Riigisekretär — Riikliku arengukava meetme 1.4 "Haldussuutlikkuse tõstmine" osade "Juhtimiskoolitus" ja "Stipendiumiprogramm" rakendamiseks toetuse andmise tingimused ja toetuse seire läbiviimise eeskiri — RTL, 47, 666

Käskkiri kehtestatakse «Vabariigi Valitsuse seaduse» § 79 lõike 7 ja Vabariigi Valitsuse 22. märtsi 2004. a määruse nr 81 «Struktuuritoetuse rakendusasutuste ja rakendusüksuste nimetamine ning riigi ja kohaliku omavalitsuse investeeringute meetmete loetelu kinnitamine» § 3 punkti 8 ja § 4 punkti 4 alusel ning kooskõlas «Struktuuritoetuse seaduse» § 13 lõike 5 punktiga 2 ja § 16 lõikega 1. 1. peatükk ÜLDSÄTTED § 1. Reguleerimisala Käskkiri sätestab «Struktuuritoetuse seaduse» § 2 lõike 2 punkti 1 alusel Vabariigi Valitsuse 28. jaanuari 2004. a korraldusega nr 37-k kinnitatud «Eesti riikliku arengukava Euroopa Liidu struktuurifondide kasutuselevõtuks – ühtse programmdokumendi 2004–2006» prioriteedi 1 meetme 1.4 «Haldussuutlikkuse tõstmine» osade (edaspidi alameetmed) «Juhtimiskoolitus» ja «Stipendiumiprogramm» rakendamiseks vajalike rahaliste vahendite kasutamise tingimused ja toetuse seire läbiviimise eeskirja. § 2. Struktuuritoetus Vastavalt «Struktuuritoetuse seaduse» § 2 lõikele 1 on struktuuritoetus (edaspidi toetus) riigi poolt antav rahaline abi, mida kaasrahastatakse Euroopa Liidu struktuurifondide vahenditest. 2. peatükk TOETUSE ANDMISE ALUSED § 3. Alameetme «Juhtimiskoolitus» eesmärk ja toetatav tegevus (1) Alameetme eesmärgiks on riigi- ja kohaliku omavalitsuse asutuste juhtimisvõimekuse tõstmine avalike teenistujate juhtimisalase koolituse toetamise kaudu. (2) Alameetme raames on toetatavaks tegevuseks tööalase täienduskoolituse läbiviimine juhtimismeetodite ja -süsteemide ning juhtimise arendamisega seotud valdkondades. (3) Alameetme raames ei toetata: 1) tasemekoolitusel ja vabahariduslikul koolitusel osalemist; 2) seminaridel, konverentsidel, foorumitel ja teabepäevadel osalemist; 3) tarkvaraalast koolitust ning arvutiõpet; 4) keeleõpet; 5) teisi tegevusi, mis ei ole kooskõlas meetme eesmärkidega. § 4. Alameetme «Stipendiumiprogramm» eesmärk ja toetatav tegevus (1) Alameetme eesmärgiks on toetada juhtimise ja avaliku halduse arendamise alaste teadmiste ja oskuste omandamist välisriigi (soovitatavalt Euroopa Liidu) või Euroopa Liidu haldusasutuse juures, et edendada oskusteabe ja parimate praktikate levikut Eesti avalikus halduses. (2) Alameetme raames on toetatavaks tegevuseks asutuse või ametikoha valdkonnaga seotud stažeerimine välisriigi või Euroopa Liidu haldusasutuse juures, sealhulgas osalemine alameetme eesmärgiga seotud koolitusel. Koolituse maht võib moodustada maksimaalselt 50% stažeerimise kogumahust. § 5. Toetatavate tegevuste ajaline abikõlblikkus (1) Alameetmete rakendamine toimub käesoleva käskkirja jõustumisest kuni 31. detsembrini 2008. a. (2) Alameetmete raames toetatava projekti tegevused tuleb ellu viia 12 kuu jooksul taotluse rahuldamise otsuse tegemise päevast arvates, kuid mitte hiljem kui 30. juunil 2008. a. Projekt loetakse lõppenuks pärast toetuse saajale viimase väljamakse tegemist ja lõpparuande kinnitamist. (3) Projekti rakendamine ja kulutuste tegemine peab toimuma taotluse rahuldamise otsuses märgitud projekti abikõlblikkuse perioodil, mis algab ja lõpeb taotluses märgitud projekti algus- ja lõppkuupäevadel. Projekti abikõlblikkuse perioodi varaseim kuupäev võib olla taotluse rahuldamise otsuse kuupäev. § 6. Abikõlblikud kulud (1) Abikõlblik kulu on käesolevas käskkirjas sätestatud korra kohaselt alameetme raames finantseerimisele kuuluv kulutus. (2) Alameetme «Juhtimiskoolitus» raames on abikõlblikud kulud: 1) koolituse läbiviimisega seotud kulud, sh