Põltsamaa Linnavolikogu — Põltsamaa linna põhimääruse kinnitamine uues redaktsioonis — RTL, 366, 1562

Võttes aluseks kohaliku omavalitsuse korralduse seaduse (RT I 1993, 37, 558; 1994, 12, 200; 19, 340; 72, 1263; 84, 1475; 1995, 16, 228; 17, 237; 23, 334; 26--28, 355; 59, 1006; 97, 1664; 1996, 36, 738; 37, 739; 40, 773; 48, 942; 89, 1591; 1997, 13, 210; 29, 449 ja 450; 69, 1113; 1998, 28, 356; 59, 941; 61, 984) paragrahvi 8 ja läbi arutanud tehtud ettepanekud, Põltsamaa Linnavolikogu määrab: 1. Kinnitada Põltsamaa linna põhimäärus uues redaktsioonis (lisatud). 2. Tunnistada kehtetuks Põltsamaa Linnavolikogu 29. septembri 1993. a otsus nr 93 «Põltsamaa linna põhimääruse kinnitamine», Põltsamaa Linnavolikogu 24. mai 1995. a. määrus nr 7 «Põltsamaa linna põhimääruse muutmine» ja Põltsamaa Linnavolikogu 9. detsembri 1996. a määrus nr 1 «Põltsamaa linna põhimääruse muutmine». 3. Määrus jõustub 1. jaanuaril 1999. a. Volikogu esimees Ants KUUL Kinnitatud Põltsamaa Linnavolikogu 16. novembri 1998. a määrusega nr 44 Põltsamaa linna põhimäärus I. ÜLDSÄTTED 1. Linna põhimääruse mõiste Põltsamaa linna põhimäärus on õigusakt, milles sätestatakse Põltsamaa linna omavalitsusorganite, nende komisjonide ning linna ametiasutuste moodustamise kord, õigused, kohustused ja töökord, nende suhted teiste omavalitsusüksuste, asutuste, ettevõtete, organisatsioonide ja üksikisikutega. 2. Põltsamaa linna kohalik omavalitsus 2.1. Põltsamaa linna (edaspidi linn vastavas käändes) kohalik omavalitsus on tema demokraatlikult moodustatud võimuorganite õigus, võime ja kohustus seaduste alusel iseseisvalt korraldada ja juhtida kohalikku elu, lähtudes linnaelanike õigustatud vajadustest ja huvidest ning arvestades linna kui terviku arengu iseärasusi. 2.2. Omavalitsust teostavad linnaelanikud ja omavalitsusorganid. Kohalik omavalitsus teostub linnas demokraatlikult moodustatud esindus- ja võimuorganite kaudu, samuti kohaliku elu küsimustes rahvaküsitluse, -hääletuse või -algatuse teel. 3. Kohaliku omavalitsuse põhimõtted linnas Kohalik omavalitsus linnas rajaneb järgmistel põhimõtetel: 1) kohaliku elu küsimuste iseseisev ja lõplik otsustamine ning nende lahendamise korraldamine; 2) igaühe seaduslike õiguste ja vabaduste tagamine linnas; 3) seaduste järgimine oma ülesannete ja kohustuste täitmisel, seaduslikkuse tagamine ja seaduslike vahendite vaba valik oma ülesannete ja kohustuste täitmisel; 4) linnaelanike õigus osaleda kohaliku omavalitsuse teostamises; 5) omavalitsusorganite vastutus neile antud õiguste ja pandud kohustuste täitmisel; 6) linnaelanike õiguste ja huvide kaitse, neile avalike teenuste osutamine ja vahendamine; 7) linna elanikele ja ettevõtetele tingimuste loomine iseseisvaks toimetulekuks; 8) tegevuse avalikkus. 4. Linna kohaliku omavalitsuse õiguslikud alused 4.1. Linna omavalitsus juhindub oma tegevuses Eesti Vabariigi põhiseadusest, seadustest ja riigi teistest õigusaktidest, rahvusvahelistest lepingutest, käesolevast põhimäärusest ning lepingutest riigiorganitega, teiste omavalitsusüksuste või liitudega. 4.2. Linna omavalitsus otsustab talle seadusega pandud kohaliku elu küsimusi ja korraldab nende lahendamist, samuti lahendab kõiki neid kohaliku elu küsimusi, mis ei ole seadusega antud riigiorganite või kellegi teise pädevusse. 5. Linna omavalitsusorganid Linna omavalitsusorganid on: 1) linnavolikogu -- omavalitsusüksuse esinduskogu, mis valitakse linna hääleõiguslike elanike poolt seaduse alusel; 2) linnavalitsus -- linnavolikogu poolt moodustatud täitevorgan. 6. Linna omavalitsuse ülesanded ja pädevus 6.1. Linna omavalitsuse ülesanded on, juhul kui need ülesanded ei ole seadusega antud kellegi teise täita, korraldada: 1) sotsiaalabi ja -teenuseid; 2) vanurite hoolekannet; 3) elamu- ja kommunaalmajandust; 4) veevarustust ja kanalisatsiooni; 5) heakorda; 6) planeeringuid ja ehitustegevust; 7) linnasisest ühistransporti; 8) teede ja tänavate korrashoidu. 6.2. Linna ülesanne on linna omandis olevate koolieelsete lasteasutuste, üldhariduskoolide, raamatukogude, rahvamajade, muuseumide, spordibaaside, hoolekande- ja tervishoiuasutuste ning teiste kohalike asutuste ülalpidamine. Nimetatud asutuste osas võidakse seadusega ette näha teatud kulutuste katmist kas riigieelarvest või muudest allikatest. 6.3. Lisaks käesoleva punkti alapunktides 6.1 ja 6.2 sätestatud ülesannetele otsustab ja korraldab linna omavalitsus neid kohaliku elu küsimusi, mis on talle pandud seadusega või mis ei ole seadusega antud kellegi teise otsustada ja korraldada. 6.4. Linna omavalitsus täidab riiklikke kohustusi, mis on talle pandud seadusega või mis tulenevad selleks volitatud riigiorgani ja linnavolikogu vahelistest lepingutest, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti. 7. Linn avalik-õigusliku isikuna 7.1. Linn on avalik-õiguslik juriidiline isik, keda esindavad seaduste ja antud põhimäärusega kooskõlas ning kehtestatud korras oma pädevuse piires linnavolikogu, linnavolikogu esimees, linnavalitsus ja linnapea. 7.2. Linnal on avalik-õigusliku juriidilise isikuna iseseisev eelarve, arveldusarve pangas ja oma sümboolika. 8. Linna omavalitsusorganite suhted riigiorganitega 8.1. Linna omavalitsusorganite ning riigi valitsusasutuste suhted põhinevad seadustel ja lepingutel. 8.2. Linnavolikogul on õigus esitada Vabariigi Valitsusele ettepanekuid seaduste ja teiste õigusaktide vastuvõtmiseks või muutmiseks. 8.3. Linna omavalitsusorganid ei tohi delegeerida oma ülesandeid ja pädevust ning nende täitmiseks seadusega ettenähtud vahendeid riigi valitsusasutustele. 8.4. Linnavolikogu valib Vabariigi Presidendi valimiskogusse esindajad ning Jõgeva Maakohtu kaasistujad seaduses sätestatud korras. 9. Linna suhted teiste omavalitsusüksuste ja nende liitudega 9.1. Linna suhted teiste kohalike omavalitsusüksustega rajanevad omavahelistel lepingutel. 9.2. Lepinguid teiste kohalike omavalitsustega võib sõlmida ühiste huvide väljendamiseks, kaitsmiseks ning muude ülesannete täitmiseks. Samadel alustel võib moodustada liite ja ühisasutusi. 9.3. Linnavolikogu, linnavalitsus ja linnaasutused osalevad linna arenguga seotud kohaliku omavalitsuse üksuste regionaalses koostöös, arendavad sidemeid ja teevad koostööd teiste omavalitsusüksustega. 9.4. Linnavolikogu, linnavalitsus ja linna ametiasutused arendavad vastastikku huvipakkuvat ja kasulikku koostööd koostööpartneritega, otsivad ja sõlmivad uusi koostöösidemeid linna arengu ja linnaelanike huvides. 10. Rahvusvaheline suhtlemine 10.1. Linnal on õigus astuda vastavate rahvusvaheliste organisatsioonide liikmeks või arendada nendega koostööd. Linnal on õigus sõlmida koostöö- ja sõpruslepinguid rahvusvaheliste organisatsioonide ja asutustega ning teiste riikide valitsusasutustega ja kohalike omavalitsustega. 10.2. Suhetes rahvusvaheliste organisatsioonidega esindab linna tema volikogu või volikogu poolt määratud esindus, kui vastava organisatsiooni põhikirjas või linnavolikogu õigusaktidega ei ole sätestatud teisiti. Rahvusvaheliste ja regionaalsete organisatsioonide liikmeks astumise ja nendest lahkumise otsustab linnavolikogu. 10.3. Rahvusvahelised lepingud kinnitab linnavolikogu. 10.4. Linnavolikogul, linnavalitsusel ja linnaasutustel on õigus vabalt arendada võrdväärset, vastastikku huvipakkuvat ja kasulikku koostööd kõigi linnade ja teiste kohaliku omavalitsuse üksustega Eestis ja väljaspool Eestit. Linnaasutused informeerivad sellest linnavalitsust. 10.5. Linna esindavad välissuhtlemisel vastavalt oma pädevusele linnavolikogu esimees ja linnapea, kui linnavolikogu ei ole otsustanud teisiti. 11. Linna sümbolid 11.1. Põltsamaa linna sümbolid on vapp ja lipp. 11.2. Linna vapiks on rohelisel kilbil müürihambulise lõikega vapipäis ja aadlikroon -- mõlemad kuldsed. Linna vapi etalonkujutis on toodud põhimääruse lisas 1. 11.3. Linna lipp (edaspidi linnalipp) on järgmine: rohelise ristkülikukujulise lipu keskel on kollane horisontaallaid, mis moodustab 1/7 lipu laiusest. Lipu normaalsuurus on 105 x 165 cm, laiuse ja pikkuse suhe on 7 : 11 ühikut. Linnalipu etalonkujutis on toodud põhimääruse lisas 2. 12. Linna sümbolite kasutamise kord 12.1. Linna vappi kasutatakse: 1) linnavolikogu, linnavalitsuse, linnaasutuste, samuti äriühingute, mille aktsiate või osatähtede ainuomanikuks on Põltsamaa linn, pitsatitel ja dokumendiplankidel; 2) linna pidulikel ürikutel, autasudel, meenetel ja ametimärkidel; 3) linnavalitsuse hoonel ja linna piiritähistel. 12.2. Juhtudel, mis ei ole toodud esimese alapunkti punktis 1, võib linna vappi kasutada üksnes linnavalitsuse loal. 12.3. Linna vapi kasutamine etalonist erineval kujul kuulub igakordsele läbivaatamisele ja kinnitamisele linnavalitsuse poolt. 12.4. Linna lipp heisatakse: 1) alaliselt linnavalitsuse haldushoonel; 2) ajutiselt linna pidupäevadel, suhtlemisel teiste omavalitsusüksustega, samuti muudel avalikel üritustel. 12.5. Linna lipu heiskamise võib teha kohustuslikuks üksnes linnavolikogu otsuse või linnavalitsuse korraldusega linnale kuuluvatel hoonetel, rajatistel või maa-aladel. Teistele omanikele on niisugused otsused või korraldused üksnes soovitusliku iseloomuga. 12.6. Linna lipp heisatakse hoone peasissekäigu juurde või mujale selleks sobivasse kohta kas lipuvardaga vastavasse hoidjasse või lipumasti. 12.7. Kui linna lipp heisatakse koos Eesti riigilipuga, mõne teise riigi või tema omavalitsusüksuse, mõne Eesti maakonna, valla, linna või muu lipuga, asub linnalipp lippude poolt vaadatuna vasakul teise riigi või Eesti riigilipust. 13. Põltsamaa linna teenetemärk 13.1. Põltsamaa linna teenetemärk antakse üksikisikule Põltsamaa linnale osutatud eriliste teenete eest. 13.2. Teenetemärgi kirjelduse kinnitab linnavalitsus. 13.3. Põltsamaa linna teenetemärk võidakse anda Eesti Vabariigi kodanikele ja välisriikide kodanikele. 13.4. Teenetemärk antakse reeglina üle Eesti Vabariigi aastapäeval. 13.5. Teenetemärgi taotlusi on õigus esitada linnavolikogu ja linnavalitsuse liikmetel, samuti Põltsamaal registreeritud ja tegutsevatel juriidilistel isikutel. 13.6. Kirjalikud taotlused esitatakse linnavalitsusele iga aasta 1. veebruariks. 13.7. Linnavalitsuse ettepanekul otsustab teenetemärgi andmise linnavolikogu. 13.8. Teenetemärgi kandmise õigust tõendatakse vastava diplomiga. 13.9. Teenetemärgi kavaleril puuduvad eriõigused. 13.10. Teenetemärk ei kuulu asendamisele. 13.11. Teenetemärgi kavaleride nimed koos teenetemärgi andmise otsuse ja teenete kirjeldusega kantakse linnavolikogu istungi protokolli juurde. 14. Põltsamaa linna aukodanik 14.1. Põltsamaa linna aukodaniku nimetus antakse üksikisikutele Põltsamaa linnale osutatud väljapaistvate teenete eest või linnapoolse erilise austuse avaldusena. 14.2. Aukodaniku statuudi kirjelduse kinnitab linnavalitsus. 14.3. Põltsamaa linna aukodaniku nimetus võidakse anda Eesti Vabariigi kodanikele, samuti välisriigi kodanikele. 14.4. Aukodaniku nimetuse taotlusi on õigus esitada linnavolikogu ja linnavalitsuse liikmetel, samuti Põltsamaal registreeritud juriidilistel isikutel. 