Haaslava Vallavolikogu — Haaslava valla põhimääruse kinnitamine — RTL, 372, 1613

Võttes aluseks kohaliku omavalitsuse korralduse seaduse (RT I 1993, 37, 558; 1994, 12, 200; 19, 340; 72, 1263; 84, 1475; 1995, 16, 228; 17, 237; 23, 334; 26--28, 355; 59, 1006; 97, 1664; 1996, 36, 738; 37, 739; 40, 773; 48, 942; 89, 1591; 1997, 13, 210; 29, 449 ja 450; 69, 1113; 1998, 28, 356; 59, 941; 61, 984) paragrahvi 22 punkti 9, Haaslava Vallavolikogu määrab: 1. Kinnitada Haaslava valla põhimäärus vastavalt käesoleva määruse lisale. 2. Tunnistada kehtetuks Haaslava Vallavolikogu 19. jaanuari 1994. a määrus nr 5/1 «Haaslava valla põhimääruse kinnitamine», Haaslava Vallavolikogu 13. septembri 1995. a määrus nr 21/7, 17. novembri 1995. a määrus nr 22/4, 20. detsembri 1995. a määrus nr 23/1, 25. aprilli 1996. a määrus nr 26/3, 1. aprilli 1997. a määrus nr 8 (RTL 1997, 54, 285) ja 9. oktoobri 1997. a määrus nr 13 valla põhimääruse muutmise ja täiendamise kohta. 3. Määrus jõustub Riigi Teataja Lisas avaldamisele järgneval päeval. Volikogu esimees Maie KAJALAID Kinnitatud Haaslava Vallavolikogu 25. novembri 1998. a määrusega nr 23 Haaslava valla põhimäärus I. ÜLDSÄTTED Paragrahv 1. Haaslava valla põhimääruse eesmärk Haaslava valla põhimääruses sätestatakse Haaslava valla omavalitsusorganite, nende komisjonide ja valla ametiasutuste moodustamise kord, õigused, kohustused ja töökord. Paragrahv 2. Haaslava valla kohalik omavalitsus 1. Haaslava valla kohalik omavalitsus on tema demokraatlikult moodustatud võimuorganite õigus, võime, kohustus ja vastutus Eesti Vabariigi põhiseaduses, kohaliku omavalitsuse korralduse seaduses ja teistes seadustes antud pädevuse piires iseseisvalt otsustada ja korraldada kõiki valla elu küsimusi, lähtudes elanike huvidest, valla arengu vajadustest ning säästva arengu põhimõtetest. 2. Kohalikku omavalitsust teostavad Haaslava vallas esindusdemokraatia vormis valla elanikud ja valla omavalitsusorganid. Paragrahv 3. Haaslava valla kohaliku omavalitsuse põhimõtted Kohalik omavalitsus Haaslava vallas rajaneb järgmistel põhimõtetel: 1) kohaliku elu küsimuste iseseisev ja lõplik otsustamine ja korraldamine; 2) igaühe seaduslike õiguste ja vabaduste kohustuslik tagamine; 3) valla elanike õigus osaleda kohaliku omavalitsuse teostamises; 4) seaduslikkuse tagamine ja seaduslike vahendite vaba valik oma ülesannete ja kohustuste täitmisel; 5) valla omavalitsusorganite vastutus neile antud õiguste ja pandud kohustuste täitmise eest; 6) valla elanikele võimalikult soodsatel tingimustel avalike teenuste osutamine ja vahendamine; 7) tegevuse avalikkus; 8) võimude lahususe printsiip. Paragrahv 4. Haaslava valla kohaliku omavalitsuse õiguslikud alused 1. Haaslava vald kohaliku omavalitsusüksusena juhindub oma tegevuses Eesti Vabariigi põhiseadusest, kohaliku omavalitsuse korralduse seadusest ja Eesti Vabariigi teistest õigusaktidest, rahvusvahelistest lepingutest, käesolevast põhimäärusest, lepingutest riigiorganitega, teiste omavalitsusüksuste või nende liitudega. 2. Haaslava vald kohaliku omavalitsusüksusena otsustab ja korraldab kõiki kohaliku elu küsimusi, mis ei ole seadusega antud riigiorganite otsustada, tagades ülesannete täitmise valla arengukava ja eelarvega. 3. Haaslava valda kui omavalitsusüksust esindavad seaduste ja käesoleva põhimääruse alusel või nendega kooskõlas Haaslava Vallavolikogu (edaspidi vallavolikogu) poolt kehtestatud korras vallavolikogu, vallavolikogu esimees, Haaslava Vallavalitsus (edaspidi vallavalitsus), Haaslava vallavanem (edaspidi vallavanem) ja Haaslava vallasekretär (edaspidi vallasekretär). Paragrahv 5. Haaslava valla kui omavalitsusüksuse (edaspidi vald) ülesanded 1. Valla ülesanneteks on juhtida vallas sotsiaalabi andmist, vanurite hoolekannet, elamu- ja kommunaalmajandust, heakorda, valla teede korrashoidu, ehitust ning territooriumide planeerimist. 2. Valla ülesandeks on korraldada valla omanduses olevate lasteasutuste, põhikoolide, spordibaaside, raamatukogude, kultuuriasutuste, tervishoiuasutuste ning teiste valla asutuste ülalpidamist ja tööd. 3. Lisaks käesoleva paragrahvi punktides 1 ja 2 sätestatud ülesannetele otsustab ja korraldab vald neid kohaliku elu küsimusi: 3.1. mis on talle pandud seadustega; 3.2. mis ei ole seadusega antud kellegi teise otsustada ja korraldada. 4. Valla ülesandeks on valla arengukava väljatöötamine ja kinnitamine ning valla elu juhtimine vastavuses arengukavas fikseeritud põhisuundadega. 5. Valla ülesandeks on tema omandis ja kasutuses oleva vara heaperemehelik kasutamine valla arengu huvides. 6. Vald täidab talle seadusega pandud või lepingust tulenevaid riiklikke kohustusi, mille täitmiseks vajalikud kulud kaetakse riigieelarvest. 7. Vallal on õigus reguleerida ka valla territooriumil mitteelavate, kuid siin kinnisvara või ehitisi omavate või rajavate, samuti siin õppivate, töötavate või puhkavate isikute tegevust ja käitumist piires, mis seadusega ei ole sätestatud teisiti. Paragrahv 6. Valla eelarve 1. Haaslava vallal on eelarve- ja maksuseadustest ning käesolevast põhimäärusest lähtuv iseseisev eelarve. 2. Valla eelarveaasta algab 1. jaanuaril ja lõpeb 31. detsembril. 3. Valla eelarve koostatakse seaduses ettenähtud alustel ja korras valla arengukava vajadusi arvestades. Eelarve või selle projekti muutmise ettepanekule, mis tingib tulude vähenemise, kulude suurenemise või ümberjaotamise, tuleb ettepaneku tegijal lisada arvestused, milles näidatakse vajalikud tuluallikad. Paragrahv 7. Haaslava valla kohaliku omavalitsuse organid 1. Haaslava Vallavolikogu on kohaliku omavalitsuse volikogu valimise seaduse alusel valla hääleõiguslike elanike valitud esinduskogu. 