Riigisekretär — Riikliku arengukava meetme 1.4 "Haldussuutlikkuse tõstmine" osade "Keskne koolitus" ning "Avaliku Teenistuse Arendus- ja Koolituskeskuse ja Sisekaitseakadeemia arendamine" rakendamiseks toetuse andmise tingimused ja toetuse seire läbiviimise eeskiri — RTL, 47, 665

Käskkiri kehtestatakse «Vabariigi Valitsuse seaduse» § 79 lõike 7 ja Vabariigi Valitsuse 22. märtsi 2004. a määruse nr 81 «Struktuuritoetuse rakendusasutuste ja rakendusüksuste nimetamine ning riigi ja kohaliku omavalitsuse investeeringute meetmete loetelu kinnitamine» § 3 punkti 8 ja § 4 punkti 4 alusel ning kooskõlas «Struktuuritoetuse seaduse» § 13 lõike 5 punktiga 2 ja § 16 lõikega 1. 1. peatükk ÜLDSÄTTED § 1. Reguleerimisala Käskkiri sätestab «Struktuuritoetuse seaduse» § 2 lõike 2 punkti 1 alusel Vabariigi Valitsuse 28. jaanuari 2004. a korraldusega nr 37-k kinnitatud «Eesti riikliku arengukava Euroopa Liidu struktuurifondide kasutuselevõtuks – ühtse programmdokumendi 2004–2006» prioriteedi 1 meetme 1.4 «Haldussuutlikkuse tõstmine» osade (edaspidi alameetmed) «Keskne koolitus» ja «Avaliku Teenistuse Arendus- ja Koolituskeskuse ja Sisekaitseakadeemia arendamine» (edaspidi ATAKi ja SKA arendamine) rakendamiseks vajalike rahaliste vahendite kasutamise tingimused ja toetuse seire läbiviimise eeskirja. § 2. Struktuuritoetus Vastavalt «Struktuuritoetuse seaduse» § 2 lõikele 1 on struktuuritoetus (edaspidi toetus) riigi poolt antav rahaline abi, mida kaasrahastatakse Euroopa Liidu struktuurifondide vahenditest. 2. peatükk TOETUSE ANDMISE ALUSED § 3. Alameetme «Keskne koolitus» eesmärk ja toetatavad tegevused (1) Alameetme eesmärgiks on toetada koolitus- ja arendustegevusi Vabariigi Valitsuse iga-aastastes avaliku teenistuse koolitusprioriteetides (edaspidi koolitusprioriteedid) heaks kiidetud valdkondades, mis on suunatud avalike teenistujate ühtse oskusteabe kujundamisele, ametialaste oskuste arendamisele ning juhtimise, koostöö ja koordineerimise kvaliteedi edendamisele. (2) Alameetme raames on toetatavateks tegevusteks: 1) koolitus koolitusprioriteetides heaks kiidetud valdkondades ning avaliku teenistuse tippjuhtide arendamisele suunatud koolituste läbiviimine; 2) läbiviidava koolitusega otseselt seotud koolitusprogrammide väljatöötamine; 3) läbiviidava koolitusega otseselt seotud õppe- ja metoodiliste juhendmaterjalide väljatöötamine, tõlkimine ja kirjastamine; 4) avalike teenistujate koolitusvajaduse väljaselgitamise ning avaliku teenistuse personalijuhtimise arendamisega seotud uuringute läbiviimine. (3) Alameetme raames ei toetata: 1) struktuurifondide alast koolitust; 2) vabaharidusliku koolituse läbiviimist; 3) asutusespetsiifilise koolituse läbiviimist; 4) läbiviidava koolitusega otseselt mitteseotud koolitusprogrammide ja õppematerjalide väljatöötamist; 5) teisi tegevusi, mis ei ole kooskõlas meetme eesmärkidega. § 4. Alameetme «ATAKi ja SKA arendamine» eesmärk ja toetatavad tegevused (1) Alameetme eesmärk on arendada ATAKi ja SKA täienduskoolituskeskuse personali ja koolitajate teadmisi ja oskusi juhtimise ja avaliku halduse arendamise