Nõva Vallavolikogu — Riiklike sotsiaaltoetuste tingimuste ja korra uue redaktsiooni kinnitamine — RTL, 351, 1477

Lähtudes põhiseaduse paragrahvist 154, kohaliku omavalitsuse korralduse seaduse (RT I 1993, 37, 558; 1994, 12, 200; 19, 340; 72, 1263; 84, 1475; 1995, 16, 228; 17, 237; 23, 334; 26--28, 355; 59, 1006; 97, 1664; 1996, 36, 738; 37, 739; 40, 773; 48, 942; 89, 1591; 1997, 13, 210; 29, 449 ja 450; 69, 1113; 1998, 28, 356; 59, 941; 61, 984) paragrahvidest 22 ja 23 ning Vabariigi Valitsuse 23. detsembri 1997. a määrusest nr 256 «Vabariigi Valitsuse 23. detsembri 1996. a määruse nr 318 «Riiklike sotsiaaltoetuste maksmise tingimuste ja korra kehtestamine» muutmine» (RT I 1997, 99, 1609), Nõva Vallavolikogu määrab: 1. Kinnitada Nõva vallas riiklike sotsiaaltoetuste maksmise tingimuste ja korra uus redaktsioon (lisa). 2. Määrus avaldada Riigi Teataja Lisas. 3. Määrus jõustub 5. novembril 1998. a. Volikogu esimees Tõnu OSA Lisa Kinnitatud Nõva Vallavolikogu 29. oktoobri 1998. a määrusega nr 2 Riiklike sotsiaaltoetuste maksmise tingimused ja kord Nõva vallas I. ÜLDSÄTTED 1. Käesolev kord sätestab riiklike sotsiaaltoetuste maksmise korra Nõva vallas. 2. Riiklikke sotsiaaltoetusi makstakse käesoleva korra alusel Nõva valla elanikele, kes alaliselt elavad valla territooriumil. 3. Käesolev kord on välja töötatud Eesti Vabariigi põhiseaduse, sotsiaalhoolekande seaduse, kohaliku omavalitsuse korralduse seaduse, Vabariigi Valitsuse 23. detsembri 1997. a määruse nr 256 «Vabariigi Valitsuse 23. detsembri 1996. a. määruse nr 318 ««Riiklike sotsiaaltoetuste maksmise tingimuste ja korra kehtestamine» muutmine» alusel. II. RIIKLIKE SOTSIAALTOETUSTE MAKSMISE TINGIMUSED JA KORD 4. Toimetulekutoetust makstakse Nõva valla territooriumil elavatele isikutele (perekondadele), kelle kuusissetulek pärast alatise eluasemega seotud alaliste kulude katmist normpinna ulatuses on alla Vabariigi Valitsuse kehtestatud minimaalsetest tarbimiskulutustest lähtuvat toimetulekupiiri. 5. Toimetulekutoetuse taotlemise ja määramise aluseks on perekonna kuusissetulek, kusjuures perekonnaliikmeteks loetakse toimetulekutoetuse taotlejat, tema abikaasat või abielulistes suhetes olevat samas eluruumis alaliselt elavat isikut, nende ülalpidamisel olevaid lapsi ja vanemaid või teisi ühtset tuluallikat kasutavaid või ühise majapidamisega isikuid. 6. Toimetulekutoetuse määramisel ja maksmisel võetakse alatise eluasemega seotud alalised kulud arvesse nendel perekondadel, kelle kõik täisealised liikmed kas töötavad või õpivad Eesti Vabariigi riiklike või Haridusministeeriumi poolt väljaantud koolituslubasid omavate õppeasutuste päevases õppevormis, saavad riiklikku pensioni (elatusraha) või riiklikku ülalpidamistoetust või on ametlikult töötuks tunnistatud. Kõikidele perekondadele, kelle liikmed ei vasta eeltoodud tingimustele, määratakse toimetulekutoetus eluasemekulusid arvesse võtmata. 7. Arvestusliku toimetulekupiiri arvutamisel ei võeta perekonnaliikmena arvesse töövõimelises eas mittetöötavaid perekonnaliikmeid. Erandina arvestatakse isikuid, kes on: -- kodus alla kolme aasta vanuse lapsega; -- kodus nelja ja enama lapsega kuni noorim laps lõpetab esimese klassi; -- kodus alla 18 aasta vanuse invaliidiga; -- järelevalvet ja pidevat hooldamist vajava isiku ametlikult vormistatud hooldaja. 