Haapsalu Linnavolikogu — Haapsalu põhimääruse uue redaktsiooni kinnitamine — RTL, 364, 1551

Juhindudes kohaliku omavalitsuse korralduse seaduse (RT I 1993, 37, 558; 1994, 12, 200; 19, 340; 72, 1263; 84, 1475; 1995, 16, 228; 17, 237; 23, 334; 26--28, 355; 59, 1006; 97, 1664; 1996, 36, 738; 37, 739; 40, 773; 48, 942; 89, 1591; 1997, 13, 210; 29, 449; 29, 450; 69, 1113; 1998, 28, 356; 59, 941; 61, 984) paragrahvi 22 punktist 9, Haapsalu Linnavolikogu määrab: 1. Kinnitada Haapsalu põhimääruse uus redaktsioon (lisatud). 2. Tunnistada kehtetuks Haapsalu Linnavolikogu järgmised õigusaktid: 2.1. 28. jaanuari 1994. a määrus nr 1 «Haapsalu linna põhimääruse kinnitamine»; 2.2. 16. detsembri 1994. a määrus nr 20 «Haapsalu linna põhimääruse muutmine»; 2.3. 27. mai 1994. a määrus nr 9 «Haapsalu linna sümboolika kasutamise korra kinnitamine»; 2.4. 4. aprilli 1996. a määrus nr 36 «Haapsalu linna sümboolika kasutamise korra muutmine»; 2.5. 21. juuni 1995. a otsus nr 124 «Haapsalu linna aukodaniku statuudi kehtestamine»; 2.6. 24. märtsi 1995. a otsus nr 103 «Haapsalu linna vapimärgi statuudi kinnitamine»; 2.7. 27. septembri 1996. a määrus nr 40 «Linnaametnike sotsiaalsed garantiid». 3. Avaldada määrus koos lisaga Riigi Teataja Lisas. 4. Määrus jõustub avaldamisele järgneval päeval. Volikogu esimees Andres LIPSTOK Kinnitatud Haapsalu Linnavolikogu 27. novembri 1998. a määrusega nr 30 Haapsalu põhimäärus I. ÜLDSÄTTED Paragrahv 1. Haapsalu linna kohalik omavalitsus (1) Haapsalu linna (edaspidi Haapsalu) kohalik omavalitsus on tema demokraatlikult moodustatud võimuorganite õigus, võime ja kohustus seaduste alusel iseseisvalt korraldada ja juhtida kohalikku elu, lähtudes linnaelanike õigustatud vajadustest ja huvidest ning arvestades linna kui terviku arengu iseärasusi. (2) Kohalik omavalitsus teostub demokraatlikult moodustatud esindus- ja võimuorganite kaudu, samuti kohaliku elu küsimustes rahvaküsitluse, -hääletuse või -algatuse teel. Paragrahv 2. Haapsalu kohaliku omavalitsuse põhimõtted Kohalik omavalitsus Haapsalus rajaneb järgmistel põhimõtetel: 1) kohaliku elu küsimuste iseseisev ja lõplik otsustamine ja korraldamine; 2) igaühe seaduslike õiguste ja vabaduste kohustuslik tagamine; 3) seaduste järgimine oma ülesannete ja kohustuste täitmisel; 4) linnaelanike õigus osaleda kohaliku omavalitsuse teostamisel; 5) vastutus oma ülesannete täitmise eest; 6) tegevuse avalikkus; 7) avalike teenuste osutamine soodsaimatel tingimustel. Paragrahv 3. Haapsalu kohaliku omavalitsuse õiguslikud alused (1) Haapsalu kohaliku omavalitsusüksusena juhindub oma tegevuses põhiseadusest, seadustest ja teistest riigi õigusaktidest, käesolevast põhimäärusest, teistest Haapsalu õigusaktidest, rahvusvahelistest lepingutest ja lepingutest riigiorganite, teiste omavalitsusüksuste või nende liitudega. (2) Haapsalu kohaliku omavalitsusüksusena otsustab talle seadusega pandud kohaliku elu küsimusi ja korraldab nende lahendamist, samuti lahendab kõiki neid kohaliku elu küsimusi, mis ei ole seadusega antud riigiorganite või kellegi teise pädevusse. (3) Haapsalu kui kohalik omavalitsusüksus on avalik-õiguslik isik, keda esindavad seaduste ja Haapsalu põhimääruse alusel ning kehtestatud korras oma pädevuse piires linnavolikogu, linnavolikogu esimees, Haapsalu Linnavalitsus (edaspidi linnavalitsus), linnapea ja aselinnapea. (4) Haapsalu võivad esindada ka teised isikud, kellele on vastavad volitused antud Haapsalu õigusaktidega sätestatud korras. Paragrahv 4. Haapsalu omavalitsusorganid Haapsalu omavalitsusorganid on: 1) linnavolikogu -- omavalitsusüksuse esinduskogu, mis valitakse linna hääleõiguslike elanike poolt seaduse alusel; 2) linnavalitsus -- linnavolikogu poolt moodustatud täitevorgan. Paragrahv 5. Haapsalu kui omavalitsusüksuse ülesanded (1) Haapsalu kui omavalitsusüksuse ülesanneteks on juhul, kui need ülesanded ei ole seadusega antud kellegi teise täita, korraldada: 1) sotsiaalabi ja -teenuseid; 2) vanurite hoolekannet; 3) elamu- ja kommunaalmajandust; 4) veevarustust ja kanalisatsiooni; 5) heakorda; 6) territoriaalplaneerimist; 7) linnasisest ühistransporti; 8) teede ja tänavate korrashoidu. (2) Haapsalu ülesandeks on samuti linna omandis olevate koolieelsete lasteasutuste, põhikoolide, gümnaasiumide ja huvialakoolide, raamatukogu, kultuurikeskuse, muuseumide, spordibaasi, sotsiaalmaja, turvakodu, haigla ning teiste kohalike asutuste ülalpidamine. Nimetatud asutuste osas võidakse seadusega ette näha teatud kulutuste katmist kas riigieelarvest või muudest allikatest. (3) Lisaks käesoleva paragrahvi lõigetes 1 ja 2 sätestatud ülesannetele otsustab ja korraldab Haapsalu kui omavalitsusüksus neid kohaliku elu küsimusi, mis on talle pandud seadusega või mis ei ole seadusega antud kellegi teise otsustada ja korraldada. (4) Haapsalu kui omavalitsusüksus täidab riiklikke kohustusi, mis on talle pandud seadusega või mis tulenevad selleks volitatud riigiorgani ja linnavolikogu vahelisest lepingust, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti. Seadusega pandud riiklike kohustustega seotud kulud kaetakse riigieelarvest. Paragrahv 6. Haapsalu omavalitsusorganite suhted riigiorganitega (1) Haapsalu omavalitsusorganite ning riigi valitsusasutuste suhted põhinevad seadusel ja lepingul. (2) Haapsalu omavalitsusorganid ei tohi delegeerida oma ülesandeid ja pädevust ning nende täitmiseks seadusega ettenähtud vahendeid riigi valitsusasutustele. (3) Linnavolikogu valib Vabariigi Presidendi valimiskogusse esindajad ning Haapsalu Linnakohtu kaasistujad seaduses sätestatud korras. Paragrahv 7. Haapsalu suhted teiste kohalike omavalitsusüksustega Haapsalu omavalitsusorganid võivad Haapsalu õigusaktidega sätestatud korras ühiste huvide väljendamiseks, esindamiseks ja kaitsmiseks ning ühiste ülesannete täitmiseks sõlmida lepinguid teiste omavalitsusüksustega, anda sellekohased volitused mõnele omavalitsusüksusele või moodustada omavalitsusüksuste liite ja ühisasutusi, samuti osaleda nimetatud ülesannete täitmiseks moodustatud äriühingutes. Paragrahv 8. Haapsalu sümbolid (1) Haapsalu sümbolid on ajaloolised vapp ja lipp. (2) Haapsalu ajaloolisel vapil on kilbi kuldsel põhjal vasakul ääres punane loss kahe torniga. Keskel esiplaanil asub suurem torn lahtise sakilise äärega. Vasakul äärel tagaplaanil asub väikene torn koonusekujulise katusega. Suurema torni esiküljel on mustavärviline lahtine ukseavaus. Lossi esitorni taga on poolenisti väljaulatuv must kotkas hõbedavärviliste küünte ja nokaga ja suust väljaulatuva punase keelega. Vapi etalonkujutis on toodud põhimääruse lisas 3. (3) Haapsalu ajalooline lipp (edaspidi linnalipp) koosneb kahest osast. Esimene osa (1/3) koosneb kolmest võrdsest laiust ­ ülal ja all sinine, keskel valge. Teine osa (2/3) koosneb kolmest laiust -- ülal ja all valge, keskel sinine. (4) Linnalipu pikkuse ja laiuse suhe on 2:1 ja normaalsuurus 1650×825 mm. Linnalipu etalonkujutis on toodud põhimääruse lisas 2. Paragrahv 9. Haapsalu sümbolite kasutamise kord (1) Haapsalu vappi kasutatakse: 1) linnavolikogu, linnavolikogu kantselei, linnavalitsuse, linnakantselei, linnavalitsuse ametite pitsatitel ja dokumendiplankidel ning linnakantselei osakondade dokumendiplankidel; 2) Haapsalu autasudel, meenetel ja samuti alapunktis 1 nimetatud linna ametiasutuste ümbrikel ja muudel ametlikel trükistel; 3) linnavolikogu ja linnavalitsuse hoonel, linna piiritähistel ning linna ametiasutuste siltidel. (2) Juhtudel, mis ei ole toodud lõikes 1 võib Haapsalu vappi kasutada üksnes linnavalitsuse loal. (3) Haapsalu vapi kasutamine etalonist erineval kujul kuulub igakordsele läbivaatamisele ja kinnitamisele linnavalitsuse poolt. (4) Linnalipp heisatakse: 1) alaliselt linnavolikogu ja linnavalitsuse hoone ees asuvasse lipumasti; 2) ajutiselt linna pidupäevadel, suhtlemisel teiste omavalitsusüksustega, samuti muudel avalikel üritustel. (5) Linnalipu heiskamise võib teha kohustuslikuks üksnes linnavolikogu otsuse või linnavalitsuse korraldusega linnale kuuluvatel hoonetel või maa-aladel. Teistele omanikele on niisugused otsused või korraldused üksnes soovitusliku iseloomuga. (6) Linnalipp heisatakse hoone peasissekäigu juurde või mujale selleks sobivasse kohta kas lipuvardaga vastavasse hoidjasse või lipumasti. (7) Kui linnalipp heisatakse koos Eesti riigilipu, mõne teise riigi või tema omavalitsusüksuse, mõne Eesti maakonna, valla või muu lipuga, asub linnalipp lippude poolt vaadatuna vasakul teise riigi või Eesti riigilipust. (8) Linnalipu valmistamine toimub üksnes linnavalitsuse loal. (9) Haapsalu visuaalsete sümbolite kasutamise korra kehtestab linnavalitsus. Paragrahv 10. Haapsalu vapimärk (1) Haapsalu vapimärk (edaspidi vapimärk) antakse füüsilistele isikutele Haapsalule osutatud eriliste teenete eest. (2) Vapimärk on valmistatud hõbetatud vasesulamist (tombakust). Vapimärgil on kaks tasapinda. Alumise tasapinna moodustab malta rist (b=40 mm, h=43 mm), mis on kujundatud punase ja musta glasuuriga. Pealmisel tasapinnal malta risti keskel asub kuldse taustaga Haapsalu vapp (b=17 mm, h=19 mm), millele kujundid on kantud punase ja musta glasuuriga. Vapimärgi kinnitus on kruviga. Vapimärgi etalonkujutis on toodud põhimääruse lisas 1. (3) Vapimärk antakse reeglina üle Eesti Vabariigi aastapäeval volikogu esimehe poolt. (4) Ühele isikule antakse vapimärk ainult üks kord. (5) Vapimärgi andmise taotlusi on õigus esitada kõigil isikutel. Taotlused esitatakse kirjalikult linnavalitsusele iga aasta 1. jaanuariks. Taotlus peab sisaldama vapimärgi saaja isikuandmeid, tegevusala ja teenete loetelu. (6) Linnavalitsus esitab nõuetekohaselt vormistatud vapimärgi andmise taotlused ja oma ettepanekud kandidaatide kohta linnavolikogule. Vapimärgi andmise otsustab linnavolikogu. Igal aastal antakse reeglina kaks vapimärki. (7) Vapimärgi kandmise õigust tõendab vastav tunnistus, mis antakse üle koos vapimärgiga. Tunnistused numereeritakse ja allkirjastatakse volikogu esimehe ja linnapea poolt. (8) Vapimärgi kavaleridel puuduvad eriõigused. Märgid ei kuulu asendamisele. (9) Vapimärgi andmise otsused, milles on ära toodud vapimärgi kavaleride nimed ja teenete kirjeldus, kantakse Haapsalu vapimärgi kavaleride registrisse, mis on hoiul linnavolikogu kantseleis. Paragrahv 11. Haapsalu aukodanik (1) Haapsalu aukodaniku aunimetus (edaspidi aunimetus) omistatakse füüsilisele isikule Haapsalule osutatud teenete eest või linnapoolse erilise austusavaldusena. (2) Aunimetus võidakse anda Eesti kodanikele või välismaalastele. (3) Taotlusi aunimetuse omistamiseks võivad esitada kõik isikud. Taotlused esitatakse kirjalikult linnavalitsusele. Taotlus peab sisaldama soovitava aukodaniku isikuandmed, tegevusala ja teenete või muude põhjuste loetelu. (4) Linnavalitsus esitab nõuetekohaselt vormistatud aunimetuse omistamise taotlused ja oma ettepanekud kandidaatide kohta linnavolikogule. Aunimetuse omistamise otsustab linnavolikogu. (5) Aunimetuse omistamist tõendab Haapsalu aukodaniku vastav tunnistus. Tunnistused numereeritakse ja allkirjastatakse volikogu esimehe ja linnapea poolt. (6) Aunimetuse