Märjamaa Alevivolikogu — Märjamaa alevi põhimääruse kinnitamine — RTL, 358, 1521

Aluseks võttes kohaliku omavalitsuse korralduse seaduse (RT I 1993, 37, 558; 1994, 12, 200; 19, 340; 72, 1263; 84, 1475; 1995, 16, 228; 17, 237; 23, 334; 26--28, 355; 59, 1006; 97, 1664; 1996, 36, 738; 37, 739; 40, 773; 48, 942; 89, 1591; 1997, 13, 210; 29, 449 ja 450; 69, 1113; 1998, 28, 356; 59, 941; 61, 984) paragrahvi 8 ja paragrahvi 22 punkti 9 ja Märjamaa alevi põhimääruse punkti 42 alapunkti 9, Märjamaa Alevivolikogu määrab: 1. Kinnitada Märjamaa alevi põhimääruse uus redaktsioon (lisatud). 2. Tühistada järgmised Märjamaa Alevivolikogu otsused ja määrused: 1) 15. veebruari 1994. a otsus nr 35 «Märjamaa alevi põhimääruse kinnitamine»; 2) 21. veebruari 1995. a määrus nr 2 «Alevi põhimääruse täiendamine»; 3) 13. juuni 1995. a määrus nr 17 «Märjamaa alevi lipu ja vapi kasutamise kord»; 4) 21. novembri 1995. a määruse nr 29 «Volikogu määruste osaline muutmine» punkt 1; 5) 16. aprilli 1996. a määrus nr 5 «Märjamaa alevi põhimääruse muutmine»; 6) 19. novembri 1996. a määruse nr 13 «Volikogu töö reglemendi kinnitamine» punkt 3. 3. Määrus jõustub 15. novembril 1998. a. Volikogu esimees Villu KARU Kinnitatud Märjamaa Alevivolikogu 20. oktoobri 1998. a määrusega nr 17 Märjamaa alevi põhimäärus I. ÜLDSÄTTED 1. Põhimääruse eesmärk Käesoleva põhimäärusega sätestatakse Märjamaa alevi (edaspidi alev), selle organite, komisjonide ja struktuuriüksuste ning alevi asutuste moodustamise kord, õigused, kohustused ja töökorraldus. 2. Alevi omavalitsuse mõiste (1) Alevi omavalitsus (edaspidi omavalitsus) on Eesti Vabariigi põhiseaduse alusel moodustatud võimuorganite ­ esinduskogu ja täitevorgani ­ õigus, võime ja kohustus seaduste alusel iseseisvalt korraldada ja juhtida kohalikku elu, lähtudes alevielanike õigustatud vajadustest ja huvidest ning arvestades alevi arengu iseärasusi. (2) Omavalitsus teostub oma esindus- ja võimuorganite kaudu, samuti kohaliku elu küsimustes rahvaküsitluse, -hääletuse või -algatuse teel. 3. Omavalitsuse põhimõtted Omavalitsus rajaneb järgmistel põhimõtetel: 1) kohaliku elu küsimuste iseseisev ja lõplik otsustamine ja korraldamine; 2) igaühe seaduslike õiguste ja vabaduste kohustuslik tagamine; 3) seaduste järgimine oma ülesannete ja kohustuste täitmisel; 4) elanike õigus osaleda omavalitsuse teostamises; 5) vastutus oma ülesannete täitmise eest; 6) avalike teenuste osutamine soodsaimatel tingimustel; 7) tegevuse avalikkus. 4. Alevi omavalitsusorganid (1) Alevi omavalitsusorganid (edaspidi omavalitsusorganid) on: 1) Märjamaa Volikogu (edaspidi volikogu) kui alevi esinduskogu, mis valitakse alevi hääleõiguslike elanike poolt kohaliku omavalitsuse volikogu valimise seaduse alusel; 2) Märjamaa Alevivalitsus (edaspidi valitsus) kui volikogu poolt kinnitatav täitevorgan. 5. Alevivalitsus Alevivalitsus on alevi asutus, mis on moodustatud täitevfunktsiooni, õigusaktide täitmiseks ja nende täitmise kontrollimiseks ning valitsuse igapäevase töö korraldamiseks. 6. Omavalitsuse ülesanded ja pädevus (1) Omavalitsuse ülesanne on korraldada alevis sotsiaalabi ja -teenuseid, vanurite hoolekannet, elamu- ja kommunaalmajandust, veevarustust ja kanalisatsiooni, heakorda, territoriaalplaneerimist, tänavate korrashoidu, juhul kui need ülesanded ei ole seadusega antud kellegi teise täita. (2) Omavalitsuse ülesanne on korraldada alevis koolieelsete lasteasutuste, põhikooli, gümnaasiumi ja huvialakoolide, raamatukogude, rahvamaja, muuseumide, spordibaaside, turva- ja hooldekodu, tervishoiuasutuste ning teiste kohalike asutuste ülalpidamist, juhul kui need on omavalitsuse omanduses. Nimetatud asutuste osas võidakse seadusega ette näha teatud kulude katmist kas riigieelarvest või muudest allikatest. (3) Lisaks käesoleva punkti 1. ja 2. lõikes sätestatud ülesannetele otsustab ja korraldab omavalitsus teisi kohaliku elu küsimusi: 1) mis on talle pandud seadustega; 2) mis ei ole seadusega antud kellegi teise otsustada ja korraldada. (4) Omavalitsus täidab riiklikke kohustusi: 1) mis on talle pandud seadusega; 2) mis tulenevad selleks volitatud riigiorgani ja volikogu vahelisest lepingust, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti. (5) Käesoleva punkti lõike 4.1 alusel omavalitsusele pandud kohustustega seotud kulud kaetakse riigieelarvest. 7. Omavalitsuse õiguslikud alused (1) Omavalitsus juhindub oma tegevuses põhiseadusest, Euroopa kohaliku omavalitsuse hartast, rahvusvahelistest lepingutest, seadustest ja nendest tulenevatest õigusaktidest, käesolevast põhimäärusest ja teistest alevi õigusaktidest. (2) Omavalitsus otsustab talle seadusega pandud kohaliku elu küsimusi ja korraldab nende lahendamist, samuti lahendab kõiki neid kohaliku elu küsimusi, mis ei ole seadusega antud riigiorganite või kellegi teise pädevusse. (3) Alev kui kohaliku omavalitsuse üksus on avalik-õiguslik juriidiline isik, mida esindavad seaduste ja käesoleva põhimääruse alusel oma pädevuse piires volikogu, volikogu esimees, valitsus ja alevivanem. Alevit võivad esindada ka teised isikud, kellele on vastavad volitused antud õigusaktidega sätestatud korras. (4) Volikogu ja valitsus juhinduvad oma töös valdade kohta kehtivatest Eesti Vabariigi seadustest. 8. Alevi kui omavalitsusüksuse õiguste kaitse (1) Alevi piiri ja nime võib muuta pärast alevielanike arvamuse väljaselgitamist ja volikogu vastavat otsust Eesti territooriumi haldusjaotuse seaduses sätestatud korras. (2) Volikogul on õigus alevi territooriumil korraldada olulistes küsimustes elanike küsitlusi. (3) Alevil on oma seaduslike õiguste kaitseks või vaidluste lahendamiseks õigus pöörduda kohtusse. 9. Alevielaniku mõiste (1) Alevielanik on isik, kellel on elanikeregistri järgi alaline elukoht Märjamaa alevi territooriumil. (2) Muudel isikutel on alevis viibides alevielanikega võrdsed õigused ja kohustused, välja arvatud seadustega kehtestatud piirangud. 10. Alevielaniku õigused ja kohustused (1) Alevielanikul on aktiivne ja passiivne valimisõigus vastavalt põhiseadusele ja kohaliku omavalitsuse volikogu valimise seadusele ja teistele seadustele. (2) Alevielanik on maksukohuslane alevis ning tal on õigus saada alevi poolt alevielanikele osutatavaid avalikke teenuseid ja toetusi. 11. Alevielaniku õigus taotleda muudatuste tegemist volikogu ja valitsuse õigusaktides. Õigusaktide algatamise õigus (1) Igal alevielanikul on õigus taotleda volikogult või valitsuselt nende poolt vastuvõetud õigusaktides muudatuste tegemist või nende tühistamist, kui nendega on seadusevastaselt kitsendatud tema õigusi. (2) Kui volikogu või valitsus jätab antud õigusakti muutmata või tühistamata, on taotlejal õigus pöörduda küsimuse lahendamiseks kohtusse. (3) Vähemalt ühel protsendil hääleõiguslikel alevielanikel on õigus algatada kohaliku elu küsimustes volikogu või valitsuse õigusaktide vastuvõtmist, muutmist või tühistamist. Need algatused võetakse arutusele hiljemalt kolme kuu jooksul. (4) Käesoleva punkti lõikes 3 ettenähtud algatus esitatakse valitsusele vastava eelnõuna, millele lisatakse allkirjadega varustatud algatuse esitajate nimekiri. Kui algatatud küsimus kuulub volikogu pädevusse, esitab valitsus selle ühe kuu jooksul volikogule lahendamiseks koos omapoolse seisukohaga. (5) Algatuse esitajate esindajatel on õigus osaleda algatuse arutelus volikogus või valitsuses. 12. Alevi territoorium (1) Alevi piir koos selle kirjeldusega määratakse Eesti Vabariigi haldusjaotuse seaduses. (2) Alevi piir tähistatakse alevisse suubuvatel teedel. 13. Asjaajamiskeel (1) Asjaajamiskeel omavalitsusorganites ja alevi asutustes, samuti äriühingutes, mille aktsiate või osade ainuomanikuks on alev, on eesti keel. (2) Võõrkeeli, sealhulgas vähemusrahvuste keeli kasutatakse kohalikus omavalitsuses vastavalt keeleseaduses sätestatud korrale. 