Tartu Vallavolikogu — Tartu valla jäätmekava 2005-2010 kinnitamine — KO, 148, 1520

Kohaliku omavalitsuse korralduse seaduse § 22 lõike 1 punkti 37 ning jäätmeseaduse § 42 ja § 59 lõike 1 alusel Tartu Vallavolikogu määrab: 1. Kinnitada «Tartu valla jäätmekava 2005–2010» vastavalt lisale 1. 2. Määrus jõustub 1. aprillil 2005. a. Volikogu esimees Üllar LOKS Kinnitatud Tartu Vallavolikogu 16. märtsi 2005. a määrusega nr 8 TARTU VALLA JÄÄTMEKAVA 2005–2010 SISSEJUHATUS Käesolev jäätmekava on Tartu valla jäätmekäitlust korraldav ja suunav dokument, mis määrab jäätmekäitluse arengusuunad järgnevateks aastateks. Jäätmekava on koostatud juhindudes üleriigilisest ja Tartumaa jäätmekavast ning lähtudes kehtivatest jäätmemajandust reguleerivatest õigusaktidest. Jäätmekava koostamisel on järgitud käesoleval ajal kehtivat jäätmeseadust . Tartu valla jäätmekava sisaldab üldist ülevaadet vallast, jäätmemajanduse hetkeolukorra kirjeldust ja ülevaadet ning analüüsi jäätmemajandusega seonduvatest probleemidest. Jäätmekava püstitab jäätmehoolduse eesmärgid aastateks 2005–2010 ning esitab tegevuskava eesmärkide elluviimiseks. Jäätmekavas tuuakse välja ka püstitatud eesmärkide täitmiseks vajalikud ettevalmistavad tegevused. Jäätmekava üldiseks eesmärgiks on Tartu valla jäätmehoolduse korraldamine – keskkonnaohutu, majanduslikult põhjendatud ja korralduslikult tagatud jäätmekäitluse edendamine. Kava käsitleb kõiki jäätmeliike, olenemata nende tekkesfäärist ja ohtlikkusest. Jäätmekava haarab jäätmete tekke, kogumise, sortimise, transpordi, taaskasutamise ja ohutu kõrvaldamise. Jäätmekava koostasid EPMÜ Keskkonnamajanduse kolmanda kursuse tudengid Tea Pärnik ja Liis Oper. Koostööd tehti jäätmekava koostamisel Tartu Vallavalitsuse töötajatega, jäätmekäitlusettevõtetega, Keskkonnaministeeriumi Info- ja Tehnokeskuse Jäätmeandmebürooga ning Tartumaa Keskkonnateenistusega. Jäätmekava eesmärgid Eesti Keskkonnastrateegia määratleb jäätmemajanduse põhieesmärgid: • jäätmetekke vältimine; • tekkivate jäätmekoguste ja nende ohtlikkuse vähendamine; • jäätmete taaskasutamise laiendamine; • keskkonnanõuete kohane jäätmetöötlus; • jäätmete keskkonnaohutu kõrvaldamine. Jäätmekava eesmärgiks on korraldada Tartu valla jäätmekäitlust võimalikult ökonoomselt ja keskkonnasäästlikult vastavalt kehtivatele õigusaktidele ja püüeldes jäätmemajanduse põhieesmärkide täitmise poole. Kuna jäätmemajanduse korraldus, kus jäätmevaldajal on olnud suur otsustusõigus oma jäätmekäitluse korralduse üle, ei ole taganud Tartu vallas rahuldavat olukorda ning organiseeritud jäätmekäitluse osa on madal, on eesmärgiks luua kogu valda hõlmav ühtne jäätmekäitlussüsteem. Sinna hulka kuuluvad muu hulgas: • taaskasutatavate jäätmete eraldi kogumine ja taaskasutamine; • ohtlike jäätmete ja probleemtoodete eraldamine olmejäätmetest ning eraldi kogumine; • võimalikult suure arvu jäätmetekitajate kaasamine korraldatud jäätmekäitlussüsteemi; • biolagunevate jäätmete eraldi kogumine ja komposti kasutamine tekkekohas; • ehitus- ja lammutusjäätmete eraldamine olmejäätmetest ning kohapealne sortimine ja osaline töötlemine. Ehitusjäätmete kasutamine pinnasetäiteks; • elanikkonna teavitamine ja keskkonnateadlikkuse tõstmine. 1. TARTU VALLA SOTSIAAL-MAJANDUSLIK ÜLEVAADE Tartu valla haldusjaotust, elanikkonda, asustustihedust, infrastruktuuri, haridust, tervishoidu ja ettevõtlust iseloomustatakse niivõrd, kuivõrd seda on vaja praeguse jäätmekäitluse iseloomustamiseks ja jäätmekava koostamiseks. 1.1. Haldusjaotus Tartu vald asub Tartu maakonna põhjaosas. Valla administratiivne keskus asub Kõrvekülas. Valda ümbritsevad Tabivere vald põhjast, Tähtvere ja Laeva vald läänest, Tartu linn ja Luunja vald lõunast, Vara vald idast. Valla pindala on 298,69 km2, mis moodustab ca 10% Tartu maakonnast. Valda läbivad Jõhvi–Tartu ja Tartu–Jõgeva maantee ning Tallinn–Tartu raudtee. Tartu valla territooriumile jääb 383 ha endisest Raadi sõjaväelennuväljast. Tartu valla haldusterritooriumile jäävad Kõrveküla ja Lähte alevik ning 41 küla. 1.2. Elanikkond ja asumid Tartu vallas on 5110 elanikku (01.01.2004). Elanike arvult on vald suurim Tartu maakonnas (12,5% Tartu maakonna maarahvastikust). Valla territoorium jaguneb 41 külaks ja 2 alevikuks (Kõrveküla ja Lähte). Suuremad asulad 01.01.2004 seisuga on Kõrveküla 546, Lähte 488, Äksi 475, Vedu 271, Vasula 260, Erala 216 ja Tammistu 239 elanikku (Tartu valla elanikkonnaregister 2004). Asulates elab 49,5% valla rahvast. Vallas on kokku 2063 majapidamist, seega on keskmiselt 2,5 inimest ühes leibkonnas. Tabelis 1 on toodud valla asulate loend koos majapidamiste ja elanike arvuga. Tabel 1. Elanike ja majapidamiste loend Tartu vallas 2004 Asula nimi Alaliste elanike arv Majapidamiste arv Erala 216 81 Kastli 65 28 Kärkna 160 72 Lammiku 58 26 Lähte 488 196 Maramaa 84 37 Metsanuka 26 16 Nõela 32 13 Pupastvere 60 18 Sojamaa 131 52 Sootaga 80 34 Vahi 300 144 Vasula 260 111 Võibla 113 38 Õvi 59 21 Igavere 95 39 Jõusa 36 12 Kikivere 23 13 Kobratu 56 30 Kukulinna 77 31 Nigula 60 24 Puhtaleiva 79 25 Saadjärve 133 49 Salu 70 26 Soeküla 43 13 Soitsjärve 24 12 Toolamaa 19 8 Vedu 271 114 Äksi 475 167 Aovere 59 27 Arupää 28 16 Haava 39 23 Kõrveküla 546 202 Kükitaja 63 17 Lombi 81 35 Möllatsi 75 25 Taabri 47 15 Tammistu 239 99 Tila 66 29 Vesneri 104 39 Viidike 49 20 Vilussaare 21 12 Väägvere 55 21 Tartu vald 45 33 Kokku 5110 2063 Rahvastiku arv kasvab tänu valla soodsale asukohale. Toimub intensiivne elamuarendus Raadi piirkonnas ja Jõgeva maantee äärsetel aladel. Prognooside kohaselt kasvab Kõrveküla alevik Tartu linnaga tulevikus kokku. Territoriaalselt on vallas kaks suunda, mis on omavahel suhteliselt isoleeritud, need on Tartu–Jõgeva ja Jõhvi–Tartu suund. Arvestades Tartu linna lähedust on piirkondlikult asustustihedus kõige suurem Tartu–Jõgeva ja Jõhvi–Tartu maanteega piirnevate alade suuremates asulates. 1.3. Tehniline infrastruktuur Tartu valla teedevõrgu moodustavad Tartu–Jõgeva ja Jõhvi–Tartu asfaltkattega maanteed. Tartu vallas on vallateid kokku ca 339,3 km, sh kruuskattega teid 314,5 km, asfaltkattega teid 16,79 km ja pinnaseteid 8,0 km. Erateid on valla territooriumil 26,5 km. Valla halduses on 2 silda, neist üks raudbetoonist (seisukord hea) ja teine puidust (seisukord rahuldav). Valda läbivad Tallinn–Tartu raudtee. Raudtee ülesõidud on Maramaal ja Lähtel. Valla peamiseks probleemiks on kruusateede ja alevike teekatete amortiseeritus. Jäätmekäitluse seisukohalt on teeolud olulised jäätmete kogumisel suurema asustustihedusega aladel. Valla suuremates külades on ühisveevärk ja -kanalisatsioon, mida haldab OÜ Tartu Valla Kommunaal. OÜ haldab 15 puurkaevu ja 22 reoveepuhastit. Vett kasutatakse peamiselt olmeveena (joogiveena), kohati ka tehnoloogilisteks vajadusteks. Puurkaevudest võetavat põhjavett ei töödelda ja vesi vastab kehtivatele joogivee kvaliteedinõuetele. Valla suuremad asulad on varustatud ühiskanalisatsiooniga. Suur osa üksikmajapidamistest on tsentraalse kanalisatsioonita ning reovesi kogutakse kogumiskaevude abil või suunatakse kohapeal keskkonda. Kõige suuremad probleemid on Eralas, Vasulas ja Äksis (individuaalelamute rajoon). Aastal 2005 toimub Kõrveküla vee- ja kanalisatsioonisüsteemide ühendamine Tartu linna süsteemidega. Tsentraalsetest katlamajadest tegutseb valla halduses 1 katlamaja – Lähte aleviku katlamaja. Kütuseks kasutatakse maagaasi. Asulate korrusmajad ja ühiskondlikud asutused on viidud üle individuaalküttele, paigaldatud on enamasti gaasikatlad, v.a Erala, Kärkna ja Vasula, kus on puidukatlad. Küttesüsteemide haldamine ja arendamine on elamuühistute kohustus. Valda läbib Irboska–Tartu–Rakvere gaasitrass ning tänu sellele on valla suuremad asulad on gasifitseeritud. 1.4. Haridus ja tervishoid Koolieelsetest lasteasutustest tegutsevad Tartu vallas Kõrveküla ja Lähte lasteaed. Üldharidusasutustest tegutsevad vallas Lähte Ühisgümnaasium ja Kõrveküla Põhikool. Lähtel asub perearstikeskus, kus asub samuti Anne-Mai apteegi filiaal ja hambaravi kabinet. 1.5. Ettevõtlus Jäätmekäitluse seisukohalt on oluline Tartu valla territooriumil tegutsevate ettevõtete struktuur ja nende tekitatud jäätmete kogus ning iseloom. 2004 aasta jaanuari seisuga oli äriregistrisse kantud 178 ettevõtet; neist 141 osaühingut, 31 aktsiaseltsi ja 6 muud ühistut. Valla territooriumil registreeritud ettevõtetest 27 (15%) tegutsevad primaarsektoris, 42 (23%) sekundaarsektoris ja 113 (62%) tertsiaalsektoris (teenindussektoris). Primaarsektoris on peamisteks tegevusaladeks liha- ja piimakarjakasvatus, teraviljakasvatus, aiandus. Suuremateks ettevõteteks käibe ja töötajate arvu osas on Remolius OÜ (linnukasvatus, munatootmine), Jampo Seakasvatuse OÜ (seakasvatus), Tartu Maamees AS (piimakarjakasvatus), Vasula Aed TÜH (puuvilja- ja marjakasvatus), Marama KTV OÜ Maramaal (seakasvatus). Sekundaarsektoris on olulisemad tegevusalad ehitustegevus, ehitusmaterjalide tootmine ning puidutöötlemine ja puidutoodete tootmine. Olulisemateks ettevõteteks on Lähte Ehituse AS, AKMA AS ja Holzwerke Bullinger Eesti AS, Ikodor AS, AS Finak. Tertsiaalsektoris on olulisemateks tegevusaladeks mootorsõidukite müük, hooldus ja remont, hulgimüük ja vahendustegevus (puit, toiduained ja mootorikütused jt), veondus, laondus ja side jt. Olulisemad ettevõtted on AS Tartu Terminaal, Erimell AS, Stahlhut AS (puidu- ja puidutoodete müük), Rõngassai OÜ, Aatomik-Transport OÜ jt. Ettevõtluse arendamiseks on ettevalmistamisel kontsentreeritud ettevõtlusalade (tööstusparkide) rajamine Raadi endise sõjaväelennuvälja alale. Kõik ettevõtted tekitavad vähemalt olmelise iseloomuga jäätmeid. Seni tegutsenud jäätmeinfosüsteemi kaudu laekusid andmed jäätmeluba omavate ettevõtete jäätmekäitlusest läbi vallavalitsuse ja maakonna keskkonnaosakonna Keskkonnaministeeriumi Info- ja Tehnokeskusesse. Keskkonnaluba on haldusmenetluse seaduse järgi riigi nimel antav haldusakt, millega antakse õigus kasutada loodusressurssi, lubatakse viia keskkonda saasteaineid ja jäätmeid ning arendada seaduses sätestatud juhtudel tegevust. Tabel 2. Tartu valla ettevõtted, kellele on väljastatud keskkonnaload Ettevõtted Keskkonnalubade liik Fasetra OÜ Jäätmeluba Inglismäe OÜ Jäätmeluba Jampo seakasvatus OÜ Jäätmeluba Mantrum OÜ Jäätmeluba Tartu Terminaal AS Jäätmeluba Tartu Valla Kommunaal OÜ Jäätmeluba Jampo seakasvatus OÜ Vee erikasutusluba Kuke OÜ Vee erikasutusluba MARAMAA KTV OÜ Vee erikasutusluba Remolius OÜ Vee erikasutusluba Tartumaa AS Vee erikasutusluba Tartu Terminaal AS Vee erikasutusluba Tartu Valla Kommunaal OÜ Vee erikasutusluba Erapuit AS Välisõhu saasteluba Eraküte AS Välisõhu saasteluba Tartu Valla Kommunaal OÜ Välisõhu saasteluba 1.6. Keskkond 1.6.1. Vooluveekogud Tartu valla veekogud kuuluvad Peipsi-Pihkva järve vesikonda. Tähtsamateks vooluveekogudeks on Emajõgi ja Amme jõgi. Veevõrgu tihedus (arvestades kõiki vooluveekogusid) on valla territooriumil valdavalt 0,6–1,0 km/km2. Ülejäänud Tartu valla vooluveekogud on valdavalt väikesed ja veevaesed. Valla väiksemaid looduslikke vooluveekogusid on varasematel aegadel õgvendatud ja süvendatud, mistõttu on nende looduslik väärtus langenud. 1.6.2. Järved Tartu vallas on järvi suhteliselt vähe. Suuremad neist on Saadjärv, Soitsjärv, Pupastvere Umbjärv ja Vasula järv. Tartu valla järved on tekkinud peamiselt voorte vahelistesse nõgudesse. Järvede seisundit on olulisel määral halvendanud veetaseme ulatuslik alandamine, mis on intensiivistanud kinnikasvamist. Saadjärv on tunnistatud reostustundlikuks suublaks. Soitsjärv kujutab endast vananenud rohketoitelist järve, mis on üks linnurikkamaid järvi Eestis. Tartu vallas leidub ka mitmeid veehoidlaid ja paisjärvi, millest suurimad on Vedu veehoidla (pindala 10 ha). 1.6.3. Kaitstavad loodusobjektid Kaitstavad loodusobjektid on kaitsealad, looduse üksikobjektid, liigid, kivistised või mineraalid. Kaitsealad jagunevad omakorda rahvusparkideks, looduskaitsealadeks, maastikukaitsealadeks (sh pargid) ja programmialadeks. Vastavalt eesmärgile on kaitsealad jaotatud erineva rangusega vöönditeks, millel on erinev kaitserežiim. Kaitsealad: • Vooremaa maastikukaitseala • Pähklisaare maastikukaitseala • Vesneri park ja allee • Tammistu park • Saadjärve park Üksikobjektid: • Ohvrikivi (Noorema Kalevipoja kivi) • Kalevipoja lingukivi • Kalevipoja liisukivi (Kalevipoja tool) • Vedu Nõiarahn (Nõiakivi) • Vasula puiestee • Väägvere tamm Kaitsealad moodustavad valla pindalast 5,7% 2. JÄÄTMEKAVA SEADUSANDLIK TAUST 2.1. Tartu valla õigusaktid Üleriigilist seadusandlust täpsustavad Tartumaa jäätmekava (2002. a, koostaja AS Kobras) ja maakonnaplaneering, milles antakse otseseid juhiseid jäätmemajanduse planeerimiseks. Maakonnaplaneeringuga määratakse sisuliselt ära jäätmete ladestamise võimalus ja tingimused maakonna omavalitsuste territooriumidel. Omavalitsuse õigusaktidest on jäätmekäitluse korraldamisel olulisemad Tartu valla jäätmehoolduseeskiri (01.03.2001) ja Heakorra eeskirja kehtestamine (18.09.2002) Tartu valla jäätmehoolduseeskiri sätestab jäätmehoolduse üldnõuded, jäätmekäitluskohad, jäätmete kogumise ja sorteerimise, jäätmete veo, jäätmete ladestamise, kõrvaldamise, põletamise, arvestuse pidamise, järelevalve ja vastutuse ning ohtlikele jäätmetele kehtestatud nõuded. 2.2. Jäätmekäitlust reguleeriv seadusandlus Tartu valla jäätmekava koostatakse jäätmeseadusega (RT I 2004, 9, 52) määratud eesmärkide saavutamiseks ja jäätmemajanduse planeerimiseks. Tartu valla jäätmekava juhindub nii üleriigilisest jäätmekavast (4.12.2002) kui Tartumaa jäätmekavast. Jäätmekava on kohaliku omavalitsuse üksuse arengukava osa. Jäätmemajanduse planeerimist reguleerivad ka: Pakendiseadus (21.04.2004), mis esitab pakendile ja pakendi kasutamisele üldised nõuded, pakendi ja pakendist tekkivate jäätmete vältimise ja vähendamise meetmed, pakendi ja pakendijäätmete taaskasutussüsteemi korralduse ning vastutuse kehtestatud nõuete täitmata jätmise eest; Saastetasu seadus (10.02.1999) sätestab tasumäärad saasteainete ja jäätmete keskkonda viimisel ning tasu arvutamise ja maksmise korra; Keskkonnajärelevalve seadus (07.07.2001) kehtestab riiklikku keskkonnajärelevalvet teostavate ja juhtivate ning riiklikule järelevalvele allutatud isikute õigused ja kohustused. Seaduste alusel välja antud määrused ja korraldused täpsustavad jäätmekäitlust korraldavate ja kontrollivate instantside tööd ning jäätmeliikide käitluse tingimusi. Keskkonnaministri määrus «Prügila rajamise, kasutamise ja sulgemise nõuded» (29.04.2004) käsitleb prügilate kaudu kogu jäätmekäituse süsteemi tervikuna, alates jäätmete tekkest kuni lõppkäitluseni. 2.3. Euroopa Liidu direktiivid Jäätmeseaduse alusel välja antud jäätmehooldust korraldavad valitsuse ja keskkonnaministri määrused toetuvad kas vastavale Euroopa Nõukogu direktiivile või Euroopa Komisjoni otsusele. Kaheks peamiseks Euroopa Liidu raamdirektiiviks, millest jäätmeseadus lähtub, on Euroopa Nõukogu direktiiv (75/442/EMÜ 15.07.1975) jäätmete kohta, mis on muudetud direktiiviga (91/156/EMÜ) , ja Euroopa Nõukogu direktiiv (91/689/EMÜ) ohtlike jäätmete kohta. 