Riigikohtu Tsiviilkolleegium — 3-2-1-43-05 Riigikohtu tsiviilkolleegiumi 26. aprilli 2005. a määrus Eesti Kaubandus-Tööstuskoja Arbitraažikohtu nõukogu taotluses hagi tagamiseks KGW NORDWIND Energie und Umwelttechnik GmbH ja AS Baltnorvent hagis Est Wind Power OÜ ja Harry Raudvere vastu seltsingulepingu ülesütlemise tühisuse tunnustamiseks ja kinnistusraamatusse üürilepingu kohta märke tegemiseks — RT III, 15, 156

RIIGIKOHTU TSIVIILKOLLEEGIUMI MÄÄRUS Kohtuasja number 3-2-1-43-05 Määruse kuupäev Tartu, 26. aprill 2005. a Kohtukoosseis Eesistuja A. Kull, liikmed V. Kõve ja L. Laarmaa Kohtuasi Eesti Kaubandus-Tööstuskoja Arbitraažikohtu nõukogu taotlus hagi tagamiseks KGW NORDWIND Energie und Umwelttechnik GmbH ja AS Baltnorvent hagis Est Wind Power OÜ ja Harry Raudvere vastu seltsingulepingu ülesütlemise tühisuse tunnustamiseks ja kinnistusraamatusse üürilepingu kohta märke tegemiseks Vaidlustatud kohtulahend Viru Ringkonnakohtu 2. veebruari 2005. a määrus tsiviilasjas nr 2-2-154/05 Kaebuse esitaja ja kaebuse liik KGW NORDWIND Energie und Umwelttechnik GmbH erikaebus Asja läbivaatamise kuupäev 4. aprill 2005. a, kirjalik menetlus Resolutsioon 1. Tühistada Viru Ringkonnakohtu 2. veebruari 2005. a määrus KGW NORDWIND Energie und Umwelttechnik GmbH-d puudutavas osas ja saata asi tühistatud osas samale ringkonnakohtule uueks läbivaatamiseks. Muus osas jätta ringkonnakohtu määrus muutmata. 2. Erikaebus rahuldada osaliselt. 3. Tagastada OÜ-le Advokaadibüroo Ots & Co 14. veebruaril 2005. a KGW NORDWIND Energie und Umwelttechnik GmbH erikaebuselt tasutud kautsjon 200 (kakssada) krooni. Asjaolud ja menetluse käik 1. KGW NORDWIND Energie und Umwelttechnik GmbH ja AS Baltnorvent esitasid 27. oktoobril 2004. a Eesti Kaubandus-Tööstuskoja (edaspidi EKTK) Arbitraažikohtule hagi Est Wind Power OÜ ja Harry Raudvere vastu seltsingulepingu ülesütlemise tühisuse tunnustamiseks ja kinnistusraamatusse üürilepingu kohta märke tegemiseks. EKTK Arbitraažikohtu nõukogu võttis sama päeva otsusega selle hagi menetlusse. Hagejad taotlesid hagi tagamise abinõude kohaldamist. EKTK Arbitraažikohtu nõukogu otsustas 10. novembril 2004. a hagi tagamise taotluse rahuldada ning pöörduda hagi tagamise abinõu rakendamiseks Ida-Viru Maakohtu poole. 22. novembril 2004. a esitas EKTK Arbitraažikohtu nõukogu Ida-Viru Maakohtule taotluse hagi tagamise abinõu rakendamiseks, paludes seada kinnistusraamatusse KGW NORDWIND Energie und Umwelttechnik GmbH ja AS Baltnorvent kasuks käsutamise keelumärge H. Raudverele kuuluvatele hoonestusõigustele. 2. Ida-Viru Maakohtu 23. novembri 2004. a määrusega taotlus rahuldati ja seati KGW NORDWIND Energie und Umwelttechnik GmbH ja AS Baltnorvent kasuks Ida-Viru Maakohtu kinnistusosakonna Ida-Viru jaoskonna registriosadesse nr 34013, nr 34014, nr 34015, nr 34016 ja nr 34021 käsutamise keelumärge H. Raudverele kuuluvatele hoonestusõigustele. 