8. Toimetulekutoetust maksab vallavalitsus igakuiselt perekonna eelmise kuu netosissetulekute alusel. 9. Perekonna sissetulekute hulka arvatakse: -- tuludeklaratsiooni järgi maksustatavad tulud; -- pension (elatusraha); -- töötu abiraha; -- hädaabitöödel saadud tulu; -- lapse elatusraha (alimendid); -- lastetoetused; -- üksikema toetus; -- lapsehoolduspuhkuse toetus; -- nelja ja enama lapse pere toetus. Sissetuleku hulka ei arvata ühekordseid riiklikke toetusi, toimetulekutoetusi, Tðernobõli katastroofis osalenu toetust. 10. Taotlus jooksval kuul toimetulekutoetuse saamiseks esitatakse koos perekonna kuusissetulekuid ja alatise eluasemega seotuid alalisi kulusid tõendavate dokumentidega vallavalitsusele hiljemalt järgneva kuu 20. kuupäevaks. Toimetulekutoetust arvestaval sotsiaaltöötajal on õigus nõuda toetuse taotlejalt täiendavaid andmeid perekonna kohta. Kahtluse korral kuusissetulekuid tõendavate dokumentide õigsuse suhtes esitatakse need kohalikule maksuametile kontrollimiseks. 11. Perekonna sissetulekute teadliku varjamise või valeandmete esitamise korral lõpetatakse toetuse maksmine. Makstud raha on õigus tagasi nõuda. 12. Isikule, kellel endal või kelle eestkostetaval on õigus elatisraha saada, kuid kes keeldub elatisraha saamise kohta dokumenti esitamast või elatisraha sisse nõudmast, võidakse toimetulekutoetust mitte määrata. 13. Toimetulekutoetuse vahendite piisavuse korral võidakse tööhõivetalituses registreerimata mittetöötav tööotsija pärast töötu staatuse lõppemist arvata toimetulekutoetuse saajate hulka, kui ta osaleb valla sotsiaalse rehabilitatsiooni protsessis. 14. Aalatise eluasemega seotud alalised kulud võetakse toimetulekutoetuse määramisel arvesse eluruumi normpinna ulatuses. Normpinnaks loetakse 18 ruutmeetrit üldpinda iga pereliikme kohta ja 15 ruutmeetrit perekonna kohta. Juhul kui korteri tubade arv võrdub seal alaliselt elavate elanike arvuga, kuid korteri üldpind on normpinnast suurem, võetakse aluseks korteri üldpind. Kui korteri üldpind on normpinnast väiksem, võetakse aluseks tegelik pind. 15. Üksielava pensionäri eluruumi normpinnaks lugeda kahetoalise korteri puhul korteri üldpind ja suurema arvu tubadega korteri puhul mitte rohkem kui 51 ruutmeetrit. 16. Toimetulekutoetust makstakse toetuse taotlejale, kes tasub ise oma alatise eluasemega seotud alalised kulud. Varem tekkinud võlgnevus ei kuulu katmisele sotsiaaltoetuste vahendite arvel vallavalitsuse poolt. 17. Eraldi õiendi eluasemekulude ja normpinna kohta annab välja elamuvaldaja. 18. Toimetulekutoetust arvestatakse: TT=(EK+TP)--S, kus TT -- toimetulekutoetus; EK -- alatise eluasemega seotud kulud normpinna ulatuses; TP -- perekonna arvestuslik toimetulekupiir; S -- perekonna kuusissetulek (tulud). 19. Alatise eluasemega seotud alalised kulud on: -- hooldustasu või üür; -- vesi ja kanalisatsioon; -- prügivedu; -- üldvalgustuse elekter; -- maa- ja kindlustusmaks; -- remonditööd (kuni 25 krooni kalendriaastas normpinna 1 m2 kohta); -- küte. 19.1. Alatise eluasemega seotud alalised kulud keskküttega majades arvutatakse normpinna ulatuses lähtudes kehtivatest hindadest. 