14. Alevi sümbolid Alevi sümbolid on lipp ja vapp, mis on kooskõlastatud, kinnitatud ja registreeritud kooskõlas seadusega. 15. Alevi sümbolite kasutamise kord (1) Alevi vappi kasutatakse: 1) alevivalitsuse haldushoonel, alevi piiritähistel; 2) alevi pidulikel ürikutel, autasudel, meenetel, ametimärkidel, ametlikel tõenditel ja tunnistustel, ametlikel trükistel; 3) volikogu, valitsuse, alevivalitsuse sekretariaadi, samuti äriühingute, mille aktsiate või osade ainuomanikuks on alev, pitsatitel ja dokumendiplankidel. (2) Lõikes 1 nimetamata juhtudel võib alevi vappi kasutada üksnes valitsuse loal. (3) Alevi lipp heisatakse: 1) alaliselt alevivalitsuse haldushoonel; 2) ettevõtete, asutuste ja organisatsioonide hoonetel ja elamutel ­ Eesti Vabariigis kehtiva seadusandlusega määratud riiklikel pühadel ning tähtpäevadel, rahvuspühadel ja teistel pidupäevadel; 3) Eesti Vabariigi Valitsuse korraldusel; 4) volikogu otsusega; 5) valitsuse korraldusega; 6) alevi lippu võib heisata ka tseremooniatel ja teistel avalikel pidulikel üritustel, mida korraldavad Eesti riiklikud ja ühiskondlikud organid, ettevõtted, asutused ja organisatsioonid, samuti perekondlikel pidulikel üritustel. (4) Alevi lipp heisatakse hoone peasissekäigu juurde või mujale selleks sobivasse kohta kas lipuvardaga vastavasse hoidjasse või lipumasti. (5) Kui alevi lipp heisatakse koos Eesti riigilipu, mõne teise riigi või selle omavalitsusüksuse, mõne Eesti maakonna, alevi, valla või muu lipuga, asub alevi lipp lippude poolt vaadatuna vasakul teise riigi või Eesti riigilipust. (6) Alevi lipu heiskamise võib teha kohustuslikuks üksnes volikogu otsuse või valitsuse korraldusega alevile kuuluvatel hoonetel, rajatistel või maa-aladel. Teistele omanikele on need otsused või korraldused üksnes soovitusliku iseloomuga. (7) Alevi lipu valmistamine ja kasutamine toimub ainult valitsuse loal. (8) Alevi visuaalsete sümbolite kasutamise täpsema korra kehtestab volikogu. (9) Lisaks eelmainitud sümbolitele võib alevivolikogu määrusega kasutusele võtta ka muud aleviga seotud sümboolikat. Nende kasutamise korra kehtestab volikogu oma otsusega. Kui seda pole, tuleb nende kasutamisel lähtuda alevi põhimääruses mainitud sümboolika kasutamise korrast. II. VOLIKOGU 16. Omavalitsusüksuse esinduskogu (1) Volikogu on omavalitsusüksuse esinduskogu, mis valitakse kohaliku omavalitsuse volikogu valimise seaduse alusel. (2) Omavalitsuse pädevusse kuuluvate küsimuste otsustamisel on volikogu sõltumatu ning tegutseb ainult alevielanike huvides ja nende nimel. Volikogu võib alevielanike tahte väljaselgitamiseks seaduses ettenähtud korras läbi viia rahvaküsitlusi või -hääletusi. (3) Volikogu määrab seaduses sätestatud alustel kindlaks oma struktuuri ja tööreglemendi ning lahendab seaduse või käesoleva põhimäärusega talle pandud ülesandeid. (4) Volikogu esindab ja tema tööd juhib volikogu esimees, tema äraolekul volikogu aseesimees. 17. Volikogu valimise kord (1) Volikogu valitakse hääleõiguslike alevielanike poolt vastavalt kohaliku omavalitsuse volikogu valimise seadusele üldistel, ühetaolistel ja otsestel valimistel kolmeks aastaks salajasel hääletamisel. (2) Volikogu liikmete arvu määrab volikogu eelmine koosseis vähemalt kuus kuud enne valimiste päeva. Kui volikogu nimetatud tähtajaks volikogu liikmete arvu ei määra, on uue koosseisu liikmete arvuks kohaliku omavalitsuse korralduse seaduses ettenähtud miinimum. (3) Volikogu uue koosseisu ja tema liikmete volitused algavad ning volikogu koosseisu ja tema liikmete volitused lõpevad valimistulemuste väljakuulutamise päevast. 18. Volikogu liige (1) Volikogu liige on isik, kes on osutunud valituks vastavalt kohaliku omavalitsuse volikogu valimise seadusele. (2) Volikogu liige ei ole seotud mandaadiga. Volikogu liige juhindub seadustest, kohalikest õigusaktidest ning alevielanike huvidest ja vajadustest. (3) Volikogu liikmel on õigus teha arupärimisi volikogu määratud, valitud või kinnitatud ametiisikutele, saada volikogu ja valitsuse õigusakte, dokumente ja muud teavet, välja arvatud andmed, mille väljastamine on seadusega keelatud. (4) Volikogu liige ei tohi osa võtta nende küsimuste arutelust ja otsustamisest volikogus ja volikogu komisjonides, mis puudutavad teda isiklikult (välja arvatud isiku valimised ja ametisse kinnitamised), tema abikaasat, hõimlast või pärimisõiguse kaudu seotud isikut. (5) Volikogu liikme tegevus on avalik. Ta annab valijatele teavet oma tegevusest ning volikogu tegevusest tervikuna. (6) Volikogul on õigus maksta oma liikmetele hüvitist volikogu ülesannete täitmisel tehtud kulutuste ning põhitöökohal saamata jäänud töötasu eest volikogu kehtestatud määrades ja korras. Volikogul on õigus tasustada oma liikmeid ja töösse kaasatud isikuid tehtud töö eest. (7) Volikogu liige on kohustatud esitama majanduslike huvide deklaratsiooni seaduses sätestatud korras. 19. Volikogu liikme volituste ennetähtaegne lõppemine Volikogu liikme volitused lõpevad enne tähtaega seoses: 1) volikogu tegutsemisvõimetusega; 2) tagasiastumisega; 3) väljalangemisega Eesti hääleõiguslike kodanike riiklikust registrist alevis; 4) tahtliku kuriteo eest süüdimõistva kohtuotsuse jõustumisega; 5) kohtuotsusega, millega tühistati alevi valimiskomisjoni otsus tema registreerimise kohta volikogu liikmeks; 6) teovõimetuks tunnistamisega; 7) tema surmaga. 20. Volikogu liikme volituste peatumine Volikogu liikme volitused peatuvad seoses: 1) valimisega alevivanemaks või kinnitamisega valitsuse liikmeks; 2) nimetamisega Vabariigi Valitsuse liikmeks, riigikontrolöriks, õiguskantsleriks või maavanemaks; 3) asumisega tegevteenistusse kaitseväes või sellega võrdsustatud teenistuses; 4) tema suhtes tõkendina vahi alla võtmise kohaldamisega; 5) nimetamisega kohtunikuks või prokuröriks; 6) ajutiselt tööülesannete, õpingute või muul põhjusel, mis takistab volikogu liikmel istungist osavõttu vähemalt kolme järjestikuse kuu ulatuses, volikogu liikme isikliku taotluse alusel volikogu otsusel tähtajaliselt. 21. Volikogu asendusliige (1) Ennetähtaegselt lõppenud või peatunud volitustega volikogu liikme asemele astub volikogu asendusliige. Asendusliikmel on kõik volikogu liikme õigused ja kohustused. (2) Alevi valimiskomisjon registreerib volikogu asendusliikmed ja edastab nende nimekirja volikogu esimehele. (3) Asendusliige on esimene samas valimisringkonnas kandideerinud sama erakonna või valimisliidu valimata jäänud kandidaat, milles kandideeris asendatav volikogu liige. Kui esimene valimata jäänud kandidaat ei saa mingil põhjusel volikogu liikmeks asuda, on asendusliikmeks järgmine sama erakonna või valimisliidu valimata jäänud kandidaat. (4) Kui asendatav volikogu liige kandideeris üksikkandidaadina või selles valimisringkonnas samal erakonnal või valimisliidul rohkem asendusliikmeid ei ole, siis saab volikogu liikmeks asendusliige, kes on määratud erakondade ja valimisliitude vahel jaotatud lisamandaadi alusel, mille on registreerinud alevi valimiskomisjon. (5) Kui volikogu uude koosseisu valitud alevivanem või valitsuse liige jätkab kuni uue alevivanema valimiseni või valitsuse moodustamiseni oma tegevust volikogu uue koosseisu kokkukutsumise tõttu tagasi astuva alevivanemana või valitsuse koosseisus, teeb alevi valimiskomisjon otsuse asendusliikme asumise kohta volikogu liikmeks, lähtudes käesolevas punktis sätestatust. Alevi valimiskomisjoni otsus jõustub samal päeval valimistulemuste väljakuulutamisega. (6) Volikogu liikme volitused peatuvad või lõpevad ning asendusliikme volitused volikogu liikmena algavad vastava volikogu otsuse jõustumise hetkest. (7) Volikogu liikme volituste taastumisel lõpevad selle asendusliikme volitused, kes on viimasena määratud asendama volikogu liiget selle valimisringkonna sama erakonna või valimisliidu kandidaatide hulgast. (8) Asendusliikmete ammendumisel on volikogu liikmete arv vastava arvu võrra väiksem. 