Märjamaa Alevivolikogu — Märjamaa alevivara eeskirja kinnitamine — RTL, 358, 1522

Aluseks võttes Märjamaa alevi põhimääruse punkti 42 alapunkti 6, Märjamaa Alevivolikogu määrab: 1. Kehtestada Märjamaa alevivara eeskiri (lisatud määrusele). 2. Tühistada järgmised Märjamaa Alevivolikogu otsused ja määrused: 1) 18. jaanuari 1994. a otsus nr 25 «Munitsipaalomandi valdamise, kasutamise ja käsutamise kord»; 2) 17. mai 1994. a otsus nr 57 «Muudatuste tegemine «Munitsipaalomandi valdamise, kasutamise ja käsutamise korras»»; 3) 7. märtsi 1995. a määrus nr 6 «Parandused ja täiendused volikogu 18. jaanuari 1994. a otsusele nr 25»; 4) 21. novembri 1995. a määruse nr 29 «Volikogu määruste osaline muutmine» punkt 3; 5) 21. mai 1996. a määrus nr 7 «Munitsipaliseeritud riigivara erastamise korraldamine Märjamaa alevis». 3. Määrus jõustub 15. novembril 1998. a. Volikogu esimees Villu KARU Kinnitatud Märjamaa Alevivolikogu 20. oktoobri 1998. a määrusega nr 18 Märjamaa alevivara eeskiri I. ÜLDSÄTTED 1. Eeskirja eesmärk (1) Käesolev eeskiri (edaspidi eeskiri) sätestab Märjamaa alevi omandis oleva vara (edaspidi alevivara) valdamise, kasutamise ja käsutamise korra. (2) Eeskirja kohaldatakse koos teiste vara valdamist, kasutamist ja käsutamist reguleerivate õigusaktidega. 2. Alevivara mõiste (1) Alevivara käesoleva eeskirja tähenduses on Märjamaa alevi (edaspidi alev) omandis olevad kinnis- ja vallasasjad (sh avalikud asjad), samuti asjaõigused ning alevi varalised õigused ja kohustused. (2) Alevivara käsutamisest ja kasutamisest saadud tulu ning varalised õigused kuuluvad alevile, kui seadusest, Märjamaa Alevivolikogu (edaspidi volikogu) või Märjamaa Alevivalitsuse (edaspidi valitsus) õigusaktidest või lepingutest ei tulene teisiti. 3. Tervikvara mõiste (1) Tervikvara käesoleva eeskirja tähenduses on asjade kogum, millest osa eraldamise korral muutub ülejäänud osa sihipärane kasutamine võimatuks või oluliselt raskendatuks. (2) Tervikvarast asja eraldamine ning lahutatud asja eraldi käsutamine on lubatud ainult valitsuse otsusel. 4. Alevivara kasutamise otstarve Alevivara kasutatakse: 1) avalikul otstarbel; 2) alevi haldamise otstarbel; 3) alevile tulu saamiseks. 5. Avalikul otstarbel kasutatav alevivara (1) Avalikul otstarbel kasutatavat alevivara iseloomustab kättesaadavus kõigile. Need on teed, tänavad, pargid, avalikud veekogud jms. (2) Avalikul otstarbel kasutatava alevivara kasutamise tingimused määrab kindlaks volikogu. (3) Valitsus tagab teabe avalikul otstarbel kasutatava alevivara kohta ning selle kasutamise tingimuste ja piirangute avalikustatuse. 6. Haldamise otstarbel kasutatav alevivara (1) Haldamise otstarbel kasutatakse alevivara, mis on vajalik alevi omavalitsuse põhimääruses ettenähtud ülesannete täitmiseks. (2) Haldamise otstarbel kasutatava alevivarana käsitatakse alevi asutuste valduses olevat alevivara, mis on vajalik nende põhikirjaliste ülesannete täitmiseks. (3) Kui alevivara ei ole enam vaja haldamise otstarbeks, on alevivara haldaja kohustatud sellest teatama valitsusele. Valitsus otsustab selle üleandmise teis(t)ele käesoleva eeskirja punkti 8 lõigetes 1 ja 2 nimetatu(te)le või see võõrandatakse käesoleva eeskirja IV osas sätestatud korras. 7. Tulu saamiseks kasutatav alevivara Alevivara, mida ei kasutata avalikul otstarbel, haldamise otstarbel ega ole otsustatud võõrandada, kasutatakse tulu saamiseks. 8. Alevivara haldamine, valdamine ja kasutamine (1) Alevivara haldajad on: 1) volikogu; 2) valitsus. (2) Alevivaraga tehingute sooritamise (omandamine, võõrandamine, rendile või üürile andmine, koormamine, mahakandmine ja muud tehingud) ja muude alevivaraga seotud küsimuste puhul on otsustajaks: 1) volikogu, juhul kui vara soetusmaksumus või jääkmaksumus on suurem kui 100 000 krooni; 2) valitsus, juhul kui vara soetusmaksumus või jääkmaksumus on vähem kui 100 000 krooni; 3) alevivanem, juhul kui vara soetusmaksumus või jääkmaksumus on vähem kui 10 000 krooni. (3) Valitsuse struktuuriüksus ja alevi asutus on alevivara haldajateks valitsuse poolt nende vallata ja kasutada antud vara suhtes. (4) Alevivara valdajaks ja kasutajaks võib olla kolmas isik. Kolmandateks isikuteks võivad olla kõik isikud, kellel ei ole keelatud olla alevivara valdaja ja kasutaja. (5) Alevivara haldajad, valdajad ja kasutajad on kohustatud nende haldamisel olevat või kasutada antud alevivara majandama heaperemehelikult ning hoolitsema kõigiti selle säilimise ja korrashoiu eest. (6) Alevivara üleandmise ühelt haldajalt ja kasutajalt teisele otsustab kinnisvara puhul volikogu ja vallasvara puhul valitsus. (7) Alevivara üleandmisel koostavad üleandja ja vastuvõtja akti, milles näidatakse üleandmise alus, vara koosseis, vara soetamismaksumus. Üleandmisevastuvõtmise akt koostatakse kahes eksemplaris, millest üks jääb üleandjale ja teine vastuvõtjale. 9. Alevivara arvestus (1) Alevivara arvestust korraldab valitsus. (2) Alevivara arvestamiseks on alevivararegister, mille pidaja on alev. (3) Alevivara arvestus peab tagama ülevaate alevi omandis olevate asjade ja alevile kuuluvate asjaõiguste valdusest ja kasutusest ning muust alevivara majandamise tulemustest. (4) Alevivara arvestuse pidamise kohustus lasub valitsusel ja kõigil teistel alevivara valdajatel ja kasutajatel. Valitsusel on õigus esitatud andmete õigsust kontrollida. (5) Alevivara kuulub inventeerimisele üks kord aastas. Inventeerimiskomisjonil on õigus teha ettepanekuid alevivara mahakandmiseks ja hinna muutmiseks. II. ALEVIVARA OMANDAMINE JA ALEVILE RAHALISTE KOHUSTUSTE VÕTMINE 10. Alevivara omandamise põhimõtted (1) Alevivara omandatakse seadusega alevile pandud avalik-õiguslike ülesannete täitmiseks ja alevielanike huvides. (2) Alevivara omandamise tasu eest otsustab: 1) volikogu, kui omandatava vara hind ületab 100 000 krooni; 2) valitsus, kui vara hind ei ületa 100 000 krooni ning tingimusel, et alevivara omandamine on tagatud jooksva aasta eelarvega; 3) alevivanem, kui vara hind ei ületa 10 000 krooni ning tingimusel, et alevivara omandamine on tagatud jooksva aasta eelarvega. (3) Ostueesõiguse teostamise otsustab valitsus. Ostueesõiguse teostamise otsuses peab olema näidatud selle teostamise otstarve ja vajaliku raha allikas. Kui ostueesõiguse teostamisel võetaks alevile rahalisi kohustusi, peab valitsusele ostueesõiguse teostamiseks loa andma volikogu. (4) Riigilt vara taotlemine ja riigivara alevile üleandmine (munitsipaliseerimine) toimub nimetatud valdkonda reguleerivates õigusaktides ettenähtud korras. (5) Alevivara omandamise lepingu sõlmib valitsus. 11. Asja ostmine, teenuse või ehitustöö tellimine riigihanke korras (1) Riigihankeid korraldab ja pakkumise edukaks tunnistamise otsustab valitsus. (2) Hankelepingu sõlmib valitsus. Kui hankelepinguga võetakse alevile rahalisi kohustusi, mis ei ole tagatud jooksva aasta eelarvega, annab valitsusele lepingu sõlmimiseks loa volikogu. (3) Volikogu võib kehtestada riigihangete teostamiseks Vabariigi Valitsuse kehtestatud piirmääradest madalamad piirmäärad. 