14.5. Kirjalikud taotlused esitatakse linnavalitsusele iga aasta 1. veebruariks. 14.6. Linnavalitsuse ettepanekul otsustab aukodaniku nimetuse andmise linnavolikogu. 14.7. Aukodaniku tunnistus antakse üle koos vapimärgiga. 14.8. Aukodanikul puuduvad eriõigused. 14.9. Aukodanike nimed koos andmise otsuse ja teenete kirjeldusega kantakse linnavolikogu protokolli juurde. 15. Põltsamaa linna vapimärk 15.1. Põltsamaa linna vapimärk on rinnamärk, millel on Põltsamaa täisvapi kujutis pärjatud altpoolt 2/3 ulatuses. 15.2. Põltsamaa linna vapimärgi kandmise õiguse annab Põltsamaa linna aukodaniku staatus. 16. Linna õiguste kaitse 16.1. Linna likvideerida, selle piire ja nime muuta ei tohi ilma linnavolikogu arvamust ära kuulamata. 16.2. Linnavolikogul on õigus linna territooriumil korraldada linna seisukohalt olulistes küsimustes elanike küsitlusi. 16.3. Linna omavalitsusel on oma seaduslike õiguste kaitseks ja tekkinud vaidluste lahendamiseks õigus pöörduda kohtusse. 17. Asjaajamiskeel Asjaajamiskeel Põltsamaa linna omavalitsusorganites ja asutustes on eesti keel. 18. Linna piir 18.1. Linna piir koos selle kirjeldusega määratakse Eesti territooriumi haldusjaotuse seaduses. 18.2. Linna piiri muutmise võib algatada Vabariigi Valitsus või linnavolikogu seaduses sätestatud korras. 18.3. Linna piiri muutmise otsustab Vabariigi Valitsus. 18.4. Linna piir looduses kooskõlastatakse naaberomavalitsusüksustega seaduses sätestatud korras ja tähistatakse linna suubuvatel teedel. 19. Linnaelanik 19.1. Linnaelanik on isik, kelle alaline elukoht on registreeritud Põltsamaa linnas. 19.2. Linnaelanik osaleb linnavolikogu valimistel vastavalt kohaliku omavalitsuse volikogu valimise seadusele. 20. Linnaelaniku valimisõigus Linnaelanik osaleb linnavolikogu valimistel vastavalt kohaliku omavalitsuse volikogu valimise seadusele. 21. Muude isikute õiguslik seisund Põltsamaa linnas Muudel isikutel on Põltsamaa linnas viibides linnaelanikega võrdsed õigused ja kohustused, välja arvatud seadusega kehtestatud piirangud. II. LINNAVOLIKOGU 22. Omavalitsusüksuse esinduskogu 22.1. Linnavolikogu on linna kui kohaliku omavalitsuse esinduskogu, mis valitakse seaduses sätestatud korras. 22.2. Linnavolikogu esindab ja tema tööd juhib linnavolikogu esimees, tema äraolekul aseesimees, nende puudumisel vanim linnavolikogu liige. 23. Linnavolikogu moodustamine 23.1. Linnavolikogu valitakse kohaliku omavalitsuse volikogu valimise seaduse alusel hääleõiguslike linnaelanike poolt üldistel, ühetaolistel ja otsestel valimistel kolmeks aastaks salajasel hääletamisel. 23.2. Linnavolikogu valimisteks määrab valimisringkonnad, valimisringkondade arvu, piirid ja mandaatide arvu igas valimisringkonnas linnavolikogu eelmine koosseis. 23.3. Linnavolikogus peab olema vähemalt 17 liiget. Linnavolikogu järgmise koosseisu liikmete arvu määrab linnavolikogu eelmine koosseis hiljemalt 90 päeva enne valimiste päeva. 23.4. Linnavolikogu uue koosseisu ja tema liikmete volitused algavad ning linnavolikogu eelmise koosseisu ja tema liikmete volitused lõpevad valimistulemuste väljakuulutamise päeval. 24. Linnavolikogu liige 24.1. Linnavolikogu liige on isik, kes on osutunud valituks vastavalt seadusele. 24.2. Linnavolikogu liige ei ole seotud mandaadiga. Linnavolikogu liige juhindub seadustest, linna õigusaktidest ning linnaelanike huvidest ja vajadustest. 24.3. Linnavolikogu liikme tegevus oma volituste täitmisel on avalik. Ta annab valijatele teavet oma tegevusest ning volikogu tegevusest tervikuna. 24.4. Linnavolikogu liikmel on õigus: 1) algatada linnavolikogu õigusakte ja teha ettepanekuid linnavolikogu istungil arutatavate küsimuste kohta; 2) seada üles kandidaati linnavolikogu poolt valitavale, kinnitatavale või määratavale kohale; 3) esitada linnavolikogu menetluses olevate eelnõude täiendus- ja muudatusettepanekuid; 4) esitada oma kandidatuur komisjoni ja töörühma liikmeks; 5) saada linnavolikogu ja linnavalitsuse õigusakte, dokumente ja muud teavet, v.a andmed, mille väljastamine on seadusega keelatud; 6) esineda linnavolikogu istungil avalduse, protesti, sõnavõtu ja repliigiga ning esitada küsimusi; 7) esitada linnavolikogu istungil arupärimisi linnapeale ja linnavalitsuse liikmetele; 8) kasutada linnavalitsuse ruume linnaelanike vastuvõtuks ja saada tehnilist abi selle korraldamiseks; 9) siseneda linna ettevõtetesse ja asutustesse ning nende territooriumile ilma eriloata, arvestades antud objekti külastamise eeskirju; 10) oma ülesannete täitmisega seoses tasuta külastada linnale kuuluvate ettevõtete ja asutuste avalikke tasulisi üritusi volikogu poolt kehtestatud korras. 24.5. Linnavolikogu liikmel on õigus saada hüvitist linnavolikogu ülesannete täitmisel tehtud kulutuste ja põhitöökohal saamata jäänud töötasu eest linnavolikogu poolt kehtestatud määrades ja korras. 24.6. Linnavolikogu liige on kohustatud esitama majanduslike huvide deklaratsiooni seaduses sätestatud korras. 24.7. Linnavolikogu ebaseadusliku tegevuse korral kannavad volikogu liikmed, kes hääletasid vastava määruse või otsuse poolt, solidaarset materiaalset vastutust tekitatud kahju eest. Vastutusest on vabad need volikogu liikmed, kes esitasid linnavolikogu ebaseadusliku tegevuse kohta eriarvamuse. 24.8. Eriarvamus fikseeritakse volikogu istungi protokollis ning see avalikustatakse koos vastava määruse või otsusega. 24.9. Linnavolikogu liikmed on kohustatud informeerima volikogu oma ja oma abikaasa tegevusest tulundusettevõtetes. Linnavolikogu liikmed ei osale hääletamisel küsimustes, mis puudutavad tulundusettevõtteid, mille omanikuks või töötajaks nad on, või kui esineb huvide konflikt korruptsioonivastase seaduse § 21 järgi. 24.10. Linnavolikogu liige ei võta hääletamisest osa juhul, kui küsimus puudutab teda ennast, tema vanemaid, lapsi, abikaasat, õdesid, vendi või teisi lähedasi. 24.11. Linnavolikogu liikmed informeerivad linnavalitsust kauem kui üks kuu linnast eemalviibimisest. 24.12. Linnavolikogu esimehe ametikoht on linnavolikogu otsusel palgaline. 25. Linnavolikogu liikme volituste ennetähtaegne lõppemine 25.1. Linnavolikogu liikme volitused lõpevad enne tähtaega seoses: 1) linnavolikogu tegutsemisvõimetusega; 2) tagasiastumisega; 3) väljalangemisega Eesti hääleõiguslike kodanike riiklikust registrist linnas; 4) teda süüdimõistva kohtuotsuse jõustumisega kuriteo puhul, mille eest on ette nähtud vabadusekaotus; 5) kohtuotsusega, millega tühistati valimiste Põltsamaa linna valimiskomisjoni otsus tema registreerimise kohta linnavolikogu liikmeks; 6) teovõimetuks tunnistamisega; 7) tema surmaga. 25.2. Linnavolikogu liige on kohustatud viivitamatult informeerima linnasekretäri kaudu volikogu esimeest asjaoludest, mis tingivad tema volituste lõppemise. 25.3. Volitused lõpevad vastava õigusakti jõustumise momendist. 25.4. Tagasiastumisel lõpevad volikogu liikme volitused asendusliikme määramisega vastavalt seadusele. 25.5. Volikogu esimees paneb volikogu liikme volituste lõppemise ja tema asendamise küsimuse volikogu järgmise istungi päevakorda kohe, kui volituste lõpetamist tingivad asjaolud talle teatavaks saavad. 26. Linnavolikogu liikme volituste peatumine 26.1. Linnavolikogu liikme volitused peatuvad seoses: 1) nimetamisega Vabariigi Valitsuse liikmeks, riigikontrolöriks, õiguskantsleriks või maavanemaks või valimisega linnapeaks või kinnitamisega linnavalitsuse liikmeks; 2) asumisega tegevteenistusse kaitseväes või sellega võrdsustatud teenistuses; 3) tema suhtes tõkendina vahi alla võtmise kohaldamisega. 26.2. Linnavolikogu liige on kohustatud viivitamatult informeerima linnasekretäri kaudu volikogu esimeest asjaoludest, mis tingivad tema volituste peatamise. 26.3. Volitused peatuvad vastava õigusakti jõustumise momendist. 26.4. Volikogu esimees paneb volikogu liikme volituste peatumise ja tema asendamise küsimuse volikogu järgmise istungi päevakorda kohe, kui volituste peatamist tingivad asjaolud talle teatavaks saavad. 27. Linnavolikogu asendusliige 27.1. Linnavolikogu asendusliige on ennetähtaegselt lõppenud või peatunud volitustega linnavolikogu liikme asemele kohaliku omavalitsuse volikogu valimise seaduses sätestatud korras määratud isik. 27.2. Asendusliikmel on kõik linnavolikogu liikme õigused ja kohustused tema asendusliikmeks määramise otsuse tegemise päevast. 27.3. Valimiste Põltsamaa linna valimiskomisjon registreerib linnavolikogu asendusliikmed ja edastab nende nimekirja linnavolikogu esimehele. 27.4. Asendusliige on esimene samas valimisringkonnas kandideerinud sama erakonna või valimisliidu valimata jäänud kandidaat, milles kandideeris asendatav linnavolikogu liige. Kui esimene valimata jäänud kandidaat ei saa mingil põhjusel linnavolikogu liikmeks asuda, on asendusliikmeks järgmine sama erakonna või valimisliidu samas valimisringkonnas valimata jäänud kandidaat. 27.5. Kui asendatav linnavolikogu liige kandideeris üksikkandidaadina või selles valimisringkonnas samal erakonnal või valimisliidul rohkem asendusliikmeid ei ole, siis saab linnavolikogu liikmeks asendusliige, kes on määratud erakondade ja valimisliitude vahel jaotatud lisamandaadi alusel, mille on registreerinud valimiste Põltsamaa linna valimiskomisjon. 27.6. Kui linnavolikogu uude koosseisu valitud linnapea või linnavalitsuse liige jätkab kuni uue linnapea valimiseni või linnavalitsuse moodustamiseni oma tegevust linnavolikogu uue koosseisu kokkukutsumise tõttu tagasi astuva linnapeana või linnavalitsuse koosseisus, teeb valimiste Põltsamaa linna valimiskomisjon otsuse asendusliikme asumise kohta linnavolikogu liikmeks, lähtudes käesolevas punktis sätestatust. Valimiste Põltsamaa linna valimiskomisjoni otsus jõustub samal päeval valimistulemuste väljakuulutamisega. 27.7. Linnavolikogu liikme volitused peatuvad või lõpevad ning asendusliikme volitused linnavolikogu liikmena algavad vastava linnavolikogu otsuse jõustumise hetkel. 27.8. Linnavolikogu liikme volituste taastumisel lõpevad selle asendusliikme volitused, kes on viimasena määratud asendama linnavolikogu liiget selle valimisringkonna või erakonna või valimisliidu kandidaatide hulgast. Asendusliikme volitused lõpevad arvates volikogu liikme volituste peatumist tinginud asjaolude äralangemisele järgnevast esimesest volikogu istungist, millest volikogu liige osa võtab. 27.9. Asendusliikmete ammendumisel on linnavolikogu liikmete arv vastava arvu võrra väiksem. 28. Linnavolikogu pädevus 28.1. Linnavolikogul on õigus reguleerida linnas kinnisvara omavate või valdavate, samuti linnas elavate, õppivate, töötavate või ajutiselt elavate isikute ning linna külaliste käitumist ning linnas tegutsevate juriidiliste isikute tegevust seaduses sätestatud ulatuses. 28.2. Linna pädevusse kuuluvate küsimuste otsustamisel on volikogu sõltumatu ning tegutseb ainult linnaelanike huvides ja nende nimel. 28.3. Linnavolikogu võib linnaelanike tahte väljaselgitamiseks seaduses ettenähtud korras läbi viia rahvaküsitluse või -hääletuse. 