Sotsiaalminister — Lõhkaja tervisekontrolli korra kinnitamine — RTL, 1, 3

Lõhkematerjaliseaduse (RT I 1997, 86, 1461) paragrahvi 41 lõigete 2 ja 3 alusel ning arvestades Euroopa Liidu direktiivi 89/391 (EÜTL 183, 29.06.1989) «Töötajate tööohutuse ja tervisekaitse parandamist soodustavate abinõude kasutuselevõtmiseks tööl» määran: Kinnitada «Lõhkaja tervisekontrolli kord» (lisatud). Minister Tiiu ARO Sotsiaalala asekantsleri kt kantsleri ülesannetes Valdeko PAAVEL Kinnitatud sotsiaalministri 22. detsembri 1998. a määrusega nr 68 Lõhkaja tervisekontrolli kord 1. Üldsätted 1.1. Terviseseisundi nõuetele vastavust kontrollitakse lõhkaja eelneval (enne tööleasumist) ja perioodilisel tervisekontrollil. 1.2. Tervisekontrolli teeb töötervishoiuarst, kes kaasab teisi eriarste ja määrab uuringute mahu. 1.3. Tervisekontrolli läbinule antakse tervisetõend (lisa 1) tema terviseseisundi kohta. 1.4. Tööandja on kohustatud tagama lõhkaja õigeaegse suunamise perioodilisele tervisekontrollile. 1.5. Tööandja või tema poolt volitatud esindaja kontrollib isiku tööle asumisel ja edaspidi perioodiliselt tervisetõendi olemasolu ning kehtivust. 2. Tervisekontrolli läbiviimine 2.1. Lõhkaja kutse taotleja terviseseisund peab vastama lõhkematerjaliseaduse paragrahvis 33 sätestatud nõuetele. Eelneva tervisekontrolli peab lõhkaja kutse taotleja läbima mitte varem kui kolm kuud enne tööle vormistamist või õppima asumist. Nõutavad terviseuuringud: EKG, kliiniline vereuuring, uriini uuring, audiomeetriline uuring, nägemisteravuse määramine, hingamisfunktsioon, vestibulaaraparaadi uuring, määramata veregrupp ja reesusfaktor, kui seda pole varem määratud. Tervisekontrolli peavad läbi viima: töötervishoiuarst, närviarst, kõrva-ninakurguarst, silmaarst, psühhiaater. 2.2. Lõhkaja terviseseisundit kontrollitakse perioodiliselt iga kahe aasta möödudes arvates eelmise tervisetõendi väljaandmise kuupäevast. Töötervishoiuarstil on õigus perioodilise tervisekontrolli sagedust motiveeritult muuta, lähtudes lõhkaja terviseseisundist. 2.3. Tervisekontrolli läbinud isiku kohta vormistatakse tervisekontrolli kaart (lisa 2), milline asub töötervishoiuarsti juures. Enne tervisekontrolli täidab kontrollitav tervisekontrolli kaardil isikliku deklaratsiooni ja kinnitab selle oma allkirja ja kuupäevaga arsti juuresolekul. Töötervishoiuarstil on õigus nõuda täiendavaid andmeid kontrollitava terviseseisundi kohta teistest tervishoiuasutustest. 2.4. Töötervishoiuarst teeb tervisekontrolli tulemustest, mis on kantud tervisekontrolli kaardile, järeldusotsuse kontrollitava sobivuse kohta tööks lõhkajana. 2.5. Tervisekontrolli kajastavaid dokumente säilitatakse tervishoiuasutuses 45 aastat. 3. Meditsiinilised vastunäidustused ja nõuded lõhkaja terviseseisundile 3.1. Otsus vastunäidustuse olemasolu kohta tehakse, võttes arvesse kontrollitava üldseisundit, patoloogilise protsessi iseärasusi, vanust, kutsealast ettevalmistust, tööstaaþi lõhkajana, töö iseloomu lõhketöödel. 3.2. Meditsiinilised vastunäidustused lõhkajale: 3.2.1. kaasasündinud anomaaliad väljendunud funktsioonihäiretega; 3.2.2. närvisüsteemi orgaanilised haigused püsivate ja väljendunud funktsioonihäiretega; 3.2.3. sisesekretsiooni haigused tugevate funktsioonihäiretega; 3.2.4. pahaloomulised kasvajad; 3.2.5. vere- ja vereloomeelundite haigused; 3.2.6. hüpertooniatõbi; 3.2.7. südamepuudulikkus; 3.2.8 südame isheemiatõbi; 3.2.9. ülemiste ja alumiste hingamisteede kroonilised haigused; 3.2.10. astma ja astmaatilised seisundid; 3.2.11. mis tahes lokalisatsiooniga aktiivne tuberkuloos; 3.2.12. retsidiveeruva kuluga mao ja soolte haavandid ning põletikud; 3.2.13. maksa sidekoestus ja kortsumus; 3.2.14. kroonilised neeruhaigused neerupuudulikkuse nähtudega; 3.2.15. kutsetööd takistavate püsivate funktsioonihäiretega luu- ja liigesehaigused; 3.2.16. glaukoom; 3.2.17. psüühikahäired. 3.3. Nõuded kuulmisele: 3.3.1. eelneval tervisekontrollil kuulmise nõrgenemine ei tohi ületada 20 dB sagedustel 500--2000 Hz ning 40 dB sagedustel 3000--4000 Hz (hea kuulmine); 3.3.2. perioodilisel tervisekontrollil kuulmise nõrgenemine ei tohi ületada parema kuulmisega kõrvas 30 dB sagedustel 500--2000 Hz ning 40 dB sagedustel 3000--4000 Hz, halvema kuulmisega kõrvas 40 dB sagedusel 500--2000 Hz ja 60 dB sagedustel 3000--4000 Hz (keskmine kuulmine). 3.4. Nõuded nägemisele: 3.4.1. normaalsed vaateväljad, hämaras nägemine ja normaalne värvusnägemine; 3.4.2. korrektsiooniga nägemisteravus mitte alla 0,6 ühes ja samaaegselt mitte alla 0,4 teises silmas. 4. Vaidluste lahendamine 4.1. Tervisekontrolli vaieldavad juhtumid lahendatakse kontrollitava või teise asjast huvitatud isiku taotlusel Töötervishoiu Keskuse arstlikus ekspertiisikomisjonis, mida juhib Töötervishoiu Keskuse juhataja. 4.2. Vaidlus lahendatakse arstlikus ekspertiisikomisjonis ravidokumentide alusel nelja nädala jooksul. Vajaduse korral kutsutakse kontrollitav laiendatud arstlikku ekspertiisikomisjoni täiendavateks uuringuteks. 4.3. Vaidluse lahendamise kohta tehakse kirjalik otsus, mis kantakse lõhkaja tervisekontrolli kaardile ja väljastatakse vaidlustajale. Lisa 1 Lõhkaja tervisekontrolli korra juurde

Lisa 2 Lõhkaja tervisekontrolli korra juurde