koolitajate tasu, koolitajate majutus- ja sõidukulud, koolituse läbiviimiseks vajalike ruumide ja tehnika rent, suulise tõlke läbiviimise kulud, õppematerjalide kulu, koolitusprogrammi väljatöötamise kulud; 2) teavitamisega seotud kulud, sh projekti üldine tutvustamine, struktuurifondide kaasrahastusele viitamise ja sümboolika kasutamisega kaasnevad kulud. (3) Alameetme «Stipendiumiprogramm» raames on abikõlblikud järgmised kulud: 1) välislähetuse kulud vastavalt Vabariigi Valitsuse 28. märtsi 2001. a määrusega nr 108 «Teenistuslähetuse kulude hüvitamise ja päevaraha maksmise tingimused, ulatus ja kord» kehtestatud piirmääradele ja vastavalt lähetatava asutuse sisesele korrale; 2) koolitusel osalemise tasu; 3) teavitamisega seotud kulud, sh projekti üldine tutvustamine, struktuurifondide kaasrahastamisele viitamise ja sümboolika kasutamisega kaasnevad kulud. (4) Käibemaks on abikõlblik käesoleva käskkirja §-s 7 nimetatud juhtudel. (5) Mitteabikõlblikud on kulud, mis ei vasta Eesti ja Euroopa Liidu õigusaktidega kehtestatud abikõlblikkuse nõuetele. Mitteabikõlblikuks kuluks loetakse muu hulgas järgmisi kulusid: 1) koolitatavate riigisisesed majutus- ja sõidukulud; 2) erisoodustusena käsitletavad kulud; 3) projekti ettevalmistamisega seotud kulud; 4) avalike teenistujate töötasud; 5) mitterahalised kulud; 6) organisatsiooni üldkulud; 7) viivised ja leppetrahvid; 8) käibemaks käesoleva käskkirja §-s 7 nimetatud juhtudel; 9) muud projektiga otseselt mitte seotud ning elluviimise seisukohast põhjendamatud ja ebaolulised kulud. (6) Kõik toetatavad kulud peavad olema projekti elluviimisega otseselt seotud, põhjendatud, läbipaistvad ja detailselt kirjeldatud. Toetatavate kulude hulka võib arvata ainult need abikõlblikud kulud, mis on tehtud projekti abikõlblikkuse perioodil. § 7. Abikõlblik ja mitteabikõlblik käibemaks (1) Käibemaks on abikõlblik, kui toetuse saaja ei ole käibemaksukohustuslane vastavalt «Käibemaksuseaduse» §-des 19 ja 20 sätestatule. (2) Kui toetuse saaja muutub käibemaksukohustuslaseks vastavalt «Käibemaksuseaduse» §-le 19 või §-le 20, peab ta sellest teavitama Riigikantseleid. Koos käibemaksukohustuslaseks registreerimise järgse väljamakse taotlusega tuleb esitada maksuhalduri tõend käibemaksukohustuslasena registreerimise kohta. Alates käibemaksukohustuslasena registreerimise kuupäevast on käibemaks kas mitteabikõlblik või abikõlblik vastavalt lõikele 3. (3) Käibemaksukohustuslasest toetuse saaja puhul on käibemaks abikõlblik, kui projekti raames soetatakse kaupu ja teenuseid vaid maksuvaba käibe tarbeks või ettevõtlusega mitteseotud eesmärkidel, mille sisendkäibemaks ei kuulu mahaarvamisele vastavalt «Käibemaksuseaduse» § 29 lõikes 1 sätestatule. (4) Käibemaks ei ole abikõlblik, kui käibemaks on arvestatud või seda on võimalik arvestada maksukohustuslase poolt mahaarvatava sisendkäibemaksu hulka vastavalt «Käibemaksuseaduse» § 29 lõikes 1 sätestatule. (5) Käibemaks ei ole abikõlblik, kui toetuse saaja kasutab proportsionaalset sisendkäibemaksu mahaarvamise meetodit vastavalt «Käibemaksuseaduse» §-s 33 sätestatule. (6) Kui toetuse saaja kustutatakse käibemaksukohustuslasena käibemaksukohustuslaste registrist vastavalt «Käibemaksuseaduse» §-le 22, peab ta sellest teavitama Riigikantseleid. Koos käibemaksukohustuslase staatuse muutmise registreerimise järgse väljamakse taotlusega tuleb esitada maksuhalduri tõend toetuse saaja käibemaksukohustuslaste registrist kustutamise kohta. Juhul kui toetuse saaja ei ole Riigikantseleid teavitanud, loetakse käibemaks jätkuvalt mitteabikõlblikuks. § 8. Toetuse määr (1) Eraldatav toetus võib moodustada maksimaalselt 75% projekti abikõlblikust kogumaksumusest. (2) Toetuse saaja või projekti partneri rahaline panus projekti peab moodustama vähemalt 25% projekti abikõlblikust kogumaksumusest. 