22. Volikogu ainupädevus (1) Volikogu ainupädevusse kuulub järgmiste küsimuste otsustamine: 1) alevi eelarve vastuvõtmine, muutmine ning selle täitmise aruande kinnitamine; 2) kohalike maksude kehtestamine ja maksumäärade muutmine; 3) alevi eelarvesse laekuvate maksude puhul soodustuste andmise korra kehtestamine; 4) koormiste määramine; 5) toetuste andmise korra kehtestamine; 6) munitsipaalomandi valdamise, kasutamise ja käsutamise korra kehtestamine; 7) alevi arengukava kinnitamine, muutmine või tühistamine; 8) laenude ja teiste varaliste kohustuste võtmine; 9) alevi põhimääruse kinnitamine, muutmine või tühistamine; 10) taotluse esitamine või arvamuse andmine alevi halduspiiride või nime muutmiseks ning sellega seotud varaliste või muude vaidluste lahendamiseks; 11) volikogu järgmise koosseisu liikmete arvu määramine; 12) valimisringkondade arvu, piiride ja ühtse numeratsiooni ning igas valimisringkonnas mandaatide arvu määramine ja alevi valimiskomisjoni moodustamine, komisjoni esimehe ja asendusliikmete määramine; 13) volikogu esimehe ja aseesimehe valimine; 14) alevivanema valimine ja ametist vabastamine; 15) valitsuse ja tema liikmete (v.a alevisekretär) ametisse kinnitamine ning valitsuse ja tema liikmete ametist vabastamine; 16) valitsuse koosseisulise struktuuri kinnitamine; 17) umbusalduse avaldamine volikogu esimehele, alevivanemale, valitsuse liikmele või volikogu komisjoni esimehele; 18) valitsuse liikmetele töötasu määramine; 19) volikogu komisjonide moodustamine või likvideerimine, nende esimeeste valimine oma liikmete hulgast ja komisjonide koosseisu kinnitamine; 20) volikogu esimehele või tema asendajale töötasu määramine; 21) volikogu liikmetele volikogu ülesannete täitmisel tehtud kulutuste ning põhitöökohal saamata jäänud töötasu eest ette nähtud hüvitise suuruse ja maksmise korra kehtestamine; 22) alevi kui omavalitsusüksuse esindamise korra kehtestamine; 23) alevi fondide ja sihtkapitalide asutamine; 24) kohtukaasistujate valimine; 25) põhiseaduse paragrahvi 79 alusel Vabariigi Presidendi valimiskogusse volikogu esindaja või esindajate valimine; 26) alevi ehitusmääruse kinnitamine, muutmine või tühistamine; 27) kinnisasja sundvõõrandamise taotluse esitamine; 28) üldplaneeringu algatamine, kehtestamine ja avaliku väljapaneku väljakuulutamine; 29) detailplaneeringu tühistamine. (2) Volikogu võib võtta lisaks käesoleva punkti lõikes 1 nimetatule enda pädevusse teisi kohaliku elu küsimusi, mis pole seadusega või volikogu kehtestatud korras antud kellegi teise otsustada ja korraldada. 23. Volikogu õigusaktide algatamine Volikogu õigusaktide algatamise õigus on: 1) volikogu liikmel; 2) volikogu komisjonil; 3) valitsusel; 4) alevivanemal; 5) alevielanikel käesoleva põhimäärusega sätestatud korras. 24. Tööandja kohustus volikogu liikme ees Tööandja on kohustatud võimaldama volikogu liikmel osa võtta volikogu istungitest ja tema komisjonide koosolekutest ning täita volikogu antud ülesandeid. 25. Volikogu liikme õigus saada teavet Volikogu liikmel on õigus saada volikogu ja valitsuse õigusakte, dokumente ja muud teavet, välja arvatud andmed, mille väljastamine on seaduse ja käesoleva põhimäärusega keelatud. 26. Volikogu struktuur (1) Volikogu töötab täiskoguna, samuti eestseisuse, oma alatiste ja ajutiste komisjonide ning töögruppide kaudu. (2) Volikogu asjaajamise korraldamise, majandusliku teenindamise ja tema komisjonide töö tagab volikogu sekretariaat, mis on liidetud alevivalitsuse sekretariaadiga. 27. Volikogu esimees (1) Volikogu esimees: 1) korraldab volikogu tööd, kutsub kokku ja juhatab volikogu istungeid, juhatuse koosolekuid ning korraldab nende ettevalmistamist; 2) esindab alevit ja selle volikogu vastavalt seadusega, alevi põhimäärusega ning volikogu poolt antud pädevusele; 3) kirjutab alla volikogu poolt vastuvõetud määrustele ja otsustele; 4) korraldab ja kontrollib volikogu määruste ja otsuste täitmist; 5) täidab muid talle seaduse alusel pandud ülesandeid. (2) Volikogu esimehe äraolekul, samuti juhtudel, kui ta ei saa oma ülesandeid täita enesetaanduse tõttu, asendab teda volikogu aseesimees või tema puudumisel volikogu esimehe või aseesimehe määratud asendaja. Nende puudumisel või äraolekul juhib volikogu tööd pikima volikogu liikme staaþiga kohalolev volikogu liige, mitme sama pika staaþiga volikogu liikme puhul juhib volikogu tööd vanim neist. 28. Volikogu esimehe ja aseesimehe valimise kord (1) Volikogu valib oma liikmete hulgast salajasel hääletamisel volikogu esimehe. Igal volikogu liikmel on valimisel üks hääl. (2) Igal volikogu liikmel on õigus üles seada üks volikogu esimehe kandidaat. Kandidaadi ülesseadmise kohta esitatakse kirjalik ettepanek. Kandidaatidest koostatakse nimekiri vastavalt ülesseadmise järjekorrale. Nimekirja sulgemise otsustab volikogu avalikul hääletamisel. (3) Pärast nimekirja sulgemist valitakse avalikul hääletamisel vähemalt kolmeliikmeline hääletamiskomisjon, kes valib oma liikmete hulgast komisjoni esimehe. Hääletamiskomisjon valmistab ette hääletamissedelid ja viib läbi salajase hääletamise. Hääletamistulemuste kohta koostab komisjon protokolli, millele kirjutavad alla kõik komisjoni liikmed. (4) Volikogu esimeheks osutub valituks kandidaat, kes saab volikogu koosseisu häälteenamuse. (5) Kui ükski kandidaatidest ei saa nõutavat häälteenamust, viiakse läbi kordushääletamine, mis tuleb läbi viia veel samal päeval. Kordushääletamisel jäävad kandideerima kaks esimeses voorus enam hääli saanud kandidaati. Kui kordushääletamisel ei saa kumbki kandidaat volikogu koosseisu häälteenamust, esitatakse uued kandidaadid ja viiakse läbi uus hääletamine hiljemalt kahe nädala jooksul toimuval uuel volikogu istungil. (6) Valimistulemused vormistatakse volikogu otsusega, millele kirjutab alla alevi valimiskomisjoni esimees või tema asetäitja või seda päevakorrapunkti juhatanud volikogu liige. (7) Volikogu aseesimehe valimine toimub käesolevas punktis volikogu esimehe valimiseks sätestatud korras. Aseesimehe kohale asutakse kandidaate üles seadma pärast esimehe valimise protseduuri lõppemist. Kui valitakse mitu aseesimeest, toimub nende valimine üheaegselt. Volikogu võib valida kuni kolm volikogu aseesimeest. 29. Revisjonikomisjon (1) Volikogu moodustab oma volituste ajaks valitsuse ja alevi majandustegevuse kontrollimiseks vähemalt kolmeliikmelise revisjonikomisjoni. (2) Revisjonikomisjoni esimees ja liikmed valitakse volikogu liikmete hulgast. (3) Revisjonikomisjon kontrollib: 1) valitsuse tegevuse vastavust volikogu määrustele ja otsustele; 2) tulude tähtaegset sissenõudmist ja arvelevõtmist ning kulude vastavust alevieelarvele; 3) alevi asutuste, sh ametiasutuste raamatupidamise õigsust ja asutustesse paigutatud alevivara kasutamise sihipärasust; 4) alevi sõlmitud lepingute täitmist; 5) volikogu ülesandel valitsuse ja tema ametiasutuste tegevuse seaduslikkust ja otstarbekust. (4) Avastatud puudustest ja nende kõrvaldamise ettepanekutest teatab revisjonikomisjon kirjalikult valitsusele, kes võtab kümne päeva jooksul pärast revisjoniakti saamist seisukoha ning esitab selle koos aktiga volikogule. (5) Revisjonikomisjonil on õigus saada teavet ja kõiki oma tööks vajalikke dokumente. (6) Revisjonikomisjon peab enne alevieelarve täitmise aruande kinnitamist volikogule oma töötulemustest aru andma ning esitama märkused ja ettepanekud puuduste kõrvaldamiseks. (7) Revisjonikomisjon võib oma töösse kaasata spetsialiste kontrollitavas küsimuses eksperthinnangu saamiseks. Spetsialisti tasustamise otsustab volikogu üheaegselt komisjonile ülesande andmisega. 