Saku Vallavolikogu — Veevarustuse ja heitvee ärajuhtimise teenuse hinna reguleerimise kord — KO, 151, 1551

Määrus kehtestatakse ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni seaduse (RT I 1999, 25, 363; 2000, 39, 238; 102, 670; 2001, 102, 668; 2002, 41, 251; 61, 375; 63, 387; 2003, 13, 64) § 14 lõike 2, kohaliku omavalitsuse korralduse seaduse (RT I 1993, 37, 558; 1999, 82, 755; 2000, 51, 322; 2001, 82, 489; 100, 642; 2002, 29, 174; 36, 220; 50, 313; 53, 336; 58, 362; 61, 375; 63, 387, 64, 390 ja 393; 82, 480; 96, 565; 99, 579; 2003, 1, 1; 4, 22; 23, 141; 88, 588; 2004, 41, 277; 56, 399; 81, 542) § 6 lõike 1 ning konkurentsiseaduse (RT I 2001, 56, 332; 93, 565; 2002, 61, 375; 63, 387; 82, 480; 87, 505; 102, 600; 2003, 23, 133; 2004, 25, 168; 56, 401) § 17 lõike 2 alusel § 1. Reguleerimisala Kord reguleerib veevarustuse teenusele ning ühiskanalisatsiooni abil heit-, sademe-, drenaaži- või muu pinnase- ja pinnavee (edaspidi heitvee) ärajuhtimise teenusele hinna kehtestamist Saku valla haldusterritooriumil. § 2. Veevarustuse teenuse hind Veevarustuse teenuse hind (edaspidi vee hind) moodustub: 1) abonenttasust; 2) tasust tarbitud vee eest (edaspidi veetarbimistasu), mida tasub klient vastavalt tarbitud vee kogusele ja kehtivale kliendigrupi tasumäärale. § 3. Vee baashinna arvutamine ja grupeerimise alused (1) Vee baashind on statistiline näitaja, mida kasutatakse vee hinna arvutamisel. Vee baashind arvutatakse aasta vee eelarvemahu jagamisel aasta tarbimiskogusega. (2) Tarbijad grupeeritakse kahte põhigruppi: 1) füüsilised isikud, välja arvatud füüsilisest isikust ettevõtjad (edaspidi eratarbijad); 2) juriidilised isikud ja füüsilisest isikust ettevõtjad (edaspidi juriidilisest isikust tarbijad). (3) Suurima kuu keskmise tarbimisega tarbijagrupi tarbijate arv taandatakse lähtuvalt väiksema keskmise tarbimisega tarbijagrupi tingimustele. § 4. Vee hinna arvutamine (1) Vee hind (kr/m3) arvutatakse kasutades taandatud tarbimiskogust, baashinda ja tegelikku tarbimiskogust. (2) Aasta taandatud tarbimiskogus arvutatakse juriidilisest isikust tarbijatele taandatud tarbijate arvust ja keskmisest tarbimiskogusest lähtudes. (3) Vee hind (kr/m3) eratarbijatele arvutatakse eratarbijate grupile arvestatud vee müügikäibe ja tegeliku tarbimiskoguse alusel. § 5. Heitvee ärajuhtimise teenuse hind Heitvee ärajuhtimise teenuse hind (edaspidi heitvee hind) moodustub: 1) abonenttasust; 2) tasust heitvee ärajuhtimise eest (edaspidi heitvee ärajuhtimise tasu), mida tasub klient vastavalt ühiskanalisatsiooni juhitud heitvee kogusele ja kehtivale kliendigrupi tasu suurusele; 3) ülereostuse puhastamise tasust, mida tasub klient lisaks heitveetasule lubatud saasteainete piirkontsentratsiooni ületamise eest vastavalt ühiskanalisatsiooni juhitud heitvee kogusele, saastenäitajatele ja saastegrupile vastava ülereostustasu suurusele või 4) heitvee kompensatsioonitasust, mida tasub klient lisaks heitveetasule lubatud saasteainete piirkontsentratsiooni ületava, kuid kehtestatud piirides heitvee puhastusprotsessile kasulikke saasteaineid sisaldava heitvee eest vastavalt ühiskanalisatsiooni juhitud heitvee kogusele ja kompensatsioonitasu suurusele. § 6. Heitvee baashinna arvutamine ja grupeerimise alused (1) Heitvee baashind on statistiline näitaja, mida kasutatakse heitvee hinna