavara kasutamise sihipärasust; 4) valla sõlmitud lepingute täitmist; 5) vallavolikogu ülesandel vallavalitsuse ja tema ametiasutuste tegevuse seaduslikkust ja otstarbekust. 3. Revisjonikomisjon teatab avastatud puudustest ja nende kõrvaldamise ettepanekutest kirjalikult vallavalitsusele. Vallavalitsus esitab revisjonikomisjoni akti koos oma seisukohaga kümne päeva jooksul vallavolikogule. 4. Revisjonikomisjonil on õigus saada teavet ja kõiki oma tööks vajalikke dokumente. 5. Revisjonikomisjon peab enne valla eelarve täitmise aruande kinnitamist vallavolikogule oma töö tulemustest aru andma ning esitama märkused ja ettepanekud puuduste kõrvaldamiseks. 6. Revisjonikomisjoni nõudel võib vallavolikogu kohustada vallavalitsust oma allasutuste majandustegevuse kontrolliks ja analüüsiks valima eksperdi või audiitori. § 21. Vallavolikogu komisjon 1. Komisjon on vallavolikogu tööorgan. Vallavolikogu moodustab alatisi ja ajutisi komisjone, määrab nende arvu ja tegevuse valdkonnad ning kinnitab komisjoni põhimääruse. 2. Vallavolikogu komisjon moodustatakse vastavalt vallavolikogu ja vallavalitsuse vahel sõlmitavale kokkuleppele. 3. Komisjoni koosseis kinnitatakse vallavolikogu otsusega. Komisjoni esimees valitakse vallavolikogu liikmete hulgast. Teised komisjoni liikmed kinnitatakse komisjoni esimehe esildisel, kusjuures vähemalt üks komisjoni liige peab olema valla ametiasutuse esindaja. 4. Komisjoni tegevuse organisatsioonilise ja tehnilise teenindamise tagab valla kantselei. 5. Komisjoni töövorm on koosolek. Koosolek on õiguspädev, kui sellest võtab osa vähemalt pool komisjoni liikmetest. Otsused võetakse vastu poolthäälteenamusega. Häälte võrdsuse korral otsustab eesistuja hääl. 6. Komisjoni pädevus ja töökord sätestatakse komisjoni põhimäärusega ning vallavolikogu töökorraga. § 22. Vallavolikogu fraktsioon 1. Vallavolikogu fraktsioon koosneb vähemalt kolmest vallavolikogu liikmest, kes ühinevad käesolevas põhimääruses kehtestatud korra alusel. 2. Fraktsioonil on õigus seada oma või koalitsioonipartneri esindaja üles kandidaadina vallavolikogu poolt valitava või määratava ametikoha täitmiseks. 3. Fraktsiooni tegevuse organisatsioonilise ja tehnilise teenindamise tagab vallavolikogu poolt kehtestatud korras ja selleks eraldatud vahenditest vallavalitsuse kantselei. § 23. Vallavolikogu istung 1. Vallavolikogu täiskogu töövorm on istung. 2. Vallavolikogu istung kutsutakse kokku vastavalt käesolevas põhimääruses ja vallavolikogu töökorras kehtestatud korrale. 3. Vallavolikogu istungit juhatab vallavolikogu esimees, tema äraolekul aseesimees, nende puudumisel vanim kohalolev vallavolikogu liige. Vallavolikogu koosseisu esimest istungit kuni esimehe valimiseni juhib valla valimiskomisjoni esimees. 4. Vallavolikogu istungi toimumise aeg ja koht, samuti päevakorra projekt tehakse teatavaks igale vallavolikogu liikmele kirjalikult vähemalt neli päeva enne istungi toimumise päeva. 5. Vallavolikogu arutab istungil vaid päevakorda lülitatud ja nõutavas korras ettevalmistatud küsimusi. Pärast päevakorra kinnitamist võib seda muuta vallavolikogu koosseisu häälteenamusega. 6. Vallavolikogu teeb otsused poolthäälteenamusega. Vallavolikogu ainupädevusse kuuluvate punkti 1 alapunktides 2, 4, 6--10, 13, 14--16 ja 21 nimetatud küsimustes on otsustuste tegemiseks vajalik vallavolikogu koosseisu häälteenamus (poolt hääletab üle poole volikogu koosseisust). 7. Vallavolikogu istungi käik protokollitakse. Vallavalitsuse kantselei tagab istungi protokollide kättesaadavuse volikogu poolt kehtestatud korras. 8. Vallavolikogu istungil küsimuste arutelu, hääletamine, määruste, otsuste ja protokollide vormistamine toimub vastavalt seadustele ja vallavolikogu töökorras sätestatud korrale. § 24. Vallavolikogu õigusaktide vastuvõtmine 1. Vallavolikogu õigusaktide algatamise õigus on: 1) vallavolikogu liikmel; 2) vallavolikogu komisjonil; 3) vallavolikogu fraktsioonil; 4) vallavalitsusel; 5) vallavanemal; 6) vähemalt 1% hääleõiguslikel Laeva valla elanikel, kuid mitte vähem kui viiel hääleõiguslikul vallaelanikul. 