28.4. Linnavolikogu määrab seaduses sätestatud alustel kindlaks oma struktuuri ja töökorra. 29. Linnavolikogu ainupädevus: 29.1. Linnavolikogu ainupädevusse kuulub järgmiste küsimuste otsustamine: 1) linna eelarve vastuvõtmine ja muutmine ning selle täitmise aruande kinnitamine; 2) kohalike maksude kehtestamine ja maksumäärade muutmine; 3) linna eelarvesse laekuvate kohalike maksude puhul soodustuste andmise korra kehtestamine; 4) koormiste määramine; 5) toetuste andmise korra kehtestamine; 6) linnavara valdamise, kasutamise ja käsutamise korra (linnavara eeskirja) kehtestamine; 7) linna arengukava kinnitamine, muutmine ja tühistamine; 8) laenude ja teiste varaliste kohustuste võtmine; 9) linna põhimääruse kinnitamine, muutmine ja tühistamine; 10) ettepanekute ja taotluste esitamine või arvamuse andmine halduspiiride või haldusüksuse nime muutmiseks ning sellega seotud varaliste või muude vaidluste lahendamiseks. Linna piiride või nime muutmiseks tulnud ettepanekutega nõustumine või nendest keeldumine; 11) linnaosa moodustamine ja likvideerimine, tema piiri ja pädevuse kindlaksmääramine ning põhimääruse kinnitamine; 12) linnavolikogu järgmise koosseisu liikmete arvu määramine; 13) valimisringkondade arvu, piiride ja ühtse numeratsiooni ning igas valimisringkonnas mandaatide arvu määramine, valimiste Põltsamaa linna valimiskomisjoni ja jaoskonnakomisjoni moodustamine, komisjoni esimehe ja asendusliikmete määramine; 14) linnavolikogu esimehe ja aseesimehe valimine ja ametist vabastamine; 15) linnapea valimine ja ametist vabastamine; 16) linnavalitsuse ja tema liikmete (v.a linnasekretär) ametisse kinnitamine ning ametist vabastamine; 17) umbusalduse avaldamine linnavolikogu esimehele, linnapeale või linnavalitsuse liikmele või linnavolikogu komisjoni esimehele; 18) töötasu määramine volikogu esimehele või tema asendajale, linnapeale ja linnavalitsuse liikmetele; 19) linnavolikogu komisjonide moodustamine või likvideerimine, nende esimeeste valimine oma liikmete hulgast ja komisjonide koosseisu kinnitamine; 20) linnavolikogu esimehele või tema asendajale hüvitise määramine; 21) linnavolikogu liikmetele linnavolikogu ülesannete täitmisel tehtud kulutuste ning põhitöökohal saamata jäänud töötasu eest ettenähtud hüvitise suuruse ja maksmise korra kehtestamine; 22) linna kui omavalitsusüksuse esindamise korra kehtestamine; 23) linna fondide ja sihtkapitali asutamine; 24) Jõgeva Maakohtu kaasistujate valimine; 25) põhiseaduse paragrahvi 79 alusel Vabariigi Presidendi valimiskogusse linnavolikogu esindaja valimine; 26) kohtukaasistuja eetikaga sobimatu käitumise arutamine ja tema sobivuse hindamine tööks õigusemõistmisel; 27) nõusoleku andmine kohtukaasistuja kriminaalvastutusele võtmiseks või vahistamiseks; 28) nõusoleku andmine kohtukaasistuja suhtes kinnipidamise või sundtoomise kohaldamiseks; 29) kohtukaasistuja volituste ennetähtaegne lõpetamine; 30) linna ametiasutuste struktuuri ja teenistujate koosseisu ning palgamäärade kinnitamine; 31) linna ehitusmääruse kinnitamine, muutmine või tühistamine; 32) kinnisasja sundvõõrandamise taotluse esitamine; 33) linna arengukava kinnitamine, muutmine või tühistamine; 34) üldplaneeringu algatamine, kehtestamine või tühistamine; 35) üldplaneeringu projekti vastuvõtmine ja avaliku väljapaneku väljakuulutamine; 36) detailplaneeringu tühistamine; 37) muud seaduses sätestatud või volikogu määratud küsimused. 29.2. Teiste seadusega linnavolikogu pädevusse antud küsimuste lahendamise võib linnavolikogu delegeerida linnavalitsusele. Seadusega kohaliku omavalitsuse või kohaliku omavalitsusorgani pädevusse antud küsimusi lahendab linnavalitsus, v.a juhul, kui linnavolikogu on võtnud need enda pädevusse. 30. Tööandja kohustus volikogu liikme ees 30.1. Volikogu liige on kohustatud volikoguga seotud ülesannete täitmiseks vajalikust töölt vabastamisest tööandjale ette teatama kaks tööpäeva varem. 30.2. Tööandja on kohustatud võimaldama volikogu liikmel osa võtta volikogu istungitest ja selle komisjonide koosolekutest ning täita temale volikogu poolt pandud ülesandeid. 30.3. Tööandja ei ole kohustatud säilitama volikogu liikmele käesoleva osa punktis 1 sätestatud ülesannete täitmise ajaks töötasu. 31. Volikogu liikme õigus saada teavet Volikogu liikmel on õigus saada volikogu ja valitsuse õigusakte, dokumente ja muud teavet, v.a andmed, mille väljastamine on seadusega keelatud. 32. Linnavolikogu töökorraldus 32.1. Linnavolikogu töötab täiskoguna, komisjonidena ja fraktsioonidena. Vastavalt vajadusele moodustab volikogu ka ajutisi komisjone ja töögruppe. 32.2. Linnavolikogu moodustab revisjonikomisjoni ning võib moodustada muid alatisi või ajutisi komisjone linnaelu probleemvaldkonniti linnavolikogule arvamuse esitamiseks või küsimuste otsustamiseks. 32.3. Vähemalt kolm samasse erakonda, valimisnimekirja või valimisliitu kuuluvat linnavolikogu liiget võivad moodustada linnavolikogu fraktsiooni, esitades vastava kirjaliku avalduse linnavolikogule, kes fraktsiooni registreerib. 32.4. Linnavolikogu võib linnavolikogu istungi päevakorra eelnõu ettevalmistamiseks moodustada linnavolikogu eestseisuse, kuhu kuuluvad linnavolikogu esimees ja aseesimees ning komisjonide ja fraktsioonide esimehed. 32.5. Linnavolikogu tehnilise teenindamise tagab linna kantselei, komisjonide tehnilise teenindamise vastav spetsialist või osakond. Komisjonide töö korraldamise ja koosolekute protokollimise eest vastutab komisjoni esimees või teda asendav komisjoni liige. 32.6. Volikogu töö vorm on istung. Volikogu komisjoni töö vorm on koosolek. 33. Linnavolikogu esimees Linnavolikogu esimees on linnavolikogu juht, kes: 1) korraldab linnavolikogu tööd, kutsub kokku ja juhatab linnavolikogu istungeid ning korraldab nende ettevalmistamist ja linnavolikogu õigusaktide eelnõude menetlemist; 2) esindab või volitab esindama linna ja linnavolikogu vastavalt seaduse ja käesoleva põhimäärusega ning linnavolikogu poolt antud pädevusele; 3) omab õigust nõuda kõigilt linna asutustelt vajalike dokumentide ärakirju ja informatsiooni linnavolikogu pädevusse kuuluvates küsimustes; 4) kirjutab alla linnavolikogu poolt vastuvõetud määrustele, otsustele ja teistele volikogu dokumentidele ning peab linnavolikogu nimel kirjavahetust; 5) korraldab linnavolikogu määruste ja otsuste täitmise kontrollimist; 6) määrab linnavolikogu õigusakti eelnõu menetlemiseks linnavolikogu komisjonide hulgast juhtivkomisjoni ning vajadusel jaotab eelnõu komisjonide vahel ümber; 7) kinnitab linnavolikogu komisjonide ja linnavalitsuse ettepanekute alusel linnavolikogu istungitel arutusele tulevate põhiküsimuste loetelu; 8) esitab linnavolikogu istungile istungi päevakorra projekti; 9) korraldab fraktsioonide koostööd; 10) võtab vastu volikogule saabunud avaldused, ettepanekud ja kaebused; 11) omab õigust välja kuulutada linnavolikogu istungil täiendav vaheaeg; 12) osaleb ametlikel vastuvõttudel, visiitidel jt ametlikel üritustel; 13) täidab muid seaduse alusel ja käesoleva põhimäärusega talle pandud ülesandeid. 34. Linnavolikogu esimehe ja aseesimehe valimise kord 34.1. Linnavolikogu esimehe valib linnavolikogu oma liikmete hulgast salajasel hääletamisel. 34.2. Linnavolikogu esimehe kandidaadi võib üles seada linnavolikogu liige. Kandidaadi ülesseadmise kohta esitatakse kirjalik ettepanek. Kandidaatidest koostatakse nimekiri vastavalt ülesseadmise järjekorrale. Nimekirja sulgemise otsustab linnavolikogu avalikul hääletamisel. 34.3. Volikogu esimehe kandidaadid tutvustavad ennast ja oma seisukohti kuni 15-minutilises sõnavõtus. Esinemise järjekorra otsustab volikogu enne kandidaatide esitamist. 34.4. Pärast nimekirja sulgemist valitakse avalikul hääletamisel vähemalt kolmeliikmeline häältelugemise komisjon, kes valib oma liikmete hulgast komisjoni esimehe. Häältelugemise komisjon valmistab ette hääletamissedelid, viib läbi salajase hääletamise ja koostab protokolli hääletamistulemuste kohta. Protokollile kirjutavad alla kõik komisjoni liikmed. 34.5. Volikogu esimehe kandidaadid ei osale võrdsetel alustel teiste kandidaatide arutamisel. 34.6. Volikogu esimehe kandidaadid võivad esitada enesetaanduse kuni häältelugemise komisjoni moodustamiseni. 34.7. Linnavolikogu esimeheks valituks osutub kandidaat, kes saab linnavolikogu koosseisu häälteenamuse. 34.8. Kui ükski kandidaatidest ei saa nõutavat häälteenamust, viiakse läbi kordushääletamine. Kordushääletamisel jäävad kandideerima kaks esimeses voorus enim hääli saanud kandidaati. Kui kordushääletamisel ei saa kumbki kandidaat linnavolikogu koosseisu häälteenamust, esitatakse uued kandidaadid ja viiakse läbi uus hääletamine. 34.9. Valimistulemused vormistatakse linnavolikogu otsusega. 34.10. Linnavolikogu aseesimehe valimine toimub käesoleva punkti linnavolikogu esimehe valimist sätestavates alapunktides toodud korras. 35. Linnavolikogu esimehe asendamine 35.1. Volikogu esimehe äraolekul (kauem kui üks tööpäev) asendab teda volikogu aseesimees. 35.2. Volikogu esimehe ja aseesimehe äraolekul asendab volikogu esimeest vanim kohalolev volikogu liige. 36. Linnavolikogu kokkukutsumine 36.1. Linnavolikogu täiskogu töövorm on istung. Linnavolikogu istungi töökeel on eesti keel. 36.2. Linnavolikogu istungi kutsub kokku linnavolikogu esimees või tema asendaja linnavolikogu poolt kehtestatud korras. 36.3. Linnavolikogu uue koosseisu esimese istungi kutsub kokku ja seda juhatab kuni linnavolikogu esimehe valimiseni valimiste Põltsamaa linna valimiskomisjoni esimees. 36.4. Linnavolikogu esimees või tema asendaja kutsub kokku linnavolikogu istungi ka linnavalitsuse või vähemalt 1/4 linnavolikogu koosseisu ettepanekul nende poolt tõstatatud küsimuste arutamiseks. 36.5. Linnavolikogu istungi kokkukutsumisel tuleb kirjalikus kutses ära näidata istungi toimumise aeg, koht ja arutusele tulevad küsimused ning kutse peab olema volikogu liikmetele teatavaks tehtud vähemalt neli päeva enne volikogu istungit. 36.6. Linnavolikogu kokkukutsumise üksikasjalikum kord sätestatakse linnavolikogu töökorras. 37. Linnavolikogu õigusaktide algatamine 37.1. Linnavolikogu õigusaktide algatamise õigus on: 1) linnavolikogu liikmel; 2) linnavolikogu fraktsioonil; 3) linnavolikogu komisjonil; 4) linnavalitsusel; 5) linnapeal; 6) linnaelanikel seaduses sätestatud alustel ja korras. 37.2. Linnavolikogu võib teha linnavalitsusele ülesandeks välja töötada õigusakti eelnõu. 38. Ettepanekud seaduste ja teiste õigusaktide vastuvõtmiseks Linnavolikogul on õigus esitada Vabariigi Valitsusele ettepanekuid seaduste ja teiste õigusaktide vastuvõtmiseks ja muutmiseks. 39. Küsimuste arutelu linnavolikogus 39.1. Linnavolikogu tööd korraldab ja istungit juhatab linnavolikogu esimees. Linnavolikogu esimehe äraolekul juhatab linnavolikogu istungit linnavolikogu aseesimees või volikogu vanim kohalolev liige. Kui linnavolikogu esimees ei saa istungit juhatada enesetaanduse või mõne muu põhjuse tõttu, juhatab istungit volikogu aseesimees. 