arvutamisel. Baashind arvutatakse aasta heitvee ärajuhtimise teenuse müügikäibe jagamisel aasta taandatud tarbimiskogusega. (2) Tarbijad grupeeritakse kahte põhigruppi: 1) füüsilised isikud, välja arvatud füüsilisest isikust ettevõtjad (edaspidi eratarbijad); 2) juriidilised isikud ja füüsilisest isikust ettevõtjad (edaspidi juriidilised isikud). (3) Reostusohu hindamisel lähtutakse heitvee saastegruppide saastenäitajatest alljärgnevalt: 1) 1. ohugrupp – lubatud piirkontsentratsiooniline saaste; 2) 2. ohugrupp – olmeheitvee saastegrupi ja lubatud piirkontsentratsiooni vaheline keskmine saaste; 3) 3. ohugrupp – olmeheitvee saastegrupi maksimaalne saaste. (4) Juriidiliste isikute jaotus 1. ja 2. ohugruppi toimub heitvee analüüsidest ja majandustegevuse iseloomust (tarbija käitleb oma majandustegevuses kemikaale, väetisi, naftasaaduseid jms) lähtuvalt. § 7. Heitvee taandatud tarbimiskoguste arvutamine Heitvee taandatud tarbimiskogused arvutatakse järgmiselt: 1) eratarbijate grupi taandatud tarbimiskogus = tegelik tarbimiskogus x 3. ohugrupi koefitsient; 2) juriidilisest isikust tarbijate grupi taandatud tarbimiskogus = tegelik tarbimiskogus x 1. ja 2. ohugrupi keskmine koefitsient. § 8. Ohugrupi koefitsiendi arvutamine Ohugrupi koefitsiendid arvutatakse järgmiselt: 1) 3. ohugrupi koefitsient = olmeheitvee summeeritud saaste (mg/l) : keskmine summeeritud saaste (mg/l); 2) 2. ohugrupi koefitsient = 1; 3) 1. ohugrupi koefitsient = lubatud piirkontsentratsiooni summeeritud saaste (mg/l): keskmine summeeritud saaste (mg/l). § 9. Heitvee ärajuhtimise tasu arvutamine Heitvee ärajuhtimise tasu, mis on heitvee hinna üks komponent, arvutatakse järgmiselt: 1) eratarbija hind = taandatud tarbimiskogus x baashind : tegelik tarbimiskogus; 2) 2. ohugrupi juriidilisest isikust tarbija hind = baashind; 3) 1. ohugrupi juriidilisest isikust tarbija hind = (grupi taandatud tarbimiskogus – 2. ohugrupi tarbimiskogus) x baashind : 1. ohugrupi tegelik tarbimiskogus. § 10. Ülereostuse puhastamise tasu (1) Ülereostuse puhastamise tasu, mis on heitvee hinna üks komponent, kehtestab vallavalitsus vee-ettevõtja taotlusel. (2) Vee-ettevõtja esitab koos taotlusega vastava kalkulatsiooni, mis peab sisaldama: 1) ülereostuse puhastamise või vastava teenuse kulud; 2) andmed kliendi heitveekoguse, saastenäitajate ja muude tehniliste iseärasuste kohta; 3) arvestused muude heitvee käitlemise kulusid mõjutavate iseärasuste kohta (pinnavee infiltratsioon, heitvete segunemine, saaste perioodilisus). (3) Ülereostuse puhastamise tasu peab võimaldama kõikide ülereostuse käitlemisega seotud vee-ettevõtja kulude katmise ning tagama mõistliku tulukuse. § 11. Heitvee kompensatsioonitasu ning nõuded saastenäitajatele (1) Heitvee kompensatsioonitasu, mis on heitvee hinna üks komponent, ning nõuded saastenäitajatele kompensatsioonitasu kohaldamiseks kehtestab vallavalitsus vee-ettevõtja taotlusel. (2) Vee-ettevõtja esitab koos taotlusega vastava kalkulatsiooni, mis peab sisaldama järgmist: 1) andmed heitvee puhastusprotsessile kasulike saasteainete kasutamisest saadava heitvee puhastamise kulude kokkuhoiu või vastava teenuse kulude vähenemise kohta, sealhulgas nõuded nimetatud saasteainete koguse ja kontsentratsiooni kohta; 2) andmed kliendi heitveekoguse, saastenäitajate või muude tehniliste iseärasuste