omistamise otsused, milles on ära toodud Haapsalu aukodanike nimed ja teenete kirjeldus, kantakse Haapsalu aukodanike registrisse, mis on hoiul linnavolikogu kantseleis. Paragrahv 12. Linnapea ametiraha (1) Haapsalu linnapea ametitunnuseks on linnapea ametiraha. (2) Linnapea ametiraha on hõbedast valmistatud massiivse ketiga kaelaskantav kaheksatahuline plaat (b=89 mm, h=89 mm), millel on Haapsalu vapimärgi reljeefne kujutis ning ülalpool vapimärki tekst HAAPSALU ja allpool vapimärki tekst LINNAPEA. Mitut tüüpi plaatidest (12 plaati b=47 mm, h=20 mm; 12 plaati b=23 mm, h=15 mm; 1 plaat b=37 mm, h=15 mm; 1 plaat b=60 mm, h=20 mm) koosneva keti tagaküljel on ruudukujuline plaat (40×40 mm, nurgad 10 mm kauguselt maha lõigatud), millel on linnavapi kujutis. Vapimärgi ja vapi kujundid on kantud metallile punase ja musta glasuuriga. (3) Linnapea ametiraha kandmise ainuõigus on Haapsalu linnapeal linnavalitsuse ametisse kinnitamise momendist kuni linnapea volituste lõppemiseni. Linnapea volituste lõppemisel annab ametist lahkuv linnapea ametiraha üle uuele valitud linnapeale. (4) Linnapea ametiraha kantakse ametlikel või pidulikel üritustel Haapsalu esindusfunktsioonide täitmisel. Paragrahv 13. Asjaajamiskeel Asjaajamiskeel Haapsalu omavalitsusorganites ja linna asutustes on eesti keel. II. HAAPSALU PIIR Paragrahv 14. Haapsalu piir (1) Haapsalu piir määratakse seaduses sätestatud korras. (2) Haapsalu piiri kirjeldus ja skeem on toodud põhimääruse lisas 4*. (3) Haapsalu piiri muutmise võib algatada Vabariigi Valitsus või linnavolikogu seaduses sätestatud korras. (4) Haapsalu piiri muutmise otsustab Vabariigi Valitsus. (5) Haapsalu piir looduses kooskõlastatakse naaberomavalitsusüksustega seaduses sätestatud korras ja tähistatakse linna suubuvatel teedel. III. LINNAELANIK Paragrahv 15. Linnaelaniku mõiste Haapsalu linnaelanik on isik, kellel on elanike registri järgi alaline elukoht Haapsalus. Paragrahv 16. Linnaelaniku valimisõigus Haapsalu linnaelanikul on aktiivne ja passiivne valimisõigus vastavalt põhiseadusele ja teistele seadustele. IV. LINNAVOLIKOGU Paragrahv 17. Omavalitsusüksuse esinduskogu (1) Linnavolikogu on Haapsalu kui kohaliku omavalitsusüksuse esinduskogu, mis valitakse seaduses sätestatud korras. (2) Kohaliku omavalitsuse pädevusse kuuluvate küsimuste otsustamisel juhindub linnavolikogu seadustest ja teistest õigusaktidest ning tegutseb linnaelanike huvides ja nende nimel. (3) Linnavolikogu kinnitab seaduses sätestatud alustel oma struktuuri ja reglemendi ning lahendab seaduse ja käesoleva põhimäärusega talle pandud ülesandeid. (4) Linnavolikogu esindab ja tema tööd juhib linnavolikogu esimees, tema äraolekul linnavolikogu aseesimees. Paragrahv 18. Linnavolikogu moodustamine (1) Linnavolikogu valitakse hääleõiguslike linnaelanike poolt üldistel, ühetaolistel ja otsestel valimistel kolmeks aastaks, kusjuures hääletamine on salajane. (2) Hääleõiguslik on Eesti kodanik, kes on valimiste päeval vähemalt 18-aastane, elab püsivalt Haapsalus ja on kantud Eesti hääleõiguslike kodanike riiklikku registrisse Haapsalus, samuti Eestis seaduslikult viibiv välismaalane, kes on valimiste päeval vähemalt 18-aastane, on valimiste aasta 1. jaanuariks vähemalt viis aastat püsivalt elanud Haapsalus ning on kantud Eesti hääleõiguslike välismaalaste riiklikku registrisse Haapsalus. (3) Linnavolikogus peab olema vähemalt 21 liiget. Linnavolikogu järgmise koosseisu liikmete arvu määrab linnavolikogu vähemalt kuus kuud enne valimiste päeva. (4) Linnavolikogu liikmeks võib kandideerida iga vähemalt 18-aastane hääleõiguslik Eesti kodanik, kes hiljemalt korraliste valimiste aasta 1. juunil elab püsivalt Haapsalus, on kantud Eesti hääleõiguslike kodanike riiklikku registrisse Haapsalus, on andnud süümevande ja valdab eesti keelt vastavalt keeleseaduses sätestatud tasemele. (5) Linnavolikogu valimisteks moodustatakse linnavolikogu otsusega üks valimisringkond hiljemalt 90 päeva enne valimiste päeva, määratakse selle piirid, number ja mandaatide arv valimisringkonnas. (6) Linnavolikogu otsus valimisringkonna moodustamise kohta koos mandaatide arvuga ringkonnas ja ringkonna piiride kirjeldusega avaldatakse üldiseks teadmiseks kolme tööpäeva jooksul arvates otsuse vastuvõtmise päevast. (7) Linnavolikogu valimisi valmistavad ette ja korraldavad Haapsalu linna valimiskomisjon ja jaoskonnakomisjonid, kelle volituste kestus on kolm aastat. (8) Linnavolikogu moodustab Haapsalu linna valimiskomisjoni hiljemalt 90 päeva enne valimiste päeva kuni 7-liikmelisena, määrates komisjoni liikmete hulgast komisjoni esimehe, samuti kuni kolm asendusliiget. (9) Hääletamise korraldamiseks jaotab linnavalitsus valimisringkonna valimisjaoskondadeks hiljemalt 40 päeva enne valimiste päeva, määrates kindlaks nende arvu, piirid ning ühtse numeratsiooni ja jaoskonnakomisjonide asukohad. (10) Linnavolikogu moodustab jaoskonnakomisjonid kuni 9-liikmelisena, määrates komisjoni liikmete hulgast komisjoni esimehe, samuti kuni neli asendusliiget. Paragrahv 19. Linnavolikogu liige (1) Linnavolikogu liige on isik, kes on osutunud valituks vastavalt seadusele. (2) Linnavolikogu liige ei ole seotud mandaadiga. Linnavolikogu liige juhindub seadustest, Haapsalu õigusaktidest ning linnaelanike huvidest ja vajadustest. (3) Linnavolikogu liikme tegevus oma volituste täitmisel on avalik. (4) Linnavolikogu liikmel on õigus: 1) algatada linnavolikogu õigusakte ja teha ettepanekuid linnavolikogu istungil arutatavate küsimuste kohta; 2) seada üles kandidaati linnavolikogu poolt valitavale, kinnitatavale või määratavale kohale; 3) esitada linnavolikogu menetluses olevate eelnõude täiendus- ja muudatusettepanekuid; 4) esitada oma kandidatuur komisjoni ja juhatuse liikmeks; 5) saada linnavolikogu ja linnavalitsuse õigusakte, dokumente ja muud teavet, välja arvatud andmed, mille väljastamine on seadusega keelatud; 6) esineda linnavolikogu istungil avalduse, protesti, sõnavõtu ja repliigiga ning esitada küsimusi; 7) esitada linnavolikogu istungil arupärimisi linnapeale ja linnavalitsuse liikmetele; 8) kasutada linnavalitsuse ruume linnaelanike vastuvõtuks ja saada tehnilist abi selle korraldamiseks; (5) Linnavolikogu liikmel on õigus saada hüvitist linnavolikogu ülesannete täitmisel tehtud kulutuste ja põhitöökohal saamata jäänud töötasu eest linnavolikogu poolt kehtestatud määrades ja korras. (6) Linnavolikogu liige on kohustatud esitama majanduslike huvide deklaratsiooni seaduses sätestatud korras. Paragrahv 20. Linnavolikogu liikme volituste ennetähtaegne lõppemine Linnavolikogu liikme volitused lõpevad enne tähtaega seoses: 1) linnavolikogu tegutsemisvõimetusega; 2) tagasiastumisega; 3) väljalangemisega Eesti hääleõiguslike kodanike riiklikust registrist Haapsalus; 4) tahtliku kuriteo eest süüdimõistva kohtuotsuse jõustumisega; 5) kohtuotsusega, millega tühistati valimiste Haapsalu linna valimiskomisjoni otsus tema registreerimise kohta linnavolikogu liikmeks; 6) teovõimetuks tunnistamisega; 7) tema surmaga. Paragrahv 21. Linnavolikogu liikme volituste peatumine Linnavolikogu liikme volitused peatuvad seoses: 1) nimetamisega Vabariigi Valitsuse liikmeks, riigikontrolöriks, õiguskantsleriks või maavanemaks või valimisega linnapeaks või vallavanemaks või kinnitamisega linna- või vallavalitsuse liikmeks; 2) asumisega tegevteenistusse kaitseväes või sellega võrdsustatud teenistuses; 3) tema suhtes tõkendina vahi alla võtmise kohaldamisega. Paragrahv 22. Linnavolikogu asendusliige (1) Ennetähtaegselt lõppenud või peatunud volitustega linnavolikogu liikme asemele astub linnavolikogu asendusliige. Asendusliikmel on kõik linnavolikogu liikme õigused ja kohustused. (2) Haapsalu linna valimiskomisjon registreerib linnavolikogu asendusliikmed ja edastab nende nimekirja linnavolikogu esimehele. (3) Asendusliige on esimene samas valimisringkonnas kandideerinud sama erakonna või valimisliidu valimata jäänud kandidaat, milles kandideeris asendatav linnavolikogu liige. Kui esimene valimata jäänud kandidaat ei saa mingil põhjusel linnavolikogu liikmeks asuda, on asendusliikmeks järgmine sama erakonna või valimisliidu samas valimisringkonnas valimata jäänud kandidaat. (4) Kui asendatav linnavolikogu liige kandideeris üksikkandidaadina või selles valimisringkonnas samal erakonnal või valimisliidul rohkem asendusliikmeid ei ole, siis saab linnavolikogu liikmeks asendusliige, kes on määratud erakondade ja valimisliitude vahel jaotatud lisamandaadi alusel, mille on registreerinud Haapsalu linna valimiskomisjon. (5) Kui linnavolikogu uude koosseisu valitud linnapea või linnavalitsuse liige jätkab kuni uue linnapea valimiseni või linnavalitsuse moodustamiseni oma tegevust linnavolikogu uue koosseisu kokkukutsumise tõttu tagasi astuva linnapeana või linnavalitsuse koosseisus, teeb Haapsalu linna valimiskomisjon otsuse asendusliikme asumise kohta linnavolikogu liikmeks, lähtudes käesolevas paragrahvis sätestatust. Haapsalu linna valimiskomisjoni otsus jõustub samal päeval valimistulemuste väljakuulutamisega. (6) Linnavolikogu liikme volitused peatuvad või lõpevad ning asendusliikme volitused linnavolikogu liikmena algavad vastava linnavolikogu otsuse jõustumise hetkest. (7) Linnavolikogu liikme volituste taastumisel lõpevad selle asendusliikme volitused, kes on viimasena määratud asendama linnavolikogu liiget selle valimisringkonna sama erakonna või valimisliidu kandidaatide hulgast. (8) Asendusliikmete ammendumisel on linnavolikogu liikmete arv vastava arvu võrra väiksem. Paragrahv 23. Linnavolikogu pädevus (1) Linnavolikogu ainupädevusse kuulub järgmiste küsimuste otsustamine: 1) linna eelarve vastuvõtmine ja muutmine ning selle täitmise aruande kinnitamine; 2) kohalike maksude kehtestamine ja maksumäärade muutmine; 3) linna eelarvesse laekuvate kohalike maksude puhul soodustuste andmise korra kehtestamine; 4) koormiste määramine; 5) toetuste andmise korra kehtestamine; 6) linnavara valdamise, kasutamise ja käsutamise korra kehtestamine; 7) Haapsalu arengukava kinnitamine, muutmine või tühistamine; 8) laenude ja teiste varaliste kohustuste võtmine; 9) Haapsalu põhimääruse kinnitamine, muutmine ja tühistamine; 10) taotluse esitamine või arvamuse andmine piiride muutmiseks ning sellega seotud varaliste või muude vaidluste lahendamiseks; 11) linnaosa moodustamine ja likvideerimine, tema piiride ja pädevuse kindlaksmääramine ning põhimääruse kinnitamine; 12) linnavolikogu järgmise koosseisu liikmete arvu määramine; 13) valimisringkondade arvu, piiride ja ühtse numeratsiooni ning igas valimisringkonnas mandaatide arvu määramine, valimiste Haapsalu linna valimiskomisjoni ja jaoskonnakomisjoni moodustamine, komisjoni esimehe ja asendusliikmete määramine; 14) linnavolikogu esimehe, aseesimehe või aseesimeeste valimine; 15) linnapea valimine ja ametist vabastamine; 16) linnavalitsuse ja tema liikmete ametisse kinnitamine ning valitsuse ja tema liikmete ametist vabastamine; 17) umbusalduse avaldamine linnavolikogu esimehele, linnapeale või linnavalitsuse liikmele või linnavolikogu komisjoni esimehele; 