39.2. Linnavolikogu esimees korraldab linnavolikogu töökorras sätestatud korras arutusele tulevate küsimuste ettevalmistamist. Linnavolikogu võib linnavalitsusele anda ettevalmistamiseks linnavolikogus arutusele tulevaid küsimusi. 39.3. Linnavolikogu korralise istungi päevakorra projekt arutatakse eelnevalt läbi linnavolikogu eestseisuses. 39.4. Linnavolikogu arutab istungi päevakorra projektis märgitud ja nõuetekohaselt ettevalmistatud küsimusi. 39.5. Linnavolikogule saab esitada vastuvõtmiseks määruste ja otsuste eelnõusid, millega eelnevalt on tutvunud linnavalitsus. 39.6. Linnavolikogu istungid on üldjuhul avalikud. Linnavolikogu võib kuulutada istungi kinniseks, kui selle poolt hääletab vähemalt kaks korda enam linnavolikogu liikmeid kui vastu või kui arutatavat küsimust puudutavate andmete avalikustamine on seadusega keelatud või piiratud. 39.7. Linnavolikogu istungist võtavad osa linnavolikogu liikmed, linnapea või tema asendaja, linnavalitsuse liikmed ja teised istungile kutsutud isikud. Kinnisest istungist võtavad osa linnavolikogu liikmed ja linnapea või tema asendaja. Linnavalitsuse liikmete ja ametnike osavõtu kinnisest istungist otsustab linnavolikogu istungi juhataja ettepanekul. 40. Linnavolikogu liikme enesetaandamine 40.1. Linnavolikogu liige on kohustatud taandama ennast sellise küsimuse otsustamisest, mis puudutab: 1) teda isiklikult, tema abikaasat, hõimlast või pärimisõiguse kaudu seotud isikut (v.a isikuvalimised ja ametisse kinnitamised); 2) äriühingut, mille aktsiaid või osa tema ise, tema abikaasa või temaga pärimisõiguse kaudu seotud isik omab. 40.2. Hõimlastena käsitatakse käesolevas põhimääruses linnavolikogu liikme abikaasa vanemaid, õdesid-vendi, k.a poolõed ja poolvennad. Pärimisõiguse kaudu seotud isikutena käsitatakse vanemaid ja vanavanemaid, lapsi ja lapselapsi, õdesid-vendi, k.a poolõed ja poolvennad. 40.3. Ettepaneku enesetaandamiseks võib linnavolikogu liikmele teha ka linnavolikogu või linnavolikogu liige. 40.4. Enesetaandamisest teatab linnavolikogu liige enne nimetatud päevakorrapunkti arutamist. Vastav märge fikseeritakse linnavolikogu istungi protokollis. Selles päevakorrapunktis linnavolikogu liige sõna ei võta ja hääletamises ei osale. 41. Hääletamine volikogus 41.1. Linnavolikogu ainupädevusse kuuluvaid küsimusi otsustatakse hääletamise teel. Muudes küsimustes hääletatakse juhul, kui vähemalt üks linnavolikogu liige seda nõuab. 41.2. Hääletamine linnavolikogus on avalik, v.a isikuvalimised. 41.3. Linnavolikogu liige võib taotleda nimelist hääletamist, kui tema ettepanekut toetab vähemalt 1/4 kohalolevatest linnavolikogu liikmetest. 41.4. Linnavolikogu määruste ja otsuste vastuvõtmise fikseerib istungi juhataja protokollis. 41.5. Linnavolikogu otsustused tehakse poolthäälteenamusega. Käesoleva põhimääruse punkti 29 alapunkti 29.1 punktides 2, 4, 6--10, 14, 15, 17 ja 23 nimetatud küsimustes on otsustuste vastuvõtmiseks vajalik linnavolikogu koosseisu häälteenamus. Õigus hääletamise tulemusi vaidlustada on linnavolikogu liikmel kohe istungil. Kordushääletamise läbiviimise otsustab linnavolikogu. Hilisemaid pretensioone ei arvestata. 41.6. Linnavolikogu istungi kohta koostatakse protokoll. Protokollile kirjutab alla linnavolikogu esimees või tema asendaja -- linnavolikogu istungi juhataja. Protokollid vormistatakse ja avalikustatakse eesti keeles. Protokollid peavad vastama haldusdokumentidele kehtestatud põhinõuetele. Linnakantselei tagab istungi protokollide kättesaadavuse. 41.7. Linnavolikogu istungi kokkukutsumise, küsimuste arutamise, hääletamise, otsustuste ja istungi protokolli vormistamise üksikasjalikum kord sätestatakse linnavolikogu töökorras. 42. Umbusaldusmenetlus linnavolikogus 42.1. Vähemalt 1/4 linnavolikogu koosseisust võib algatada umbusalduse avaldamise linnavolikogu esimehele, linnavolikogu aseesimehele, linnapeale, mõnele linnavalitsuse liikmele või linnavolikogu komisjoni esimehele. 42.2. Umbusalduse avaldamine otsustatakse salajasel hääletamisel. Umbusalduse avaldamiseks on vajalik linnavolikogu koosseisu häälteenamus. Kui umbusalduse avaldamine ei leidnud linnavolikogu istungil toetust, siis samale isikule samal põhjusel kolme kuu jooksul umbusalduse avaldamist algatada ei saa. 42.3. Umbusalduse avaldamine toob kaasa linnavolikogu esimehe, linnavolikogu aseesimehe, linnapea, linnavalitsuse liikme või linnavolikogu komisjoni esimehe ametist vabastamise. 42.4. Umbusalduse avaldamine on aluseks linnapea töölt vabastamisele linnavolikogu usalduse kaotamise tõttu. 42.5. Umbusaldusmenetluse üksikasjalikum kord sätestatakse linnavolikogu töökorras. 43. Linnavolikogu tegutsemisvõimetus ja selle tagajärjed 43.1. Linnavolikogu on tegutsemisvõimetu, kui ta: 1) ei ole suutnud vastu võtta linnaeelarvet kolme kuu jooksul arvates eelarveaasta algusest, või riigieelarve vastuvõtmisest arvates, kui see võetakse vastu pärast uue eelarveaasta algust; 2) ei ole ühe kuu jooksul uue linnavolikogu koosseisu esimese istungi päevast arvates suutnud valida linnavolikogu esimeest või linnapead või pole kahe kuu jooksul linnapea valimise päevast arvates suutnud kinnitada linnavalitsuse koosseisu. 43.2. Kui linnavolikogu osutub tegutsemisvõimetuks, loetakse kõigi tema liikmete volitused ennetähtaegselt lõppenuks ning nende asemele asuvad asendusliikmed seaduses sätestatud korras. 44. Arupärimine 44.1. Linnavolikogu liikmel on õigus esitada linnavolikogu istungil arupärimisi linnapeale ja linnavalitsuse liikmetele. 44.2. Arupärimine esitatakse kirjalikult linnavolikogu esimehele, kes edastab selle adressaadile. Arupärimises nähakse ette sellele vastamise viis. 44.3. Kirjalik vastus arupärimisele tuleb saata kümne tööpäeva jooksul arvates selle saamisest linnakantseleile, kes edastab selle arupärimise esitajale. Kui arupärimises oli ette nähtud suuline vastamine või kui kirjalik vastus ei rahulda arupärimise esitajat või arupärimisele vastaja seda soovib, esitatakse linnavolikogu esimehele kahe nädala jooksul vastuse saamisest taotlus võtta arupärimisele vastamine linnavolikogu istungi päevakorra projekti. 45. Linnavolikogu eestseisus 45.1. Linnavolikogu eestseisus on nõuandev organ linnavolikogu esimehe juures linnavolikogu istungi päevakorra projekti ja töökorralduse muudatusettepanekute läbivaatamiseks. Eestseisuse otsustused on linnavolikogu esimehele soovitusliku iseloomuga. 45.2. Linnavolikogu eestseisusesse kuuluvad hääleõigusega linnavolikogu esimees või tema asendaja, linnavolikogu aseesimees ja alatiste komisjonide ning fraktsioonide esimehed. 45.3. Eestseisuse koosolekust võtavad sõnaõigusega osa linnapea või teda asendav linnavalitsuse liige või linnasekretär. Linnavolikogu esimees või tema asendaja võib kutsuda eestseisuse koosolekule linnavolikogu liikmeid ja teisi isikuid. 45.4. Eestseisuse koosoleku kutsub kokku linnavolikogu esimees või tema asendaja. Eestseisuse koosolekud on üldjuhul avalikud. Koosoleku võib kinniseks kuulutada linnavolikogu esimees või tema asendaja. 45.5. Eestseisuse koosolek protokollitakse ning protokollile kirjutavad alla linnavolikogu esimees või tema asendaja ja protokollija. Eestseisuse koosoleku protokollid peavad olema kättesaadavad linnavolikogu liikmetele. Koosoleku protokollid säilitatakse linnakantseleis. 46. Linnavolikogu komisjon 46.1. Linnavolikogu moodustab revisjonikomisjoni ja alatised komisjonid (edaspidi komisjon) linnaelu valdkondade kaupa. Komisjonid moodustatakse linnavolikogu tegevuse kavandamiseks eespool nimetatud valdkondades, volikogule ja valitsusele arvamuse esitamiseks ning otsuse eelnõude ettevalmistamiseks ja läbivaatamiseks. Komisjoni pädevus määratakse kindlaks komisjoni põhimääruses, mille kinnitab linnavolikogu oma otsusega. 46.2. Linnavolikogu komisjon: 1) selgitab välja kohaliku omavalitsuse poolt lahendamist vajavad linnaelu probleemid ja teeb ettepanekuid nende lahendamiseks; 2) töötab välja tegevuskavad; 3) algatab linnavolikogu määruste ja otsuste eelnõusid; 4) annab arvamusi talle läbivaatamiseks saadetud linna õigusaktide eelnõude kohta; 5) kontrollib linnavolikogu määruste ja otsuste täitmist; 6) teeb ettepanekuid linnavolikogu istungitel arutusele tulevate põhiküsimuste loetelu kohta; 7) võib teha ettepanekuid linnaeelarve koostamise ja eelarve projekti kohta. 46.3. Komisjonid moodustab ja nende esimehed valib linnavolikogu oma liikmete hulgast. Komisjoni aseesimehe valib komisjon oma liikmete hulgast. 46.4. Komisjoni koosseisu kinnitab ja teeb selles muudatusi linnavolikogu komisjoni esimehe esildisel. Komisjoni liikmeid, v.a revisjonikomisjon, võib valida ka volikogu asendusliikmete, linnaelanike ning ettevõtjate ja kinnisvaraomanike hulgast. 46.5. Komisjonidele suunavad materjale läbivaatamiseks linnavolikogu ja linnavolikogu esimees. 47. Komisjoni töökord 47.1. Komisjoni töö vormiks on koosolek. Komisjoni korraline koosolek kutsutakse kokku vastavalt komisjoni põhimäärusele. 47.2. Komisjoni erakorralise koosoleku kutsub kokku komisjoni esimees või tema äraolekul aseesimees omal algatusel või 1/4 komisjoni liikmete kirjalikul nõudel. Erakorraline komisjoni koosolek on õiguspädev, kui sellest võtavad osa vähemalt pooled komisjoni liikmetest ning selle toimumisest on informeeritud kõiki kohalolevaid komisjoni liikmeid. Erakorralise komisjoni koosoleku otsused ja tutvumiseks esitamata otsuse eelnõud võetakse vastu kohalolijate lihthäälteenamusega. Häälte võrdsuse korral otsustab eesistuja hääl. 47.3. Komisjon on otsustusvõimeline, kui koosolekust võtab osa vähemalt pool komisjoni koosseisust, sh esimees või aseesimees. Komisjon teeb otsustuse, kui selle poolt on üle poole kohalolevatest liikmetest. Komisjon kuulab vajadusel ära linnavalitsuse vastava ala ametniku seisukoha küsimuse kohta. 47.4. Linnavolikogu esimees määrab üldjuhul linnavolikogu õigusakti eelnõule juhtivkomisjoni. Juhtivkomisjon on komisjon, kes korraldab antud eelnõu menetlemist linnavolikogus. Juhtivkomisjon peab kolme nädala jooksul pärast määramist esitama kas: 1) linnavolikogu õigusakti eelnõu eestseisusele linnavolikogu istungi päevakorda võtmiseks või 2) linnavolikogu esimehele taotluse pikema menetlusaja saamiseks või 3) linnavolikogule põhjendatud ettepaneku eelnõu menetlusest väljaarvamiseks. 47.5. Komisjoni otsustused protokollitakse ja vormistatakse kolme tööpäeva jooksul ning neile kirjutavad alla koosoleku juhataja ja protokollija. Protokollid peavad vastama haldusdokumentidele kehtestatud põhinõuetele. Protokollidega on võimalik tutvuda linnavalitsuse kantseleis. Linnavalitsusel ja komisjonide liikmetel on õigus saada protokolli koopia. Isikutel, kellesse puutuvaid küsimusi käsitleti, on õigus saada hiljemalt seitsme päeva jooksul väljavõte protokollist. 