peamistes valdkondades. (2) Alameetme raames on toetatavateks tegevusteks: 1) tööalasel täienduskoolitusel osalemine nii Eestis kui ka välisriikides (soovitatavalt Euroopa Liidu liikmesriikides); 2) tööalaste grupikoolituste läbiviimine; 3) ametialane või valdkondlik teadmiste ja oskuste omandamine välisriigi sarnase funktsiooniga asutuse juures (soovitatavalt Euroopa Liidu liikmesriikides). (3) Alameetme raames ei toetata: 1) keeleõpet; 2) tasemeõpet; 3) osalemist vabahariduslikul koolitusel; 4) osalemist konverentsidel ja foorumitel; 5) tasemeõppe ning tugistruktuuride töötajate ja ainult tasemeõppes õpetavate õppejõudude koolitust. § 5. Toetatavate tegevuste ajaline abikõlblikkus (1) Alameetmete rakendamine toimub käesoleva käskkirja jõustumisest kuni 31. detsembrini 2008. a. (2) Alameetmete raames toetatava projekti tegevused tuleb ellu viia 12 kuu jooksul taotluse rahuldamise otsuse tegemise päevast arvates, kuid mitte hiljem kui 30. juunil 2008. a. Projekt loetakse lõppenuks pärast toetuse saajale viimase väljamakse tegemist ja lõpparuande kinnitamist. (3) Projekti rakendamine ja kulutuste tegemine peab toimuma taotluse rahuldamise otsuses märgitud projekti abikõlblikkuse perioodil, mis algab ja lõpeb taotluses märgitud projekti algus- ja lõppkuupäevadel. Projekti abikõlblikkuse perioodi varaseim kuupäev võib olla taotluse rahuldamise otsuse kuupäev. § 6. Abikõlblikud kulud (1) Abikõlblik kulu on käesolevas käskkirjas sätestatud korra kohaselt alameetme raames finantseerimisele kuuluv kulutus. (2) Alameetme «Keskne koolitus» raames on abikõlblikud kulud: 1) koolituse läbiviimisega seotud kulud, sh koolitajate tasu, koolitajate majutus- ja sõidukulud, suulise tõlke läbiviimise kulud, ruumide ja tehnika rent ning toitlustamiskulud (kuni 150 krooni osaleja kohta koolituspäeval); 2) koolitusprogrammi väljatöötamisega seotud kulud, sh eksperdi tasu; 3) õppematerjali väljaandmisega seotud kulud, sh õppematerjali väljatöötamine, toimetamine, trükkimine, tõlkimine, kujundamine; 4) uuringu läbiviimise ja avalikustamisega seotud kulud, sh uuringu läbiviijate tasud, toimetamine, trükkimine, tõlkimine, kujundamine, ruumide ja tehnika rent; 5) teavitamisega seotud kulud, sh projekti üldine tutvustamine, struktuurifondide kaasrahastamisele viitamise ja sümboolika kasutamisega kaasnevad kulud. (3) Alameetme «ATAKi ja SKA arendamine» raames on abikõlblikud järgmised kulud: 1) koolituse läbiviimisega seotud kulud, sh koolitajate tasu, koolitajate majutus- ja sõidukulud, koolitusega seotud õppematerjalide soetamise kulud, suulise tõlke läbiviimise kulud; 2) avatud koolitusel osalemise kulud, sh koolituse maksumus; 3) välislähetuse kulud vastavalt Vabariigi Valitsuse 22. detsembri 2000. a määruses nr 453 «Töölähetuse kulude hüvitiste ja päevaraha määrad ning nende maksmise tingimused ja kord» kehtestatud piirmääradele ja lähetava asutuse sisekorraeeskirjadele; 4) teavitamisega seotud kulud, sh projekti üldine tutvustamine, struktuurifondide kaasrahastamisele viitamise ja sümboolika kasutamisega kaasnevad kulud. (4) Käibemaks on abikõlblik