3. Hageja AS Baltnorvent ja kostja H. Raudvere esitasid Ida-Viru Maakohtu määruse peale erikaebused. AS Baltnorvent palus tühistada maakohtu määruse osas, millega seati käsutamise keelumärked H. Raudverele kuuluvatele hoonestusõigustele KGW NORDWIND Energie und Umwelttechnik GmbH kasuks ning teha uus määrus, millega jätta KGW NORDWIND Energie und Umwelttechnik GmbH taotlus tema kasuks hoonestusõiguste käsutamise keelumärgete seadmiseks rahuldamata. H. Raudvere palus maakohtu määruse tühistada ja uue määrusega jätta hagi tagamise taotlus rahuldamata või tühistada maakohtu määrus osas, millega seati hagi tagamise korras käsutamise keelumärge KGW NORDWIND Energie und Umwelttechnik GmbH kasuks. Ringkonnakohtu lahend ja põhjendused 4. Viru Ringkonnakohus tühistas 2. veebruari 2005. a määrusega maakohtu määruse ning lõpetas asja menetluse. Kohtumääruse põhjenduste kohaselt ei kuulu EKTK Arbitraažikohtu nõukogu esitatud hagi tagamise taotluse läbivaatamine kohtu pädevusse. Eeltoodud taotluse läbivaatamise õigust ei tulene kohtule tsiviilkohtumenetluse seadustikust, seadusest Eesti Kaubandus-Tööstuskoja Arbitraažikohtu kohta ega muudest seadustest. Asjaosaliste põhjendused 5. Erikaebuses palub hageja KGW NORDWIND Energie und Umwelttechnik GmbH ringkonnakohtu määruse tühistada ja saata asi samale ringkonnakohtule uueks läbivaatamiseks. Ringkonnakohtu seisukoht, et EKTK Arbitraažikohtu nõukogu esitatud hagi tagamise taotluse läbivaatamine ei kuulu kohtu pädevusse, on vastuolus seadusega Eesti Kaubandus-Tööstuskoja Arbitraažikohtu kohta ning EKTK Arbitraažikohtu reglemendiga. Nimetatud õigusaktidest tuleneb, et arbitraažikohus ei saa hagi iseseisvalt tagada enne, kui on moodustatud vaidlust lahendav vahekohus. Tulenevalt viidatud seaduse §-st 42 ja reglemendi §-st 111 tagab hagi enne vaidlust lahendava vahekohtu moodustamist maa- või linnakohus EKTK Arbitraažikohtu nõukogu taotluse alusel. Kuna käesolevas asjas ei ole vaidlust lahendavat vahekohut veel moodustatud, sai hagi tagamise abinõusid kohaldada ainult EKTK Arbitraažikohtu nõukogu taotlusel Ida-Viru Maakohtu määrusega. AS Baltnorvent ringkonnakohtu määruse peale erikaebust ei esitanud. 6. Vastuses erikaebusele vaidles kostja H. Raudvere sellele vastu ja leidis, et ringkonnakohtu määrus on seaduslik ja põhjendatud. Tsiviilkolleegiumi seisukoht 7. Kolleegium leiab, et ringkonnakohtu määrus tuleb TsMS § 363 p 2 kohaselt KGW NORDWIND Energie und Umwelttechnik GmbH erikaebuse alusel teda puudutavas osas tühistada protsessiõiguse normi olulise rikkumise tõttu. Muus osas jätta määrus muutmata. KGW NORDWIND Energie und Umwelttechnik GmbH hagi tagamise avaldust puudutavas osas tuleb asi saata ringkonnakohtule uueks läbivaatamiseks. 8. TsMS § 217 p 1 kohaselt lõpetab kohus menetluse, kui asi ei kuulu kohtu pädevusse tsiviilkohtumenetluse korras läbivaatamiseks. Ringkonnakohus lõpetas asjas menetluse, leides, et tsiviilkohtumenetluse seadustikust ega muudest seadustest ei tulene, et EKTK Arbitraažikohtu nõukogu esitatud hagi tagamise taotluse läbivaatamine kuulub kohtu pädevusse. Kolleegium ringkonnakohtu seisukohaga ei nõustu. 