Kallaste Linnavolikogu — Kallaste linna avaliku korra ja puhtuse eeskirja kinnitamine — RTL, 354, 1498

Lähtudes vajadusest korrigeerida Kallaste linna avaliku korra ja heakorra eeskirja ning võttes aluseks linnavolikogu seisukohad, Kallaste Linnavolikogu määrab: 1. Kinnitada Kallaste linna avaliku korra ja puhtuse eeskiri (lisatud). 2. Tunnistada kehtetuks Kallaste Linnavolikogu 10. aprilli 1995. a määrusega kinnitatud «Kallaste linna avaliku korra ja heakorra eeskirjad». 3. Määrus jõustub 1. novembril 1998. a. Volikogu esimees Ernest TAMM Kinnitatud Kallaste Linnavolikogu 8. oktoobri 1998. a määrusega nr 1 Kallaste linna avaliku korra ja puhtuse eeskiri I. ÜLDSÄTTED 1. Käesolev eeskiri sätestab Kallaste linna territooriumil avalikes kohtades käitumise ning korra ja puhtuse pidamise nõuded. Eeskiri tugineb avaliku korra kaitseks välja antud õigusaktidele ja eeskirjas nimetatud nõuete rikkujad võetakse haldusvastutusele. 2. Avalik koht on iga territoorium, hoone või ruum, mis on antud üldiseks kasutamiseks või mis tegelikult on üldkasutatav. 3. Iga inimese kohus on hoida ja pidada puhtust, ära hoida iseenda ja tõkestada teiste tegevust, mis rikub käesolevas eeskirjas sätestatud või üldtunnustatud käitumisreegleid, sanitaar-, ehitus-, looduskaitse vms nõudeid. 4. Eeskirjaga reguleerimata juhtudel otsustab üksikküsimused linnavalitsus. II. TEEDE, TÄNAVATE, VÄLJAKUTE, PARKIDE JA HALJASALADE KORRASHOID 5. Avalike kohtade korrashoid on kinnisvara omanike, kaasomanike ning territooriumi haldavate asutuste kohustus. Omanikud võivad panna avalike kohtade korrashoiu kohustuse rendi-, tasuta kasutamise või muu lepingu alusel vara kasutajatele. 6. Hoonete, rajatiste ja kruntide valdajad on kohustatud korras hoidma kruntide siseterritooriumid ning nendega piirnevad puhastusalad. 7. Puhastusala hõlmab kruntidega piirneva territooriumi kuni tänava või tee telgjooneni. Kui hooned ja kasutatavad maa-alad on ainult ühel pool tänavat või teed, hõlmab puhastusala kogu sõidutee ning mõlemad kõnniteed. Hoonete ja ehitiste vahelise maa-ala puhastusala piiriks on nende vaheline mõtteline telgjoon, kui see ei ole määratud teisiti. Linnavalitsus võib määrata ka teistsuguse puhastusala, arvestades konkreetse krundi asendit ja kompenseerides täiendava korrashoiu kulud. 8. Heakorrastustööd tuleb läbi viia linnavalitsuse poolt ettenähtud tähtaegadeks: kevadkoristus hiljemalt 10. maiks ja sügiskoristus 10. novembriks. 9. Puhastusalal tuleb: 9.1. tänavad pühkida ja praht koristada (vajadusel niisutada tänavat); 9.2. puhastada prahist truubid, kraavid, sademekaevud, restid, tuletõrjehüdrandid, rentslid ja kaevude kaaned; 9.3. põuasel ajal kasta haljasalasid ja tänavaid, arvestades veekasutuse korda; 9.4. kõrvaldada teekattest väljakasvav umbrohi ja puude võrsed, tasandada väiksemad augud teekattes; 9.5. niita muru, kärpida puude ja põõsaste oksi, pügada hekke (esimene kord niidetakse muru hiljemalt kolm nädalat pärast puude lehteminekut, seejärel iga kolme nädala tagant); 9.6. koristada varisenud puulehed kõnniteedelt iga päev ja