2. Vallavolikogu võib oma otsusega teha vallavalitsusele ülesandeks välja töötada õigusakti eelnõu. 3. Vallavalitsusel ja vallavanemal on õigus siduda algatatud õigusakti eelnõu hääletamine umbusaldamise avaldamisega. IV. LAEVA VALLAVALITSUS § 25. Vallavalitsus kui omavalitsuse täitev ja korraldav organ 1. Vallavalitsus on vallavolikogu poolt moodustatud kollegiaalne täitev ja korraldav organ, kes viib praktilise tegevusega ellu õigusaktides Laeva vallale kui omavalitsusüksusele pandud ning vallavolikogu määrustes ja otsustes seatud ülesandeid, organiseerib vallavara valdamist, kasutamist ja käsutamist, koostab valla eelarve projekti ja korraldab eelarve täitmist. 2. Vallavalitsus realiseerib punktis 1 nimetatud ülesandeid õigusaktide andmise, täitmise ning valla majandustegevuse, elanike kaasamise ja kontrolli kaudu. 3. Vallavalitsus moodustab valla haldusaparaadi ja juhib selle tegevust, korraldab valla omanduses olevate ettevõtete, asutuste ja muude organisatsioonide tegevust ning määrab kindlaks vallavalitsuse sisese teenistuse korra. 4. Vallavalitsus võib oma täitva ja korraldava tegevuse üksikuid funktsioone lepingu alusel üle anda teistele isikutele, jäädes ise kontrollijaks ja vastutajaks nimetatud ülesannete täitmise eest, v.a funktsioonid, mis on seadusega ette nähtud täitmiseks vallavalitsusele. § 26. Vallavalitsuse struktuur ja moodustamise põhimõtted 1. Vallavalitsuse moodustab ja tema isikkoosseisu kinnitab vallavanema esildisel vallavolikogu oma volituste ajaks. 2. Vallavalitsus peab olema vähemalt viieliikmeline. Vallavalitsuse koosseisu kuuluvad ametikoha järgi vallavanem ja vallasekretär. Vallavalitsuse koosseisu muutmise vajadusel esitab vallavanem vallavolikogule kinnitamiseks uue liikmekandidaadi. 3. Vallavalitsuse liikmeks kinnitatud vallavolikogu liikme volitused peatuvad tema vallavalitsuse teenistuses oleku ajaks. 4. Vallavalitsus saab oma volitused volikogu poolt vallavalitsuse ametisse kinnitamise päevast. 5. Vallavalitsuse liikmete kinnitamine toimub vallavolikogu koosseisu häälteenamusega salajasel hääletamisel. Vallavanema poolt kinnitamiseks esitatud vallavalitsuse liikmete nimed kantakse eraldi hääletussedelitele. Igale vallavolikogu liikmele antakse nii mitu hääletussedelit kui mitu vallavalitsuse liiget soovitakse kinnitada. Hääletussedelile märgib hääletaja vallavalitsuse liikme kandidaadi nime järele oma seisukoha -- poolt või vastu. 6. Kui vallavolikogu ei ole kinnitanud vallavalitsuse koosseisu kahe kuu jooksul arvates vallavanema valimisest, peab vallavolikogu avaldama vallavanemale umbusaldust ning valima vallavanema uuesti. 7. Vallavalitsus astub tagasi vallavolikogu uue koosseisu kokkukutsumisel, vallavanema tagasiastumisel, talle umbusalduse avaldamisel, tema surma korral või vallavalitsusele umbusalduse avaldamisel. 8. Vallavalitsusele umbusalduse avaldamisel lõpevad vallavalitsuse volitused umbusalduse hääletamise tulemuste kinnitamise hetkest, vallavolikogu uue koosseisu valimiste järel, vallavanema tagasiastumisel või tema surma korral jätkab vallavalitsus oma tegevust kuni uue vallavalitsuse ametisse astumiseni, kuid mitte kauem kui kaks kuud tagasiastumisest. 9. Vallavalitsuse liikmetele umbusalduse avaldamine toimub kohaliku omavalitsuse korralduse seaduses ettenähtud korras. § 27. Vallavalitsuse pädevus ja töökord 1. Vallavalitsus: 1) valmistab ette vallavolikogus arutusele tulevaid küsimusi lähtudes vallavalitsuse seisukohtadest või vallavolikogu määrustest ja otsustest ning seadustest ja teistest õigusaktidest; 2) lahendab ja korraldab kohaliku elu küsimusi, mis vallavolikogu määruste ja otsustega, valla põhimääruse ja teiste õigusaktidega on pandud täitmiseks vallavalitsusele ja mis ei kuulu vallavolikogu ainupädevusse; 3) organiseerib vallavara valdamist, kasutamist ja käsutamist, vaatab läbi valla eelarveprojekti jt volikogu määruste ja otsuste projektid ning korraldab vallavolikogu määruste ja otsuste täitmist. 