Riigikohtu Tsiviilkolleegium — 3-2-1-42-05 Riigikohtu tsiviilkolleegiumi 21. aprilli 2005. a määrus OÜ SMARTIINA (pankrotis) pankrotimenetluses võlausaldajate häälte arvu kinnitamine — RT III, 15, 154

RIIGIKOHTU TSIVIILKOLLEEGIUMI MÄÄRUS Kohtuasja number 3-2-1-42-05 Määruse kuupäev Tartu, 21. aprill 2005 Kohtukoosseis Eesistuja T. Tampuu, liikmed L. Laarmaa ja J. Luik Kohtuasi OÜ SMARTIINA (pankrotis) pankrotimenetluses võlausaldajate häälte arvu kinnitamine Vaidlustatud kohtulahend Tallinna Ringkonnakohtu 5. jaanuari 2005. a määrus tsiviilasjas nr 2-2/306/05 Kaebuse esitaja ja kaebuse liik Tiit Luide, OÜ TÄITEMENETLUSE ÕIGUSBÜROO ja Martin Pärna erikaebus Asja läbivaatamise kuupäev 11. aprill 2005. a, kirjalik menetlus Resolutsioon 1. Tühistada Tallinna Ringkonnakohtu 5. jaanuari 2005. a määrus. Saata asi Tallinna Linnakohtule erikaebuste menetlusse võtmise otsustamiseks. 2. Erikaebus rahuldada. 3. Tagastada OÜ-le TÄITEMENETLUSE ÕIGUSBÜROO 17. jaanuaril 2005. a tasutud kautsjon 200 (kakssada) krooni ning 11. märtsil 2005. a M. Pärna ja T. Luide erikaebustelt tasutud kautsjon 400 (nelisada) krooni. Asjaolud ja menetluse käik 1. 1. novembril 2004. a kuulutas Tallinna Linnakohus välja OÜ SMARTIINA pankroti. 29. novembril 2004. a toimus võlausaldajate esimene üldkoosolek. Koosolekul vaidlustasid halduri määratud häälte arvu võlausaldajad Tiit Luide, OÜ TÄITEMENETLUSE ÕIGUSBÜROO ja Martin Pärn. Samal päeval kinnitas kohtunik halduri määratud hääled, tehes selle kohta määruse. 2. T. Luide, OÜ TÄITEMENETLUSE ÕIGUSBÜROO ja M. Pärn esitasid Tallinna Linnakohtu määruse peale erikaebused. Ringkonnakohtu lahend ja põhjendused 3. Tallinna Ringkonnakohus tagastas 5. jaanuari 2005. a määrusega (vormistatud kirjana) erikaebused, leides, et pankrotiseadus (PankrS ) ei näe ette võimalust esitada erikaebust PankrS § 82 lg 4 alusel tehtud määruse peale. Määrus ei takista asja edasist menetlemist. Asjaosaliste põhjendused 4. Ühises erikaebuses paluvad T. Luide, OÜ TÄITEMENETLUSE ÕIGUSBÜROO ja M. Pärn ringkonnakohtu määruse tühistada ja saata asi samale kohtule uuesti läbivaatamiseks. 5. Kaebajad leiavad, et PankrS § 82 lg 4 alusel tehtud määruse peale peab olema võimalik erikaebust esitada. Absurdne on olukord, mil võlausaldajal on kasulikum lasta koosolekul osaleval kohtunikul halduri antud hääled kinnitada PankrS § 82 lg 5 esimese lause kohaselt ja alles seejärel esitada erikaebus teise astme kohtule. Kui ta aga vaidleb halduri määratud häälte arvule vastu ja need määrab üldkoosolekul osalev kohtunik, ta määrust vaidlustada ei saa. 6. Võlausaldajate esimene üldkoosolek on kõige olulisem koosolek, sest sellel koosolekul otsustavad võlausaldajad halduri kinnitamise ja valivad vajaduse korral pankrotitoimkonna liikmed. Halduri kinnitamise õiguse õiglase teostamise eelduseks on vastavalt seadusele antud häälte arv. Seega peab olema võlausaldajale tagatud õigus vaidlustada ka kohtuniku poolt PankrS § 82 lg 4 alusel määratud häälte arvu. 7. Ringkonnakohus on rikkunud protsessiõiguse norme, tagastades erikaebuse kirjaga, mitte määrusega. Tsiviilkolleegiumi seisukoht 8. Kolleegium leiab, et ringkonnakohtu määrus tuleb TsMS § 363 p 1 alusel tühistada pankrotiseaduse väära tõlgendamise tõttu ja asi tuleb saata Tallinna Linnakohtule erikaebuste menetlusse võtmise otsustamiseks. 