47.6. Komisjoni otsustused on soovitusliku iseloomuga linnavolikogu määruste ja otsuste või linnavalitsuse määruste ja korralduste vastuvõtmisel. Komisjon annab tehtud tööst aru vähemalt üks kord aastas linnavolikogu ees. 47.7. Komisjonil on õigus kaasata oma tegevusse asjatundjaid ja saada linnavalitsuse liikmetelt, linna ametiasutustelt või linnaasutuselt komisjoni tööks vajalikku informatsiooni. Vastavat tööd korraldab komisjoni esimees koostöös linnasekretäriga. Kui linnavalitsuse ametnikele tehakse kohustuslikuks osalemine linnavolikogu või linnavolikogu komisjoni töös väljaspool tööaega, hüvitatakse neile komisjoni töös osalemine linnavolikogu poolt sätestatud korras. 47.8. Komisjoni liige võib isikliku avalduse alusel igal ajal tagasi astuda. Komisjoni liikme volitused lõpevad linnavolikogu vastava otsuse tegemise hetkest. 47.9. Ühekordsete ülesannete täitmiseks võib linnavolikogu moodustada ajutisi komisjone või töörühmi. Linnavolikogu õigusaktis, millega moodustatakse ajutine komisjon või töörühm, sätestatakse selle koosseis, volituste ulatus ja kestus. 47.10. Komisjoni likvideerimine ja reorganiseerimine, selle koosseisu ja põhimääruse muutmine toimub komisjoni ettepanekul või volikogu eestseisuse ettepanekul. 48. Komisjoni esimees 48.1. Komisjoni esimees: 1) juhib komisjoni tööd; 2) koostab komisjoni töökavandi ja koosolekute päevakorra projekti; 3) annab komisjoni liikmetele komisjoni tööga seotud ülesandeid; 4) vastutab komisjoni asjaajamise eest, kirjutab alla protokollile ja otsustele. Komisjoni esimeest asendab komisjoni poolt valitud aseesimees, komisjoni esimehe ja aseesimehe puudumisel asendab neid vanim kohalolev komisjoni liige. 48.2. Komisjoni esimehele umbusalduse avaldamine toimub volikogu koosseisu häälteenamusega. 48.3. Komisjoni esimehe tagasiastumise, vabastamise, talle umbusalduse avaldamise, tema kui volikogu liikme volituste lõppemise või peatumise korral valib volikogu uue komisjoni esimehe, kes esitab kinnitamiseks komisjoni uue koosseisu. 49. Linnavolikogu revisjonikomisjon 49.1. Linnavolikogu moodustab oma volituste ajaks linnavalitsuse tegevuse ning linna majandustegevuse kontrollimiseks vähemalt kolmeliikmelise linnavolikogu revisjonikomisjoni (edaspidi revisjonikomisjon). 49.2. Revisjonikomisjoni esimees ja liikmed valitakse linnavolikogu liikmete hulgast. Linnavolikogul on õigus teha muudatusi revisjonikomisjoni koosseisus. Revisjonikomisjoni liikmed ei tohi töötada linna haldusaparaadis ja linnaasutustes ning -ettevõtetes. 49.3. Revisjonikomisjoni töö toimub käesoleva põhimääruse punkti 46 alapunktides 46.1, 46.2 ja 46.5, 46.6 ja punkti 47 alapunktides 47.1--47.4 sätestatud alustel ja korras. 49.4. Revisjonikomisjon kontrollib linna põhimääruses sätestatud korras: 1) linnavalitsuse tegevuse vastavust volikogu määrustele ja otsustele; 2) tulude tähtaegset sissenõudmist ja arvelevõtmist ning kulude vastavust linna eelarvele; 3) linna ametiasutuste ja linnaasutuste raamatupidamise õigsust ning teistesse ettevõtetesse paigutatud linnavara kasutamise sihipärasust; 4) linna majandustegevuse otstarbekust; 5) linna poolt sõlmitud lepingute täitmist; 6) volikogu ülesandel linnavalitsuse ja selle ametiasutuste tegevuse seaduslikkust ja otstarbekust. 49.5. Revisjonikomisjonil on õigus saada teavet ja kõiki oma tööks vajalikke dokumente. 49.6. Revisjonikomisjon peab enne linna eelarve täitmise aruande kinnitamist andma aru oma töö tulemustest linnavolikogule ning esitama märkused ja ettepanekud. 50. Revisjonikomisjoni poolt läbiviidavate kontrollimiste kord 50.1. Revisjonikomisjon kontrollib käesoleva põhimääruse punkti 49 alapunktis 49.4 sätestatud valdkondades linnavalitsuse ja linnaasutuste tööd linnavolikogu otsuste alusel. 50.2. Kontrollimisi viivad läbi revisjonikomisjoni liikmed, kaasates vajadusel koosseisuväliseid eksperte ja asjatundjaid. 50.3. Kontrollimise tulemused vormistatakse aktiga, mille vaatab läbi ja võtab antud küsimuses vastu otsustuse revisjonikomisjon. Oluliste seaduserikkumiste ilmnemisel võib kontrollija esitada ülesande esitajale vaheakti. 50.4. Kontrollimise käigus selgunud asjaolusid ja andmeid ei avalikustata enne revisjonikomisjoni vastavat otsustust. 50.5. Avastatud puudustest ja nende kõrvaldamise ettepanekutest teatab revisjonikomisjon kirjalikult linnavalitsusele, kes võtab kümne päeva jooksul pärast revisjoniakti saamist seisukoha ning esitab selle koos aktiga linnavolikogule otsuse tegemiseks kontrolli tulemuste realiseerimise kohta. Linnavolikogu õigusakti eelnõu esitab revisjonikomisjon. 50.6. Kontrollimiste läbiviimise üksikasjalikum kord sätestatakse revisjonikomisjoni põhimääruses. III. LINNAVALITSUS 51. Linnavalitsuse mõiste 51.1. Linnavalitsus on linna omavalitsuse kollegiaalne täitevorgan, mis viib praktilise tegevusega ellu õigusaktides linnale kui omavalitsusüksusele pandud ning linnavolikogu määrustes ja otsustes seatud ülesandeid, organiseerib linnavara valdamist, kasutamist ja käsutamist, koostab linna eelarve projekti ja korraldab eelarve täitmist. 51.2. Linnavalitsus realiseerib käesoleva punkti alapunktis 51.1 nimetatud ülesandeid õigusaktide andmise ja majandustegevuse kontrolli kaudu ning elanike kaasamisega. 51.3. Linnavalitsus juhib linna asutuste ja linna omandis olevate ettevõtete tegevust, samuti osaleb linna osalusega eraõiguslike juriidiliste isikute tegevuse juhtimises. 51.4. Linnavalitsus võib oma täitevtegevuse üksikuid funktsioone anda lepingu alusel üle teistele isikutele, jäädes ise vastutajaks nimetatud ülesannete täitmise eest. 52. Linnapea valimise kord 52.1. Linnapeaks võib linnavolikogu valida teovõimelise Eesti kodaniku, kes valdab eesti keelt ning kes oma hariduse, töökogemuste ja tervisliku seisundi poolest on suuteline täitma linnapea ülesandeid ning kellel on linnavolikogu usaldus. 52.2. Linnapea valimine viiakse läbi ühe kuu jooksul linnavolikogu uue koosseisu esimese istungi päevast arvates või käesoleva põhimääruse punkti 59 alapunktides 59.3, 59.4, 59.5 ja 59.6 sätestatud tähtaegadel. 52.3. Linnavolikogu valib linnapea oma volituste ajaks kuni kolmeks aastaks salajasel hääletamisel. Igal linnavolikogu liikmel on valimisel üks hääl. 52.4. Linnapeakandidaadi võib üles seada linnavolikogu liige. Kandidaadi ülesseadmise kohta esitatakse kirjalik ettepanek linnavolikogu esimehele. Kandidaatidest koostatakse nimekiri vastavalt nende ülesseadmise järjekorrale. Nimekirja sulgemise otsustab linnavolikogu avalikul hääletamisel. Linnapeakandidaadid ei või ise osa võtta linnapea valimisel toimuvast hääletamisest. 52.5. Enne kandidatuuri läbiarutamist annavad kandidaadid süümevande või tuvastatakse eelnev süümevande andmine nende poolt. 52.6. Igal linnapeakandidaadil on õigus 15 minuti jooksul esitada oma valimisprogramm. 52.7. Igal volikogu liikmel on õigus esitada igale linnapeakandidaadile kuni kolm küsimust. 52.8. Hääletamisprotseduuri viib läbi häältelugemise komisjon samas korras nagu volikogu esimehe valimisel. 52.9. Linnapeaks valituks osutub kandidaat, kes saab linnavolikogu koosseisu häälteenamuse. 52.10. Kui ükski kandidaatidest ei saa nõutavat häälteenamust, viiakse läbi kordushääletamine kahe esimeses voorus enim hääli saanud kandidaadi vahel. Kui kordushääletamisel ei saa kumbki kandidaat linnavolikogu koosseisu häälteenamust, esitatakse uued kandidaadid ja viiakse läbi uus valimine käesolevas punktis sätestatud korras. Valimistulemused vormistatakse linnavolikogu otsusega. 53. Linnavalitsuse koosseis ja moodustamine 53.1. Linnapea saab valituks osutumise päevast volituse moodustada linnavalitsus. 53.2. Valitsuse liikmete arvu määrab volikogu linnapea ettepanekul, kuid mitte vähem kui kolm liiget. 53.3. Valitsusse peavad kuuluma linnapea, abilinnapea ja linnasekretär. 53.4. Linnapea esitab hiljemalt kahe nädala jooksul arvates tema linnapeaks valimisest linnavolikogule kinnitamiseks ettepaneku linnavalitsuse koosseisu kohta. 53.5. Linnapea võib linnavalituse liikmeks esitada ka ametniku, kes on teenistuses mõnes linna ametiasutuses. Linnavolikogu poolt ametniku kinnitamisel linnavalitsuse liikmeks või vabastamisel linnavalitsuse liikme kohustustest jätkab ta oma teenistust. 53.6. Enne kinnitamist annavad valitsuse liikmed süümevande või tuvastatakse eelnev süümevande andmine nende poolt. 53.7. Valitsus kinnitatakse ametisse linnapea ettepanekul linnapea volituste ajaks. 53.8. Vajadusel täiendada või muuta valitsuse koosseisu esitab linnapea volikogule kinnitamiseks täiendavad valitsuse liikmed või valitsuse uue koosseisu. 53.9. Linnavolikogu otsustab linnavalitsuse liikmete ametisse nimetamise salajasel hääletusel poolthäälteenamusega. 53.10. Seaduses ja linna põhimääruses ette nähtud volitused saab linnapea valitsuse ametisse kinnitamise päevast. 54. Linnavalitsuse volituste tähtaeg 54.1. Linnavalitsus saab oma volitused linnavolikogu poolt linnavalitsuse kogu koosseisu ametisse kinnitamise päevast. 54.2. Linnavalitsus esitab lahkumispalve linnavolikogu uue koosseisu esimesel istungil. 54.3. Pärast lahkumispalve esitamist täidab linnavalitsus oma ülesandeid edasi (sh peab istungeid) ja tema volitused kehtivad kuni uuele linnavalitsusele volituste andmiseni. 54.4. Käesoleva punkti alapunkt 54.3 ei laiene linnasekretärile. 54.5. Kui osa linnavalitsuse liikmete volituste lõppemise tõttu linnavalitsuse koosseis osutub arvult väiksemaks kui linnapea ja vähemalt pool linnavalitsuse koosseisu, ei ole ta otsustusvõimeline kuni vajaliku arvu uute liikmete ametisse nimetamiseni. 54.6. Valitsuse liige esitab palve enda vabastamiseks linnapeale, kes edastab selle volikogule. 55. Linnavalitsuse liikme volituste ennetähtaegne lõppemine 55.1. Linnavalitsuse liikme volitused lõpevad enne tähtaega: 1) isikliku avalduse alusel; 2) linnapea esildisel; 3) umbusalduse avaldamise korral; 4) teda süüdimõistva kohtuotsuse jõustumisel; 5) seoses linnavalitsuse uue koosseisu ametisse kinnitamisega; 6) teovõimetuks tunnistamisega; 7) tema surma korral. 55.2. Linnavalitsuse liikme volituste lõpetamise otsustab linnavolikogu. 55.3. Linnavalitsuse liikme ametist vabastamisel lõpevad tema linnavalitsuse liikme volitused. 56. Uute linnavalitsuse liikmete ametisse nimetamine Linnavalitsuse koosseisus olevale vabale linnavalitsuse liikme ametikohale nimetatakse uus isik linnapea esildisel linnavolikogu poolt punktis 53 sätestatud korras. 57. Linnavalitsuse pädevus 57.1. Linnavalitsus: 1) valmistab ette linnavolikogus arutamisele tulevaid küsimusi, lähtudes linnavalitsuse seisukohtadest või linnavolikogu määrustest ja otsustest ning seadustest ja teistest õigusaktidest; 2) organiseerib linnavara valdamist, kasutamist ja käsutamist, vaatab läbi linna eelarve seisukohtadest või volikogu määrustest ja otsustest eelnõu jt. volikogu määruste ja otsuste eelnõud, korraldab eelarve, volikogu määruste ja otsuste täitmist; 3) lahendab ja korraldab kohaliku elu küsimusi, mis linnavolikogu määruste või otsustega või käesoleva põhimäärusega on pandud täitmiseks linnavalitsusele; 4) lahendab ja korraldab kohaliku elu küsimusi, mis ei kuulu linnavolikogu ainupädevusse; 5) esindab linnavolikogu poolt sätestatud korras linna kui avalik-õiguslikku isikut kohtus, kui käesolevas põhimääruses ei ole sätestatud teisiti; 6) annab volituse linna esindamiseks kohtus. 