2. Vallavalitsuse õigusaktid võetakse vastu valitsuse istungil. Valitsuse istungit juhatab vallavanem, tema äraolekul vallavanema volitatud vallavalitsuse liige. 3. Vallavalitsus on õiguspädev küsimusi otsustama, kui istungist võtavad peale vallavanema või tema asendaja veel osa pooled valitsuse liikmed. Otsused võetakse vastu kohalolijate häälteenamusega. Häälte võrdsuse korral otsustab eesistuja hääl. Vallavalitsuse istungite aeg, sagedus ja läbiviimine sätestatakse vallavalitsuse töökorraga. 4. Vallavalitsuse liikmete igapäevane tegevus toimub personaalse tööjaotuse ja isikliku vastutuse alusel, mis tehakse teatavaks vallavolikogule, vallavalitsuse teenistuses olevatele isikutele ja vallaelanikele. 5. Vallavalitsus annab volituse valla esindamiseks avalik-õigusliku isikuna kohtus isikutele, kellele pole seda antud seadusega. § 28. Vallavanem 1. Vallavanemaks võib vallavolikogu valida Eesti Vabariigi kodaniku, kes oma hariduse, töökogemuse ja tervisliku seisundi poolest on suuteline täitma vallavanema ülesandeid ning kellel on vallavolikogu usaldus. 2. Vallavanema valimine: 1) vallavanema valimiseks tuleb vallavolikogu kokku kutsuda hiljemalt kahe nädala jooksul uue vallavolikogu koosseisu volituste jõustumisest; 2) vallavanem valitakse salajase hääletamise teel vallavolikogu koosseisu häälteenamusega; 3) vallavanemakandidaadi võib üles seada vallavolikogu liige või vallavolikogu fraktsioon. Kandidaadi ülesseadmise kohta esitatakse ettepanek vallavolikogu esimehele. Kandidaatidest koostatakse nimekiri vastavalt nende ülesseadmise järjekorrale; 4) enne vallavanemakandidaatide läbiarutamist annavad vallavanemakandidaadid süümevande või tuvastatakse eelnev süümevande andmine nende poolt; 5) vallavanemakandidaadid ei või ise osa võtta vallavanema valimisel toimuvast hääletamisest; 6) kui ükski kandidaat ei saa nõutavat koosseisu häälteenamust, viiakse läbi kordushääletamine. Kordushääletusel jäävad kandideerima kaks enam hääli saanud kandidaati. Kui kordushääletusel ei saa kumbki kandidaat vallavolikogu koosseisu häälteenamust, esitatakse uued kandidaadid ja viiakse läbi uus valimine vastavalt käesolevas põhimääruses ja vallavolikogu töökorras sätestatud korrale. 3. Vallavanem on vallavalitsuse juht, kes: 1) juhib ja korraldab vallavalitsuse tööd ja vallavalitsuse teenistust; 2) esindab valda ja vallavalitsusest vastavalt seadusele ja käesolevale põhimäärusele ning vallavolikogu antud pädevusele; 3) esitab vallavolikogule kinnitamiseks vallavalitsuse koosseisu ja teeb ettepanekuid selle muutmiseks; 4) annab vallavalitsuse teenistuse sisemise töö korraldamiseks välja käskkirju; 5) täidab muid talle seaduse alusel või käesoleva põhimäärusega pandud ülesandeid; 6) nimetab ametisse vallavalitsuse teenistuses olevad ametiisikud ning sõlmib töölepingud vallavalitsuse teenistuses olevate abiteenistujatega ja valla asutuste või ettevõtete juhtidega. 4. Vallavanema ametitunnus on vallavanema ametiraha. § 29. Vallasekretär 1. Vallasekretär on ametikoha järgi vallavalitsuse liige, kelle nimetab ametisse ja vabastab ametist vallavanem. 2. Vallasekretäril peab olema juristi kvalifikatsioon või tunnistus Vabariigi Valitsuse 23. juuli 1996. a määruses nr 197 (RT I 1996, 57, 1044) toodud kutsenõuete vastavuse kohta. 3. Vallasekretär: 1) juhib vallavalitsuse kantselei tegevust; 2) korraldab vallavalitsuse ja vallavolikogu õigusaktide avaldamist ja töö avalikustamist; 3) esindab valda kohtus ilma erivolituseta; 4) hoiab valla vapipitsatit; 5) täidab teisi talle seaduse ja vallavalitsuse liikmete vahelise tööjaotuse alusel pandud ülesandeid. 