haljastute murupinnalt üks kord nädalas; 9.7. informeerida linnavalitsust kuivanud puudest ning okstest, mis võivad kokku puutuda õhuliinide juhtmetega või varjata liiklusmärke; 9.8. informeerida linnavalitsust telefonil 52213 teekattesse tekkinud aukudest, lahtistest kaevuluukidest jne. 10. Talvisel ajal tuleb puhastusalal: 10.1. hoida kõnniteed, trepid ja läbipääsud puhtad prahist, lumest ja jääst; 10.2. eemaldada katustele ja räästa külge kogunenud ohtlik lumi ja jääpurikad, olles enne sulgenud kõnnitee tõkkepuuga; 10.3. liivatada (kloriide kasutamata) kõnniteed, jalakäijate ülekäigukohad, autobussipeatus, trepid jt käidavad kohad sel määral, et seal liikumine ei oleks libedaga ohtlik; 10.4. masinatega koristatud lumi ja talveliiv veetakse ära linnavalitsuse sõlmitud lepingu alusel. Territooriumi reostamisel või risustamisel on süüdlane kohustatud selle kohe puhastama. Juhul kui ei ole süüdlast võimalik kindlaks teha või ta keeldub koristamisest, peab territooriumi korrastama selle omanik, kasutaja või valdaja, nõudes tehtud kulud sisse reostamise või risustamise süüdlaselt. Tänava koristamist või lumetõrjet mittevõimaldanud transpordivahendite juhid või omanikud on kohustatud koristama tee kahe meetri ulatuses ümber sõiduki. III. KÄITUMINE AVALIKES KOHTADES JA MASSIÜRITUSTE KORRALDAMISEL 11. Teedel, linna tänavatel, platsidel, haljasaladel, parkides, spordi- ja mänguväljakutel, supluskohtades ja teistes avalikes paikades on keelatud: 11.1. igasugune reostamine, prahi mahaloopimine, samuti selle loopimine tänavalt aedadesse või toppimine sobimatutesse kohtadesse; 11.2. puude, põõsaste, lillede ja okste murdmine, lõikamine, koorimine või muul viisil kahjustamine; 11.3. murul käimine ja lamamine selleks sobimatutes kohtades, pinkidele, piiretele ja puude otsa ronimine; 11.4. prügi, puulehtede, okste ja kulu põletamine; 11.5. hulkuvate loomade söötmine; 11.6. lindude ja linnupesade hävitamine; 11.7. pinkide, piirete, prügikastide, majaseinte, igasuguste ehitiste ja inventari rikkumine, ümberpaigutamine ning määrimine (sh neile kirjade tegemine); 11.8. teadaannete ja reklaamiplakatite ülespanemine ilma linnavalitsuse loata; 11.9. alkoholi, õlle ja muude joovastavate ainete tarvitamine ning lärmamine ja kaaskodanike tülitamine; 11.10. suitsetamine selleks mitte ettenähtud kohtades (laste mänguväljak, inimrohked tänavad); 11.11. suitsetamine alla 18-aastastel noorukitel; 11.12. teisi määrivates ja haisvates riietes käimine; 11.13. kaaskodanikke tülitav äritsemine ja kerjamine; 11.14. jalgrattaga haljasaladel ja kalmistul sõitmine; 11.15. sõitmine mootorsõidukiga haljasalal, kõnniteel, pargis, kalmistul, mängu- või spordiväljakul, samuti reguleerimata mootoriga (tugev müra või nähtav heitgaas); 11.16. nõuetekohaselt kinnitamata ja pudenemisohtlike koormatega liiklemine. Veose teele pudenemisel on vedaja kohustatud viivitamatult selle koristama ja hoiatama takistusest teisi liiklejaid; 11.17. ebasündsate väljendite kasutamine ning kaaskodanike sündsustunnet riivavate tegude sooritamine; 11.18. hasartmängude organiseerimine ja mängimine; 11.19. alkohoolsete jookide ostmine nende edastamiseks alla 18-aastastele ning joobnud olekus isikutele; 11.20. alla 16-aastaste noorukite viibimine avalikes kohtades ja üritustel kella 23.00--6.00 ilma täisealise saatjata. Üritused, mis on mõeldud alla 16-aastastele noorukitele, peavad olema lõpetatud korraldajate poolt sellisel kellaajal, et oleks tagatud alaealise õigeaegne kojujõudmine. 