Viiratsi Vallavolikogu — Viiratsi valla maakorralduskavade koostamise ja kehtestamise korra kinnitamine — RTL, 356, 1515

Viiratsi Vallavolikogu määrab: Kinnitada «Viiratsi valla maakorralduskavade koostamise ja kehtestamise kord» vastavalt lisatud tekstile. Volikogu esimees Enn PAAP Kinnitatud Viiratsi Vallavolikogu 13. veebruari 1997. a määrusega nr 2 Viiratsi valla maakorralduskavade koostamise ja kehtestamise kord 1. Maareformi objektiks olevatele maaüksustele koostatakse maakorralduskava juhul, kui olemasolevad maaüksused ei vasta maakorraldusnõuetele, ettenähtud sihtotstarbele või kui taotletavate maaüksuste piirid ei vasta piirinaabrite huvidele. 2. Maaüksuse taotlejad või nende piirinaabrid esitavad maakorralduskava algatamiseks vallavalitsusele kirjaliku põhjendatud ettepaneku. 3. Maakorralduskava algatab vallavalitsus. 4. Maakorralduskava algatamiseks määrab vallavalitsus oma korraldusega: 4.1. maakorralduspiirkonna; 4.2. selle piirinaabrid; 4.3. maakorralduse läbiviija. 5. Maakorraldusobjektiks määratud maaüksuste taotlejad ja nende piirinaabrid loetakse maakorralduses osalejateks. 6. Maakorralduse läbiviija: 6.1. avab maakorralduspiirkonna toimiku; 6.2. tutvustab korraldust ja sellega seonduvaid küsimusi maakorralduses osalejatele; 6.3. kogub maakorralduspiirkonna toimikusse senised maakasutuse algdokumendid, maaomandite taotlusdokumendid ja selgitab välja osalejate huvid; 6.4. maakorraldusobjektiks olevate maaüksuste ja nende piirinaabrite maataotlusplaanide alusel koostab maakorralduspiirkonna plaani ja selgitab välja plaaniga määratud alale laienevad piirangud; 6.5. lähtudes maakorraldusnõuetest, maaüksuse sihtotstarbest, väljaselgitatud piirangutest, taotlejate ja nende piirinaabrite tasakaalustatud huvidest koostab maakorralduse läbiviija maakorralduspiirkonna plaanil maakorraldusobjektiks olevate maaüksuste projekt-plaani ja nende piirinaabrite piiriskeemi maakorralduskavana ja esitab selle osalejatele kooskõlastamiseks; 6.6. osalejate kooskõlastused vormistatakse maakorralduskavaga. Lahkhelid vormistatakse eraldi lahkheliprotokolliga. 6.7. esitab kooskõlastatud maakorralduskava ja lahkheliprotokolli volikogule, kes otsustab maakorralduskava kehtestamise. 7. Kehtestatud maakorralduskava alusel planeeritud maaüksused tagastatakse, erastatakse, munitsipaliseeritakse või jäetakse riigi omandusse vastavalt maareformi seadusele. 8. Kui maakorraldusobjektiks oleval maatükil on piir, millel puudub juriidilisest või füüsilisest isikust piirinaaber, on piirinaabriks kohalik omavalitsus oma volitatud esindajaga. 9. Kui maakorraldusobjektiks olevaks maaüksuseks on õigusvastaselt võõrandatud maa, rakendatakse järgmisi erisusi: 9.1. maaüksuse moodustamisel on aluseks õigusvastaselt võõrandatud maa suurus, sealjuures peab vahetusest (maaüksuse piiride muutmine maakorralduse otstarbel, lahustükkide koondamine) saadav maa olema mittetagastatava maaga võrreldes sama või väiksema maksumusega; 9.2. maakorralduspiirkonda arvatud maa hindamisel võetakse aluseks maa maksustamishind ja kasvava metsa hind. Hinnatakse ainult vahetatavaid maaüksusi. Hindamisakt on õiguslikuks alusdokumendiks maakorralduskava järgi moodustatud maaüksuse tagastamisel. 10. Maakorralduskava koostamisega kaasnevad kulud tasutakse maakorraldusobjektideks olevate maaüksuste taotlejate ja maakorralduskava koostamise algatamist taotlenud piirinaabrite poolt. Kulude jaotuse kinnitab maakorralduse läbiviija ettepanekul kohaliku omavalitsuse täitevorgan. Maakorralduskava koostamise kulud kuuluvad tasumisele ühe kuu jooksul pärast korralduse vastuvõtmist. Kohalikul omavalitsusel on õigus mitte alustada või peatada kulusid mittetasunud isikule maareformi menetlust.