2.4. Kohaliku omavalitsuse õigused ja kohustused jäätmemajanduse planeerimisel Jäätmeseaduse järgi korraldavad jäätmehoolduse arendamist oma haldusterritooriumil omavalitsusorganid (§ 12 lõige 2). Jäätmehoolduse arendamine on jäätmealase teabe levitamine, jäätmealane nõustamine ja jäätmehoolduse kavandamine või muu tegevus, mille eesmärk on vältida või vähendada jäätmeteket ning tõsta jäätmehoolduse taset (§ 12 lõige 1) Jäätmekava sisaldab (§ 39 lõige 3): 1) jäätmehoolduse olemasoleva olukorra, peamiste taaskasutatavate ja kõrvaldatavate jäätmeliikide ning jäätmete päritolu kirjeldust ja nende koguseid; 2) jäätmekäitluseks vajaliku loodusvara, nagu vee, turba, savi, pinnase kasutamise mahu hinnangut; 3) jäätmekava rakendamise mõju keskkonnale; 4) kavandatavaid eesmärke, nagu jäätmetekke vältimine, jäätmekoguste ja jäätmete ohtlikkuse vähendamine, jäätmete taaskasutamine, jäätmete keskkonnaohutu kõrvaldamine, jäätmeveo optimeerimine; 5) eesmärkide realiseerimise vahendeid ja meetmeid, nagu jäätmekäitlustoimingu valik, jäätmekäitluskohtade võrgustik, meetmed ohtlike ja muude peamiste jäätmeliikide käitlemiseks, vajalikud halduskorralduslikud meetmed jäätmekava elluviimiseks, keskkonnakaitse- ja tervisekaitsemeetmed ning nende tagamise tehnoloogilised vahendid, meetmete rakendamise eeldatav maksumus. Lisaks § 39 lõikes 3 sätestatule käsitleb kohaliku omavalitsuse üksuse jäätmekava (§ 42 lõiked 1 ja 2): 1) kohaliku omavalitsuse organi korraldatava jäätmeveo arendamist tema haldusterritooriumil, sealhulgas korraldatud jäätmeveo piirkonna või piirkondade määramist; 2) jäätmete liigiti kogumise ja sortimise arendamist koos tähtaegadega konkreetsete jäätmeliikide kaupa; 3) jäätmehoolduse rahastamist. Jäätmekava ajakohastamine. Kui maakonna jäätmekava ajakohastamise käigus tehtud muudatused puudutavad kohaliku omavalitsuse üksuse jäätmekava, ajakohastatakse kohaliku omavalitsuse üksuse jäätmekava ühe aasta jooksul maakonna ajakohastatud jäätmekava kinnitamisest arvates (§ 43 lõige 4). Kohaliku omavalitsuse organ võib nõuda oma haldusterritooriumil tegutsevalt ettevõtjalt äriseadustiku tähenduses, mittetulundusühingult, sihtasutuselt ja seaduse alusel asutatud muult asutuselt käesoleva seaduse § 39 lõikele 3 vastava jäätmekava koostamist oma kulul ning esitamist, kui see on vajalik kohaliku omavalitsuse üksuse jäätmekava koostamiseks või ajakohastamiseks (§ 44 lõige 4). Kohaliku omavalitsuse üksuse jäätmekava eelnõu kooskõlastamine, eelnõu avalik väljapanek ja avalik istung. Kohaliku omavalitsuse üksuse jäätmekava eelnõu esitatakse enne selle vastuvõtmist arvamuse avaldamiseks keskkonnateenistusele ning maavanemale (§ 55). Kohaliku omavalitsuse organ korraldab kohaliku omavalitsuse üksuse jäätmekava eelnõu avaliku väljapaneku ja jäätmekava eelnõu arutamiseks vähemalt ühe avaliku istungi (§ 56 lõige 1). Kohaliku omavalitsuse üksuse jäätmekava eelnõu avaliku väljapaneku aeg ja koht tehakse teatavaks vähemalt kaks nädalat enne avaliku väljapaneku algust kohalikus ajalehes ja maakonna Äriteadetes. Kohaliku omavalituse üksuse jäätmekava eelnõu avaliku väljapaneku kestus on vähemalt kaks nädalat (§ 56 lõige 2) Kohaliku omavalitsuse üksuse jäätmekava eelnõu arutamiseks korraldatava avaliku istungi aeg ja koht tehakse teatavaks vähemalt kaks nädalat enne avalikku istungit kohalikus ajalehes (§ 56 lõige 3) Avalikku istungit ei pea korraldama, kui avaliku väljapaneku kestel ei esitatud ühtegi ettepanekut või vastuväidet (§ 56 lõige 4). Ettepanekute ja vastuväidete arvestamine Igaühel on õigus esitada kohaliku omavalitsuse üksuse jäätmekava eelnõu avaliku väljapaneku kestel selle kohta ettepanekuid ja vastuväiteid (§ 57 lõige 1). Jäätmekava eelnõu arutamiseks korraldataval istungil on igaühel õigus avaldada suuliselt jäätmekava eelnõu kohta arvamust. (§ 57 lõige 2). Valla- või linnavalitsus vaatab läbi avaliku väljapaneku kestel ja avalikul istungil esitatud ettepanekud ja vastuväited ning otsustab vajadusel jäätmekava eelnõu muutmise vastavalt esitatud ettepanekutele ja vastuväidetele. (§ 57 lõige 3). Jäätmekava avaliku väljapaneku ja avaliku istungi tulemustest teatamine (§ 58) Valla- või linnavalitsus teeb jäätmekava avaliku väljapaneku ja avaliku istungi tulemused teatavaks kohalikus ajalehes. Kohaliku omavalitsuse üksuse jäätmekava vastuvõtmine Kohaliku omavalitsuse üksuse jäätmekava võtab vastu kohaliku omavalitsuse üksuse volikogu. (§ 59 lõige 1). Kohaliku omavalitsuse üksuste ühine jäätmekava jõustub, kui selle on vastu võtnud kõigi koostööd tegevate kohaliku omavalitsuse üksuste volikogud. (§ 59 lõige 2). Kohaliku omavalitsuse üksuse jäätmehoolduseeskiri Jäätmehoolduseeskiri jäätmehoolduse korraldamiseks kohaliku omavalitsuse üksuses kehtestatakse volikogu määrusega (§ 71 lõige 1). Jäätmehoolduseeskiri sätestab kohaliku omavalitsuse üksuse territooriumil jäätmeveo piirkondade loetelu, kus liitumine korraldatud jäätmeveoga on kohustuslik. Korraldatud jäätmevedu (§ 66 lõiked 1–4) Korraldatud jäätmevedu on olmejäätmete kogumine ja vedamine määratud piirkonnast määratud jäätmekäitluskohta või -kohtadesse kohaliku omavalitsuse organi korraldatud konkursi korras valitud ettevõtja poolt. Kohaliku omavalitsuse organ korraldab oma haldusterritooriumil olmejäätmete kogumise ja veo. Korraldatud jäätmevedu võib hõlmata ka muid jäätmeid, kui seda tingib oluline avalik huvi. Kohaliku omavalitsuse organ võib jätta jäätmeveo korraldamata haldusterritooriumi hajaasustusega osades, kus jäätmetekitajate vähesuse ja hajutatuse ning jäätmete väikese koguse tõttu oleks korraldatud jäätmevedu ülemäära kulukas ning korraldatud jäätmeveoks puudub tervise- ja keskkonnakaitsevajadus. Jäätmeliigid, millele kohaldatakse korraldatud jäätmevedu, veopiirkonnad, vedamise sagedus ja aeg ning jäätmeveo teenustasu piirmäär kehtestatakse valla või linna volikogu määrusega. Jäätmevedaja valik (§ 67 lõiked 1–8) Kohaliku omavalitsuse organ korraldab iseseisvalt või koostöös teiste omavalitsuste organitega korraldatud jäätmeveo eri- või ainuõiguse andmiseks avaliku konkursi konkurentsiseaduse (RT I 2001, 56, 332; 93, 565; 2002, 61, 375; 63, 387; 82, 480; 87, 505; 102, 600; 2003, 23, 133) alusel kehtestatud korras. Korraldatud jäätmeveo konkursi pakkumise kutse dokumentides määratakse vähemalt alljärgnevad tingimused: 1) veopiirkond; 2) veetavad jäätmeliigid; 3) eeldatavad jäätmekogused; 4) jäätmekäitluskohad; 5) eri- või ainuõiguse kestus; 6) veotingimused, nagu sagedus, aeg, tehnilised tingimused; 7) jäätmeveo teenustasu piirmäär. Veopiirkonna määrab kohaliku omavalitsuse volikogu, lähtudes eeldatavatest jäätmekogustest, hoonestusest ning teede- ja tänavate võrgu eripärast. Korraldatud jäätmeveoga hõlmatud haldusterritooriumil, kus lähtuvalt käesoleva paragrahvi lõigetest 3 ja 4 on moodustatud rohkem kui üks veopiirkond, ei tohi ühe jäätmevedaja poolt veetavate olmejäätmete kogus ületada 40 protsenti tekkivate olmejäätmete kogusest, välja arvatud käesoleva paragrahvi lõikes 6 sätestatud juhul. Kohaliku omavalitsuse volikogu nõusolekul ei kohaldata käesoleva paragrahvi lõikes 5 sätestatud piirangut, kui selleks vajaliku arvu eri- või ainuõiguse andmist takistab jäätmeloa saamise nõuetele vastavate eri- või ainuõiguse saamise pakkujate puudumine. Korraldatud jäätmeveo konkursi pakkumiste esitamise tähtaeg on vähemalt kolm kuud konkursi väljakuulutamisest arvates. Korraldatud jäätmeveo konkursi korraldaja avalikustab oma otsuse ametlikus väljaandes ja kohalikus ajalehes. Jäätmeveo õigus (§ 68 lõiked 1, 2) Korraldatud jäätmeveo konkursil edukaks tunnistatud ettevõtjal on kohaliku omavalitsuse organi määratud jäätmeliikide osas määratud veopiirkonnas jäätmeveo eri- või ainuõigus kuni kolm aastat. Käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud õigust realiseeritakse vastavalt jäätmeloaga määratud nõuetele ja tähtajale. Korraldatud jäätmeveoga liitumine (§ 69 lõiked 1–6) Jäätmevaldaja loetakse liitunuks korraldatud jäätmeveoga elu- või tegevuskohajärgses jäätmeveo piirkonnas. Jäätmevaldaja on korraldatud jäätmeveoga liitunud alates kohaliku omavalitsuse organi korraldatud jäätmeveo jäätmeloa kehtima hakkamisest või käesoleva seaduse § 66 lõikes 4 nimetatud määruse jõustumisest. Liitumisajaks loetakse antud loa või määruse jõustumise ajast hilisemat aega. Jäätmevaldaja käesoleva peatüki tähenduses on ka korteriühistu, selle puudumisel aga selle kinnisasja omanik, millel asub suvila, elu- või äriruum. Kohaliku omavalitsuse organ asutab määrusega jäätmevaldajate registri ning kehtestab registri pidamise korra. Valla- või linnavalitsus võib erandkorras teatud tähtajaks jäätmevaldaja lugeda korraldatud jäätmeveoga mitteliitunuks tema põhjendatud avalduse alusel, kui ta korraldab jäätmekäitluse ise. Käesoleva paragrahvi lõikes 4 nimetatud jäätmevaldaja esitab üks kord aastas valla- või linnavalitsusele viimase määratud tähtajal kirjaliku selgituse oma jäätmete käitlemise kohta. Kohalikul omavalitsusel on õigus saada tasuta teavet jäätmeveo piirkonnas tegutsevalt jäätmevedajalt käesoleva paragrahvi lõikes 3 nimetatud registri andmete kohta. Ohtlike jäätmete käitluse korraldamine (§ 65 lõige 2) Kohaliku omavalitsuse organid korraldavad oma haldusterritooriumil kodumajapidamises tekkivate ohtlike jäätmete kogumist ja nende üleandmist jäätmekäitlejatele, välja arvatud käesoleva seaduse § 26 lõikes 1 nimetatud juhul. Jäätmete taaskasutamine ja kõrvaldamine (§ 70) Kohaliku omavalitsuse organ korraldab korraldatud jäätmeveoga hõlmatud jäätmete taaskasutamise või kõrvaldamise. Kohaliku omavalitsuse organ võib korraldada ka muude jäätmete taaskasutamist või kõrvaldamist. Jäätmeluba (§ 73 lõige 2) Jäätmeluba on vaja kohaliku omavalitsuse organi korraldatud jäätmeveoks. Kohaliku omavalitsuse üksuse arvamus jäätmeloa taotluse kohta (§ 79) § 77 lõikes 2 nimetatud valla- või linnavalitsus esitab kümne tööpäeva jooksul pärast jäätmeloa taotluse saamist loa andjale oma arvamuse jäätmeloa taotluse kohta. Jäätmeloa kehtetuks tunnistamine (§ 85 lõige 3) Loa omaja ei ole alustanud kohaliku omavalitsuse organi korraldatud jäätmevedu ühe nädala jooksul loas märgitud tähtajast arvates ega ole esitanud taotlust tegevuse algusaja muutmiseks. Kohaliku omavalitsuse organi korraldatud jäätmeveoks jäätmeloa taotlemine (§ 97) Lisaks jäätmeseaduse §-s 78 nimetatud materjalidele esitab kohaliku omavalitsuse organi korraldatud jäätmeveoks jäätmeluba (edaspidi korraldatud jäätmeveoluba) taotlev isik loa andjale kohaliku omavalitsuse organi haldusakti koopia selle kohta, et taotleja on seaduse § 67 lõikes 1 nimetatud avalikul konkursil tunnistatud edukaks. Korraldatud jäätmeveoloa sisu (§ 98) Korraldatud jäätmeveoloaga määratakse: 1) piirkond, kust kohaliku omavalitsuse organi korraldatud jäätmeveoga hõlmatud jäätmed kokku kogutakse; 2) jäätmekäitluskohad ja isikud, kuhu ja kellele jäätmed üle antakse, sealhulgas prügilad ja nende käitajad. Jäätmetest põhjustatud keskkonnasaastuse likvideerimine (§ 128 lõige 6) Kui kohaliku omavalitsuse organ ei ole korraldanud oma haldusterritooriumil korraldatud jäätmevedu, kuigi tal oli vastav kohustus, ja sellest tulenevalt on tekkinud keskkonnasaastus, kannab jäätmete ning nendest põhjustatud saaste likvideerimise kuludest poole kohaliku omavalitsuse organ. Korraldatud jäätmeveo korraldamine (§ 135) Korraldatud jäätmevedu tuleb korraldada alates 2005. aasta 1. jaanuarist. Keskkonnajärelevalve seadus Keskkonnajärelevalvet teostavad Keskkonnainspektsioon, Maa-amet ja kohalik omavalitsusorgan või -asutus. (§ 3 lõige 1) Omavalitsuslik keskkonnajärelevalve (§ 6 lõiked 1–4) Kohaliku omavalitsusüksuse volikogu kehtestatud keskkonnakaitse- ja -kasutusalaste otsuste järgimist kontrollivad volikogu poolt selleks volitatud isikud või asutused, või kui neid ei ole määratud, valla- ja linnavalitsus. Kui kohalikule omavalitsusüksusele on pandud seadusega ka käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetamata keskkonnajärelevalve ülesandeid, või kui ta on need endale seaduse alusel ise võtnud, määrab volikogu ka nende teostamiseks vajalikud isikud või asutused või teostab järelevalvet valla- või linnavalitsus. Kohalik omavalitsusüksus: 1. rakendab seaduses sätestatud abinõusid ebaseadusliku tegevuse tõkestamiseks ja kohustuslike keskkonnakaitseabinõude elluviimiseks; 2. teavitab Keskkonnainspektsiooni keskkonda kahjustavast või ohustavast õigusvastasest tegevusest või loodusressursi kasutamisega seotud õiguspärasest tegevusest, kui selline tegevus seab ohtu inimeste elu, tervise või vara, ning Maa-ametit maakasutuse, maakorralduse ja maa-arvestuse nõuete rikkumise juhtumitest. Kui kohaliku omavalitsusüksuse volikogu ei ole otsustanud teisiti, toimub käesoleva paragrahvi lõigetes 1 ja 2 nimetatud keskkonnajärelevalve samaselt riigiasutuse korraldatava järelevalvega ning järelevalve teostajal on oma haldusterritooriumil võrdsed õigused riigi keskkonnajärelevalve asutuse ja keskkonnakaitseinspektoriga. Saastetasu seadus Saastetasu kasutamine (§ 7 lõige 2) Olmejäätmete tavajäätmetele kehtestatud saastetasu määrades (§ 10 lõike 1 punktis 2) – keskkonda viimise eest makstakse saastetasu 75 protsendi ulatuses jäätmete päritolukoha kohaliku omavalitsuse eelarvesse ja 25 protsendi ulatuses riigieelarvesse 2) Pakendiseadus Kohaliku omavalitsuse organi kohustused pakendi ja pakendijäätmete kogumise ja taaskasutuse korraldamisel (§ 15 lõiked 1 ja 2) Kohaliku omavalitsuse organ määrab kindlaks oma haldusterritooriumil pakendi ja pakendijäätmete kogumisviisid ning sätestab need jäätmehoolduseeskirjas. Kohaliku omavalitsuse üksuse jäätmekavas käsitletakse eraldi pakendi ja pakendijäätmete kogumise ja taaskasutuse korraldust ning väljaarendamist ja seatud eesmärkide saavutamise meetmeid. 2.5. Tartu valla jäätmekava seos üleriigilise jäätmekavaga ja Tartumaa jäätmekavaga Üleriigiline jäätmekava on kiidetud heaks Riigikogu 4. detsembri 2002. a otsusega. Üleriigiline jäätmekava analüüsib jäätmehoolduse olukorda ja seab vastavalt keskkonnastrateegias püstitatud suundadele jäätmekäitluse eesmärgid Eestis. Üleriigilisel jäätmekaval (RT I 2002, 104, 609) on samad eesmärgid, mis Euroopa Liidu keskkonnaalastel tegevuskavadel ja Ühtsel jäätmekäitlusstrateegial: • tootmises ja jäätmekäitluses jäätmetekke ennetamine, jäätmete koguse vähendamine, • parima tehnika kasutamine, • jäätmetes sisalduva materjali taaskasutamise eelistamine jäätmetest energia tootmisele, • jäätmete taaskasutamine või kõrvaldamine nende tekkekohale võimalikult lähedal asuvas tehnoloogia ja keskkonnakaitse poolest sobivas jäätmekäitluskohas. Tartumaa jäätmekava koostati aastal 2002, tuginedes Üleriigilisele jäätmekavale. Dokumendis on toodud ülesanded ja meetmed jäätmemajanduse paremaks korraldamiseks ning Üleriigilises jäätmekavas seatud eesmärkide täitmiseks. Tartumaa jäätmekavas ettenähtud põhieesmärgid, mida Tartu valla jäätmemajanduse planeerimisel võetakse aluseks: • jäätmetekke ja jäätmete edasise käitlemise ohjamine; • omavalitsuste haldussuutlikkuse tõstmine nii jäätmekäitluse korraldamise kui ka järelevalve suhtes; • jäätmetekke vähendamine ja tekkivate jäätmete taaskasutamise suurendamine; • ladestatavate jäätmete koguse ja selles biolagunevate jäätmete osatähtsuse vähendamine; • optimaalse jäätmekogumisjaamade võrgu rajamine ja kõige lähema keskkonnakaitseliselt sobiva jäätmekäitluskoha kasutamine; • ohtlike jäätmete kogumissüsteemi väljatöötamine ja rakendamine; • võimalikult suure arvu jäätmetekitajate haaramine jäätmete kogumise ja käitlemise süsteemi; • kontroll meditsiinijäätmete tekke ja käitlemise üle; • vanade prügilate keskkonnaohutu sulgemine. 3. TARTU VALLA JÄÄTMEMAJANDUSE OLUKORD Tartu valla territooriumil tekib segaolme-, suuremõõtmelised-, ehitus-, põllumajandus-, tervishoiujäätmeid. Segaolmejäätmed sisaldavad orgaanilisi-, papp, paber, kartong-, plastik-, metall-, kompostmaterjal-, puit-, klaas-, tekstiil-, ohtlikke jäätmeid. Kõigis valdkondades tekib ka ohtlikke jäätmeid. Haiglajäätmeid tekib suhteliselt vähe. Erilise jäätmekategooriana on vaja käsitleda reostunud pinnast, mittekasutatavaid (mahajäetud) kütusemahuteid ja neis sisalduvaid setteid. Tekkivate jäätmeliikide, nende koguste ja edasise käitlemise iseloomustamiseks on kasutatud Keskkonnaministeeriumi Info- ja Tehnokeskuse ja Tartu Vallavalitsuse andmeid jäätmeveo mahu ja maksumuse osas. Jäätmekoguste hindamiseks kasutatakse algandmetena põhiliselt mahulisi näitajaid, mis teisaldatakse etteantud koefitsientide abil massiühikuteks. 