30. Volikogu komisjonid (1) Volikogu võib oma kompetentsi kuuluvate küsimuste lahendamiseks moodustada nii alalisi kui ka ajutisi komisjone. (2) Komisjonide ülesanne on lahendamist vajavate alevielu probleemide väljaselgitamine, ettepanekute tegemine nende lahendamiseks, volikogu määruste ja otsuste algatamine ning eelnõude koostamine, arvamuste andmine volikogu määruste ja otsuste ning valitsuse määruste ja korralduste eelnõude kohta, samuti volikogu määruste ja otsuste täitmise kontrollimine. (3) Komisjonide esimehed valitakse volikogu liikmete hulgast. Teised komisjoni liikmed kinnitatakse komisjoni esimehe esildusel. Komisjonide koosseisu kinnitab volikogu oma otsusega. Komisjoni tööd juhib komisjoni esimees, tema äraolekul üks esimehe määratud komisjoni liige. Vähemalt üks komisjoni liige peab olema valitsuse esindaja. (4) Komisjoni töövorm on koosolek. Komisjon on otsustusvõimeline, kui koosolekust võtab osa vähemalt pool komisjoni koosseisust, sealhulgas esimees või tema asendaja. Komisjoni otsused tehakse lihthäälteenamusega. Komisjoni otsused protokollitakse ja nendele kirjutavad alla koosoleku juhataja ja protokollija. Protokollidega on võimalik tutvuda alevivalitsuse sekretariaadis. Valitsusel ja komisjonide liikmetel on õigus saada protokolli koopia. Isikutel, kellesse puutuvaid küsimusi arutati, on õigus saada hiljemalt seitsme tööpäeva jooksul väljavõte protokollist. (5) Komisjoni otsused on soovitusliku iseloomuga volikogu määruste ja otsuste või valitsuse määruste ja korralduste vastuvõtmisel. Komisjon annab vähemalt üks kord aastas volikogu ees aru tehtud tööst. (6) Komisjonil on õigus kaasata oma tegevusse asjatundjaid ja teha valitsusele ettepanekuid ekspertiisi tellimiseks ning saada valitsuse liikmetelt, alevi ametiasutustelt komisjoni tööks vajalikku informatsiooni. (7) Komisjoni liige võib isikliku avalduse alusel igal ajal tagasi astuda. Komisjoni liikme volitused lõpevad volikogu vastava otsuse tegemise hetkest. 31. Alalised komisjonid Volikogu alalised komisjonid on revisjoni-, rahandus- ja majandus-, kultuuri- ja haridus- ning sotsiaalkomisjon. Alalise komisjoni töö aluseks on volikogu poolt kinnitatud reglement. 32. Ajutised komisjonid Volikogu ajutised komisjonid moodustatakse mingi konkreetse probleemi sügavamaks uurimiseks ning nende tegevus ja volitused lõpetatakse volikogu otsusega pärast komisjoni töötulemuste ärakuulamist. Ajutine komisjon korraldab oma töö vastavalt vajadusele. 33. Volikogu kokkukutsumine (1) Volikogu täiskogu töövorm on istung. (2) Volikogu uue koosseisu esimese istungi kutsub kokku ja seda juhatab kuni volikogu esimehe valimiseni alevi valimiskomisjoni esimees või tema asetäitja. Volikogu korralise istungi kutsub kokku volikogu esimees või tema asendaja. (3) Volikogu esimees või tema asendaja kutsub volikogu kokku valitsuse või vähemalt neljandiku volikogu koosseisu ettepanekul nende tõstatatud küsimuste arutamiseks. (4) Volikogu istungi kokkukutsumise kohta avaldatakse vähemalt neli päeva enne volikogu istungit kohalikus ajalehes kutse, milles on ära näidatud istungi toimumise aeg, koht ja arutusele tulevad küsimused. 34. Küsimuste arutelu volikogus (1) Volikogu tööd korraldab ja istungeid juhatab volikogu esimees või tema asendaja. (2) Volikogu esimees korraldab volikogu töökorras sätestatud korras arutusele tulevate küsimuste ettevalmistamist. Volikogu võib valitsusele anda ettevalmistamiseks volikogus arutusele tulevaid küsimusi. (3) Volikogu istungid on üldjuhul avalikud. Volikogu võib kuulutada istungi kinniseks, kui selle poolt hääletab vähemalt kaks korda enam volikogu liikmeid kui vastu; või kui arutatavat küsimust puudutavate andmete avalikustamine on seadusega keelatud või piiratud. (4) Volikogu on otsustusvõimeline, kui istungist võtab osa vähemalt pool volikogu liikmetest. (5) Volikogu arutab istungi kutses märgitud ja volikogu poolt nõutavas korras ettevalmistatud küsimusi. (6) Volikogu istungist võivad sõnaõigusega osa võtta valitsuse liikmed, samuti volikogu poolt istungile kutsutud isikud. Sõna andmise otsustab istungi juhataja. (7) Volikogu ainupädevusse kuuluvaid küsimusi otsustatakse hääletamise teel. Muudes küsimustes hääletatakse juhul, kui vähemalt üks volikogu liige seda nõuab. (8) Hääletamine volikogus on avalik, v.a isikuvalimised. (9) Vähemalt kolm volikogu liiget võivad taotleda nimelist hääletamist. Nimeline hääletamine viiakse läbi, kui selle poolt hääletab vähemalt 1/4 kohalolevatest volikogu liikmetest. (10) Volikogu otsused fikseerib istungi juhataja. (11) Volikogu otsused tehakse poolthäälteenamusega. Käesoleva põhimääruse punkti 22 lõike 1 alapunktides 2, 4, 6--10, 14, 15, 18 ja 24 nimetatud küsimustes on otsuste vastuvõtmiseks vajalik volikogu koosseisu häälteenamus. (12) Volikogu istungi kohta koostatakse protokoll. Protokollile kirjutab alla volikogu esimees või tema asendaja. Protokollid vormistatakse ja avalikustatakse eesti keeles. Alevivalitsuse sekretariaat tagab istungi protokollide kättesaadavuse. Ei avalikustata andmeid, mille väljastamine on seadusega piiratud või mõeldud üksnes ametiasutuse siseseks kasutamiseks. (13) Volikogu istungi kokkukutsumise, küsimuste arutamise, hääletamise ja otsuste vastuvõtmise üksikasjalikum kord sätestatakse volikogu töökorras (reglemendis). 35. Umbusaldusmenetlus volikogus (1) Vähemalt neljandik volikogu koosseisust võib algatada umbusalduse avaldamise volikogu esimehele, aseesimehele, alevivanemale, valitsuse liikmele või volikogu komisjoni esimehele. (2) Umbusalduse avaldamine toob kaasa volikogu esimehe, aseesimehe või volikogu komisjoni esimehe ametist vabastamise. (3) Umbusalduse avaldamine on aluseks alevivanema või valitsuse liikme teenistusest vabastamisele volikogu usalduse kaotamise tõttu. 36. Volikogu tegutsemisvõimetus (1) Volikogu on tegutsemisvõimetu, kui ta: 1) ei ole suutnud vastu võtta alevieelarvet kolme kuu jooksul arvates eelarveaasta algusest või riigieelarve vastuvõtmisest arvates, kui riigieelarvet ei olnud vastu võetud eelarveaasta alguseks; 2) pole ühe kuu jooksul uue koosseisu esimese istungi päevast arvates suutnud valida volikogu esimeest või alevivanemat või pole kahe kuu jooksul alevivanema valimise päevast arvates suutnud kinnitada valitsuse koosseisu; 3) pole kahe kuu jooksul volikogu esimehe, alevivanema ametist vabastamisest arvates valinud uut volikogu esimeest või alevivanemat või pole kolme kuu jooksul arvates alevivanema vabastamisest kinnitanud valitsuse liikmeid; 4) pole kahe kuu jooksul alevivanemale või valitsusele umbusalduse avaldamise päevast arvates valinud uut alevivanemat ja pole nelja kuu jooksul umbusalduse avaldamise päevast arvates kinnitanud ametisse valitsust; 5) koosseis langeb alla poole kohaliku omavalitsuse korralduse seaduses kehtestatud normi; 6) pole kahe kuu jooksul kogunenud otsustusvõimelisele istungile. (2) Kui volikogu osutub tegutsemisvõimetuks, loetakse kõigi tema liikmete volitused ennetähtaegselt lõppenuks ning nende asemele asuvad asendusliikmed seaduses sätestatud korras. (3) Kui volikogu koosseis langeb alla poole kohaliku omavalitsuse korralduse seaduses sätestatud normist ja tema täiendamiseks volikogu vähemalt poole koosseisuni ei piisa asendusliikmetest, viiakse läbi täiendavad valimised seaduses sätestatud korras. Uute volikogu liikmete volitused kehtivad kuni uue volikogu korralise valimiseni. III. VALITSUS 37. Valitsus (1) Valitsus on volikogu poolt kinnitatud kollegiaalne täitevorgan, kes viib praktilise tegevusega ellu õigusaktides alevile kui omavalitsusüksusele pandud ning volikogu määrustes ja otsustes seatud ülesandeid, organiseerib alevivarade valitsemist, kasutamist ja käsutamist, koostab alevi eelarve projekti ja korraldab selle täitmist. Valitsuse tööd juhib alevivanem. (2) Valitsus realiseerib lõikes 1 nimetatud ülesandeid õigusaktide andmise, elanike kaasamise ja täitevkorraldava tegevuse ja kontrolli kaudu. (3) Valitsus juhib alevi asutuste ja alevi omandis olevate ettevõtete tegevust, samuti osaleb alevi osalusega eraõiguslike juriidiliste isikute tegevuse juhtimises. (4) Valitsus võib oma täitevtegevuse üksikuid funktsioone lepingu alusel delegeerida teistele isikutele, jäädes ise vastutajaks nimetatud ülesannete täitmise eest. (5) Valitsuse struktuuri ja teenistujate koosseisu ning palgamäärad kinnitab volikogu. 