2. Haaslava Vallavalitsus on volikogu poolt moodustatav täitevorgan. Paragrahv 8. Haaslava valla omavalitsusorganite suhted riigi-, kohalike omavalitsuste ja kohtuorganitega 1. Haaslava valla omavalitsusorganite suhete aluseks riigi- ja teiste kohalike omavalitsuste organitega on seadused ja lepingud. 2. Vallavolikogu valib Tartu Maakohtu kaasistujad kohtuniku staatuse seaduses määratud korras. 3. Haaslava valla omavalitsusorganid võivad ühiste huvide esindamiseks või ühiste ülesannete täitmiseks sõlmida lepinguid teiste kohalike omavalitsusorganitega ja moodustada liitusid. Paragrahv 9. Haaslava valla sümbolid 1. Haaslava valla sümbolid on valla vapp, lipp, ja vabadussammas. 2. Haaslava valla vapil (lisa) on sinisel kilbil kuldsest kaarlõikelisest vapitüvest tõusev kuldne mänd ja vapitüve keskel sinine kuusnurkne täht. Valla vapi sinine värvus on lootuse värv, ta sümboliseerib ka valla territooriumi piiravat Emajõge ning Kambja ja Võnnu kihelkonna piiriks olevat Mõra jõge. Kuld on jäävuse, kindluse ja tugevuse sümbol. Mänd sümboliseerib visadust, järjepidevust ja arengut. Täht kujutab valla territooriumil asunud terviseallikaid ning sümboliseerib puhtust, vaimsust ja rahva tarkust. Vapi kuldne kaarjas tüvimik on Vooremäe kujutiseks. 2.1. Haaslava valla vappi kasutatakse valla vapipitsatil, samuti valla ametlikel trükistel ja suveniiridel. Haaslava valla vapi kasutamine kujunduselemendina, reklaamidel, toodetel jne on lubatud ainult vallavalitsusega kooskõlastatult. 3. Haaslava vallal võib olla oma lipp, mis kuulub kooskõlastamisele, kinnitamisele ja registreerimisele vastavalt seadusele. 4. Haaslava valla vabadussammas on: 4.1. valla ajaloolises keskuses Kurepalu külas asuv mälestusmärk, millele pandi nurgakivi 13. augustil 1939. a, avati ja pühitseti EELK Tartumaa praosti poolt võidupühal, 23. juunil 1996. a; 4.2. ausammas, mis on pühendatud kõigi Haaslava valla poegade ja tütarde mälestusele, kes Vabadussõjas võitlesid iseseisva Eesti eest, langesid I ja II maailmasõja ohvriks või surid võõrsil nõukogude võimu sunnil oma kodust väljaaetuna; 4.3. kodukoha mälestusmärk, mis sümboliseerib kodupaiga ja omaste mälestust kõigile neile, kes loevad oma või enda esivanemate koduks Haaslava valda, samuti neile tänastele valla elanikele, kelle kodupaigad ja omaste kalmud on jäänud kaugele; 4.4. Haaslava valla ühtsuse ja põlvkondade järjepidevuse sümbol. Paragrahv 10. Asjaajamiskeel Haaslava omavalitsusorganites Asjaajamiskeeleks Haaslava valla omavalitsusorganites ja valla asutustes on eesti keel. II. HAASLAVA VALLA PIIR JA HALDUSJAOTUS Paragrahv 11. Haaslava valla piir ja administratiivkeskus 1. Haaslava valla piir koos selle kirjeldusega määratakse kooskõlas Eesti Vabariigi vastavate seadusega. 2. Valla piiri muutmine on võimalik kooskõlas seadusega pärast elanike arvamuse väljaselgitamist volikogu otsusel, mis tehakse volikogu koosseisu häälteenamusel. 3. Haaslava valla administratiivkeskus asub Kurepalu külas 1897. a ehitatud Haaslava vallamajas. Paragrahv 12. Haaslava valla territooriumi haldusjaotus 1. Haaslava valla territoorium jaguneb asulateks, mille nimed ja lahkmejooned on määratud seadusega kehtestatud korras. 2. Haaslava valla asulad on Aadami küla, Aardla küla, Aardlapalu küla, Alaküla, Haaslava küla, Igevere küla, Ignase küla, Kitseküla, Koke küla, Kriimani küla, Kurepalu küla, Kõivuküla, Lange küla, Metsanurga küla, Mõra küla, Paluküla, Päkste küla, Roiu alevik, Tõõraste küla ja Uniküla. III. HAASLAVA VALLA ELANIK Paragrahv 13. Haaslava valla elaniku mõiste Haaslava valla elanik on isik, kellel on Eesti Vabariigis kehtivas korras registreeritud alaline elukoht Haaslava valla territooriumil. Paragrahv 14. Haaslava valla elaniku valimisõigus Haaslava valla elanikul on aktiivne ja passiivne valimisõigus vastavalt Eesti Vabariigi põhiseadusele ja valimisseadustele. IV. HAASLAVA VALLAVOLIKOGU Paragrahv 15. Haaslava valla kohaliku omavalitsuse esinduskogu 1. Vallavolikogu on kohaliku omavalitsuse volikogu valimise seaduse alusel valla elanike valitud esinduskogu. 2. Kohaliku omavalitsuse pädevusse kuuluvate küsimuste otsustamisel on vallavolikogu sõltumatu ning tegutseb valla elanike huvides ja nende nimel. Vallavolikogu võib valla elanike tahte väljaselgitamiseks läbi viia rahvahääletuse või elanike küsitluse. 3. Vallavolikogu kinnitab seaduses sätestatud korras oma struktuuri ja võtab vastu reglemendi. Paragrahv 16. Vallavolikogu moodustamine 1. Vallavolikogu valitakse kohaliku omavalitsuse volikogu valimise seaduse alusel üldistel, ühetaolistel ja otsestel valimistel kolmeks aastaks salajase hääletamise teel. 2. Valimised viiakse läbi mitmemandaadilistes valimisringkondades, kusjuures vallavolikogu liikmete arvu, valimisringkondade piirid ja mandaatide arvu määrab vallavolikogu eelmine koosseis vastavalt valimisseadusele. 3. Vallavolikogu uue koosseisu ja tema liikmete volitused algavad ning volikogu eelmise koosseisu ja tema liikmete volitused lõpevad järgmiste korraliste valimiste tulemuste väljakuulutamise päeval. 4. Haaslava valla valimiskomisjon kutsub valitud vallavolikogu kokku hiljemalt seitsmendal päeval pärast valimiste lõplike tulemuste teatavakstegemist. Paragrahv 17. Vallavolikogu liige 1. Vallavolikogu liige on isik, kes on osutunud valituks vastavalt kohaliku omavalitsuse volikogu valimise seadusele. 2. Vallavolikogu liige ei ole seotud mandaadiga, ta juhindub oma tegevuses seadustest ning valla elanike huvidest ja vajadustest. 3. Vallavolikogu liikme tegevus on avalik. Ta annab valijaile teavet oma tegevusest volikogus. 