käesoleva käskkirja §-s 7 nimetatud juhtudel. (5) Mitteabikõlblikud on kulud, mis ei vasta Eesti ja Euroopa Liidu õigusaktidega kehtestatud abikõlblikkuse nõuetele. Mitteabikõlblikuks kuluks loetakse muu hulgas järgmisi kulusid: 1) koolitusel osalejate riigisisesed majutus- ja sõidukulud; 2) erisoodustusena käsitletavad kulud; 3) projekti ettevalmistamisega seotud kulud; 4) organisatsiooni üldkulud; 5) mitterahalised kulud; 6) viivised ja leppetrahvid; 7) käibemaks käesoleva käskkirja §-s 7 nimetatud juhtudel; 8) muud projektiga otseselt mitte seotud ning projekti elluviimise seisukohast põhjendamatud ja ebaolulised kulud. (6) Kõik toetatavad kulud peavad olema projekti elluviimisega otseselt seotud, põhjendatud, läbipaistvad ja detailselt kirjeldatud. Toetatavate kulude hulka võib arvata ainult need abikõlblikud kulud, mis on tehtud projekti abikõlblikkuse perioodil. § 7. Abikõlblik ja mitteabikõlblik käibemaks (1) Käibemaks on abikõlblik, kui toetuse saaja ei ole käibemaksukohustuslane vastavalt «Käibemaksuseaduse» §-des 19 ja 20 sätestatule. (2) Kui toetuse saaja muutub käibemaksukohustuslaseks vastavalt «Käibemaksuseaduse» §-le 19 või §-le 20, peab ta sellest teavitama Riigikantseleid. Koos käibemaksukohustuslaseks registreerimise järgse väljamakse taotlusega tuleb esitada maksuhalduri tõend käibemaksukohustuslasena registreerimise kohta. Alates käibemaksukohustuslasena registreerimise kuupäevast on käibemaks kas mitteabikõlblik või abikõlblik vastavalt lõikele 3. (3) Käibemaksukohustuslasest toetuse saaja puhul on käibemaks abikõlblik, kui projekti raames soetatakse kaupu ja teenuseid vaid maksuvaba käibe tarbeks või ettevõtlusega mitteseotud eesmärkidel, mille sisendkäibemaks ei kuulu mahaarvamisele vastavalt «Käibemaksuseaduse» § 29 lõikes 1 sätestatule. (4) Käibemaks ei ole abikõlblik, kui käibemaks on arvestatud või seda on võimalik arvestada maksukohustuslase poolt mahaarvatava sisendkäibemaksu hulka vastavalt «Käibemaksuseaduse» § 29 lõikes 1 sätestatule. (5) Käibemaks ei ole abikõlblik, kui toetuse saaja kasutab proportsionaalset sisendkäibemaksu mahaarvamise meetodit vastavalt «Käibemaksuseaduse» §-s 33 sätestatule. (6) Kui toetuse saaja kustutatakse käibemaksukohustuslasena käibemaksukohustuslaste registrist vastavalt «Käibemaksuseaduse» §-le 22, peab ta sellest teavitama Riigikantseleid. Koos käibemaksukohustuslase staatuse muutmise registreerimise järgse väljamakse taotlusega tuleb esitada maksuhalduri tõend toetuse saaja käibemaksukohustuslaste registrist kustutamise kohta. Juhul kui toetuse saaja ei ole Riigikantselei avaliku teenistuse struktuuritoetuste talitust (edaspidi rakendusüksus) teavitanud, loetakse käibemaks jätkuvalt mitteabikõlblikuks. § 8. Toetuse määr (1) Eraldatav toetus võib moodustada maksimaalselt 75% projekti abikõlblikust kogumaksumusest. (2) Toetuse saaja rahaline panus projekti peab moodustama vähemalt 25% projekti abikõlblikust kogumaksumusest. 