12. Supluskohtades on keelatud: 12.1. hoida väikeujuvvahendeid väljaspool paadisadamaid; 12.2. viibida supluskohas loomadega, ujutada koeri; 12.3. supelda väljaspool selleks tähistatud kohti; 12.4. sõita ujumiseks tähistatud piirkonnas veesõidukitega; 12.5. pesta pesu ja liiklusvahendeid. 13. Massiürituste (demonstratsioon, pikett, rahvakoosolek, spordivõistlus, laat jne) läbiviimine on lubatud ainult linnavalitsuse loal. Avaliku korra nõuete täitmise ja territooriumi heakorrastamise eest massiüritustel vastutavad ürituse läbiviijad, territoorium tuleb heakorrastada hiljemalt 12 tunni jooksul pärast ürituse lõppemist. Kultuuriürituse korraldaja peab viivitamatult välja saatma ebakained isikud ning korda rikkuvad ja muidu ürituse läbiviimist häirivad isikud. Kui isikud ei allu korraldustele, peab korraldaja teatama sellest politseile ning alaealiste puhul nende vanematele või seadusjärgsetele hooldajatele ja õppeasutusele, kui alaealine õpib. IV. HOONETE, RAJATISTE JA ÕUEDE KORRASHOID 14. Hoonete valdajad on kohustatud tagama: 14.1. riigilippude heiskamise vastavalt kehtestatud korrale; 14.2. hoonete tänavasiltide ning majanumbrite olemasolu ja nähtavuse ka pimedal ajal; 14.3. mitmekorteriliste majade väliskoridoride ja trepikodade valgustatuse kella 23.00-ni ja elanike nimekirjade olemasolu; 14.4. soojussõlmede, keldrite ja teiste abiruumide lukustatuse; 14.5. õuede üldise puhtuse ja korra; 14.6. õuedes paiknevate sanitaarseadmete (reoveevalamud, settekaevud, kuivkäimlad, prügikonteinerid jms) regulaarse desinfitseerimise ja tühjendamise. 15. Hoonete fassaadid, piirded, krundisisene ja -väline haljastus peavad olema korras. Sealjuures: 15.1. kõigi tänavakujunduselementide (sildid, viidad, piirded, varikatused jne) paigaldamine tuleb kooskõlastada linnavalitsusega, esitades talle kavandi kahes eksemplaris; 15.2. hoonete ja ehitiste värvi luitumisel tuleb need üle värvida; uus värvikujundus on soovitav kooskõlastada linnavalitsusega; väliskrohvi, vihmaveetorude, piirete jms lagunemisel, lõhkumisel või määrdumisel tuleb need kohe korrastada; 15.3. laste mänguväljakute omanikud ja haldajad on kohustatud organiseerima liiva vahetamise vähemalt üks kord aastas ning kõrvaldama viivitamatult objektid, mis võivad olla lastele ohtlikud; 15.4. kilekasvuhoonete püstitamine krundi tänavapoolsesse ossa peab olema kooskõlastatud linnavalitsusega. Kilehooned tuleb pärast hooaja lõppu ära koristada. 16. Prügikonteinerid ja urnid peavad asuma kindlas paigas, soovitavalt statsionaarsel alusel. Sealjuures hoone valdaja: 16.1. peab sõlmima prügiveofirmaga sellise lepingu, mis tagab konteinerite äraveo enne nende täitumist; 16.2. peab tagama juurdepääsu konteineritele; 16.3. peab lepingu rikkumisest või prügi hooletust äraveost tekkinud prahi koristama või selle koristamist kompenseerima. 