4. Vallavolikogu liikmele hüvitatakse kooskõlas seadusega volikogu poolt kehtestatud korras ja määrades vallavolikogu liikme tööga seotud kulud. 5. Vallavolikogu liikmel on õigus teha järelepärimisi volikogu poolt valitud või kinnitatud ametiisikutele, saada dokumente ja muud teavet. Järelepärimine esitatakse kirjalikult volikogu esimehele, eestseisusele või volikogu istungi ajal. Järelepärimisele vastatakse hiljemalt ühe kuu jooksul vallavolikogu istungil, kui pärija seda nõuab. Järelepärimisele, millele ei nõuta volikogu istungil vastamist, vastatakse kirjalikult ühe kuu jooksul arvates järelepärimise esitamisest. Dokumendid ja muu teave esitatakse järelepärimise esitanud volikogu liikmele hiljemalt ühe kuu jooksul pärast taotluse esitamist, välja arvatud andmed, mille avaldamine on seadusega keelatud. 6. Vallavolikogu liikme valimisel või kinnitamisel vallavalitsuse liikmeks või teistel seadusega sätestatud juhtudel tema volitused peatuvad. 7. Vallavolikogu liikme volitused lõpevad ennetähtaegselt seaduses sätestatud juhtudel. Paragrahv 18. Vallavolikogu ainupädevus 1. Vallavolikogu ainupädevusse kuulub järgmiste küsimuste otsustamine: 1.1. valla eelarve vastuvõtmine ja muutmine ning selle täitmise aruande kinnitamine; 1.2. kohalike maksude kehtestamine ja maksumäärade muutmine ning valla eelarvesse laekuvate maksude puhul soodustuste andmise korra kehtestamine; 1.3. koormiste määramine; 1.4. toetuste andmise korra kehtestamine; 1.5. vallavara valdamise, kasutamise ja käsutamise korra kehtestamine; 1.6. laenude ja teiste varaliste kohustuste võtmine, mis ei ole tagatud jooksva aasta eelarvega; 1.7. valla arengukava kinnitamine, muutmine või kehtetuks tunnistamine; 1.8. valla põhimääruse kinnitamine, muutmine või kehtetuks tunnistamine; 1.9. taotluse esitamine või arvamuse andmine valla halduspiiri, asulate lahkmejoonte, valla administratiivkeskuse asukoha või asula nime muutmiseks; 1.10. vallavolikogu järgmise koosseisu liikmete arvu määramine; 1.11. valimisringkondade arvu, piiride ja numeratsiooni ning igas valimisringkonnas mandaatide arvu määramine, valla valimiskomisjoni ja jaoskonnakomisjoni moodustamine, komisjoni esimehe ja asendusliikmete määramine; 1.12. vallavolikogu esimehe ja aseesimehe valimine; 1.13. vallavanema valimine ja ametist vabastamine; 1.14. vallavalitsuse kinnitamine ja vabastamine; 1.15. umbusalduse avaldamine vallavolikogu esimehele või aseesimehele, vallavanemale või vallavalitsuse liikmetele või vallavolikogu komisjoni esimehele; 1.16. vallavolikogu esimehe või aseesimehe töötasu määramine; 1.17. valla ametikohtade ja -asutuste struktuuri ja teenistujate koosseisu ning palgamäärade kinnitamine; 1.18. vallavolikogu komisjonide moodustamine või likvideerimine, nende esimeeste valimine oma liikmete hulgast ja komisjonide koosseisude kinnitamine; 1.19. vallavolikogu liikmetele volikogu ülesannete täitmisel tehtud kulutuste ning põhitöökohal saamata jäänud töötasu eest ettenähtud hüvituse suuruse ja maksmise korra kehtestamine; 1.20. valla esindamise korra kehtestamine; 1.21. valla fondide ja sihtkapitalide asutamine; 1.22. kohtukaasistujate valimine; 1.23. Eesti Vabariigi põhiseaduse paragrahvi 79 alusel Vabariigi Presidendi valimiskogusse vallavolikogu esindaja valimine; 1.24. rahvahääletuste ja elanike küsitluste läbiviimine; 1.25. valla ehitusmääruse kinnitamine, muutmine või tühistamine; 1.26. kinnisasja sundvõõrandamise taotluse esitamine; 1.27. üldplaneeringu algatamine, kehtestamine või tühistamine; 1.28. üldplaneeringu projekti vastuvõtmine ja avaliku väljapaneku väljakuulutamine; 1.29. detailplaneeringu tühistamine. 2. Vallavolikogu võib võtta lisaks punktis 1 nimetatutele enda pädevusse teisi kohaliku elu küsimusi, mis pole seadusega või vallavolikogu kehtestatud korras antud kellegi teise, näiteks riigiasutuse või vallavalitsuse pädevusse. Paragrahv 19. Valla elanike küsitluste läbiviimine 1. Vallavolikogul on õigus valla territooriumil korraldada oma ülesannete täitmiseks olulistes küsimustes elanike küsitlusi. 2. Küsitluse läbiviimise vajaduse otsustab ja küsitluse korra kehtestab volikogu. Paragrahv 20. Haaslava Vallavolikogu struktuur 1. Vallavolikogu töötab täiskoguna, samuti volikogu eestseisuse, komisjonide ja fraktsioonide kaudu. 2. Vallavolikogu tööd korraldab volikogu eestseisus. Volikogu eestseisuse tööd juhib volikogu esimees või aseesimees. Eestseisuse koosseis ja töökorraldus määratakse volikogu reglemendiga. 3. Vallavolikogu moodustab volikogu liikmete hulgast revisjonikomisjoni. Teised alatised komisjonid moodustatakse volikogu otsustamisel valla elu valdkondades seisukohtade esitamiseks ja volikogule otsustamise ettevalmistamiseks. Vallavolikogu ajutisi komisjone moodustatakse vastavalt vajadusele. Paragrahv 21. Haaslava Vallavolikogu esimees ja aseesimees 1. Haaslava Vallavolikogu esimees: 1.1. korraldab vallavolikogu tööd, kutsub kokku ja juhatab volikogu istungeid ning korraldab nende ettevalmistamist; 1.2. esindab Haaslava valda vastavalt seadusele, käesolevale põhimäärusele ja volikogu kehtestatud korrale; 1.3. kirjutab alla volikogu poolt vastuvõetud määrustele, otsustele ja teistele dokumentidele; 1.4. juhatab eestseisuse koosolekuid; 1.5. täidab muid seaduse alusel ja käesoleva põhimäärusega talle pandud ülesandeid. 2. Volikogu aseesimees: 2.1. täidab volikogu esimehe äraolekul tema kohuseid; 2.2. täidab muid volikogu töö korraldamise ja tema õigusaktide ettevalmistamisega seotud kohuseid vastavalt volikogu reglemendile, volikogu, volikogu eestseisuse ja volikogu esimehe poolt seatud ülesannetele. Paragrahv 22. Haaslava Vallavolikogu esimehe ja aseesimehe valimise kord 1. Vallavolikogu esimees ja aseesimees valitakse volikogu liikmete seast salajase hääletamise teel volikogu koosseisu häälteenamusega. Aseesimehe kohale kandidaatide esitamist alustatakse alles pärast volikogu esimehe valimiste protseduuri lõppemist. 