kohta; 3) arvestused muude heitvee käitlemise kulusid mõjutavate iseärasuste kohta (pinnavee infiltratsioon, heitvete segunemine, saaste perioodilisus). (3) Heitvee kompensatsioonitasu peab võimaldama kõikide kliendi heitvee käitlemisega seotud vee-ettevõtja kulude katmise ja tagama mõistliku tulukuse. § 12. Vee hinna ja heitvee hinna kehtestamine (1) Vee hinna ja heitvee hinna (edaspidi koos nimetatud teenuse hind) kehtestab Saku Vallavalitsus (edaspidi vallavalitsus) ühisveevärgist tarbitud 1 m3 vee ja ühiskanalisatsiooni juhitud 1 m 3 heitvee kohta. (2) Teenuse hinna kehtestamisel lähtutakse vee-ettevõtja kinnitatud eelarvest ja klientide eelneva 12-kuulise perioodi tegelikust tarbimiskogusest. (3) Vee hinna arvutuse aluseks on taandatud tarbimiskogus lähtuvalt kõrgema teeninduskindluse vajadusest ja ühtsest baashinnast. (4) Heitvee hinna arvutuste aluseks on taandatud tarbimiskogused lähtuvalt väiksema reostusohu allikast ja ühtsest baashinnast. (5) Kehtestatav teenuse hind peab tagama vee-ettevõtjal: 1) põhjendatud tootmis- ja tegevuskulude katmise, sealhulgas vee kvaliteedi- ja ohutusnõuete ning keskkonnakaitse tingimuste täitmise kulude katmise; 2) põhjendatud tulukuse, mis võimaldab investeeringute tegemise ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni uuendamiseks vee-ettevõtja ja vallavalitsuse vahel kokkulepitud mahus, samuti laenude tagasimaksed ja intressikulude katmise. (6) Teenuse hinna määramisel arvestatakse erinevate klientide ja kliendigruppide iseärasusi, lähtudes nende tarbimismahtudest, reostuskoormusest ning majandustegevuse seotusest võrkude ekspluatatsioonikindlusega, ja elanike maksevõimet. (7) Teenuse hind võib Saku valla haldusterritooriumi eri osades olla erinev, kui seda tingivad põhjendatud kulud. (8) Vee-ettevõtja võib kliendi jooksva aasta heitveetasu korrigeerida vastavalt heitveeproovide analüüside tulemustele. (9) Teenuse hind hakkab kehtima kolm kuud pärast selle avaldamist ajalehes Saku Sõnumid. § 13. Taotlus teenuse hinna kehtestamiseks (1) Teenuse hinna kehtestamise taotlus peab sisaldama: 1) ettepanekut hinna kehtestamise aja ning kehtivusperioodi kohta; 2) veevarustuse ja heitvee ärajuhtimise teenuse mahtusid eelmise majandusaasta ning taotletava hinna kehtivusperioodi kohta majandusaastate kaupa; 3) eelmise majandusaasta auditeeritud raamatupidamise aastaaruannet; 4) põhjendusi, kui hindade struktuuris esineb diferentseeritus erinevate klientide või kliendigruppide suhtes. (2) Vallavalitsus menetleb teenuse hinna kehtestamist hiljemalt 10 tööpäeva jooksul pärast vee-ettevõtja taotluse saamist. Vallavalitsusel on õigus nõuda vee-ettevõtjalt täiendavaid andmeid, mis on seotud teenuse hinna kehtestamisega. Sel juhul lükkub menetluse aeg edasi mõistliku aja võrra alates nõutud andmete esitamisest. (3) Kui vee-ettevõtja poolt esitatud hinnataotlus ei ole piisavalt põhjendatud, lükkab vallavalitsus taotluse tagasi. § 14. Heitvee reostusastme ja hinnalisandite määramine Kliendi poolt ühiskanalisatsiooni juhitud heitvee reostusastme ja hinnalisandite määramine lubatud saasteainete piirkontsentratsiooni ületamise korral toimub vastavalt ühiskanalisatsiooni juhitud heitvete proovide võtmise, saasteastme ja hinnalisandite määramise juhendile (lisa 2) ning vallavalitsuse kinnitatud heitvee jaotusele saastegruppidesse