18) linnavalitsuse liikmetele töötasu määramine; 19) linnavolikogu komisjonide moodustamine või likvideerimine, nende esimeeste valimine oma liikmete hulgast ja komisjonide koosseisu kinnitamine; 20) linnavolikogu reglemendi kinnitamine, muutmine ja tühistamine; 21) linnavolikogu esimehele või tema asendajale töötasu määramine; 22) linnavolikogu liikmetele linnavolikogu ülesannete täitmisel tehtud kulutuste ning põhitöökohal saamata jäänud töötasu eest ettenähtud hüvitise suuruse ja maksmise korra kehtestamine; 23) Haapsalu kui omavalitsusüksuse esindamise korra kehtestamine; 24) linna fondide ja sihtkapitalide asutamine; 25) linna asutuse asutamine ja selle tegevuse lõpetamine, asutuse põhimääruse ja selle muudatuste kinnitamine; 26) sihtasutuse, osaühingu, aktsiaseltsi, mille ainuasutaja, osanik või aktsionär on Haapsalu, asutamine, ühinemine, jagunemine, ümberkujundamine ja lõpetamine ning põhikirja ja selle muudatuste kinnitamine; 27) Lääne Maakohtu kaasistujate valimine; 28) põhiseaduse paragrahvi 79 alusel Vabariigi Presidendi valimiskogusse linnavolikogu esindajate valimine; 29) Haapsalu ehitusmääruse kinnitamine, muutmine või tühistamine; 30) kinnisasja sundvõõrandamise taotluse esitamine; 31) üldplaneeringu algatamine, kehtestamine või tühistamine; 32) üldplaneeringu projekti vastuvõtmine ja avaliku väljapaneku väljakuulutamine; 33) detailplaneeringu tühistamine. (2) Teiste seadusega linnavolikogu pädevusse antud küsimuste lahendamise võib linnavolikogu delegeerida linnavalitsusele. (3) Seadusega kohaliku omavalitsusüksuse või kohaliku omavalitsusorgani pädevusse antud küsimusi lahendab linnavalitsus, välja arvatud juhul, kui linnavolikogu on võtnud need enda pädevusse. Paragrahv 24. Haapsalu elanike küsitluse läbiviimine (1) Linnavolikogul on õigus otsustada Haapsalus linnakodanike küsitluse läbiviimine linnaelu olulistes küsimustes. (2) Linnavolikogu otsustab küsitluse läbiviimise vajaduse linnavolikogu liikmete, linnavalitsuse või vähemalt 1% hääleõiguslike linnaelanike algatusel. (3) Küsitlus viiakse läbi linnavolikogu poolt kehtestatud korras. Paragrahv 25. Linnavolikogu struktuur (1) Linnavolikogu töötab täiskoguna. Linnavolikogu tööorganid on juhatus, alatised komisjonid, fraktsioonid, ajutised ja erikomisjonid. (2) Linnavolikogu asjaajamise korraldamise, majandusliku teenindamise ning linnavolikogu, tema komisjonide ja fraktsioonide töö tagab linnavolikogu kantselei, mis on linna ametiasutus. Linnavolikogu kantselei põhimääruse kinnitab linnavolikogu juhatus. Paragrahv 26. Linnavolikogu esimees (1) Linnavolikogu esimees: 1) juhib linnavolikogu tööd, kutsub kokku ja juhatab linnavolikogu istungeid, juhatuse koosolekuid ning korraldab nende ettevalmistamist ja linnavolikogu õigusaktide eelnõude menetlemist; 2) esindab või volitab esindama Haapsalu ja linnavolikogu vastavalt seadusele ja käesolevale põhimäärusele ning linnavolikogu poolt antud pädevusele; 3) omab õigust nõuda kõigilt linna asutustelt vajalike dokumentide ärakirju ja informatsiooni linnavolikogu pädevusse kuuluvates küsimustes; 4) esitab linnavolikogu juhatusele kinnitamiseks linnavolikogu kantselei struktuuri, koosseisu ja palgamäärad; 5) kirjutab alla linnavolikogu poolt vastuvõetud määrustele, otsustele ja teistele dokumentidele ning peab linnavolikogu nimel kirjavahetust; 6) korraldab linnavolikogu määruste ja otsuste täitmise kontrollimist; 7) omab tööandja volitusi volikogu kantselei töötajate suhtes ning annab välja käskkirju linnavolikogu kantselei sisemise töö korraldamiseks; 8) määrab linnavolikogu õigusakti eelnõule üldjuhul linnavolikogu komisjonide hulgast juhtivkomisjoni ja kaaskomisjoni ning vajadusel jaotab eelnõu komisjonide vahel ümber; 9) pikendab linnavolikogu õigusaktide eelnõude menetlemise tähtaega linnavolikogus; 10) esitab linnavolikogu istungile istungi päevakorra projekti; 11) täidab muid seaduse alusel ja käesoleva põhimäärusega talle pandud ülesandeid. (2) Linnavolikogu esimees määrab enda äraolekul aseesimehe käskkirjaga enda asendajaks. Juhul kui linnavolikogu esimees ei saa oma ülesandeid istungil täita enesetaanduse või mõne muu põhjuse tõttu, määrab ta asendaja suuliselt. Paragrahv 27. Linnavolikogu esimehe ja aseesimehe valimise kord (1) Haapsalu valimiskomisjon kutsub valitud volikogu kokku hiljemalt seitsmendal päeval arvates valimistulemuste väljakuulutamise päevast. Linnavolikogu uue koosseisu esimest istungit juhatab kuni linnavolikogu esimehe valimiseni Haapsalu linna valimiskomisjoni esimees või tema asetäitja. (2) Linnavolikogu valib uue koosseisu esimesel istungil volikogu koosseisu volituste ajaks oma liikmete hulgast salajasel hääletamisel linnavolikogu esimehe. Igal linnavolikogu liikmel on valimisel üks hääl. (3) Linnavolikogu esimehe kandidaadi võib üles seada linnavolikogu liige. Kandidaatide nimekirja kantakse nende kandidaatide nimed, kes annavad kirjaliku nõusoleku kandideerida. Oma kandidatuuri võivad nad taandada kuni kandidaatide nimekirja sulgemiseni. Kandidaatide nimekiri suletakse, kui selle poolt hääletab enam volikogu liikmeid kui vastu. (4) Pärast nimekirja sulgemist kuulutab istungi juhataja välja vaheaja volikogu esimehe kandidaatide nimede kandmiseks valimissedelitele. (5) Linna valimiskomisjon valmistab ette hääletamissedelid, kandes neile volikogu esimehe kandidaatide nimed tähestikulises järjekorras, viib Haapsalu Linnavolikogu reglemendis (edaspidi volikogu reglemendis) sätestatud korras läbi salajase hääletamise ja koostab protokolli hääletamistulemuste kohta. Protokollile kirjutavad alla kõik komisjoni liikmed. (6) Linnavolikogu esimeheks osutub valituks kandidaat, kes saab linnavolikogu koosseisu häälteenamuse. (7) Kui ükski kandidaatidest ei saa nõutavat häälteenamust, viiakse läbi valimiste lisavoor kahe enam hääli saanud kandidaadi vahel volikogu reglemendis sätestatud korras. (8) Valimistulemused vormistatakse linnavolikogu otsusega, mis jõustub vastuvõtmisest. Otsus avaldatakse Lääne maakonna ajalehes ja Riigi Teataja Lisas. (9) Linnavolikogu aseesimehe valimine toimub volikogu reglemendis ja käesolevas paragrahvis linnavolikogu esimehe valimiseks sätestatud korras. (10) Kui volikogu esimees või aseesimees astub tagasi volikogu esimehe või aseesimehe ametikohalt või kui tema volitused volikogu liikmena lõpevad enne tähtaega või peatuvad, toimuvad järgmisel volikogu istungil esimehe või aseesimehe erakorralised valimised vabanenud ametikohale volikogu reglemendis sätestatud korras. Paragrahv 28. Linnavolikogu komisjon (1) Linnavolikogu moodustab revisjonikomisjoni, rahanduskomisjoni, kommunaalkomisjoni, kultuurikomisjoni ja õiguskomisjoni ning võib moodustada teisi alatisi komisjone (edaspidi komisjon). Komisjoni pädevus, koosseis, moodustamise kord ja töökorraldus on sätestatud volikogu reglemendis ning komisjonide üldpõhimääruses. (2) Volikogu võib moodustada ajutisi ja erikomisjone, määrates nende koosseisu, volituste ulatuse ja kestuse. (3) Linnavolikogu komisjon: 1) selgitab välja kohaliku omavalitsuse poolt lahendamist vajavad linnaelu probleemid ja teeb ettepanekuid nende lahendamiseks; 2) töötab välja tegevuskavad; 3) algatab linnavolikogu määruste ja otsuste eelnõusid; 4) annab arvamusi talle läbivaatamiseks saadetud Haapsalu õigusaktide eelnõude kohta; 5) kontrollib linnavolikogu määruste ja otsuste täitmist; 6) teeb ettepanekuid linnavolikogu istungitel arutusele tulevate põhiküsimuste loetelu kohta; 7) võib teha ettepanekuid linnaeelarve koostamise ja eelarve projekti kohta. (4) Komisjonide koosseisu ja koosseisu muudatused kinnitab volikogu juhatus ja teeb need teatavaks järgneval volikogu istungil. Komisjoni esimehe valib volikogu oma liikmete hulgast volikogu koosseisu häälteenamusega. (5) Komisjonidele suunab materjale läbivaatamiseks linnavolikogu esimees. (6) Komisjoni töö vormiks on koosolek, mille kutsub kokku komisjoni esimees või tema asendaja. Komisjon on otsustusvõimeline, kui koosolekust võtab osa vähemalt kolm liiget komisjoni koosseisust, sealhulgas esimees või aseesimees. Komisjon võtab otsuseid vastu poolthäälteenamusega. Komisjoni koosolekul võib sõnaõigusega osaleda linnavalitsuse liige. Teiste isikute osalemise komisjoni koosolekul otsustab komisjoni esimees. (7) Linnavolikogu esimees määrab üldjuhul linnavolikogu õigusakti eelnõule juhtivkomisjoni. Juhtivkomisjon on alatine komisjon, kes korraldab antud eelnõu menetlemist linnavolikogus. Juhtivkomisjon peab ühe nädala jooksul pärast määramist esitama juhatusele oma otsuse kas: 1) linnavolikogu õigusakti eelnõu juhatusele linnavolikogu istungi päevakorda võtmiseks või 2) linnavolikogu esimehele taotluse pikema menetlusaja saamiseks või 3) linnavolikogule põhjendatud ettepaneku eelnõu menetlusest väljaarvamiseks. (8) Komisjoni otsused protokollitakse ning neile kirjutavad alla koosoleku juhataja ja protokollija. Protokollid peavad vastama haldusdokumentidele kehtestatud põhinõuetele. Protokollidega on võimalik tutvuda linnavolikogu kantseleis. Linnavalitsusel ja komisjonide liikmetel on õigus saada protokolli koopia. (9) Komisjonil on õigus kaasata oma tegevusse asjatundjaid ja teha linnavolikogu kantseleile ettepanekuid ekspertiisi tellimiseks ning saada linnavalitsuse liikmetelt, linna ametiasutustelt komisjoni tööks vajalikku informatsiooni. Vastavat tööd korraldab komisjoni esimees koostöös linnavolikogu kantseleiga. Paragrahv 29. Linnavolikogu revisjonikomisjon (1) Linnavolikogu moodustab oma volituste ajaks linnavalitsuse tegevuse kontrollimiseks vähemalt kolmeliikmelise linnavolikogu revisjonikomisjoni (edaspidi revisjonikomisjon). (2) Revisjonikomisjoni esimees ja liikmed valitakse linnavolikogu liikmete hulgast. Linnavolikogul on õigus teha muudatusi revisjonikomisjoni koosseisus. Revisjonikomisjoni teenindab linnavalitsuse kantselei. (3) Revisjonikomisjoni töö toimub käesoleva põhimääruse paragrahvi 28 lõikes 1 sätestatud alustel ja korras. (4) Revisjonikomisjon kontrollib paragrahvis 30 ja muude Haapsalu õigusaktidega sätestatud korras: 1) linnavalitsuse tegevuse vastavust linnavolikogu määrustele ja otsustele; 2) tulude tähtaegset sissenõudmist ja arvelevõtmist ning kulude vastavust linna eelarvele; 3) linna asutuste (sh. linna ametiasutuste) ja äriühingute raamatupidamise õigsust ja linna äriühingutesse paigutatud linnavara kasutamise sihipärasust; 4) linna poolt sõlmitud lepingute täitmist; 5) linnavolikogu ülesandel linnavalitsuse ja linna ametiasutuste tegevuse seaduslikkust ja otstarbekust. (5) Revisjonikomisjonil on õigus saada teavet ja kõiki oma tööks vajalikke dokumente. (6) Revisjonikomisjon peab enne linna eelarve täitmise aruande kinnitamist linnavolikogule oma töö tulemustest aru andma ning esitama märkused ja ettepanekud puuduste kõrvaldamiseks. Paragrahv 30. Revisjonikomisjoni poolt läbiviidavate kontrollimiste kord (1) Revisjonikomisjon kontrollib käesoleva põhimääruse paragrahvi 29 lõikes 4 sätestatud valdkondades linnavalitsuse ja linna asutuste tööd. (2) Kontrollimisi viivad läbi revisjonikomisjoni liikmed, kaasates vajadusel kooskõlastatult linnapeaga