3. peatükk NÕUDED TAOTLEJALE JA TAOTLUSELE § 9. Nõuded taotlejale (1) Alameetme «Juhtimiskoolitus» raames saavad toetust taotleda: 1) valitsusasutused «Vabariigi Valitsuse seaduse» § 39 mõttes ja muud riigi ametiasutused «Avaliku teenistuse seaduse» § 2 lõike 2 mõttes; 2) kohaliku omavalitsuse üksuste liidud «Kohaliku omavalitsuse üksuste liitude seaduse» § 2 ja § 3 mõttes. (2) Alameetme «Stipendiumiprogramm» raames saavad toetust taotleda kõik käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud asutused ja kohaliku omavalitsuse ametiasutused «Avaliku teenistuse seaduse» § 2 lõike 3 mõttes. § 10. Projekti partnerid (1) Taotleja võib projekti kaasata partnereid. Projekti partner võib osaleda projekti elluviimises rahalise panusega. Projekti partner kinnitab osalemist projektis partneri kinnituskirjas. (2) Projekti partneriks võivad olla käesoleva käskkirja §-s 9 nimetatud asutused, kes on vajalikud projekti edukaks teostamiseks. § 11. Nõuded taotlusele (1) Projekt, mille rahastamist taotletakse, peab vastama alameetme eesmärkidele ning kirjeldatud tegevused peavad vastama alameetme raames toetatavatele tegevustele. (2) Alameetme «Juhtimiskoolitus» taotlusele (lisa 1) peavad olema lisatud järgmised dokumendid: 1) projekti eelarve, mille kulud peavad vastama käesoleva käskkirja §-s 6 nimetatud abikõlblikele kuludele; 2) projekti eelarve aegtabel; 3) projekti eelarve seletuskiri; 4) pakkujate paljususe korral vähemalt kolm võrreldavat koolitusteenuse pakkumist koos eelistatud pakkumise põhjendusega. Juhul kui taotleja ei esita kolme pakkumist, peab see olema põhjendatud. Pakkumine peab muu hulgas sisaldama koolitusel käsitletavate teemade kirjeldust, koolituse läbiviijate või lektorite nimesid, koolituse toimumise eeldatavat aega ja kohta ning pakkumise maksumust; 5) projekti partneri olemasolul projekti partneri kinnituskiri. (3) Alameetme «Stipendiumiprogramm» taotlusele (lisa 2) peavad olema lisatud järgmised dokumendid: 1) projekti eelarve, mille kulud vastavad käesoleva käskkirja §-s 6 nimetatud abikõlblikele kuludele; 2) projekti eelarve aegtabel; 3) projekti eelarve seletuskiri; 4) projektis osaleva ametniku ametijuhendi kinnitatud koopia, juhul kui see on olemas, või kinnitatud teenistusülesannete loetelu; 5) kinnituskiri projektis osalevat ametnikku vastuvõtvalt organisatsioonilt; 6) projekti aja- ja tegevuskava; 7) projekti partneri olemasolul projekti partneri kinnituskiri. 4. peatükk TAOTLUSE MENETLEMINE § 12. Taotluse esitamine (1) Igal kalendriaastal korraldatakse vähemalt kaks alameetmete avatud taotlusvooru. (2) Taotlusvooru kuulutused avaldatakse vähemalt 28 kalendripäeva enne taotluste esitamise tähtpäeva Riigikantselei koduleheküljel ja vähemalt ühes üleriigilises päevalehes. (3) Vormikohased taotlused esitatakse kirjalikult paberkandjal hiljemalt taotlusvooru lõppkuupäevaks Riigikantseleile ning elektrooniliselt taotlusvooru kuulutusel nimetatud e-posti aadressil. Taotleja vastutab paberkandjal esitatud ja elektroonilise taotluse samasuse eest. (4) Taotluse esitamise kuupäevaks loetakse taotluse Riigikantseleisse saabumise kuupäev. Pärast tähtpäeva Riigikantseleisse saabunud taotlus loetakse õigeaegselt esitatuks juhul, kui postitempli kuupäevaks on taotlusvooru lõppkuupäev. (5) Taotlus vaadatakse viivitamata läbi. Kui taotluse läbivaatamisel avastatakse selles ebatäpsusi, teavitab Riigikantselei sellest kohe taotlejat ja määrab puuduste kõrvaldamise tähtaja. Puuduste kõrvaldamiseks antakse taotlejale 10 kalendripäeva, kuid mitte rohkem, kui on jäänud taotlusvooru