12. Alevile varaliste kohustuste võtmine ja laenude andmine või tagamine (1) Alev võib võtta laenu vastavalt valla- ja linnaeelarve seaduses sätestatud ulatuses ja tingimustel. (2) Laenu ja muude varaliste kohustuste võtmise otsustab volikogu. (3) Laen võetakse või võlakirjad emiteeritakse alevi arengukavas ettenähtud investeeringuteks. (4) Alevil on keelatud laenu andmine või tagamine. III. ALEVIVARA RENDILE (ÜÜRILE) VÕI MUUL VIISIL KASUTUSSE ANDMINE 1. peatükk. Üldsätted 13. Tulu saamiseks kasutatava alevivara rendile (üürile) või muul viisil kasutusse andmine (1) Tulu saamiseks kasutatavat alevivara antakse: 1) otsustuskorras tasuta kasutada või tavalisest väiksema tasu eest rendile (üürile); 2) enampakkumise või konkursi korras rendile (üürile). (2) Alevivara rendile (üürile) või muul viisil kasutusse andmise otsustab volikogu, kui: 1) alevivara antakse rendile (üürile) või muul viisil kasutusse tähtajaga üle kolme aasta; 2) rendile (üürile) või muul viisil kasutusse antava alevivara hind ületab 100 000 krooni. (3) Valitsus otsustab alevivara rendile (üürile) või muul viisil kasutusse andmise üle, kui alevivara rendile (üürile) või muul viisil kasutusse andmise otsustamine ei kuulu volikogu pädevusse. (4) Alevi asutus otsustab alevivara rendile (üürile) või muul viisil kasutusse andmise üle, kui alevivara antakse kasutusse ühekordseks toiminguks või kasutusse antakse väikevahendeid. (5) Alevivara kolmandatele isikutele rendile (üürile) või muul viisil kasutusse andmisel ei või tähtaeg olla: 1) vallasasja puhul -- üle kolme aasta; 2) kinnisasja puhul -- üle 25 aasta, välja arvatud juhul, kui rentnik (üürnik) või muul viisil kasutaja peab vastavalt kinnisasja rendi-(üüri-) või kasutamise lepingule tegema kinnisasjal või selle abil teatud töid, mille tähtaeg ületab 25 aastat. Ühelgi juhul ei tohi rendile (üürile) või muul viisil kasutusse andmise tähtaeg ületada 50 aastat või tervikvara puhul, mille koosseisu kuulub kinnisasi, 25 aastat. (6) Alevivara rendile (üürile) või muul viisil kasutusse andmine tähtaega määramata võib leida aset juhul, kui on tõenäoline, et alevivara on vajalik alevile mingiks kindlaksmääratud otstarbeks või kui mingil põhjusel on alevil vajalik jätta endale õigus lõpetada rendi-(üüri-) või muul viisil kasutamise leping igal ajal kooskõlas seadusega. (7) Kui tekib vajadus alevivara hindamiseks enne rendile (üürile) või muul viisil kasutusse andmise otsustamist, siis määratakse alevivara hind eeskirja punktis 18 ettenähtud alustel või korraldatakse alevivara erakorraline hindamine, kui korralisest hindamisest on möödas üle ühe aasta. (8) Kui alevivara antakse rendile (üürile) või muul viisil kasutusse eeskirja punkti 14 lõike 3 punktis 4 ettenähtud alusel või alevivara rendile (üürile) või muul viisil kasutusse andmiseks on eelnevalt korraldatud konkurss, siis määratakse alevivara rendile (üürile) või muul viisil kasutusse andmise lepingu tingimused kindlaks, lähtudes eeskirja punktidest 17, 23 või 25. Kui alevivara antakse kasutusse tasuta või tavalisest väiksema tasu eest, ei ole vaja määrata lepingu täitmise tagatisi. Lepingu sõlmib valitsus. Kinnisasja rendile (üürile) või muul viisil kasutusse andmisel tuleb lepingus fikseerida rendile (üürile) või muul viisil kasutusse andmise tähtaeg ning kinnisasja üleandmise ja tagastamise tingimused. 14. Alevivara kasutusse andmine otsustuskorras (1) Alevivara võib anda otsustuskorras kasutusse tasuta või tavalisest väiksema tasu eest: 1) hoolekandeasutustele; 2) heategevuslikele organisatsioonidele; 3) äriühingutele, kus alevile kuulub üle 2/3 aktsiate või osadega määratud häältest; 4) Eesti Vabariigi riigivõimu- ja kohaliku omavalitsuse organitele; 5) mittetulundusühingutele; 6) ühiskondlike ürituste läbiviimiseks; 7) muudel juhtudel volikogu otsuse alusel, lähtudes alevi huvidest. (2) Kui eelmises lõikes nimetatud organisatsioonidele või ühiskondlike ürituste läbiviimiseks antakse alevivara kasutusse tasu eest, määrab tasu suuruse valitsus. (3) Valitsus annab otsustuskorras rendile või üürile alevivarana: 1) eluruume; 2) alevivara, mille bilansiline jääkmaksumus või alevivara osa, mille maksumus, arvestatuna bilansilisest jääkmaksumusest, ei ületa 100 000 krooni; 3) üksikut asja, mille kasutamise tasu on kindlaks määratud selleks kehtestatud tariifidega; 4) alevivara, mille suhtes või mille abil rentnik (üürnik) on kohustatud tegema teatud töid või osutama teatud teenuseid ning selliste tööde tegemiseks või teenuste osutamiseks on vaja eriteadmisi; 5) alevivara, mille kasutusse andmiseks on eelnevalt korraldatud konkurss või vähemalt kahel korral enampakkumine, mis ei ole andnud soovitud tulemusi; 6) muud alevivara volikogu otsuse alusel, lähtudes alevi huvidest. 15. Alevivara rendile (üürile) andmine konkursi ja enampakkumise korras (1) Alevivara antakse konkursi korras rendile (üürile), kui: 1) rentnik (üürnik) on kohustatud renditava (üüritava) varaga või selle abil tegema teatud tööd või osutama teatud teenust ning kui: a) konkursist osavõtjatele on otstarbekas anda õigus ettepanekute tegemiseks nimetatud töö või teenuse täpsete tehniliste või muude tingimuste kohta; b) nimetatud töö tegemine või teenuse osutamine nõuab rentnikult (üürnikult) erilisi oskusi või vilumust, mis on olemas vaid vähestel isikutel või mille olemasolu kindlakstegemine on iga isiku puhul eraldi vajalik; c) nimetatud töö tegemine või teenuse osutamine on erilise iseloomuga; 2) konkursi korraldamine on alevi huvidest lähtudes otstarbekam kui alevivara muu kasutada andmise viis. (2) Kui ei ole alust anda alevivara rendile (üürile) või muul viisil kasutamiseks otsustuskorras või konkursi korras, antakse alevivara rendile (üürile) enampakkumise korras. 2. peatükk. Alevivara rendile (üürile) andmine enampakkumise korras 16. Enampakkumise ettevalmistamine (1) Enampakkumise ettevalmistamise käigus kinnitab rendile(üürile)andja: 1) enampakkumise tingimused ja viisi; 2) alghinna; 3) enampakkumise läbiviija; 4) rendi(üüri)lepingu tingimused; 5) osavõtumaksu ja tagatisraha suuruse. (2) Enampakkumise läbiviimisest antakse teada vastava kuulutuse kaudu kohalikus ajalehes ja vajadusel muus ajalehes. Kuulutus avaldatakse vähemalt 15 päeva enne enampakkumise läbiviimist. Teistkordsel enampakkumisel võib kuulutuse avaldamise tähtaeg olla lühem. Kuulutus peab sisaldama järgmisi enampakkumise tingimusi ja andmeid: 1) enampakkumise läbiviija (punkti 20 lõige 2); 2) rendile (üürile) antava alevivara nimetus, täpne asukoht ja iseloomustus; 3) enampakkumise läbiviimise koht ja aeg; 4) enampakkumise läbiviimise viis (suuline, kirjalik); 5) enampakkumise tingimustega ja rendi(üüri)lepingu tingimustega tutvumiseks ettenähtud aeg ja koht, kui tingimused ei ole ära näidatud kuulutuses. Pärast kuulutuse avaldamist võivad kõik asjasthuvitatud isikud tutvuda rendile (üürile) antava varaga, samuti enampakkumise tingimustega ja rendi(üüri)lepingu põhitingimustega ning teha nendest ärakirju; 6) enampakkumises osalemise osavõtumaks ja tagatisraha, nende tasumise tähtajad ning viis; 7) enampakkumisest osa võtta võivate isikute ring kooskõlas punktiga 19; 8) rendi(üüri)objekti kasutusotstarve. (3) Käesoleva punkti lõikes 2 nimetatud kuulutuse avaldamise tagab enampakkumise läbiviija (punkti 20 lõige 2). 17. Rendi(üüri)lepingu tingimused (1) Rendi(üüri)lepingus tuleb sätestada: 1) rendile (üürile) antava vara kohta käivad andmed (nimetus, arv, mõõt, koosseis, piirid, ruumide puhul asukoht, korrused, ruumide numbrid inventeerimisplaani järgi ja nende üldpind ruutmeetrites); 2) lepingu tähtaeg; 3) vara üleandmise ja tagastamise tähtajad (päevad) ja kord; 4) rendi (üüri) tasumise tähtajad ja kord, viivise suurus; 5) maksude tasumise ja reaalkoormatise teostamise kohustus; 6) hoonete puhul ohutustehnika abinõude kasutuselevõtmise kohustus; 7) hoonete puhul kindlustamiskohustus ja selle ulatus; 8) keskkonnakaitse nõuete täitmise kohustus; 9) rendi(üüri)lepingu ennetähtaegse lõpetamise alused; 10) rendi(üüri)lepingu täitmise tagatised. Tagatistena võib arvesse võtta usaldusväärsete krediidiasutuste antud käendust ja esimesele järjekohale seatud pante (hüpoteek ja registerpant) ning muid vallaspante. (2) Rendilepingus võib vajaduse korral sätestada: 1) rendile (üürile) antava vara korrashoiu korra; 2) rendile (üürile) antava vallasvara, samuti hoonete ja kinnisasja päraldiste maksumuse; 3) abinõud, mida rentnik (üürnik) on kohustatud kasutusele võtma, et tagada vara kasutamine ka pärast rendi(üüri)lepingu lõppemist; 4) rendi(üüri)lepingus ettenähtud sanktsioonid; 5) investeeringute kaitse garantiid poolte kokkuleppel; 6) muud vajalikud tingimused. 