olenevalt heitvee saastenäitajatest. § 15. Rakendussätted (1) Tunnistada kehtetuks Saku Vallavolikogu 10. mai 2001. a määrus nr 13 «Veevarustuse ja heitvee ärajuhtimise teenuse hinna reguleerimise kord» (KO 2001, 57, 1097; 2002, 51, 1142), välja arvatud määruse lisa nr 2 «Saku ühiskanalisatsiooni juhitud heitvee jaotus saastegruppidesse olenevalt saastenäitajatest» ja lisa nr 4 «Tarifitseerimistabel ülereostuse puhastamise tasu lubatud piirkontsentratsiooni ületamisel (kr/m3 käibemaksuta)», mis kaotavad kehtivuse pärast Saku Vallavalitsuse poolt samasisuliste õigusaktide kehtestamist. (2) Saku Vallavolikogu 10. mai 2001. a määruse nr 13 alusel kehtestatud Saku Vallavalitsuse 2. detsembri 2002. a määrus nr 61 ja 15. juuni 2004. a määrus nr 17 jäävad kehtima pärast käesoleva määruse jõustumist kuni Saku Vallavalitsuse poolt veevarustuse ja heitvee ärajuhtimise teenuse uute hindade kehtestamiseni. (3) Kinnitada ühiskanalisatsiooni juhitud heitveekoguse, heitvee proovide võtmise, saasteastme ja hinnalisandite määramise juhend (lisa 1). (4) Kinnitada vee tarbimistasu ja heitvee ärajuhtimistasu arvestuse alused (lisa 2). (5) Määrus jõustub 1. mail 2005. a. Volikogu esimees Marek LINNUTAJA Saku Vallavolikogu 14. aprilli 2005. a määruse nr 10 lisa 1 ÜHISKANALISATSIOONI JUHITUD HEITVEE KOGUSE, HEITVEE PROOVIDE VÕTMISE, SAASTEASTME JA HINNALISANDITE MÄÄRAMISE JUHEND I. Koguse määramine 1. Ühiskanalisatsiooni juhitava heitvee kogus määratakse kindlaks veevõrgust kliendile antud veehulga või heitveemõõtja järgi. 2. Kui veega varustamine toimub muudest veevõtuallikatest või kui vesi kuulub põhimaterjalina valmistoodangu koosseisu või teistel erijuhtudel, määratakse heitvee hulk kindlaks kehtiva veevarustuse ja kanalisatsiooni kasutamise eeskirjaga ettenähtud korras. 3. Heitvete juhtimisel kanalisatsioonisüsteemi tuleb juhinduda «Veevõrgu ja kanalisatsiooni kasutamise eeskirjast Saku vallas». II. Proovide võtmine 4. Kliendi (objekti) heitvee saasteastme määramiseks võetava analüüsi proovivõtukohad (kontrollkaevud) fikseeritakse vee-ettevõtja ja kliendi vahelise kooskõlastusega, mis on kanalisatsiooniteenuste lepingu lisa. 5. Heitvee proove tuleb võtta kokkuleppel määratud proovivõtukohast (kontrollkaevust). Kui objektil on mitu väljalasku ühiskanalisatsiooni, siis igale väljalasule määratakse eraldi proovivõtukoht (kontrollkaev), heitvee proovid võetakse eraldi igast väljalasust (kontrollkaevust) ja määratakse iga väljalasu heitvee saastenäitajad. 6. Saasteastet määrava proovi saamiseks on vee-ettevõtjal õigus tutvuda kliendi tootmistehnoloogiaga, veevarustuse ja kanalisatsioonisüsteemiga ning lokaalsete puhastusseadmetega. Kliendil lasub kohustus teatada vee-ettevõtjale kõigist tema heitveega ärajuhitavatest reoainetest ja tema kasutada oleval kanaliseeritud territooriumil kasutatavatest või hoitavatest ainetest ja materjalidest (sealhulgas bakterioloogiliselt ja radioaktiivselt ohtlikest). 7. Proove võtab ja saasteastme määrab vastavaks tööks atesteeritud laboratoorium. 7.1. Proovi võtmine toimub kliendi esindaja ja vee-ettevõtja esindaja juuresolekul. 7.2. Lahkarvamuste korral lahendab vaidlusalused küsimused Tallinna ja Harju Keskkonnaamet. 7.3. Kliendi soovi korral täiendavate proovide tegemine tasustatakse eraldi kokkuleppe või lepingulise laboratooriumi hinnakirja alusel. 