3.1. Tekkinud jäätmete kogused ja üleandmise võimalused Mitmete jäätmeliikide osas on statistilised andmed väheusaldusväärsed. Eriti kehtib see segaolmejäätmete, ehitus- ja lammutusjäätmete, vanarehvide jm osas, kus toimub jäätmete segunemine ja nende ebaõige deklareerimine. Samuti jääb suur osa tekkivatest jäätmekogustest ametlikust statistikast välja, kuna paljud valla elanikud pole jäätmeveosüsteemiga liitunud. Puudujääke esineb ettevõtete jäätmetekke andmetes. Tabel 3. Jäätmete kogused Tartu vallas 2003. aastal jäätmete nimetus kogutud ettevõttest tonni/aastas kogutud kodumajapidamistest tonni/aastas Prügi (segaolmejäätmed) 852,4 603,1 Klaaspakendid 0 0,7 Biolagundatavad jäätmed 3100 0 Suurjäätmed 0 2,2 Õlid 51,8 0 Õli sisaldavad jäätmed 7,4 0, 6 Patareid ja akud 0 1,7 Pliiakud 1,8 2,9 Luminestsentslambid ja muud elavhõbedat sisaldavad jäätmed 0,2 0,02 Elektri- ja elektroonikaseadmed 0 2,22 Sortimata ravimikogumid 0 0,6 Fotokemikaalid 0 0,01 Ohtlike ainetega saastunud absorbendid, puhastuskaltsud, filtermaterjalid ja kaitseriietus 1,1 0,01 Ohtlikke aineid sisaldavad või nendega saastunud pakendid 0,2 0,6 Ohtlikke aineid sisaldav süvenduspinnas 3,52 0 Alumiinium 1,2 0 Raud ja teras 130,32 0 Vask, pronks, valgevask 0,2 1 Mustmetallid 102,5 132 Mustmetalliviilmed ja treilaastud 39,0 0 Värvilised metallid 0 1,3 Plii 0 1,2 Tsink 0 0,02 Leelised 0 0,02 Romusõidukid 0 130 Vanarehvid 0 0,1 Saepuru 25 0 Ehitus- ja lammutuspraht 119,89 22,2 Betoon 0 11,5 Tellised 0 34,6 Kokku: 4436,2 948,4 Ettevõtetes puudub eraldi kogumise süsteem klaaspakendil, suurjäätmetel, fotokemikaalidel, värvilistel metallidel, pliil, tsingil ja leelisel nende vähesuse ja eraldi kogumise nõude puudumise tõttu. Ettevõtete statistikas ei kajastu ka andmed patareide ja akude, elektri- ja elektroonikaseadmete ning ravimikogumite kohta, sest neil on võimalus kasutada valla ainukest ohtlike jäätmete konteinerit Lähtel või on viinud eespool nimetatud jäätmed Tartu linna ohtlike jäätmete käitlejatele. Romusõidukite üleandmisega on tegelenud ettevõtted ilma veoteenust pakkuvate ettevõtete abita ning viinud iseseisvalt romusõidukid Tartu linna metallijäätmete kogumiskohtadesse. Betooni- ja telliste jäägid on leidnud koha Tartu vallas asuvates pinnasetäite kohtades. Kodumajapidamistest pole jäätmekäitlejad eraldi kogunud saepuru ega biolagunevaid jäätmeid tänu maaelanike oskustele ja võimalustele ise kompostimist tekkekohas teostada. Samuti pole kodumajapidamistest kogutud õlisid ja ohtlikke aineid sisaldavat süvenduspinnast. Probleemiks on siin info puudus ning tulevikus peaks need jäätmed kindlasti jõudma ohtlike jäätmete käitluskeskusesse. Eraldi pole ka kogutud kodumajapidamistest alumiiniumi, rauda ja terast ning mustmetalliviilmeid ja treilaaste. Need jäätmed on tertsiaalsektoris tekkivad jäätmed. 3.1.1. Segaolmejäätmed Kokku ladestati 2003. aastal Tartu valla elanike segaolmejäätmetest umbes 2741,4 m3 Aardlapalu prügilasse Ragn-Sellsi ja Cleanaway vahendusel. Kasutades teisaldamist (tihedus 0,22 t/m3) veeti Tartu vallas 2003. a prügimägedele 603,1 tonni olmejäätmeid. Statistikaandmete järgi veeti ettevõtetest prügilatesse lisaks veel 852,4 tonni olmejäätmeid. Prügilasse ladestatakse kodumajapidamistes ja ettevõtetes tekkivad segaolmejäätmed. Olmejäätmete koostis sõltub tarbimise struktuurist, eluaseme iseloomust ja võimalusest kohapeal jäätmeid sorteerida ja käidelda. Peamise osa segaolmejäätmetest moodustavad biolagunevad jäätmed (köögi- ja aiajäätmed, vanapaber, puit) ning erinevad pakendimaterjali jäätmed. 3.1.2. Biolagunevad jäätmed Biolagunevad jäätmed on toidujäätmed, aia- ja haljastusjäätmed, reoveesete jmt. Tartu vallas kogutakse haljastusjäätmeid peamiselt üldkasutatavatelt aladelt, andmed tekkivate jäätmekoguste kohta on puudulikud. Koduaedades tekkivad haljastusjäätmete käitlemisel on laialt levinud kohapealne kompostimine, põletamine, mistõttu need jäätmed ei satu tsentraliseeritud jäätmekäitlussüsteemi. Praegu kasutatakse haljastusjäätmeid pinnasetäiteks. Maramaal tegutseb Fasetra OÜ kompostiplats. Ettevõtte käsutada on ühehektariline betoonala, kus kompostitakse haljastusjäätmeid. 2003. aastal on Fasetra OÜ kogunud ettevõtetelt kokku 3100 tonni biolagunevaid jäätmeid. 3.1.3. Taaskasutatavad jäätmed Peamisteks taaskasutamistoiminguteks Tartu vallas on jäätmete (puidujäätmete) kasutamine kütusena või energiaallikana. Loomaväljaheited taaskasutatakse pinnase töötlemiseks põllumajanduslikul eesmärgil, ehitus- ja lammutusjäätmed ladestatakse peamiselt pinnasetäiteks. Kõrvaldamistoimingutest on olulisemaks segaolmejäätmete ladestamine prügilasse. Taaskasutatavate jäätmete klaasi ja vanapaberi üleandmise võimalused Tartu vallas on suuremates asulates Lähte, Äksi ja Kõrveküla paneelelamute elanikel. Valla elanikud saavad taaskasutatavaid jäätmeid üle anda järgmistes kohtades: 1. Klaastaarat võetakse vastu tiheasustusalade toidukauplustes. 2. Klaasist, plastist ja plekist joogipudelid/purgid, vähese alkoholisisaldusega jookide (alla 6%) ja karastusjoogipakendeid võetakse vastu Tartu linna taara kokkuostupunktides, kus ostetud taara tagatisraha tagastatakse. 3. Vanapaberit koguvad tiheasustuse aladel Lähte, Äksi ja Kõrveküla paneelmajade elanikud vanapaberi kogumiskonteineritesse. Hajaasustuse ning väiksemate külade elanikud põletavad paberi küttekolletes. 3.1.3.1. Pakendijäätmed Pakendid ja nendest tekkivad jäätmed on üheks oluliseks aspektiks, millele viimasel ajal tähelepanu pööratud. Käesoleval ajal on pakendiaktsiisist vabastatud kõik tootjad ja importijad, kes taaskasutavad oma pakendist 60%. Suur osa pakendijäätmetest on ühekorrapakendid, millede taaskasutamise süsteem ei ole veel välja kujunenud. Pakendi ja pakendijäätmete kogumissüsteem toimib peamiselt aktsiisimaksuga koormatud pakendite osas: 1) peamiselt alkoholi- ja karastusjoogipakendite kogumine, mis sorteeritakse elanike poolt välja ja kogutakse kokku nn. taarapunktides; 2) pakendijäätmeid kogutakse sorteeritult valiksorteerimiskonteinerite kaudu. Viimane süsteem nõuab elanikkonnalt suuremat keskkonnateadlikkust. Tartu vallas toimub esimene süsteem tiheasustuse aladel, kus poes ostetakse tagasi klaastaarat ning korterelamute juures on klaastaara ja vanapaberi kogumiskonteinerid. 3.1.4. Ohtlikud jäätmed Ohtlikke jäätmeid tekib nii olmes kui tootmises. Ohtlike jäätmete viimine prügilasse, põletamine ning kanalisatsiooni või veekogusse juhtimine on keelatud. Ohtlikud jäätmed vajavad erikäitlemist ja nendega võivad tegeleda vaid vastavat litsentsi omavad ettevõtted. Üle Eesti omavad ohtlike jäätmete käitluslitsentsi 48 ettevõtet, neist Tartumaal kolm ettevõtet: Epler & Lorenz AS, Elektriteenused AS ja Hilber OÜ. Ohtlikke jäätmeid tekib Tartu vallas nii koguseliselt kui ka sortimendilt võrdlemisi vähe. Peamisteks tekkivateks ohtlikeks jäätmeteks on õlid, akud, patareid, elavhõbedalambid ja tervishoiuasutuste jäätmed. Ohtlike jäätmete üleandmise võimalused: 1. Ohtlike jäätmete kogumise konteiner asub Tartu vallas Lähte alevikus katlamaja territooriumil, kuhu saab ära tuua erinevaid ohtlikke jäätmeid (patareid, värvid, ravimid, õlid, mürgid, keemilised ained, elavhõbedalambid jms). Vallas asuvas ohtlike jäätmete kogumise punktis võetakse vastu ka vallas tegutsevatelt ettevõtetelt. 2. Üks kord aastas korraldab AS Epler & Lorenz ka kogumisringe valla territooriumil. 3. Kõiki erinevaid ohtlikke jäätmeid saab üle anda ohtlike jäätmete käitlusfirmadele. 3.1.5. Tervishoiuasutuste jäätmed Tartu vallas on tervishoiuasutuste jäätmeid tekitavateks ettevõteteks Lähtel perearstikeskus ja apteek. Tervishoiuasutustes tekkivad jäätmed on järgmised: 1) bioloogilised jäätmed – vereülekandesüsteemid jne; 2) teravad ja torkivad jäätmed – ühekordsed süstlad, skalpellid, ampullid jm; 3) nakkusohtlikud jäätmed; 4) ravimijäägid; 5) kemikaalide jäätmed. Vastavalt Euroopa Nõukogu direktiivile 1999/31/EÜ prügilate kohta on nakkusohtlike jäätmete ladestamine tavajäätmete prügilatesse keelatud. Tartumaa raviasutustes tekkinud tervishoiujäätmete vood ei ole ametlikult kajastunud ning jäätmete saatus on täpselt teadmata. Võib arvata, et suur osa ladestatakse segaolmejäätmete nime all. Tartu valla meditsiiniasutuse jäätmeid on kogutud ohtlike jäätmete kogumispunkti, mis asub Lähtel katlamaja territooriumil. Kuna kogumispunkt on avatud kõigile valla elanikele, siis ei tohiks kasutatud meditsiinijäätmed olla avalikus ohtlike jäätmete konteineris. Jäätmete töötlemise võimalused on loodud TÜ Biomeedikumis, mis võtab töötlemiseks riskijäätmeid, mis teenindab kogu Kagu-Eesti piirkonda. 3.1.6. Ehitus- ja lammutusjäätmed Ehitus- ja lammutusjäätmete teke on otseses seoses piirkonna ettevõtluse arengu ja investeeringutega. Ülevaade vallas tekkivatest ehitus- ja lammutusjäätmetest sisuliselt puudub. Tartu vallas on ehitus- ja lammutusjäätmeid võimalik ladestada kahes pinnasetäite kohas, kus võetakse vastu betooni, telliseid, keraamikatooteid, pinnast, kive. 1. OÜ-le Inglismäe ja OÜ-le Mantrum kuuluvasse karjääri pinnasetäiteks. 2. Aardlapalu prügila, kus ehitusjäätmeid kasutatakse prügilademe katmiseks. 3.1.7. Suuremõõtmelised jäätmed Suuremõõtmelised jäätmed on kasutuselt kõrvaldatud mööbel, külmikud, pliidid ja muu majapidamistehnika. Üldjuhul on tegemist tavajäätmetega, kuid osa neist võivad sisaldada ka ohtlikke aineid. Vallas on elanikud hajaasustuspiirkonnas harjunud põletama vana mööblit lahtisel lõkkel ning tiheasustuses pannakse olmeprügi konteinerite kõrvale. Suuremõõtmelised jäätmed on elanikkonnal võimalus ära anda üks kord aastas korraldataval suuremõõtmeliste jäätmete kogumisringidel. 3.1.8. Põllumajandusjäätmed Tartumaa jäätmekava statistika järgi moodustab taimse ja loomse päritoluga jäätmed ca 92% loomaväljaheited ja 0,19% loomsete kudede jäätmed. Valdav osa loomaväljaheidetest leiab taaskasutamist tekkekohas. Suureks probleemiks on loomsete jäätmete käitlemine. Kuni 31.12.2004. a oli lubatud loomsete jäätmete vabanemiseks neid matta. Loomsete jäätmete käitlemise süsteemi rajamine on põllumajandusvaldkonnas üks olulisemaid ühinemistingimusi Euroopa Liiduga. Alates 01.01.2005 tuleb loomsed jäätmed viia kaasaegsesse loomsete jäätmete töötlemiskeskusesse. Eestis on Riiklik Loomsete Jäätmete Käitlemise AS Ebavere külas, Väike-Maarja vallas, mida koordineerib Põllumajandusministeerium. Loodud ettevõttes võetakse vastu kõrge ja eririskiga loomseid jäätmeid töötlemiseks. Loodud ettevõtte eesmärgiks on rajada kõrge ja eri riskiga loomsete jäätmete töötlemiskeskus. Projekti kohaselt töödeldakse jäätmed ümber lihakondijahuks, mis hävitatakse põletamise meetodi teel. Madala riskiastmega jäätmeid võib käidelda tehastes, kus on piisava võimsusega ja vastava loaga varustatud töötlemiskeskused. 3.1.9. Puidu- ja metallijäätmed Puidu- ja metallijäätmete tekke ja ladestamise kohta andmed vallas puuduvad. Tõenäoliselt põletatakse suur osa puidujäätmetest soojusenergia saamiseks küttekolletes. Metallijäätmed transporditakse edasisele käitlemisele. Metall on kallis ning lihtsasti taaskasutusse suunatav materjal. Metallijäätmeid on võimalik Tartu valla elanikel viia Tartu linna metallijäätmete kogumiskohtadesse. Metallijääke võtab vastu AS Metallieksport, OÜ Selmet Invest, OÜ Brog, AS Alnimet, Refonda OÜ, AS VETOX GRUPP ja AS G.S.G. 3.1.10. Mahajäetud jäätmed ja saastunud pinnas Tartumaa suurimad jääkreostuse objektid asuvad Tartu valla territooriumil. Saastunud on pinnas endise NL sõjaväeosa Raadi lennuväljal ning temaga seotud objektil – Maramaa kütuselaos; Kärkna kütuseterminaal, Kärkna asfaltbetoonitehas ning Kobratu bituumenitehas. Praegusel ajal toimub kõikidel objektidel jääkreostuse järk-järguline likvideerimine. Lisaks neile on kogu vallas mitmeid vee- ja pinnasereostuse riski objekte, riskiobjektideks võib pidada osasid põllumajanduslikke objekte, vedelkütuste ladustamisega seonduvaid objekte, teatavaid jäätmekäitlusobjekte jmt. Epler ja Lorenz AS on kompostinud Raadi lennuväljal Tartu vallas ohtlikke jäätmeid sisaldavat pinnast. 3.2. Prügila Vallas ametlikult tegutsevaid prügilaid ei ole ning ainuke Tartu maakonnas avatud prügila on Haaslava valla territooriumil asuv Aardlapalu prügila (haldaja Cleanaway AS). Väikeprügilate sulgemine oli paratamatu. Aardlapalu prügila jääb kuni uue Kagu-Eesti regionaalprügila valmimiseni tugiprügilaks. Seoses regionaalprügila viibimisega tuleb arvestada Aardlapalu prügila kasutamisega kuni 2009. a. 3.3. Tartu vallas tegutsevad jäätmekäitlejad Tartu valla suuremates asulates on korraldatud elanikkonna olmeprügi vedu. Kommunaalteenuseid osutab vallas enamasti Tartu Valla Kommunaal. Ettevõtted ja majapidamised tellivad jäätmeveo spetsiaalsetelt jäätmeveofirmadelt AS Ragn-Sellsilt ja AS Cleanawaylt. Valdav osa vallas tegutsevatest ettevõtetest on sõlminud jäätmekäitlejatega olmejäätmete üleandmiseks lepingud. Avalikes kohtades on vallavalitsuse poolt paigaldatud üldkasutatavad prügikastid enamasti olemas. Peale olmeprügi kogumise on Tartu vald korraldamas ka igakevadist suurjäätmete prügikogumispäeva. Ohtlikud jäätmed saab viia Lähte katlamaja juures olevasse ohtlike jäätmete kogumise statsionaarsesse konteinerisse. Ettevõtetes kogutud ohtlikud jäätmed on üle antud vastavat litsentsi omavatele ettevõtetele. Ehitus- ja lammutusjäätmeid (mis ei tohi sisaldada klaasi ja puitu) saab viia Kobratu ja Inglismäe karjääri pinnasetäiteks. Tabel 4. Jäätmeid kogunud ettevõtted 2003. aastal Jäätmeid kogunud ettevõtte nimi jäätmete nimetus kogutud ettevõttest tonni/aastas kogutud kodumajapidamistest tonni/aastas Cleanaway Tartu AS Prügi (segaolmejäätmed) 413,3 383 Ragn-Sells AS Prügi (segaolmejäätmed) 439,2 220,1 Ehitus- ja lammutussegapraht, 119,8 68,4 Klaaspakendid 0 0,7 Suurjäätmed 0 2,2 Epler & Lorenz AS Ohtlikud jäätmed 65,9 8,5 FASETRA, OÜ Biolagunevad jäätmed 3100 0 Eesti Metallieksport AS Raud ja teras 170,6 0 Jampo Seakasvatuse OÜ Saepuru 25 0 Selmet Invest, OÜ Metall 102,5 265,5 Kokku 4436,2 948,4 Jäätmeid kogunud ettevõttel puudub aruandlus valla ettevõtete klaastaara ja suurjäätmete kohta. See on tingitud vastavate jäätmekoguste vähesusest, mis omakorda näitab, et jäätmete eraldi kogumine pole olnud mõttekas. 3.4. Jäätmealane teave 2004. aasta suvel korraldasid EPMÜ tudengid küsitluse valla hajaasustuspiirkonna prügimajanduse olukorra kohta. See küsitlus andis ülevaate Tartu valla jäätmekäitluse hetkeseisust, kajastab elanike valmidust jäätmekäitluse arendamiseks ja annab aluse jäätmemajanduse planeerimisele. Arvatavasti hakkasid paljud esitatud küsimustikule vastamisel tõsisemalt mõtlema jäätmekäitluse probleemidele. Küsitlus näitas, et inimesed on harjunud toidu- ja aiajäätmeid kompostima. Teine levinud harjumus on prügi põletamine. 29% mitteliitunutest küsitletutest põletas jäätmeid küttekolletes, 71% põletas lahtisel lõkkel. Kolmas kõige levinum harjumus on prügi matmine. Maetakse klaastaarat, plekk-karpe, üleliigseid ja otstarbe kaotanud majapidamisesemeid jne. Tudengite selgitustööde tulemusena on huvi prügiveo vastu 36% küsitletud majapidamistest. Ülejäänud 64% moodustavad suvitajad, pensionärid ja prügi ladustamisest mitteteadlikud. Maaelanikud aga ei teadvusta endale jäätmete kuhjumist. Küsitluses selgus, et 21% küsitletutest ei ole teadvustanud prügi olemasolu ning pole arvestanud prügiveo tellimisega. Tartu vallas 43% küsitletud maaelanikkonnast moodustavad suvitajad ja pensionärid. Jäätmed kui probleem ning ladestamise mure oli küsitletutest 32% elanikkonnast. 4% moodustus majapidamistest, kus oli kogutud infot jäätmete ladustamisest prügimäele. 3.5. Jäätmetekke prognoos Olmejäätmete tekke vähenemist ei ole ette näha, sest suurenev tarbimine ja elanike ostujõu tõus soodustavad tekkivate jäätmekoguste suurenemist. Lõppladestamisele suunatavad jäätmekogused saavad hakata vähenema vaid siis, kui järjest rohkem jäätmeid suunatakse taaskasutusse. Selleks annab võimalusi pakendijäätmete kogumissüsteemi rakendumine ja teiste jäätmeliikide kohtsortimise arendamine. Peamine jäätmetekke kasv tuleneb pakendijäätmete arvelt. Võib oletada, et olmejäätmete teke suureneb peamiselt tarbimise kasvu arvelt umbes 3 kuni 5 protsenti aastas. Üleriigilise jäätmekava kohaselt tuleks olmejäätmete koguse kasv stabiliseerida aastateks 2005 kuni 2006, aastaks 2006 tuleb peatada pakendijäätmete koguse kasv. Jäätmestatistika võib lähiaastatel näidata oluliselt suuremat olmejäätmetekke kasvu. Korraldatud jäätmeveo rakendumisega arvestatakse sinna juurde ka seni jäätmeveoga mitteliitunud majapidamiste ja ettevõtete jäätmeteke. Oodata on ka statistika täpsustumist tänu jäätmevaldajate registri loomisele. 