4. Vallasekretäri asendamist korraldab vallavanem. V. LAEVA VALLA TEENISTUS § 30. Valla teenistus 1. Valla teenistus jaguneb: 1) vallavalitsuse teenistus; 2) valla omavalitsusasutuste ja -ettevõtete teenistus. 2. Valla teenistus on palgaline töösuhe, mida tasustatakse valla eelarves selleks ettenähtud vahendite arvelt. 3. Valla teenistus toimub vastavalt personaalsele tööjaotusele ja ametijuhenditele. 4. Vallavalitsuse teenistus toimub valla ametiasutustes, mille struktuuri, teenistujate koosseisud ja palgamäärad kinnitab vallavolikogu. 5. Omavalitsusasutuste ja -ettevõtete teenistus toimub valla asutustes ning nende struktuuri, töötajate koosseisud ja palgamäärad kinnitab vastava asutuse juht eelarves ettenähtud kulude piires. 6. Vallavalitsuse teenistusse võtmine ametniku või muu teenistuja kohale toimub vallavanema käskkirja alusel. Omavalitsusasutuse teenistusse võtmine toimub valla asutuse juhi poolt sõlmitava töölepingu alusel, kui vallavalitsus on asutuse juhile vastava volituse andnud. Muudel juhtudel sõlmib töölepingud vallavalitsus, kelle esindajana teeb seda vallavanem. Omavalitsusasutuste teenistusse võtmine valla asutuse juhi ametikohale toimub vallavanema ettepaneku alusel vallavalitsuse korraldusega ja üldjuhul konkursi korras. 7. Laeva Vallavalitsus võib vallavolikogu poolt kehtestatud korra alusel teenuste osutamiseks asutada kohaliku omavalitsuse asutusi, mis ei ole juriidilised isikud, ja olla osanikuks või aktsionäriks valla arengu seisukohast olulises äriühingus. 8. Valla ametiasutuste suhtes kehtivad avaliku teenistuse seaduses riigiteenistujatele ette nähtud teenistusalased õigused. § 31. Valla ametiasutuste struktuur 1. Valla ametiasutused on asutused, mida finantseeritakse valla eelarvest ja mis teostavad avalikku võimu. 2. Laeva vallas teostab avalikku võimu Laeva Vallavalitsus. 3. Vallavalitsus moodustab haldusaparaadi, mille koosseisu kuuluvad kantselei ja vallavalitsuse teised struktuuriüksused. 4. Vallakantselei on vallavalitsuse haldusaparaadi struktuuriüksus, mille põhiülesanne on vallavalitsuse ja vallavolikogu töö organisatsiooniline ja tehniline tagamine. 5. Vallavalitsuse kantselei ülesanded on: 1) koguda vallavolikogu ja -valitsuse istungite päevakorra- ja õigusaktide projektid ning suunata need vajadusel juristile või nõunikule või vastavale peaspetsialistile, kes annab nende ettevalmistamise, seaduslikkuse ja ülesehituse kohta oma arvamuse; 2) posti vastuvõtmine, registreerimine, süstematiseerimine ja edastamine adressaatidele ning vallavolikogu ja -valitsuse tööks vajalike dokumentide, kirjade ning andmete säilimise tagamine; 3) vallavolikogu ja -valitsuse kirjavahetuse korraldamine; 4) tõendite ja õiendite väljastamine; 5) valla registrite pidamine; 6) passitöö ja kaitseväearvestus; 7) perekonnaseisualane töö; 8) vallakantselei pädevuses olevate statistiliste aruannete koostamine ja nõutavaks tähtajaks esitamine; 9) notariaaltoimingute teostamine seaduses ettenähtud korras vastavalt pädevusele; 10) personalitöö vastavalt avaliku teenistuse seadusele, Eesti Vabariigi töölepingu seadusele ning vallavanema ja vallasekretäri korraldustele. 6. Vallavalitsuse struktuuriüksused täidavad oma haldusalas vahetult omavalitsuse täitva ja korraldava võimu volitusi, analüüsivad olukorda ning valmistavad ette küsimusi otsutamiseks vallavalitsuses või vallavolikogus. § 32. Vallaasutused 1. Vallaasutuste süsteemi kuuluvad haridus-, spordi-, tervishoiu-, kultuuri- ja muud asutused, mis ei teosta avalikku võimu, kuid mida finantseeritakse valla eelarvest. 2. Vallaasutuste asutamise, ümberkujundamise ja lõpetamise otsustab vallavolikogu. 3. Vallaasutuse juht võetakse tööle töölepingu alusel vallavalitsuse poolt korraldatud avaliku konkursi korras. 4. Vallaasutuste struktuuri, töötajate koosseisud ja palgamäärad kehtestab vallaasutuse juht kooskõlastatult vallavalitsusega. 