16.4. Keelatud on konteinerisse visata tulist tuhka, kustutamata sütt ja teisi põlevaid materjale, samuti toksilisi ja keskkonnaohtlikke aineid ning süüdata prügikonteinerite sisu. 17. Elamurajoonis on keelatud: 17.1. kella 23.00 ja 6.00 vahel lärmata, rikkuda kaaskodanike rahu valju muusikaga või muul viisil müra tekitamisega; 17.2. paigaldada hoonete fassaadile sobimatuid esemeid, loata ümber ehitada rõdusid, kuivatada pesu jm esemeid rõdupiirdest kõrgemal; 17.3. loata ehitada ja paigaldada kuure, metallgaraaþe jms rajatisi; 17.4. paigutada küttepuid, ehitusmaterjale jms väljapoole krundi piire, samuti paigutada neid õues korratult, laduda vastu kasvavaid puid, piirdeaedu või majaseinu; 17.5. eriloata tarastada kommunaalmajade juures olevaid köögiviljamaid; 17.6. kütta kasvuhooneid õhku saastavatest küttesüsteemidest; 17.7. rajada välikäimlaid sanitaararsti loata ja väetada aiamaid komposteerimata fekaalidega. 18. Ühiskasutusega hoonetes on keelatud: 18.1. loata viibida hoonete soojussõlmedes, kilbiruumis ja katusel; 18.2. paigutada trepikotta ja koridori mööblit, kaste ja tolmu koguvaid või haisvaid esemeid; 18.3. kloppida riideid ja vaipu rõdul, koridoris, ustel ja akendel. V. EHITUSOBJEKTIDE JA KOMMUNIKATSIOONIDE KORRASHOID 19. Ehitusobjektide territooriumid ja juurdepääsud peavad olema korras. Tuleb vältida prahi sattumist piirnevale territooriumile või tänavale. Ajutised piirded peavad olema hooldatud ning tagatud kõrvaliste isikute mittesattumine objektile ja möödujate ohutus. 20. Puude ja põõsaste ning muu haljastuse väljalangemisest või likvideerimisest tuleb valdajal või ehitusorganisatsioonil teatada linnavalitsusele haljastuse asendusistutuse määramiseks. 21. Mulla- ja kaevetöid võib teha linnavalitsuse kaeveloa alusel. Maaaluste kommunikatsioonide tsoonis võib kaevetöid teha ainult vastavate asutuste esindajate juuresolekul. Sealjuures: 21.1. kasvupinnas tuleb eemaldada ja kasutada sihipäraselt; 21.2. üleskaevatud tänavakate, sillutis ja äärekivid tuleb võtta arvele, teatada sellest linnavalitsusele ja vajaduse korral vedada näidatud kohta; 21.3. pärast kaevetöid tuleb kohe taastada ümbruse heakord ning lõpetada kaevamisluba. Avarii põhjustajal või selle avastajal tuleb viivitamatult informeerida linnavalitsust ja vastavat avariitalitust. Avariidest põhjustatud antisanitaarse või ohtliku olukorra likvideerib ja teeb heakorratööd süüdlane. 22. Keelatud on: 22.1. takistada ligipääsu kommunikatsioonidele; 22.2. lasta pinnasesse, veekogudesse, kanalisatsiooni- või sademeveetorustikku tarvitatud õli ning muid määrdeaineid, söövitavaid, kergestisüttivaid ja terava lõhnaga aineid; 22.3. paigaldada ilma projektita ja keskkonnanõuetele mittevastavaid vedelkütusemahuteid ja -süsteeme; 22.4. rajada haljastust, istutada puid ja põõsaid ilma maavaldaja nõusolekuta; 22.5. viibida ettenähtud korras organiseeritud massiüritustel korraldaja piiratud territooriumil ilma korraldaja loata. Veekogude saastejuhtudest ja võõrkehadest vees tuleb informeerida looduskaitseametit. VI. HEAKORD KAUPLEMISEL JA TEENINDAMISEL 23. Müügiinventari (kaubalett, varjualune, kiosk vms) kasutamine ning reklaamsiltide, vaateakende, aknavarjude jms ülesseadmine tuleb kooskõlastada linnavalitsusega (esitada kavand kahes eksemplaris) ja krundi valdajaga. 