linnavalitsuse kantselei ametnikke ja kooskõlastatult volikogu esimehega koosseisuväliseid eksperte ja asjatundjaid. (3) Kontrollimise tulemused vormistatakse aktiga, revisjonikomisjon vaatab selle läbi ja võtab vastu otsustuse. Oluliste seaduserikkumiste ilmnemisel võib kontrollija esitada ülesande andjale vaheakti. (4) Kontrollimise käigus selgunud asjaolusid ja andmeid ei avalikustata enne revisjonikomisjoni vastavat otsustust. (5) Avastatud puudustest ja nende kõrvaldamise ettepanekutest teatab revisjonikomisjon kirjalikult linnavalitsusele, kes võtab kümne päeva jooksul pärast revisjoniakti saamist seisukoha ning esitab selle koos aktiga linnavolikogule otsuse tegemiseks kontrolli tulemuste realiseerimise kohta. Linnavolikogu õigusakti eelnõu esitab revisjonikomisjon. (6) Kontrollimiste läbiviimise üksikasjalikum kord sätestatakse revisjonikomisjoni põhimääruses. Paragrahv 31. Linnavolikogu juhatus (1) Linnavolikogu juhatus on volikogu töö paremaks korraldamiseks moodustatud kogu. Juhatuse volitused ja töökord on sätestatud volikogu reglemendis. (2) Linnavolikogu juhatusse kuuluvad hääleõigusega linnavolikogu esimees või tema asendaja, linnavolikogu aseesimees, fraktsioonide ja alatiste komisjonide esimehed. Volikogu juhatus on otsustusvõimeline, kui juhatuse koosolekul osalevad vähemalt pooled juhatuse liikmed. Otsused võetakse vastu kohalolevate liikmete poolthäälte enamusega. (3) Juhatuse töö vorm on juhatuse koosolek. Koosolekust võtavad peale juhatuse liikmete sõnaõigusega osa linnapea või tema asendaja, linnavalitsuse liikmed või teised sinna kutsutud isikud. (4) Juhatuse koosolekud toimuvad reeglina üks kord kuus nädal enne volikogu istungit. (5) Juhatuse koosolek protokollitakse. Juhatuse koosoleku protokollid peavad olema kättesaadavad linnavolikogu liikmetele. Paragrahv 32. Linnavolikogu fraktsioon (1) Vähemalt neli linnavolikogu liiget, kes on valitud sama erakonna või valimisliidu nimekirja järgi, võivad moodustada linnavolikogu fraktsiooni. Linnavolikogu liige võib kuuluda ainult ühte fraktsiooni. (2) Fraktsiooni moodustamise otsus, mis on allkirjastatud kõigi fraktsiooni liikmete poolt ning milles on ära näidatud fraktsiooni nimetus, esimees ja aseesimees, edastatakse linnavolikogu juhatusele. Linnavolikogu fraktsiooni registreerib linnavolikogu juhatus. Fraktsiooni liikmete nimekirja ja fraktsiooni koosseisu muudatused teeb linnavolikogu istungi juhataja teatavaks linnavolikogu liikmetele fraktsiooni registreerimisele järgneval linnavolikogu istungil. Fraktsioon loetakse moodustatuks linnavolikogu istungi juhataja poolt vastava otsuse teatavaks tegemisest. (3) Fraktsiooni liikmeks vastuvõtmine ja liikmest vabastamine viiakse läbi volikogu reglemendis sätestatud korras. (4) Fraktsiooni esimehe ja aseesimehe valimine viiakse läbi volikogu reglemendis sätestatud korras. (5) Fraktsiooni nimel tegutseb fraktsiooni esimees või tema poolt volitatud isik. Fraktsiooni esimehe äraolekul asendab teda fraktsiooni aseesimees. (6) Fraktsioonil on õigus: 1) algatada linnavolikogu õigusaktide eelnõusid; 2) anda arvamusi linnavolikogu menetluses olevate eelnõude kohta; 3) seada üles kandidaat linnavolikogu poolt valitavale, kinnitatavale või määratavale kohale; 4) võtta oma liikme kaudu linnavolikogu istungil sõna; 5) võtta linnavolikogu istungil vaheaeg enne eelnõu lõplikule hääletamisele panemist; 6) esitada linnavolikogu istungil arupärimisi linnapeale ja linnavalitsuse liikmetele; 7) teha ettepanekuid linnavolikogu istungitel arutusele tulevate eelnõude loetelu kohta. (7) Linnavolikogu liikmed ja fraktsioonid võivad moodustada ühendusi ja rühmi. (8) Fraktsiooni tegevuse organisatsioonilise ja tehnilise teenindamise tagab linnavolikogu kantselei. Paragrahv 33. Linnavolikogu kokkukutsumine (1) Linnavolikogu täiskogu töövorm on istung. Linnavolikogu istungi töökeeleks on eesti keel. (2) Linnavolikogu korralised istungid toimuvad reeglina iga kuu viimasel reedel algusega kell 14. (3) Linnavolikogu istungi kutsub kokku linnavolikogu esimees või tema asendaja. Linnavolikogu uue koosseisu esimese istungi kutsub kokku ja seda juhatab kuni linnavolikogu esimehe valimiseni Haapsalu linna valimiskomisjoni esimees või tema asetäitja. Linnavolikogu valimiste eel toimub linnavolikogu viimane korraline istung mitte hiljem kui valimiste päevale eelneva teise nädala reedel. Volikogu valimiste päevast kuni valimistulemuste väljakuulutamiseni linnavolikogu korralisi istungeid ei toimu. (4) Linnavolikogu esimees või tema asendaja kutsub kokku linnavolikogu reglemendis sätestatud korras linnavolikogu erakorralise istungi linnavolikogu esimehe, aseesimehe, linnavolikogu juhatuse, revisjonikomisjoni, linnavalitsuse, linnapea või vähemalt 1/4 linnavolikogu koosseisu ettepanekul nende poolt taotletud ajal ja päevakorraga ning väljaspool linnavolikogu reglemendiga kehtestatud korralisi istungeid. (5) Linnavolikogu istungi kokkukutsumise kohta avaldatakse vähemalt kuus päeva enne linnavolikogu istungit ajalehes, milles linnavolikogu avaldab oma ametlikke teateid, kutse, milles on ära näidatud istungi toimumise aeg, koht ja arutusele tulevad küsimused. (6) Linnavolikogu istungi kokkukutsumine, linnavolikogus eelnõude algatamine ja menetlemine, istungi päevakorra koostamine ja kinnitamine, hääletamine, otsustuste ja istungi protokolli vormistamine toimub volikogu reglemendis sätestatud korras. Paragrahv 34. Küsimuste arutelu linnavolikogus (1) Linnavolikogu istungit juhatab linnavolikogu esimees. Linnavolikogu esimehe äraolekul või enesetaanduse juhul juhatab linnavolikogu istungit aseesimees. (2) Linnavolikogu korralise istungi päevakorra projekt arutatakse eelnevalt läbi linnavolikogu juhatuses. (3) Linnavolikogu arutab istungi päevakorra projektis märgitud ja nõuetekohaselt ettevalmistatud küsimusi volikogu reglemendis sätestatud korras. (4) Linnavolikogu istungid on üldjuhul avalikud. (5) Videovõtted ning tele- ja raadioülekanded linnavolikogu istungisaalist toimuvad istungi juhataja loal. (6) Linnavolikogu võib kuulutada istungi kinniseks linnavolikogu kahekolmandikulise häälteenamusega vastuvõetud otsuse alusel või kui arutatavat küsimust puudutavate andmete avalikustamine on seadusega keelatud või piiratud. (7) Istungi kinniseks kuulutamine otsustatakse iga päevakorrapunkti kohta eraldi. (8) Pärast linnavolikogu otsust kuulutada linnavolikogu istung kinniseks kuulutab istungi juhataja välja vaheaja, mille kestel kõrvalised isikud lahkuvad linnavolikogu istungisaalist ning katkestatakse salvestused, välja arvatud linnavolikogu kantselei poolt tehtav fonosalvestus, kui linnavolikogu ei otsusta teisiti. (9) Linnavolikogu kinnise istungi ajal võivad istungisaali siseneda ja seal viibida linnavolikogu liikmed, kinnise istungi päevakorrapunktide arutamise juurde kutsutud isikud ja linnavolikogu kantselei teenistujad. (10) Linnavolikogu avalikust istungist võtavad osa linnavolikogu liikmed, linnapea või tema asendaja, linnavalitsuse liikmed, linnavolikogu kantselei teenistujad ja teised istungile kutsutud isikud. (11) Linnavolikogu pädevusse kuuluvaid küsimusi otsustatakse nimetu, nimelise või salajase hääletamise teel. (12) Linnavolikogu otsustused toimuvad reeglina nimetu hääletamise teel. Nimetu hääletamine on avalik, hääletamistulemusena protokollitakse otsuse poolt ja vastu hääletanute arv. (13) Salajase hääletamise teel otsustatakse isikuvalimised ja umbusalduse avaldamine. Salajane hääletamine toimub volikogu reglemendis sätestatud korras. (14) Igal linnavolikogu liikmel on õigus nõuda nimelist hääletamist. Nimeline hääletamine on avalik. Nimelisel hääletamisel protokollitakse iga linnavolikogu liikme hääl nimeliselt. (15) Linnavolikogus hääletamine viiakse läbi volikogu reglemendis sätestatud korras. (16) Linnavolikogu määruste ja otsuste vastuvõtmise fikseerib istungi juhataja haamrilöögiga. (17) Linnavolikogu otsustused tehakse poolthäälte enamusega. Käesoleva põhimääruse paragrahvi 23 lõike 1 alapunktides 2, 4, 6--10, 14, 15, 17 ja 23 nimetatud küsimustes on otsustuste vastuvõtmiseks vajalik linnavolikogu koosseisu häälteenamus. (18) Linnavolikogu istungi kohta koostatakse protokoll. Protokollile kirjutab alla linnavolikogu esimees või tema asendaja -- linnavolikogu istungi juhataja. Protokollid vormistatakse ja avalikustatakse eesti keeles. Protokollid peavad vastama haldusdokumentidele kehtestatud põhinõuetele. Linnavolikogu kantselei tagab istungi protokollide kättesaadavuse. Paragrahv 35. Arupärimine (1) Linnavolikogu liikmel on õigus esitada arupärimisi linnapeale ja linnavalitsuse liikmetele. (2) Arupärimine esitatakse kirjalikult linnavolikogu kantseleisse vähemalt 15 päeva enne linnavolikogu istungit. (3) Linnavolikogu esimees edastab arupärimise vastavale ametiisikule, linnavalitsuse puhul linnapeale. (4) Arupärimisele tuleb vastata linnavolikogu järgneval istungil. (5) Arupärimisele vastab arupärimise adressaat või arupärija nõusolekul adressaadi ametlik kohusetäitja. (6) Arupärimise adressaat teatab arupärimise kättesaamisele järgneva töönädala jooksul linnavolikogu esimehele kirjalikult oma valmisolekust arupärimisele vastata. (7) Arupärimise esitamine ja sellele vastamine toimub volikogu reglemendis sätestatud korras. Paragrahv 36. Linnavolikogu liikme enesetaandamine (1) Linnavolikogu liige on kohustatud taandama ennast sellise küsimuse otsustamisest, mis puudutab: 1) teda isiklikult, tema abikaasat, hõimlast või pärimisõiguse kaudu seotud isikut (v.a isikuvalimised ja ametisse kinnitamised); 2) äriühingut, mille aktsiaid või osa tema ise, tema abikaasa või temaga pärimisõiguse kaudu seotud isik omab. (2) Ettepaneku enesetaandamiseks võib linnavolikogu liikmele teha ka linnavolikogu või linnavolikogu liige. (3) Enesetaandamisest teatab linnavolikogu liige enne nimetatud päevakorrapunkti arutamist. Vastav märge fikseeritakse linnavolikogu istungi protokollis. Selles päevakorrapunktis linnavolikogu liige sõna ei võta ja hääletamises ei osale. Paragrahv 37. Umbusaldusmenetlus linnavolikogus (1) Vähemalt neljandik linnavolikogu koosseisust võib algatada umbusalduse avaldamise linnavolikogu esimehele, linnapeale, linnavalitsuse liikmele või linnavolikogu komisjoni esimehele. (2) Kirjalik algatus umbusalduse avaldamiseks, millele on alla kirjutanud kõik algatajad ja linnavolikogu õigusakti eelnõu, esitatakse linnavolikogu istungil istungi juhatajale. Kirjalikus algatuses märgitakse umbusalduse avaldamise põhjus. (3) Umbusalduse avaldamine otsustatakse salajasel hääletamisel. Umbusalduse avaldamiseks on vajalik linnavolikogu koosseisu häälteenamus. Kui umbusalduse avaldamine ei leidnud linnavolikogu istungil toetust, siis samale isikule samal põhjusel kolme kuu jooksul umbusalduse avaldamist algatada ei saa. (4) Umbusalduse avaldamine toob kaasa linnavolikogu esimehe ametist või komisjoni esimehe tema kohustustest vabastamise. (5) Umbusalduse avaldamine on aluseks linnapea või linnavalitsuse liikme ametist vabastamisele linnavolikogu usalduse kaotamise tõttu. (6) Umbusaldusmenetlus viiakse läbi volikogu