5. Vallavalitsusel on eelarve, pitsat ja sümboolika. § 33. Külavanem 1. Külavanema valivad ühe või mitme küla elanikud. Külavanema valimiseks kokkukutsutud külakoosolekust peavad osa võtma vähemalt pooled valimisõiguslikest külaelanikest, kusjuures otsus tehakse lihthäälteenamusega. Kui külavanema valimiseks kokkukutsutud külakoosolekust võtab osa alla poole valimisõiguslikest külaelanikest, kutsutakse kokku uus külakoosolek. Teistkordselt kokkukutsutud külakoosolek on otsustusvõimeline sõltumata osalevate valimisõiguslike külaelanike arvust juhul, kui teade koosoleku toimumise kohta on eelnevalt avaldatud teadetetahvlil või valla infolehes. Samas korras saab külavanemat ka tagasi kutsuda, kui ta ei täida kohaselt oma kohustusi. 2. Külavanema ülesanded on: 1) küla ühistegevuse korraldamine; 2) külaelanike tahte esindamine valla omavalitsusorganites; 3) vallavolikogu ja -valitsuse õigusaktide ning muude teadete teatavakstegemine külaelanikele; 4) statistiliste ja muude andmete kogumine vallavalitsuse ülesandel; 5) avaliku korra ja julgeoleku eest hoolitsemine külas; 6) vallavanemale õnnetustest ja kuritegudest teatamine; 7) küla heakorra eest hoolitsemine; 8) muude talle külaelanike või valla omavalitsusorganite poolt pandud ülesannete täitmine. 3. Vallavalitsuse ülesannete täitmine külavanema poolt sätestatakse lepinguga. Külavanema poolt tema volituste piires antud korraldused on külaelanikele kohustuslikud. 4. Külavanema volituste kestus ei ole piiratud vallavolikogu volituste kestusega. VI. LAEVA VALLA VARA § 34. Vallavara mõiste 1. Vallavara on Laeva valla omandis olevad vallas- ja kinnisasjad, sh avalikud asjad, samuti asjaõigused ning valla varalised õigused ja kohustused. 2. Valla eelarvesse laekuvad maksud ja valla kasuks seatud reaalkoormistest tulenevad võlad loetakse vallavaraks neile nõudeõiguse tekkimise päevast. 3. Vallavara kohta peetakse ühtset vallavara registrit. 4. Valla osalemise äriühingutes ja fondides otsustab vallavolikogu. § 35. Vallavara valdamine, kasutamine ja käsutamine Vallavara valdamine, kasutamine ja käsutamine on sätestatud vallavolikogu määrusega «Laeva valla vara valdamise, kasutamise ja käsutamise kord». § 36. Valla eelarve tulud ja kulud 1. Valla eelarve tulud on: 1) laekumised maksudest; 2) laekumised trahvidest; 3) laekumised munitsipaalettevõtetest, -asutustest ja varadest; 4) rahalised toetused ja sihtotstarbelised laekumised; 5) laenud ja intressid. 2. Valla eelarve kulud on assingneeringud: 1) seadusega pandud kohustuste täitmiseks; 2) lepingutest tulenevate kohustuste täitmiseks; 3) muude vajaduste finantseerimiseks; 4) reservfondi moodustamiseks vähemalt 1% ulatuses eelarve kuludest. 3. Valla eelarveaasta algab 1. jaanuaril ja lõpeb 31. detsembril. 4. Vallal on keelatud laenu andmine või tagamine. Laenu võib anda üksnes õppelaenuks valla eelarves selleks ettenähtud summade piires. § 37. Valla eelarve koostamine Valla eelarve koostamise alused, muutmine ja jõustumine on sätestatud vallavolikogu määrusega «Laeva valla eelarve koostamise kord». § 38. Valla majandustegevus 1. Valla majandustegevus on: 1) osalemine ettevõtluses; 2) tehingud vallavaraga; 3) ajutiselt vabade eelarvevahendite paigutamine tulude saamiseks; 4) osalemine fondides ja sihtkapitalides. 2. Vallavara valdajate majandustegevus ei tohi rikkuda vastava tegevusala vaba konkurentsi põhimõtteid. 3. Vallavara valdajad võivad oma ülesannete täitmiseks sõlmida lepinguid ettevõtete ja füüsiliste isikute tulundusühingutega üldjuhul üksnes avalikult väljakuulutatud vähempakkumise teel. § 39. Kohalikud maksud ja koormised 1. Kohalikud maksud ja maksumäärad, samuti maksumäärade muudatused kehtestab kohalike maksude seaduse alusel vallavolikogu enne vallaeelarve või lisaeelarve vastuvõtmist või eelarve muutmist ja neid rakendatakse eelarveaasta algusest või koos lisaeelarve muutmisega. 