18. Alghind (1) Alghinna määramisel võetakse aluseks: 1) rendile (üürile) antava vara senisest kasutamisest saadud tulu; 2) rendi (üüri) suuruse eeldatav kujunemine samalaadse vara rentimise (üürimise) puhul tulevikus; 3) muud asjaolud, mida alghinna määraja peab oluliseks. (2) Alghinda ei pea määrama, kui renditava (üüritava) vara suhtes on enampakkumine eelnevalt juba toimunud ning alghinna määramise korral võib põhjendatult eeldada enampakkumise nurjumist. 19. Enampakkumises osaleda võivate isikute ring (1) Enampakkumisest võivad üldjuhul osa võtta kõik füüsilised ja juriidilised isikud, kellel on õigus sõlmida vastavat rendi(üüri)lepingut ning kelle osavõtt enampakkumisest ei ole keelatud. (2) Enampakkumisest ei või osa võtta isiklikult või esindaja kaudu: 1) enampakkumise läbiviimisega seotud isikud (enampakkumise läbiviijad; samuti alghinna määraja; isikud, kelle pädevusse kuulub enampakkumise tulemuste kinnitamine) ja nende abikaasad ning otseliinis sugulased; 2) isikud, kellel on mistahes võlgnevused alevi ees, välja arvatud juhul, kui nimetatud võlgnevused tasutakse täies ulatuses enne enampakkumises osalemist või kui võla tasumiseks ajagraafiku alusel on valitsusega sõlmitud kirjalik kokkulepe. 20. Enampakkumise läbiviimise viisid ja korraldus (1) Enampakkumine viiakse läbi avalikult kas suulise või kirjaliku pakkumisena. Enampakkumise läbiviimise viisi otsustab rendile(üürile)andja. Enampakkumine viiakse läbi, kui enampakkumisest osavõtmiseks avaldab soovi vähemalt üks osavõtja. (2) Enampakkumise valmistab ette ja viib läbi enampakkumise läbiviija. Enampakkumise läbiviijaks on valitsuse määratud komisjon või ametiisik. 21. Suulise enampakkumise läbiviimise kord (1) Enampakkumise läbiviija, kuulutades suulise enampakkumise eelnevalt teatavaks tehtud ajal ja kohas avatuks, teeb enampakkumise ruumis kohalviibijatele ettepaneku registreerida end enampakkumisest osavõtjatena. Enampakkumisest osa võtta soovivate isikute nimed ning elu- või asukohad protokollitakse. Enampakkumisest osa võtta soovijad esitavad isikut tõendava dokumendi, juriidilise isiku esindajal tuleb lisaks esitada volitusi tõendav dokument ja registrikaardi tõestatud ärakiri, mille tõestamise kuupäev ei ole varasem kui 15 päeva enampakkumise toimumise päevast arvates. (2) Enne pakkumiste alustamist annavad kõik enampakkumisest osavõtjatena registreerunud isikud allkirja selle kohta, et nad on teadlikud enampakkumise ja rendi(üüri)lepingu tingimustest, ning esitavad tõendid selle kohta, et nad on tasunud osavõtumaksu ja tagatisraha. Isikuid, kes ei nõustu andma käesolevas lõikes ettenähtud allkirja või ei esita tõendeid osavõtumaksu ja tagatisraha tasumise kohta, pakkumisest osa võtta ei lubata. Kui enampakkumises osaleja on täitnud käesoleva punkti lõigetes 1 ja 2 talle esitatud nõuded, väljastatakse talle registreerimisnumber, mille all ta esineb enampakkumise lõpuni. Seejärel tutvustab enampakkumise läbiviija enampakkumise läbiviimise ja kaebuste esitamise korda ning kuulutab välja enampakkumise alghinna ja enampakkumises osalejad. (3) Pärast lõigetes 1 ja 2 nimetatud toimingute tegemist ning enampakkumise läbiviija vastavat korraldust (esimest haamrilööki) alustavad enampakkumisest osavõtjad pakkumist. Osavõtja annab enampakkumise läbiviijale märku registreerimisnumbri tõstmisega ning teatab pakkumise suuruse pärast seda, kui ta on saanud enampakkumise läbiviijalt vastava loa. Enampakkumise sammu suuruse kehtestab ja avalikustab enne pakkumiste alustamist enampakkumise läbiviija. Pakkumise kuulutab enampakkumise läbiviija haamrilöögiga lõppenuks pärast kõrgeima pakutud rendisumma kolmekordset teatamist. (4) Enampakkumise käik ja tulemused protokollitakse. Protokolli peab olema kantud ka suuruselt teise pakkumise teinud osavõtja isikuandmed ja tema pakutud rendi(üüri)summa. (5) Osavõtja, kelle pakutud rent (üür) on suurim, annab enne lahkumist allkirja selle kohta, et ta kohustub võtma vara rendile (üürile) enampakkumiseks esitatud tingimustel, kui enampakkumise tulemused kinnitatakse kehtestatud korras. Allkirja andmisest keeldumisel kaotab ta õiguse lepingu sõlmimisele ning talle ei tagastata tagatisraha. Sellise keeldumise korral teeb enampakkumise läbiviija osavõtjatele teatavaks, et vara antakse rendile (üürile) osavõtjale, kes on teinud suuruselt järgmise pakkumise. Kui ka teine pakkuja keeldub allkirja andmast, ei tagastata temale tagatisraha ning enampakkumine kuulutatakse nurjunuks. (6) Kui enampakkumine toimub alghinda määramata, kohaldatakse käesolevas punktis sätestatut koos erisustega. (7) Osavõtjatele, kellele ei laiene käesoleva punkti lõikes 5 sätestatu, tagastatakse tagatisraha viie tööpäeva jooksul pärast enampakkumise läbiviimist. Osavõtumaksu osavõtjatele ei tagastata. 22. Kirjaliku enampakkumise läbiviimise kord (1) Kirjalikus enampakkumises osalemiseks esitatakse enampakkumise läbiviijale kinnine ümbrik, millele on peale märgitud, millisele enampakkumisele see on esitatud. Pakkumine peab sisaldama järgmisi andmeid: 1) pakkuja nimi ja elukoht või asukoht; 2) nõusolek enampakkumises osalemiseks enampakkumiseks esitatud tingimustel; 3) tõendid enampakkumises osalemiseks ettenähtud osavõtumaksu ja tagatisraha tasumise kohta; 4) sõnadega kirjutatud pakutud rendi(üüri)summa; 5) pakkumise esitaja allkiri, juriidilise ja füüsilise isiku esindaja puhul volikiri ja registrikaardi tõestatud ärakiri, mille tõestamise kuupäev ei ole varasem kui 15 päeva enampakkumise toimumise päevast arvates. (2) Pakkumised, mis ei ole esitatud tähtaegselt või ei vasta eelnevalt nimetatud nõuetele, enampakkumises ei osale. Pakkumine loetakse esitatuks päeval, mis on märgitud saatekoha postitemplis, selle puudumisel sihtkoha postitemplis või tema saabumisel selleks eelnevalt teatatud kohta, kui pakkumist ei saadetud posti teel. Pakkumised registreeritakse nende saabumise järjekorras (ära märgitakse saabumise kuupäev ja kellaaeg). Enne nimekirja sulgemist tehtud pakkumised pitseeritakse kuni nende läbivaatamiseni. (3) Enampakkumise läbiviija, kuulutades enampakkumise eelnevalt teatatud ajal ja kohas avatuks, teatab alghinna ning annab kohalviibijatele võimaluse 15 minuti jooksul esitada täiendavalt kirjalikke pakkumisi. Pärast nimetatud tähtaja möödumist ühtegi pakkumist arvesse ei võeta. (4) Pakkumiste läbivaatamise käigus avab enampakkumise läbiviija pakkumised nende registreerimise järjekorras. Enampakkumise läbiviija on kohustatud kõigile pakkumistele alla kirjutama ja kandma nad enampakkumise protokolli. (5) Kirjalikele enampakkumistele kohaldatakse suulise enampakkumise korda reguleerivaid sätteid (punkti 21 lõiked 5, 6 ja 7) järgmise erinevusega: enampakkumisest osavõtjatel on pärast enampakkumise läbiviimist õigus tutvuda enampakkumise protokolliga. 