57.2. Linnavalitsus ei või võtta vastu määrust või korraldust küsimuses, mille volikogu on võtnud oma pädevusse ning mille kohta ei ole antud volikogu volitust. 57.3. Linnavalitsus realiseerib oma ülesandeid õigusaktide andmise ja ülesannete delegeerimisega määruse või korralduse alusel haldusaparaadi, linnaasutuste töötajatele või lepingu alusel teistele üksik- või juriidilistele isikutele, sh omavalitsusliitudele ja teiste omavalitsusüksuste ametiisikutele. Delegeeritud ülesannete täitmise eest volikogu ees vastutab linnavalitsus. 57.4. Oma ülesannete täitmiseks moodustab linnavalitsus linna haldusaparaadi ja juhib selle tegevust, korraldab linna omanduses olevate ettevõtete, asutuste ja muude organisatsioonide tegevust ning määrab kindlaks valitsuse ja haldusaparaadi töösisekorra. 57.5. Linnavalitsus võib taotleda linnavolikogu ees linnavolikogu poolt vastuvõetud määruse või otsuse uuesti läbivaatamist. 58. Volikogu ja valitsuse pädevuse piiritlus 58.1. Valitsus on õigustatud otsustama kõiki küsimusi, mis on linna pädevuses ning ei ole volikogu poolt jäetud volikogu ainupädevusse ja on antud volikogu poolt valitsuse pädevusse. 58.2. Volikogul on õigus valitsuse määruseid ja korraldusi muuta ning tühistada. 58.3. Volikogu poolt valitsuse määruste ja korralduste muutmise või tühistamisega kaasnevad kahjud hüvitatakse linna eelarvest, kui valitsuse tegevus oli seaduslik. 58.4. Valitsus võib taotleda volikogu poolt vastuvõetud ebaseadusliku määruse või otsuse uuesti läbivaatamist volikogus ja keelduda selle täitmisest, kuni see võetakse uuesti vastu volikogu järgmisel istungil. 58.5. Linnapeal, valitsusel ja valitsuse liikmel on õigus siduda volikogu määruse või otsuse vastuvõtmine usaldushääletusega ning linnapea puhul on siis nõutav koosseisu häälteenamus. Muudatusettepanekuid, mida linnapea, valitsus või valitsuse liige ei ole heaks kiitnud, eraldi hääletamisele ei panda. 58.6. Valitsus võib taotleda volikogu poolt vastu võetud määruse või otsuse uuesti läbivaatamist. 58.7. Valitsusel on õigus linna nimel esitada tsiviilhagi ja hagi halduskohtusse, kui riigilõiv on väiksem kui 10 000 krooni. Hagi aluseks on valitsuse korraldus. 59. Linnapea 59.1. Linnapea: 1) juhib ja korraldab linnavalitsuse tööd ja linnavalitsuse istungite ettevalmistamist; 2) esindab linna ja linnavalitsust vastavalt seadusele ja käesoleva põhimäärusega sätestatud korras. Linnapea võib volitada teisi isikuid esindama linna temale antud pädevuse piires; 3) annab linnavalitsuse ja tema ametiasutuste sisemise töö korraldamiseks käskkirju; 4) kirjutab alla linnavalitsuse määrustele ja korraldustele ning teistele linnavalitsuse dokumentidele; 5) esitab linnavolikogule kinnitamiseks linna ametiasutuste struktuuri, teenistujate koosseisu ja palgamäärad; 6) esitab linnavolikogule ettepaneku linnavalitsuse liikme ametisse nimetamiseks või mõne linnavalitsuse liikme ametist vabastamiseks; 7) esitab linnavalitsusele ametisse kinnitamiseks linnaasutuse juhi kandidaadi, teeb linnavalitsusele ettepaneku nimetatud juhtide ametist vabastamise kohta; 8) kinnitab linna haldusaparaadi sisekorraeeskirja; 9) esindab linna pangas, lepingute sõlmimisel, kohtus ja linna osalusega äri- või mittetulundusühingus ilma erivolituseta; 10) nimetab ametisse ja vabastab ametist linnasekretäri; 11) täidab muid talle seaduse alusel või käesoleva põhimäärusega pandud ülesandeid. 60. Linnapea asendamine 60.1. Linnapea äraolekul asendab linnapead abilinnapea. Kui ka asendajaks määratud abilinnapea on ära, asendab linnapead tema poolt käskkirjaga määratud üks linnavalitsuse liikmetest. Linnapead ei saa asendada linnasekretär. 60.2. Linnapea vabastamisel ametist seoses tema nimetamise või valimisega riigi või kohaliku omavalitsuse teenistuses teisele ametikohale muus ametiasutuses, v.a riigi osalusega ettevõtte juhtimis- või järelevalveorgani liikmeks, valib linnavolikogu samal istungil uue linnapea või määrab ühe linnavalitsuse liikme linnapea asendajaks kuni uuele linnavalitsusele volituste andmiseni. 60.3. Linnapea vabastamisel ametist tema enda algatusel kirjaliku avalduse alusel valib linnavolikogu samal istungil uue linnapea või määrab ühe linnavalitsuse liikme linnapea asendajaks kuni uuele linnavalitsusele volituste andmiseni. 60.4. Linnapeale umbusalduse avaldamise korral valib linnavolikogu samal istungil uue linnapea või määrab ühe linnavalitsuse liikme linnapea asendajaks kuni uuele linnavalitsusele volituste andmiseni. 60.5. Linnapea surma korral valib linnavolikogu oma järgmisel istungil uue linnapea või määrab ühe linnavalitsuse liikme linnapea asendajaks kuni uuele linnavalitsusele volituste andmiseni. 61. Linnavalitsuse töö korraldamine 61.1. Linnavalitsuse juht on linnapea, kes esindab valitsust. 61.2. Linnavalitsuse täpsema töökorra ja komisjonide moodustamise otsustab valitsus ning informeerib sellest volikogu. 61.3. Linnavalitsuse liikmete igapäevane tegevus toimub personaalse tööjaotuse ja isikliku vastutuse alusel, mis tehakse teatavaks linnavolikogule, linnateenistuses olevatele isikutele ja linnaelanikele. 62. Linnavalitsuse istungi töökord 62.1. Linnavalitsuse töövorm on istung. Linnavalitsuse istungid on kinnised, kui linnavalitsus ei otsusta teisiti. Linnapea või tema asendaja võib kutsuda istungile ka teisi isikuid. Linnavalitsuse istungit juhatab linnapea, tema äraolekul tema asendaja. 62.2. Linnavalitsuse istung on otsustusvõimeline, kui tema istungist võtab peale linnapea või tema asendaja osa vähemalt pool linnavolikogu kinnitatud linnavalitsuse koosseisust. Linnavalitsuse istungist peab osa võtma linnasekretär või tema asendaja. 62.3. Linnavalitsuse otsustused tehakse poolthäälteenamusega. 62.4. Linnavalitsuse istungi käik protokollitakse. Protokollile kirjutavad alla linnapea ja linnasekretär või neid linnavalitsuse istungil asendavad isikud. 62.5. Protokollid vormistatakse ja avalikustatakse eesti keeles ning need peavad vastama haldusdokumentidele kehtestatud põhinõuetele. Protokollile alla kirjutanud isikud vastutavad protokollis sisalduvate andmete õigsuse eest. Protokolli kantakse istungi toimumise aeg ja koht, osavõtjate nimed, arutusele tulevad küsimused ja nende kohta vastu võetud otsused ning otsustajate või küsimuse algatajate eriarvamused. Valitsuse istungite protokollid peavad olema igaühele kättesaadavad linna kantseleis. Üldkättesaadavaks ei tehta andmeid, mille väljastamine on seadusega piiratud või mõeldud linna ametiasutuste siseseks kasutamiseks. Valitsuse protokoll peab olema alla kirjutatud hiljemalt seitsmendal päeval pärast valitsuse istungi toimumist. 63. Linnavalitsuse komisjonid 63.1. Linnavalitsus võib temale pandud ülesannete täitmiseks ja linnavalitsuse ettepanekute väljatöötamiseks moodustada alatisi komisjone (edaspidi komisjon). 63.2. Komisjoni koosseisu ja põhimääruse kinnitab linnavalitsus oma määrusega. Komisjoni esimehe nimetab linnavalitsus oma liikmete hulgast. Komisjoni esimehel on õigus vajaduse korral kutsuda komisjoni tööst sõnaõigusega osa võtma isikuid, kes ei kuulu komisjoni koosseisu. 63.3. Komisjoni põhimääruses sätestatakse komisjoni ülesanded, komisjoni teenindamise ning komisjoni järelduste ja ettepanekute esitamise kord. 63.4. Komisjoni töövorm on koosolek. Komisjon on otsustusvõimeline, kui koosolekust võtab osa vähemalt pool komisjoni koosseisust. Komisjon teeb oma otsustused poolthäälteenamusega. Häälte võrdsuse korral on otsustav komisjoni esimehe hääl. Komisjoni otsustused protokollitakse ja vormistatakse kolme tööpäeva jooksul ning neile kirjutavad alla komisjoni esimees ja sekretär. 63.5. Komisjoni otsustused on linnavalitsuse määruste ja korralduste vastuvõtmisel soovitusliku iseloomuga. 63.6. Ühekordsete ülesannete täitmiseks võib linnavalitsus moodustada ajutisi komisjone, mille koosseisu kinnitab linnavalitsus oma korraldusega. 64. Linnasekretär 64.1. Linnasekretär on ametikoha järgi linnavalitsuse liige, kelle nimetab ametisse ja vabastab ametist linnapea. Linnasekretäri kohta ei kehti käesoleva põhimääruse punktides 53, 54, 55 ja 56 linnavalitsuse liikme kohta sätestatu. 64.2. Linnasekretäriks võib nimetada teovõimelise Eesti kodaniku, kes valdab eesti keelt seadusega või seaduse alusel kehtestatud ulatuses ning kellel on juristi kvalifikatsioon või tunnistus vastavuse kohta Vabariigi Valitsuse poolt kehtestatud kutsenõuetele. 64.3. Linnasekretär: 1) esitab linnapeale ettepanekuid linnakantselei struktuuri, funktsioonide ja koosseisu kohta; 2) juhib linnakantselei tegevust; 3) esindab linna kohtus ilma erivolitusteta; 4) korraldab linnavolikogu õigusaktide avaldamist ja töö avalikustamist; 5) korraldab linnavalitsuse õigusaktide avaldamist ja avalikustamist; 6) korraldab linnavolikogu ja linnavalitsuse istungite ettevalmistamist; 7) kirjutab alla linnavalitsuse määrustele, korraldustele ja istungi protokollidele; 8) hoiab linna vapipitsatit; 9) täidab teisi talle seaduse või linnavalitsuse liikmete tööjaotuse alusel pandud ülesandeid. 64.4. Linnasekretäri asendamise korra määrab linnapea. IV. LINNAELANIKE OSALEMINE KOHALIKU OMAVALITSUSE TEOSTAMISES 65. Õigusaktide algatamise õigus 65.1. Vähemalt ühel protsendil hääleõiguslikest linnaelanikest, kuid mitte vähem kui viiel hääleõiguslikul linnaelanikul on õigus teha kohaliku elu küsimustes linnavolikogu või valitsuse õigusaktide vastuvõtmiseks, muutmiseks või tühistamiseks algatusi, mis võetakse arutusele hiljemalt kolme kuu jooksul. 65.2. Käesoleva osa punkti 65 alapunktis 65.1. ettenähtud algatus esitatakse linnavalitsusele vastava eelnõuna, millele lisatakse allkirjadega varustatud algatuse esitajate nimekiri. 65.3. Nimekirjal on kas kõigi esitajate allkirjad või kinnitab seda allkirjadega varustatud esitajate koosoleku protokoll. 65.4. Eelnõu vastuvõtmist kinnitab linnasekretär oma allkirjaga. 65.5. Kui algatatud küsimus kuulub volikogu pädevusse, esitab valitsus selle ühe kuu jooksul volikogule lahendamiseks koos omapoolse seisukohaga. 65.6. Algatuse esitajate esindajal on õigus osaleda algatuse arutelul volikogus või valitsuses. 66. Muudatuste taotlemine volikogu ja valitsuse õigusaktides 66.1. Igaühel on õigus taotleda volikogult või valitsuselt nende poolt vastu võetud õigusaktidesse muudatuste tegemist või nende tühistamist, kui nendega on seadusevastaselt kitsendatud tema õigusi. 66.2. Taotluse esitamise tähtaeg on kümme päeva arvates õigusakti ärakirja kättesaamise päevast, kui Eesti Vabariigi seadusandluses pole ette nähtud pikemat tähtaega. Volikogu ja valitsuse määrusesse muudatuste tegemiseks või selle tühistamiseks võib esitada taotluse ühe kuu jooksul arvates õiguste seadusevastasest kitsendamisest teadasaamisest. 66.3. Õigusakti ärakirjale lisatakse taotluse esitamise koht ja tähtaeg. 66.4. Volikogu peab taotluse läbi vaatama kahe kuu jooksul, valitsus ühe kuu jooksul. 