3. peatükk TAOTLEJAD JA NÕUDED TAOTLUSELE § 9. Toetuse taotlejad (1) Alameetme «Keskne koolitus» raames on õigus toetust taotleda Riigikantselei avaliku teenistuse osakonna koolitustalitusel. (2) Alameetme «ATAKi ja SKA arendamine» raames on õigus toetust taotleda ATAK-il ja SKA-l. § 10. Nõuded taotlusele (1) Projekt, mille rahastamist alameetme «Keskne koolitus» raames taotletakse, peab: 1) vastama käesoleva käskkirja § 3 lõikes 1 nimetatud alameetme eesmärkidele; 2) kirjeldatud tegevused peavad vastama käesoleva käskkirja § 3 lõikes 2 nimetatud alameetme raames toetatavatele tegevustele. (2) Projekt, mille rahastamist alameetme «ATAKi ja SKA arendamine» raames taotletakse, peab: 1) vastama käesoleva käskkirja § 4 lõikes 1 nimetatud alameetme eesmärkidele; 2) kirjeldatud tegevused peavad vastama käesoleva käskkirja § 4 lõikes 2 nimetatud alameetme raames toetatavatele tegevustele. 4. peatükk TAOTLUSE MENETLEMINE § 11. Taotluse esitamine (1) Toetuse taotlemiseks esitab taotleja riigisekretäri poolt määratud tähtajaks vormikohase taotluse (lisa 1 või lisa 2) rakendusüksusele kirjalikult paberkandjal ja elektrooniliselt. (2) Taotlejaid teavitatakse taotluse esitamise tähtajast kirjalikult vähemalt 28 kalendripäeva enne taotluste esitamise tähtpäeva. (3) Taotluse esitamise kuupäevaks loetakse taotluse Riigikantseleisse saabumise kuupäev. Pärast tähtpäeva Riigikantseleisse saabunud taotlus loetakse õigeaegselt esitatuks juhul, kui postitempli kuupäevaks on riigisekretäri poolt määratud tähtpäev. (4) Taotlus vaadatakse viivitamata läbi. Kui taotluse läbivaatamisel avastatakse selles ebatäpsusi, teavitab rakendusüksus sellest kohe taotlejat ja määrab puuduste kõrvaldamise tähtaja. Puuduste kõrvaldamiseks antakse taotlejale 10 kalendripäeva, kuid mitte rohkem, kui on jäänud taotluste esitamise tähtpäevani. (5) Taotluse rahuldamise või rahuldamata jätmise otsus tehakse 56 kalendripäeva jooksul alates taotluste esitamise tähtpäevast. § 12. Taotleja ja taotluse vastavaks tunnistamine (1) Rakendusüksus kontrollib taotleja ja taotluse vastavust käesolevas käskkirjas nende suhtes esitatud nõuetele. (2) Riigisekretär teeb taotleja vastavaks tunnistamise otsuse, kui taotleja vastab käesolevas käskkirjas taotlejale esitatud nõuetele. (3) Riigisekretär teeb taotluse vastavaks tunnistamise otsuse, kui taotlus vastab käesolevas käskkirjas taotlusele esitatud nõuetele. (4) Kui taotleja või taotlus ei vasta käskkirjas taotlejale ja taotlusele esitatud nõuetele, teeb riigisekretär taotluse rahuldamata jätmise otsuse. (5) Rakendusüksus teavitab taotlejat kirjalikult käesoleva paragrahvi lõigetes 2–4 nimetatud otsusest 5 kalendripäeva jooksul otsuse tegemisest arvates. § 13. Taotluse hindamine (1) Vastavaks tunnistatud taotlusi hindavad eksperdid, kes on riigisekretäri poolt moodustatud meetme juhtkomisjoni (edaspidi komisjon) liikmed. Vajadusel võib taotluste hindamisse komisjoni esimehe otsusel täiendavalt kaasata eksperte. (2) Komisjoni liikmed hindavad vastavaks tunnistatud taotlusi skaalal 1–5 hindamislehe alusel (lisa 3) järgmiste hindamiskriteeriumide lõikes: 1) projekti eesmärgipärasus, osakaal kuni 30% maksimaalsest koondhindest; 2) projekti mõju, osakaal kuni 20% maksimaalsest koondhindest; 