23. Enampakkumise tulemuste kinnitamine ja lepingu sõlmimine (1) Enampakkumise tulemused kinnitab rendileandja. (2) Enampakkumise tulemuste kinnitamine või kinnitamata jätmine peab toimuma hiljemalt 15 päeva jooksul enampakkumise toimumisest. (3) Enampakkumise tulemusi ei kinnitata, kui: 1) enampakkumise läbiviimisel rikuti enampakkumise läbiviimise korda; 2) enampakkumise ettevalmistamisel on rikutud selleks ettenähtud korda; 3) osavõtjatevahelised kokkulepped on mõjutanud enampakkumise käiku; 4) enampakkumise võitjaks osutus punkti 19 lõikes 2 nimetatud isik; 5) enampakkumine toimus alghinda määramata ning sellisest enampakkumisest võttis osa ainult üks isik, kelle pakutud hind oli põhjendamatult väike. (4) Kui mitmes nõuetekohases kirjalikus pakkumises esitatud rendisummad on võrdsed, annab enampakkumise kinnitaja võrdsetele pakkujatele õiguse teha täiendav pakkumine. Rendi(üüri)leping sõlmitakse isikuga, kelle täiendavalt tehtud pakkumine on kõrgeim. Kui kindlaksmääratud ajaks ei tee kumbki pakkuja täiendavat pakkumist, otsustab eelistuse enampakkumise kinnitaja muude asjaolude põhjal. (5) Kui enampakkumist ei toimu, enampakkumine kuulutatakse nurjunuks, tulemusi ei kinnitata või võitjaga lepingut ei sõlmita, otsustab valitsus, kas korraldada uus enampakkumine, anda vara rendile (üürile) konkursi või otsustuskorras või kasutada muul viisil. (6) Enampakkumise tulemuste kinnitamisel sõlmitakse parima pakkumise teinud isikuga rendi(üüri)leping. Rendi(üüri)lepingu sõlmib valitsus. Rendi(üüri)lepingus sätestatakse lisaks enampakkumise ettevalmistamise käigus kindlaksmääratud tingimustele: 1) rentniku (üürniku) nimi, elu- või asukoht, juriidilise isiku puhul registreerimisnumber; 2) üksikasjalikud andmed rendile (üürile) antava vara kohta (asukoht; ruumide puhul korrus, ruumide numbrid inventariseerimisplaani järgi ja nende üldpinna suurus ruutmeetrites; kinnisasja puhul kinnisasja iseloomustavad andmed vastavalt kinnistusraamatuseadusele, samuti muud olulised andmed); 3) rendile (üürile) antava vara kasutusotstarve; 4) rendi (üüri) suurus ja selle korrigeerimise alused; 5) rentnikult (üürnikult) nõutavad lepingu täitmise tagatised; 6) rendi(üüri)lepingu sõlmimise aeg ja koht. (7) Enampakkumise võitjale teatatakse enampakkumise tulemuste kinnitamisest (kinnitamata jätmisest) pärast vastava otsuse tegemist tähitud kirjaga. Enampakkumise võitja on kohustatud ilmuma lepingu sõlmimiseks teates näidatud kohta hiljemalt kümne päeva jooksul vastava teate kättesaamise päevast arvates. (8) Teate vastuvõtmisest keeldumisel või lepingu sõlmimisele teates ettenähtud tähtajaks mõjuva põhjuseta mitteilmumisel ei tagastata enampakkumise võitjale tagatisraha vastavalt eeskirja punkti 21 lõikes 5 sätestatule. (9) Enampakkumise võitja on kohustatud hiljemalt lepingu sõlmimise ajaks esitama rendilepingu alusel nõutavad lepingu täitmise tagatised. Nimetatud kohustuse täitmata jätmisel ei tagastata enampakkumise võitjale tagatisraha vastavalt eeskirja punkti 21 lõikes 5 sätestatule ja temaga ei sõlmita lepingut. (10) Rendi(üüri)lepingu sõlmimise korral muutub tagatisraha rendi(üüri)lepingujärgseks makseks. 3. peatükk. Alevivara rendile (üürile) andmine konkursi korras 24. Enampakkumise sätete kohaldamine (1) Alevivara rendile (üürile) andmine konkursi korras toimub enampakkumist reguleerivate sätete alusel, arvestades käesolevas peatükis sätestatud erisusi. (2) Konkursil kohaldatakse kirjaliku enampakkumise läbiviimist reguleerivaid sätteid (punkt 22), kui käesolevast korrast ei tulene teisiti. 25. Rendi(üüri)lepingu tingimused (1) Lisaks punktis 17 nimetatud rendi(üüri)lepingu tingimustele tuleb konkursi korras rendile (üürile) andmisel sätestada täiendavalt alljärgnevad tingimused: 1) töö või teenuse kirjeldus ja tehnilised nõuded, samuti viide tingimustega seotud joonistele, tehnilistele tingimustele ja projektidele; 2) töö tegemise või teenuse osutamise kord, tähtajad ja tingimused; 3) rendile(üürile)andja tasu arvutamise alused, kui rendile(üürile)andjal on õigus saada osa rentniku (üürniku) tehtud töö või osutatud teenuse tulust; 4) töö või teenuse iseloomust tingitud erilised kohustused; 5) töö tegemiseks või teenuse osutamiseks vajalikud investeeringud; 6) rendile(üürile)andja poolt rentnikule (üürnikule) vara kasutamiseks antavad mööndused ja soodustused ning nende andmise tingimused ja kord. (2) Kui konkursist osavõtjale on otstarbekas anda õigus ettepanekute tegemiseks töö või teenuse täpsete tehniliste või muude tingimuste kohta, ei ole käesoleva punkti lõike 1 punktis 1 nimetatu sätestamine kohustuslik. Sellisel juhul kinnitatakse töö või teenuse kirjeldus ja tehnilised nõuded, samuti tingimustega seotud joonised, tehnilised tingimused, projektid ja eelarve pärast konkursi lõppu, enne rendi(üüri)lepingu sõlmimist. 26. Alghind, osavõtumaks ja tagatisraha (1) Kui konkursist osavõtjale on otstarbekas anda õigus ettepanekute tegemiseks töö või teenuse täpsete tehniliste või muude tingimuste kohta, alghinda ei määrata. (2) Muudel, eelmises punktis nimetamata juhtudel otsustab alghinna määramise rendile(üürile)andja. (3) Konkursi korral ei pea osavõtumaksu ja tagatisraha kehtestama; osavõtumaksu ja tagatisraha kehtestamisel määrab nende suuruse rendile(üürile)andja. 27. Konkursi läbiviimise kord (1) Konkurss viiakse läbi kirjalike pakkumiste kogumise teel. (2) Pakkumise esitamise tähtaeg on sõltuvalt vajalike ettevalmistuste tegemise mahust 14--60 päeva. (3) Kui konkursist osavõtjale antakse õigus ettepanekute tegemiseks töö või teenuse täpsete tehniliste või muude tingimuste kohta, peab pakkumine sisaldama täpseid andmeid pakutavate tehniliste ning muude tingimuste ja projektide kohta, kusjuures selleks tehtud kulutusi ei kompenseerita. (4) Pakkumised vaatab läbi selleks moodustatud komisjon, mille koosseisu kinnitab rendile(üürile)andja. Komisjoni koosseisu peab kuuluma vähemalt viis liiget. (5) Kui konkursil on kehtestatud alghind, teeb komisjon otsuse parima pakkumise kohta kohe pärast pakkumiste läbivaatamist, muudel juhtudel viie tööpäeva jooksul pärast pakkumiste läbivaatamise lõppemist. (6) Pärast pakkumiste läbivaatamise lõppu esitab komisjon pakkumised koos omapoolse arvamusega organile, kelle pädevuses on vastava vara rendile (üürile) andmise otsustamine. Komisjoni ettekanded pakkumiste vastuvõetavuse kohta, samuti pakkumiste sisu hoitakse saladuses. Osavõtjatele, kelle pakkumised lükatakse tagasi, tagastatakse need koos kõigi materjalidega. 28. Konkursi tulemuste kinnitamine (1) Konkursi tulemuste kinnitamisel arvestatakse peale rendi (üüri) suuruse osavõtjate poolt pakutavaid töötingimusi, osavõtjate eelnevat kogemust, oskusi ja vilumust ning töö või teenuse erilist tähendust ja iseloomu. (2) Kui konkursil on määratud alghind, siis sõlmitakse rendi(üüri)leping isikuga, kes on pakkunud kõrgeima rendi(üüri)summa tingimusel, et nimetatud osavõtja vastab kõigile käesolevas korras ettenähtud nõuetele. Rendi(üüri)lepingu sõlmib valitsus. (3) Konkursi tulemusi ei kinnitata lisaks punkti 23 lõikes 3 ettenähtud juhtudele, kui: 1) konkurss korraldati alghinda määramata ning pakutud rent osutus liiga madalaks, arvestades kohalikku turuväärtust; 2) konkurss korraldati ettemääratud tingimuste ja projektideta ning esitatud tingimused ja projektid osutusid olulistes punktides vastuvõetamatuteks. IV. ALEVIVARA VÕÕRANDAMINE 1. peatükk. Üldsätted 29. Alevivara võõrandamise mõiste Alevivara võõrandamine on alevivara omandiõiguse loovutamine kolmandale isikule ostu-müügi- või muu tehingu teel käesolevas eeskirjas kehtestatud tingimustel ja korras. 30. Alevivara võõrandamise tingimused Alevivara võib võõrandada, kui: 1) alevivara ei ole enam haldamise otstarbeks vajalik; 2) alevivara ei ole haldamise otstarbeks vajalik ning selle muul viisil alevivarana kasutamine ilma võõrandamiseta ei ole võimalik, põhjendatud või on alevile kahjulik; 3) alevivara on antud alevile üle erastamise kohustusega; 4) muudel seaduses või volikogu poolt ettenähtud juhtudel. 