3.5.1. Segaolmejäätmed Segaolmejäätmete koostist on Eestis määratud lünklikult ja erinevaid meetodeid kasutades, mistõttu on tulemused võrreldavad teatud mööndustega. Ulatuslikum olmejäätmete koostise uuring Eesti erinevates piirkondades toimus 2000. a Tallinna eri linnaosades, Pärnus, Raplas, Aravetel, Kuusalus ja Loo asulas. Orgaanilised jäätmed moodustasid keskmiselt 42,1%, paber, papp ja kartong 25,3%, klaas 2,7%, metall 3,8%, plast 11,6%, puit 3,3%, püsijäätmed 6,7%, kompostiitmaterjalid 3,4%, tekstiil 0,9% ja ohtlikud jäätmed 0,2% uuritud jäätmete massist. Pakendijäätmete kaaluosa olmejäätmete üldmassist on ca 30%. (Allikas: Üleriigiline jäätmekava, 2002. Tartumaa jäätmekava, 2002). Toodud keskmiste andmete põhjal saab välja tuua hinnangulise segaolmejäätmete koostise ning hinnata erinevate jäätmeliikide teket Tartu vallas. Tabel 5. Hinnanguline jäätmeteke Tartu valla kodumajapidamistes jäätmeliikide kaupa, tonni/aastas Jäätmeliik Osatähtsus massi % Koguse teke t/a Orgaanilised jäätmed 42,1 537,62 Paber, papp, kartong 25,3 323,08 Plastik 11,6 148,13 Püsijäätmed 6,7 85,56 Metall 3,8 48,53 Kompostmaterjal 3,4 43,42 Puit 3,3 42,14 Klaas 2,7 34,48 Tekstiil 0,9 11,49 Ohtlikud jäätmed 0,2 2,55 Kokku 100 1277 Tartumaa keskmine olmejäätmete teke on ca 300 kg elaniku kohta aastas (Tartumaa Jäätmekava 2002), kus kajastuvad ka ettevõtete, turistide tekitatud ja illegaalselt ladestatud olmejäätmed. Peamise osa maakonna olmejäätmetest annab Tartu linn (540 kg inimese kohta aastas). Tartu valla arvestusliku jäätmetekke näitajana võib kasutada 250 kg inimese kohta aastas. Tartu vallas elab 5110 elanikku, seega oleks olmejäätmete kogus orienteeruvalt 1277 tonni aastas. 3.5.2. Biolagunevad jäätmed Biolagunevate jäätmete kohta täpsed andmed puuduvad. Üleriigilise jäätmekava kohaselt sisaldavad olmejäätmed keskmiselt 42% orgaanilisi jäätmeid (toidu- ja aiajäätmeid). Seega võib eeldada, et Tartu valla kodumajapidamistes tekib aastas vähemalt 537 tonni biolagunevaid jäätmeid aastas. 3.5.3. Pakendimaterjal Pakendimaterjali ja olmejäätmete koostise uuringud on näidanud, et olmejäätmete koostises olevatest paberi- ja papijäätmetest moodustab üle 50% paber- ja papp-pakend, klaasijäätmetest ligi 100% on klaaspakend, metalli- ja plastijäätmetest ligikaudu 80% moodustavad pakendijäätmed. Samuti moodustavad pakendijäätmed olulise osa puit- ja kompostmaterjalist. Eesti erinevate piirkondade uuringutes selgus, et pakendijäätmete kaaluosa olmejäätmete üldmassist on kuni 30%. Mahult on isegi pakendijäätmete osa isegi 60% (Allikas: Tartumaa jäätmekava 2002). 3.5.4. Ohtlikud jäätmed Eraisikud on 2003. aastal üle andnud 8,5 tonni ning ettevõtted 65,8 tonni ohtlikke jäätmeid jäätmekäitlus ettevõttele Epler & Lorenz. Hinnanguliselt jääb Tartu kodumajapidamistes tekkivate segaolmejäätmete hulka ohtlikke jäätmeid veel ligi 2,5 tonni aastas. 4. PROBLEEMID Nõuetele mittevastav olmejäätmete käitlus Suureks probleemiks Tartu vallas on majapidamised, mis ei suuda või ei taha organiseerida oma majapidamisest jäätmevedu. Probleemiks on aga hajaasustuses prügikäitlussüsteemiga ühinemine – elanikud eelistavad siiani jäätmevedajaga lepingu sõlmimisele prügi matta või põletada. Korraldamata jäätmevedu on omakorda põhjuseks, miks prügi satub metsaalustesse, teeäärtesse ja võõrastesse prügikastidesse. Metsaaluste ja teeäärte puhastamine ning isetekkeliste prügilate likvideerimine nõuab vallalt iga-aastaseid lisakulutusi. Sorteeritud prügi üleandmiskohtade vähesus Põhiprobleemiks jäätmekäitluses on jäätmete ladestamise primaarsus; seeläbi ka suur keskkonnakasutus. Tagasihoidlikuks on jäänud jäätmete taaskasutus. Jäätmetest põhjustatud keskkonnaohu vähendamiseks tuleks lisaks jäätmetekke vältimisele neid liigiti sorteerida ja taaskasutada. Tartu vallas peaaegu puuduvad võimalused sorteeritud jäätmete üleandmiseks. Ehitus- ja lammutusjäätmeid, mis ei tohi sisaldada klaasi ega puitu, saab viia Kobratu ja Inglismäe karjääri pinnasetäiteks, kuid kõik elanikud ei ole sellest võimalusest teadlikud ning ehitusprügi satub sageli segaolmejäätmete hulka, halvimal juhul jäetakse üldse käitlemata. Kui ehitusjäätmeid ei ladestata karjääri, tuleb ehitusjäätmete vedu jäätmekäitlejal eraldi tellida või tuleb jäätmed ise prügilasse viia, seejuures vältides selle sattumist olmeprügi hulka. Puudulikuks võib lugeda vanapaberi, klaasi, kodumasinate, vana mööbli ning ohtlike jäätmete kogumist. Probleemiks on sorteeritud jäätmete kogumiseks mõeldud konteinerite vähesus. Suurjäätmete kõrvaldamiseks majapidamistest korraldab Tartu vald igakevadisi kogumisringe. Ühest kogumisringist aastas jääb väheseks – vana mööbel ja kasutusest kõrvaldatud olmeelektroonika jäetakse asulates jäätmekonteinerite kõrvale. Madal keskkonnateadlikkus ja vähene jäätmehooldusalane teavitamine Madal keskkonnateadlikkus väljendub selles, et elanikud ei teadvusta endale jäätmeid puudutavate probleemide tähtsust ning ei toimi säästva keskkonnakasutuse põhimõtte kohaselt. Valla elanikel ei ole piisavalt informatsiooni jäätmekäitlusvõimaluste kohta. Elanikud ei ole teadlikud iga-aastasest suurjäätmete kogumisringist, ohtlike jäätmete äraandmise võimalusest Lähtel ega ehitusprügi ladestamisvõimalustest. Vallal tuleb elanikkonda regulaarselt teavitada olemaolevatest jäätmehooldusvõimalustest. Valla elanikele tuleb anda nõu, teavet ja selgitusi selleks, et kasvaks üldine jäätmehooldustase. Järelevalve puudulikkus Keskkonnajärelevalve seadusega on kohalikul omavalitsusel kohustus teostada keskkonnajärelevalvet. Vallal puudub praegu ülevaade jäätmeveoga mitteliitunutest ja nende jäätmekäitlusharjumustest. 5. JÄÄTMEMAJANDUSE FINANTSEERIMINE 5.1. Praegu toimiv finantseerimise kord Jäätmekäitluse finantseerimine on toimunud Tartu vallas järgmiselt: 1. Valla eelarvest finantseeritakse: • kodumajapidamistes tekkinud ohtlike jäätmete kogumist ja käitlemist; • kogumiskampaaniate korraldamist; • avalikesse kohtadesse ja tänavatele paigutatud prügikastide hooldamist; • jäätmemajanduse arendamist; • teisi jäätmehoolduse arendamisega seotud tegevusi. 2. Ettevõtted maksavad ise kõikide ettevõttes tekkinud jäätmete käitlemise eest. 3. Elanikud maksavad olmejäätmete käitlemise eest jäätmeveo teenustasu otse jäätmekäitlusettevõttele või läbi kommunaalteenuseid pakkuva ettevõtte. Sihtasutus Keskkonnainvesteeringute Keskus on toetanud Tartu valla jääkreostuse likvideerimist ja osaliselt kogumiskampaaniate korraldamist. Vald on oma eelarvest kulutanud jäätmekäitlusele: • 2001. aastal 160 000 krooni; • 2002. aastal 170 000 krooni; • 2003. aastal 180 000 krooni. Suuremad kulutused projektide raames aastal 2002–2003: • Kõrveküla ja Tartu vahelised vee- ja survekanalisatsiooni trassid: kokku 4 063 152 krooni, sh KIK toetus 3 425 830 krooni; omavahenditest 637 322 krooni. Suuremad kulutused projektide raames aastal 2004: • Kõrveküla vee- ja kanalisatsioonitrasside ehitus: kokku 6 213 652 krooni sh KIK 5 563 000 krooni omavahenditest 650 652 krooni. • Raadi-Sillaotsa kütusetrassi likvideerimine (Nõukogude armee pärandus). Kokku omavahenditest 173 295 krooni. • AS Emajõe Veevärk projekti käivitamine omavahenditest 39 000 krooni. • AS Kagu-Eesti Jäätmekeskuse 1050 aktsia ostmine, kokku kulutusi 21 000 krooni. 5.2. Tulevikus toimiv finantseerimise kord Enne korraldatud olmejäätmeveo rakendumist kehtestatakse valla volikogu määrusega jäätmeveo teenustasu piirmäär, mis peab olema piisav, et katta kõik jäätmete käitlemisega seotud kulud (peab katma jäätmekäitluskoha rajamis-, kasutamis-, sulgemis- ja järelhoolduskulud ning jäätmete veokulud). Pakendijäätmete ning probleemtoodete kogumist hakkavad jäätmeseaduse kohaselt korraldama tootjad ning see toimub tootja finantseerimisel. Tarbijale peab pakendijäätmete ja probleemtoodete üleandmine olema tasuta. Jäätmeseaduse § 72 alusel toetatakse jäätmehoolduse arendamist olmejäätmete keskkonda viimise eest makstavast saastetasust. Alates 2005. aasta 1. jaanuarist on saastetasu suuruseks tavajäätmete keskkonda viimisel 30 krooni tonni kohta. Olmejäätmete keskkonda viimise eest makstakse saastetasu 75 protsendi ulatuses jäätmete päritolukoha kohaliku omavalitsuse eelarvesse ja 25 protsendi ulatuses riigieelarvesse. Seega peaks Tartu vallast kogutud jäätmete ladestamisel prügilasse laekuma iga tonni pealt 22,5 krooni valla eelarvesse jäätmehoolduse arendamiseks. Suuremaid investeeringuid ei jõua tarbijad siiski üksi kinni maksta ja neid tuleb rahastada riigi ja omavalitsuse vahenditest või fondide kaudu. Jäätmekäitluse finantseerimiseks tuleb kasutada kõiki võimalikke allikaid: 1. jäätmetekitajad (nende makstav jäätmeveo teenustasu), 2. tootja-turustaja vastutus, 3. kohaliku omavalitsuse eelarve, 4. riiklikud vahendid (RIP – riiklike investeeringute programm), 5. Sihtasutus Keskkonnainvesteeringute Keskus, 6. abirahad (EL struktuurfondid). 6. JÄÄTMEKÄITLUSE TÖÖSUUNAD AASTATEL 2005–2010. Euroopa Liidu ja Eesti jäätmekäitluse üldiseks eesmärgiks on jäätmetekke ja jäätmetest põhjustatud kahjulike mõjude vältimine ja vähendamine. Jäätmetekkest ning nende käitlemisest tuleneva mõju vältimise meetmed saab järjestada järgmisse pingeritta: 1. jäätmetekke vältimine; 2. tekkivate jäätmekoguste ja nende ohtlikkuse vähendamine; 3. jäätmete taaskasutamise laiendamine; 4. jäätmete keskkonnaohutu ladestamine. Lähtudes Tartu valla jäätmemajanduse olukorrast ja probleemidest, on käesolevas jäätmekavas püstitatud jäätmekäitlusalased töösuunad aastateks 2005–2010. Töösuundade püstitamisel on arvestatud Eesti jäätmemajanduses kavandatavaid muudatusi. Neist olulisemad lähtuvalt jäätmeseadusest ja pakendiseadusest on korraldatud olmejäätmeveo sisseseadmine, tootja- turustaja vastutuse rakendamine probleemtoodetele, pakendiettevõtjatele seatud kohustus müügipakendite tagasivõtu kohta ja joogipakendile tagatisrahasüsteemi käivitamine. Olulisemateks jäätmemajanduse töösuundadeks aastatel 2005–2010 on Tartu vallas: 1. prügilasse ladestatavate jäätmekoguste ja nende ohtlikkuse vähendamine; 2. ohtlike jäätmete kogumissüsteemi täiustamine, tootja-turustaja vastutuse süsteemi rakendamine probleemtoodete kogumiseks; 3. korraldatud jäätmeveo organiseerimine; 4. elanike kaasamine ja keskkonnateadlikkuse edendamine; 5. jäätmemajandusalase statistika korrastamine; 6. jäätmekäitlusalase järelevalve tõhustamine; 7. koostöö teiste omavalitsustega. 6.1. Prügilasse ladestatavate jäätmete koguse ja ohtlikkuse vähendamine Prügilasse ladestatavate jäätmekoguste vähendamiseks on vaja jäätmed eelnevalt sorteerida ja lahus koguda, mis võimaldaks sorditud jäätmeid taaskasutada. Efektiivseim on jäätmete sortimine nende tekkekohas, et vältida jäätmete segunemist ja tagada saadavale materjalile parim kvaliteet. Jäätmete sorteerimiseks ja lahus kogumiseks peaks lisaks olmejäätmete konteineritele olema võimalus elanikel eraldi konteinerisse koguda paberi- ja papijäätmeid, pakendijäätmeid ja biolagunevaid jäätmeid. Samuti peab looma neile võimaluse vallas üle anda ohtlikud, suuremõõtmelised ning ehitus- ja lammutusjäätmed. Jäätmeseadusega on kohalikele omavalitsustele pandud kohustus jäätmete sortimise korraldamiseks. Alates 2008. a 1. jaanuarist on prügilatesse keelatud töötlemata jäätmete ladestamine. Muu hulgas käsitletakse töötlemisena (sortimisena) tekkekohas liigiti kogumist. Kohtsorteerimise edendamine on prioriteet ka Üleriigilises jäätmekavas ja Tartumaa jäätmekavas. Jäätmeseadus nõuab liigiti kogutud jäätmetele vajadusel järelsortimist, kui see on tehniliselt teostatav ja pole ülemäära kulukas. Kohtsortimist tuleks rakendada järgnevatele jäätmeliikidele: • paberi- ja papijäätmed; • pakendijäätmed; • probleemtooted; • ohtlikud jäätmed; • suuremõõtmelised jäätmed; • biolagunevad jäätmed; • puidu- ja metallijäätmed; • ehitus- ja lammutusjäätmed. Tartu valla elanikkonnale harjumuste juurutamine võtab aega ning seepärast kohtsortimisele pühendutakse Jäätmekava teisel poolel ehk aastatel 2008-2010. Jäätmekoguste vähendamise eesmärgid on järgmised: • stabiliseerida olmejäätmete teke aastaks 2008–2010; • taaskasutada olmejäätmetest 30–40 protsenti (sätestatud Üleriigilises jäätmekavas) aastaks 2009; • juurutada jäätmete kohtsortimine kodumajapidamistes ja ettevõtetes aastaks 2007. Eesmärkide realiseerimiseks tuleb arvestada erinevate jäätmete realiseerimiseks vajaminevate tegevustega. 6.1.1. Segaolmejäätmed Tartu vallas kogutud segaolmejäätmete kogus elanikkonnalt 2003. aastal oli 603 tonni ja ettevõtetelt 852 tonni. Tegelik jäätmeteke oli tõenäoliselt mitu korda suurem, sest paljud jäätmevaldajad ei ole liitunud jäätmeveo teenusega ja suur osa kogumata jäänud jäätmetest käideldakse illegaalselt. Olmejäätmete ebaseadusliku käitluse vähendamiseks tuleb jäätmekäitlussüsteemi haarata kõik jäätmevaldajad. Kogu Eestis on prognoositav olmejäätmete tekke kasv, seda eelkõige pakendijäätmete arvel. Enne kui saab rääkida jäätmekoguste vähendamisest, tuleb jäätmete teke stabiliseerida. Prügilasse ladestatavate segaolmejäätmete koguse ja ohtlikkuse vähendamisel on oluline roll jäätmete sortimisel, lahuskogumisel ja taaskasutamisel. Jäätmetekke vähendamiseks ja sortimise suurendamiseks saab elanikke suunata majanduslike meetmete abil. Selleks peab iga jäätmetekitaja ise maksma oma jäätmete käitlemise eest ja liigiti kogutud jäätmete käitlemine peab olema odavam, kui segajäätmete käitlemine. See motiveerib elanikke kulude vähendamiseks jälgima jäätmete teket ja neid rohkem sorteerima. Eesmärgid segaolmejäätmete kogumisel: • jäätmekäitlussüsteemi haarata kõik jäätmevaldajad aastal 2005; • elaniku kohta tekkiva olmejäätmete hulga stabiliseerimine aastateks 2007–2008; • kohtsorteerimise juurutamine aastateks 2008. Eesmärkide realiseerimisel vallas: • tuleb elanikke ja ettevõtteid pidevalt teavitada keskkonnasõbralikust käitumisest ning selgitada jäätmekäitlussüsteemi vajalikkust kohalikus ajalehes või Internetis; • tuleb jäätmete tekke vähendamiseks alustada 2005. aastast korduvkasutatavate pakendite ja materjalide kogumist koostöös tootja-turustajaga valla suuremates külades; • tuleb jäätmetekitajat teadvustada/koolitada sorteerimise vajalikkusest ning õpetada toime tulema väiksemate kuludega, mis kaasneb jäätmete sortimisega. 6.1.2. Biolagunevad jäätmed Jäätmeseaduse mõistes on biolagunevad jäätmed anaeroobselt või aeroobselt lagunevad jäätmed, nagu toidujäätmed, haljastusjäätmed, paber ja papp. Orgaanilise aine rikkad on ka reoveesete, loomsete ja taimsete kudede jäätmed, puidujäätmed jne. Neid jäätmeid on prügilasse ladestatavate jäätmete hulgas praegu kuni 70%. Biolagunevad jäätmed moodustavad olulise osa segaolmejäätmetest. Biolagunevate jäätmete koguste vähendamisel on võtmeroll ladestatavate segaolmejäätmete koguste vähendamisel ning prügilate keskkonnaohu minimeerimisel. Jäätmeseadus näeb ette prügilasse ladestatavate biolagunevate jäätmete hulga vähendamist. Selleks on seatud piirangud biolagunevate jäätmete sisaldusele prügilasse ladestatavate olmejäätmetes hulgas järgmiselt: 1) mitte üle 45 massiprotsendi alates 2010. aasta 16. juulist, 2) mitte üle 30 massiprotsendi alates 2013. aasta 16. juulist, 3) mitte üle 20 massiprotsendi alates 2020. aasta 16. juulist. Tartu vallas eesmärkide realiseerimiseks: • tuleb keskkonnaohu minimeerimiseks segaolmejäätmete koguseid vähendada. Selleks tuleb biolagunevate jäätmete sisaldust olmejäätmetes vähendada 2010. aastaks 45 massiprotsenti eraldi kogumise teel; • tuleb biolagunevate jäätmete tekke vähendamiseks selgitada valla elanikele kompostimise vajadust ja võimalusi alates 2006. aastast kohalikus ajalehes ja Internetis; • tuleb hiljemalt 2010. aastaks seaduses ettenähtud nõuete täitmiseks eraldi koguda biolagunevad jäätmed ja tagada nende bioloogiline ringlussevõtt (kompostimine). 