19.2. Kütusekulud eluruumide kütmiseks ja sooja vee valmistamiseks hoonetes, kus puudub soojusenergia ühiku hind, rakendatakse kulude arvestamisel turbabriketist tulenevaid kulutusi: -- eramutes, elamutes ja korterites, kus on pliit soojamüüriga perioodil: 1. oktoobrist kuni 30. aprillini 75 kg turbabriketti eluruumi köetava normpinna 1 m2 kohta; 1. maist kuni 30. septembrini 3,5 kg turbabrigetti köetava normpinna 1 m2 kohta kuus; -- individuaalne sooja vee valmistamise seade vanni ja duði tarbeks 30 kg turbabriketti ühe elaniku kohta kuus tsentraalse soojaveevarustuse puudumisel; -- gaasikulu elamutes, eramutes ja korterites, kus on statsionaarne vedelgaasipliit ja veesoojendi valamute, vanni ja duði tarbeks: ühe elaniku kohta kuus 16,0 kg kolme elaniku kohta kuus 40,0 kg kahe elaniku kohta kuus 28,0 kg nelja elaniku kohta kuus 52,0 kg alates viiendast elanikust lisandub iga elaniku kohta 11,0 kg; -- elektrienergia kulu statsionaarsele elektripliidile tsentraalse soojaveevarustuse puudumisel: ühe elaniku kohta kuus 80,0 kwh kolme elaniku kohta kuus 130,0 kwh kahe elaniku kohta kuus 105,0 kwh nelja elaniku kohta kuus 150,0 kwh alates viiendast elanikust lisandub iga elaniku kohta 15,0 kwh; -- elektrienergia kulu eluruumide valgustuseks 6,0 kwh normpinna 1 m2 kohta aastas, sellest I ja IV kvartal 0,65 kwh normpinna 1 m2 kohta kuus; II ja III kvartal 0,35 kwh normpinna 1 m2 kohta kuus. 20. Kui perekond on sunnitud objektiivsetel põhjustel kasutama olmevajaduste rahuldamiseks projektikohase kütuseliigi asemel mõnda teist kütuseliiki (gaasi puudumisel elektrienergiat), on õigus arvestada selle perekonna alatise eluasemega seotud alalised kulud lähtudes tegelikult kasutatavale kütuseliigile kehtestatud vastavat normkulu ja hinda. 21. Transpordi kasutamise toetus on ette nähtud mittetöötavatele puuetega inimestele, kes vajavad individuaaltransporti ravi- või rehabilitatsiooniprotseduuridele sõitmiseks, samuti igapäevaste sotsiaalsete esmavajaduste rahuldamiseks, kui ühistranspordi kasutamine pole võimalik, või puudega inimese perekonnaliikmele või hooldajale, kes tegeleb selle isiku transportimisega. II grupi invaliididele, kes kasutavad ühistransporti ravi- ja rehabilitatsiooniasutusse sõitmiseks, on ette nähtud 50%-line sõidutoetus (välja arvatud linna ühistransport). Määramisel ja maksmisel lähtuda Lääne maavanema 30. jaanuari 1997. a korraldusest nr 85. 22. Telefoni kasutamise toetus on ette nähtud üksielavatele mittetöötavatele pimedatele, suhkruhaigetele, hüpertooniatõbe põdevatele ja haiguse kroonilise kuluga teistele haigetele, kes tervisliku seisundi tõttu arstliku komisjoni otsuse alusel vajavad sageli kodust arstiabi, samuti sotsiaalsete erivajadustega ja lasterikastele perekondadele, kellel on neli või enam alaealist last. Toetuse suurus ei või ületada analoog- või digitaalvõrgu telefoni ühe kuu abonomenttasu suurust. III. TÄIENDAVATE SOTSIAALTOETUSTE MAKSMINE 23. Toimetulekutoetuse ja täiendava sotsiaaltoetuste vahendite piisavuse korral makstakse toetust vajavatele inimestele hädavajalike kulutuste osaliseks katmiseks täiendavaid sotsiaaltoetusi vallavalitsuse korralduse alusel, v.a matuse- ja sünnitoetus. 24. Täiendavaid sotsiaaltoetusi makstakse taotleja avalduse alusel, sotsiaalkomisjoni ettepaneku ja vallavalitsuse korralduse põhjal. 25. Toimetulekutoetust ja täiendavaid toetusi makstakse taotlejale hiljemalt kuu viimaseks tööpäevaks. 26. Toetuse taotleja võib toetuse määramise või mittemääramise vaidlustamiseks pöörduda sotsiaalkomisjoni poole selgituse saamiseks. Mitterahuldava vastuse saamisel on taotlejal õigus pöörduda vaidluse lahendamiseks vallavalitsuse poole.