38. Alevivanema valimise kord (1) Alevivanemaks võib volikogu valida vähemalt 21-aastase teovõimelise Eesti Vabariigi kodaniku, kes oma hariduse, töökogemuste ja tervisliku seisundi poolest on suuteline täitma alevivanema ametikohustusi ning kellel on volikogu usaldus. (2) Alevivanema valimine viiakse läbi kahe kuu jooksul volikogu uue koosseisu esimese istungi päevast arvates. (3) Volikogu valib alevivanema oma volituste ajaks kuni kolmeks aastaks salajasel hääletamisel. Igal volikogu liikmel on valimisel üks hääl. (4) Iga volikogu liige võib üles seada ühe alevivanemakandidaadi. Kandidaadi ülesseadmise kohta esitatakse kirjalik ettepanek volikogu esimehele. Kandidaatidest koostatakse nimekiri vastavalt nende ülesseadmise järjekorrale. Nimekirja sulgemise otsustab volikogu avalikul hääletamisel. (5) Igal alevivanemakandidaadil on õigus kuni 15 minuti jooksul esitada oma tegevusprogramm ja selle elluviimise viisid. (6) Volikogu liikmetel on õigus esitada igale kandidaadile küsimusi. Esitatud küsimusele on kandidaadil vastamiseks aega kuni kolm minutit. (7) Küsimustele vastamise järel valitakse avalikul hääletamisel kolmeliikmeline hääletamiskomisjon, kes valib oma liikmete hulgast komisjoni esimehe. Hääletamiskomisjon valmistab ette hääletamissedelid, viib läbi salajase hääletamise ja koostab protokolli hääletamistulemuste kohta. Protokollile kirjutavad alla kõik komisjoni liikmed. (8) Alevivanemaks valituks osutub kandidaat, kes saab volikogu koosseisu häälteenamuse. (9) Kui ükski kandidaat ei saa nõutavat häälteenamust, viiakse läbi kordushääletamine kahe esimeses voorus enam hääli saanud kandidaadi vahel. Kordushääletus tuleb läbi viia veel samal päeval. Kui kordushääletamisel kumbki kandidaat ei saa volikogu koosseisu häälteenamust, esitatakse uued kandidaadid ja viiakse läbi uus valimine käesolevas punktis sätestatud korras. (10) Valituks osutunud alevivanem nimetatakse ametisse volikogu otsusega. 39. Alevivanem (1) Alevivanem: 1) juhib ja korraldab valitsuse tööd ja valitsuse istungite ettevalmistamist; 2) esindab alevit ja valitsust vastavalt seaduste, käesoleva põhimäärusega ning volikogu antud pädevusele. Alevivanem võib volitada teisi isikuid esindama alevit temale antud pädevuse piires; 3) annab valitsuse ja alevivalitsuse sisemise töö korraldamiseks käskkirju; 4) kirjutab alla valitsuse õigusaktidele ning teistele valitsuse ja alevivalitsuse dokumentidele; 5) esitab volikogule kinnitamiseks alevivalitsuse teenistujate koosseisu, struktuuri ja palgamäärad; 6) esitab volikogule kinnitamiseks valitsuse koosseisu; 7) esitab volikogule ettepaneku valitsuse täiendava liikme ametisse kinnitamiseks või mõne valitsuse liikme ametist vabastamiseks; 8) võtab tööle alevi asutuste juhte ja teeb nimetatud juhtide töölepingutesse muudatusi; 9) täidab muid talle seaduse alusel pandud ülesandeid. (2) Alevivanema äraolekul asendab alevivanemat tema poolt käskkirjaga määratud üks valitsuse liikmetest. Kui ka asendajaks määratud valitsuse liige puudub või ei saa alevivanema ülesandeid täita edasilükkamatute asjaolude tõttu, asendab alevivanemat vanim kohalolev valitsuse liige. (3) Alevivanemale umbusalduse avaldamise korral valib volikogu samal istungil uue alevivanema või määrab ühe valitsuse liikme alevivanema asendajaks kuni uue alevivanema valimiseni. (4) Alevivanema surma korral valib volikogu oma järgmisel istungil uue alevivanema või määrab ühe valitsuse liikmetest alevivanema asendajaks kuni uue alevivanema valimiseni. 40. Alevisekretär (1) Alevisekretär on ametikoha järgi valitsuse liige, kelle nimetab ametisse ja vabastab ametist alevivanem. (2) Alevisekretäril peab olema juristi kvalifikatsioon või tunnistus vastavuse kohta Vabariigi Valitsuse kehtestatud kutsenõuetele. Alevisekretäri vastavust kehtestatud kutsenõuetele kontrollib ja sellekohaseid tunnistusi annab välja Vabariigi Valitsuse moodustatud valla- ja linnasekretäride kutsekomisjon. (3) Alevisekretär: 1) esitab alevivanemale ettepanekuid sekretariaadi struktuuri, funktsioonide ja koosseisu kohta; 2) korraldab volikogu ja valitsuse määruste avaldamist ja töö avalikustamist; 3) esindab valitsust kohtus erivolituseta; 4) hoiab alevi vapipitsatit; 5) juhib sekretariaadi tegevust; 6) korraldab valitsuse istungite ettevalmistamist; 7) annab sekretariaadi töö sisemiseks korraldamiseks käskkirju; 8) täidab teisi talle seaduse, valitsuse liikmete tööjaotuse ja valitsuse töökorra (reglemendi) alusel pandud ülesandeid. (4) Alevisekretäri asendamise korra määrab alevivanem. 41. Alevivanema õigus moodustada valitsus (1) Alevivanemal on valituks osutumise päevast volitus moodustada valitsus. (2) Alevivanem esitab hiljemalt ühe kuu jooksul tema alevivanemaks valimisest volikogule kinnitamiseks valitsuse arvulise koosseisu ja ametisse kinnitamiseks valitsuse liikmekandidaadid. Alevisekretäri nimetab ametisse ja vabastab ametist seaduses sätestatud korras alevivanem. (3) Valitsusse kuuluvad alevivanem, valitsuse liikmed ja ametikoha järgi alevisekretär. (4) Volikogu otsustab valitsuse ametisse kinnitamise poolthäälteenamusega salajasel hääletamisel valitsuse liikmekandidaatide nimekirja alusel. (5) Valitsus (sealhulgas alevivanem) loetakse ametisse kinnitatuks, kui on kinnitatud üle poole valitsuse koosseisust. (6) Valitsuse liikmekandidaatide nimed kantakse kõik ühele hääletussedelile. Iga volikogu liige saab ühe hääletussedeli, millele märgib iga valitsuse liikmekandidaadi nime järele oma arvamuse -- ei või jaa. (7) Hääletamise läbiviimiseks valitakse avalikul hääletamisel poolthäälteenamusega kolmeliikmeline hääletamiskomisjon. Hääletamistulemuste kohta koostab komisjon protokolli, millele kirjutavad alla kõik komisjoni liikmed. Protokolli kinnitab volikogu avalikul hääletamisel. (8) Valitsuse liikmeks kinnitatuks osutub valitsuse liikmekandidaat, kes saab volikogu koosseisu poolthäälteenamuse. (9) Seaduses ettenähtud volitused saavad valitsuse liikmed ametisse kinnitamise päevast. 42. Valitsuse volituste tähtaeg (1) Valitsus saab oma volitused volikogu poolt valitsuse ametisse kinnitamise päevast. (2) Valitsus esitab lahkumispalve volikogu uue koosseisu esimesel istungil. (3) Pärast lahkumispalve esitamist täidab valitsus oma ülesandeid ja tema volitused kehtivad kuni uue valitsuse ametisse kinnitamiseni. (4) Käesoleva punkti lõige 2 ei laiene alevisekretärile. 43. Valitsuse liikme volituste ennetähtaegne lõppemine (1) Valitsuse liikme volitused lõpevad enne tähtaega: 1) isikliku avalduse alusel; 2) alevivanema esildisel; 3) umbusalduse avaldamisel; 4) teda süüdimõistva kohtuotsuse jõustumisega; 5) uue valitsuse ametisse kinnitamisega; 6) teovõimetuks tunnistamisega; 7) surma korral. (2) Valitsuse liikme volituste lõpetamine vormistatakse volikogu otsusega. (3) Valitsuse liikme ametist vabastamisel lõpevad tema valitsuse liikme volitused. 44. Valitsuse pädevus (1) Valitsus: 1) valmistab ette volikogus arutamisele tulevaid küsimusi, lähtudes valitsuse seisukohtadest või volikogu otsustest; 2) lahendab ja korraldab kohaliku elu küsimusi, mis volikogu määruste või otsuste või alevi põhimäärusega on pandud täitmiseks valitsusele; 3) lahendab ja korraldab kohaliku elu küsimusi, mis ei kuulu volikogu ainupädevusse; 4) esindab alevit kui avalik-õiguslikku juriidilist isikut kohtus; 5) kinnitab alevi asutuste teenuste hinnad. (2) Valitsus võib taotleda volikogu ees volikogu poolt vastuvõetud määruste või otsuste uuesti läbivaatamist. 