31. Alevivara võõrandamise otsustamine (1) Alevivara võõrandamise otsustab volikogu, kui: 1) võõrandatava vara bilansiline maksumus või tehingu väärtus on suurem kui 100 000 krooni; 2) vara võõrandatakse enampakkumiseta ning selle bilansiline maksumus või tehingu väärtus on suurem kui 100 000 krooni; 3) vara võõrandatakse tasuta või tavalisest väiksema tasu eest ning sellise vara bilansiline maksumus või tehingu väärtus on suurem kui 100 000 krooni; 4) vara võõrandatakse käesoleva eeskirja punktis 32 sätestamata viisil; 5) võõrandatakse kinnisasi. (2) Valitsus otsustab alevivara võõrandamise üle juhul, kui vara võõrandamise otsustamine ei kuulu volikogu pädevusse või alevi asutuse pädevusse. (3) Alevi asutus otsustab alevivara võõrandamise üle juhul, kui võõrandatakse väikevahendeid. Väikevahendite all mõistetakse mitmesuguseid varaobjekte (asju), mille kasutusiga on alla ühe aasta või mille kasutusiga on küll üle ühe aasta, kuid soetusmaksumus on madalam kui 1000 krooni. (4) Enne kinnisasja võõrandamise otsustamist võib valitsus kindlaks määrata kinnisasja kasutamise sihtotstarbe ja hoonestamise (hoonestuse ulatus, korruselisus jms) tingimused. (5) Kui enne alevivara võõrandamise küsimuse otsustamist tekib vajadus alevivara hindamiseks, siis toimub see eeskirja punktis 35 ettenähtud alustel või kinnisasja puhul selle erakorralise hindamise teel, kui korralisest hindamisest on möödunud üle ühe aasta. Hindamist korraldab valitsus. 32. Alevivara võõrandamise viisid (1) Alevivara võõrandamise viisid: 1) otsustuskorras, kas: a) tasu eest; b) tasuta või tavalisest väiksema tasu eest; 2) enampakkumise korras; 3) erastamiskorras. (2) Alevivara võõrandatakse enampakkumise korras, kui käesolevast eeskirjast ei tulene teistsugust alevivara võõrandamise korda. 33. Alevivara võõrandamine otsustuskorras (1) Alevivara võõrandamine otsustuskorras enampakkumist korraldamata võib toimuda, kui: 1) võõrandatava vara bilansiline maksumus või tehingu väärtus ei ole suurem kui 100 000 krooni ning võõrandatav vara ei kujuta endast tervikvarast eraldatud osa; 2) võõrandatav vara võib rikneda või hävineda enne enampakkumise lõpuleviimist; 3) enampakkumise korras võõrandamine ei ole andnud soovitud tulemusi; 4) võõrandatav vara on vastavalt punktis 67 sätestatud korrale kasutamiskõlbmatuks tunnistatud. (2) Alevivara tasuta või tavalisest väiksema tasu eest võõrandamine võib toimuda, kui vara võõrandatakse heategevuslikel eesmärkidel, samuti tervishoiu, hariduse või hoolekandelistel eesmärkidel ning juhul, kui vara on kasutamiskõlbmatuks tunnistatud. (3) Alevivara võõrandamise lepingu ning vajadusel asjaõiguslepingu või hüpoteegi seadmise lepingu sõlmib valitsus. Järelmaksuga müügi korral määrab valitsus kindlaks ka lepingu täitmise tagatised, v.a kui alevivara müüakse tavalisest väiksema tasu eest kooskõlas käesoleva punkti lõikega 2. 2. peatükk. Alevivara müük enampakkumise korras 34. Enampakkumise ettevalmistamine (1) Enampakkumise ettevalmistamise käigus kinnitab võõrandamise otsustaja: 1) enampakkumise tingimused ja viisi; 2) alghinna; 3) enampakkumise läbiviija; 4) ostu-müügilepingu tingimused; 5) osavõtumaksu ja tagatisraha suuruse. (2) Enampakkumise läbiviimisest teatatakse vastava kuulutuse kaudu kohalikus ajalehes, vajaduse korral ka üleriigilises ajalehes. Kuulutus avaldatakse vähemalt 30 kalendripäeva enne enampakkumise läbiviimise päeva. Kuulutus peab sisaldama järgmisi enampakkumise tingimusi ja andmeid: 1) enampakkumise läbiviija; 2) võõrandamisele kuuluva alevivara nimetus. Vara täpsem iseloomustus, koosseis, piirid ja muude sarnaste andmete avaldamine ei ole vajalik, kui kuulutuses teatatakse pakkujatele võimalusest tutvuda võõrandatava varaga kuulutuses nimetatud kohas ja ajal; 3) enampakkumise läbiviimise koht ja aeg; 4) enampakkumise läbiviimise viis (suuline, kirjalik), kirjalike pakkumiste korral kirjalike pakkumiste esitamise tähtaeg ja koht; 5) müüdava vara ostjale üleandmise kord, ostuhinna tasumise kord ja tähtajad ning ostuhinna järelmaksuga tasumisel lepingu täitmise tagatised. Käesolevas punktis nimetatud andmeid võib mitte avaldada, kuid sellisel juhul peab kuulutus sisaldama lepinguga tutvumiseks ettenähtud kohta ja aega; 6) alghind ja enampakkumise osavõtumaks ja tagatisraha. (3) Käesoleva punkti lõikes 1 nimetatud tingimused koostab ja lõikes 2 nimetatud kuulutuse avaldamise tagab enampakkumise läbiviija. Kuulutus avaldatakse pärast seda, kui enampakkumise tingimused, ostu-müügilepingu tingimused ja alghind või selle ärajätmine (punkt 35) kinnitatakse võõrandamise otsustaja poolt. 35. Alghind (1) Alghinna määramisel võetakse aluseks: 1) eksperdi hinnang; 2) alevivara eeldatav turuväärtus; 3) alevivara erilised omadused. (2) Alghinda ei pea määrama, kui on alust arvata, et selle määramisel võib enampakkumine jääda tagajärjetuks ning seetõttu võib vara rikneda, hävineda, selle väärtus muul viisil väheneda või selline sunnitud viivitus oleks alevi seisukohast kahjulik. (3) Alghinda ei määrata teistkordsel enampakkumisel, kui alghinna määramisel võib mitte leida varale ostjat. Alghinna ärajätmise otsus peab olema põhjendatud. (4) Alghinna ärajätmise otsustab võõrandamise otsustaja ning selline otsustus peab olema põhjendatud. 36. Enampakkumises osaleda võivate isikute ring (1) Enampakkumises võivad osaleda kõik füüsilised ja juriidilised isikud, kelle osavõtt ei ole keelatud. (2) Enampakkumisest ei või osa võtta: 1) enampakkumise läbiviimisega seotud isikud (enampakkumise läbiviijad; isikud, kelle pädevusse kuulub enampakkumise tulemuste kinnitamine); 2) punktis 1 nimetatute abikaasad ning otseliinis alanevad ja ülenevad sugulased; 3) isikud, kellel on mistahes võlgnevusi alevi ees, välja arvatud juhul, kui nimetatud võlgnevused tasutakse täies ulatuses enne enampakkumises osalemist või kui võla tasumiseks ajagraafiku alusel on valitsusega sõlmitud kirjalik kokkulepe. 37. Enampakkumise viisid, korraldus ja läbiviimine (1) Enampakkumise viisi, korraldust ja läbiviimist reguleeritakse punktide 20 kuni 23 sätetega, arvestades käesolevas punktis sätestatud erisusi. (2) Alghind tehakse pakkujatele teatavaks enne enampakkumise alustamist. Kui enampakkumisel on määratud müüdavale varale alghind, alustatakse pakkumistega alghinnast. Kui alghinda ei määrata, siis alustatakse pakkumist hinnast, mida esimesena pakutakse. 38. Enampakkumise tulemuste kinnitamine (1) Enampakkumise tulemused kinnitab valitsus. (2) Enampakkumise tulemuste kinnitamine või kinnitamata jätmine peab toimuma hiljemalt 15 päeva jooksul enampakkumise toimumisest. (3) Enampakkumise tulemused võib jätta kinnitamata, kui: 1) enampakkumise läbiviimisel rikuti läbiviimise korda; 2) enampakkumise ettevalmistamisel rikuti selleks ettenähtud korda; 3) enampakkumisest osavõtjate vahelised kokkulepped mõjutasid enampakkumise käiku; 4) enampakkumises osales punkti 36 lõikes 2 nimetatud isik; 5) enampakkumine toimus alghinda määramata ning pakkumises osales ainult üks isik, kelle pakutud hind oli põhjendamatult väike. Põhjendamatult väikeseks loetakse hinda, mis rahalises väärtuses väljendatuna on rohkem kui 1/4 võrra väiksem vara kohalikust turuväärtusest. (4) Kirjalike pakkumiste võrdsuse korral eelistatakse pakkujat, kelle pakkumine registreeriti varasema kuupäeva või kellaajaga. (5) Enampakkumise tulemuste kinnitamata jätmisel, nurjunuks tunnistamisel või müügihinna mittetasumisel ja lepingu mittesõlmimisel otsustab varaga edasise toimimise viisi valitsus. 