2. Vallavolikogu esimehe ja aseesimehe kandidaatide ülesseadmine: 2.1. kandidaadi ülesseadmise kohta esitatakse kirjalik ettepanek; 2.2. kandidaadid nummerdatakse ülesseadmise järjekorras; 2.3. nimekirjade sulgemise otsustab vallavolikogu lahtisel hääletamisel poolthäälteenamusega. 3. Vallavolikogu esimehe ning aseesimehe valimisel on igal volikogu liikmel üks hääl. 4. Pärast nimekirjade sulgemist valitakse lahtisel hääletamisel poolthäälteenamusega kolmeliikmeline häältelugemise komisjon, kes valib oma liikmete hulgast komisjoni esimehe. 4.1. Häältelugemise komisjon valmistab ette hääletusbülletäänid ja viib läbi salajase hääletamise. 4.2. Hääletamistulemuste kohta koostab komisjon protokolli, millele kirjutavad alla kõik liikmed. 4.3. Protokolli kinnitab vallavolikogu poolthäälteenamusega lahtisel hääletamisel. 5. Vallavolikogu esimeheks või aseesimeheks valituks osutub kandidaat, kes saab volikogu koosseisu häälteenamuse. 6. Kui vallavolikogu esimehe või aseesimehe valimiste esimeses hääletusvoorus ei saavutatud vajalikku häälteenamust, viiakse läbi kordushääletamine. Kordushääletusel jäävad kandideerima kaks enam hääli saanud kandidaati. Paragrahv 23. Haaslava Vallavolikogu komisjon 1. Vallavolikogu komisjonid moodustatakse ja nende tegevuse valdkonnad määratakse volikogu poolt, kes kinnitab ka alatiste komisjonide põhikirjad. 2. Vallavolikogu komisjoni esimees valitakse vallavolikogu liikmete hulgast salajase hääletamise teel volikogu poolthäälteenamusega. Komisjoni liikmed kinnitatakse volikogu poolthäälteenamusega komisjoni esimehe ettepanekul. Lisaks komisjoni esimehele peab komisjoni kuuluma vähemalt kaks liiget. Komisjoni liikmetest vähemalt pooled peavad olema vallavolikogu liikmed. Revisjonikomisjoni liikmeiks võivad olla ainult vallavolikogu liikmed. 3. Vallavolikogu komisjoni töövormiks on koosolek. Koosolek on otsustusvõimeline, kui sellest võtab osa üle poole komisjoni liikmetest. Otsused võetakse vastu poolthäälteenamusega. 4. Vallavolikogu komisjoni pädevus ja töökord määratakse kindlaks volikogu poolt kinnitatavas komisjoni põhikirjas. 5. Kõik vallavolikogu komisjonid annavad volikogule vähemalt kord aastas aru tehtud tööst. Paragrahv 24. Revisjonikomisjon 1. Vallavolikogu moodustab oma volituste ajaks volikogu liikmetest vallavalitsuse tegevuse ning valla majandustegevuse ja oma otsuste täitmise kontrollimiseks vähemalt kolmeliikmelise revisjonikomisjoni, kes tegutseb volikogu kinnitatud põhikirja alusel. 2. Revisjonikomisjon kontrollib vähemalt üks kord aastas vallavalitsuse tegevuse vastavust volikogu määrustele ja otsustele, tulude tähtaegset sissenõudmist ja arvelevõtmist ning kulude vastavust valla eelarvele, vallavalitsuse struktuuriüksuste ja valla asutuste raamatupidamise õigsust, valla sõlmitud lepingute täitmist ning volikogu ülesandel vallavalitsuse tegevuse vastavust volikogu määrustele ja otsustele ning tegevuse otstarbekust lähtudes valla üldistest huvidest. 3. Avastatud puudustest ja nende kõrvaldamise ettepanekutest teatab revisjonikomisjon kirjalikult vallavalitsusele, kes võtab kümne päeva jooksul pärast revisjoniakti saamist seisukoha ning esitab selle koos aktiga vallavolikogule. 4. Revisjonikomisjonil on õigus saada oma tööks vajalikku teavet ja dokumente. 5. Revisjonikomisjon peab enne valla eelarve täitmise aruande kinnitamist vallavolikogule oma töö tulemustest aru andma ning esitama märkused ja ettepanekud puuduste kõrvaldamiseks. Paragrahv 25. Haaslava Vallavolikogu fraktsioon 1. Vallavolikogu liikmed võivad moodustada volikogu fraktsioone. 2. Fraktsiooni tegevuse alguseks loetakse tema registreerimise momenti vallavolikogu eestseisuses. Registreerimise aluseks on vähemalt kolme vallavolikogu liikme allkirjaga varustatud kirjalik avaldus. 3. Fraktsioon valib oma liikmete seast fraktsiooni esimehe ja aseesimehe. 4. Fraktsioon võib esitada enda poolt kandidaate kõigil isikuvalimistel. 5. Fraktsioonil on õigus algatada ja ette valmistada volikogu määruste ja otsuste eelnõusid ning esitada neisse täiendusi ja parandusi. Paragrahv 26. Haaslava vallavolikogu istung 1. Vallavolikogu täiskogu töövorm on istung, mis toimub vastavalt volikogu reglemendile. 2. Vallavolikogu istungit juhatab volikogu esimees, tema äraolekul aseesimees. Mõlema äraolekul juhib vallavolikogu istungit kohalolev volikogu vanim liige. Vallavolikogu uue koosseisu esimest istungit juhatab kuni volikogu esimehe valimiseni valla valimiskomisjoni esimees või tema asetäitja. Volikogu esimehele umbusalduse avaldamise korral täidab volikogu esimehe ülesandeid kuni uue esimehe valimiseni volikogu aseesimees või volikogu vanim liige. 3. Vallavolikogu istungi päevakorra projekti koostab volikogu esimees või tema asendaja. Päevakorra projekt arutatakse läbi volikogu eestseisuses (välja arvatud uue koosseisu esimese istungi päevakorra projekt) ning esitatakse vallavolikogule. Päevakord kinnitatakse vallavolikogu istungil poolthäälteenamusega. 4. Vallavolikogu arutab istungil päevakorda kinnitatud küsimusi. Pärast päevakorra kinnitamist võib seda muuta vallavolikogu poolthäälteenamusega. 5. Vallavolikogu teeb otsused poolthäälteenamusega. Paragrahvi 18 punkti 1 alapunktides 2, 3, 5--10, 13, 14, 16 ja 22 nimetatud küsimustes on otsustuste tegemiseks vajalik volikogu koosseisu häälteenamus. 6. Vallavolikogu istungi käik protokollitakse. 