reglemendis sätestatud korras. Paragrahv 38. Linnavolikogu õigusaktide algatamine (1) Linnavolikogu õigusaktide algatamise õigus on: 1) linnavolikogu liikmel; 2) linnavolikogu komisjonil; 3) linnavolikogu fraktsioonil; 4) linnavalitsusel; 5) linnapeal seaduses sätestatud alustel ja korras; 6) linnaelanikel kohaliku omavalitsuse korralduse seaduse paragrahvis 32 sätestatud alustel ja korras. (2) Linnavolikogu võib teha linnavalitsusele ülesandeks välja töötada õigusakti eelnõu. (3) Linnavolikogu õigusaktide algatamine toimub volikogu reglemendis sätestatud korras. Paragrahv 39. Ettepanekud seaduste ja teiste õigusaktide vastuvõtmiseks Linnavolikogul on õigus esitada Vabariigi Valitsusele ettepanekuid seaduste ja teiste õigusaktide vastuvõtmiseks ja muutmiseks. Paragrahv 40. Linnavolikogu tegutsemisvõimetus ja selle tagajärjed (1) Linnavolikogu on tegutsemisvõimetu, kui ta: 1) ei ole suutnud vastu võtta linnaeelarvet kolme kuu jooksul, arvates eelarveaasta algusest või riigieelarve vastuvõtmisest arvates, kui riigieelarvet ei olnud vastu võetud eelarveaasta alguseks; 2) ei ole ühe kuu jooksul uue koosseisu esimese istungi päevast arvates suutnud valida linnavolikogu esimeest või linnapead või pole kahe kuu jooksul linnapea valimise päevast arvates suutnud ametisse nimetada linnavalitsuse isikulist koosseisu. (2) Kui linnavolikogu osutub tegutsemisvõimetuks, loetakse kõigi tema liikmete volitused ennetähtaegselt lõppenuks ning nende asemele asuvad asendusliikmed seaduses sätestatud korras. V. LINNAVALITSUS Paragrahv 41. Linnavalitsus -- omavalitsuse täitevorgan (1) Linnavalitsus on linna omavalitsuse kollegiaalne täitevorgan, kes viib praktilise tegevusega ellu õigusaktides Haapsalule kui omavalitsusüksusele pandud ülesandeid, välja arvatud juhul, kui linnavolikogu on võtnud need enda pädevusse. (2) Linnavalitsus realiseerib lõikes 1 nimetatud ülesandeid õigusaktide andmise, majandustegevuse, kontrolli ja elanike kaasamise kaudu. (3) Linnavalitsus juhib linna asutuste (v.a linnavolikogu kantselei) tegevust ja osaleb linna osalusega eraõiguslike juriidiliste isikute tegevuse juhtimises. (4) Linna ametiasutuste struktuuri ja teenistujate koosseisu ning palgamäärad kinnitab linnavolikogu. Paragrahv 42. Linnapea valimise kord (1) Linnapeaks võib linnavolikogu valida teovõimelise Eesti kodaniku, kes valdab eesti keelt ning kes oma hariduse, töökogemuste ja tervisliku seisundi poolest on suuteline täitma linnapea ülesandeid. (2) Linnapea valimine viiakse läbi ühe kuu jooksul linnavolikogu uue koosseisu esimese istungi päevast arvates või käesoleva põhimääruse paragrahvi 43 lõigetes 3, 4, 5 ja 6 sätestatud tähtaegadel. (3) Linnavolikogu valib linnapea oma volituste ajaks kuni kolmeks aastaks salajasel hääletamisel. Igal linnavolikogu liikmel on valimisel üks hääl. (4) Linnapea kandidaadi linnavolikogus ülesseadmine ja linnapea valimine viiakse läbi volikogu reglemendis sätestatud korras. (5) Linnapeaks osutub valituks kandidaat, kes saab linnavolikogu koosseisu häälteenamuse. (6) Valimistulemused vormistatakse linnavolikogu otsusega. Paragrahv 43. Linnapea (1) Linnapea: 1) juhib ja korraldab linnavalitsuse tööd ja linnavalitsuse istungite ettevalmistamist; 2) esindab Haapsalut ja linnavalitsust seaduses ja käesoleva põhimäärusega sätestatud korras, välja arvatud käesoleva põhimääruse paragrahvi 26 lõike 1 alapunktis 2 toodud juhul. Linnapea võib volitada teisi isikuid esindama linna temale antud pädevuse piires; 3) annab linnavalitsuse ja tema ametiasutuste sisemise töö korraldamiseks käskkirju; 4) kirjutab alla linnavalitsuse määrustele ja korraldustele ning teistele linnavalitsuse dokumentidele; 5) esitab linnavolikogule kinnitamiseks linna ametiasutuste (v.a linnavolikogu kantselei) struktuuri, teenistujate koosseisu ja palgamäärad; 6) esitab linnavolikogule ettepaneku linnavalitsuse liikme ametisse nimetamiseks või mõne linnavalitsuse liikme ametist vabastamiseks; 7) esitab linnavalitsusele ametisse kinnitamiseks linna asutuse juhi kandidaadi, teeb linnavalitsusele ettepaneku nimetatud juhtide ametist vabastamise kohta; 8) täidab muid talle seaduse alusel või käesoleva põhimäärusega pandud ülesandeid. (2) Linnapea äraolekul asendab linnapead aselinnapea. Linnapea ja aselinnapea üheaegsel äraolekul asendab linnapead tema poolt käskkirjaga määratud üks linnavalitsuse liikmetest. Kui ka asendajaks määratud linnavalitsuse liige on ära, asendab linnapead vanim kohalolev linnavalitsuse liige. Linnapead ei saa asendada linnasekretär. (3) Linnapea vabastamisel ametist seoses tema nimetamise või valimisega riigi või kohaliku omavalitsuse teenistuses teisele ametikohale muus ametiasutuses, välja arvatud riigi osalusega ettevõtte juhtimis- või järelevalveorgani liikmeks, valib linnavolikogu samal istungil uue linnapea või määrab ühe linnavalitsuse liikme linnapea asendajaks kuni uuele linnavalitsusele volituste andmiseni. (4) Linnapea vabastamisel ametist tema enda algatusel kirjaliku avalduse alusel valib linnavolikogu samal istungil uue linnapea või määrab ühe linnavalitsuse liikme linnapea asendajaks kuni uuele linnavalitsusele volituste andmiseni. (5) Linnapeale umbusalduse avaldamise korral valib linnavolikogu samal istungil uue linnapea või määrab ühe linnavalitsuse liikme linnapea asendajaks kuni uuele linnavalitsusele volituste andmiseni. (6) Linnapea surma korral valib linnavolikogu oma järgmisel istungil uue linnapea või määrab ühe linnavalitsuse liikme linnapea asendajaks kuni uuele linnavalitsusele volituste andmiseni. Paragrahv 44. Linnavalitsuse koosseis ja moodustamine (1) Linnapea saab valituks osutumise päevast volituse moodustada linnavalitsus. (2) Linnapea esitab hiljemalt kahe nädala jooksul tema linnapeaks valimisest linnavolikogule kinnitamiseks ettepaneku linnavalitsuse arvulise koosseisu kohta. (3) Linnavalitsusse kuuluvad linnapea, aselinnapea ja linnavalitsuse liikmed ning ametikoha järgi linnasekretär. (4) Pärast linnavalitsuse arvulise koosseisu kinnitamist linnavolikogu poolt esitab linnapea hiljemalt kahe nädala jooksul linnavolikogule ametisse nimetamiseks linnavalitsuse liikmete kandidaadid. Linnasekretäri nimetab ametisse ja vabastab ametist seaduses sätestatud korras linnapea. (5) Linnapea võib linnavalitsuse liikmeks esitada ka ametniku, kes on teenistuses mõnes linna ametiasutuses. (6) Linnavolikogu otsustab linnavalitsuse liikmete ametisse nimetamise poolthäälte enamusega. (7) Linnavalitsuse liikmed nimetab ametisse linnapea esildisel linnavolikogu linnapea volituste ajaks. Paragrahv 45. Linnavalitsuse volituste tähtaeg (1) Linnavalitsus saab oma volitused linnavolikogu poolt linnavalitsuse ametisse kinnitamise päevast. (2) Linnavalitsus esitab lahkumispalve linnavolikogu uue koosseisu esimesel istungil. (3) Pärast lahkumispalve esitamist täidab linnavalitsus oma ülesandeid edasi (sh peab istungeid) ja tema volitused kehtivad kuni uuele linnavalitsusele volituste andmiseni. (4) Linnavalitsus on otsustusvõimetu, kui linnavalitsuse liikmete arvuline koosseis väheneb alla poole. Paragrahv 46. Linnavalitsuse liikme volituste ennetähtaegne lõppemine (1) Linnavalitsuse liikme volitused lõpevad enne tähtaega: 1) isikliku avalduse alusel; 2) linnapea esildisel; 3) umbusalduse avaldamise korral; 4) teda süüdimõistva kohtuotsuse jõustumisega; 5) seoses linnavalitsuse uue koosseisu ametisse kinnitamisega; 6) teovõimetuks tunnistamisega; 7) tema surma korral. (2) Linnavalitsuse liikme volituste lõpetamise otsustab linnavolikogu. (3) Linnavalitsuse liikme ametist vabastamisel lõpevad tema linnavalitsuse liikme volitused ning talle makstakse hüvitist käesoleva põhimääruse paragrahvis 54 sätestatud korras. Paragrahv 47. Uute linnavalitsuse liikmete ametisse nimetamine Linnavalitsuse koosseisus olevale vabale linnavalitsuse liikme ametikohale nimetatakse uus isik linnapea esildisel linnavolikogu poolt käesoleva põhimääruse paragrahvis 44 sätestatud korras. Paragrahv 48. Linnavalitsuse pädevus (1) Linnavalitsus: 1) valmistab ette linnavolikogus arutamisele tulevaid küsimusi, lähtudes linnavalitsuse seisukohtadest või linnavolikogu otsustustest; 2) lahendab ja korraldab kohaliku elu küsimusi, mis linnavolikogu määruste või otsustega või käesoleva põhimäärusega on pandud täitmiseks linnavalitsusele; 3) lahendab ja korraldab kohaliku elu küsimusi, mis ei kuulu linnavolikogu pädevusse; 4) esindab linnavolikogu poolt sätestatud korras linna kui avalik-õiguslikku isikut kohtus, kui käesolevas põhimääruses ei ole sätestatud teisiti. (2) Linnavalitsus võib taotleda linnavolikogu ees linnavolikogu poolt vastuvõetud määruse või otsuse uuesti läbivaatamist. Paragrahv 49. Linnavalitsuse töökord (1) Linnavalitsuse töövorm on istung. Linnavalitsuse istungid on kinnised, kui linnavalitsus ei otsusta teisiti. Linnapea või tema asendaja võib kutsuda istungile ka teisi isikuid. Linnavalitsuse istungit juhatab linnapea, tema äraolekul tema asendaja. (2) Linnavalitsus on otsustusvõimeline, kui tema istungist võtab peale linnapea või tema asendaja osa vähemalt pool linnavolikogu poolt kinnitatud linnavalitsuse koosseisust. Linnavalitsuse istungist peab osa võtma linnasekretär või tema asendaja. (3) Linnavalitsuse otsustused tehakse poolthäälte enamusega. (4) Linnavalitsuse istungi käik protokollitakse. Protokollile kirjutavad alla istungi juhataja ja protokollija. Protokollid vormistatakse ja avalikustatakse eesti keeles ning need peavad vastama haldusdokumentidele kehtestatud põhinõuetele. (5) Linnavalitsuse istungile küsimuste esitamise, istungi läbiviimise ja istungil vastuvõetud linnavalitsuse õigusaktide ning istungi protokolli vormistamise üksikasjalikum kord sätestatakse linnavalitsuse reglemendiga. (6) Linnavalitsuse liikmete igapäevane tegevus toimub personaalse tööjaotuse ja isikliku vastutuse alusel, mis tehakse teatavaks linna teenistuses olevatele isikutele ja linnaelanikele. Paragrahv 50. Linnavalitsuse komisjonid (1) Linnavalitsus võib temale pandud ülesannete täitmiseks ja linnavalitsuse ettepanekute väljatöötamiseks moodustada ajutisi komisjone (edaspidi komisjon). (2) Komisjoni koosseisu ja põhimääruse kinnitab linnavalitsus. Komisjoni esimehe nimetab linnavalitsus oma liikmete hulgast. Komisjoni esimehel on õigus vajaduse korral kutsuda komisjoni tööst sõnaõigusega osa võtma isikuid, kes ei kuulu komisjoni koosseisu. (3) Komisjoni põhimääruses sätestatakse komisjoni ülesanded, komisjoni teenindamise ning komisjoni järelduste ja ettepanekute esitamise kord. (4) Komisjoni töövormiks on koosolek. Komisjon on otsustusvõimeline, kui koosolekust võtab osa vähemalt pool komisjoni koosseisust. Komisjon teeb oma otsustused poolthäälteenamusega. Häälte võrdsuse korral on otsustav komisjoni esimehe hääl. Komisjoni otsustused protokollitakse ja vormistatakse kolme tööpäeva jooksul ning neile kirjutavad alla komisjoni esimees ja sekretär. (5) Komisjoni otsustused on soovitusliku iseloomuga linnavalitsuse määruste ja korralduste vastuvõtmisel. Paragrahv 51. Linnasekretär (1) Linnasekretär on ametikoha järgi linnavalitsuse