45. Valitsuse töö korraldamine (1) Valitsuse töövorm on istung. (2) Valitsus on otsustusvõimeline, kui tema istungist võtab lisaks alevivanemale või tema asendajale osa vähemalt pool valitsuse kooseisust. (3) Valitsuse juht ei või olla volikogu esimees. (4) Valitsuse otsustused tehakse poolthäälteenamusega. (5) Valitsuse istungid on kinnised, kui valitsus ei otsusta teisiti. (6) Alevivanem või tema asendaja võib istungile kutsuda ka teisi isikuid. (7) Valitsuse õigusaktidele ja teistele dokumentidele kirjutavad alla alevivanem ja alevisekretär või nende asendajad. (8) Valitsuse istung protokollitakse. Protokolli vormistamise tagab alevisekretär ja sellele kirjutavad alla alevivanem ja alevisekretär või neid asendavad isikud. (9) Küsimuste ettevalmistamiseks valitsuse istungile ja muu töö korraldamiseks ja probleemide lahendamiseks võib valitsus moodustada ajutisi ja alalisi komisjone ning kaasata oma töösse spetsialiste. (10) Valitsuse täpsem töökord sätestatakse valitsuse töökorraga (reglemendiga), mille kinnitab volikogu. (11) Valitsuse igapäevase töö korraldamiseks on alevivalitsus. IV. ALEVIVALITSUS 46. Alevivalitsuse töökorraldus (1) Alevivalitsuse igapäevase töö korraldus põhineb valitsuse kehtestatud sisekorra- ja raamatupidamiseeskirjal ning alevi teenistusmäärustikul. (2) Alevivalitsuse igapäevast tööd juhib alevivanem. Selleks annab ta käskkirju. (3) Alevivalitsuse kogu asjaajamine toimub sekretariaadi vahendusel. (4) Asjaajamine toimub kirjade ja avalduste kaudu. Suuliselt esitatud palved, järelepärimised, avaldused jne ei ole kohustuslikud alevivalitsusele töös juhindumiseks. (5) Kirjadele vastatakse ühe kuu jooksul sekretariaati saabumise (registreerimise) päevast arvates. Kirjavastuseks loetakse ka teadet kirja edasisaatmise kohta. Kui pädevale isikule kirjale vastamine või selles tõstatatud probleemi lahendamine ei ole objektiivsetel asjaoludel eespool nimetatud tähtaja jooksul võimalik, informeeritakse kirja saajat sellest koos põhjenduse äranäitamisega. Sel juhul tuleb kiri lõplikult lahendada ühe kuu jooksul nimetatud informatsiooni edastamise päevast arvates. 47. Alevi omavalitsusteenistus (1) Alevi omavalitsusteenistus (edaspidi teenistus) on palgaline töösuhe, mida tasustatakse alevi eelarves selleks ettenähtud vahendite arvel. (2) Teenistus toimub vastavalt personaalsele tööjaotusele ja ametijuhenditele. (3) Teenistus jaguneb alevivalitsuse teenistuseks ja munitsipaalasutuste ja -ettevõtete teenistuseks. (4) Alevivalitsuse teenistus toimub alevivalitsuse sekretariaadis ja osakondades ning nende struktuuri, teenistujate koosseisu ja palgamäärad kinnitab volikogu. (5) Munitsipaalasutuste ja -ettevõtete teenistus toimub munitsipaalasutustes ja -ettevõtetes ning nende struktuuri ja koosseisud kinnitab vastava munitsipaalasutuse või -ettevõtte juht ettenähtud kulude piires. (6) Alevivalitsuse sekretariaadi ja alevivalitsuse ametite põhimäärused kinnitab valitsus. (7) Alevivalitsuse teenistusse võtmine ametniku või muu teenistuja kohale toimub alevivanema käskkirja alusel. Munitsipaalasutuse või -ettevõtte teenistusse võtmine teenistuja kohale toimub munitsipaalasutuse või -ettevõtte juhi poolt sõlmitava töölepingu alusel. Munitsipaalasutusse või -ettevõttesse teenistusse võtmine munitsipaalasutuse või -ettevõtte juhi kohale toimub valitsuse korraldusega ja üldjuhul konkursi alusel. V. ALEVI ÕIGUSAKTID 48. Alevi õigusaktid (1) Volikogul ja valitsusel on õigus anda üldaktidena määrusi. (2) Volikogul on õigus üksikaktidena vastu võtta otsuseid, valitsusel anda korraldusi. (3) Volikogu ja valitsuse õigusaktid kehtivad alevi haldusterritooriumil, samuti alevile kuuluva vara osas, mis asub väljaspool alevi haldusterritooriumi. 49. Volikogu ja valitsuse õigusaktidele esitatavad nõuded ja nende jõustumine (1) Volikogu määrused avalikustatakse üldjuhul enne nende jõustumist kohalikus ajalehes ja pannakse üheks kuuks alevivalitsuse hoones sekretariaati tutvumiseks välja. (2) Üldist tähtsust omavad volikogu õigusaktid avaldatakse Riigi Teataja Lisas ja nad jõustuvad Riigi Teataja Lisas avaldamisele järgneval päeval, kui õigusaktis eneses ei ole sätestatud teist tähtaega. Otsuse õigusakti Riigi Teataja Lisas avaldamise kohta teeb volikogu. (3) Volikogu määrused jõustuvad üldjuhul kümnendal päeval pärast avalikustamist. Kui määruses on sätestatud eraldi jõustumise tähtaeg, jõustub ta sellel tähtajal. Volikogu otsused jõustuvad neis sätestatud tähtajal. (4) Volikogu määrused ja otsused saadab alevivalitsuse sekretariaat kümne päeva jooksul pärast vastuvõtmist maavanemale, täitjatele ja teistele asjaosalistele, määrused -- õiguskantslerile. (5) Volikogu määrustele, otsustele ja teistele dokumentidele kirjutab alla volikogu esimees või tema asendaja -- volikogu istungi juhataja. (6) Valitsuse määrused ja korraldused jõustuvad neis toodud tähtajast arvates. Kui tähtaega ei ole näidatud, jõustuvad määrused kümnendal päeval pärast avalikustamist alevivalitsuse sekretariaadis või kohalikus ajalehes. Valitsuse korraldused jõustuvad neis ettenähtud tähtajal. (7) Valitsuse määrused saadetakse kümne päeva jooksul pärast nende vastuvõtmist õiguskantslerile. Alevivalitsuse sekretariaat peab seitsme päeva jooksul pärast määruse või korralduse vastuvõtmist saatma need täitjatele ja teistele asjaosalistele. (8) Valitsuse määrustele ja korraldustele kirjutavad alla alevivanem ja alevisekretär või neid asendavad isikud. (9) Volikogu ja valitsuse õigusaktid peavad olema kättesaadavad alevivalitsuse sekretariaadis. Õigusaktide kasutamise korra kehtestab volikogu. (10) Volikogu ja valitsuse õigusaktid ja istungite protokollid vormistatakse ja avalikustatakse eesti keeles ning need peavad vastama haldusdokumentidele kehtestatud põhinõuetele. (11) Ei avalikustata andmeid, mille väljastamine on seadusega piiratud või mõeldud üksnes ametiasutuse siseseks kasutamiseks, ning delikaatseid andmeid. (12) Valitsus korraldab õigusaktide süstematiseerimise, nende avaldamise ning saatmise täitjatele ja asjaosalistele. 50. Õigusaktide täitmise kontroll Seaduste ning volikogu määruste ja otsuste ning valitsuse määruste ja korralduste täitmist kontrollivad seaduses ja volikogu töökorras sätestatud korras volikogu ja valitsus ning teised selleks seadusega volitatud isikud. 51. Istungi ja koosoleku protokoll (1) Volikogu istungi protokollile kirjutab alla volikogu esimees või tema asendaja. (2) Valitsuse istungi protokollile kirjutavad alla alevivanem või tema asendaja ja protokollija. (3) Volikogu või valitsuse komisjoni koosoleku protokollile kirjutab alla koosoleku juhataja. (4) Protokollile alla kirjutanud isikud vastutavad protokollis sisalduvate andmete õigsuse eest. (5) Protokolli kantakse istungi või koosoleku toimumise aeg ja koht, osavõtjate nimed, arutusele tulevad küsimused ning nende kohta vastuvõetud otsustused ning otsustajate või küsimuste algatajate eriarvamused. (6) Volikogu istungite protokollid peavad olema kättesaadavad igaühele. (7) Valitsuse istungite ning volikogu ja valitsuse komisjonide koosolekute protokollid peavad olema igaühele kättesaadavad volikogu sätestatud korras. (8) Üldkättesaadavaks ei tehta protokollides sisalduvaid andmeid, mille väljastamine on seadusega piiratud või mõeldud alevi ametiasutuste siseseks kasutamiseks. (9) Protokollid ja teised dokumendid peavad vastama haldusdokumentidele kehtestatud põhinõuetele. VI. MAJANDUS JA EELARVE. KOHALIKUD MAKSUD JA KOORMISED 52. Munitsipaalomand (1) Munitsipaalomand on alevile kuuluv vara. (2) Alevivara valitsemine 1) Alevivara valitsemine on alevivara valitseja ja volitatud asutuse õigus ja kohustus alevi põhimääruse ja teiste õigusaktide alusel korraldada alevivara valdamist, kasutamist ja käsutamist. 