7. Vallavolikogu istungi kokkukutsumine, küsimuste arutelu, hääletamine, määruste, otsuste ja protokolli vormistamine toimub seaduses ja vallavolikogu reglemendis sätestatud korras. Paragrahv 27. Haaslava Vallavolikogu õigusaktid 1. Haaslava Vallavolikogu määruste ja otsuste vastuvõtmine toimub vastavalt volikogu kinnitatud reglemendile ning nende algatamise õigus on: 1.1. vallavolikogu komisjonil; 1.2. vallavolikogu fraktsioonil; 1.3. vallavolikogu liikmel; 1.4. vallavanemal; 1.5. vallavalitsusel; 1.6. vähemalt ühel protsendil hääleõiguslikest Haaslava valla elanikest. 2. Vallavolikogu võib oma otsusega teha vallavalitsusele ülesandeks välja töötada õigusakti eelnõu. 3. Vallavolikogu määrused, otsused ja protokollid on kõigile isikutele kättesaadavad Haaslava vallamajas ja Roiu raamatukogus ning avaldatakse valla infolehes. Üldise tähtsusega vallavolikogu õigusaktid avaldatakse Riigi Teataja Lisas. 4. Üldist tähtsust omavad õigusaktid jõustuvad Riigi Teataja Lisas avaldamisele järgneval päeval, kui õigusaktis ei ole sätestatud teist tähtaega. Vallavolikogu otsused jõustuvad neis sätestatud tähtajal, kui seda pole märgitud, siis avalikustamisele järgneval päeval. 5. Vallavolikogu määrused ja otsused saadetakse seitsme päeva jooksul pärast vastuvõtmist täitjatele ja teistele asjaosalistele. V. HAASLAVA VALLAVALITSUS Paragrahv 28. Haaslava Vallavalitsus kui kohaliku omavalitsuse organ 1. Vallavalitsus on valla omavalitsuse kollegiaalne täitev ja korraldav organ, kes viib praktilise tegevusega ellu seadustega vallale pandud ning vallavolikogu määrustes ja otsustes seatud ülesandeid. 2. Vallavalitsus realiseerib paragrahvis 5 nimetatud ülesandeid õigustloovate ja teiste aktide andmise, valla majandustegevuse juhtimise, elanike kaasamise ja kontrolli kaudu. 3. Vallavalitsus moodustab volikogu poolt ettenähtud struktuuriüksused ja ametikohad ning juhib nende ja valla kohaliku omavalitsuse asutuste tegevust. 4. Vallavalitsus võib oma täitva ja korraldava tegevuse funktsioone lepingu alusel üle anda teistele isikutele, jäädes ise kontrollijaks ja vastutajaks nende ülesannete täitmise eest. 5. Vallavalitsuse liikmed, vallavalitsuse struktuuriüksuste juhid ja teised korruptsioonivastase seaduse rakendamise korras loetletud ametiisikud on kohustatud volikogu poolt kehtestatud korras esitama oma majanduslike huvide deklaratsiooni ja järgima seaduses ettenähtud korda. Paragrahv 29. Haaslava Vallavalitsuse struktuur ja moodustamise põhimõtted 1. Vallavalitsusse kuuluvad vallavanem, valla nõunikud ja vallasekretär. 2. Vallavalitsuse (välja arvatud vallasekretär) kinnitab ja nimetab oma volituste ajaks ametisse vallavanema ettepanekul vallavolikogu. Vallasekretär on ametikohajärgselt vallavalitsuse liige. 3. Vallavalitsuse liikmeks kinnitatud ja ametisse nimetatud vallavolikogu liikme volitused peatuvad tema vallavalitsuses teenistuses oleku ajaks. 4. Vallavolikogu uue koosseisu valimiste järel, samuti vallavalitsuse tagasiastumisel lõpevad endise vallavalitsuse ning algavad uue vallavalitsuse volitused volikogu poolt uue valitsuse ametisse kinnitamise päevast. Paragrahv 30. Vallavalitsuse kinnitamise kord 1. Vallavanem esitab vallavolikogule kinnitamiseks ja ametisse nimetamiseks vallavalitsuse koosseisu nimekirjana. 2. Vallavalitsuse liikmete kinnitamine ja ametisse nimetamine toimub vallavolikogu poolthäälteenamusega vallavalitsuse liikmete nimekirja alusel ning kandidaatide salajasel hääletamisel. 3. Vallavanema poolt kinnitamiseks ja ametisse nimetamiseks esitatud vallavalitsuse liikmete nimed kantakse kõik ühele hääletussedelile. Igale vallavolikogu liikmele antakse üks vallavalitsuse liikmete kandidaatide nimekirjaga hääletussedel. Hääletussedelile märgib hääletaja iga vallavalitsuse liikmekandidaadi nime järele oma seisukoha -- poolt või vastu. Kui mõni nimekirja kantud kandidaat ei saa vallavolikogu poolthäälteenamust, tagastatakse kogu esitatud kandidaatide nimekiri. 4. Hääletamise läbiviimiseks valitakse lahtisel hääletamisel poolthäälteenamusega kolmeliikmeline häältelugemise komisjon, kes valib oma liikmete hulgast komisjoni esimehe. 4.1. Häältelugemise komisjon valmistab ette hääletussedelid ja viib läbi salajase hääletamise. 4.2. Hääletamistulemuste kohta koostab komisjon protokolli, millele kirjutavad alla kõik liikmed. 4.3. Protokoll esitatakse volikogule kinnitamiseks poolthäälteenamusega lahtisel hääletamisel. 5. Vallavalitsuse liikmeks kinnitatuks ja ametisse nimetatuks osutub vallavalitsuse liikmekandidaat, kes saab vallavolikogu poolthäälteenamuse. 6. Vallavalitsuse liikme ametist vabastamise kinnitab vallavolikogu vallavanema ettepanekul. Vallavolikogu kinnitab ja nimetab vallavanema ettepanekul ametisse uue vallavalitsuse liikme. Paragrahv 31. Haaslava Vallavalitsuse pädevus ja töökord 1. Vallavalitsus kui kollegiaalne täitev ja korraldav omavalitsusorgan on kohustatud otsustama, korraldama ja lahendama kõiki valla jaoks vajalikke küsimusi, mis seaduse, käesoleva põhimääruse või vallavolikogu õigusaktidega on antud vallavalitsuse pädevusse. 2. Vallavalitsus võtab vallavalitsuse istungil vastu määrusi ja korraldusi. Määrus jõustub selles ettenähtud tähtajal, kui seda pole märgitud, siis kümnendal päeval pärast avalikustamist. Korraldused jõustuvad neis ettenähtud tähtajal, kui seda pole märgitud, siis avalikustamisele järgneval päeval. 3. Vallavalitsuse määrused ja korraldused avalikustatakse vallamajas ja Roiu raamatukogus ning avaldatakse valla infolehes. Vallavalitsuse istungite protokollid on kättesaadavad vallavalitsuse kantseleis. Üldist tähtsust omavad määrused avaldatakse Riigi Teataja Lisas ja valla infolehes. Vallavalitsuse määrused ja korraldused saadab vallavalitsuse kantselei seitsme päeva jooksul pärast nende vastuvõtmist täitjatele ja teistele asjaosalistele. 