Eesti Panga President — Eesti Panga presidendi 30. juuni 1998. a määruse nr 19 muutmine — RTL, 378, 1614

Krediidiasutuse seaduse (RT I 1995, 4, 36; 1998, 59, 941; 110, 1811) paragrahvide 36 ja 52 alusel, tulenevalt Euroopa Majandus- ja Rahaliidu kolmanda etapi algusest 1. jaanuaril 1999. a ja euro kasutuselevõtmisest Eesti Pank määrab: 1. Muuta Eesti Panga presidendi 30. juuni 1998. a määrusega nr 19 «Krediidiasutuste usaldatavusnormatiivid» (RTL 1998, 251--253, 1040) kinnitatud lisa 1 «Krediidiasutuste kapitali adekvaatsuse aruande juhend ning aruandluse kord soolo ja konsolideeritud baasil» ning sõnastada see järgmiselt: 1.1. Lisa 1. «Krediidiasutuste kapitali adekvaatsuse aruande juhend ning aruandluse kord soolo ja konsolideeritud baasil» VI peatüki «Kapitalinõude arvutamine valuutariski katmiseks» punkti 1 «Valuutade netopositsioonide leidmine» lõige 2: «(2) Kapitalinõue valuuta riski katmiseks arvutatakse kõigi valuutakursi muutustest sõltuvate instrumentide alusel. Positsioonid igas valuutas arvutatakse eraldi. Kõigepealt arvutatakse avatud netopositsioon iga valuuta jaoks. Eesti krooni, Euroopa Liidu eurot ja ühisrahamaade rahvusvaluuta ühikuid käsitletakse ühe valuutana ja arvestatakse ühise positsioonina. Käesoleva juhendi lisa tabelis 8.1 «Krediidiasutuse netovaluuta positsioonid» esitatakse Eesti kroon, Euroopa Liidu euro ja iga ühisrahamaa rahvusvaluuta ühik eraldi ridadel. Avatud netovaluuta positsioon koosneb järgmistest elementidest: -- bilansiline positsioon -- s.o kõigi selles valuutas väljendatud vara ning kohustuste ja omakapitali vahe. Vara ja kohustused tuleb liigendada vastavalt bilansivormile (Eesti Panga presidendi 31. jaanuari 1997. a määrus nr 2). Siin kajastatakse muuhulgas ka vahetustehingute tulud/kulud nende tekkimise momendil ning aruandepäevaks laekumata spot-tehingute summad; -- forward-positsioon -- kõigi forwardtehingutega saada oleva ning makstava valuuta vahe. Eraldi näidatakse ostetud ning müüdud valuuta; -- futuur-positsioon -- kõigi futuurtehingutega saada oleva ning makstava valuuta vahe. Eraldi näidatakse ostetud ning müüdud valuuta; -- muud bilansivälised instrumendid -- iseloomustab muude tulevikus kindlalt toimuvate valuuta sisse- ning väljavoolude vahet; -- optsioonide deltakoefitsientide vahe tingimusel, et Eesti Panga pangainspektsioon on heaks kiitnud kasutatava optsiooni hindamise mudeli. Kui teatud valuuta puhul sissevoolu (väljavoolu) kogumaht ületab 15% kogu bilansivälisest valuutade sissevoolust (väljavoolust), siis tuleb koos aruandega saata Eesti Panka ka vastava valuuta kohta käivate kirjete selgitus (v.a EEK-i, EUR- ja ühisrahamaade rahvusvaluuta ühikute ühispositsioon).» 1.2. Lisa 1. «Krediidiasutuste kapitali adekvaatsuse aruande juhend ning aruandluse kord soolo ja konsolideeritud baasil» VI peatüki «Kapitalinõude arvutamine valuutariski katmiseks» punkti 2 «Kogu avatud netovaluuta positsioon (ANVP)» lõige 5: «(5) Iga valuuta lühikesed ja pikad netopositsioonid konverteeritakse Eesti kroonidesse kasutades aruandeperioodi viimase pangapäeva Eesti Panga kurssi. Valuutad, mida Eesti Pank ei noteeri, konverteeritakse Eesti kroonidesse vastava riigi Euroopa Liidu euro noteeringu alusel. Väärismetallid konverteeritakse Eesti kroonidesse aruandeperioodi viimase pangapäeva Londoni börsi ennelõunase USA dollarites väljendatud noteeringu kaudu. Summeeritakse eraldi valuutade pikad ja lühikesed avatud netopositsioonid ning saadakse vastavalt pikk ja lühike kogu netopositsioon. Neist absoluutväärtusega suuremale liidetakse väärismetallide kogu positsioon (absoluutväärtusena) ning saadakse panga kogu ANVP (vt lisa). Väärismetallidesse suhtutakse konservatiivsemalt, kuna nende hinnakõikumised on oluliselt suuremad enamike valuutade kursikõikumistest.» 1.3. Lisa 1. «Krediidiasutuste kapitali adekvaatsuse aruande juhend ning aruandluse kord soolo ja konsolideeritud baasil» VI peatüki «Kapitalinõude arvutamine valuutariski katmiseks» punkti 3 «Kapitalinõude arvutamine» lõige 8: «(8) Üksikute valuutade avatud netopositsioonide piirmäärad on esitatud järgnevas tabelis. Valuutade avatud netopositsioonide piirmäärad Valuutad Avatud netovaluuta positsiooni piirmäär netoomavahenditest %-des B-tsooni riikide valuutad (v.a Läti ja Leedu) 5 Läti latt ja Leedu litt 10 A-tsooni riikide valuutad 15 Eesti krooni, Euroopa Liidu euro ja ühisrahamaade rahvusvaluuta ühikute ühispositsioon 15 Krediidiasutus on kohustatud ülaltoodud piirmääradest pidevalt kinni pidama, viies valuutade avatud netopositsioonid vastavusse Eesti Panga nõuetega iga pangapäeva lõpuks.» 1.4. Lisa 1. «Krediidiasutuste kapitali adekvaatsuse aruande juhend ning aruandluse kord soolo ja konsolideeritud baasil» VI peatüki «Kapitalinõude arvutamine valuutariski katmiseks» lisas: «Näide kogu ANVP ning vastava kapitalinõude leidmise kohta» muuta valuutakoodid tekstis vastavalt DEM asendada EUR FRF asendada JPY FIM asendada AUD 2. Kehtestada käesolev määrus 1. jaanuarist 1999. a. President Vahur KRAFT