24. Kauplemisel tuleb hoida korras kogu kauplemise ümbrus (vähemalt viie meetri ulatuses). Pakendid ja taara tuleb kohe koristada. 25. Rahvaüritustel määrab kauplemise korra ürituse korraldaja, kooskõlastades selle linnavalitsuse ja territooriumi valdajaga. 26. Toitlustusasutus, mis kaupleb alkoholi ja õllega, peab olema varustatud telefoni ning WC-ga, kus on seep, käterätik ja paber. 27. Kui külastaja on jäänud joogikohas seisundisse, mis on ohtlik talle või tülikas kaaskodanikele, peab joogikoht kindlustama tema kojutoomise või andma üle politseile. 28. Keelatud on: 28.1. kaubelda sanitaarnõudeid rikkudes; 28.2. teenindada ilmses joobes isikuid; 28.3. müüa alkoholi, õlut ja tubakasaadusi alla 18-aastastele; 28.4. osta alla 18-aastastel alkoholi, õlut ja tubakasaadusi; 28.5. alaealistel külastada ilma täisealise saatjata baare, restorane, lahtise alkoholi ja õlle müügiga tegelevaid toitlustusasutusi ning kultuuriüritusi pärast kella 20.00. 29. Vanuse määramiseks on teenindajal õigus nõuda kliendilt isikut tõendavat dokumenti. VII. SURNUAIAD JA KALMISTUD 30. Haudade korrashoiu eest vastutavad sugulased ja tuttavad. Hauad tuleb korrastada igal kevadel ja surnuaiapühadeks. 31. Üldkasutatavate teede ja korrastamata haudade korrashoiu tagab surnuaiavaht. Kui haud on pikemat aega korrastamata ning sugulased ja tuttavad ei hüvita surnuaiavahile tehtud tööd, kuulub haud linnavalitsuse korralduse alusel ülematmisele. VIII. LOOMADE PIDAMINE 32. Koeri ja kasse on lubatud pidada nii, et oleks tagatud nende normaalseks eluks vajalike tingimuste ning veterinaarsete nõuete ja loomakaitsepõhimõtete täitmine. 33. Rohkem kui nelja korteriga majas on lubatud pidada korteris ühte täiskasvanud koera ja kassi. Täiskasvanuks loetakse üle viie kuu vanust looma. Väiksemates majades võib pidada rohkem koeri ja kasse kõigi naabrite kirjalikul nõusolekul. 34. Koeri võib viia jalutama hoovidesse, tänavatele jm kohtadesse, mis pole rahvarohked, kusjuures koerad peavad olema lühikese keti või rihma otsas ja tigedad koerad suukorviga. 35. Koera või kassi omanik on kohustatud: 35.1. rangelt täitma kõiki sanitaar- ja hügieenieeskirju, vältima üldkasutatavate kohtade reostamist, samuti koerte ja kasside valveta olekut ning tagama inimeste ja loomade ohutuse. Majade sise- ja välistreppe, üldkasutatavaid ruume, aedu, parke, laste liivakaste jne, mida koer või kass on reostanud, peavad puhastama nende omanikud; 35.2. registreerima koera veterinaartöötaja juures alates kolmandast elukuust ning soetatud koera ühe kuu jooksul; 35.3. vaktsineerima igal aastal kõik üle kolme kuu vanused koerad marutaudi vastu veterinaartöötaja määratud aegadel ja