6.1.2.1. Paberi- ja papijäätmed Tekkivatest vanapaberi ja -papi kogustest moodustavad suure hulga pakendijäätmed, samuti vanad ajalehed, ajakirjad ning kontorijäätmed. Vanapaberi ja -papi ladestamist prügilasse tuleb Euroopa Liidu prügiladirektiivi (1999/31/EC) alusel piirata. Vanapaberi ja -papi kogumisel on oluline elanike teavitamine, millist vanapaberit võib kogumispunkti viia ja millist mitte. Ümbertöötlemiseks ei sobi kiletatud või määrdunud paber ja papp. Vanapaberi hulka visatud olmejäätmed võivad rikkuda kogu konteineri sisu. Kiletatud paber kompostimiseks ei sobi. Paberit ei ole otstarbekas kompostida, kuna paber laguneb aeglaselt ja on eraldi kogutuna väärtuslikum materjal teisese toormena. Hinnanguliselt on segaolmejäätmetes paberi osakaal ligikaudu 1/4 jäätmete massist, seega moodustab vanapaberi eraldi kogumine olulise osa kogu jäätmete taaskasutussüsteemi arendamisest. Tartu vallas kogutakse vanapaberit Kõrveküla, Lähte ja Äksi keskküttega kortermajade elanikelt. Hajaasustuses põletatakse paber küttekolletes. Paberi eraldi kogumise koht vallas puudub. Vanapaberi eraldikogumine tuleb sisse seada korraldatud jäätmeveo raames keskküttega korterelamutes, kus puudub võimalus paberijäätmete põletamiseks. Täiendavalt võib paigutada vanapaberi konteinerid paralleelselt pakendijäätmete konteineritega suuremate külade kaupluste juurde. Lisaks kodumajapidamistes tekkivatele paberi- ja papijäätmetele on oluline suunata taaskasutusse ettevõtetes tekkiv vanapaber. Ettevõtete puhul raskendab tavaliste vanapaberikonteinerite paigaldamist vanade dokumentide taaskasutusse suunamisel võimaliku konfidentsiaalse info levik, seetõttu on tähtis tagada konteinerite suletus ja võimalike dokumendipaberite purustamine kas tekkekohas või vastava paberi kogumisega tegeleva ettevõtte poolt. Vanapaberi eraldikogumine peaks olema kohustuslik ettevõtetes, kus tekib vanapaberit üle 50 kg nädalas. Kaubanduses tekivad paberi- ja papijäätmed peamiselt pakenditest. Pakendimaterjalis leiduva vanapaberi ja -papi eraldikogumine kaubandusettevõtetes peab olema ettevõtetele kohustuslik. Eesmärgid vanapaberi kogumisel: • aastaks 2009 taaskasutada 50% tekkivast vanapaberist ja -papist • juurutada vanapaberi ja -papi eraldikogumine kodumajapidamistes, asutustes ja ettevõtetes. Tartu vallas tekkiva vanapaberi ja -papi kogus on võrdlemisi väike, mistõttu ei ole otstarbekas rakendada tehnoloogiliselt keerukaid ning suuri investeeringuid ja jooksvaid kulutusi nõudvaid vanapaberi ja -papi kogumise, sortimise ja töötlemise tehnoloogiaid. Eesmärkide realiseerimiseks on vaja: • vanapaberit ja -pappi tuleb koguda olmejäätmetest eraldi, sest seda saab taaskasutada teisese toormena; • vanapaberi eraldi kogumise konteinerid tuleb üles seada korraldatud jäätmeveo raames alates 2005. aastast eeskätt keskküttega korterelamute juurde, kus on vanapaberi kasutamine majapidamises raskendatud; • paberijäätmeid tuleb eraldi koguda alates 2005. aastast neist ettevõtetest, kus tekib vanapaberit üle 50 kg nädalas; • valla asutustes (koolid, lasteaiad, raamatukogud jt) tuleb vanapaberit eraldi koguda alates 2006. aastast; • hajaasustuse piirkonna elanikel peaks olema võimalus majapidamises tekkivat vanapaberit ära anda. Selleks tuleks täiendavalt paigutada vanapaberi konteinerid paralleelselt pakendijäätmete konteineritega suuremate külade kaupluste juurde; • kaubanduses tekkivad pakendimaterjalis leiduva vanapaberi- ja papi eraldikogumine peab olema kaubandusettevõtetes kohustuslik. 6.1.2.2. Kompostitavad jäätmed Kodumajapidamistes tekkivate toidu-, aia- ja haljastusjäätmete kompostimine toimub Tartu vallas kogu aeg ning suhteliselt suures ulatuses. Jäätmeseadus näeb ette prügilasse ladestatavate biolagunevate jäätmete hulga vähendamist. Selleks on vaja eramajapidamistes tekkivad kompostitavad jäätmed eraldi koguda ja kompostida oma kinnistul, seda eriti juhul, kui prügiveo sagedus on väiksem kui kord kuus. Korruselamutes biolagunevate jäätmete kompostimist koha peal korraldada ei saa. Tulevikus võib osutuda vajalikuks biolagunevate jäätmete eraldi kogumine ka korruselamutes ja ettevõtetes, et vähendada biolagunevate jäätmete sisaldust prügilasse ladestatavates olmejäätmetes. Suuremate asulate avalikel haljasaladel tekkinud haljastusjäätmed tuleb võimalikult suures ulatuses samuti kompostida. Aia- ja haljastusjäätmeid kompostitakse Tartu vallas Maramaal Fasetra OÜ kompostiplatsil. Kompostimissüsteemi väljaarendamine nõuab suuri investeeringuid, seetõttu on tõenäoline võimalus rajada kompostimissüsteem koostöös teiste omavalitsustega Kagu-Eesti regionaalprügila juurde, sest Kagu-Eesti jäätmekeskuse koosseisu on kavandatud kompostimisväljakud. Kompostitavate jäätmete käitlemise eesmärgid: • laiendada biolagunevate jäätmete kompostimist eramajapidamistes, taaskasutada eramajapidamistes biolagunevaid jäätmeid 50% ulatuses aastaks 2010; • 2008. aastaks kompostida 80% tekkivatest haljastusjäätmetest; • laiendada haljasaladel tekkivate haljastusjäätmete kompostimist, alustada biolagunevate jäätmete eraldikogumist korrusmajades ja ettevõtetes, aastaks 2010 kompostida 15% tekkivatest biolagunevatest jäätmetest. Eesmärkide realiseerimiseks vajalikud tegevused: • biolagunevate jäätmete tekke vähendamiseks tuleb selgitada valla elanikele kompostimise vajadust ja võimalusi; • tuleb jätkata avalike haljastusjäätmete kompostimist selleks valla poolt määratud kompostimisplatsil; • eramajapidamistes tekkivad kompostitavad jäätmed tuleb alates 2010. aastast eraldi koguda ja kompostida oma kinnistul, seda eriti juhul, kui prügiveo sagedus on väiksem kui kord kuus; • hiljemalt 2010. aastaks tuleb seaduses ettenähtud nõuete täitmiseks eraldi koguda biolagunevad jäätmed ja tagada nende bioloogiline ringlussevõtt (kompostimine) korrusmajadest ja ettevõtetest. 6.1.2.3. Reoveesetted Reoveesette kasutamist põllumajanduses, haljastuses ja rekultiveerimisel reguleerib keskkonnaministri 11. novembri 1999. a määrus nr 93. Nimetatud määrus on kooskõlas jäätmeseadusega, veeseadusega ning arvestab ka Euroopa Nõukogu direktiivi 86/278/EMÜ keskkonna, eriti mulla kaitsmise kohta reoveesetete kasutamisel põllumajanduses. Määruses käsitletakse reoveesette kasutamist põllumajanduses, lubatud raskmetallide sisaldust ning seda, kui sageli võib setet põldudele laotada. Olemasolevad reoveepuhastid vajavad pidevalt uuendamist. Praegu toimib Tartu vallas reoveesette käitlemine reoveepuhastite läheduses setteväljakutel. Setteväljakud paiknevad biotiikide vahetus läheduses, et settest välja nõrguv vesi saaks isevoolselt valguda tagasi biotiikidesse. Setteväljakul sete stabiliseerub (väheneb vee sisaldus, orgaaniline aine mineraliseerub), mistõttu selle edasine käitlemine muutub hõlpsamaks. Stabiliseeritud setet kasutatakse haljastuses ja põllumajanduses. Tartu vald on ühinemas Tartu linna veevarustuse ja kanalisatsiooni süsteemiga. Ühinenud on Kõrveküla alevik. Tartu vald osaleb ka Tartu, Jõgeva ja Ida- Viru maakonna omavalitsuste poolt juunis 2004 asutatud aktsiaseltsi Emajõe Veevärk tegevuses, et saada lähitulevikus Euroopa Liidu Ühtekuuluvusfondilt (ISPA) veevarustuse ja kanalisatsiooni uuendamiseks toetust. Aktsiaseltsi Emajõe Veevärk tegevusalad hõlmavad joogi- ja tehnilise vee kvaliteedi tagamist, joogivee puhastust ning heitvee ärajuhtimist ja puhastust veevarustuse ja kanalisatsiooni süsteemides. Reoveesette käitlemise eesmärgid: • tagada elanikkonnale kvaliteetne joogivesi; • tagada reoveepuhastite reoveesette töötluse vastavus keskkonnanõuetele; • suunata kogumis- ja settekaevude sete reoveepuhastitesse. Eesmärkide realiseerimiseks vajalikud tegevused: • viia reoveesette käitlemine ja kasutamine kooskõlla kehtivate õigusaktidega aastal 2005; • tuleb osaleda projektides, mis tagavad elanikkonnale puhtama joogivee, reovee nõuetekohase puhastuse ning keskkonda laastava heitvee puhtuse. 6.1.3. Pakendijäätmed Seoses tarbimise kasvu ja kõrgenenud nõuetega kauba pakendamisele on tekkivate pakendijäätmete hulk kasvanud ja kasvab ilmselt veel. Jäätmetekke stabiliseerimise ja prügilasse ladestatavate jäätmekoguste vähendamise juures tuleb pakendijäätmetele pöörata suurt tähelepanu. Pakendite ja pakendijäätmete kogumissüsteemi käsitleb 21. aprillil 2004. aastal Riigikogus vastu võetud pakendiseadus. Seadus sätestab pakendile ja pakendi kasutamisele esitatavad üldnõuded, pakendi ja pakendist tekkivate jäätmete vältimise ja vähendamise meetmeid, pakendi ja pakendijäätmete taaskasutussüsteemi korralduse ning vastutuse kehtestatud nõuete täitmata jätmise eest. Prioriteediks on seatud pakendijäätmete vältimine, tekkivate jäätmekoguste ning nende ohtlikkuse vähendamine, pakendi korduskasutus ja pakendijäätmete taaskasutus, sh nende süsteemne kogumine. Prügilasse ladestatavate olmejäätmete hulga vähendamiseks tuleb tagada pakendite ja pakendijäätmete kokkukogumine ning korduv- ja taaskasutus. Alates 2004. aasta 1. maist peab pakendiettevõtja, välja arvatud isik, kes müüb pakendatud kaupa, tagama oma pakendatud kauba ja sisseveetud pakendatud kauba pakendijäätmete korduv- ja taaskasutamise järgmises ulatuses: • pakendijäätmete kogumassist vähemalt 50 protsenti aastas; • pakendijäätmete kogumassist ringlussevõtuna vähemalt 25 protsenti aastas ja iga pakendimaterjali liigi kogumassist vähemalt 15 protsenti aastas. Motiveerimaks inimesi pakendeid ja pakendijäätmeid eraldi koguma ning pakendiettevõtjale tagastama, näeb pakendiseadus ette tagatisraha ehk pandi kehtestamist. Tagatisraha on kehtestatud õlle, vähese etanoolisisaldusega alkoholjoogi ja karastusjoogi korduskasutuspakendile (klaas- ja plastpakendile) ning õlle, vähese etanoolisisaldusega alkoholjoogi ja karastusjoogi ühekorrapakendile (klaas-, plast- ja metallpakendile). Tarbijad on kohustatud pakendid ja pakendijäätmed eraldi koguma ja vastavates kogumispunktides üle andma. Pakendiettevõtja on lisaks eelloetletule kohustatud: • tagama turustatud pakendi ja sellest tekkinud pakendijäätmete kogumise ning korduv- ja taaskasutamise vastavalt kehtestatud sihtarvudele, sh katma tegevustest tulenevad kulud; • vältima liigiti kogutud või pakendimaterjalide kaupa sorditud tagasivõetava pakendi ja pakendijäätmete segunemist teiste jäätmete või pakendimaterjalidega; • tagama lõppkasutajale ja tarbijale oma ohtlikke aineid sisaldavate pakendite ja pakendijäätmete tagastamisvõimalused, arvestades jäätmeseaduses ja kemikaaliseaduses (RT I 1998, 47, 697; 1999, 45, 512; 2002, 53, 336; 61, 375; 63, 387; 2003, 23, 144; 51, 352; 75, 499; 88, 591) ning nende alusel kehtestatud õigusaktides sätestatud käitlemise nõudeid. Tagatisrahaga koormatud pakendeid tuleb tagasi võtta müügikohas või selle vahetus läheduses. Teiste pakendite tagasivõtmiskohustuse võivad pakendiettevõtjad delegeerida keskkonnaministri poolt akrediteeritud taaskasutusorganisatsioonile (pakendiorganisatsioonile). Pakendeid, millele ei ole kehtestatud tagatisraha ning mida ei saa tegutsevatesse müügi- ja kokkuostukohtadesse tagastada, kogutakse pakendijäätmete kogumiskohtades. Kogumiskohad peaks olema suuremates külades kaupluste juures. Ohtlike ainetega saastunud pakendid ja pakendijäätmed tuleb üle anda ohtlike jäätmete kogumiskeskuses ja kogumispunktides. Eesmärgid pakendijäätmete kogumisel: • pakendi ja pakendijäätmete tagastussüsteemide väljaarendamine; • pakendijäätmete taaskasutamine vähemalt 50% ulatuses. Eesmärkide realiseerimiseks on vaja Tartu vallal teha koostööd pakendiettevõtjatega: • tuleb koostöös pakendiorganisatsiooniga pakendi ja pakendjäätmete kogumissüsteemi väljatöötamine alates 2006. aastast; • elanikkonna teavitamine pakendijäätmete kogumissüsteemist; • tarbijad on kohustatud pakendid ja pakendijäätmed eraldi koguma ja vastavates kogumispunktides üle andma; • pakendiettevõtja peab tagama turustatud pakendi ja sellest tekkinud pakendijäätmete kogumise ning korduv- ja taaskasutamise vastavalt kehtestatud sihtarvudele, sh katma tegevustest tulenevad kulud Tartu vallas alates 2006. aastast; • tagatisrahaga koormatud pakendeid tuleb tagasi võtta müügikohas või selle vahetus läheduses. Kogumiskohad peaks olema suuremates külades kaupluste juures; • ohtlike ainetega saastunud pakendid ja pakendijäätmed tuleb üle anda ohtlike jäätmete kogumiskeskuses ja kogumispunktides. 6.1.4. Ohtlikud jäätmed Elanike tekitatavad olmejäätmed sisaldavad hinnanguliselt 0,2 protsenti ohtlikke jäätmeid. Ohtlike jäätmete eraldamine jäätmevoost on üks efektiivsemaid vahendeid keskkonda viidavate jäätmete ohtlikkuse vähendamiseks. Oluline on jätkata ohtlike jäätmete kogumist tavajäätmetest eraldi ja kogumissüsteemi täiustamist. Kodumajapidamistest tekkivate ohtlike jäätmete kogumissüsteemi arendamine on kohaliku omavalitsuse ülesanne. Kodumajapidamistes tekkinud ohtlikud jäätmed tuleb jäätmetekitajal koguda teistest jäätmetest eraldi ja toimetada kogumispunktidesse või anda üle kogumisaktsioonide käigus. Elanikele peaks ohtlike jäätmete üleandmine olema tasuta, et tagada võimalikult kõrge ohtlike jäätmete sortimise määr. Ettevõtluses tekkivad ohtlikud jäätmed tuleb ettevõttel koguda muudest jäätmetest eraldi ja anda üle ohtlike jäätmete käitluslitsentsi omavale jäätmekäitlejale. Ettevõtetel, kellel tekib suuremas koguses ohtlikke jäätmeid, peaks olema nn ettevõttesisene ohtlike jäätmete kogumispunkt, kuhu kogutakse kõik ettevõttes tekkivad ohtlikud jäätmed eraldi mahutitesse, mis on nõuetekohaselt tähistatud. Selline kogumispaik võimaldab paremini jälgida ning kontrollida ettevõtte jäätmete liikumist ja organiseerida jäätmete kogumist ja vedu. Eesmärgid ohtlike jäätmete kogumisel: • vältida ohtlike jäätmete sattumist keskkonda ja ladestamist prügilasse; • ohtlike jäätmete üleandmisvõimaluste tagamine. Eesmärkide realiseerimisel saab omavalitsus koostööd teha tootjate ja turustajatega: • iga aasta tuleb teavitada ohtlike jäätmete kogumise vajalikkusest ja võimalustest valla elanikke ja ettevõtteid kohalikus ajalehes ja Internetis; • Lähtel asuva ohtliku jäätmete kogumispunkti asukoht peab olema kõigile valla elanikele teada ning neil peab olema võimalus sinna tuua ohtlikke jäätmeid; • tuleb teha ohtlike jäätmete kogumisringe vähemalt üks kord aastas ja soovitatavalt kevadel; • tuleb korraldada ohtlike jäätmete kogumine tanklates koostöös jäätmekäitlejatega; • valla territooriumil tegutsevatelt autode lammutus- ja remonditöökodadelt tuleb järelevalve korras kontrollida tegutsemis- ja kauplemislube (vastavuses tootja vastutuse põhimõtte täitmisega) alates 2005. aastast. 6.1.4.1. Probleemtooted Jäätmeseadus toob jäätmemajanduse korraldusse sisse probleemtoodete mõiste. Probleemtoode on toode, mille jäätmed põhjustavad või võivad põhjustada tervise- või keskkonnaohtu, keskkonna-häiringuid või keskkonna ülemäärast risustamist. Jäätmeseadus paneb probleemtoodeteks nimetatud ohtlike jäätmete kogumise ja keskkonnaohutu käitlemise eest vastutuse tootjale. Probleemtoodete hulka kuuluvad patareid ja akud, PCB-sid sisaldavad seadmed, mootorsõidukid ja nende osad ning elektri- ja elektroonikaseadmed ja nende osad. Mootorsõidukite osade hulka kuuluvad ka vanarehvid. Seega peavad tootjad (seaduse mõistes ka maaletoojad ja müüjad) korraldama nimetatud probleemtoodete kogumise ja käitlemise. Kohalik omavalitsus saab probleemtoodete eraldikogumist soodustada tootjatega koostööd tehes ja elanikke teavitades. Seni on probleemtoodeteks nimetatud ohtlike jäätmete kogumist. Probleemtoodete kogumine peab toimuma koos teiste ohtlike jäätmete kogumisega koostöös omavalitsuse ning tootjate ja turustajatega. Probleemtoodete kogumiseks tehtavad kulutused katavad tootjad. Probleemtooteid tuleks koguda iga-aastastel ohtlike jäätmete kogumisringidel. Akud. Tootja vastutuse rakendumisel on vaja tootjatel luua Tartu vallas kogumisvõrgustik, mille ülalpidamiskulusid hakkavad edaspidi katma tootjad (tootjaorganisatsioon). Akude kogumine võiks toimuda: • bensiinijaamades asuvates kogumispunktides koos vanaõlide kogumisega; • ohtlike jäätmete kogumispunktis Lähte alevikus katlamaja juures. Patareid. Patareide kogumispunktide arvu tuleks Tartu vallas suurendada. Patareikastid tuleks paigutada käidavatesse ja hästi nähtavatesse kohtadesse. Patareikastid võiksid olla paigutatud kauplustesse, koolidesse ja vallavalitsuse hoonesse. Mootorsõidukid ja nende osad. Alates 16. juulist 2003 võetakse prügilasse kasutatud rehve vastu ainult tükeldatult. Alates 16. juulist 2006 ei võeta prügilasse enam vastu ka tükeldatud kasutatud rehve. Mootorsõidukite ja nende osade (sh rehvide) tagasivõtmise peavad tootja vastutuse põhimõttel ellu rakendama tootjad ja turustajad, kes võivad selle ülesande delegeerida jäätmekäitlejatele. Vastavalt Euroopa Parlamendi ja Nõukogu poolt vastu võetud direktiivile 2000/53/EÜ vanasõidukite kohta peab hiljemalt 1. jaanuariks 2006 kõigi kasutuselt kõrvaldatud sõidukite aastane korduv- ja taaskasutamine hõlmama vähemalt 85 protsenti sõiduki keskmisest massist ning aastane korduvkasutus ja ringlussevõtt vähemalt 80 protsenti sõiduki keskmisest massist. Elektri- ja elektroonikaseadmed ning nende osad. Tartu vallas kogutakse elektri- ja elektroonikaseadmete jäätmeid kogumisaktsioonide käigus. Kuna elektri- ja elektroonikaseadmete jäätmete kogus on võrdlemisi väike, võib neid probleemtooteid koguda koos teiste ohtlike jäätmetega. EL elektri- ja elektroonikaseadmete direktiiv on püstitanud eesmärgi koguda kodumajapidamistest 31. detsembriks 2006 neli kilogrammi elektri- ja elektroonikajäätmeid inimese kohta aastas. PCB-sid sisaldavad seadmed. PCB-sid sisaldavaid tooteid kasutatakse Eestis vähe ja väga spetsiifilistel aladel. PCB-sid sisaldavad peamiselt trafopunktides kasutatavad õlid. Tõenäoliselt ei ole omavalitsusel vaja antud jäätmeliigi osas tootja vastutuse süsteemi sekkuda. Eesmärgid probleemtoodete kogumisel: • vältida probleemtoodete sattumist keskkonda ja ladestamist prügilasse; • probleemtoodete üleandmisvõimaluste tagamine. Eesmärkide realiseerimisel saab omavalitsus koostööd teha tootjate ja turustajatega: • iga aasta tuleb probleemtoodete kogumisest valla elanikele ja ettevõtetele teatada, samuti selle vajalikkusest ja võimalustest kirjutada kohalikus ajalehes ja Internetis; • kohalik omavalitsus saab probleemtoodete eraldikogumist soodustada ja tootjatega koostööd tehes ja elanikke teavitades. • seni on probleemtoodeteks nimetatud ohtlike jäätmete kogumist. Probleemtoodete kogumine peab toimuma koos teiste ohtlike jäätmete kogumisega omavalitsuse ja tootjate ja turustajatega koostöös. • probleemtoodete kogumiseks tehtavad kulutused katavad tootjad. • probleemtooteid tuleks koguda iga-aastastel ohtlike jäätmete kogumisringidel, soovitatavalt kevadel. 