2. Seaduses sätestatud korras võib vallavolikogu kehtestada füüsilistele ja juriidilistele isikutele koormise nende omanduses või valduses oleva kinnistu või muu nende kasutuses oleva territooriumi ning sellega vahetult piirneva üldkasutatava territooriumi heakorra tagamiseks. 3. Koormist ei või asendada maksuga valla eelarvesse. VIII. LAEVA VALLA ARENGUKAVA § 40. Valla arengukava mõiste 1. Valla arengukava on dokument, mis sisaldab Laeva valla sotsiaal-majandusliku olukorra ning keskkonnaseisundi analüüsi ja prognoosi, sätestab arengu põhisuunad, territoriaalse üldplaneeringu ja infrastruktuuri arendamise alused. 2. Arengukava koostatakse kolmeaastaseks perioodiks. Arengukava täitmist analüüsitakse ja vajaduse korral täiendatakse igal aastal. 3. Vallavolikogu informeerib avalikkust arengukava algatamisest. 4. Vallavolikogu korraldab arengukava projekti avaliku väljapaneku vallavalitsuse ruumides ja raamatukogus vähemalt neljaks nädalaks. Avaliku väljapaneku tulemuste alusel tehakse arengukava projektis vajalikud parandused ja täiendused. 5. Arengukava projekt esitatakse vallavolikogule pärast vallavalitsuses ja vallavolikogu komisjonides läbiarutamist. 6. Arengukava võetakse vastu ja seda muudetakse vallavolikogu koosseisu häälteenamusega. Arengukava avalikustatakse vallavalitsuse ja volikogu ruumides ning valla raamatukogus. 7. Arengukava muutmise vajadust tingivate asjaolude ilmnemisel on vallavalitsusel õigus ja kohustus algatada vallavolikogus arengukava muutmise menetlus. § 41. Valla planeeringud 1. Valla kohta koostatakse üld- ja detailplaneering. 2. Valla üldplaneering on valla funktsioonide täitmise tagamiseks väljatöötatud terviklik maakasutusplaan, mille kehtestab vallavolikogu Eesti Vabariigi õigusaktides ning vallavolikogu määrustes ja otsustes sätestatud nõudeid arvestades. 3. Detailplaneeringud on valla üldplaneeringu täpsustatud osad ning on lähiaastate ehitustegevuse aluseks. Üldplaneeringuga vastavuses oleva detailplaneeringu algatab ja kehtestab vallavalitsus. § 42. Vallaehitus 1. Vallaehitus on maatükile (krundile) ehitise või rajatise püstitamine, ehitise laiendamine juurde- või allaehitamise teel, ehitise konstruktsioonide, ruumijaotuse või välisilme konstruktsiooniline muutmine ja ehituse lammutamine. 2. Vallaehitus toimub üldplaneeringu alusel detailplaneeringu järgi. 3. Vallaehitust reguleeritakse seaduses ja valla õigusaktides sätestatud korras. § 43. Kultuuriväärtuste kaitse 1. Vallavolikogu ja vallavalitsuse ülesanne on tagada valla territooriumil asuvate ajaloo-, arhitektuuri-, kultuuri- ja muude mälestiste või väärtuste säilimine. 2. Kaitse alla kuuluvate objektide väljaselgitamine ning valdamise, kasutamise ja käsutamise korra või nende suhtes vastavate piirangute seadmine toimub Eesti Vabaiigi õigusaktides ning vallavolikogu õigusaktides sätestatud korras. § 44. Keskkonnakaitse 1. Vallavolikogu ja vallavalitsuse ülesanne on tagada tervislik elukeskkond, valla territooriumil asuvate unikaalsete looduslike koosluste ja üksikobjektide säilimine. 2. Loodusobjektide kaitse alla võtmine ning nende valdamise, kasutamise ja käsutamise piiramine toimub õigusaktides sätestatud korras. 3. Seaduses sätestatud alustel ja korras on valla omavalitsusorganitel õigus piirata kaitse alla mittekuuluvate loodusobjektide omandiõiguse teostamist. Piirangud seatakse valla heakorra ja keskkonnakaitse eeskirjas või muude vallavolikogu määruste ja otsustega. IX. LAEVA VALLA ÕIGUSAKTID § 45. Valla omavalitsusorganite õigusaktid 1. Vallavolikogu ja vallavalitsus annavad üldaktidena oma pädevuse piires välja määrusi. 2. Vallavolikogu võtab üksikaktidena vastu otsuseid, vallavalitsus annab välja korraldusi. 3. Vallavolikogu ja vallavalitsuse õigusaktid kehtivad Laeva valla haldusterritooriumil. 