3) projekti sisu ja metoodika, osakaaluga kuni 30% maksimaalsest koondhindest; 4) projekti majanduslik efektiivsus, osakaal kuni 20% maksimaalsest koondhindest. (3) Komisjoni liikmete antud hinnete summa aritmeetilise keskmisena kujuneb taotluste koondhinne. § 14. Taotluse rahuldamine ja rahuldamata jätmine (1) Rahuldamisele kuuluvad taotlused, mille hinne on vähemalt 60% maksimaalsest koondhindest ning mille rahastamise summa ei ületa vastava alameetme taotluste rahastamise eelarvet ja mille osas on komisjon teinud riigisekretärile taotluse rahuldamise ettepaneku. Riigisekretär teeb komisjoni ettepanekul taotluse rahuldamise või rahuldamata jätmise otsuse. (2) Rakendusüksus teatab taotlejale kirjalikult käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud otsusest 5 kalendripäeva jooksul otsuse tegemise päevast arvates. Taotleja kinnitab oma valmisolekut toetuse kasutamiseks või soovist toetusest loobuda kirjalikult (edaspidi kinnituskiri) rakendusüksusele 14 kalendripäeva jooksul pärast teate saamist. § 15. Taotluse rahuldamise otsus Taotluse rahuldamise otsuses märgitakse vähemalt: 1) otsuse tegija; 2) otsuse tegemise kuupäev ja otsuse number; 3) otsuse tegemise alused; 4) toetuse saaja; 5) toetatava projekti nimetus; 6) toetuse suurus Eesti kroonides ning selle osakaal projekti abikõlblikest kuludest; 7) projekti kulude abikõlblikkuse algus- ja lõppkuupäev; 8) toetuse väljamaksete tingimused; 9) projekti aruandele lisaks esitatavad dokumendid ja aruande esitamise tähtaeg; 10) viited õigusaktidele, millega sätestatakse toetuse saaja kohustused ja toetuse tagasi nõudmise alused; 11) otsuse vaidlustamise kord; 12) toetuse saaja kinnituskirja nõue. § 16. Taotluse rahuldamata jätmise otsus Taotluse rahuldamata jätmise otsuses märgitakse vähemalt: 1) otsuse tegija; 2) otsuse tegemise kuupäev ja otsuse number; 3) otsuse tegemise alused; 4) toetuse taotleja; 5) taotletud projekti nimetus; 6) taotluse rahuldamata jätmise põhjendus; 7) otsuse vaidlustamise kord. § 17. Taotluse rahuldamise otsuse muutmine (1) Toetuse saaja on kohustatud taotlema rakendusüksuselt taotluse rahuldamise otsuse muutmist juhul, kui toetuse saaja soovib muuta: 1) projekti abikõlblikkuse algus- või lõppkuupäeva; 2) projekti tegevusi; 3) projekti näitajaid (lisa 1 või 2 punkt 2.4) rohkem kui 15% ulatuses; 4) projekti eelarvet kululiikide või tegevuste lõikes rohkem kui 10% eelarve mahust. (2) Toetuse saaja on kohustatud rakendusüksust kohe teavitama, kui muudetakse tegevuste elluviimise aegu või muutuvad kontaktandmed. (3) Toetuse saajal ei ole õigust taotleda taotluse rahuldamise otsuses määratud toetuse suurendamist. (4) Riigisekretär otsustab taotluse rahuldamise otsuse muutmise 21 kalendripäeva jooksul pärast vastavasisulise taotluse saamist. 