lõppkuupäevani. (6) Taotluse rahuldamise või rahuldamata jätmise otsus tehakse 56 kalendripäeva jooksul alates taotlusvooru lõppkuupäevast. § 13. Taotleja ja taotluse vastavaks tunnistamine (1) Riigikantselei kontrollib taotleja ja taotluse vastavust käesolevas käskkirjas nende suhtes esitatud nõuetele. (2) Riigisekretär teeb taotleja vastavaks tunnistamise otsuse, kui taotleja vastab käesolevas käskkirjas taotlejale esitatud nõuetele. (3) Riigisekretär teeb taotluse vastavaks tunnistamise otsuse, kui taotlus vastab käesolevas käskkirjas taotlusele esitatud nõuetele. (4) Kui taotleja või taotlus ei vasta käskkirjas taotlejale või taotlusele esitatud nõuetele, teeb riigisekretär taotluse rahuldamata jätmise otsuse. (5) Riigikantselei teavitab taotlejat kirjalikult käesoleva paragrahvi lõigetes 2–4 nimetatud otsusest 5 kalendripäeva jooksul otsuse tegemise päevast arvates. § 14. Taotluse hindamine (1) Vastavaks tunnistatud taotlusi hindavad eksperdid, kes on riigisekretäri poolt moodustatud meetme juhtkomisjoni (edaspidi komisjon) liikmed. Vajadusel võib taotluste hindamisse komisjoni esimehe otsusel täiendavalt kaasata eksperte. (2) Komisjoni liikmed hindavad vastavaks tunnistatud taotlusi skaalal 1–5 hindamislehe alusel (lisa 3) järgmiste hindamiskriteeriumide lõikes: 1) eesmärgipärasus, osakaal kuni 30% maksimaalsest koondhindest; 2) mõju, osakaal kuni 20% maksimaalsest koondhindest; 3) sisu ja metoodika, osakaal kuni 30% maksimaalsest koondhindest; 4) majanduslik efektiivsus, osakaal kuni 20% maksimaalsest koondhindest. (3) Komisjoni liikmete antud hinnete summa aritmeetilise keskmisena kujuneb taotluste paremusjärjestus. § 15. Taotluse rahuldamine ja rahuldamata jätmine (1) Rahuldatakse parimad taotlused, mille rahastamise summa ei ületa vastava alameetme taotluste rahastamise eelarvet ja mille osas on komisjon teinud riigisekretärile taotluse rahuldamise ettepaneku. Riigisekretär teeb komisjoni ettepanekul taotluse rahuldamise või rahuldamata jätmise otsuse. (2) Riigikantselei teatab taotlejale kirjalikult käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud otsusest 5 kalendripäeva jooksul otsuse tegemise päevast arvates. Taotleja kinnitab oma valmisolekut toetuse kasutamiseks või soovist toetusest loobuda kirjalikult (edaspidi kinnituskiri) Riigikantseleile 14 kalendripäeva jooksul pärast teate saamist. § 16. Taotluse rahuldamise otsus Taotluse rahuldamise otsuses märgitakse vähemalt: 1) otsuse tegija; 2) otsuse tegemise kuupäev ja otsuse number; 3) otsuse tegemise alused; 4) toetuse saaja; 5) toetatava projekti nimetus; 6) toetuse suurus Eesti kroonides ning selle osakaal projekti abikõlblikest kuludest; 7) projekti kulude abikõlblikkuse algus- ja lõppkuupäev; 8) toetuse väljamaksete tingimused; 9) projekti aruande esitamise tähtpäev ja aruandega koos esitatavad dokumendid; 10) viited õigusaktidele, millega sätestatakse toetuse saaja kohustused ja toetuse tagasi nõudmise alused; 11) otsuse vaidlustamise kord; 12) toetuse saaja kinnituskirja nõue. § 17. Taotluse rahuldamata jätmise otsus Taotluse rahuldamata jätmise otsuses märgitakse vähemalt: 1) otsuse tegija; 2) otsuse tegemise kuupäev ja otsuse number; 3) otsuse tegemise alused; 4) toetuse taotleja; 5) taotletud projekti nimetus; 6) taotluse rahuldamata jätmise põhjendus; 7) otsuse vaidlustamise kord. § 18. Taotluse rahuldamise otsuse muutmine (1) Toetuse saaja on kohustatud taotlema Riigikantseleilt taotluse rahuldamise otsuse muutmist juhul, kui toetuse saaja soovib muuta: 1) projekti abikõlblikkuse algus- või lõppkuupäeva; 2) projekti tegevusi; 3) projekti näitajaid (lisa 1 punkt 3.5 ja lisa 2 punkt 3.6) rohkem kui 15% ulatuses; 4) projekti eelarvet kulukohtade lõikes rohkem kui 10% eelarve mahust. (2) Toetuse saaja on kohustatud Riigikantseleid kohe teavitama, kui muudetakse tegevuse läbiviimise aegu või muutuvad kontaktandmed. (3) Toetuse saajal ei ole õigust taotleda taotluse rahuldamise otsuses määratud toetuse suurendamist. (4) Riigisekretär otsustab taotluse rahuldamise otsuse muutmise 21 kalendripäeva jooksul pärast vastavasisulise taotluse saamist. 