6.1.5. Tervishoiuasutuste jäätmed Tervishoiul tekkinud jäätmete käitlemise all mõistetakse jäätmete registreerimist, deklareerimist, sortimist, pakendamist, märgistamist, hoidmist, kogumist ja transporti ning jäätmete lõplikku käitlemist ja kõrvaldamist. Vastavalt keskkonnaministri 26. juuni 2001. a määrusele nr 34 (RTL 2001, 87, 1219) on kahjutustamata tervishoiu- ja veterinaarasutuste nakkusttekitavate jäätmete ladestamine prügilatesse keelatud juba 31. detsembrist 2004. a. Esmatasandi tervishoiuasutused on kohaliku tähtsusega: perearstid, ambulatooriumid ja polikliinikud, mis osutavad esmatasandi meditsiiniabi ja igapäevast ambulatoorset esmaabi; perearstid ja hambakliinikud; hooldekodud ja rehabilitatsiooniasutused eakatele inimestele; koduõed, kes teostavad hooldust kodus; loomakliinikud ja loomaarstid. Esmatasandi tervishoiuasutustes tekkivad riskijäätmed tuleb viia Tartusse SA TÜ Kliinikumi kahjutustamiskeskusesse. Tervishoiuasutustes tekkivate olmejäätmete vedamiseks tuleb sõlmida leping jäätmevedajaga. Muud tervishoiuasutustes tekkivad ohtlikud jäätmed tuleb koguda eraldi ja anda üle vastavat jäätmeluba omavale jäätmekäitlejale. Kodu- ja põllumajandusloomade tervishoiul tekkivad riskijäätmed tuleb suunata kahjutustamiseks Väike-Maarja loomsete jäätmete käitluskeskusesse. Tervishoiuasutuste jäätmete käitlemise eesmärgid: • korrastada esmatasandi tervishoiuasutuste tervishoiujäätmete käitlussüsteem (sh jäätmete sortimine, identifitseerimine, pakendamine ja märgistamine); • esmatasandi tervishoiuasutuste kaasamine riskijäätmete kogumissüsteemi aastaks 2006; • suunata vastavalt pakendatud nakkusohtlikud jäätmed kahjutustamiseks vastavat litsentsi omavasse ettevõttesse. Eesmärkide realiseerimiseks vajalikud tegevused: • jäätmehoolduseeskirjas tuleb sätestada tervishoiuasutuste jäätmete käitlemise täpsed tingimused aastal 2005; • esmatasandi tervishoiuasutused peavad saama teavet kogumispunkti kohta Tartu valla jäätmekavast ning järelevalveisikult alates 2005. aastast; • esmatasandi tervishoiuasutuste töötajad peavad teadma jäätmete sortimise, identifitseerimise, pakendamise ja märgistamise kordadest; • tervishoiu riskijäätmed tuleb suunata SA TÜ Kliinikum kahjutustamiskeskusesse. 6.1.6. Ehitus- ja lammutusjäätmed Ehitus- ja lammutusjäätmete tekke kogused sõltuvad otseselt majanduslikust olukorrast: mida kiirem on majanduslik kasv, seda enam toimub uute ehituste rajamine ning vanade lammutamine. Keskkonnakaitse ja ressursikasutuse eesmärkidest lähtudes peab suurendama ehitusjäätmete sortimist ja taaskasutamist. Ehitusjäätmed tuleb sortida ja võimalikult suurel määral taaskasutada ehituse käigus. Ehitus- ja lammutusjäätmeid saab taaskasutada otseses ringluses, kütteks, täite või kattematerjalina. Peamiseks eesmärgiks on jäätmekoguste ja jäätmete ohtlikkuse vähendamine. Ohtlikud ehitusjäätmed (asbesti sisaldavad jäätmed, värvi-, laki-, liimi- ja vaigujäätmed, sh nende kasutatud tühi taara ja nimetatud jäätmetega immutatud materjalid jms, naftaprodukte sisaldavad jäätmed, saastunud pinnas) tuleb koguda liikide kaupa eraldi ja anda üle ohtlike jäätmete käitluslitsentsi omavale ettevõttele. Eesmärgi täitmisel on peamine roll tööde teostajal, ehitus- ja lammutustöödel saab jäätmeteket vältida ja koguseid vähendada mõistliku töökorraldusega ja tööde parema organiseeritusega. Ehitusjäätmete käitlemise tingimused peab määrama detailplaneeringus või lammutus- ja ehitusloas. Ehitusjäätmete eraldi käitlemist tuleks kindlasti nõuda juhul, kui ehitamise käigus tekib jäätmeid üle ühe kuupmeetri päevas või üle 10 kuupmeetri kogu ehitusperioodi kestel. Juhul kui ehitusjäätmete tekkekohas puudub võimalus nende sortimiseks või see osutub majanduslikult ebaotstarbekaks, võib jäätmed sortimiseks üle anda vastavale jäätmeloaga jäätmekäitlusettevõttele. Eesmärgid ehitusjäätmete käitlemisel: • saavutada kontroll tekkivate jäätmekoguste üle; • jäätmekoguste ja jäätmete ohtlikkuse vähendamine; • suurendada korduskasutatavate materjalide kasutamist; • koguda ehituse kõigis etappides tekkivad ohtlikud jäätmed; • lammutusjäätmete hulgast eraldada võimalusel turuväärtust omavad materjalid. Eesmärkide realiseerimiseks vajalikud tegevused: • jäätmehoolduseeskirjas tuleb kehtestada ehitusjäätmete käitlemise kord alates 2005. aastast; • ehitusjäätmekäitluse nõue tuleb siduda detailplaneeringuga või lammutus- ja ehitusloaga alates 2005. aastast; • ehitusjäätmete eraldi käitlemist tuleks kindlasti nõuda juhul, kui ehitamise käigus tekib jäätmeid üle ühe kuupmeetri päevas või üle 10 kuupmeetri kogu ehitusperioodi kestel; • ehitus- ja lammutusjäätmeid tuleks taaskasutada otseses ringluses, kütteks, täite või kattematerjalina; • ehitust ja lammutust teostav ettevõte või füüsiline isik peab ehitus- ja lammutusjäätmeid kohapeal sortima ja võimalikult suurel määral taaskasutama alates 2005. aastast; • ehitust ja lammutust teostav ettevõte või füüsiline isik peab ohtlikud ehitusjäätmed (asbesti sisaldavad jäätmed, värvi-, laki-, liimi- ja vaigujäätmed, sh nende kasutatud tühi taara ja nimetatud jäätmetega immutatud materjalid jms, naftaprodukte sisaldavad jäätmed, saastunud pinnas) koguma liikide kaupa eraldi ja andma üle ohtlike jäätmete käitluslitsentsi omavale ettevõttele; • Tartu vallas tuleb hoida käigus püsijäätmete ladestusala. 6.1.7. Suuremõõtmelised jäätmed Suuremõõtmelisi jäätmeid kogutakse Tartu vallas üks kord aastas kogumisringidel. Selleks määratakse kindlaks kogumiskohtade asupaigad kogumisringi käigus ning tehakse teavitustööd kogumisringide toimumise aja ja koha kohta. Kogumisringidel kogutud suurema kasutusväärtusega suuremõõtmelised mööbliesemed võiksid leida taaskasutust taaskasutuskeskuses. Suuremõõtmeliste jäätmete kogumise eesmärgiks: • vältida valla territooriumi risustamist suuremõõtmeliste jäätmetega; • suurema kasutusväärtusega esemete taaskasutus. Eesmärkide realiseerimiseks vajalikud tegevused: • elanikke peab regulaarselt teavitama suuremõõtmeliste jäätmete üleandmisvõimalustest igal aastal kohalikus ajalehes või Internetis; • tuleb teha suuremõõtmeliste jäätmete kogumisringe vähemalt üks kord aastas ja soovitatavalt kevadel; • kogumisringi käigus tuleb teavitada kogumiskohtade asupaikadest ning kogumisringide toimumise ajast ja kohast; • kogumisringidel kogutud suurema kasutusväärtusega suuremõõtmelised mööbliesemed peaksid leidma taaskasutust; • tuleks elanike seas teha küsitlus taaskasutamiskeskuse vajalikkusest. 6.1.8. Põllumajanduses tekkivad jäätmed Loomsete jäätmete käitlemist käsitlevad veterinaarkorralduse seadus ja loomatauditõrje seadus ning põllumajandusministri määrus «Loomsete jäätmete liigitus, nende käitlemise veterinaarnõuded ning käitlemisega tegelevate ettevõtete tunnustamise kord». Loomsed jäätmed tuleb viia kaasaegsesse loomsete jäätmete töötlemiskeskusesse. Kõrge ja eririskiga loomseid jäätmeid töödeldakse Riiklikus Loomsete Jäätmete Käitlemise AS ning madala riskiastmega jäätmeid võib käidelda tehastes, kus on piisava võimsusega töötlemiskeskused. Loomaväljaheited, nagu sõnnik on kasutatavad põllumajanduses väetisena ning on sel moel ka laialdast kasutust leidnud. Sõnniku kasutamisel tuleb selle hoidmise ja taaskasutamise korraldamine viia kooskõlla keskkonnanõuetega (veekaitsenõuetele vastavate sõnniku- ja virtsahoidlate kasutamine, laotamisel ruumiliste ja ajaliste piirangute ning laotusnormide järgimine). Kõrge orgaanilise aine sisaldusega põllumajandusjäätmete (riknenud viljad, põhk jmt) taaskasutuses on parim võimalus nende kompostimine ja hilisem komposti kasutamine. Põllumajandusjäätmete käitlemise eesmärgid: • hea põllumajandustava rakendamine; • loomaväljaheidete käitlemisel tuleb nende hoidmine ja taaskasutamine viia kooskõlla keskkonnanõuetega; • põllumajanduses tekkivate riskijäätmete (loomsete jäätmete) keskkonnaohutu käitlemine. Eesmärkide realiseerimiseks vajalikud tegevused: • põllumajanduses tekkivad jäätmed tuleb kasutada (taimekasvatusjäätmed ja sõnnik) väetisena alates 2005. aastast; • kõrge orgaanilise aine sisaldusega põllumajandusjäätmeid (riknenud viljad, põhk jmt) tuleb taaskasutada kompostimisel ja hilisem komposti kasutamine; • loomaväljaheidete hoidmine ja taaskasutamine peab olema kooskõlas veekaitsenõuetele vastavate sõnniku- ja virtsahoidlate kasutamisega, laotamisel ruumiliste ja ajaliste piirangutega ning laotusnormide järgimisega; • loomsete jäätmete matmispaikade likvideerimine 2005. aastaks; • kõrge ja eririskiga loomsed jäätmed tuleb viia Väike-Maarja loomsete jäätmete käitlustehasesse alates 2005. aastast; • madala riskiastmega jäätmeid võib käidelda tehastes, kus on piisava võimsusega ja vastava loaga varustatud töötlemiskeskused. 6.1.9. Puidu- ja metallijäätmed Puidujäätmete koguse vähendamine on seotud puidu kui loodusvara säästva kasutamisega. Puidu töötlemisel tuleks kasutada parimat võimalikku tehnikat, et vähendada puidu töötlemisel tekkivat jäätmete hulka. Samas tuleb suunata kõik tekkivad puidujäätmed taaskasutusse ning vältida nende ladestamist, kui see on majanduslikult ja tehniliselt võimalik ning sellega ei kaasne suurenevat keskkonnamõju. Tekkivaid puidujäätmeid saab taaskasutada energia tootmiseks, biolagunevate jäätmetega koos kompostides, saepuru kasutada loomadele allapanuks või kokkupressituna kütteks. Kuna metallijäätmeid väärtustatakse, on neid siiani võrreldes teiste jäätmeliikidega rohkem eraldi kogutud. Metallijäätmeid on võimalik Tartu valla elanikel viia Tartu linna metallijäätmete kogumiskohtadesse. Metallijääke võtab vastu AS Metallieksport, OÜ Selmet Invest, OÜ Brog, AS Alnimet, Refonda OÜ, AS VETOX GRUPP ja AS G.S.G. Metallijäätmete kokkuostuhinnad on olnud piisavalt motiveerivad nende üleandmiseks vastavate jäätmete kogumisega tegelevatele ettevõtetele. Seetõttu on metallijäätmete eraldi kogumine suhteliselt laialdane. Tõenäoliselt on otstarbekas jätkata metallijäätmete kogumist senisel viisil, kus ettevõtted ja eraisikud saavad viia metallijäätmed vanametalli kokkuostupunkti. Lisaks sellele peaks kord aastas koostöös mõne metallijäätmeluba omava ettevõttega korraldama metallijäätmete kogumisringi. Puidu- ja metallijäätmete käitlemise eesmärgid: • tekkivate puidujäätmete maksimaalne taaskasutusse suunamine; • eraldada metallijäätmed maksimaalselt prügilasse ladestatavate jäätmete hulgast; • jätkata kokkuostusüsteemi ja kogumisringide baasil metallijäätmete kogumist. Eesmärkide realiseerimiseks vajalikud tegevused: • puidu töötlemisel tuleks kasutada parimat võimalikku tehnikat, et vähendada puidu töötlemisel tekkivat jäätmete hulka; • tekkivad puidujäätmed tuleb suunata taaskasutusse ning vältida nende ladestamist; • tekkivaid puidujäätmeid tuleks taaskasutada energia tootmiseks, biolagunevate jäätmetega koos kompostimiseks, saepuru kasutada loomadele allapanuks või kokkupressituna kütteks; • elanikke tuleb teavitada metallijäätmete üleandmisvõimalustest lähipiirkonnas igal aastal kohalikus lehes või Internetis; • tuleb jätkata metallijäätmete viimist metallijäätmete kogumispunktidesse. Kokkuostuhinnad peaksid motiveerima nende üleandmist vastavate jäätmete kogumisega tegelevatele ettevõtetele; • tuleb korraldada metallijäätmete iga-aastaseid kogumisringe koostöös metallijäätmeluba omava ettevõttega, soovitatavalt kevadel. 6.1.10. Jääkreostus Tartu vallas on jääkreostuse põhjustajateks peamiselt endised Nõukogude Liidu sõjaväe poolt tekitatud reostus, ka tootmise- ja teenindussfääris tekkiv reostus ning mahajäetud või peremeheta jäätmed. Lähtuvalt tänasest seadusandlusest on maavaldaja vastustav oma maa korrashoiu eest ning seega kohustatud likvideerima oma rahaliste vahendite abil ka tema maale paigutatud jäätmed. Nimetatud jäätmete käitlemisvajaduse eesmärgid on järgmised: • elanike ja keskkonna ohutuse tagamine, praeguseks kindlaksmääratud jääkreostusobjektide likvideerimine; • erilist tähelepanu tuleb pöörata Tartumaa suurimatele jääkreostuse objektidele, mis asuvad Tartu valla territooriumil – Raadi lennuväli, Maramaa kütuseladu; Kärkna kütuseterminaal, Kärkna asfaltbetoonitehas ning Kobratu bituumenitehas. Eesmärkide realiseerimisel lähtuvalt kohalike omavalitsuste või maakondlike keskkonnateenistuste poolt fikseeritud probleemidest: • lähtuvalt tänasest seadusandlusest peab maavaldaja vastutama oma maa korrashoiu eest ning seega on kohustatud likvideerima oma rahaliste vahendite abil ka tema maale paigutatud jäätmed; • tuleb likvideerida jäätmeid esimesena seal, kus keskkonnareostuse risk on kõige kõrgem; • igal aastal tuleb jääkreostusobjekte järk-järguliselt likvideerida seal, kus see on (häda)vajalik, st kus on reaalne pinnase- ja põhjavee reostumise risk ning sedakaudu ka oht inimeste tervisele; • igal aastal tuleb koguda kokku, puhastada, ladustada veel suhteliselt kompaktses konditsioonis olevad ohtlikud jäätmed, millega ennetatakse hilisem, tunduvalt kallim ja suuremahulisem laialivalgunud jäätmete likvideerimine; • tuleb kirjutada projekte, et saada Tartumaa suuremate objektide reostusele rahalist abi riiklikest vahenditest (RIP – riiklike investeeringute programm), Sihtasutus Keskkonnainvesteeringute Keskusest ja abirahasid EL struktuurfondidest. 6.2. Korraldatud jäätmevedu Vastavalt jäätmeseadusele on kohalikul omavalitsusel kohustus organiseerida oma haldusterritooriumil korraldatud olmejäätmevedu. Jäätmeseaduse järgi on korraldatud jäätmeveo rakendamise tähtaeg 1. jaanuar 2005. Korraldatud jäätmevedu on olmejäätmete kogumine ja vedamine määratud piirkonnast määratud jäätmekäitluskohta(desse) kohaliku omavalitsuse organi korraldatud konkursi korras valitud ettevõtja poolt. Korraldatud olmejäätmeveo rakendumisel suureneb oluliselt omavalitsuse roll jäätmekäitluse suunamisel ja korraldamisel. Uue süsteemi eelis on jäätmete optimeeritud ning logistiliselt otstarbekas vedu ning kõikide kinnistute haaramine jäätmeveo süsteemi. Korraldatud olmejäätmeveo sisseseadmisel on väga tähtis informeerida elanikke, et nad mõistaksid ja aktsepteeriksid uut süsteemi. Korraldatud jäätmeveo tingimused sätestatakse kohaliku omavalitsuse volikogu määrusega, kus peab olema toodud korraldatud jäätmeveo osas järgmine info: 1. korraldatud jäätmeveoga haaratavad jäätmeliigid; 2. jäätmevaldajate registri pidamise kord; 3. jäätmete veopiirkondade arv; 4. jäätmevaldaja kohustused; 5. jäätmete vedamise sagedus; 6. jäätmeveo teenustasu piirmäär; 7. jäätmekäitluskohad; 8. kasutatavad konteinerite tüübid. 6.2.1. Korraldatud jäätmeveo eesmärgid • kõikide jäätmevaldajate liitmine korraldatud jäätmeveo süsteemiga; • tekitatud jäätmete enamiku kokkukogumine ja ebaseadusliku jäätmekäitlemise minimeerimine; • korraldatud jäätmeveo rakendamine alates 01.10.2005. Eesmärkide teostamisel tuleb arvestada alljärgnevate tegevustega: 1. uue jäätmehoolduseeskirja koostamine ja vastuvõtmine 2005. aasta I kvartalis; 2. korraldatud jäätmeveo määruse kehtestamine 2005. aasta I kvartalis; 3. jäätmevaldajate registri asutamine ja registri pidamise korra kehtestamine 2005. aasta II kvartalis; 4. korraldatud jäätmeveo konkurss 2005. aasta III kvartalis; 5. korraldatud jäätmeveo rakendamine 2005. aasta IV kvartalis; 6. elanike teavitamine korraldatud jäätmeveoga seotud küsimustest. 