9. Kolleegium leiab, et seadus Eesti Kaubandus-Tööstuskoja Arbitraažikohtu kohta eristab poolte taotluse alusel hagi tagamise võimalusi enne ja pärast vaidlust läbivaatava arbitraažikohtu moodustamist ning kehtestab sellekohase regulatsiooni sama seaduse §-des 41 ja 42. 10. Seaduse Eesti Kaubandus-Tööstuskoja Arbitraažikohtu kohta § 4 järgi vaatab vaidlusi arbitraažikohus läbi poolte valitud või arbitraažikohtu määratud üks või mitu arbiteri. Vaidluse lahendamiseks moodustatud arbitraažikohtu pädevus hagi tagamiseks on sätestatud viidatud seaduse §-s 41. Selle paragrahvi kohaselt võib arbitraažikohus poole avalduse alusel, kui pooled ei ole kokku leppinud teisiti, rakendada hagi tagamise abinõuna kostjale kuuluva kinnisvara võõrandamise keelumärke või kohtuliku hüpoteegi seadmist kinnistusraamatus ja tema või teiste isikute juures oleva vallasvara või rahasummade arestimist hagihinda arvestades. Samuti võib arbitraažikohus hagi tagamise abinõuna keelata kostjal teatud tehingute ja toimingute tegemise. 11. Kuigi seaduse Eesti Kaubandus-Tööstuskoja Arbitraažikohtu kohta § 41 kohaselt on hagi tagamine arbitraažikohtu poolt võimalik pärast vaidlust lahendava arbitraažikohtu moodustamist, ei välista seadus hagi tagamise avalduse läbivaatamist enne vaidlust lahendava arbitraažikohtu moodustamist. Eesti Kaubandus-Tööstuskoja Arbitraažikohtu reglemendi § 2 kohaselt moodustatakse arbitraažikohtu töö juhtimiseks arbitraažikohtu nõukogu. Sellisele institutsionaalse arbitraažikohtu juhtorganile on reglemendi kohaselt antud pädevus vajalike toimingute tegemiseks pärast hagiavalduse saamist, kui konkreetset vaidlust lahendavat arbitraažikohut ei ole veel moodustatud. Kolleegium leiab, et arbitraažikohtu nõukogul on õigus edastada enne vaidlust lahendava arbitraažikohtu moodustamist esitatud poolte taotlused (sh taotlused hagi tagamiseks), mille lahendamiseks tal endal pädevus puudub, maa- või linnakohtule. Selline õigus tuleneb seaduse Eesti Kaubandus-Tööstuskoja Arbitraažikohtu kohta §-st 42. Nimetatud sätte kohaselt võib arbitraažikohus taotleda maa- või linnakohtult abi tõendamismenetluseks või muudeks kohtutoiminguteks, mis ei ole arbitraažikohtu pädevuses. Kohus lahendab taotluse vastavalt tõendamismenetluse või muude kohtutoimingute kohta kehtivatele menetlussätetele. Kuna enne vaidlust lahendava arbitraažikohtu moodustamist hagi tagamise otsustamine ei ole arbitraažikohtu pädevuses, võib arbitraažikohus oma nõukogu kaudu taotleda maa- või linnakohtult hagi tagamise avalduse läbivaatamist. 12. Eeltoodu alusel asub kolleegium seisukohale, et EKTK Arbitraažikohtu nõukogu taotlus hagi tagamise avalduse läbivaatamiseks kuulub tulenevalt seaduse Eesti Kaubandus-Tööstuskoja Arbitraažikohtu kohta §-st 42 kohtu pädevusse. 13. Kolleegium peab vajalikuks märkida, et hagi tagamist seonduvalt üürilepinguga on Riigikohtu tsiviilkolleegium käsitlenud 8. detsembri 2004. a otsuses tsiviilasjas nr 3-2-1-136-04 (RT III 2004, 37, 381). A. KULL V. KÕVE L. LAARMAA