2) Alevivara valitsejad on alevi ametiasutused. 3) Alevivara valitsema volitatud asutused on alevi ametiasutuste hallatavad asutused, kellele alevi õigusaktidega ettenähtud korras on alevivara valitseja oma valitsemisel oleva vara valdusse andnud. 4) Alevivara täieneb seaduse ja tehingu alusel. 5) Alevi poolt omandatav vara loetakse alevivara valitseja valitsemisel olevaks, kellele või kelle valitsemisel olevale volitatud asutusele see vara alevi õigusaktidega sätestatud korras või tehingute alusel tuleb üle anda või kes on õigustatud või kohustatud selle vastu võtma. Kui niisugust alevivara valitsejat või asutust alevi õigusaktidest otseselt ei selgu, määrab vara edasise valitsemise valitsus. (3) Alevivara kasutamine 1) Alevivara kasutatakse: -- avalikuks otstarbeks; -- alevi valitsemiseks; -- alevile tulu saamiseks. 2) Avalikuks otstarbeks kasutatakse alevi omandis olevat avalikku asja ja seaduses sätestatud juhtudel ka selleks määratud alevi omandis olevat eraasja. 3) Alevi valitsemiseks kasutatakse alevi omandis olevat eraasja, mis on vajalik alevivara valitseja ja tema valitsemisalas olevate volitatud asutuste õiguste teostamiseks ja kohustuste täitmistele. 4) Alevivara kasutab kas alevivara valitseja ise või volitatud asutus ise või annab selle seaduses ja alevi õigusaktidega sätestatud korras teise alevivara valitseja või teise alevivara valitsema volitatud asutuse või teise isiku kasutusse. Teise alevivara valitseja või teise alevivara valitsema volitatud asutuse kasutusse antakse alevivara tasuta ja tähtaega määramata. 5) Kui alevivara ei ole vajalik avalikuks otstarbeks või alevi valitsemiseks, võib seda kasutada tulu saamiseks seaduses ja alevi õigusaktidega sätestatud korras. (4) Alevivara käsutamine 1) Alevivara võib võõrandada, kui: -- vara ei ole vajalik avalikuks otstarbeks ega alevi valitsemiseks; -- vara on muutunud kõlbmatuks avaliku kasutamise või alevi valitsemise otstarbeks; -- vara on vajalik riigile või teistele avalik-õiguslikele juriidilistele isikutele nende seaduses sätestatud ülesannete täitmiseks; -- võõrandamine on ette nähtud seaduses või alevi õigusaktidega sätestatud korras. 2) Alevi omandiks olevad sotsiaal- ja kultuuriobjektid ning muinsuskaitselise või looduskaitselise väärtusega varad võivad kuuluda piiratud tsiviilkäibega alevivara hulka. Nimetatud varade nimekirja kinnitab volikogu valitsuse ettepanekul. 3) Vallasasi või maatüki oluliseks osaks olev ehitis või rajatis tunnistatakse kõlbmatuks, kantakse maha või vajadusel hävitatakse seaduses ja alevi õigusaktidega sätestatud korras. (5) Alevil on ostueesõigus alevi haldusterritooriumil asuva ehitise võõrandamisel eraõiguslike isikute poolt, kui seda ehitist on osaliselt või tervikuna enne võõrandamist ühe aasta jooksul kasutatud haridus-, tervishoiu-, kultuuri- või kasvatusasutusena. Muus osas kohaldatakse ostueesõigusele asjaõigusseaduse sätteid. 53. Majandustegevus ja osalemine juriidilistes isikutes (1) Alev võib teenuste osutamiseks asutada alevi asutusi, mis ei ole juriidilised isikud, ja olla osanikuks või aktsionäriks alevi seisukohast olulises äriühingus, samuti asutada sihtasutusi ja olla mittetulundusühingute liikmeks. (2) Alevi asutuse asutamise ning selle tegevuse lõpetamise otsustab ning põhimääruse ja selle muutmise kinnitab volikogu. Asutuse juhi kinnitab ametisse valitsus alevivanema ettepanekul. (3) Osaühingu, aktsiaseltsi ja sihtasutuse, mille ainuasutaja on alev, samuti mille ainus osanik või aktsionär on alev, asutamise ja lõpetamise otsustab ning põhikirja ja selle muudatused kinnitab volikogu. Äriühingu nõukogu liikmed nimetab, samuti muid asutaja, osaniku või aktsionäri õigusi teostab valitsus. Kui osaühingul ei ole nõukogu, nimetab valitsus juhatuse liikmed. (4) Kui sihtasutusel on mitu asutajat või kui äriühingus osaleb lisaks alevile ka teisi osanikke või aktsionäre, samuti kui alev osaleb mittetulundusühingus, otsustab osalemise ja selle lõpetamise volikogu. Muus osas teostab osaniku-, aktsionäri-, asutaja- või liikmeõigusi valitsuse nimetatud isik. (5) Alevil on õigus oma ülesannete täitmiseks sõlmida lepinguid. 54. Kohalikud maksud (1) Volikogu kehtestab maksud ja maksumäärade muudatused enne alevieelarve või lisaeelarve vastuvõtmist või eelarve muutmist ja neid rakendatakse eelarveaasta algusest või koos lisaeelarve või eelarve muutmisega. (2) Kohalikud maksud kehtestatakse volikogu määrusega (maksumäärus). Maksumäärus jõustub ja avalikustatakse käesolevas põhimääruses sätestatud korras. (3) Kohalike maksude maksuhalduriks on valitsus, kes korraldab maksude kogumist. (4) Kohalik maks ei tohi takistada inimeste, kaupade ja teenuste vaba liikumist. (5) Maksuobjekti ei tohi maksustada rohkem kui ühe kohaliku maksuga. 55. Koormised (1) Seaduses kehtestatud korras võib volikogu panna alevi haldusterritooriumil asuva kinnisvara omanikele või valdajatele kohustuslikke reaalkoormisi. (2) Koormis on kohustus, mis seaduse alusel kehtestatakse volikogu määrusega füüsilistele ja juriidilistele isikutele kohustuslike tööde tegemiseks alevi territooriumil kehtestatud heakorraeeskirja täitmiseks ja loodusobjektide kaitseks. (3) Koormise võib kehtestada füüsilistele või juriidilistele isikutele nende omandis või valduses oleva kinnistu või muu nende kasutuses oleva territooriumi ning sellega vahetult piirneva üldkasutatava territooriumi heakorra tagamiseks. (4) Koormise määramisel kehtestatakse koormise olemus, ulatus, täitmise tingimused ja kord. (5) Isik, kellel koormise täitmise kohustus lasub, võib oma arvel lasta selle täita teisel isikul. Isiku põhjendatud taotlusel on volikogul õigus lubada isikul koormise täitmise eest maksta raha, mida peab kasutama selle koormise täitmiseks. Koormise täitmiseks vajalike tööde maksumus määratakse koormise kehtestamisel. (6) Koormise täitmist kontrollib valitsus alevi õigusaktidega sätestatud korras. (7) Koormist ei või asendada maksuga kohalikku eelarvesse. 56. Eelarve (1) Alevi iseseisev eelarve koosneb ühe eelarveaasta tuludest ja kuludest, mis kokkuvõttes viiakse tasakaalu. Eelarve kinnitab volikogu. (2) Eelarveprojekti, vastuvõetud eelarve ning eelarve muudatuste ja eelarve täitmise aruandega on igaühel õigus tutvuda alevivalitsuse sekretariaadis. (3) Alevi eelarveaasta algab 1. jaanuaril ja lõpeb 31. detsembril. 57. Eelarve tulud ja kulud (1) Eelarve tulud on: 1) laekumised maksudest; 2) laekumised alevi asutustest, äriühingutest ning alevivarast; 3) rahalised toetused ja sihtotstarbelised laekumised; 4) laenud ja intressid; 5) muud laekumised. (2) Eelarve kulud on assigneeringud: 1) seadusega pandud kohustuste täitmiseks; 2) lepingutest tulenevate kohustuste täitmiseks; 3) muude vajaduste finantseerimiseks; 4) reservfondi moodustamiseks vähemalt 1% ulatuses eelarve kuludest. 