5. peatükk TOETUSE VÄLJAMAKSED § 18. Toetuse väljamaksed (1) Toetuse väljamakseid teostatakse vastavalt rahandusministri poolt «Struktuuritoetuse seaduse» § 11 lõike 2 punkti 2 alusel kehtestatud struktuuritoetuse väljamaksmise korrale ja taotluse rahuldamise otsuses toodud tingimustele. (2) Toetuse saaja esitab rakendusüksusele väljamakse taotluse (lisa 4) kuu 1. või 15. kuupäevaks. Väljamakse taotlusele lisab toetuse saaja kuludokumentide ja maksete toimumist tõendavate dokumentide või ettemakse vajadust tõendavate dokumentide kinnitatud koopiad. (3) Rakendusüksus kontrollib toetuse saaja esitatud väljamakse taotlust ning kuludokumentide ja maksete toimumist tõendavate dokumentide või ettemakse vajadust tõendavate dokumentide koopiaid. (4) Kui toetuse saaja esitatud väljamakse taotlus on korrektselt täidetud ja kulud on abikõlblikud ning vastavuses taotluse rahuldamise otsusega, edastab rakendusüksus väljamakse taotluse makseasutusele hiljemalt 14 kalendripäeva jooksul väljamakse taotluse rakendusüksusesse saabumise päevast arvates. (5) Kui toetuse saaja esitatud väljamakse taotlus on puudulik, teavitab rakendusüksus toetuse saajat kohe esinenud puudustest. Väljamakse tegemiseks peab toetuse saaja esitama uue väljamakse taotluse. (6) Viimane väljamakse taotlus esitatakse koos projekti lõpparuandega. Viimane väljamakse tehakse pärast projekti lõpparuande heakskiitmist. Viimane väljamakse peab moodustama vähemalt 15% taotluse rahuldamise otsuses märgitud toetuse summast. 6. peatükk PROJEKTI SEIRE EESKIRI § 19. Projekti seirearuandlus (1) Toetuse seiret teostatakse seirearuandluse kaudu, mis koosneb vahearuandest ja lõpparuandest (lisad 5 ja 6) (edaspidi aruanne). (2) Aruanne esitatakse rakendusüksusele taotluse rahuldamise otsuses määratud kuupäevaks. (3) Aruandele lisatakse: 1) tegevuste elluviimiseks saadud hinnapakkumiste koopiad koos valiku põhjendusega; 2) koolitusteenuse pakkuja poolt kinnitatud koolitusel osalenute nimekiri; 3) detailne eelarve täitmise aruanne; 4) muud taotluse rahuldamise otsuses nimetatud dokumendid. § 20. Projekti seirearuandluse kontrollimine ja kinnitamine (1) Rakendusüksus kontrollib toetuse saaja aruande vormikohasust ning esitatud andmete õigsust ja täielikkust. (2) Kui aruandes esineb puudusi või on vaja esitada täiendavat informatsiooni, teavitab rakendusüksus sellest toetuse saajat 14 kalendripäeva jooksul aruande rakendusüksusesse saabumise päevast arvates ning määrab puuduste kõrvaldamise või täiendava informatsiooni esitamise tähtaja. (3) Toetuse saaja esitatud aruande kinnitab riigisekretär. Rakendusüksus teavitab toetuse saajat aruande kinnitamisest kirjalikult 5 kalendripäeva jooksul pärast aruande kinnitamist. 7. peatükk KÄSKKIRJA RAKENDAMINE § 21. Käskkirja jõustumine Käesolev käskkiri jõustub 2005. aasta 3. mail. § 22. Avaldamine Käskkiri avaldada Riigi Teatajas. Riigisekretär Heiki LOOT Riigisekretäri 29. aprilli 2005. a käskkirja nr 63 lisa 1 VORM A

Riigisekretäri 29. aprilli 2005. a käskkirja nr 63 lisa 2 VORM A

Riigisekretäri 29. aprilli 2005. a käskkirja nr 63 lisa 3

Riigisekretäri 29. aprilli 2005. a käskkirja nr 63 lisa 4

Riigisekretäri 29. aprilli 2005. a käskkirja nr 63 lisa 5 VORM A

Riigisekretäri 29. aprilli 2005. a määruse nr 63 lisa 5 VORM B

Riigisekretäri 29. aprilli 2005. a käskkirja nr 63 lisa 6 VORM A

Riigisekretäri 29. aprilli 2005. a käskkirja nr 63 lisa 6 VORM B