39. Ostu-müügilepingu sõlmimine (1) Enampakkumise võitjaga sõlmitakse kirjalik, seaduses ettenähtud juhtudel aga notariaalselt tõestatud ostu-müügileping ja asjaõigusleping. Ostumüügilepingu ja asjaõiguslepingu ning vajadusel hüpoteegi seadmise lepingu sõlmib valitsus. (2) Enampakkumise võitjale teatatakse enampakkumise tulemuste kinnitamisest (kinnitamata jätmisest) pärast vastava otsuse tegemist tähitud kirjaga. Pärast enampakkumise kinnitamise teate saamist on enampakkumise võitja kohustatud tasuma müügihinna või järelmaksu rakendamisel osa müügihinnast enampakkumise tingimustes ettenähtud tähtpäeval, või kui sellist tähtaega määratud ei ole, siis teates märgitud tähtpäeval. Enampakkumise võitja peab ilmuma lepingu sõlmimisele hiljemalt 20 päeva jooksul kinnitamise teate kättesaamise päevast arvates. (3) Enne ostu-müügilepingu ja asjaõiguslepingu sõlmimist on enampakkumise võitja kohustatud esitama kõik nõutavad lepingu täitmise tagatised. (4) Tähtaegselt müügihinna või selle osa mittetasumisel, samuti lepingu sõlmimisele mitteilmumisel ning nõutavate tagatiste esitamata jätmisel kaotab enampakkumise võitja õiguse nõuda ostu-müügilepingu sõlmimist, samuti ei tagastata talle tagatisraha. (5) Kui enampakkumise võitja täidab käesolevas punktis talle esitatud nõuded, arvestatakse tagatisraha müügihinna hulka. (6) Kui enampakkumise võitja täidab oma kohustused ja enampakkumise tulemused on kinnitatud, on tal õigus nõuda lepingu sõlmimist ja vara üleandmist. 3. peatükk. Alevivara erastamine 40. Erastamise õiguslik alus (1) Alevivara erastamine toimub erastamisseaduses, teistes erastamist reguleerivates õigusaktides ja käesolevas eeskirjas sätestatud korras. (2) Alevile kuuluvate eluruumide ja mitteeluruumide erastamine toimub eluruumide erastamise seaduses ja mitteeluruumide erastamise seaduses sätestatud korras. 41. Erastamise korraldaja (1) Alevivara erastamise korraldaja on valitsus, kes: 1) koostab erastamisele kuuluva alevivara nimekirja ja esitab selle kinnitamiseks volikogule; 2) määrab erastamise läbiviija; 3) täidab muid alevivara erastamisega seotud ülesandeid, mis on talle pandud seaduse, käesoleva eeskirja või muude õigusaktidega või mis ei kuulu volikogu ainupädevusse. (2) Erastamise läbiviija täidab erastamise korraldaja ülesandeid käesolevas eeskirjas sätestatud juhtudel. Valitsus võib panna erastamise läbiviijale ka muid erastamise korraldaja ülesandeid, kui käesolevast eeskirjast ei tulene teisiti. (3) Erastamise läbiviija võib sõlmida lepinguid füüsiliste ja juriidiliste isikutega teatud erastamistoimingute läbiviimiseks. 42. Erastamisnimekirja kinnitamine (1) Alevivara erastamise aluseks on volikogu kinnitatud erastamisnimekiri. (2) Erastamisnimekirja koostab ja esitab volikogule valitsus. 43. Erastamisnimekirja sisu (1) Erastamisnimekiri sisaldab erastatavate objektide nimekirja ja muid erastamisseaduses ettenähtud tingimusi. (2) Erastamisnimekiri peab sisaldama: 1) erastatava objekti nimetust, asukohta ja iseloomustust; 2) erastatava objekti bilansilist maksumust; 3) erastamisviisi; 4) erastamise lisatingimusi; 5) erastamise õigustatud subjektide ringi kitsendusi, kui nimetatud kitsendusi kohaldatakse. 44. Müügi väljakuulutamine (1) Erastamisnimekirja kantud objektide erastamise kuulutab erastamise läbiviija välja kohalikus ajalehes, vajadusel üleriigilise levikuga ajalehes vähemalt 30 kalendripäeva enne erastamist. Teates näidatakse ära: 1) erastatava objekti nimetus; 2) aeg ja koht, kus saab tutvuda informatsiooniga erastatava vara kohta; 3) enampakkumise alghind; 4) erastamise viis; 5) osavõtumaksu ja tagatisraha suurus ning nende tasumise kord; 6) erastamise läbiviija. (2) Pärast erastamise avalikku väljakuulutamist tagab erastamise läbiviija pakkujatele erastatava objekti kohta koostatud informatsiooni, samuti erastamise ostu-müügilepingu tingimuste kohta käivate andmete kättesaadavuse. 45. Erastamise viisid ja kord (1) Erastamine toimub erastamisseaduses sätestatud viisil ja korras. (2) Vara, sealhulgas aktsiate müük avalikul või piiratud enampakkumisel toimub käesoleva eeskirja punktides 34 kuni 39 sätestatud korras. (3) Enampakkumise tulemused kinnitab valitsus. 46. Ostu-müügilepingu sõlmimine (1) Erastamisele kuuluva vara kirjaliku ostu-müügilepingu sõlmib erastamise korraldaja viie päeva jooksul pärast erastatava vara eest tasumist või järelmaksu rakendamisel pärast esimese sissemaksusumma tasumist. Lepingu valmistab ette erastamise läbiviija. Lepingus sätestatakse järgmised tingimused: 1) vara koosseis; 2) vara omandiõiguse ülemineku hetk; 3) vara üleandmise aeg ja koht; 4) endisel tegevusalal vara kasutamise jätkamise ulatus ja piirang (fikseeritakse lepingus juhul, kui ostjat kohustatakse kasutama vara kindlal tegevusalal või kui seadusega ettenähtud juhtudel nähakse ette piiranguid vara võõrandamiseks); 5) ettevõtte nime, intellektuaalse omandi, erialase ja tehnoloogilise informatsiooni ning muu infovara edasine kasutamine kooskõlas Eesti Vabariigi õigusaktidega; 6) erastatava ettevõtte sõlmitud lepingud, samuti muud õigused ja kohustused, mis lähevad üle uuele omanikule; 7) seniste töötajate õigused ja garantiid; 8) lepingupoolte muud õigused ja kohustused, milles pooled peavad vajalikuks kokku leppida; 9) lepingupoolte vastutus kohustuste rikkumise eest. (2) Ostu-müügilepinguga võib ette näha vastavalt poolte kokkuleppele erastatava objekti töötajate õiguslikke tagatisi, mis ei ole vastuolus tööseadusandlusega. (3) Kui erastamise võitja täidab oma kohustused ja enampakkumise tulemused on kinnitatud, on tal õigus nõuda lepingu sõlmimist ja vara üleandmist. V. ALEVIVARA KOORMAMINE 1. peatükk. Üldsätted 47. Alevivara koormamise mõiste ja piirangud (1) Alevivara koormamine käesoleva eeskirja tähenduses on alevi omandis olevale kinnisasjale reaalservituudi, isikliku servituudi, reaalkoormatise, ostueesõiguse või hoonestusõiguse seadmine. (2) Märjamaa alevi omandis olevale kinnisasjale kasutusvaldust ei seata. 2. peatükk. Reaalservituudi, reaalkoormatise, ostueesõiguse ja isikliku servituudi seadmine 48. Alevi omandis olevale kinnisasjale reaalservituudi, reaalkoormatise või ostueesõiguse seadmine (1) Alevi omandis olevale kinnisasjale reaalservituudi, reaalkoormatise või ostueesõiguse seadmine on lubatud, kui: 1) see on vajalik alevi majandamise seisukohalt; 2) see toimub isiku, kellel on selleks Eesti Vabariigi õigusaktidest tulenevalt õigus, nõudel ja kasuks; 3) see seatakse avalikke huve teeniva asutuse või isiku kasuks. (2) Alevi omandis olevale kinnisasjale seab reaalservituudi, reaalkoormatise või ostueesõiguse valitsus. (3) Alevivara koormamise lepingu ja vajadusel asjaõiguslepingu sõlmib valitsus. 49. Alevi omandis olevale kinnisasjale isikliku kasutusõiguse seadmine (1) Alevi omandis olevale kinnisasjale isikliku kasutusõiguse seadmine on lubatud, kui: 1) see on vajalik alevi majandamise seisukohalt; 2) see toimub sellise isiku, kellel on selleks Eesti Vabariigi õigusaktidest tulenevalt õigus, nõudel ja kasuks; 3) see seatakse avalikke huve teeniva asutuse või organisatsiooni kasuks; 4) see seatakse isiku kasuks alevile osutatud eriliste teenete eest. (2) Isikliku kasutusõiguse seadmise otsustab: 1) volikogu käesoleva punkti lõike 1 punktides 3 ja 4 nimetatud juhtudel; 2) valitsus, kui selle otsustamine ei kuulu volikogu pädevusse. (3) Isiklik kasutusõigus seatakse tasu eest või tasuta. Tasuta isikliku kasutusõiguse seadmine võib toimuda eeskirja punkti 14 lõikes 1 nimetatud alustel või eriliste teenete eest. (4) Isikliku kasutusõiguse lepingu sõlmib valitsus. 3. peatükk. Hoonestusõiguse seadmine 1. jagu. Üldsätted 50. Hoonestusõiguse seadmise üldpõhimõtted (1) Hoonestusõigust võib seada ainult kindlaks tähtajaks, kuid mitte vähem kui 36 ega rohkem kui 99 aastaks. (2) Hoonestusõiguse seadmise otsustab volikogu ja vastavad lepingud sõlmib valitsus. 