58. Eelarve koostamine ja jõustumine (1) Alevi eelarve koostatakse valla- ja linnaeelarve seaduses, käesolevas põhimääruses ja teistes seadustes sätestatud korras, arvestades alevi arengukava. (2) Eelarveprojekti koostamiseks esitavad alevi asutused ja volikogu komisjonid valitsusele kirjalikud ettepanekud eelarveaastale eelneva aasta 15. septembriks. (3) Eelarve esialgse tasakaalustatud variandi koostab valitsus 30. oktoobriks ja esitab selle tutvumiseks volikogu komisjonidele. (4) Valitsus esitab eelarveprojekti koos lõikes 5 nimetatud lisadega volikogule hiljemalt 30. novembriks. Volikogu võib mõjuvatel põhjustel nimetatud tähtaega pikendada. (5) Eelarveprojektile lisatakse: 1) eelarveprojekti seletuskiri andmetega eelmise eelarveaasta tegelike, käesolevaks eelarveaastaks määratud ja eelseisvaks eelarveaastaks kavandatud tulude ja kulude kohta vastavalt nende liigendusele; 2) andmed võetud laenudest ja emiteeritud võlakirjadest tulenevate kohustuste kohta eelseisvate eelarveaastate lõikes; 3) andmed ületulevate (enne eelarveaasta algust alustatud) ja üleminevate (pärast eelarveaasta lõppu lõpetatavate) ehituste ja ürituste kohta koos kulude üldsumma jaotusega eelarveaastate järgi; 4) volikogu komisjonide ettepanekud, mida ei ole arvestatud eelarveprojektis koos mittearvestamise põhjustega. (6) Eelarve või selle projekti muutmise ettepanekule, mis tingib nendes ettenähtud tulude vähendamise, kulude suurendamise või kulude ümberjaotamise, tuleb algatajal lisada rahalised arvestused, mis näitavad ära kulude katteks vajalikud tuluallikad. Ettepaneku läbivaatamisel tuleb selle kohta ära kuulata valitsuse arvamus. (7) Pärast eelarveprojekti ja selle kohta esitatud ettepanekute läbivaatamist võtab volikogu eelarve vastu poolthäälteenamusega. (8) Alevi eelarve jõustub eelarveaasta algusest. (9) Kui eelarve ei ole eelarveaasta alguseks vastu võetud, võib valitsus iga kuu teha kulutusi ühe kaheteistkümnendikuni lõppenud eelarveaastaks ettenähtud kulutustest. (10) Kui volikogu ei ole kolme kuu jooksul arvates eelarveaasta algusest või riigieelarve vastuvõtmisest, kui viimane ei olnud eelarveaasta alguseks vastu võetud, suutnud eelarvet vastu võtta, on volikogu tegutsemisvõimetu. 59. Eelarve muutmine. Lisaeelarve (1) Eelarves määratud assigneeringute ümberjaotamiseks esitab valitsus volikogule eelarve muutmise otsuse eelnõu. Eelarve muutmise otsus võetakse vastu samas korras kui eelarve. (2) Eelarve muutmise ettepanekule, mis toob kaasa selles ettenähtud tulude vähendamise, kulude suurendamise või kulude ümberjaotamise, tuleb algatajal lisada rahalised arvestused, mis näitavad ära kulude katteks vajalikud tuluallikad. Ettepaneku läbivaatamisel tuleb selle kohta ära kuulata volikogu vastavate komisjonide ja valitsuse arvamus. (3) Eelarve kulude täpsustamise õigus on: 1) osade ja peatükkide lõikes -- volikogul; 2) artiklite lõikes -- valitsusel. (4) Kulude tegemiseks, milleks eelarves ei ole assigneeringuid määratud või mille tegemiseks määratud assigneeringutest ei jätku, võib valitsus mitte hiljem kui kaks kuud enne eelarveaasta lõppu esitada volikogule lisaeelarve projekti. (5) Lisaeelarve projektile lisatakse: 1) põhjendused täiendavate kulude vajaduse ja nende tegemise paratamatuse kohta käesoleval eelarveaastal; 2) andmed assigneeringute kasutamise kohta, mille täiendamist taotletakse, samuti andmed lisatulude ja säästu kohta, millega lisakulud kaetakse. (6) Lisaeelarve koostamine ja vastuvõtmine toimub käesolevas põhimääruses eelarve koostamise ja vastuvõtmise kohta sätestatud korras, arvestades käesolevas punktis toodud erisusi. 60. Laenude võtmine ja andmine või tagamine (1) Alev võib võtta laenu vastavalt valla- ja linnaeelarve seaduses sätestatud ulatuses ja tingimustel. (2) Laen võetakse või võlakirjad emiteeritakse alevi arengukavas ettenähtud investeeringuteks. (3) Alevil on keelatud laenu andmine või tagamine. Laenu võib anda üksnes õppelaenuks alevieelarves selleks otstarbeks ettenähtud summa piirides. 61. Eelarve täitmine (1) Eelarve täitmist korraldab valitsus seaduses ja volikogu poolt sätestatud korras. (2) Eelarve täitmise aruande koostab valitsus ning esitab selle volikogule hiljemalt järgneva eelarveaasta 1. märtsiks. (3) Eelarve täimise aruandesse kuuluvad: 1) bilanss aruandeaastale järgneva aasta alguseks; 2) tulude ja kulude aruanne; 3) alevi reservfondi kasutamise aruanne; 4) muud volikogu poolt ettenähtud andmed. (4) Revisjonikomisjon peab enne eelarve täitmise aruande kinnitamist volikogule oma töö tulemustest aru andma ning esitama märkused ja ettepanekud puuduste kõrvaldamiseks. (5) Eelarve täitmise aruande vaatab läbi ja kinnitab volikogu poolthäälteenamusega. VII. ALEVI ARENGUKAVA 62. Arengukava vastuvõtmine ja muutmine (1) Alevi arengukava on dokument, mis sätestab alevi sotsiaalmajandusliku olukorra ning keskkonna seisundi analüüsi ja prognoosi, arengu põhisuunad, territoriaalse üldplaneeringu ja infrastruktuuri arendamise alused. (2) Alevi arengukava koostatakse vähemalt kolme eelseisva aasta kohta. (3) Volikogu teeb arengukava projekti kättesaadavaks kõigile alevielanikele ning kinnitab selle pärast vastavate ettepanekute läbivaatamist volikogu määratud ajaks. Arengukava avalikustatakse ja tehakse kõigile kättesaadavaks. (4) Hiljemalt iga aasta 1. juuliks vaatab volikogu läbi ja võtab vastu otsuse arengukava muutmise kohta. (5) Arengukava on aluseks: 1) alevieelarve koostamisele; 2) alevi üldplaneeringule; 3) rahaliste ja muude vahendite taotlemisele ning investeeringute kavandamisele sõltumata nende allikast; 4) laenude võtmisele eelarveaastast pikemaks perioodiks. 63. Üldplaneering Üldplaneering on alevi funktsioonide täitmise tagamiseks välja töötatud terviklik maakasutusplaan, mille kinnitab volikogu kuni kümneaastaseks perioodiks õigusaktides ning volikogu määrustes ja otsustes sätestatud nõudeid arvestades. Üldplaneering koostatakse kogu alevi territooriumi kohta. 64. Detailplaneering (1) Detailplaneering on planeering, mis koostatakse alevi territooriumi väiksema osa kohta ja mis on lähiaastate ehitustegevuse aluseks. (2) Detailplaneering konkretiseerib ja täpsustab alevi üldplaneeringuga fikseeritud maakasutust. (3) Detailplaneeringute kehtestamise, muutmise ja tühistamise kord kehtestatakse alevi ehitusmääruses. VIII. ALEVI KOOSTÖÖ TEISTE OMAVALITSUSTEGA 65. Koostöövormid (1) Omavalitsus võib volikogu otsusel oma huvide väljendamiseks, esindamiseks, kaitsmiseks ja ühiste ülesannete täitmiseks: 1) tegutseda ühiselt; 2) anda sellekohased volitused mõnele omavalitsusele; 3) osaleda omavalitsusüksuste liitude töös. (2) Käesoleva punkti lõikes 1 tähendatud koostöö korral võivad omavalitsused näha lepinguga ette ühisasutuste moodustamise. (3) Omavalitsusliitude liikmeks astumise või nendest lahkumise, samuti nendes alevi esindamise otsustab volikogu. 66. Omavalitsusüksuste liidu asutamine Omavalitsusüksuste liitude asutamise aluseks on omavalitsusüksuste vahel sõlmitud asutamisleping. 67. Välissuhete korraldamise alused (1) Alevil on õigus iseseisvalt astuda vastavate rahvusvaheliste organisatsioonide liikmeks või arendada nendega koostööd. (2) Rahvusvaheliste organisatsioonide liikmeks astumise või nendest lahkumise, samuti nendes alevi esindamise küsimuse otsustab volikogu. (3) Alevit esindavad välissuhtlemisel vastavalt oma pädevusele volikogu esimees ja alevivanem, kui volikogu ei ole otsustanud teisiti. IX. SUHTED RIIGIORGANITEGA JA JÄRELEVALVE 68. Alevi suhted riigiorganitega (1) Alevi ja riigi valitsusorganite suhted põhinevad seadusel ja lepingul. (2) Alev ei tohi delegeerida oma ülesandeid ja pädevust ning nende täitmiseks seadusega ettenähtud vahendeid riigi valitsusasutustele. (3) Alevivolikogul on õigus esitada Vabariigi Valitsusele ettepanekuid seaduste ning teiste õigusaktide vastuvõtmiseks või muutmiseks. 69. Omavalitsuse tegevuse riiklik järelevalve (1) Maavanem teostab järelevalvet alevi omavalitsuse tegevuse üle seadusega sätestatud korras. (2) Alevi valdusse antud riigivara kasutamist ja käsutamist kontrollib Riigikontroll. (3) Järelevalvet omavalitsuse õigustloovate aktide vastavuse üle põhiseadusele ja teistele seadustele teostab õiguskantsler. X. PÕHIMÄÄRUSE VASTUVÕTMINE, KEHTESTAMINE JA MUUTMINE 70. Põhimääruse vastuvõtmine ja muutmine (1) Põhimääruse vastuvõtmine ja muutmine toimub volikogu poolt. (2) Põhimääruse või selles tehtud muudatuse vastuvõtmiseks on vajalik volikogu koosseisu häälteenamus. (3) Põhimäärus või selles tehtud muudatused jõustuvad volikogu määratud päeval.