9. Käesolevas vaidluses tuleb lahendada küsimus, kas PankrS § 82 lg-s 4 nimetatud kohtumääruse peale saab võlausaldaja erikaebust esitada. Ringkonnakohus on leidnud, et pankrotiseadus sellist õigust võlausaldajale ei anna. 10. Häälte arvu määramine on sätestatud PankrS §-s 82. Pankrotiseaduse § 82 lg 4 on sõnastatud järgmiselt: «Kui üldkoosolekul osalenud võlausaldaja ei nõustu talle halduri poolt määratud häälte arvuga või kui talle määratud häälte arvu vaidlustab teine võlausaldaja, määrab häälte arvu üldkoosolekul osalev kohtunik, tehes selle kohta määruse.» Sama paragrahvi 5. lõige on sõnastatud järgmiselt: «Vastavalt käesoleva paragrahvi lõigetele 1–3 määratud häälte arvu kinnitab kohtunik määrusega. Määruse peale võib esitada erikaebuse.» 11. Lähtuvalt PankrS § 82 lõigete 4 ja 5 sõnastusest peab kolleegium vajalikuks lühidalt käsitleda alates 1. jaanuarist 2004. a kehtiva pankrotiseaduse koostamise ja vastuvõtmise kohta kättesaadavaid materjale. 12. Pankrotiseaduse eelnõu algteksti kohaselt ei nähtud PankrS §-s 82 ette võimalust esitada kohtuniku määruse peale erikaebust. Eelnõu seletuskirja kohaselt oli see teadlik valik, et vältida pikki ning segadusttekitavaid vaidlusi häälte arvu üle, mis omakorda võib kaasa tuua üldkoosoleku otsuste tühistamise. 13. Eelnõu menetluse käigus on seadusandja siiski pidanud vajalikuks sätestada PankrS § 82 lg-s 5 erikaebuse esitamise õiguse. Siiski ei nähtu kolleegiumile kättesaadavatest materjalidest selgesõnalist põhjendust, miks seadusandliku protseduuri käigus selline muudatus tehti. Küll saab teha järelduse, et seadusandja pidas häälte arvu määramise küsimust niivõrd oluliseks, et on sätestanud selles küsimuses tehtud esimese astme kohtu määruse peale erikaebuse esitamise õiguse. 14. Kolleegium leiab, et PankrS § 82 lg-te 4 ja 5 kohaldamist tuleb analüüsida nende koostoimes. Pankrotiseaduse § 82 lg 4 reguleerib häälte määramist olukorras, kus üldkoosolekul osalenud võlausaldaja ei nõustu talle halduri määratud häälte arvuga või kui talle määratud häälte arvu vaidlustab teine võlausaldaja. Sellisel juhul määrab häälte arvu üldkoosolekul osalev kohtunik. Pankrotiseaduse § 82 lg 5 järgi peab halduri määratud hääled kinnitama kohtunik. Mõlemal juhul teeb kohtunik määruse. Kolleegium leiab, et PankrS § 82 lõike 5 teises lauses nimetatud määrus ja õigus esitada selle määruse peale erikaebus hõlmab ka sama paragrahvi lõikes 4 nimetatud määrust. Kui see nii ei oleks, tekiks olukord, mil ühes ja samas vaidlusaluses küsimuses, s.o võlausaldajale häälte arvu määramises lubatakse ja ei lubata (PankrS § 5 lg 1) ringkonnakohtule erikaebust esitada. Kolleegium ei näe kohtuniku poolt häälte arvu kinnitamises või vaidluse korral häälte määramises kvalitatiivse eristamise vajadust, mis ühel juhul (lg 5) õigustaks määrusele erikaebuse esitamist ja teisel juhul (lg 4) ei õigustaks. Ka poleks mõistlik lahendus, et võlausaldaja, kes soovib saada tema jaoks olulises vaidluses häälte arvu üle ka ringkonnakohtu seisukohta, peaks laskma kohtunikul halduri häälte arvu määramise kinnitada selleks, et tal tekiks õigus esitada erikaebus. Nii häälte arvu kinnitamisel kui häälte arvu määramisel tuleks kohtunikul kontrollida PankrS § 82 lg-tes 1–3 sätestatud aluseid. Seega on põhjendatud erikaebuste väide, et ka PankrS § 82 lg 4 alusel tehtud määruse peale võib esitada erikaebuse. 15. Põhjendatud on ka erikaebuste väide, et ringkonnakohus on oluliselt rikkunud protsessiõiguse normi, tagastades erikaebuse kirjaga. Kuigi tsiviilkohtumenetluse seadustik ei reguleeri olukorda, mil isik esitab erikaebuse kohtumääruse peale, mille peale edasikaebeõigust menetlusnorm ette ei näe, tuleb lähtuvalt TsMS § 331 lg-st 1, mille kohaselt erikaebuse esimese astme kohtu määruse peale lahendab ringkonnakohus määrusega, selline erikaebus jätta määrusega läbi vaatamata. Riigikohtus on seda seisukohta põhjendanud lahendis tsiviilasjas nr 3-2-1-158-04 (RT III 2005, 4, 39). T. TAMPUU L. LAARMAA J. LUIK