liige, kelle nimetab ametisse ja vabastab ametist linnapea. Linnasekretäri kohta ei kehti käesoleva põhimääruse paragrahvides 44, 45, 46 lg 2; 3 ja 5 ja 47 linnavalitsuse liikme kohta sätestatu. (2) Linnasekretäriks võib nimetada teovõimelise Eesti kodaniku, kes valdab eesti keelt seadusega või seaduse alusel kehtestatud ulatuses ning kellel on kõrgharidusega juristi kvalifikatsioon. (3) Linnasekretär: 1) esitab linnapeale ettepanekuid linnakantselei struktuuri, funktsioonide ja koosseisu kohta; 2) juhib linnakantselei tegevust, korraldab vastavalt Haapsalu õigusaktidele linnakantselei valitsemisele antud linnavara valdamist, kasutamist ja käsutamist; 3) korraldab koostöös linnavolikogu kantseleiga linnavolikogu õigusaktide avaldamist ja töö avalikustamist; 4) korraldab linnavalitsuse õigusaktide avaldamist ja töö avalikustamist vastavalt linnavalitsuse reglemendile; 5) korraldab linnavalitsuse istungite ettevalmistamist; 6) kirjutab alla linnavalitsuse määrustele ja korraldustele; 7) esindab linnavalitsust kohtus erivolitusteta või volitab selleks teisi isikuid; 8) annab linnakantselei töö sisemiseks korraldamiseks käskkirju; 9) hoiab linna vapipitsatit; 10) täidab teisi talle seaduse või linnavalitsuse liikmete tööjaotuse alusel pandud ülesandeid. (4) Linnasekretäri asendamise korra määrab linnapea. (5) Linnasekretäri sotsiaalsed garantiid on sätestatud paragrahvis 54. VI. LINNA ASUTUSED JA LINNA AVALIK TEENISTUS Paragrahv 52. Linna asutused. Linna asutuste moodustamise kord ja põhiülesanded (1) Linna asutused on: 1) linna ametiasutused, mis teostavad avalikku võimu; 2) haridus-, kultuuri-, spordi-, hoolekande- ja muud asutused, mis ei teosta avalikku võimu, kuid mida finantseeritakse linnaeelarvest. (2) Linna ametiasutused on linnavolikogu kantselei, linnakantselei, linnavalitsuse ametid. Linna ametiasutuse õigused, kohustused ja töökord sätestatakse linna ametiasutuse põhimääruses. Linna ametiasutuse põhimääruse kinnitab ja teeb selles muudatusi linnavolikogu. (3) Linnavolikogu kantselei on linna ametiasutus, mis tagab linnavolikogu asjaajamise korraldamise, majandusliku teenindamise ning linnavolikogu, tema komisjonide ja fraktsioonide töö. (4) Linnakantselei on linna ametiasutus, mille põhiülesandeks on linnavalitsuse töö organisatsiooniline ja tehniline tagamine. Linnavolikogu, tema alatiste ja ajutiste komisjonide, töögruppide ning linnavolikogu liikmete töö tagamisel tegutseb linnakantselei koostöös linnavolikogu kantseleiga. (5) Linnavalitsuse amet on linna ametiasutus, mis täidab talle Haapsalu õigusaktide ja tema põhimäärusega pandud ülesandeid. (6) Linna asutuse asutamise ning selle tegevuse lõpetamise otsustab linnavolikogu. Linna asutuse põhimääruse ja selle muutmise kinnitab linnavolikogu. Asutuse juhi kinnitab ametisse linnavalitsus linnapea ettepanekul. Linnavolikogu kantselei ametnikud nimetab ametisse linnavolikogu esimees. (7) Linna asutusel on oma eelarve, arveldusarve, oma logo ja oma nimetusega pitsat ning dokumendiplangid. Paragrahv 53. Linna avalik teenistus (1) Linna avalik teenistus on töötamine linna ametiasutuses. (2) Linna avalik teenistuja on isik, kes teeb palgalist tööd linna ametiasutuses. (3) Linna avalikud teenistujad on ametnikud, abiteenistujad ja koosseisuvälised teenistujad. (4) Ametnik on ametiasutuse koosseisus ettenähtud ametikohale nimetatud või valitud isik. Ametnikuna võib teenistusse võtta 18-aastaseks saanud vähemalt keskharidusega Eesti kodaniku, kes valdab eesti keelt seadusega või seaduse alusel kehtestatud ulatuses. Ametnik võetakse teenistusse ametisse nimetamisega. Ametisse nimetamise õigus on ametiasutuse juhil või tema poolt selleks volitatud ametnikul. Ametnik annab esmakordsel ametisse astumisel teda ametisse nimetanud isikule kirjaliku ametivande ja seaduses sätestatud juhtudel ka süümevande. (5) Abiteenistuja on ametiasutuse koosseisus ettenähtud abiteenistuskohale töölepingu alusel võetud tehniline töötaja. (6) Koosseisuväline teenistuja on isik, kes võetakse teenistusse määratud ajaks nimetamise või töölepingu alusel ametniku või abiteenistuja niisuguste ülesannete täitmiseks, millel ei ole alatist iseloomu. (7) Linnaametnike sotsiaalsed garantiid on sätestatud paragrahvis 54. (8) Linna avalik teenistus toimub seaduses ja Haapsalu õigusaktidega sätestatud korras. Paragrahv 54. Linnaametnike sotsiaalsed garantiid (1) Linnavolikogu poolt ametisse valitavatele ja nimetatavatele isikutele makstakse ametist vabastamisel hüvitust avaliku teenistuse seaduses ettenähtud korras. (2) Lõikes 1 ettenähtud hüvitused makstakse välja linna eelarvevahendite arvelt. VII. LINNAEELARVE. KOHALIKUD MAKSUD JA KOORMISED Paragrahv 55. Linnaeelarve sisu (1) Haapsalul on linnavolikogu poolt kinnitatud iseseisev eelarve, mis koosneb ühe eelarveaasta kõigist tuludest ja kuludest, mis kokkuvõttes viiakse tasakaalu. (2) Eelarveaasta algab 1. jaanuaril ja lõpeb 31. detsembril. Paragrahv 56. Eelarve avalikustamine Haapsalu eelarve projekt, vastuvõetud eelarve, eelarve muudatused ja lisaeelarved ning eelarve täitmise aruanne avaldatakse üldiseks teadmiseks käesoleva põhimääruse paragrahviga 82 sätestatud korras. Paragrahv 57. Haapsalu eelarve tulud ja kulud (1) Haapsalu eelarve tulud on: 1) laekumised riiklikest ja kohalikest maksudest; 2) laekumised linna asutustest, äriühingutest ning linnavarast; 3) eraldised riigieelarvest seadusega linnale pandud riiklike kohustuste täitmiseks, muud rahalised toetused ja sihtotstarbelised laekumised; 4) laenud ja intressid; 5) muud laekumised. (2) Haapsalu eelarve kulud on assigneeringud: 1) seadusega pandud kohustuste täitmiseks; 2) lepingutest tulenevate kohustuste täitmiseks; 3) muude vajaduste finantseerimiseks; 4) linna reservfondi moodustamiseks vähemalt ühe protsendi ulatuses eelarve kuludest. Paragrahv 58. Haapsalu eelarve projekti koostamine, vastuvõtmine ja jõustumine (1) Haapsalu eelarve projekti koostamiseks esitavad linna ametiasutused ja asutused hiljemalt eelarveaastale eelneva aasta 1. aprilliks linnavalitsusele eelarve projekti omatulude ja vajaminevate kulude kohta koos seletuskirjaga. (2) Eelarve esialgse tasakaalustatud variandi koostab linnaasutuste esitatud taotlusi, Haapsalu arengukava ja linnavalitsuse seisukohti arvestades linnavalitsus ja esitab selle linnavolikogu komisjonidele hiljemalt 1. septembriks. (3) Komisjonide seisukohti arvesse võttes esitab linnavalitsus eelarve projekti linnavolikogule esimeseks lugemiseks hiljemalt 1. novembriks. (4) Eelarve projektile lisatakse: 1) eelarve projekti seletuskiri andmetega eelmise eelarveaasta tegelike, käesolevaks eelarveaastaks määratud ja eelseisvaks eelarveaastaks kavandatud tulude ja kulude kohta vastavalt nende liigendusele; 2) andmed võetud laenudest ja emiteeritud võlakirjadest tulenevate kohustuste kohta eelseisvate eelarveaastate lõikes; 3) andmed ületulevate (enne eelarveaasta algust alustatud) ja üleminevate (pärast eelarveaasta lõppu lõpetatavate) ehitiste ja ürituste kohta koos kulude üldsumma jaotusega eelarveaastate järgi; 4) linnavolikogu komisjonide ettepanekud, mida ei ole arvestatud eelarve projektis koos mittearvestamise põhjuste äranäitamisega. (5) Linnavalitsuse poolt linnavolikogule esitatud linnaeelarve projekti muutmise ettepanekule, mis tingib ettenähtud tulude vähendamise, kulude suurendamise või kulude ümberjaotamise, tuleb algatajal lisada rahalised arvestused, mis näitavad ära kulude katteks vajalikud tuluallikad. Ettepaneku läbivaatamisel tuleb selle kohta ära kuulata linnavalitsuse arvamus. (6) Pärast eelarveprojekti ja selle kohta esitatud ettepanekute läbivaatamist võtab linnavolikogu eelarve vastu poolthäälte enamusega. Eelarve vastuvõtmiseks peab linnavolikogu läbi viima vähemalt kaks lugemist. (7) Eelarve jõustub eelarveaasta alguses. (8) Kui eelarve ei ole eelarveaasta alguseks vastu võetud, võib linnavalitsus iga kuu teha kulutusi ühe kaheteistkümnendikuni volikogu poolt täidetuks kinnitatud eelarves ettenähtud kulutustest. (9) Kui linnavolikogu pole kolme kuu jooksul, arvates eelarveaasta algusest või riigieelarve vastuvõtmisest, kui viimane ei olnud eelarveaasta alguseks vastu võetud, suutnud eelarvet vastu võtta, on linnavolikogu tegutsemisvõimetu. (10) Eelarve menetlemine on üksikasjalikumalt sätestatud eelarve koostamise, kasutamise, muutmise ja täitmise korras (linnavolikogu 26. juuni 1998. a määrus nr 25). Paragrahv 59. Eelarve muutmine. Lisaeelarve (1) Linnavolikogu poolt vastuvõetud eelarve muutmist võivad algatada linnavalitsus, linnavolikogu rahanduskomisjon, vähemalt linnavolikogu kaks alatist komisjoni (sealhulgas rahanduskomisjon), linnavolikogu fraktsioon või vähemalt 1/4 linnavolikogu liikmetest. (2) Eelarve muutmise ettepanekule, mis tingib nendes ettenähtud tulude vähendamise, kulude suurendamise või kulude ümberjaotamise, tuleb algatajal lisada rahalised arvestused, mis näitavad ära kulude katteks vajalikud tuluallikad. Ettepaneku läbivaatamisel tuleb selle kohta ära kuulata linnavolikogu vastavate komisjonide ja linnavalitsuse arvamus. (3) Eelarve muutmise otsustab linnavolikogu. (4) Kulude tegemiseks, milleks eelarves ei ole assigneeringuid määratud või mille tegemiseks määratud assigneeringutest ei jätku, võib linnavalitsus mitte hiljem kui kaks kuud enne eelarveaasta lõppu esitada linnavolikogule lisaeelarve eelnõu. (5) Lisaeelarve eelnõule lisatakse: 1) põhjendused täiendavate kulude vajaduse ja nende tegemise paratamatuse kohta käesoleval eelarveaastal; 2) andmed assigneeringute kasutamise kohta, mille täiendamist taotletakse, samuti andmed lisatulude ja säästu kohta, millega lisakulud kaetakse. (6) Lisaeelarve koostamine ja vastuvõtmine toimub käesoleva põhimääruse paragrahvis 58 eelarve koostamise ja vastuvõtmise kohta sätestatud korras, arvestades käesolevas paragrahvis toodud erisusi. Paragrahv 60. Eelarve täitmine (1) Eelarve täitmist korraldab linnavalitsus seaduses ja linnavolikogu poolt sätestatud korras. (2) Eelarve täitmise aruande koostab linnavalitsus ning esitab selle hiljemalt järgneva eelarveaasta 1. märtsiks linnavolikogule. (3) Eelarve täitmise aruandesse kuuluvad: 1) bilanss aruandeaastale järgneva eelarveaasta alguseks; 2) tulude ja kulude aruanne; 3) linna reservfondi kasutamise aruanne; 4) muud linnavolikogu poolt ettenähtud andmed. (4) Revisjonikomisjon peab enne eelarve täitmise aruande kinnitamist linnavolikogule oma töö tulemustest aru andma ning esitama märkused ja ettepanekud puuduste kõrvaldamiseks. (5) Eelarve täitmise aruande vaatab läbi ja kinnitab linnavolikogu. Paragrahv 61. Kohalikud maksud (1) Linnavolikogul on õigus seaduse alusel anda määrusi kohalike maksude kehtestamiseks (edaspidi maksumäärus). (2) Maksumäärus jõustub ja avalikustatakse seaduses ja linnavolikogu õigusaktidega sätestatud korras. (3) Kui seaduses ei ole sätestatud teisiti, on kohalike maksude maksuhalduriks linnavalitsus, kes korraldab kehtestatud korras kohalike maksude kogumist oma ametiasutuste kaudu. (4) Kohalikud maksud ei tohi takistada inimeste, kaupade ja teenuste vaba liikumist. (5) Vastutus