8. Proovide võtmisel tuleb järgida heitvee ja reostunud pinna-, põhja- ning sademevee proovide võtmise juhendit. 9. Heitveeproovide võtmine vormistatakse aktiga kahes eksemplaris, millest üks reeglina tagastatakse kliendile pärast heitvee analüüsimist ja andmete laekumist järgneva proovivõtu või kontrollreidi ajal. 9.1. Kliendi nõudmisel väljastatakse proovivõtuakt kliendi volitatud esindajale hiljemalt kahe nädala möödumisel proovivõtu päevast. 9.2. Kui kliendi (objekti) heitvee analüüsi andmetel saasteaste põhjustab saastegrupi muutumise või lubatud piirkontsentratsiooni (edaspidi LPK) ületava hinnalisandi rakendamise, väljastatakse kliendile vastav teatis kirjalikult ühe nädala jooksul proovitulemuste selgumisest alates. 10. Paralleelproove on lubatud teha ainult vastavaks tööks atesteeritud laboratooriumis. Paralleelproovide tegemisel peavad olema tagatud ühesugused tingimused proovide võtmisel ja töötlemisel. 11. Heitvee proovid võetakse üldjuhul üks kord kuus. Kliendi heitvee kõikuvate reostusnäitajatega proove võib võtta väiksema intervalliga või rakendada pidevat automatiseeritud proovivõtmist. III. Saasteastme määramine 12. Heitveed grupeeritakse saastegruppidesse vastavalt heitvee saasteastmele. 13. Kontsentreeritud või ülemäärase saaste kanalisatsiooni juhtimise korral (heitvee saastenäitajad ületavad maksimaalsed näitajad), mille tagajärjel võivad kahjustuda kanalisatsioonirajatised või toimuda looduskeskkonna ülemäärane saastamine, on vee-ettevõtjal õigus katkestada veega varustamine, sulgeda kanalisatsioon ja rakendada kuni viiekordset maksimaaltariifi koos kõigi ülemäärase saaste likvideerimiseks tehtud kahjude hüvitamisega kalkulatsiooni alusel. 14. Arvutuslikud saastenäitajad igale saastegrupile määratakse eksperthinnanguga selleks atesteeritud laboratooriumi poolt. 15. Lahkarvamuste korral saastegruppide määramisel täpsustatakse gruppi kuuluvus heitvee kordusanalüüside tulemuste põhjal. 16. Avariijuhtudest, mis põhjustasid ärajuhitavate heitvete saasteastme tõusu, samuti kanalisatsioonirajatistele, loodusele ja teenindavale personalile ohtlike ainete sattumisest kanalisatsiooni, tuleb kliendil viivitamata teatada vee-ettevõtjale. 17. Saasteainete määramine toimub Keskkonnaministeeriumi poolt kinnitatud metoodika alusel. IV. Hinnalisandite määramine 18. LPK ületamise korral määratakse täiendav hinnalisand ülereostuse puhastamise eest maksimaalse saastenäitaja järgi. Hinnalisand LPK ületamise eest või kompensatsioonitasu määratakse heitvee analüüsi tulemuste põhjal analüüsiperioodiks. Juhul kui analüüsiperiood ületab kolme kuud, määratakse hinnalisand analüüsi võtmise kuuks ning kaheks järgnevaks kuuks. 19. Klient vabastatakse LPK-d ületavast hinnalisandist: 19.1. punktis 18 määratud aja möödumisel; 19.2. alates kuust, millal võetud proovi kohaselt heitvesi vastas normile; 19.3. erandjuhul, kui kliendi poolt rakendati täiendavaid meetmeid heitvete normi viimiseks (avariijuhtumite, kontsentreeritud reostushulkade likvideerimise, puhastusseadmete töökorda viimise vms korral), mis on määratav kontrolliga ja mille kohta on vee-ettevõtja poolt koostatud vastav akt. 20. Vee-ettevõtjal on erandjuhtudel õigus, olenevalt heitvee saaste iseloomust, hinnalisandi määramisel kasutada erinevate saastegruppide ülereostuse puhastamise tariife. 