paikades; 35.4. varustama koera kaelarihmaga, millel on registreerimisnumber ja omaniku aadress; 35.5. koera või kassi haigestumisest põhjustatud surma korral teatama sellest veterinaartöötajale; 35.6. koera või kassi, kes on hammustanud inimest või looma, mitte hukkama, vaid isoleerima, ning teatama sellest kohe veterinaarteenistusele, kes teostab veterinaarse ülevaatuse ja määrab karantiini; 35.7. paigaldama territooriumi sissepääsule hoiatuse kurja koera olemasolu kohta; 35.8. kindlustama postiljonile jt ohutu tööülesannete täitmise. Selle nõude rikkumise korral on õigus tuletõrjel, kiirabil jne vastavalt olukorrale koer kahjutuks teha või antud maja ja selles elavaid inimesi mitte teenindada, teatades sellest linnavalitsusele. Tekitatud kahju eest vastutab koera omanik. 36. Koerte ja kasside omanikel on keelatud: 36.1. looma hukkumist, vigastamist või loomale kannatusi põhjustav tegu, kui see ei ole tingitud vajadusest looma ravida või veterinaarsest menetlusest; 36.2. looma hülgamine omaniku poolt, tema abitusse seisukorda jätmine ning looma normaalseks eluks vajalike tingimusteta jätmine; 36.3. koerte ja kasside kauplusse, sööklasse, spordiväljakutele, laste mänguväljakutele ning rahvarohketesse paikadesse kaasavõtmine; 36.4. koerte ja kasside laskmine ilma järelevalveta mitmekorterilise elumaja trepikotta, koridori või maja ümbrusse ning haljasaladele. Sellest keelust üleastumisest tingitud reostamise peab likvideerima koera või kassi omanik; 36.5. koerte ujutamine avalikes supluskohtades. Järelevalveta koerad ja kassid loetakse hulkuvateks ning kuuluvad regulaarsele püüdmisele ja hävitamisele. 37. Põllumajandusloomade ja -lindude pidamine on linnas lubatud üksnes linnavalitsuse loal. Koduloomi ja -linde ei tohi pidada koolide, lasteaedade, sööklate, kaupluste, haiglate, apteekide jt ühiskondlike hoonete ümbruses lähemal kui 50 meetrit selle krundist. Keelatud on karjatada loomi tänavate ja teede äärtel, parkides jt selleks mitte ettenähtud kohtades. Loomade ja lindude pidamisel peab olema välditud virtsa sattumine põhjavette ning veekogudesse. IX. RAKENDAMISE KORD 38. Eeskirjad on Kallaste linna territooriumil kohustuslikud kõigile ettevõtetele, asutustele, organisatsioonidele ja üksikisikutele sõltumata nende elukohast või kodakondsusest. 39. Ettevõtete, asutuste ja organisatsioonide juhid ja nende määratud isikud vastutavad eeskirjadega pandud kohustuste täitmata jätmise eest. 40. Käesolevate eeskirjade rikkumise eest kannavad süüdlased haldusvastutust haldusõiguserikkumiste seadustiku järgi. 41. Rikkumiste kohta protokolli koostamise või kohapeal trahvi sissenõudmise õigus on politsei, tervisekaitseteenistuse ja looduskaitseameti töötajatel ning teistel haldusõiguserikkumiste seadustiku alusel ja linnavolikogu volitatud isikutel. 42. Kooskõlas käesolevate eeskirjadega võib volikogu oma otsusega ja linnavalitsus oma korraldusega kehtestada ajutisi täiendavaid piiranguid, mille rikkumise eest karistatakse samuti haldusõiguserikkumiste seadustiku alusel. 43. Eeskirjad jõustuvad vastuvõtmise momendist.