4. Vallavalitsuse istungit juhatab vallavanem, tema äraolekul vallavalitsuse poolt määratud asendaja. 5. Vallavalitsus on pädev küsimusi otsustama, kui istungist võtab osa vähemalt pool vallavalitsuse koosseisust. Otsustused võetakse vastu poolthäälteenamusega. Häälte võrdsuse korral otsustab istungi juhataja hääl. 6. Vallavalitsuse ja tema struktuuriüksuste tegevus toimub vallavalitsuse kinnitatud reglemendi alusel. 7. Vallavalitsus esindab Haaslava valda kui avalik-õiguslikku isikut kohtus. Paragrahv 32. Haaslava vallavanem 1. Vallavanem on vallavalitsuse juht. Ta esindab Haaslava valda kui omavalitsusüksust ja vallavalitsust suhetes riiklike ja muude asutustega ning juriidiliste ja füüsiliste isikutega vastavalt seadusele, käesolevale põhimäärusele ning vallavolikogu poolt kehtestatud korrale ning juhib vallavalitsuse tööd. 2. Vallavanem: 2.1. korraldab vallavalitsuse tööd; 2.2. esitab vallavolikogule kinnitamiseks vallavalitsuse koosseisu ja teeb ettepanekuid selle muutmiseks; 2.3. nimetab kooskõlastatult vallavalitsusega ametisse vallavalitsuse struktuuriüksuste juhid; 2.4. annab vallavalitsuse sisemise töö korraldamiseks käskkirju; 2.5. kirjutab alla vallavalitsuse määrustele ja korraldustele ning korraldab nende täitmist; 2.6. täidab muid talle seaduste ja muude õigusaktidega pandud ülesandeid. 3. Vallavanema ametitunnus on vallavanema ametiraha. 4. Vallavanema äraolekul asendab teda vallavalitsuse liige, kellele on see tehtud ülesandeks vallavalitsuse korraldusega. Paragrahv 33. Vallavanema valimise kord 1. Vallavanema valimiseks tuleb vallavolikogu kokku kutsuda hiljemalt kahe nädala jooksul volikogu töölerakendamisest. 2. Vallavanem valitakse salajase hääletamise teel vallavolikogu koosseisu häälteenamusega. 3. Vallavanema kandidaatide ülesseadmine. 3.1. Vallavanema kandidaadi ülesseadmise kohta esitatakse volikogule kirjalik ettepanek. 3.2. Kandidaadid nummerdatakse ülesseadmise järjekorras ning koostatakse salajase hääletamise nimekiri. 3.3. Nimekirja sulgemise otsustab vallavolikogu lahtisel hääletamisel poolthäälteenamusega. 3.4. Vallavanema valimisel on igal vallavolikogu liikmel üks hääl. 4. Pärast nimekirja sulgemist valitakse lahtisel hääletamisel poolthäälteenamusega kolmeliikmeline häältelugemise komisjon, kes valib oma liikmete hulgast komisjoni esimehe. 4.1. Häältelugemise komisjon valmistab ette valimisbülletäänid ning viib läbi salajase hääletamise. 4.2. Hääletamistulemuste kohta koostab komisjon protokolli, millele kirjutavad alla kõik liikmed. 4.3. Protokolli kinnitab vallavolikogu poolthäälteenamusega lahtisel hääletamisel. 5. Vallavanemaks valituks osutub kandidaat, kes saab vallavolikogu koosseisu häälteenamuse. 6. Kui ükski esitatud kandidaatidest ei saa nõutavat häälteenamust, viiakse läbi kordushääletamine. Kordushääletamisel jäävad kandideerima kaks enam hääli saanud kandidaati. Paragrahv 34. Haaslava vallasekretär 1. Vallasekretär on ametikoha järgi vallavalitsuse liige, kelle nimetab ametisse ja vabastab ametist vallavanem. 2. Vallasekretär suunab vallavalitsuse kantselei tegevust, korraldab vallakantselei kasutuses oleva vallavara, sealhulgas eelarvest vallavalitsuse valitsemiskuludeks eraldatud vahendite kasutamist ja käsutamist. 3. Vallasekretär korraldab vallavalitsuse istungite ettevalmistamist, viseerib eelnõud ja esitab arvamuse nende seaduslikkuse kohta, korraldab vallavalitsuse määruste avalikustamist ning vallavalitsuse juriidilist teenindamist. 4. Vallasekretär esindab vallavalitsust kohtus erivolituseta. 5. Vallasekretär hoiab valla vapipitsatit ning valla riigivapiga pitsatit, teeb ettepanekuid vallas vajalike õigusaktide kehtestamise ja omavalitsusorganite töö efektiivsemaks muutmise kohta ning täidab teisi talle seadusega, muude õigusaktidega või vallavalitsuse poolt pandud ülesandeid. 6. Vallasekretäri asendamise korra määrab vallavanem. 7. Vallasekretäriks võib nimetada teovõimelise Eesti kodaniku, kes valdab eesti keelt seadusega või seaduse alusel kehtestatud ulatuses. Vallasekretäril peab olema juristi kvalifikatsioon või tunnistus vastavuse kohta Vabariigi Valitsuse kehtestatud kutsenõuetele. Vallasekretäri vastavust kutsenõuetele kontrollib ja sellekohase tunnistuse annab välja Vabariigi Valitsuse moodustatud valla- ja linnasekretäride kutsekomisjon. Paragrahv 35. Haaslava Vallavalitsuse struktuur 1. Vallavalitsus moodustab volikogu kinnitatud struktuuris ettenähtud vallavalitsuse struktuuriüksused (osakonnad, nõunike ja teiste ametnike ametikohad) ja kinnitab nende põhimäärused ning tööjuhendid. 2. Vallavalitsuse kantselei on vallavalitsuse struktuuriüksus, kelle põhiülesandeks on vallavalitsuse töö funktsionaalne kindlustamine. Vallavalitsuse struktuuriüksused täidavad oma haldusalas vahetult omavalitsuse täitva ja korraldava võimu volitusi, analüüsivad olukorda ning valmistavad ette küsimusi otsustamiseks vallavalitsuses ja vallavalitsusega kooskõlastatult volikogus. VI. HAASLAVA VALLA TEENISTUS Paragrahv 36. Haaslava valla kohaliku omavalitsuse teenistus 1. Haaslava valla kohaliku omavalitsuse teenistus on töötamine Haaslava valla kohaliku omavalitsuse ametiasutuses. 2. Kohaliku omavalitsuse teenistus toimub vahetult vallavalitsuses või selle struktuuriüksustes. 3. Kohaliku omavalitsuse teenistust korraldatakse avaliku teenistuse seaduse ja sellega sätestatud osas tööseadusandluse alusel. 