maksumääruse rikkumise eest sätestatakse seaduse alusel maksumääruses. Paragrahv 62. Koormised (1) Koormis on kohustus, mis seaduse alusel kehtestatakse linnavolikogu määrusega füüsilistele või juriidilistele isikutele kohustuslike tööde tegemiseks linna territooriumil kehtestatud heakorraeeskirjade täitmiseks ja loodusobjektide kaitseks. (2) Koormise võib kehtestada füüsilistele ja juriidilistele isikutele nende omandis või valduses oleva kinnistu või muu nende kasutuses oleva territooriumi ning sellega vahetult piirneva üldkasutatava territooriumi heakorra tagamiseks. (3) Koormise määramisel kehtestatakse koormise olemus, ulatus, täitmise tingimused ja kord. (4) Isik, kellel koormise täitmine lasub, võib oma arvel lasta selle täita teisel isikul. Isiku põhjendatud taotlusel on linnavalitsusel õigus lubada isikul koormise täitmise eest maksta raha, mida peab kasutama selle koormise täitmiseks. Koormise täitmiseks vajalike tööde maksumus määratakse koormise kehtestamisel. (5) Koormise täitmist kontrollib linnavalitsus Haapsalu õigusaktidega sätestatud korras. (6) Koormist ei või asendada maksuga kohalikku eelarvesse. (7) Koormisena ei või kehtestada trahve, teenustasusid, lõive ega muu nimetusega rahalisi makseid. (8) Koormis ei või olla lepingu objektiks. VIII. LINNAVARA Paragrahv 63. Linnavara mõiste (1) Linnavara on Haapsalule kui omavalitsusüksusele kuuluv kinnis- ja vallasvara, s.o asjad ning rahaliselt hinnatavad õigused ja kohustused. (2) Linnavara valdamisest, kasutamisest ja käsutamisest saadud tulu, mis saadakse linna teenistuses olevate isikute läbi, kuulub linnale, kui seadusest, linnavolikogu õigusaktidest või nende alusel sõlmitud lepingutest ei tulene teisiti. (3) Linnavara kohta peetakse arvestust linnavolikogu määrusega sätestatud korras. Paragrahv 64. Linnavara register (1) Linnavara võetakse arvele linnavara registris. (2) Linnavara registrisse kantakse linnale kui omavalitsusüksusele kuuluvad kinnisasjad ja nendega seotud asjaõigused, samuti linnavolikogu poolt kehtestatud tingimustele vastavad vallasasjad ning rahaliselt hinnatavad õigused ja kohustused. (3) Linnavara register asutatakse ja registripidaja määratakse linnavolikogu poolt sätestatud korras. (4) Registri pidamine, registrisse andmete esitamine, kannete muutmine või kustutamine ning registrist väljaarvamine toimub linnavolikogu poolt sätestatud korras. Paragrahv 65. Linnavara omandamine (1) Linnavara täieneb seaduste ja tehingute alusel. (2) Linna poolt omandatav vara loetakse selle linnavara valitseja valitsemisalas olevaks, kellele või kelle valitsemisalas olevale volitatud asutusele see vara Haapsalu õigusaktidega sätestatud korras või tehingute alusel tuleb üle anda või kes on õigustatud või kohustatud selle vastu võtma. Kui niisugust linnavara valitsejat või asutust linnavolikogu õigusaktidest otseselt ei selgu, määrab vara edasise valitsemise linnavalitsus. Paragrahv 66. Linnavara valitsemine (1) Linnavara valitsemine on linnavara valitseja ja volitatud asutuse õigus ja kohustus käesoleva põhimääruse ja teiste Haapsalu õigusaktide alusel korraldada linnavara valdamist, kasutamist ja käsutamist. (2) Linnavara valitsejad on linna ametiasutused. (3) Linnavara valitsema volitatud asutused on linna asutused, kellele Haapsalu õigusaktidega ettenähtud korras on linnavara valitseja oma valitsemisel oleva vara valdusesse andnud. (4) Linnavara valitsejad ja volitatud asutused on kohustatud nende valitsemisel olevat või vallata antud linnavara majandama heaperemehelikult ning hoolitsema kõigiti selle säilimise ja väärtuse võimaliku kasvu eest. Sooritades linnavaraga mistahes tehinguid, peavad linnavara valitsejad ja volitatud asutused juhinduma põhimõttest vältida kahju ja suurendada kasu, mis linn võib nendest tehingutest saada. (5) Linnavara valdamine, kasutamine ja käsutamine toimub linnavolikogu poolt sätestatud korras. Paragrahv 67. Linnavara kasutamine (1) Linnavara kasutatakse: 1) avalikuks otstarbeks; 2) linna valitsemiseks; 3) tulu saamiseks. (2) Avalikuks otstarbeks kasutatakse linna omandis olevat avalikku asja ja seaduses sätestatud juhtudel ka selleks määratud linna omandis olevat eraasja. (3) Linna valitsemiseks kasutatakse linna omandis olevat eraasja, mis on vajalik linnavara valitseja ja tema valitsemisalas olevate volitatud asutuste õiguste teostamiseks ja kohustuste täitmiseks. (4) Linnavara kasutab kas linnavara valitseja või volitatud asutus ise või annab selle teise isiku kasutusse seaduses ja linnavolikogu õigusaktidega sätestatud korras. (5) Kui linnavara ei ole vajalik avalikuks otstarbeks või linna valitsemiseks, võib seda kasutada tulu saamiseks seaduse ja linnavolikogu poolt kehtestatud linnavara võõrandamise korra kohaselt. Paragrahv 68. Linnavara võõrandamine (1) Linnavara võib võõrandada, kui: 1) vara ei ole vajalik avalikuks otstarbeks ega linna valitsemiseks; 2) vara on muutunud kõlbmatuks avaliku kasutamise, linna valitsemise või tulu saamise otstarbeks; 3) vara on vajalik avalik-õiguslikule juriidilisele isikule tema seaduses sätestatud ülesannete täitmiseks; 4) võõrandamine on ette nähtud seadusega või linnavolikogu õigusaktidega. (2) Linna omandiks olevad sotsiaal- ja kultuuriobjektid ning muinsuskaitselise või looduskaitselise väärtusega varad võivad kuuluda piiratud tsiviilkäibega linnavara hulka. Nimetatud varade nimekirja kinnitab linnavolikogu linnavalitsuse ettepanekul. Paragrahv 69. Linnavara kõlbmatuks tunnistamine ja mahakandmine Vallasasi või maatüki oluliseks osaks olev ehitis või rajatis tunnistatakse kõlbmatuks, kantakse maha või vajadusel hävitatakse seaduses ja linnavolikogu õigusaktidega sätestatud korras. Paragrahv 70. Linnavara kasutamine majandustegevuses (1) Haapsalu kui kohaliku omavalitsusüksuse majandustegevus on: 1) teenuste osutamine linna asutuste kaudu; 2) osalemine äriühingutes ja sihtasutustes; 3) tehingud linnavaraga; 4) vabade eelarvevahendite paigutamine intressi saamiseks; 5) muu Haapsalu õigusaktidega sätestatud majandustegevus. (2) Haapsalu kui kohalik omavalitsusüksus võib teenuste osutamiseks asutada linna asutusi, mis ei ole juriidilised isikud ja olla osanikuks või aktsionäriks linna arengu seisukohast olulises äriühingus, samuti asutada sihtasutusi ja olla mittetulundusühingute liikmeks. (3) Sihtasutuse, mille ainuasutajaks on linn, samuti osaühingu või aktsiaseltsi, mille ainsaks osanikuks või aktsionäriks on linn, asutamise ja lõpetamise otsustab ning põhikirja ja selle muudatused kinnitab linnavolikogu. Sihtasutuse, osaühingu või aktsiaseltsi nõukogu liikmed nimetab, samuti asutaja, osaniku või aktsionäri õigusi teostab linnavalitsus. Kui osaühingul ei ole nõukogu, nimetab linnavalitsus osaühingu juhatuse liikmed. Kui sihtasutusel on mitu asutajat või kui äriühingus osaleb lisaks linnale ka teisi osanikke või aktsionäre, samuti kui linn osaleb liikmena mittetulundusühingus, otsustab osalemise ja selle lõpetamise linnavolikogu. Muus osas teostab osaniku-, aktsionäri-, asutaja- või liikmeõigusi linnavalitsuse poolt nimetatud isik. (4) Haapsalu omavalitsusorganid ja linna asutused ei tohi piirata oma õigusaktide või tegevusega konkurentsivabadust või kehtestada konkurentsipiiranguid, kui see ei ole lubatud eraldi seadusega. (5) Linnavara valitsejad võivad oma ülesannete täitmiseks sõlmida lepinguid. Paragrahv 71. Munitsipaalvaru (1) Munitsipaalvaru on seaduse alusel moodustatud Haapsalu kui kohaliku omavalitsusüksuse käsutuses olev ressursside kogum, mis võetakse kasutusele ohu puhul Haapsalu haldusterritooriumil asuvaile elanikele. (2) Munitsipaalvaru moodustamine, selle koosseisu ja koguste kindlaksmääramine toimub linnavolikogu poolt sätestatud korras. IX. HAAPSALU ARENGU KAVANDAMINE Paragrahv 72. Haapsalu arengukava mõiste (1) Haapsalu arengukava (edaspidi arengukava) on dokument, mis sätestab Haapsalu kui kohaliku omavalitsusüksuse sotsiaalmajandusliku olukorra ning keskkonna seisundi analüüsi ja prognoosi, arengu põhisuunad, territoriaalse üldplaneeringu ja infrastruktuuri arendamise alused. (2) Linnavolikogu teeb arengukava projekti kättesaadavaks kõigile linnaelanikele ning kinnitab selle pärast vastavate ettepanekute läbivaatamist. Arengukava avalikustatakse ja tehakse kõigile kättesaadavaks linnavolikogu õigusaktidega sätestatud korras. (3) Arengukava muutmise või tühistamise vajadust tingivate asjaolude ilmnemisel on linnavalitsusel õigus ja kohustus algatada linnavolikogus arengukava muutmise või tühistamise menetlus. Paragrahv 73. Linnaplaneerimine (1) Linnaplaneerimine on üld- ja detailplaneeringute kompleks, mis tagab Haapsalu kui kohaliku omavalitsusüksuse funktsioonide täitmiseks võimalikult paljude ühiskonnaliikmete huvisid arvestavad tingimused keskkonna kujundamiseks, selle kestvaks ja säästvaks maakasutuseks ning sotsiaalmajandusliku ja territoriaalse planeerimise sidumiseks. (2) Kohalike olude arvestamiseks, üldiste ehitus- ja maakasutustingimuste seadmiseks, linnasiseste ülesannete jaotuse ning seadusega sätestatud nõuete täpsustamiseks planeerimise ja ehitamise korraldamisel kehtestab linnavolikogu Haapsalu ehitusmääruse. (3) Haapsalu ehitusmäärus reguleerib riigiasutuste, linnavolikogu, linnavalitsuse ja Haapsalu ametiasutuste ning teiste isikute vahelisi suhteid planeeringute koostamisel, ehituslikul projekteerimisel, ehitamisel ja ehitiste kasutamisel. Paragrahv 74. Haapsalu üldplaneering (1) Haapsalu üldplaneering on seadusele ja linnavolikogu õigusaktidega sätestatud tingimustele vastav planeering, mis koostatakse kogu linna territooriumi kohta. (2) Haapsalu üldplaneeringu kehtestab, muudab ja tühistab linnavolikogu. Paragrahv 75. Detailplaneering (1) Detailplaneering on seadusele ja Haapsalu õigusaktidega sätestatud tingimustele vastav planeering, mis koostatakse Haapsalu territooriumi väiksema osa kohta ja mis on lähiaastate ehitustegevuse aluseks. (2) Detailplaneeringute kehtestamise, muutmise ja tühistamise korra kehtestab linnavolikogu linna ehitusmäärusega. Paragrahv 76. Linna ehitustegevus (1) Haapsalu kui kohaliku omavalitsusüksuse pädevusse kuulub ehitusalase tegevuse koordineerimine ja ehitusjärelevalve oma haldusterritooriumil. (2) Haapsalu kui kohaliku omavalitsusüksuse ehitustegevust reguleeritakse seaduses ja Haapsalu õigusaktidega sätestatud korras. Paragrahv 77. Kultuurimälestiste kaitse (1) Haapsalu kui kohaliku omavalitsusüksuse ülesanne on tagada linna omandis või valduses olevate kultuurimälestiste säilimine. (2) Haapsalu kui kohalik omavalitsusüksus korraldab linna haldusterritooriumil asuvate kultuuriväärtusega objektide väljaselgitamist ning kultuurimälestiste kaitset Haapsalu õigusaktidega sätestatud korras. (3) Haapsalu kui kohaliku omavalitsusüksuse muinsuskaitselised ülesanded muinsuskaitsealal määratakse Haapsalu muinsuskaitseala põhimääruse ja Haapsalu ning Riigi Muinsuskaitseinspektsiooni vahel sõlmitud lepinguga. Paragrahv 78. Keskkonnakaitse (1) Haapsalu kui kohaliku omavalitsusüksuse ülesanne on järgida looduskeskkonna ja loodusvarade säästliku kasutamise põhimõtteid ning tagada inimesi rahuldav