4. Valla õigusaktid peavad olema kättesaadavad kõigile isikutele vallavolikogu poolt sätestatud korras. § 46. Vallavolikogu õigusaktidele esitatavad nõuded ja jõustumine 1. Vallavolikogu määrused avalikustatakse enne jõustumist. Vallavolikogu määrus loetakse avalikustatuks pärast tema väljapanekut teadetetahvlil. 2. Vallavolikogu määrused jõustuvad Riigi Teataja Lisas avaldamisele järgneval päeval, kui õigusaktis eneses ei ole sätestatud teist jõustumise tähtaega. 3. Üldist tähtsust omavad vallavolikogu õigusaktid avalikustatakse Riigi Teataja Lisas, mille kohta tehakse õigusakti vastuvõtmisel selles eraldi otsus. 4. Kui määrust ei avaldata Riigi Teataja Lisas, jõustub ta kümnendal päeval pärast avalikustamist või temas etteantud tähtajal. Erandkorras, kui see on vallavolikogu määruses ette nähtud, jõustub määrus vastuvõtmisel. 5. Vallavolikogu määruses ei tohi sisalduda sätteid, mida määruse kehtestamisel rakendatakse tagasiulatuvalt, kui see toob kaasa isikute õiguste ja vabaduste piiramise või kohustuste ja vastutuse suurenemise võrreldes kehtiva õiguse sätetega. 6. Vallavolikogu otsused jõustuvad neis sätestatud tähtajal ning need tuleb saata täitjatele ja asjaosalistele isikutele. 7. Vallavolikogu otsused avalikustatakse teadetetahvlil hiljemalt viie päeva jooksul nende vastuvõtmisest. 8. Vallavolikogu õigusaktidele kirjutab alla vallavolikogu esimees või tema asendaja nelja tööpäeva jooksul pärast nende vastuvõtmist. 9. Vallavolikogu õigusaktid ja muud dokumendid vormistatakse ning avalikustatakse eesti keeles. 10. Ei avalikustata andmeid, mille väljastamine on seadusega piiratud või mõeldud üksnes vallavalitsuse siseseks kasutamiseks. § 47. Vallavalitsuse õigusaktidele esitatavad nõuded ja jõustumine 1. Vallavalitsuse määrused ja korraldused peavad olema avalikustatud enne nende jõustumist. Kui vallavalitsus ei otsusta teisiti, loetakse määrus ja korraldus avalikustatuks pärast tema väljapanekut teadetetahvlile. 2. Ei avalikustata andmeid, mille väljastamine on seadusega keelatud või mõeldud üksnes valla ametiasutuse siseseks kasutamiseks. 3. Vallavalitsuse üldist tähtsust omavad määrused avaldatakse vastavalt vallavalitsuse otsusele Riigi Teataja Lisas ja need jõustuvad avaldamisele järgneval päeval, kui määruses eneses ei ole sätestatud teist jõustumise tähtaega. 4. Kui määrust ei avaldata Riigi Teataja Lisas, jõustub see kümnendal päeval pärast avalikustamist, kui määruses ei ole sätestatud hilisemat jõustumise tähtaega. 5. Vallavalitsuse korraldused jõustuvad neis ettenähtud tähtajal ning need tuleb saata täitjatele ja asjaosalistele isikutele. 6. Vallavalitsuse õigusaktidele kirjutavad alla vallavanem või teda vallavalitsuse istungil asendanud isik ja vallasekretär. 7. Erandina võib korralduse vastu võtta ringküsitluse korras tingimusel, et sellest on kõiki valitsuse liikmeid informeeritud ja sellega on eelnevalt kirjalikult nõustunud vähemalt 2/3 valitsuse liikmetest. Nimetatud korralduse vastuvõtmisest informeeritakse valitsuse liikmeid järgmisel vallavalitsuse istungil. 8. Vallavalitsuse õigusaktid vormistatakse ja avalikustatakse eesti keeles ja need peavad vastama haldusdokumentidele kehtestatud põhinõuetele. § 48. Õigusaktide täitmise kontroll 1. Seaduste, vallavolikogu määruste ja otsuste ning vallavalitsuse määruste ja korralduste täitmise kontrolli korraldab vallakantselei. 2. Vallavolikogu ja vallavalitsuse istungitel kuulatakse regulaarselt informatsiooni õigusaktide täitmise käigu kohta. 3. Igal vallavolikogu liikmel on õigus esitada arupärimine vallavolikogu määruste ja otsuste täitmise kohta volikogu poolt valitud või kinnitatud ametiisikule. 4. Vastus arupärimisele tuleb esitada kirjalikult vallavolikogule ja vallavolikogu liikmele hiljemalt kümme päeva jooksul ning suuliselt järgmisel vallavolikogu istungil või komisjoni koosolekul. 