4. Valla kohaliku omavalitsuse teenistuses olevateks loetakse kõik vallavalitsuse ja volikogu palgalised töötajad, kes ei ole volikogu liikmed. Valla ametnikeks on volikogu poolt kinnitatud struktuuris ette nähtud ametikohtadele nimetatud või valitud isikud. Valla abiteenistujad on vallavalitsuse kantselei alluvuses abiteenistuskohtadel töölepingu alusel töötavad tehnilised töötajad, kellel ei ole valitsemisfunktsioone. Paragrahv 37. Haaslava valla kohaliku omavalitsuse teenistujate teenistusalased õigused 1. Valla teenistujatele makstakse põhipuhkusega seoses puhkusetoetust ühe kuu ametipalga ulatuses. 2. Käesoleva paragrahvi punktis 1 ettenähtud toetust ei maksta distsiplinaarkaristuse kehtivuse ajal. 3. Valla ametnikule antakse võimalusel tööandja eluruum, kui tal valla territooriumil omaette eluruumi ei ole. 4. Valla ametnikele makstakse lisaks palgale lisatasu teenistusaastate ja kõrge kvalifikatsiooni eest alates viieaastasest teenistusstaaþist 5% palgamäärast, 10--15-aastase teenistusstaaþi korral 10% palgamäärast, alates 15-aastasest teenistusstaaþist 15% palgamäärast ja magistrikraadi eest 10% palgamäärast. VII. HAASLAVA VALLA ÕIGUSAKTID Paragrahv 38. Haaslava valla omavalitsusorganite õigusaktid 1. Vallavolikogul ja vallavalitsusel on õigus üldaktidena vastu võtta määrusi. 2. Vallavolikogul on õigus üksikaktidena vastu võtta otsuseid, vallavalitsusel korraldusi. Vallavanem annab oma volituste piires välja käskkirju. 3. Vallavolikogu ja vallavalitsuse õigusaktide algatamise, nende vormistamise, avalikustamise, jõustumise ja täitmisele pööramise kord sätestatakse vallavolikogu ja vallavalitsuse töö reglemendis. 4. Vallavolikogu õigusaktide muutmine ja tühistamine toimub vallavolikogu poolt seadustes ning vallavolikogu reglemendis ettenähtud korras. Vallavalitsus võib taotleda vallavolikogu poolt vastuvõetud määruse või otsuse uuesti läbivaatamist. 5. Vallavalitsuse õigusaktide muutmine ja tühistamine toimub vallavalitsuse poolt. Seaduse ja teiste õigusaktidega vastuolus olevate vallavalitsuse aktide muutmiseks või tühistamiseks on vallavolikogul õigus teha vallavalitsusele ettepanekuid. Paragrahv 39. Õigusaktide algatamine Haaslava valla elanike poolt 1. Vähemalt ühel protsendil valla hääleõiguslikest elanikest on õigus algatada vallavolikogu määruste või otsuste, vallavalitsuse määruste või korralduste vastuvõtmist, muutmist või kehtetuks tunnistamist. 2. Käesoleva paragrahvi punktis 1 ettenähtud algatus vormistatakse kirjalikult vastava eelnõuna ja allkirjastatakse taotlust esitavate või toetavate vallaelanike poolt. Kui vallavolikogu pädevusse kuuluv algatatud küsimus esitatakse vallavalitsusele, edastatakse see ühe kuu jooksul vallavolikogule koos omapoolse seisukohaga. Paragrahv 40. Haaslava Vallavolikogu ja vallavalitsuse õigusaktidele esitatavad nõuded 1. Vallavolikogu määrustele ja otsustele ning istungite protokollidele kirjutab alla vallavolikogu esimees või tema asendaja, istungi protokollidele ka protokollija. 2. Vallavalitsuse määrustele ja korraldustele kirjutavad alla vallavanem ja vallasekretär või nende asendajad, istungi protokollidele -- istungit juhatanud vallavanem või tema asendaja ning protokollija. 3. Vallavolikogu määrused avalikustatakse enne nende jõustumist Haaslava vallamajas ja Roiu raamatukogus. Üldise tähtsusega määrused avaldatakse Riigi Teataja Lisas. Määrused jõustuvad avaldamisele järgneval päeval, kui neis ei ole sätestatud teist tähtaega. 4. Vallavolikogu otsused jõustuvad neis sätestatud tähtajal, kui seda pole märgitud, siis avalikustamisele järgneval päeval ning need tuleb saata täitjatele ja asjaosalistele. 5. Vallavalitsuse määrused jõustuvad kümnendal päeval pärast nende avalikustamist, kui neis ei ole sätestatud teist tähtaega. Korraldused jõustuvad neis ettenähtud tähtajal, kui seda pole märgitud, siis avalikustamisele järgneval päeval ning need tuleb saata täitjatele ja asjaosalistele. 6. Vallavalitsuse kantselei korraldab vallavolikogu ja vallavalitsuse aktide süstematiseerimise, arhiveerimise, nende avalikustamise ja saatmise täitjatele. VIII. HAASLAVA VALLA VARA Paragrahv 41. Vallavara mõiste 1. Haaslava valla vara on valla kui kohaliku omavalitsusüksuse omandis olevad kinnis- ja vallasasjad ning valla varalised õigused ja kohustused. 2. Valla eelarvesse laekuvad maksud ja valla kasuks seatud reaalkoormatistest tulenevad võlad loetakse valla varaks neile nõudeõiguse tekkimise päevast. 3. Vallavara kohta peetakse vallavalitsuse raamatupidamises ühtset ja avalikku registrit. 4. Valla osalemise äriühingutes ja fondides otsustab vallavolikogu. Paragrahv 42. Vallavara valitsemine ja kasutamine 1. Vallavara valitsejad on vallavolikogu, vallavalitsus, selle struktuuriüksus või kohaliku omavalitsuse asutus. 2. Vallavara kasutajaks võib seaduses ja vallavolikogu kehtestatud korras olla kolmas isik. 3. Vallavara valitsejad ja kasutajad peavad tagama vallavara korrashoiu ja otstarbekohase kasutamise ning on vastutavad vallavara säilimise eest. Paragrahv 43. Haaslava valla eelarve tulud ja kulud 1. Valla eelarve tulud on: 1.1. laekumised maksudest; 1.2. omanikutulu valla osalusega äriühingutest, laekumised kohaliku omavalitsuse asutustest ja vallavarast; 1.3. rahalised toetused ja sihtotstarbelised laekumised; 1.4. laenud ja intressid; 1.5. muud laekumised. 2. Valla eelarve kulud on assigneeringud: 2.1. seadusega pandud kohustuste täitmiseks; 2.2. lepingutest tulenevate kohustuste täitmiseks; 2.3. muude valla vajaduste finantseerimiseks; 2.4. reservfondi moodustamiseks vähemalt 1% ulatuses eelarve kuludest. 