5. peatükk TOETUSE VÄLJAMAKSED § 19. Toetuse väljamaksed (1) Toetuse väljamakseid teostatakse vastavalt rahandusministri poolt «Struktuuritoetuse seaduse» § 11 lõike 2 punkti 2 alusel kehtestatud struktuuritoetuse väljamaksmise korrale ja taotluse rahuldamise otsuses toodud tingimustele. (2) Toetuse saaja esitab Riigikantseleile väljamakse taotluse (lisa 4) kuu 1. või 15. kuupäevaks. Väljamakse taotlusele lisab toetuse saaja kuludokumentide ja maksete toimumist tõendavate dokumentide või ettemakse vajadust tõendavate dokumentide kinnitatud koopiad. (3) Riigikantselei kontrollib toetuse saaja esitatud väljamakse taotlust ning kuludokumentide ja maksete toimumist tõendavate dokumentide või ettemakse vajadust tõendavate dokumentide koopiaid. (4) Kui toetuse saaja esitatud väljamakse taotlus on korrektselt täidetud ja kulud on abikõlblikud ning vastavuses taotluse rahuldamise otsusega, edastab Riigikantselei väljamakse taotluse makseasutusele hiljemalt 14 kalendripäeva jooksul väljamakse taotluse Riigikantseleisse saabumise päevast arvates. (5) Kui toetuse saaja esitatud väljamakse taotlus on puudulik, teavitab Riigikantselei sellest toetuse saajat kohe. Väljamakse tegemiseks peab toetuse saaja esitama uue väljamakse taotluse. (6) Viimane väljamakse taotlus esitatakse koos projekti lõpparuandega. Viimane väljamakse tehakse pärast projekti lõpparuande heakskiitmist. Viimane väljamakse peab moodustama vähemalt 15% taotluse rahuldamise otsuses märgitud toetuse summast. 6. peatükk PROJEKTI SEIRE EESKIRI § 20. Projekti seirearuandlus (1) Toetuse seiret teostatakse seirearuandluse kaudu, mis koosneb vahearuandest ja lõpparuandest (lisa 5 ja lisa 6) (edaspidi aruanne). Kui projekt kestab vähem kui 90 kalendripäeva, esitab toetuse saaja ainult lõpparuande. (2) Aruanne esitatakse Riigikantseleile taotluse rahuldamise otsuses määratud kuupäevaks. (3) Juhtimiskoolituse projekti aruandele lisatakse koolitusteenuse pakkuja poolt kinnitatud koolitusel osalenute nimekiri, eelarve täitmise detailne aruanne ja muud taotluse rahuldamise otsuses nimetatud dokumendid. (4) Stipendiumiprogrammi projekti aruandele lisatakse projektis osalevat ametnikku vastuvõtva organisatsiooni tagasisideleht, detailne eelarve täitmise aruanne ja muud taotluse rahuldamise otsuses nimetatud dokumendid. § 21. Projekti seirearuandluse kontrollimine ja kinnitamine (1) Riigikantselei kontrollib toetuse saaja aruande vormikohasust ning esitatud andmete õigsust ja täielikkust. (2) Kui aruandes esineb puudusi või on vaja esitada täiendavat informatsiooni, teavitab Riigikantselei sellest toetuse saajat 14 kalendripäeva jooksul aruande Riigikantseleisse saabumise päevast arvates ning määrab puuduste kõrvaldamise või täiendava informatsiooni esitamise tähtaja. (3) Toetuse saaja esitatud aruande kinnitab Riigikantselei avaliku teenistuse osakonna juhataja. Riigikantselei teavitab toetuse saajat tema poolt esitatud aruande kinnitamisest kirjalikult 5 kalendripäeva jooksul pärast aruande kinnitamist. 7. peatükk KÄSKKIRJA RAKENDAMINE § 22. Käskkirja jõustumine Käesolev käskkiri jõustub 2005. aasta 3. mail. § 23. Avaldamine Käskkiri avaldada Riigi Teatajas. Riigisekretär Heiki LOOT Riigisekretäri 29. aprilli 2005. a käskkirja nr 64 lisa 1 VORM A