66.5. Taotluse esitaja kutsutakse istungile, kus taotlust arutatakse. Teade istungi toimumise aja ja koha kohta antakse edasi vähemalt neli päeva enne istungi toimumist. Taotlejal on õigus anda selgitusi ja esitada küsimusi. Taotlust võidakse arutada ka taotleja mitteilmumise korral. Taotluse arutamist võidakse edasi lükata taotleja kirjaliku avalduse alusel. Sellisel juhul arvestatakse taotluse läbivaatamise tähtaega taotleja avalduse esitamisest või avalduses toodud tähtajast alates, millest taotlejal on võimalik asja arutamisest osa võtta. 66.6. Kui volikogu või valitsus jätab antud õigusakti muutmata või tühistamata, on taotlejal õigus pöörduda küsimuse lahendamiseks kohtusse. V. LINNA ASUTUSED JA LINNA AVALIK TEENISTUS 67. Linna asutused. Linna asutuste moodustamise kord ja põhiülesanded 67.1. Linna asutused on: 1) linna ametiasutused, mis teostavad avalikku võimu; 2) haridus-, spordi-, tervishoiu-, hoolekande- ja muud asutused, mis ei teosta avalikku võimu, kuid mida finantseeritakse linnaeelarvest. 68. Linna avalik teenistus 68.1. Linna avalik teenistus on töötamine linna ametiasutuses. 68.2. Linna avalik teenistuja on isik, kes teeb palgalist tööd linna ametiasutuses. 68.3. Linna avalikud teenistujad on ametnikud, abiteenistujad ja koosseisuvälised teenistujad. 68.4. Ametnik on ametiasutuse koosseisus ettenähtud ametikohale nimetatud või valitud isik. Ametnikuna võib teenistusse võtta 18-aastaseks saanud vähemalt keskharidusega Eesti kodaniku, kes valdab eesti keelt seadusega või seaduse alusel kehtestatud ulatuses. Ametnik võetakse teenistusse ametisse nimetamisega. Ametisse nimetamise õigus on ametiasutuse juhil või tema poolt selleks volitatud ametnikul. Ametnik annab esmakordsel ametisse astumisel teda ametisse nimetanud isikule kirjaliku ametivande ja seaduses sätestatud juhtudel ka süümevande. 68.5. Abiteenistuja on ametiasutuse koosseisus ettenähtud abiteenistuskohale töölepingu alusel võetud tehniline töötaja. 68.6. Koosseisuväline teenistuja on isik, kes võetakse teenistusse määratud ajaks nimetamise või töölepingu alusel ametniku või abiteenistuja niisuguste ülesannete täitmiseks, millel ei ole alatist iseloomu. 68.7. Linna avalik teenistus toimub seaduses ja linna õigusaktidega sätestatud korras. 69. Hüvitus teenistusest vabastamisel 69.1. Teenistusest vabastamisel atesteerimistulemuste alusel, suutmatuse tõttu ametikohal ettenähtud ülesandeid täita, ametikohale mittevastava tervisliku seisundi, pikaajalise töövõimetuse ja ajateenistusse või asendusteenistusse kutsumise tõttu makstakse ametnikule hüvitust ühe kuu põhipalga ulatuses. 69.2. Ametiasutuse likvideerimisel või ametikohtade koondamisel makstakse ametnikule hüvitust olenevalt teenistuse kestusest: 1) alla 3 aasta kestnud teenistusaja korral 2) 3--5-aastase teenistuse korral 3) 6--10-aastase teenistuse korral 4) üle 10 aasta kestnud teenistusaja korral 3 kuu põhipalk; 4 kuu põhipalk; 6 kuu põhipalk; 12 kuu põhipalk. 69.3. Ametniku vabastamisel teenistusest ametniku kirjaliku avalduse alusel ametnikust mitteolenevate oluliste põhjuste tõttu (alaealise lapse, vanuri või haige hooldus, elukoha vahetus, sobimatus juhiga) võib maksta hüvitust kahe kuu ametipalga ulatuses linnapea käskkirja alusel. 69.4. Ametniku vabastamisel teenistustähtaja möödumise tõttu makstakse talle hüvitust olenevalt teenistuses oldud ajast järgmiselt: 1) 1--3 a teenistuses oldud tähtaja möödumisel 2) 3--6 a teenistuses oldud tähtaja möödumisel 3) 6--9 a teenistuses oldud tähtaja möödumisel 3 kuu põhipalk; 6 kuu põhipalk; 9 kuu põhipalk. 69.5. Määratud ajaks teenistusse võetud ametniku ennetähtaegsel vabastamisel makstakse hüvitust punktis 69.4 toodud määrades (v.a ametniku lahkumine teisele ametikohale teises asutuses või teenistusest vabastamine süüdimõistva kohtuotsuse alusel). VI. LINNA EELARVE. KOHALIKUD MAKSUD JA KOORMISED 70. Linnaeelarve sisu 70.1. Linnal on linnavolikogu poolt kinnitatud iseseisev eelarve, mis koosneb ühe eelarveaasta tuludest ja kuludest ning on tasakaalus. 70.2. Linnal on keelatud laenu andmine või tagamine. 70.3. Eelarve koostamine, vastuvõtmine, kasutamine ja muutmine toimub vastavalt seadusele ja täpsem kord sätestatakse linnavolikogu poolt. 70.4. Eelarveaasta algab 1. jaanuaril ja lõpeb 31. detsembril. 71. Eelarve tulud ja kulud 71.1. Eelarve tulud on: 1) laekumised maksudest; 2) laekumised linnaasutustest ja -varadest; 3) rahalised toetused ja sihtotstarbelised laekumised; 4) laenud ja intressid; 5) muud laekumised. 71.2. Eelarve kulud on: 1) seadusega pandud kohustuste täitmiseks; 2) lepingutest tulenevate kohustuste täitmiseks; 3) muude vajaduste finantseerimiseks; 4) reservfondi moodustamiseks vähemalt 1% ulatuses eelarve kuludest. 71.3. Laenude võtmine: 1) laene võib võtta tingimusel, et kulutused võetud laenude ja laenuintresside tasumiseks ei ületa eelarveaastal kehtestatud määra planeeritud tuludest, millest on välja arvatud laenud; 2) käesoleva punkti alapunktis 1 sätestatud piiranguid ei kohaldata, kui laenu tagajaks on riik; 3) laenu tagatiseks ei või olla linna valitsemiseks või avalikuks otstarbeks vajalik kinnisasi ega tema ehitis (sh rajatis) kui vallasasi; 4) jooksvate kulude katteks võib võtta ainult lühiajalist laenu. 72. Eelarve avalikustamine Linna eelarve projekt, vastuvõetud eelarve, eelarve muudatused ja lisaeelarve ning eelarve täitmise aruanne avaldatakse üldiseks teadmiseks käesolevas põhimääruses sätestatud korras. 73. Kohalikud maksud 73.1. Volikogul on õigus seaduse alusel anda määrusi kohalike maksude kehtestamiseks (edaspidi maksumäärus). Kohalikud maksud ja maksumäärade muudatused kehtestatakse enne linna eelarve või lisaeelarve vastuvõtmist või eelarve muutmist ja neid rakendatakse eelarveaasta algusest alates või koos lisaeelarve või eelarve muutmisega. 73.2. Maksumäärus jõustub ja avalikustatakse seaduses ja linnavolikogu õigusaktidega sätestatud korras. 73.3. Kohalikud maksud ei tohi takistada inimeste, kaupade ja teenuste vaba liikumist. 73.4. Vastutus maksumääruse rikkumise eest sätestatakse seaduse alusel maksumääruses. 74. Koormised 74.1. Koormis on kohustus, mis seaduse alusel kehtestatakse linnavolikogu määrusega füüsilistele või juriidilistele isikutele kohustuslike tööde tegemiseks linna territooriumil kehtestatud heakorraeeskirja täitmiseks ja loodusobjektide kaitseks. 74.2. Koormise võib kehtestada füüsilistele ja juriidilistele isikutele nende omandis või valduses oleva kinnistu või muu nende kasutuses oleva territooriumi ning sellega vahetult piirneva üldkasutatava territooriumi heakorra tagamiseks. 74.3. Koormise määramisel kehtestatakse koormise olemus, ulatus, täitmise tingimused ja kord. 74.4. Isik, kellel koormise täitmine lasub, võib oma arvel lasta selle täita teisel isikul. Isiku põhjendatud taotlusel on linnavolikogul õigus lubada isikul koormise täitmise eest maksta raha, mida peab kasutama selle koormise täitmiseks. Koormise täitmiseks vajalike tööde maksumus määratakse koormise kehtestamisel. 74.5. Koormise täitmist kontrollib linnavalitsus linna õigusaktidega sätestatud korras. 74.6. Koormist ei või asendada maksuga kohalikku eelarvesse. 74.7. Koormisena ei või kehtestada trahve, teenustasusid, lõive ega muu nimetusega rahalisi makseid. 74.8. Koormis ei või olla lepingu objektiks. VII. LINNAVARA 75. Linnavara mõiste 75.1. Linnavara on linnale kui omavalitsusüksusele kuuluv kinnis- ja vallasvara, s.o asjad ning rahaliselt hinnatavad õigused ja kohustused. 75.2. Linnavara valdamisest, kasutamisest ja käsutamisest saadud tulu, mis saadakse linna teenistuses olevate isikute läbi, kuulub linnale, kui seadusest, linnavolikogu õigusaktidest või nende alusel sõlmitud lepingutest ei tulene teisiti. 75.3. Linnavara kohta peetakse arvestust linnavolikogu määrusega sätestatud korras. 75.4. Linnavara valdamise, kasutamise ja käsutamise korra kinnitab linnavolikogu. 76. Linnavara register 76.1. Vara võetakse arvele linnavara registris. 76.2. Linnavara registrisse kantakse linnale kui omavalitsusüksusele kuuluvad kinnisasjad ja nendega seotud asjaõigused, samuti linnavolikogu poolt kehtestatud tingimustele vastavad vallasasjad ning rahaliselt hinnatavad õigused ja kohustused. 76.3. Linnavara register asutatakse ja registripidaja määratakse linnavolikogu poolt sätestatud korras. 76.4. Registri pidamine, registrisse andmete esitamine, kannete muutmine või kustutamine ning registrist väljaarvamine toimub linnavolikogu poolt sätestatud korras. 77. Linnavara valitsemine 77.1. Linnavara valitsemine on linnavara valitseja ja volitatud asutuse õigus ja kohustus käesoleva põhimääruse ja teiste linna õigusaktide alusel korraldada linnavara valdamist, kasutamist ja käsutamist. 77.2. Linnavara valitsejad on ametiasutused. 77.3. Linnavara valitsema volitatud asutused on linna asutused, kellele linna õigusaktidega ettenähtud korras on linnavara valitseja oma valitsemisel oleva vara valdusesse andnud. 77.4. Linnavara valitsejad ja volitatud asutused on kohustatud nende valitsemisel olevat või vallata antud linnavara majandama heaperemehelikult ning hoolitsema kõigiti selle säilimise ja väärtuse võimaliku kasvu eest. Sooritades linnavaraga mis tahes tehinguid, peavad linnavara valitsejad ja volitatud asutused juhinduma põhimõttest vältida kahju ja suurendada kasu, mis linn võib nendest tehingutest saada. 78. Linnavara kasutamine majandustegevuses 78.1. Linna kui kohaliku omavalitsusüksuse majandustegevus on: 1) teenuste osutamine linnaasutuse kaudu; 2) osalemine äriühingutes ja sihtasutustes; 3) tehingud linnavaraga; 4) vabade eelarvevahendite paigutamine intressi saamiseks; 5) muu linna õigusaktidega sätestatud majandustegevus. 78.2. Linn kui kohalik omavalitsusüksus võib teenuste osutamiseks asutada linnaasutusi, mis ei ole juriidilised isikud, ja olla osanikuks või aktsionäriks linna arengu seisukohast olulises äriühingus, samuti asutada sihtasutusi ja olla mittetulundusühingute liikmeks. 78.3. Sihtasutuse, mille ainuasutajaks on linn, samuti osaühingu või aktsiaseltsi, mille ainsaks osanikuks või aktsionäriks on linn, asutamise ja lõpetamise otsustab ning põhikirja ja selle muudatused kinnitab linnavolikogu. Sihtasutuse, osaühingu või aktsiaseltsi nõukogu liikmed nimetab, samuti asutaja, osaniku või aktsionäri õigusi teostab linnavalitsus. Kui osaühingul ei ole nõukogu, nimetab linnavalitsus osaühingu juhatuse liikmed. Kui sihtasutusel on mitu asutajat või kui äriühingus osaleb lisaks linnale ka teisi osanikke või aktsionäre, samuti kui linn osaleb liikmena mittetulundusühingus, otsustab osalemise ja selle lõpetamise linnavolikogu. Muus osas teostab osaniku-, aktsionäri-, asutaja- või liikmeõigusi linnavalitsuse poolt nimetatud isik. 78.4. Linna omavalitsusorganid ja linnaasutused ei tohi piirata oma õigusaktide või tegevusega konkurentsivabadust või kehtestada konkurentsipiiranguid, kui see ei ole lubatud eraldi seadusega. 