21. Kui objektil on kaks või enam eraldatud veevarustussüsteemi eraldi arvestitega ja eraldatud kanalisatsioonisüsteemid nende heitvete kanaliseerimiseks, siis on kliendi initsiatiivil kooskõlastatult vee-ettevõtjaga võimalik määrata hinnalisandid eraldi vastavalt väljalaskudele. 22. Objekti ühise veevarustussüsteemi korral määratakse hinnalisandid maksimaalse reostusega heitvee väljalasu järgi. 23. Ühiskanalisatsiooni või looduskeskkonda ohustava leidmisel kliendi heitveest, mille kohta puudub antud kanalisatsioonivõrgus kinnitatud LPK või mille kohta pole klient oma taotluse alusel eelnevalt saanud veeettevõtjalt väljalasu tingimusi, rakendatakse käesoleva lisa punktis 13 loetletud sanktsioone. Saku Vallavolikogu 14. aprilli 2005. a määruse nr 10 lisa 2 Vee tarbimistasu ja heitvee ärajuhtimistasu arvestuse alused 1. Vee tarbimis- ja heitvee ärajuhtimistasu arvestuse aluseks on tarbitud vee kogus, mis on mõõdetud kinnistu peaveemõõtjaga. 2. Kui kinnistu veetarbe iseloomust sõltuvalt ei suunata kogu tarbitud vett ühiskanalisatsiooni, määratakse heitvee kogus tehnilise arvestuse või heitveemõõtja näidu järgi. Kui kinnistul on ühiskanalisatsiooni mittesuunatava vee mõõtmiseks paigaldatud sekundaarveemõõtja, mida läbiva vee sattumine ühiskanalisatsiooni on välistatud, arvestatakse heitvee kogus peaveemõõtja ja sekundaarveemõõtja näitude vahest. Tehnilise arvestuse lähteandmed ja arvestuse käik teatatakse vee-ettevõtjale arvestite näitude teatamisega üheaegselt. 3. Näitude teatamise kord ja sagedus määratakse vee-ettevõtja ja kliendi vahelise lepinguga. Üldjuhul teatab klient näite üks kord kuus, kuid veetarbimise iseärasusi ja kogust arvestades võib teatamisperioodi pikendada kolme kuuni. 4. Vee- ja heitveemõõtja näidu teatamise kohustus on kinnistu omanikul või valdajal. 5. Kui mõõteseadmeid omavad tarbijad ei teata näitusid vee-ettevõtja poolt määratud tähtaegadel, koostab vee-ettevõtja arve lähtudes viimase kolme kuu keskmisest tarbimisest. 6. Kaasomandis oleva kinnistu puhul teostab tarbimise jaotuse erinevate omanike vahel kinnistu valdaja omanike otsusega määratud viisil. 7. Kui omanike otsus tarbimise jaotamise kohta puudub, toimub jaotus vee-ettevõtja poolt olemasolevate kinnistu jaotusseadmete näitude või nende puudumisel tarbimisnormatiivide alusel. 8. Korterelamu peaveemõõtja näidu järgi fikseeritud veekulu ja jaotuse aluseks olevate veemõõtjate ning tarbimisnormatiividega määratud summaarse veekulu vahe jaotatakse üldkuluna proportsionaalselt tarbitud vee kogustele. 9. Arveldused tarbitud teenuste eest toimuvad vastavalt vee-ettevõtja ja kliendi vahelisele lepingule, kuid mitte harvem kui üks kord kolme kuu jooksul. 10. Kui kaasomandis oleval kinnistul puudub valitseja, määratakse teenustasu jaotuse ja arvelduste eest vee-ettevõtja hinnakirja alusel. 11. Teenustasu jaotuse ja arvelduste eest arvestatakse haldustasu koosseisus. 12. Arveldustes tarbijatega, kes kasutavad nii veevarustuse kui ka heitvee ärajuhtimise teenust, vee ja heitvee hinnad liidetakse. 13. Kvartalisisene fikseeritud maks on igakuiselt tasutav summa vastavalt tarbija ja vee-ettevõtja poolt kokku lepitud arvelduskogusele. Kvartalisiseste fikseeritud maksete puhul reguleeritakse erinevused veemõõtja näidu ja arvelduskoguste vahel kvartali viimase kuu arveldustega.