6.2.2. Korraldatud jäätmeveoga haaratavad jäätmeliigid Jäätmeseaduse kohaselt võib korraldatud jäätmevedu hõlmata ka muid jäätmeid peale olmejäätmeteveo, kui seda tingib oluline avalik huvi. Hetkel on mõistlik lisaks olmejäätmetele korraldatud jäätmeveo raames koguda eraldi vanapaberit ja -pappi kohtades, kui jäätmevaldajal tekib neid suuremas koguses. Teiste jäätmeliikide haaramine korraldatud jäätmeveoga eeldab vastavate kogumis- ja käitlussüsteemide eelnevat ellurakendumist. Tartu vallas hõlmatakse korraldatud jäätmeveoga: • segaolmejäätmete kogumine ja vedu; • vanapaberi kogumine ja vedu keskküttega korterelamutes Lähtel, Kõrvekülas ja Äksil. 6.2.3. Jäätmevaldajate register Enne korraldatud olmejäätmeveo elluviimist luuakse jäätmeseaduse kohaselt jäätmevaldajate register ja kehtestatakse registri pidamise kord. Kohaliku omavalitsuse organ asutab määrusega jäätmevaldajate registri ning kehtestab registri pidamise korra. See võimaldab täpsustada tekkivaid jäätmekoguseid ja jäätmevaldajaid erinevates piirkondades. Korraldatud olmejäätmeveo käivitumisel võimaldab jäätmeregister jälgida jäätmeteket vallas ja saada täpsemaid andmeid jäätmekoguste kohta. Jäätmevaldajate registri koostamiseks on soovitatav kasutada olemasolevat hooneregistrit/kinnistusregistrit, kombineerides andmeid rahvastikuregistri andmetega ning vallavalitsusel ja jäätmekäitlejatel oleva informatsiooniga. Korraldatud jäätmeveo konkursil eri- või ainuõiguse saanud jäätmevedaja peab vallast kogutud jäätmete kohta registrit. Kui on korraldatud jäätmeveoga mitteliitunud jäätmevaldajaid, kes korraldavad oma jäätmekäitlust ise, on ka neil kohustus esitada andmeid jäätmevaldajate registrisse sarnaselt jäätmevedajaga. 6.2.4. Jäätmete veopiirkonnad Jäätmeseaduse kohaselt kehtestab omavalitsus jäätmete veopiirkonnad, millesse kuulub üldjuhul kuni 10 000 elanikku. 2004. aasta alguse seisuga elab Tartu vallas 5110 inimest. Vald moodustab ühe jäätmeveopiirkonna. Piirkond määratakse lähtudes eeldatavatest jäätmekogustest, hoonestusest ning teede ja tänavate võrgust. Jäätmeveopiirkonda jäätmevedaja leidmiseks peab korraldama avaliku konkursi Konkurentsiseadusega kehtestatud korras. Konkursi võitnud ettevõttel on antud veopiirkonnas määratud jäätmeliikide osas eri- või ainuõigus kuni 3 aastat. Esimesel konkursil võib määrata lühema eri- või ainuõiguse kestuse, et paremini hajutada ebamäärasusest tulenevaid riske. Samas võib lühem kestus suurendada majanduslikku kulu. Korraldatud jäätmeveo konkursi pakkumise kutse dokumentides määratakse vähemalt alljärgnevad tingimused: • veopiirkond; • veetavad jäätmeliigid; • eeldatavad jäätmekogused; • jäätmekäitluskohad; • eri- või ainuõiguse kestus; • veotingimused, nagu sagedus, aeg, tehnilised tingimused; • jäätmeveo teenustasu piirmäär. 6.2.5. Jäätmevaldaja kohustused Kõik olmejäätmeid tekitavad jäätmevaldajad on kohustatud korraldatud olmejäätmeveoga liituma. Jäätmeseaduse mõistes peavad korraldatud jäätmeveoga liituma ka olmejäätmeid või nendega sarnaseid jäätmeid tekitavad ettevõtted ja asutused (kaubandus, teenindus, koolid, lasteaiad). Korraldatud jäätmeveo tingimused sätestatakse kohaliku omavalitsuse määrusega. Jäätmevaldajad loetakse liitunuks korraldatud jäätmeveoga elu- või tegevuskohajärgses jäätmeveo piirkonnas. Jäätmevaldajaks loetakse ka suvila, elu- või äriruumina kasutatava ehitise või korteri kui vallasasja omanikku. Jäätmevaldajate mitteliitumist korraldatud jäätmeloaga tuleb lubada üksnes erandkorras. Ettevõtete jäätmeveo korraldamine sõltub suuresti iga ettevõtte spetsiifikast ja vajadustest. Jäätmeseaduse kohaselt võib korraldatud jäätmeveo jätta organiseerimata haldusterritooriumi hajaasustusega osades, kus jäätmetekitajate vähesuse ja hajutatuse ning jäätmete väikese koguse tõttu oleks korraldatud jäätmevedu ülemäära kulukas ning korraldatud jäätmeveoks puudub tervise- ja keskkonnakaitse vajadus. Jäätmeseaduse järgi loetakse iga jäätmevaldaja liitunuks korraldatud jäätmeveoga tema elu- või tegevuskohajärgses jäätmeveo piirkonnas. Seadus ei nõua eraldi jäätmevedaja ja jäätmevaldaja vahel osapoolte kohustusi ja õigusi sätestava lepingu sõlmimist. Lepingu sõlmimine on vajalik jäätmevaldaja vastutuse tagamiseks juhul, kui jäätmevaldaja rendib jäätmekäitlejalt konteinerit. Lepingut on vaja ka siis, kui jäätmevaldaja leiab, et talle miinimumpaketist ei piisa. Probleemiks võib kujuneda võlglaste teke, võlga on lihtsam sisse nõuda lepingu olemasolul. Seepärast on soovitatav, et konkreetses piirkonnas jäätmeveo konkursi võitnud jäätmevedaja sõlmiks piirkonna jäätmevaldajatega lepingud. 6.2.6. Jäätmete vedamise sagedus Jäätmeseaduse järgselt peab tiheasustusaladel olema prügikonteinerite tühjendamissagedus vähemalt kord kuus. Hajaasustusaladel on soovitatav minimaalne tühjendamissagedus vähemalt kord kvartalis. Kui olmejäätmete hulka pannakse toidujäätmeid, siis on nii jäätmevaldajale kui jäätmevedajale ebameeldiva lõhna vältimiseks mugavam tihedam konteineri tühjendamine. Jäätmeveosagedused määratakse valla jäätmehoolduseeskirjaga. Jäätmete vedu on regulaarne ja selle sagedust saab jäätmehoolduseeskirjas toodud nõuete piires muuta kokkuleppel jäätmevedajaga. Tartu valla üldplaneeringu projektis on tiheasustusega aladeks määratud Kõrveküla, Lähte ja Äksi. Lisaks on soovitatav kord kuus vedada jäätmeid suurematel kompaktse asustusega aladel, mille hulka kuuluvad Vedu, Vahi, Tammistu, Saadjärve ja Vasula küla. Hõredamalt asustatud aladel võib liigsete kulude ja juurdepääsuteede lõhkumise vältimiseks vedada olmejäätmeid kord kvartalis. Sellisel juhul ei tohi olmejäätmete konteinerisse panna biolagunevaid jäätmeid. Suvilate ja aiamajade juurest tuleks jäätmeid vedada samuti vähemalt kord kvartalis. 6.2.7. Jäätmeveo teenustasu piirmäär Vallavolikogu kehtestab jäätmeveo teenustasu piirmäärad. Jäätmeveo teenustasu peab olema piisav, et katta jäätmekäitluskoha rajamis-, kasutamis-, sulgemis- ja järelhoolduskulud ning jäätmete veokulud. Selleks, et soodustada jäätmete liigiti kogumist, tuleb piirhindade määramisel jälgida, et taaskasutatavate jäätmete eraldi kogumisel ei tuleks hind jäätmetekitajale kõrgem, kui ainult segaolmejäätmete kogumisel. 6.2.8. Jäätmekäitluskohad Lähtuvalt jäätmeseaduse §-s 32 sätestatud läheduse põhimõttest jäätmekäitluses tuleb jäätmed taaskasutada või kõrvaldada nende tekkekohale võimalikult lähedal asuvas tehnoloogiliselt sobivas ning tervisekaitse- ja keskkonnanõuetele vastavas jäätmekäitluskohas. Üleriigilise jäätmekava kohaselt on kuni Kagu-Eesti regionaalprügila valmimiseni Tartumaal määratud tugiprügilaks Aardlapalu prügila. Seega peab läheduse põhimõtet järgides kuni Kagu-Eesti prügila valmimiseni kõrvaldama Tartu vallast kogutavaid segaolmejäätmeid Aardlapalu prügilas. 6.2.9. Kasutatavad konteinerite tüübid Jäätmeveokitega saab tühjendada ainult standardmõõdus konteinereid. Praegu on elanikud endale soetanud ka standarditele mittevastavaid konteinereid. Mittestandartsete konteinerite tühjendamine on raskendatud ja võib muuta teenuse kallimaks. Jäätmehoolduseeskirjas tuleb täpselt määratleda milliseid konteinereid tohib kasutada. Korraldatud jäätmeveo tarbeks peab iga majapidamine omale rentima või ostma standardile vastava prügikonteineri, mille suuruse saab valida vastavalt vajadustele. Väikseima sobiva konteineri maht on 80 liitrit. Suvila- ja aiamaade komplekside juurde võib paigaldada ühe ühise konteineri. Kui jäätmeteke majapidamises on tõesti väga väike (sorteeritakse taaskasutatavaid jäätmeid ja kompostitakse biolagunevaid jäätmeid), võib mitme majapidamise peale kasutada üht konteinerit. 6.3. Koostöö teiste omavalitsustega ja ettevõtetega Jäätmekäitlus on maakonnapiire ületav tegevus. Kagu-Eesti piirkonna jäätmekäitluse korraldamiseks asutati maakondade omavalitsuste koostöös äriühing, kes koordineerib Kagu-Eesti regionaalprügila projekti. AS Kagu-Eesti Jäätmekeskus hakkab teenindama kogu Kagu-Eesti nelja maakonda ja lisaks kahe maakonna osasid omavalitsusi. Jäätmekäitluse paremaks ning hõlpsamaks korraldamiseks on otstarbekas teha Tartu valla ning naaberomavalitsuste vahel teatavates suundades koostööd. Peamisteks ühistegevusteks võib pidada: • projektide, rahataotluste koostamine; • korraldatud jäätmeveo konkursi korraldamine; • jäätmealase statistika, arvestuse, registrite pidamine; • selgitustöö ja ürituste korraldamine, teavitamine; • jäätmealaste uuringute korraldamine; • koostöö jäätmeringide korraldamisel. Käesoleval ajal ei ole jäätmekeskuse täpseid funktsioone ja ülesandeid paika pandud. Võib eeldada, et jäätmekeskusele saab suunata jäätmekäitluse konkursside korraldamine, arendustöö, keskkonnateadlikkuse tõstmisega seonduvad projektid. Omavalitsuste jäätmealaste ülesannete delegeerimine jäätmekeskusele saab toimuda alles pärast jäätmekeskuse töölerakendumist (orienteeruvalt 2008. aastal). EL fondide poolt rahastatavate projektide minimaalse maksumuse suurus eeldab tihedat maakondadevahelist koostööd. Tartu vald osaleb ka Tartu, Jõgeva ja Ida-Viru maakonna omavalitsuste poolt juunis 2004 asutatud aktsiaseltsi Emajõe Veevärk tegevuses, et saada lähitulevikus Euroopa Liidu Ühtekuuluvusfondilt (ISPA) veevarustuse ja kanalisatsiooni uuendamiseks toetust. Tartu vald oma 5110 elanikuga ja 178 ettevõttega ning 2003. aastal kogutud 5385 tonni/aastas kogutud jäätmetega on võrdlemisi väike vald, mistõttu ei ole otstarbekas rakendada tehnoloogiliselt keerukaid ning suuri investeeringuid ja jooksvaid kulutusi nõudvaid jäätmete kogumise, sorteerimise ja töötlemise tehnoloogiaid. Tartu vald on nõus koostööd tegema naaberomavalitsustega, mis võib osutuda kasulikuks kogumissüsteemide väljatöötamisel ning jäätmehoolduse arendamisel. Kindel soov on jäätmejaama loomine või olemasolevate jäätmejaamadega ühinemine teiste naaberomavalitsustega. Tootja-turustaja vastutuse alla kuuluvate jäätmeliikide kogumisel on vald valmis koostööd tegema tootjate-turustajatega või nende poolt volitatud organisatsioonidega. 6.4. Elanike ja ettevõtete jäätmeteadlikkuse arendamine Kaasaegne jäätmekäitluse arendamine ei ole üksnes tehniline vaid ka sotsiaalne probleem. Jäätmekavaga püstitatud eesmärkide elluviimine eeldab elanike kaasamist ja vastavat selgitustööd. Jäätmete tekke vähendamine, jäätmete sortimine ja käitlemine tekkekohas sõltub suurel määral elanike valmisolekust jäätmekäitlust edendada. Valmisolek on omakorda seotud motiiviga – vähendada jäätmekäitluse maksumust, parandada elukeskkonda tervikuna jne. Pideva selgitustöö ja teavitamise aluseks on eesmärgistatud info edastamine. Info edastamise viisideks on kohalikud ajalehed, kuulutused, viidad, bukletid. Üheks võimaluseks on kasutada Internetti. Kuna Interneti kasutamine on ikkagi piiratud, siis on informatsiooni vaja dubleerida paberkandjal. Selgitustöö kavandamisel on oluline ka arvestada sihtgrupist tulenevate asjaoludega. Soovitatav oleks teha erinevaid kampaaniaid erinevatele sihtgruppidele, arvestades näiteks vanust (täiskasvanud, noored), asustust/elukohta (eramajad, korterelamud). Selgitustöös tuleb arvestada, et sihtgruppi ei koormataks antava infoga üle, laialt jagatav info peaks olema lihtsalt mõistetav, samas peab olema viide spetsiifilise teabe kättesaadavuse kohta. Ulatuslikuma teavitustöö tegemiseks tuleb ilmselt rahalist abi otsida ka väljastpoolt valda (nt keskkonnateadlikkuse projektide taotlemine keskkonnafondidest), võimalik on kaasata ka kohalikke ettevõtjaid. Eesmärgid keskkonnateadlikkuse edendamisel: • elanikele konkreetse jäätmekäitlusinfo jagamine; • jäätmetega korrektse ümberkäimise juurutamine elanikkonna hulgas (ebaõigete jäätmekäitlustoimingute minimeerimine); • sortimis- ja eraldikogumisharjumuste juurutamine elanikkonna hulgas. Eesmärkide realiseerimiseks vajalikud tegevused: • jäätmekavaga püstitatud eesmärkide elluviimisel tuleb elanike kaasata ja vastavat selgitustööd teha regulaarselt; • elanikud ja ettevõtted peavad saama konkreetset jäätmekäitlusinfot; • elanikud ja ettevõtted peavad harjuma jäätmeid koguma, sortima, ja taaskasutama; • sortimine ja eraldikogumisharjumused peab viima jäätmete vähenemiseni, jäätmekäitluse maksumuse vähenemiseni ning elukeskkonna paranemiseni; • info edastamise viisidena tuleks kasutada kohalikku ajalehte, kuulutusi, viitasid, buklette ja Internetti; • soovitatav oleks teha kampaaniaid erinevatele sihtgruppidele, arvestades näiteks vanust (täiskasvanud, noored), asustust/elukohta (eramajad, korterelamud); • ulatuslikuma teavitustöö tegemiseks tuleb ilmselt rahalist abi otsida ka väljastpoolt valda (nt keskkonnateadlikkuse projektide taotlemine keskkonnafondidest), võimalik on kaasata ka kohalikke ettevõtjaid. 6.5. Jäätmete sortimiskeskuse rajamise otstarbekuse hindamine Tänasel päeval on jäätmehoolduses rakendatud kõige lihtsamat ja odavamat teed – põhirõhk on seatud kogumisele ja ladestamisele. Tulevikus tuleb uutes prügilates maksta jäätmete keskkonda viimise eest tunduvalt kõrgemat hinda. Jäätmeveo ja -ladestuse hinna tõus peaks motiveerima jäätmevaldajat jäätmeid sortima, kuna sorteeritud kogumine vähendaks tunduvalt jäätmete hulka. Prügilasse ladestatavatest jäätmetest tuleks sortida eraldi klaas, papp ja paber, plast- ja metalltaara, biolagunevad ja ohtlikud jäätmed. Seega jääb ladestamine ainult viimaseks võimaluseks. Üleriigiline jäätmekava sätestab, et tõenäoliselt on otstarbekas rajada suuremate linnade piirides või vahetus naabruses jäätmekäitluskeskusi kas jäätmejaamana (taaskasutatavate jäätmete sortimine konteinerite baasil) või ümberlaadimisjaamana (olmejäätmete kokkupressimine eesmärgiga vähendada jäätmete mahtu enne prügilasse transportimist). Jäätmekäitluskeskuste väljaarendamine täpsustatakse maakonna jäätmekavaga. Tartumaa jäätmekavas on hinnatud, et jäätmete ümberlaadimisjaama rajamine ei ole Tartus ega ka Tartumaal otstarbekas, kuna Kagu-Eesti regionaalprügila rajatakse Tartu linnale kui piirkonna suurimale jäätmetekitajale optimaalsesse kaugusse. Lisaks sellele on praegustes konkurentsitingimustes jäätmekäitlusettevõtted ise asunud tegema ettevalmistusi jäätmete sortimiskeskuste loomiseks. Jäätmejaama ja ümberlaadimisjaama tasuvusanalüüsil tuleks arvestada investeeringutega jäätmejaama rajamisse ja selle ekspluatatsioonikuludega. Jäätmejaama ja ümberlaadimisjaama eelised: • kvaliteetse taaskasutatava materjali saamiseks on kõige tähtsam jäätmete liigiti kogumine tekkekohas; • taaskasutatava materjali väljasortimisel prügilasse ladestatavate jäätmekoguste vähenemine. Jäätmejaama või ümberlaadimisjaama puuduseks on selle rajamise ja käigus hoidmise kulukus. Lahenduseks oleks mitme omavalitsuse koostöö jäätmejaama rajamisel. 6.6. Jäätmekäitluse regulaarne korraldus ja järelevalve Järelevalvet jäätmekäitluses teostavad järgmised institutsioonid: • omavalitsused; • Veterinaar- ja Toiduameti Tartumaa Veterinaarkeskus (loomsete jäätmete osas); • keskkonnainspektsioon (Tartumaa osakond). Keskkonnajärelevalve seadus (RT I 2001, 56, 337, 2002, 61, 375) kehtestab keskkonnajärelevalvet teostavate, samuti keskkonnajärelevalvele allutatud isikute ning asutuste õigused ja kohustused ning järelevalve toimingute korra. Kohaliku omavalitsusüksuse volikogu kehtestatud keskkonnakaitse- ja -kasutusalaste otsuste järgimist kontrollivad volikogu poolt selleks volitatud isikud või instantsid, või kui neid ei ole määratud, siis vallavalitsus. Järelevalve tõhustamine on vajalik jäätmekäitlusalaste rikkumiste vähendamiseks. Selleks omakorda on oluline jäätmevaldajatest ülevaate saamine, mille juures aitab korraldatud jäätmeveoga seoses loodav jäätmevaldajate register. Keskkonnajärelevalvega peaks omavalitsuses tegelema kindlad inimesed. Järelevalve tõhustamiseks võib koostööd teha keskkonnainspektsiooni, maakonna keskkonnateenistuse, teiste omavalitsuste ja jäätmevedajatega. Tõhusaks võib osutuda elanike kaasamine jäätmete seadusevastasest ladestamisest teatamisel. Järelevalve tõhustamise eesmärgid: • jäätmekäitlusalaste rikkumiste viimine miinimumini. Eesmärkide realiseerimiseks vajalikud tegevused: • tuleb kirjutada jäätmealaseid projekte; • tuleb määrata või volitusi anda keskkonnajärelevalvega tegelevate isiku(te) või instantsidele; • regulaarselt tuleb kontrollida eraisikute ja ettevõtete jäätmekäitlust; vajadusel rikkujate karistamine; • tuleb kontrollida korraldatud jäätmeveo toimimist; • tuleb kaasajastada regulaarselt jäätmekava ja jäätmehoolduseeskirja seadusandluse muudatustest tulenevalt. 