78.5. Linnavara valitsejad võivad oma ülesannete täitmiseks sõlmida lepinguid. VIII. LINNA ARENGU KAVANDAMINE 79. Linna arengukava mõiste 79.1. Linna arengukava (edaspidi arengukava) on dokument, mis sätestab linna kui kohaliku omavalitsuse sotsiaal-majandusliku olukorra ning keskkonna seisundi analüüsi ja prognoosi, arengu põhisuunad, territoriaalse üldplaneeringu ja infrastruktuuri arendamise alused. 79.2. Arengukava koostatakse kolmeaastaseks perioodiks. Arengukava täitmist analüüsitakse ja vajadusel kava täiendatakse. 79.3. Linnavolikogu teeb arengukava projekti kättesaadavaks kõigile linnaelanikele ning kinnitab selle pärast vastavate ettepanekute läbivaatamist. Arengukava avalikustatakse ja tehakse kõigile kättesaadavaks linnavolikogu õigusaktidega sätestatud korras. 79.4. Arengukava muutmise või tühistamise vajadust tingivate asjaolude ilmnemisel on linnavalitsusel õigus ja kohustus algatada linnavolikogus arengukava muutmise või tühistamise menetlus. 80. Linnaplaneerimine 80.1. Linnaplaneerimine on üld- ja detailplaneeringute kompleks, mis tagab linna kui kohaliku omavalitsusüksuse funktsioonide täitmiseks võimalikult paljude ühiskonnaliikmete huve arvestavad tingimused keskkonna kujundamiseks, selle kestvaks ja säästvaks maakasutuseks ning sotsiaal-majandusliku ja territoriaalse planeerimise sidumiseks. 80.2. Kohalike olude arvestamiseks, üldiste ehitus- ja maakasutustingimuste seadmiseks, linnasiseste ülesannete jaotuse ning seadusega sätestatud nõuete täpsustamiseks planeerimise ja ehitamise korraldamisel kehtestab linnavolikogu Põltsamaa linna ehitusmääruse. 80.3. Põltsamaa linna ehitusmäärus reguleerib riigiasutuste, linnavolikogu, linnavalitsuse ja teiste isikute vahelisi suhteid planeeringute koostamisel, ehituslikul projekteerimisel, ehitamisel ja ehitiste kasutamisel. 81. Linna üldplaneering 81.1. Linna üldplaneering on seadusele ja linnavolikogu õigusaktidega sätestatud tingimustele vastav planeering, mis koostatakse kogu linna territooriumi kohta. 81.2. Linna üldplaneeringu kehtestab, muudab ja tühistab linnavolikogu. 82. Detailplaneering 82.1. Detailplaneering on seadusele ja linna õigusaktidega sätestatud tingimustele vastav planeering, mis koostatakse linna territooriumi väiksema osa kohta ja mis on lähiaastate ehitustegevuse aluseks. 82.2. Detailplaneeringud tühistab linnavolikogu. 83. Linna ehitustegevus 83.1. Linna kui kohaliku omavalitsusüksuse pädevusse kuulub ehitusalase tegevuse koordineerimine ja ehitusjärelevalve oma territooriumil. 83.2. Linna kui kohaliku omavalitsusüksuse ehitustegevust reguleeritakse seaduses ja linna õigusaktidega sätestatud korras. 84. Kultuurimälestiste kaitse Linna kui kohaliku omavalitsusüksuse ülesanne on tagada linna omandis või valduses olevate kultuurimälestiste säilimine. 85. Keskkonnakaitse 85.1. Linna kui kohaliku omavalitsusüksuse ülesanne on järgida looduskeskkonna ja loodusvarade säästliku kasutamise põhimõtteid ning tagada inimesi rahuldav terviklik elukeskkond ja majanduse arenguks vajalikud ressursid looduskeskkonda oluliselt kahjustamata ning looduslikku mitmekesisust säilitades. Keskkonnaseisundi, samuti keskkonnaekspertiiside ja kohaliku keskkonnaseire tulemuste avalikustamine tagatakse linna õigusaktidega sätestatud korras. 85.2. Erilist kaitset vajavate loodusobjektide kaitse alla võtmine, kaitse olemuse kehtestamine ning maaomanike ja -valdajate ning teiste isikute õiguste ja kohustuste sätestamine kaitstavate loodusobjektide suhtes toimub riigi ja linna õigusaktidega sätestatud korras. 85.3. Lähtudes vajadusest kaitsta loodust kui ühisvara ja rahvuslikku rikkust on riigi ja linna õigusaktides sätestatud korras õigus kitsendada omandi käsutamise ja ettevõtlusega tegelemise vabadust, kehtestada piiranguid ja servituute, esitada tingimusi ning panna füüsilistele ja juriidilistele isikutele peale koormisi. 85.4. Nimetatud kitsendused, servituudid, piirangud ja koormised seatakse linna ehitusmääruses, linna üld- ja detailplaneeringutes ning muudes linna õigusaktides. IX. LINNA ÕIGUSAKTID 86. Linna omavalitsusorganite õigusaktide liigid 86.1. Linnavolikogul ja linnavalitsusel on oma pädevuse piires õigus anda üldaktidena määrusi. 86.2. Linnavolikogul on õigus üksikaktidena vastu võtta otsuseid, linnavalitsusel anda korraldusi. Linnavolikogu ja linnavalitsuse õigusaktid kehtivad linna haldusterritooriumil seadusega sätestatud korras, samuti linnale kuuluva vara osas, mis asub väljaspool linna haldusterritooriumi. 87. Volikogu õigusaktidele esitatavad nõuded, nende jõustumine ja informatsiooni kättesaadavaks tegemine 87.1. Volikogu määrused avalikustatakse kaks päeva enne nende jõustumist, kuid mitte hiljem kui seitse päeva pärast vastuvõtmist linnavalitsuse ruumides asuval stendil ja linna raamatukogus, kus fikseeritakse ka avalikustamise aeg. 87.2. Üldist tähtsust omavad volikogu õigusaktid avaldatakse Riigi Teataja Lisas ja kohalikus ajalehes, mille kohta tehakse õigusakti vastuvõtmisel eraldi otsus. 87.3. Üldist tähtsust omavad õigusaktid jõustuvad Riigi Teataja Lisas avaldamisele järgneval päeval, kui õigusaktis eneses ei ole sätestatud teist tähtaega. 87.4. Kui määruses on sätestatud eraldi jõustumise tähtaeg, jõustub ta sellel tähtajal. 87.5. Volikogu otsused jõustuvad neis sätestatud tähtajal ning need tuleb saata täitjatele ja asjaosalistele ning need avalikustatakse mitte hiljem kui seitse päeva pärast vastuvõtmist linnavalitsuse stendil ja linna raamatukogus, kus fikseeritakse ka avalikustamise aeg. 87.6. Linnavolikogu üldist tähtsust omavad määrused saadetakse õiguskantslerile. 87.7. Volikogu määrustele ja teistele dokumentidele kirjutab alla volikogu esimees või tema asendaja kuue päeva jooksul pärast nende vastuvõtmist. 87.8. Volikogu määrused ja otsused ning istungite protokollid vormistatakse ja avalikustatakse eesti keeles ning need peavad vastama haldusdokumentidele esitatavatele nõuetele. 87.9. Ei avalikustata andmeid, mille väljastamine on seadusega piiratud või mõeldud üksnes linnavalitsuse siseseks kasutamiseks. Sellised andmed tehakse volikogu liikmetele ja teistele vastavas õigusaktis fikseeritud isikutele teatavaks allkirja vastu kohustusega neid andmeid mitte avaldada. Selle kohustuse rikkumise eest võetakse vastutusele seadusega ette nähtud korras, saladust mitte hoidnud volikogu liikme nimi tehakse teatavaks linnaelanikele, teenistujad võetakse vastutusele distsiplinaarkorras. Selliseid andmeid hoitakse seifis, mille võti on kas linnapea või linnasekretäri käes. 87.10. Linnavolikogu õigusaktide vormistamist, süstematiseerimist, avalikustamist ning nende saatmist täitjatele ja asjaosalistele korraldab linnavalitsuse kantselei. 88. Informatsiooni kättesaadavus 88.1. Määrused ja otsused on stendil väljas vähemalt kuni järgmise korralise volikogu istungini. Määrused ja otsused on kõigile kättesaadavad raamatukogus (määrused enne nende jõustumist) ning kogu nende kehtivuse ajal. 88.2. Volikogu istungite protokollid on kõigile kättesaadavad linnasekretäri juures. 88.3. Dokumentidest on võimalik saada koopiaid linnavalitsuse poolt kehtestatud korras. 89. Linnavalitsuse õigusaktidele esitatavad nõuded ja nende jõustumine 89.1. Linnavalitsuse määrused ja korraldused avalikustatakse käesolevas põhimääruses sätestatud korras. Linnavalitsuse määrused ja korraldused loetakse avalikustatuks pärast nende väljapanekut tutvumiseks linnavalitsuse stendil. Määrused ja korraldused peavad olema avalikustatud enne nende jõustumist. 89.2. Linnavalitsuse üldist tähtsust omavad määrused avalikustatakse Riigi Teataja Lisas ja kohalikus ajalehes. Üldist tähtsust omavad määrused jõustuvad Riigi Teataja Lisas avaldamisele järgneval päeval. Kui määrust ei avaldata Riigi Teataja Lisas, jõustub see kümnendal päeval pärast avalikustamist, kui määruses ei ole kehtestatud teist jõustumise tähtaega. 89.3. Linnavalitsuse üldist tähtsust omavad määrused saadetakse õiguskantslerile. 89.4. Linnavalitsuse korraldused jõustuvad neis ettenähtud tähtajal ning need tuleb saata täitjatele ja asjaosalistele. 89.5. Linnavalitsuse määrustele kirjutavad alla linnapea ja linnasekretär või neid linnavalitsuse istungil asendavad isikud. 89.6. Linnavalitsuse korraldustele kirjutavad alla linnapea ja linnasekretär või neid asendavad isikud. 89.7. Linnavalitsuse määrused ja korraldused vormistatakse ja avalikustatakse eesti keeles ja need peavad vastama haldusdokumentidele kehtestatud põhinõuetele. Vastavalt vajadusele võidakse linnavalitsuse määrusi ja korraldusi avalikustada ka teistes keeltes. 89.8. Ei avalikustata andmeid, mille väljastamine on seadusega piiratud või mõeldud kasutamiseks üksnes linna ametiasutustele. 89.9. Linnavalitsuse õigusaktide vormistamist, avalikustamist, avaldamist ning nende saatmist täitjatele ja asjaosalistele korraldab linnavalitsuse kantselei. 90. Linna õigusaktide täitmise kontroll 90.1. Linna õigusaktide täitmise kontrolli teostavad linnavolikogu ja linnavalitsus seaduses, käesolevas põhimääruses ja linnavolikogu töökorras sätestatud korras. 90.2. Linna õigusaktide tähtajalise täitmise kontrolli korraldab linnavolikogu ja linnavalitsuse õigusaktide osas linnavalitsuse kantselei. 90.3. Volikogu ja valitsuse istungitel kuulatakse regulaarselt informatsiooni õigusaktide täitmise käigu kohta. 90.4. Igal volikogu liikmel on õigus esitada kirjalik arupärimine volikogu määruste ja otsuste täitmise kohta volikogu poolt valitud, nimetatud või kinnitatud ametiisikutele. 90.5. Arupärimine esitatakse kirjalikult linnapea kaudu. 90.6. Vastus arupärimisele tuleb esitada kirjalikult volikogule ja volikogu liikmele hiljemalt ühe kuu jooksul. 90.7. Volikogu eestseisuse otsusel tuleb esitada vastus suuliselt volikogu istungil või komisjoni koosolekul. 90.8. Õiguskantsleri järelepärimisele koostab vastuse linnasekretär koos vastava valdkonna spetsialistiga ning esitab selle kinnitamiseks vastavalt valitsuse või volikogu istungile. Vastusele kirjutavad alla vastavalt linnapea ja linnasekretär või linnavolikogu esimees. Vastuse ärasaatmise eest vastutab linnasekretär. X. PÕHIMÄÄRUSE VASTUVÕTMINE JA MUUTMINE 91. Põhimääruse vastuvõtmine ja muutmine 91.1. Põhimääruse võtab vastu ja teeb selles muudatusi linnavolikogu. 91.2. Põhimääruse vastuvõtmiseks või selles muudatuste tegemiseks peab linnavolikogu läbi viima vähemalt kaks lugemist, v.a juhul, kui muudatus tuleneb seadusest. Vaheaeg iga järgneva lugemise vahel peab olema vähemalt neli tööpäeva. Põhimäärus või selles tehtud muudatus võetakse vastu linnavolikogu koosseisu häälteenamusega. 91.3. Põhimäärus või selles tehtud muudatus jõustub linnavolikogu poolt määratud päeval. Lisa 1 Põltsamaa Linnavolikogu 16. novembri 1998. a määrusele nr 44 Põltsamaa linna vapp Vapi kirjeldus Rohelisel kilbil müürihambulise lõikega vapipäis ja aadlikroon -- mõlemad kuldsed.

Lisa 2 Põltsamaa Linnavolikogu 16. novembri 1998. a määrusele nr 44 Põltsamaa linna lipp Lipu kirjeldus Rohelise ristkülikukujulise lipu keskel on kollane horisontaallaid, mis moodustab 1/7 lipu laiusest. Lipu normaalsuurus on 105 x 165 cm, laiuse ja pikkuse suhe on 7:11 ühikut.