5. Õiguskantsleri või maavanema järelepärimisele koostab vastuse vallasekretär koos vastava valdkonna spetsialistiga ning esitab selle kinnitamiseks vastavalt vallavalitsuse või vallavolikogu istungile. Vastusele kirjutavad alla vastavalt vallavanem või vallasekretär või vallavolikogu esimees. Vastuse ärasaatmise eest vastutab vallasekretär. X. LAEVA VALLA ELANIKE OSALEMINE KOHALIKU OMAVALITSUSE TEOSTAMISES § 49. Õigusaktide algatamise õigus 1. Vähemalt ühel protsendil hääleõiguslikel vallaelanikel, kuid mitte vähem kui viiel hääleõiguslikul vallaelanikul on õigus teha kohaliku elu küsimustes vallavolikogu või -valitsuse õigusaktide vastuvõtmiseks, muutmiseks või tühistamiseks algatusi, mis võetakse arutusele hiljemalt kolme kuu jooksul. 2. Nimetatud algatus esitatakse vallavalitsusele vastava eelnõuna, millele lisatakse allkirjadega varustatud algatuse esitajate nimekiri. Kui algatatud küsimus kuulub vallavolikogu pädevusse, esitab vallavalitsus selle ühe kuu jooksul vallavolikogule lahendamiseks koos omapoolse seisukohaga. 3. Taotluse esitaja kutsutakse istungile, kus taotlust arutatakse. Teade istungi aja ja koha kohta edestatakse vähemalt neli päeva enne istungi toimumist. Taotlejal on õigus esitada selgitusi ja küsimusi. Taotleja istungile mitteilmumisel võidakse küsimust arutada ka tema osavõtuta. 4. Kui vallavolikogu või -valitsus jätab antud õigusakti muutmata või tühistamata, on taotlejal õigus pöörduda küsimuse lahendamiseks kas õiguskantsleri või maavanema poole. § 50. Avalduste, ettepanekute ja kaebuste lahendamise kord 1. Vallavolikogule esitatud ettepanekud, avaldused ja kaebused suunab vallavolikogu esimees vastamiseks kas vallavalitsusele või vallavolikogu vastavale komisjonile. 2. Vallavolikogu komisjon tegeleb avalduste, ettepanekute ja kaebustega, mis kuuluvad vallavolikogu ainupädevusse ning mille lahendamiseks on vaja vastu võtta vallavolikogu määrus või otsus. 3. Enne küsimuse arutamist vallavalitsuse istungil või vallavolikogu komisjoni koosolekul tutvub vallavanema poolt määratud ametnik või vallavolikogu komisjoni esimees asjaoludega ning valmistab ette vastuse, määruse, korralduse või otsuse projekti. 4. Küsimuse arutamise istungile või koosolekule kutsutakse ka avaldaja või tema esindaja. 5. Kui vallavalitsuse või vallavolikogu komisjoni lahend ei rahulda avaldajat, võetakse see avaldaja taotlusel vallavolikogu päevakorda, kus kas kinnitatakse vallavalitsuse või komisjoni poolt vastuvõetud lahend või saadetakse küsimus tagasi uueks läbivaatamiseks. 6. Vallavolikogu istungi päevakorda ei võeta avaldust, ettepanekut või kaebust, millele on vallavolikogu istungil juba varem vastatud ning pöördumise asjaolud ei ole muutunud. XI. VÄLISSUHTED § 51. Valla välissuhete korraldamise alused 1. Laeva vallal on õigus iseseisvalt astuda vastavate rahvusvaheliste ja regionaalsete organisatsioonide liikmeks või arendada nendega koostööd. Nimetatud organisatsioonide liikmeks astumise ja nendest lahkumise otsustab vallavolikogu. 2. Laeva valla esindamise korra nendes organisatsioonides kehtestab vallavolikogu oma määrusega. 3. Laeva valla omavalitsusorganitel on õigus vabalt arendada võrdväärset, vastastikku huvipakkuvat ja kasulikku koostööd kõigi kohalike omavalitsusüksustega Eestis ja väljaspool Eestit. 4. Sõlmitud välislepingud kuuluvad läbivaatamisele ja kinnitamisele vallavolikogus, kui nende täitmisel kaasnevad kohustused Laeva vallale või täiendavad kulutused valla eelarvest. XII. LÕPPSÄTTED § 52. Põhimääruse vastuvõtmine ja muutmine 1. Põhimääruse võtab vastu ja selles selles muudatusi vallavolikogu. 2. Põhimääruse vastuvõtmiseks ja temas muudatuste tegemiseks peab vallavolikogu läbi viima vähemalt kaks lugemist. Vaheaeg iga järgneva lugemise vahel peab olema vähemalt neli päeva, välja arvatud juhul, kui muudatus tuleneb seadusest. Põhimäärus või selles tehtud muudatus võetakse vastu vallavolikogu koosseisu häälteenamusega. 3. Põhimäärus või selles tehtud muudatused jõustuvad vallavolikogu määratud päeval.