6.7. Jäätmemajandusalase statistika korrastamine Jäätmemajanduse statistikat kogub, töötleb ja edastab ning vastavat registrit peab Keskkonnaministeeriumi Info- ja Tehnokeskus Jäätmeandmebüroo. Jäätmeseaduse paragrahvi 118 kohaselt hoitakse ja töödeldakse jäätmearuandlusega kogutud andmeid keskkonnaregistris. Kohalikul omavalitsusel on võimalus teha oma territooriumil toimuva kohta järelepärimisi. Samuti saab igaüks avalikku teavet keskkonnaregistrist. Keskkonnaministeeriumi Info- ja Tehnokeskusest saadavad andmed on aluseks jäätmemajanduse planeerimisel, mis sisaldavad andmeid: • koguste kohta jäätmeliikide kaupa (segaolmejäätmed, metallijäätmed, ohtlikud jäätmed, biolagunevad jäätmed, pakendijäätmed, vanapaber, -papp jm); • taas- ja korduvkasutusse suunatud koguste kohta; • kõrvaldamisele suunatud koguste kohta; • jäätmeveo lepingute olemasolu ja täitmise kohta. 7. JÄÄTMEKÄITLUSE KESKKONNAMÕJU Jäätmekäitluses kasutatava loodusvara mahule hinnangu andmine võib osutuda valla tasandil ebaotstarbekaks, sest Tartu vallas puuduvad korrastamist vajavad prügilad ning piirkondlike prügilaid pole kavas Tartu valla territooriumile rajada. Jäätmekäitluse otsene keskkonnamõju avaldub looduskeskkonna reostamise ja inimese tervise ja heaolu kahjustamisena. Negatiivset keskkonnamõju tuleb hinnata nii jäätmete tekitamisel, kogumisel, transpordil kui kõrvaldamisel. Põhiliseks jäätmete kõrvaldamise viisiks on ladestamine prügilatesse. Tartu vallas asunud prügilad on nüüdseks suletud ning prügi ladestatakse Aardlapalu prügilasse. Valla korraldatav jäätmekäitlus seisneb peamiselt jäätmete kogumise ja veo korraldamises. Üheks eelduseks, mis vähendaks negatiivset keskkonnamõju, on kõigi jäätmetekitajate haaramine korraldatud jäätmekäitlussüsteemi ja kontroll tekkivate jäätmevoogude üle. Elanike jaoks tähendab see seda, et senised lepingud kaotavad kehtivuse ja kõik jäätmevaldajad (kinnistute omanikud, ettevõtted, korteriühistud, suvilad jne) on automaatselt uue vedaja kliendid. Uue vedaja klientideks saavad ka need, kellel siiani ei ole olnud lepingut mõne prügiveo firmaga. Uue süsteemi eelis on jäätmete optimeeritud ja logistiliselt otstarbekas vedu ning kõikide kinnistute haaramine jäätmeveo süsteemi. Korraldatud jäätmeveo eesmärk on vältida prügi sattumist metsaalustesse, teeäärtesse ja võõrastesse prügikastidesse. Jäätmekavaga jäätmetekke vähendamine, tekkekohas sortimine ja jäätmete taaskasutamine aitavad kaasa jäätmete lõppkäitlemise keskkonnamõjude vähendamisele, samuti väheneb taastumatute loodusvarade kasutamine ja sellest tingitud keskkonnamõjud. Jäätmekäitluses vajamineva loodusvara mahu hinnang Tartu vallas tegutsevaid prügilaid ei ole. Loodusvarad võivad leida kasutust jääkreostuse likvideerimisel, ehitus- ja lammutusjäätmete ladestamiseks kasutatud karjäärides ning ebaseadusliku prügi mahapanekukohtade katmisel. Täpne loodusvarade mahu hinnang selgub konkreetsete tegevuste planeerimisel ning projekteerimisel. 8. TEGEVUSKAVA JA INVESTEERINGUTE VAJADUS 8.1. Tegevuskava rahastamine omavalitsuse vahenditest ja fondide kaudu Peatükk Tegevused 2005. a 2006. a 2007. a 2008. a 2009. a 2010. a Rahastamise allikad tuhat kr tuhat kr tuhat kr tuhat kr tuhat kr tuhat kr 6.1.2. Biolagunevad jäätmed 200 valla eelarve, KIK Tuleb biolagunevad jäätmed seaduses ettenähtud nõuete täitmiseks eraldi koguda ja tagada nende bioloogiline ringlussevõtt (kompostimine) *6.1.2. 6.1.2.1. Vanapaberi ja -papi eraldikogumine 15 15 15 15 15 valla eelarve, KIK Valla asutustes (koolid, lasteaiad, raamatukogud jt.) tuleb vanapaberi eraldi koguda *6.1.2.1. *6.1.2.1. *6.1.2.1. *6.1.2.1. *6.1.2.1. Hajaasustuse piirkonna elanikel peaks olema võimalus majapidamises tekkivat vanapaberit ära anda. Selleks tuleks täiendavalt paigutada vanapaberi konteinerid paralleelselt pakendijäätmete konteineritega suuremate külade kaupluste juurde *6.1.2.1. *6.1.2.1. *6.1.2.1. *6.1.2.1. *6.1.2.1. 6.1.2.2. Kompostitavad jäätmed 15 15 15 20 20 20 valla eelarve Tuleb jätkata avalike haljastusjäätmete kompostimist selleks valla poolt määratud kompostimisplatsil *6.1.2.2. *6.1.2.2. *6.1.2.2. *6.1.2.2. *6.1.2.2. *6.1.2.2. 6.1.4. Ohtlikud jäätmed 25 30 30 30 30 30 valla eelarve, KIK Valla elanik peab saama viia ohtlikke jäätmeid Lähtel asuva ohtliku jäätmete kogumispunkti *6.1.4. *6.1.4. *6.1.4. *6.1.4. *6.1.4. *6.1.4. Tuleb läbi viia ohtlike jäätmete kogumisringe vähemalt üks kord aastas ja soovitatavalt kevadel *6.1.4. *6.1.4. *6.1.4. *6.1.4. *6.1.4. *6.1.4. 6.1.7. Suuremõõtmelised jäätmed 20 30 35 40 45 50 valla eelarve, KIK Tuleb läbi viia suuremõõtmeliste jäätmete kogumisringe vähemalt üks kord aastas ja soovitavalt kevadel *6.1.7. *6.1.7. *6.1.7. *6.1.7. *6.1.7. *6.1.7. 6.1.10. Jääkreostus 150 150 150 150 150 150 valla eelarve, KIK Tuleb jääkreostusobjekte järk-järguliselt likvideerida seal, kus see on (häda)vajalik, st. kus on reaalne pinnase- ja põhjavee reostumise risk ning sedakaudu ka oht inimeste tervisele *6.1.10. *6.1.10. *6.1.10. *6.1.10. *6.1.10. *6.1.10. 6.2.1. Korraldatud jäätmevedu 50 30 valla eelarve Uue jäätmehoolduseeskirja koostamine ja vastuvõtmine 2005. aasta I kvartalis *6.2.1. Korraldatud jäätmeveo määruse kehtestamine 2005. ja 2009 aasta I kvartalis *6.2.1. *6.2.1. Jäätmevaldajate registri asutamine ja registri pidamise korra kehtestamine loomine 2005. aasta II kvartalis *6.2.1. Korraldatud jäätmeveo konkursi läbiviimine 2005. ja 2009. aasta III kvartalis *6.2.1. *6.2.1. Korraldatud jäätmeveo rakendamine 2005. aasta IV kvartalis *6.2.1. *6.2.1. 6.3. Koostöö teiste omavalitsuste ja ettevõtetega 1098 2281 2015 2020 2025 2000 valla eelarve Tuleb osaleda projektides, mis tagavad elanikkonnale puhtama joogivee, reovee nõuetekohase puhastuse ning keskkonda laastava heitvee puhtuse *6.3. *6.3. *6.3. *6.3. *6.3. *6.3. Osalemine Emajõe Veevärgi käivitamisel 1081 2241 2000 2000 2000 2000 Osalemine Kagu-Eesti Jäätmekeskuse rajamises ja toimimises 17 40 15 20 25 6.4. Elanike ja ettevõtete jäätmeteadlikkuse arendamine 15 25 15 20 20 20 valla eelarve Jäätmekavaga püstitatud eesmärkide elluviimisel tuleb elanike kaasata ja vastavat selgitustööd teha regulaarselt. · Info edastamise viisidena tuleks kasutada kohalikku ajalehte, kuulutusi, viitasid, buklette ja Internetti *6.4. *6.4. *6.4. *6.4. *6.4. *6.4. Soovitatav oleks viia läbi erinevaid kampaaniaid erinevatele sihtgruppidele arvestades näiteks vanust (täiskasvanud, noored), asustust/elukohta (eramajad, korterelamud) *6.4. *6.4. *6.4. *6.4. *6.4. *6.4. Tuleb elanikke ja ettevõtteid pidevalt teavitada keskkonnasõbralikust käitumisest ning selgitada jäätmekäitlussüsteemi vajalikkust ajalehes ja Internetis *6.4. *6.4. *6.4. *6.4. *6.4. *6.4. Tuleb elanike teavitamine korraldatud jäätmeveoga seotud küsimustest ajalehes ja Internetis *6.4. *6.4. *6.4. Biolagunevate jäätmete tekke vähendamiseks tuleb selgitada valla elanikele kompostimise vajadust ja võimalusi ajalehes ja Internetis *6.4. *6.4. *6.4. *6.4. *6.4. Elanikkonna teavitamine pakendijäätmete kogumissüsteemist ajalehes ja Internetis *6.4. *6.4. *6.4. *6.4. *6.4. *6.4. Tuleb teavitada ohtlike jäätmete kogumisest, valla elanikele ja ettevõtetele, vajalikkusest ja võimalustest ajalehes ja Internetis *6.4. *6.4. *6.4. *6.4. *6.4. *6.4. Tuleb teavitada probleemtoodete kogumisest, valla elanikele ja ettevõtetele, vajalikkusest ja võimalustest ajalehes ja Internetis *6.4. *6.4. *6.4. *6.4. *6.4. *6.4. Tuleb teavitada elanikkonda suuremõõtmeliste jäätmete üleandmisvõimalustest ajalehes ja Internetis *6.4. *6.4. *6.4. *6.4. *6.4. *6.4. Tuleb elanikke teavitada metallijäätmete üleandmisvõimalustest lähipiirkonnas ajalehes ja Internetis *6.4. *6.4. *6.4. *6.4. *6.4. *6.4. 6.5. Uuringud 10 10 valla eelarve, KIK Jäätmejaama otstarbekuse uuring *6.5. Tuleb läbi viia küsitlus elanike seas «taaskasutamiskeskuse» vajalikkusest *6.5. 6.6. Jäätmekäitluse regulaarne korraldus ja järelevalve 50 150 150 150 150 150 valla eelarve Tuleb kirjutada jäätmealaseid projekte *6.6. *6.6. *6.6. *6.6. *6.6. *6.6. Tuleb esitada projekte, et saada Tartumaa suuremate objektide reostusele rahalist abi riiklikest vahenditest (RIP – riiklike investeeringute programm), Sihtasutus Keskkonnainvesteeringute Keskusest ja abirahasid EL struktuurfondidest *6.6. *6.6. *6.6. *6.6. *6.6. *6.6. Tuleb määrata või volitusi anda keskkonnajärelvalvega tegelevate isiku(te) või instantsidele *6.6. *6.6. *6.6. *6.6. *6.6. *6.6. Regulaarselt tuleb kontrollida eraisikute ja ettevõtete jäätmekäitlust, vajadusel rikkujate karistamine *6.6. *6.6. *6.6. *6.6. *6.6. *6.6. Tuleb kontrollida korraldatud jäätmeveo toimimist *6.6. *6.6. *6.6. *6.6. *6.6. *6.6. Tuleb kaasajastada regulaarselt jäätmekava ja jäätmehoolduseeskirja seadusandluse muudatustest tulenevalt *6.6. *6.6. *6.6. *6.6. *6.6. *6.6. Valla territooriumil tegutsevatelt autode lammutus- ja remonditöökodadelt tuleb järelevalve korras kontrollida tegutsemis- ja kauplemislube (vastavuses tootja vastutuse põhimõtte täitmist) *6.6. *6.6. *6.6. *6.6. *6.6. *6.6. Jäätmehoolduseeskirjas tuleb sätestada tervishoiuasutuste jäätmete käitlemise täpsed tingimused aastal 2005 *6.6. Esmatasandi tervishoiuasutused peavad saama teavet kogumispunkti kohta Tartu valla jäätmekavast ning järelevalveisikult *6.6. *6.6. *6.6. *6.6. *6.6. *6.6. Jäätmehoolduseeskirjas tuleb kehtestada ehitusjäätmete käitlemise kord *6.6. Ehitusjäätmekäitluse nõue tuleb siduda detailplaneeringuga või lammutus- ja ehitusloaga *6.6. Tartu valla eelarve+ projektide rahastus 1433 2706 2425 2445 2485 2635 Tartu valla eelarvest 1331 2596 2318 2335 2373 2420 *6.1. Summaarne vastava peatüki real 8.2. Jäätmetekitaja, jäätmekäitleja ja tootja-turustaja tegevuskava Peatükk Tegevused 2005. a 2006. a 2007. a 2008. a 2009. a 2010. a Rahastamise allikad 6.1. Prügilasse ladestatavate jäätmete koguse ja ohtlikkuse vähendamine · · · · · tootja- turustaja Segaolmejäätmete tekke vähendamiseks tuleb alustada korduvkasutatavate pakendite ja materjalide kogumist tootja ja turustajaga koostöös valla suuremates külades *6.1. *6.1. *6.1. *6.1. *6.1. 6.1.2. Biolagunevad jäätmed · jäätme- tekitaja Tuleb biolagunevad jäätmed seaduses ettenähtud nõuete täitmiseks eraldi koguda ja tagada nende bioloogiline ringlussevõtt (kompostimine) *6.1.2. 6.1.2.1. Vanapaberi ja -papi eraldikogumine · · · · · · Vanapaberi eraldi kogumise konteinerid tuleb üles seada korraldatud jäätmeveo raames eeskätt keskküttega korterelamute juurde, kus on vanapaberi kasutamine majapidamises raskendatud *6.1.2.1. *6.1.2.1. *6.1.2.1. *6.1.2.1. *6.1.2.1. *6.1.2.1. jäätme- tekitaja Paberijäätmeid tuleb eraldi koguda ettevõtetest alates 2005. aastast, kus tekib vanapaberit üle 50 kg nädalas *6.1.2.1. *6.1.2.1. *6.1.2.1. *6.1.2.1. *6.1.2.1. *6.1.2.1. ettevõtted Kaubanduses tekkivad pakendimaterjalis leiduva vanapaberi- ja papi eraldikogumine peab olema kaubandusettevõtetes kohustuslik *6.1.2.1. *6.1.2.1. *6.1.2.1. *6.1.2.1. *6.1.2.1. *6.1.2.1. jäätme- tekitaja 6.1.2.2. Kompostitavad jäätmed · · · · · · jäätme- tekitaja Tuleb jätkata avalike haljastusjäätmete kompostimist selleks valla poolt määratud kompostimisplatsil *6.1.2.2. *6.1.2.2. *6.1.2.2. *6.1.2.2. *6.1.2.2. *6.1.2.2. Eramajapidamistes tekkivad kompostitavad jäätmed tuleb eraldi koguda ja kompostida oma kinnistul, seda eriti juhul, kui prügiveo sagedus on väiksem kui kord kuus *6.1.2.2. Tuleb seaduses ettenähtud nõuete täitmiseks eraldi koguda biolagunevad jäätmed ja tagada nende bioloogiline ringlussevõtt (kompostimine) korrusmajadest ja ettevõtetest *6.1.2.2. 6.1.3. Pakendijäätmed · · · · · · Tarbijad on kohustatud pakendid ja pakendijäätmed eraldi koguma ja vastavates kogumispunktides üle andma *6.1.3. *6.1.3. *6.1.3. *6.1.3. *6.1.3. *6.1.3. jäätme- tekitaja Pakendiettevõtja peab tagama turustatud pakendi ja sellest tekkinud pakendijäätmete kogumise ning korduv- ja taaskasutamise vastavalt kehtestatud sihtarvudele, sh katma tegevustest tulenevad kulud Tartu vallas *6.1.3. *6.1.3. *6.1.3. *6.1.3. *6.1.3. *6.1.3. tootja- turustaja 6.1.4. Ohtlikud jäätmed · · · · · jäätme- käitleja Tuleb korraldada ohtlike jäätmete kogumine tanklates *6.1.4. *6.1.4. *6.1.4. *6.1.4. *6.1.4. Probleemtoodete kogumine peab toimuma koos teiste ohtlike jäätmete kogumisega *6.1.4. *6.1.4. *6.1.4. *6.1.4. *6.1.4. 6.1.5. Tervishoiuasutuste jäätmed · · · · · · jäätme- tekitaja Tervishoiu riskijäätmed tuleb suunata SA TÜ Kliinikum kahjutustamiskeskusesse *6.1.5. *6.1.5. *6.1.5. *6.1.5. *6.1.5. *6.1.5. 6.1.6. Ehitus- ja lammutusjäätmed · · · · · · Ehitus- ja lammutusjäätmeid tuleks taaskasutada otseses ringluses, kütteks, täite või kattematerjalina *6.1.6. *6.1.6. *6.1.6. *6.1.6. *6.1.6. *6.1.6. jäätme- tekitaja Ehitust ja lammutust teostav ettevõte või füüsiline isik peab ehitus- ja lammutusjäätmeid kohapeal sorteerima ja võimalikult suurel määral taaskasutama *6.1.6. *6.1.6. *6.1.6. *6.1.6. *6.1.6. *6.1.6. jäätme- tekitaja Ehitust ja lammutust teostav ettevõte või füüsiline isik peab ohtlikud ehitusjäätmed koguma liikide kaupa eraldi ja andma üle ohtlike jäätmete käitluslitsentsi omavale ettevõttele *6.1.6. *6.1.6. *6.1.6. *6.1.6. *6.1.6. *6.1.6. jäätme- tekitaja Tartu vallas tuleb hoida käigus püsijäätmete ladestusala *6.1.6. *6.1.6. *6.1.6. *6.1.6. *6.1.6. *6.1.6. jäätme- käitleja 6.1.8. Põllumajanduses tekkivad jäätmed · · · · · · jäätme- tekitaja Põllumajanduses tekkivad jäätmed tuleb kasutada (taimekasvatusjäätmed ja sõnnik) väetisena *6.1.8. *6.1.8. *6.1.8. *6.1.8. *6.1.8. *6.1.8. Kõrge orgaanilise aine sisaldusega põllumajandusjäätmete (riknenud viljad, põhk jmt) tuleb taaskasutada kompostimisel *6.1.8. *6.1.8. *6.1.8. *6.1.8. *6.1.8. *6.1.8. Loomaväljaheidete hoidmine ja taaskasutamine peab olema kooskõlas veekaitsenõuetega vastavate sõnniku- ja virtsahoidlate kasutamisega, laotamisel ruumiliste ja ajaliste piirangutega ning laotusnormide järgimisega *6.1.8. *6.1.8. *6.1.8. *6.1.8. *6.1.8. *6.1.8. Kõrge ja eririskiga loomsed jäätmed tuleb viia Väike-Maarja loomsete jäätmete käitlustehasesse *6.1.8. *6.1.8. *6.1.8. *6.1.8. *6.1.8. *6.1.8. Madala riskiastmega jäätmeid võib käidelda tehastes, kus on piisava võimsusega ja vastava loaga varustatud töötlemiskeskused *6.1.8. *6.1.8. *6.1.8. *6.1.8. *6.1.8. *6.1.8. 6.1.9. Puidujäätmed · · · · · · jäätme- tekitaja Tekkivad puidujäätmed tuleb suunata taaskasutusse ning vältida nende ladestamist *6.1.9. *6.1.9. *6.1.9. *6.1.9. *6.1.9. *6.1.9. Tekkivad puidujäätmed tuleks taaskasutada energia tootmiseks, biolagunevate jäätmetega koos kompostimiseks, saepuru kasutada loomadele allapanuks või kokkupressituna kütteks *6.1.9. *6.1.9. *6.1.9. *6.1.9. *6.1.9. *6.1.9. Metallijäätmed · · · · · · Tuleb korraldada metallijäätmete iga-aastaseid kogumisringe koostöös metallijäätmeluba omava ettevõttega, soovitatavalt kevadel *6.1.9. *6.1.9. *6.1.9. *6.1.9. *6.1.9. *6.1.9. jäätme- käitleja Tuleb jätkata metallijäätmete viimist metallijäätmete kogumispunktidesse *6.1.9. *6.1.9. *6.1.9. *6.1.9. *6.1.9. *6.1.9. jäätme- tekitaja Kasutatud kirjandus 1. Jäätmekava koostamise juhend. Tallinn: SA REC Estonia, 2003. 2. Jäätmeseadus, RT I 2004, 9, 52. 3. Keskkonnaministeeriumi Info- ja tehnokeskuse andmed Tartu valla jäätmekäitluse kohta. 4. Keskkonnajärelevalve seadus, RT I 1997, 86, 1460. 5. Konkurentsiseadus, RT I 2004, 25, 168. 6. Pakendi ja pakendijäätmete kogumis- ja taaskasutussüsteemi rakendamine Eestis. SEI-Tallinn, 2003. 7. Pakendiseadus, RT I 2004, 41, 278. 8. Tartu linna jäätmekava. Tartu: OÜ Alkranel, 2004. 9. Tartumaa jäätmekava. Tartu: AS Kobras, 2002. 10. Tartu valla arengukava 2004–2012. Tartu: OÜ Geomedia, 2004. 11. Tartu valla heakorra eeskiri. Tartu Vallavolikogu, 2002. 12. Tartu valla jäätmehoolduseeskiri. Tartu Vallavolikogu, 2001. 13. Vabariigi Valitsuse 6. aprilli 2004. a määrus nr 104 «Jäätmete taaskasutamis- ja kõrvaldamistoimingute nimistud», RT I 2004, 23, 157. 14. Veeseadus, RT I 2004, 28, 190. 15. Veterinaarkorralduse seadus RT I 2004, 38, 257. 16. Üleriigiline jäätmekava. Tallinn: Keskkonnaministeerium, 2002. 17. Üleriigilise pakendi ja pakendijäätmete kogumis- ja taaskasutamissüsteemi käivitamise majanduslike arvestuste koostamine, SEI, 2002.