3. Valla eelarveaasta algab 1. jaanuaril ja lõpeb 31. detsembril. Paragrahv 44. Haaslava valla eelarve koostamine ja tasakaalustamine 1. Valla eelarve koostamise aluseks on valla arengukava. Eelarve koostamise korra kehtestab vallavolikogu. 2. Eelarvesse lülitatakse kõik valla tulud ja kulud. Eelarve peab olema tasakaalus. Iga ettepanek eelarve või selle projekti muutmiseks või tagasilükkamiseks tuleb esitada koos põhjendatud tulude või kulude muudatuste reaalsete katteallikate äranäitamisega. 3. Valla eelarve projekti koostamist juhib volikogu poolt moodustatud eelarvekomisjon. Vallavalitsuse raamatupidamine teatab eelseisva eelarveaasta majandusliku ja sotsiaalse arengu prognoosi põhjal igale eelarveliste vahendite kasutajale tema kulude piirsumma. Vahendite kasutajad esitavad oma täpsustused ja vastulaused koos valla arengukava vastava osa täpsustamise või muutmise ettepanekutega. 4. Valla eelarve tulude ja kulude tasakaalustamiseks võib vallavalitsus teha vallavolikogule ettepaneku laenu võtmiseks, vallavara müügiks enampakkumisel või valla võlatähtede emiteerimiseks. 5. Valla eelarve projekt, vastuvõetud eelarve, eelarve muudatused ning eelarve täitmise aruanne avalikustatakse sarnaselt valla õigusaktidega. Paragrahv 45. Haaslava valla majandustegevus 1. Valla majandustegevus on: 1.1. osalemine ettevõtluses; 1.2. tehingud vallavaraga; 1.3. ajutiselt vabadelt eelarvevahenditelt intressi saamine; 1.4. fondide ja sihtkapitalide vahendite suunamine. 2. Vallavara kasutajate majandustegevus ei tohi rikkuda vastava tegevusala vaba konkurentsi põhimõtteid. 3. Käesoleva põhimääruse paragrahvi 42 punktis 1 loetletud vallavara valitsejad võivad oma ülesannete täitmiseks sõlmida lepinguid füüsiliste ja juriidiliste isikutega seadusega ja vallavolikogu kehtestatud korras. Paragrahv 46. Haaslava valla kohalikud maksud ja koormised 1. Kohalikud maksud ja maksumäärad kehtestab seaduse alusel vallavolikogu enne valla eelarve kinnitamist või muutmist ja need rakendatakse koos eelarvega. 2. Vallavolikogul on õigus kehtestada koormisi füüsilistele ja juriidilistele isikutele kohustuslike tööde tegemiseks valla territooriumil kehtestatud heakorraeeskirjade täitmiseks. IX. HAASLAVA VALLA ARENGUKAVA Paragrahv 47. Haaslava valla arengukava eesmärk 1. Valla arengukava on volikogu poolt kinnitatav dokument, milles on sätestatud Haaslava valla sotsiaal-majandusliku olukorra ning keskkonna seisundi analüüs ja prognoos, arengu põhisuunad, territoriaalse üldplaneeringu ja infrastruktuuri arendamise alused. 2. Valla arengukava koostatakse vähemalt kolmeks eelseisvaks aastaks, arvestades valla arengustrateegiat. 3. Enne arengukava kinnitamist volikogus avalikustatakse selle projekt kõigile valla elanikele. 4. Valla elanikud esitavad ettepanekud arengukavasse vallavalitsuse kantselei kaudu vallavolikogu poolt kehtestatud tähtajaks. Paragrahv 48. Haaslava valla üldplaneering 1. Valla üldplaneering on valla funktsioonide täitmise tagamiseks välja töötatud terviklik maakasutusplaan, mille kehtestab volikogu riigi õigusaktides ning volikogu määrustes ja otsustes sätestatud nõudeid arvestades. Paragrahv 49. Ehitamine Haaslava vallas 1. Ehitamine Haaslava vallas on: 1.1. ehitise püstitamine maa peale ja maapõue; 1.2. olemasoleva ehitise laiendamine juurde-, peale- ja allaehitamise teel; 1.3. ehitise konstruktsioonide, ruumijaotuse või välisilme konstruktsiooniline muutmine; 1.4. tehnoloogilise ümberseadistamisega seotud ehitus- ja paigaldustööde tegemine; 1.5. ehitise lammutamine. 2. Ehitamise aluseks vallas on valla üldplaneering ja detailplaneeringud. Ehitamist reguleeritakse planeerimis- ja ehitusseadusega, valla ehitusmäärusega ning muude Eesti Vabariigi ja Haaslava valla õigusaktidega. Paragrahv 50. Haaslava valla kultuuriväärtuste kaitse 1. Valla omavalitsusorganite ülesanne on tagada valla territooriumil asuvate ajaloo-, ehitus-, arheoloogia-, kunsti- ja muude mälestiste ning väärtuste säilimine sõltumata nende omandusest või kasutusvaldusest. 2. Kaitset vajavate objektide väljaselgitamine ja vastavate piirangute seadmine toimub Eesti Vabariigi ja Haaslava valla õigusaktides sätestatud korras. Paragrahv 51. Keskkonnakaitse Valla omavalitsusorganite ülesanne on tagada tervislik elukeskkond, valla territooriumil asuvate ja kaitstavate looduslike koosluste ja üksikobjektide säilimine. X. HAASLAVA VALLA VÄLISSUHTED Paragrahv 52. Haaslava valla välissuhete korraldamise alused 1. Vallal on õigus iseseisvalt astuda kohalikke omavalitsusi ühendavate rahvusvaheliste organisatsioonide liikmeks või arendada nendega koostööd. 2. Rahvusvaheliste organisatsioonide liikmeks astumise või nendest lahkumise, samuti nendes valla esindamise küsimuse otsustab vallavolikogu. 3. Valla omavalitsusorganitel on õigus vabalt arendada vastastikku huvipakkuvat ja kasulikku koostööd kõikide omavalitsustega Eestis ja väljaspool Eesti Vabariiki. Paragrahv 53. Haaslava valla regionaalne koostöö 1. Haaslava vald arendab vastastikku huvipakkuvat ja kasulikku koostööd eelkõige teiste Tartumaa valdadega ning teiste koostööpartneritega piirkonnas, ta otsib ja sõlmib uusi koostöösidemeid valla arengu ja elanike huvides. 2. Haaslava valla omavalitsusorganite, valla asutuste või nende volitatud esinduste või isikute sõlmitud välislepingud kuuluvad läbivaatamisele ja kinnitamisele vallavolikogus, kui nende täitmisega kaasnevad täiendavad kohustused valla eelarvest. XI. LÕPPSÄTTED Paragrahv 54. Haaslava valla põhimääruse vastuvõtmine ja muutmine 1. Põhimääruse võtab vastu või muudab vallavolikogu. 2. Põhimäärus või selles tehtud muudatus võetakse vastu volikogu koosseisu häälteenamusega. Lisa Haaslava Vallavolikogu 25. novembri 1998. a määrusele nr 23 Haaslava valla vapp