Riigisekretäri 29. aprilli 2005. a käskkirja nr 64 lisa 1 VORM B

Riigisekretäri 29. aprilli 2005. a käskkirja nr 64 lisa 1 VORM C

Riigisekretäri 29. aprilli 2005. a käskkirja nr 64 lisa 1 VORM D

Riigisekretäri 29. aprilli 2005. a käskkirja nr 64 lisa 1 VORM E

Riigisekretäri 29. aprilli 2005. a käskkirja nr 64 lisa 2 VORM A

Riigisekretäri 29. aprilli 2005. a käskkirja nr 64 lisa 2 VORM B

Riigisekretäri 29. aprilli 2005. a käskkirja nr 64 lisa 2 VORM C

Riigisekretäri 29. aprilli 2005. a käskkirja nr 64 lisa 2 VORM D

Riigisekretäri 29. aprilli 2005. a käskkirja nr 64 lisa 2 VORM E

Riigisekretäri 29. aprilli 2005. a käskkirja nr 64 lisa 3

Riigisekretäri 29. aprilli 2005. a käskkirja nr 64 lisa 4

Riigisekretäri 29. aprilli 2005. a käskkirja nr 64 lisa 5 VORM A

Riigisekretäri 29. aprilli 2005. a käskkirja nr 64 lisa 5 VORM B

Riigisekretäri 29. aprilli 2005. a käskkirja nr 64 lisa 6 VORM A

Riigisekretäri 29. aprilli 2005. a käskkirja nr 64 Lisa 6 VORM B