terviklik elukeskkond ja majanduse arenguks vajalikud ressursid looduskeskkonda oluliselt kahjustamata ning looduslikku mitmekesisust säilitades. Keskkonnaseisundi, samuti keskkonnaekspertiiside, keskkonnaauditi ja kohaliku keskkonnaseire tulemuste avalikustamine tagatakse Haapsalu õigusaktidega sätestatud korras. (2) Erilist kaitset vajavate loodusobjektide kaitse alla võtmine, kaitse olemuse kehtestamine ning maaomanike ja -valdajate ning teiste isikute õiguste ja kohustuste sätestamine kaitstavate loodusobjektide suhtes toimub riigi ja Haapsalu õigusaktidega sätestatud korras. (3) Lähtudes vajadusest kaitsta loodust kui ühisvara ja rahvuslikku rikkust, on riigi ja Haapsalu õigusaktides sätestatud korras õigus kitsendada omandi käsutamise ja ettevõtlusega tegelemise vabadust, kehtestada piiranguid ja servituute, esitada tingimusi ning panna füüsilistele ja juriidilistele isikutele peale koormisi. Nimetatud kitsendused, servituudid, piirangud ja koormised seatakse linna ehitusmääruses, linna üld- ja detailplaneeringutes ja muudes Haapsalu õigusaktides. X. VÄLISSUHTED Paragrahv 79. Haapsalu välissuhete korraldamise alused (1) Haapsalul on õigus iseseisvalt astuda vastavate rahvusvaheliste ja regionaalsete organisatsioonide liikmeks või arendada nendega koostööd. (2) Rahvusvaheliste ja regionaalsete organisatsioonide liikmeks astumise ja nendest lahkumise otsustab linnavolikogu. Haapsalut esindab nendes organisatsioonides linnavalitsus, kui vastava organisatsiooni põhikirjas või linnavolikogu õigusaktiga ei ole sätestatud teisiti. (3) Linnavolikogul, linnavalitsusel ja Haapsalu ametiasutustel on õigus vabalt arendada võrdväärset, vastastikku huvipakkuvat ja kasulikku koostööd kõigi linnade ja teiste kohaliku omavalitsuse üksustega Eestis ja väljaspool Eestit. Linna ametiasutused informeerivad sellest linnavalitsust. (4) Haapsalu esindavad välissuhtlemisel vastavalt oma pädevusele linnavolikogu esimees ja linnapea, kui linnavolikogu ei ole otsustanud teisiti. Paragrahv 80. Haapsalu suhted partnerlinnade, teiste kohalike omavalitsusüksuste ja nende liitudega (1) Linnavolikogu, linnavalitsus ja linna ametiasutused osalevad linna arenguga seotud kohaliku omavalitsuse üksuste regionaalses koostöös, arendavad sidemeid ja teevad koostööd teiste linnade ja omavalitsusüksustega. (2) Linnavolikogu, linnavalitsus ja linna ametiasutused arendavad vastastikku huvipakkuvat ja kasulikku koostööd ajalooliselt väljakujunenud partnerlinnade ja muude koostööpartneritega, otsivad ja sõlmivad uusi koostöösidemeid linna arengu ja linnaelanike huvides. (3) Linna nimel partnerlinnade, teiste kohalike omavalitsusüksuste ja nende liitudega sõlmitud lepingud kuuluvad läbivaatamisele ja kinnitamisele linnavolikogus, kui nende täitmisega kaasnevad Haapsalule täiendavad kulutused linnaeelarvest või neis nähakse ette kulutused järgnevateks eelarveaastateks. XI. HAAPSALU ÕIGUSAKTID Paragrahv 81. Haapsalu omavalitsusorganite õigusaktide liigid (1) Linnavolikogul ja linnavalitsusel on oma pädevuse piires õigus anda üldaktidena määrusi. (2) Linnavolikogul on õigus üksikaktidena vastu võtta otsuseid, linnavalitsusel anda korraldusi. (3) Linnavolikogu ja linnavalitsuse õigusaktid kehtivad Haapsalu haldusterritooriumil seadusega ja Haapsalu õigusaktidega sätestatud korras, samuti Haapsalule kuuluva vara osas, mis asub väljaspool Haapsalu haldusterritooriumi. Paragrahv 82. Linnavolikogu õigusaktidele esitatavad nõuded ja nende jõustumine (1) Linnavolikogu vastuvõetud määrused avalikustatakse enne nende jõustumist. Vastuvõetud määrus ja otsus loetakse avalikustatuks nende väljapanemisega linnakantseleis. (2) Linnavolikogu üldist tähtsust omavad õigusaktid avaldatakse Riigi Teataja Lisas ja need jõustuvad avaldamisele järgneval päeval, kui õigusaktis ei ole sätestatud teist jõustumise tähtaega. Vastuvõetud õigusaktid saadetakse Lääne Maakonna Keskraamatukogule. (3) Linnavolikogu otsused jõustuvad neis sätestatud tähtajal ning need tuleb saata täitjatele ja asjaosalistele. (4) Linnavolikogu määrustele ja otsustele kirjutab alla linnavolikogu esimees või tema asendaja -- linnavolikogu istungi juhataja. (5) Linnavolikogu määrused ja otsused vormistatakse ja avalikustatakse eesti keeles ning need peavad vastama haldusdokumentidele kehtestatud põhinõuetele. (6) Ei avalikustata andmeid, mille väljastamine on seadusega piiratud või mõeldud üksnes linna ametiasutuste siseseks kasutamiseks. (7) Linnavolikogu õigusaktide vormistamist, süstematiseerimist, avalikustamist ja nende saatmist täitjatele ja asjaosalistele korraldab linnavolikogu kantselei. Linnavolikogu õigusaktide avaldamist korraldab linnavolikogu kantselei koostöös linnakantseleiga. Paragrahv 83. Linnavalitsuse õigusaktidele esitatavad nõuded ja nende jõustumine (1) Linnavalitsuse määrused ja korraldused avalikustatakse käesolevas põhimääruses ja linnavalitsuse reglemendis sätestatud korras. Linnavalitsuse määrused ja korraldused loetakse avalikustatuks pärast nende väljapanekut tutvumiseks linnakantseleis. (2) Linnavalitsuse üldist tähtsust omavad määrused avaldatakse Riigi Teataja Lisas ja need jõustuvad avaldamisele järgneval päeval. Kui määrust ei avaldata Riigi Teataja Lisas, jõustub see seitsmendal päeval pärast avalikustamist, kui määruses ei ole kehtestatud teist jõustumise tähtaega. (3) Linnavalitsuse üldist tähtsust omavad määrused saadetakse õiguskantslerile ja Lääne Maakonna Keskraamatukogule. (4) Vajadusel avaldatakse üldist tähtsust omavad linnavalitsuse määrused ka ajalehes, milles Haapsalu linn avaldab oma ametlikke teateid. Kui vastavas linnavalitsuse määruses, korralduses või istungi protokollis puudub märge vastuvõetud otsuste avaldamise kohta ajalehes, otsustab selle linnasekretär. (5) Linnavalitsuse korraldused jõustuvad neis ettenähtud tähtajal ning need tuleb saata täitjatele ja asjaosalistele. (6) Linnavalitsuse määrustele kirjutavad alla linnapea ja linnasekretär või neid linnavalitsuse istungil asendavad isikud. (7) Linnavalitsuse korraldustele kirjutavad alla linnapea ja linnasekretär või neid asendavad isikud. (8) Linnavalitsuse määrused ja korraldused vormistatakse ja avalikustatakse eesti keeles ja need peavad vastama haldusdokumentidele kehtestatud põhinõuetele. (9) Ei avalikustata andmeid, mille väljastamine on seadusega piiratud või mõeldud üksnes linna ametiasutuste kasutamiseks. (10) Linnavalitsuse õigusaktide vormistamist, avalikustamist, avaldamist ja nende saatmist täitjatele ja asjaosalistele korraldab linnakantselei juriidiline osakond. Paragrahv 84. Haapsalu õigusaktide täitmise kontroll (1) Haapsalu õigusaktide täitmise kontrolli teostavad linnavolikogu ja linnavalitsus seaduses, käesolevas põhimääruses, linnavolikogu reglemendis ja linnavalitsuse reglemendis sätestatud korras. (2) Haapsalu õigusaktide tähtajalise täitmise kontrolli korraldab linnavolikogu õigusaktide osas linnavolikogu kantselei, linnavalitsuse õigusaktide osas linnakantselei. XII. LINNAELANIKE OSALEMINE KOHALIKU OMAVALITSUSE TEOSTAMISEL Paragrahv 85. Õigusaktide algatamise õigus (1) Vähemalt ühel protsendil hääleõiguslikel linnaelanikel on õigus teha kohaliku elu küsimustes linnavolikogu või linnavalitsuse õigusaktide vastuvõtmiseks, muutmiseks või tühistamiseks algatusi, mis võetakse arutusele hiljemalt kolme kuu jooksul. (2) Lõikes 1 ettenähtud algatus esitatakse linnavalitsusele vastava eelnõuna, millele lisatakse allkirjade ja elukoha aadressiga varustatud algatuse esitajate nimekiri. Kui algatatud küsimus kuulub linnavolikogu pädevusse, esitab linnavalitsus selle ühe kuu jooksul linnavolikogule lahendamiseks koos omapoolse seisukohaga. (3) Algatuse esitajate esindajal on õigus osaleda algatusearutelus linnavolikogus või linnavalitsuses. Paragrahv 86. Muudatuste taotlemine Haapsalu õigusaktides (1) Igaühel on õigus taotleda linnavolikogult või linnavalitsuselt nende poolt vastuvõetud õigusaktidesse muudatuste tegemist või nende tühistamist, kui nendega on seadusvastaselt kitsendatud tema õigusi. (2) Kui linnavolikogu või linnavalitsus jätab antud õigusakti muutmata või tühistamata, on taotlejal õigus pöörduda küsimuse lahendamiseks kohtusse. XIII. PÕHIMÄÄRUSE VASTUVÕTMINE JA MUUTMINE Paragrahv 87. Põhimääruse vastuvõtmine ja muutmine (1) Põhimääruse võtab vastu ja teeb selles muudatusi linnavolikogu. (2) Põhimääruse vastuvõtmiseks või temas muudatuste tegemiseks peab linnavolikogu läbi viima vähemalt kaks lugemist, v.a juhul, kui muudatus tuleneb seadusest. Vaheaeg iga järgneva lugemise vahel peab olema vähemalt neliteist päeva. Põhimäärus või temas tehtud muudatus võetakse vastu linnavolikogu koosseisu häälteenamusega. (3) Põhimäärus või temas tehtud muudatus jõustub linnavolikogu poolt määratud päeval. Volikogu esimees Andres LIPSTOK Lisa 1 Haapsalu põhimäärusele Haapsalu vapimärk

Lisa 2 Haapsalu põhimäärusele Haapsalu linna lipp

Lisa 3 Haapsalu põhimäärusele Haapsalu vapp

Lisa 4 Haapsalu põhimäärusele Haapsalu linna piiri kirjeldus Haapsalu linna piir algab Haapsalu eeslahe kaldalt ja kulgeb mööda Ungru oja keskjoont 0,46 km pikkuselt kuni punktide 36 ja 37 vahelise sirgjoone lõikumiseni. Nimetatud sirgjoone lõikumisel kulgeb linna piir itta ja langeb kokku Haapsalu--Rohuküla raudtee maakasutuse põhjaserva piiriga, läbides punktid 36, 35, 34, 33, 32, 31, 30, 29, 28, 27, 26, 25, 24, 23, 22 ja 99. Punktis 99 suundub piir metsasihti mööda lõunasse punkti 97, sealt keerab kagusse ja kulgeb sirgjoont mööda üle tootmismaa (AS Läänemaa Metsamajand) kuni Tulbi tänavani. Edasi kulgeb piir mööda Tulbi tänavat itta. Punktis 95 kulgeb diagonaalis üle Ääsmäe--Rohuküla maantee punkti 16 ja 15, mis asuvad Männiku tee ääres. Punktist 15 pöörab piir lõuna-kagu (SSO) suunas punkti 94 ja sealt elektriõhuliini mööda lõunasse punkti 93. Edasi kulgeb piir kagusse kinnistute Tihase 8, Tihase 7, Pääsukese 8, Pääsukese 7, Ööbiku 8 ja Ööbiku 7 lõunaserva mööda sirgjooneliselt kuni Asuküla peakraavini. Seejärel suundub piir Asuküla peakraavi keskjoont mööda. Punktis 90 suundub piir kagusse kinnistute Männiku tee 20, 22 ja 28 lõunaserva mööda kuni punktini 89, sealt kulgeb piir ümber Männiku tee 28 idaserva mööda ja selle pikendust üle Männiku tee punktini 88 ja pöörab uuesti Asuküla peakraavini ning peakraavi keskjoont mööda punkti 8. Edasi kulgeb piir lõunakagusse (SSO) ületades uuesti diagonaalis sirgjooneliselt Männiku tee, läbides punkte 7, 6, 5, 4, 3, 2 ja 1, kus jõuab Haapsalu--Laiküla maanteele. Edasi kulgeb piir mööda nimetatud maantee keskjoont kuni lõikumiseni Kaevaniidu peakraaviga. Edasi suundub piir põhja suunas Kaevaniidu peakraavi keskjoont mööda üle Haapsalu--Keila raudtee ja Rohuküla--Ääsmäe maantee kuni lõikumiseni Haapsalu tagalahe kaldajoonega. Haapsalu linna merepiir kulgeb mööda mere tavalist veepiiri Kaevaniidu peakraavist kuni Ungru ojani. Haapsalu linna piiridesse jääb 12 saart (rahu). Saartel 1, 2, 3, 4, 5, 6, 7, 8, 9, 10, 11 ja 12 on piiriks Haapsalu lahe kaldajoon. * Linna skeemiga saab tutvuda Haapsalu Linnavolikogu kantseleis või Lääne Maakonna Keskraamatukogu lugemissaalis.