51. Hoonestusõiguse seadmise viisid (1) Hoonestusõigust võib seada enampakkumise, konkursi või otsustuskorras. (2) Otsustuskorras seatakse hoonestusõigus eeskirja punkti 14 lõikes 1 nimetatud isikute kasuks eeskirja punkti 14 lõike 3 punktides 4 ja 5 sätestatud juhtudel. (3) Hoonestusõigus seatakse konkursi korras, kui: 1) hoonestaja on kohustatud tegema kinnisasjal teatud tööd või osutama kinnisasja kasutamise läbi teatud teenust ning: a) konkursist osavõtjatele on otstarbekas anda õigus ettepanekute tegemiseks nimetatud töö või teenuse täpsete tehniliste või muude tingimuste kohta või b) nimetatud töö tegemine või teenuse osutamine nõuab hoonestajalt erilisi oskusi või vilumust, mis on olemas vaid vähestel isikutel või mille olemasolu kindlakstegemine on iga isiku puhul eraldi vajalik või c) töö tegemine või teenuse osutamine on erilise iseloomuga; 2) konkursi korraldamine on alevi huvidest lähtudes otstarbekam kui muu hoonestusõiguse seadmise viis. (4) Hoonestusõigus seatakse enampakkumise korras, kui puudub alus hoonestusõiguse seadmiseks konkursi või otsustuskorras. 2. jagu. Hoonestusõiguse seadmine hoonestamata munitsipaalmaale 52. Hoonestusõiguse seadmise algatamine ja ettevalmistamine (1) Hoonestusõiguse seadmise algatab ning vajalikud materjalid valmistab ette valitsus omal algatusel või huvitatud isiku taotlusel. (2) Hoonestusõiguse seadmise ettevalmistamisel valitsus: 1) korraldab kehtestatud planeeringut arvestades kinnisasjale katastriüksuse moodustamise sellele hoonestusõiguse seadmise eesmärgil; 2) määrab hoonestusõiguse aastatasu algsuuruse sõltuvalt katastriüksuse sihtotstarbest järgmiselt: a) ärimaa -- 5% maa maksustamishinnast või maa erakorralisel hindamisel määratud maa maksumusest; b) tootmismaa ja transpordimaa -- 4% maa maksustamishinnast või maa erakorralisel hindamisel määratud maa maksumusest; c) katastriüksuse muude sihtotstarvete puhul 2% maa maksustamishinnast või maa erakorralisel hindamisel määratud maa maksumusest. (3) Hoonestusõiguse seadmiseks vajalike ettevalmistustööde lõppedes esitab valitsus ettevalmistatud materjalid volikogule otsustamiseks. Hoonestusõiguse seadmise otsus peab sisaldama järgmisi andmeid: 1) hoonestusõigusega koormatava maa suurus, asukoht, sihtotstarve ja katastritunnus; 2) hoonestusõiguse aastatasu algsuurus; 3) hoonestusõiguse seadmise tingimused; 4) hoonestamise tingimused (katastriüksuse sihtotstarve, lubatud ehitiste arv krundil, ehitis(t)e lubatud suurim ehitusalune pind, ehitis(t)e lubatud kõrgus) ja hoonestamise tähtaeg; 5) hoonestusõiguse seadmise viis (konkurss, enampakkumine või otsustuskord); 6) enampakkumise või konkursi läbiviimise viis (suuline või kirjalik) ja avalduste esitamise tähtaeg, mis ei või olla lühem kui kaks nädalat teate ilmumise päevast arvates; 7) osavõtutasu ning tagatise suurus ja tasumise kord; 8) lepingu sõlmimiseks nõutavad tagatised; 9) enampakkumise või konkursi läbiviija. (4) Hoonestusõiguse seadmisel otsustuskorras ei märgita otsuses käesoleva punkti alapunktides 6--9 nimetatud andmeid. 53. Hoonestusõiguse seadmine enampakkumise ja konkursi korras (1) Hoonestusõiguse seadmisest enampakkumise või konkursi korras antakse teada kohalikus ajalehes, vajadusel ka üleriigilises ajalehes. Kuulutus avaldatakse vähemalt 30 kalendripäeva enne avalduste esitamise tähtpäeva. Hoonestusõiguse seadmise kuulutus peab sisaldama vähemalt järgmisi andmeid: 1) pakkumise läbiviija; 2) pakkumise viis; 3) hoonestusõigusega koormatava maa suurus, asukoht ja sihtotstarve; 4) hoonestusõiguse aastatasu algsuurus ja hoonestusõiguse tähtaeg; 5) hoonestamise tingimused ja hoonestamise tähtaeg; 6) avalduste esitamise koht, aeg ja viis; 7) osavõtutasu ja tagatisraha suurus ning tasumise kord; 8) enampakkumise või konkursi tingimustega tutvumise aeg ja koht. (2) Enampakkumisel või konkursil võivad osaleda kõik isikud, kes on tasunud osavõtutasu ja tagatisraha, on oma kirjalikus avalduses nõustunud hoonestusõiguse tingimustega ning ei ole seotud eeskirja punktis 19 esitatud piirangutega. (3) Enampakkumisel või konkursil osalemiseks esitab taotleja pakkumise korraldajale kirjaliku avalduse kuulutuses märgitud tähtajaks. Avalduses peab olema näidatud: 1) taotleja nimi ja isikukood, juriidilise isiku nimi, asukoht ja registreerimisnumber või registrikood; 2) selgesõnaline nõusolek hoonestusõiguse tingimustega; 3) pakutava hoonestusõiguse aastatasu suurus. (4) Hoonestusõiguse seadmise enampakkumine viiakse läbi kas suulise või kirjaliku enampakkumisena. Enampakkumise läbiviimise kord on reguleeritud eeskirja punktidega 20 kuni 23, arvestades järgmisi erisusi: 1) pakkumise objektiks on hoonestusõiguse tasu; 2) alghind tehakse osavõtjale teatavaks; 3) nii suulise kui kirjaliku enampakkumise korral on osavõtjatel õigus tutvuda enampakkumise protokolliga. (5) Hoonestusõiguse seadmise konkurss viiakse läbi kirjalike enampakkumiste kogumise teel. (6) Hoonestusõiguse konkursi läbiviimisel kohaldatakse käesoleva eeskirja punkti 27 sätteid, arvestades järgmisi erisusi: 1) pakkumise objektiks on hoonestusõiguse aastatasu; 2) alghind tehakse pakkujatele teatavaks; 3) kui konkursist osavõtjale antakse õigus ettepanekute tegemiseks töö või teenuse täpsete tehniliste või muude tingimuste kohta, peab pakkumine sisaldama täpseid andmeid pakutavate tehniliste ning muude tingimuste ja projektide kohta; 4) komisjon teeb otsuse parima pakkumise kohta kohe pärast pakkumiste läbivaatamist; 5) pärast pakkumiste läbivaatamise lõppu esitab pakkumise läbiviija pakkumised koos omapoolse arvamusega valitsusele; 6) parima pakkumise väljaselgitamisel arvestatakse peale hoonestusõiguse tasu suuruse pakkujatepoolseid tingimusi töö tegemiseks või teenuse osutamiseks, pakkujate eelnevat kogemust, oskusi ja vilumust ning töö või teenuse erilist tähendust ja iseloomu. (7) Hoonestusõiguse seadmise enampakkumise ja konkursi tulemused kinnitab valitsus kümne tööpäeva jooksul pärast enampakkumise või konkursi tulemuste väljaselgitamist. Enampakkumise või konkursi tulemusi ei kinnitata, kui: 1) enampakkumise või konkursi ettevalmistamisel ja läbiviimisel rikuti selle läbiviimise korda; 2) enampakkumise või konkursi võitjaks osutub eeskirja punkti 19 lõikes 2 määratletud isikute ringi kuuluv isik. 54. Hoonestusõiguse lepingu tingimused (1) Hoonestusõiguse lepingus tuleb kindlaks määrata: 1) hoonestusõigusega koormatava maa asukoht, katastriüksuse sihtotstarve, katastritunnus ja kinnistu registriosa number; 2) hoonestusõiguse tähtaeg, selle pikendamise tingimused; 3) hoonestusõigusega koormatava maa üleandmise tähtaeg ja kord; 4) hoonestusõiguse tasu suurus, maksmise kord ja sanktsioonid selle rikkumise eest; 5) maksude tasumise kohustus ja reaalkoormatise teostamise kohustus; 6) kindlustamiskohustus (vajadusel); 7) hoonestamise tähtaeg; 8) lepingu täitmise tagatised; 9) muud vajalikud andmed. (2) Kui hoonestusõigus seatakse konkursi korras, tuleb täiendavalt kindlaks määrata: 1) töö või teenuse kirjeldus ja tehnilised nõuded, samuti viide tingimustega seotud joonistele, tehnilistele tingimustele ja projektidele; 2) töö või teenuse teostamise kord, tähtajad ja tingimused; 3) hoonestusõiguse tasu arvutamise alused, kui alev on õigustatud saama osa hoonestaja tehtud töö või osutatud teenuse eest saadavast tulust; 4) töö või teenuse iseloomust tingitud erilised kohustused; 5) töö tegemiseks või teenuse osutamiseks vajalikud investeeringud; 6) alevi poolt hoonestajale ettenähtud toetused (mööndused ja soodustused) ning selliste toetuste andmise tingimused ja kord. 55. Hoonestusõiguse lepingu sõlmimine (1) Enampakkumise või konkursi tulemuste kinnitamise järel sõlmib valitsus hoonestusõiguse seadmise lepingu ja reaalkoormatise seadmise lepingu ning vajadusel hüpoteegi seadmise lepingu ning asjaõiguslepingud hoonestusõiguse, reaalkoormatise ja hüpoteegi kandmiseks kinnistusraamatusse. (2) Enampakkumise ja konkursi võitjale teatatakse tulemuste kinnitamisest ning otsustuskorras hoonestusõiguse seadmisel eeskirja punkti 14 lõikes 1 nimetatud isikule kohe pärast vastavasisulise otsuse tegemist tähitud kirjaga. Eelnimetatud isikud on kohustatud 15 kalendripäeva jooksul teate kättesaamise päevast arvates kooskõlastama valitsusega lepingute sõlmimise koha ja aja. Teade loetakse kättesaaduks kolmandal kalendripäeval pärast postitamist. (3) Enampakkumise ja konkursi võitja on kohustatud hiljemalt lepingute sõlmimise ajaks esitama hoonestusõiguse lepingu alusel tema poolt esitatavad lepingu täitmise tagatised. Sellise kohustuse mittetäitmisel on valitsusel õigus keelduda hoonestusõiguse seadmisest ning isik kaotab tagatisraha. 3. jagu. Hoonestusõiguse seadmine ehitise omaniku kasuks 56. Ehitise omaniku kasuks hoonestusõiguse seadmise üldpõhimõtted (1) Munitsipaalmaal asuva ehitise omaniku kasuks seatakse hoonestusõigus otsustuskorras. (2) Ehitise omaniku kasuks hoonestusõiguse seadmisel lähtutakse koos vajalike erisustega käesoleva eeskirja punktide 52 kuni 55 sätetest. VI. ALEVIVARAREGISTER 57. Alevivararegistri pidamise eesmärk Alevivararegistri (edaspidi register) pidamise eesmärk on: 1) arvestuse pidamine alevivara ja sellega seotud asjaõiguste, vallasasjade ning varaliste õiguste ja kohustuste üle; 2) alevivara säilimise ja otstarbeka kasutamise jälgimine; 3) alevivara kohta andmete kogumine ja väljastamine. 58. Registri mõiste (1) Registri pidamine on andmete töötlemine, andmete töötlemise arvestuse pidamine, andmete kaitsmine ja nimetatud tegevuste korraldamine. (2) Registri ametlik nimetus on Märjamaa alevi vara register. (3) Registri omanik on Märjamaa alev. (4) Registri andmed on avalikud. 59. Registri ülesehitus (1) Registrit peetakse infotehnoloogilise andmebaasina, mis jaguneb: 1) põhiregister sisaldab andmeid munitsipaalomandis oleva vara kohta; 2) arhiiv sisaldab andmeid munitsipaalomandis olnud varade kohta ja andmeid varadega toimunud muudatuste kohta. 60. Registrisse kantav vara Registrisse kantakse: 1) kinnisasjad ja nendega seotud asjaõigused; 2) vallasasjad, mis vastavalt raamatupidamise seadusele kuuluvad põhivara hulka, sh hooned ja rajatised, sõidukid, kunsti- ja antiikväärtused; 3) väärtpaberid. 61. Põhiregistri ja arhiivi jagunemine (1) Põhiregister ja arhiiv jagunevad: 1) vara iseloomustavad põhinäitajad; 2) vara otsene valdaja: -- vara otsese valdaja täisnimetus; -- postiaadress (tänav, majanumber, postiindeks, asula) -- telefoninumber (suunakood + nr); -- faks (suunakood + nr); -- ettevõtte registrikood riiklikus registris; -- juhi nimi ja telefoninumber; -- tegevjuhi nimi ja telefoninumber (kui erineb juhi omast); 3) vara kaudne valdaja: -- vara kaudse valdaja täisnimetus; -- postiaadress (tänav, majanumber, postiindeks, asula); -- telefoninumber (suunakood + nr); -- faks (suunakood + nr); -- ettevõtte registrikood riiklikus registris; -- juhi nimi ja telefoninumber; -- tegevjuhi nimi ja telefoninumber (kui erineb juhi omast); 4) varaga seotud õigused ja kohustused: -- andmed vara kasutusse andmise kohta; -- andmed vara üleandmise kohta; -- andmed vara piiratud asjaõigusega koormamise kohta; -- andmed vara võõrandamise kohta. 62. Registriandmete kogumine ja kasutamine (1) Registrisse kuuluvate andmete esitajateks on alevivara valdajad. (2) Andmete esitajad on kohustatud esitama andmed õigeaegselt ja korrektselt. (3) Andmete esitaja on kohustatud viie tööpäeva jooksul arvates toimingu teostamise kuupäevast teatama registri volitatud töötlejale registrisse kuuluva vara omandamisest, kasutusse andmisest, hoonestusõiguse seadmisest ja muudest alevivaraga teostatud õigustoimingutest. (4) Registrisse kandmisel antakse varale kordumatu registrikood. 63. Registri vastutav töötleja ja volitatud töötleja (1) Registri vastutava töötleja õigusi ja kohustusi teostab alevivalitsus. (2) Registri volitatud töötleja on alevivalitsuse raamatupidamine, kes: 1) teostab andmete töötlemist, sh andmete kogumist, salvestamist, korrastamist, säilitamist, muutmist, nende päringute teostamist, nendest väljavõtete tegemist, andmete kasutamist, üleandmist, ühendamist, sulgemist, kustutamist või hävitamist või mitut eeltoodud toimingut, sõltumata toimingute teostamise viisist või kasutatavatest vahenditest; 2) hoolitseb selle eest, et register oleks halduslike, füüsiliste ning tark- ja riistvaraliste meetmetega asjakohaselt kaitstud loata töötluse, sh kasutamise, hävitamise ning muutmise eest; 3) kontrollib talle esitatud andmete õigsust ning teeb andmete täpsustamiseks vajalikke järelepärimisi. Ebaõigete andmete ilmnemisel informeerib kohe alevivara haldajat, kes otsustab andmete parandamise vajaduse; 4) uuendab või muudab registris olevaid andmeid jooksvalt, vastavalt andmete esitajatelt saadud andmetele, kandes andmed registrisse hiljemalt viie tööpäeva jooksul arvates andmete saabumisest või pärast järelepärimisele vastuse saabumist; 5) arvab kannete muutmise tulemusena kehtetuks muutunud andmed välja põhiregistrist ja kannab arhiivi; 6) väljastab andmed kümne tööpäeva jooksul pärast andmete väljastamise põhjendatud taotluse saamist. 64. Järelevalve registri pidamise üle Andmekaitsealast järelevalvet registri pidamise üle teostab isikuandmete kaitse seaduse alusel määratud riigiasutus. 65. Registri finantseerimine Registrit finantseeritakse kohalikust eelarvest. 66. Registri likvideerimine (1) Registri likvideerimise otsustab volikogu. (2) Registri likvideerimisel otsustatakse andmete üleandmine teise andmekogusse, arhiivi või nende kuulumine hävitamisele ning üleandmise või hävitamise tähtaeg. VII. ALEVIVARA MAHAKANDMINE JA NÕUETEST LOOBUMINE 67. Alevivara kasutamiskõlbmatuks tunnistamine (1) Alevivara on kasutamiskõlbmatu, kui vara on tehniliselt vananenud või amortiseerunud ning juhul, kui vara on tugevalt kahjustunud ja seetõttu vara kasutamine alevi haldamiseks või avalikuks otstarbeks on muutunud võimatuks või ohtlikuks. (2) Alevivara võivad kasutamiskõlbmatuks tunnistada: 1) valitsus, juhul kui vara soetusmaksumus või jääkmaksumus on suurem kui 10 000 krooni; 2) alevivanem või alevi asutuse juht, juhul kui vara soetusmaksumus või jääkmaksumus on vähem kui 10 000 krooni. (3) Kasutamiskõlbmatuks tunnistatud vara kuulub mahakandmisele vastavalt punktis 68 sätestatud korrale. (4) Kui alevivara on vastavalt käesoleva punkti lõigetes 1 ja 2 sätestatud korrale kasutamiskõlbmatuks tunnistatud ja mahakantud, võib alevi asutuse juht, kelle hallata antud vara on antud, selle võõrandada käesoleva eeskirja punktis 33 sätestatud korras. (5) Kasutamiskõlbmatu vara võõrandamisest saadud tulu tuleb kanda alevi arveldusarvele. 68. Alevivara mahakandmine (1) Alevivara kuulub mahakandmisele: 1) kui see on muutunud kasutamiskõlbmatuks või on osaliselt või täielikult hävinud; 2) kui vara ei ole leidnud kasutamist punktis 4 nimetatud otstarbel; 3) vara pole õnnestunud võõrandada. (2) Eelmises lõikes nimetatud mahakandmiseks aluse tekkimisel on alevivara haldaja kohustatud koostama akti, milles näidatakse mahakandmisele kuuluva vara täpne koosseis ja bilansiline maksumus. (3) Alevivara mahakandmise otsustab: 1) volikogu, kui vara jääkmaksumus on suurem kui 100 000 krooni; 2) valitsuse moodustatud komisjon, kui vara jääkmaksumus on alla 100 000 krooni. (4) Kui alevivara ei ole säilinud, alevivara mahakandmise vajadus tuleneb seadusest või audiitori põhjendatud ettepanekust, otsustab alevivara mahakandmise valitsus. 69. Alevivara hulka kuuluvate nõuete esitamine ja nõuetest loobumine (1) Nõuded võlgniku suhtes esitab kohtulikus ja kohtuvälises korras valitsus ja oma pädevuse piires alevi asutus. (2) Kui alevivara hulka kuuluv nõue osutub lootusetuks või nõude aluseks olevad dokumendid on puudulikud, võib nõude esitamisest, hagist või sissenõude pööramisest loobumise otsustada: 1) volikogu, kui nõue on suurem kui 100 000 krooni; 2) valitsus, kui nõue on kuni 100 000 krooni.