Sotsiaalminister — Kiirguse kasutamise nõuded haiguste ravimisel ja diagnoosimisel ning meditsiinikiiritust saavate isikute kaitse nõuded — RTL, 351, 1464

Kiirgusseaduse (RT I 1997, 37/38, 569; 1998, 97, 1520) paragrahvi 21 lõike 2 alusel, kooskõlas rahvatervise seaduse (RT I 1995, 57, 978; 1996, 3, 56; 49, 953; 1997, 37/38, 569) paragrahvi 8 lõike 2 punktiga 2, tervishoiukorralduse seaduse (RT I 1994, 10, 133; 1995, 57, 978; 1997, 86, 1462) paragrahvi 14 punktiga 5 ning arvestades Euroopa Ühenduste Nõukogu 30. juuni 1997. aasta direktiivi 97/43/EURATOM, mis kehtestab põhilised nõuded üksikisiku tervise kaitsmiseks ioniseeriva meditsiinikiirituse kahjustava mõju eest (EÜT L 180, 09.07.1997, lk 22--27), määran: 1. Kinnitada «Kiirguse kasutamise nõuded haiguste ravimisel ja diagnoosimisel ning meditsiinikiiritust saavate isikute kaitse nõuded» (juurde lisatud). 2. Kinnitada «Radioloogiaprotseduuride spetsifikaat» (juurde lisatud). Minister Tiiu ARO Kantsler Jaan RÜÜTMANN Kinnitatud sotsiaalministri 13. novembri 1998. a määrusega nr 56 Kiirguse kasutamise nõuded haiguste ravimisel ja diagnoosimisel ning meditsiinikiiritust saavate isikute kaitse nõuded 1. peatükk. Üldnõuded kiirguse kasutamiseks haiguste ravimisel ja diagnoosimisel ning meditsiinikiiritust saavate isikute kaitsmiseks 1.1. Ioniseerivat ja mitteioniseerivat kiirgust haiguste ravimisel ja diagnoosimisel (edaspidi meditsiinikiirgust) tohib kasutada juhul, kui meditsiinikiirgust andva ravi- ja diagnostikamenetluse potentsiaalne kasu on suurem kasutatava kiirituse võimalikust kahjust, arvestades igal üksikjuhul sama eesmärgiga alternatiivsete, väiksema kiirguskoormuse või kiirguskoormuseta ravi- ja diagnostikamenetluste efektiivsust, kasu ja riski (meditsiinikiirguse kasutamise põhjendatuse nõue). 1.2. Meditsiinikiirguse kasutamise põhjendatuse nõuet rakendatakse radioloogiapraktika kujundamisel üldiselt ning iga üksiku kiiritamisjuhu puhul. Meditsiinikiirguse põhjendamata kasutamine on keelatud. 1.3. Juhul, kui haiguste ravimisel ja diagnoosimisel kasutatakse ioniseerivat kiirgust (edaspidi meditsiinikiiritus), tohib sellisele protseduurile inimese suunata ainult isik, kes on kehtivas korras omandanud õiguse olla Eestis praktiseeriv arst. Meditsiinikiirituse kasutamise põhjendatuse eest vastutavad protseduurile suunav arst ja meditsiinikiiritust kasutav spetsialist. Meditsiinikiirituse kasutamise kavandamisel peavad nii suunav kui kiiritamist läbi viiv arst tegema kõik nendest oleneva, et saada teavet varem tehtud uuringute tulemuste ja meditsiinidokumentide kohta, et vältida põhjendamata kiiritamist. Meditsiiniradioloogia protseduuri teostav arst (radioloog või radioloogilt volituse saanud teise eriala arst) vastutab peale protseduuri põhjendatuse ka käesolevate nõuete 1. peatüki «Üldnõuded kiirguse kasutamiseks haiguste ravimisel ja diagnoosimisel ning meditsiinikiiritust saavate isikute kaitsmiseks» punktis 1.7 ja 1.8 esitatud meditsiinikiirituse optimiseerimisnõude täitmise eest, aga samuti protseduuri tulemuse kliinilise hindamise eest ja vajaliku koostöö korraldamise eest teiste meditsiinikiiritust saanud isiku ravis osalevate spetsialistidega. 1.4. Meditsiinikiirituse kasutamisel tuleb kiiritada kavatsetavaid isikuid eelnevalt teavitada kiirguse kasutamisest ja selle põhjendatusest, kavandatud kiirgusdoosi suurusest ning kiirguskahjustuse riskist. Selle nõude täitmise eest vastutab meditsiiniradioloogia protseduuri teostav arst. Kui patsient ei ole võimeline ise ravi või uuringuprotseduuri üle otsustama, tohib kasutada meditsiinikiiritust ainult tema otsestes huvides. 1.5. Meditsiinikiirituse kasutamine sellistel juhtudel, mille puhul ei ole kindel meditsiinikiirituse kasutamise vahetu kasu kiiritatavatele isikutele (sõeluuringud, profülaktilised uuringud, arstliku ekspertiisi juhud tööle asumisel, kindlustamisel jms), tuleb vastava kiirgustegevusloa saanud isikul kavandatav meditsiinikiirituse kasutamine eelnevalt kooskõlastada Eesti Kiirguskeskusega. Meditsiinikiirituse kasutamisel sellistel juhtudel tuleb arvestada kiiritatava isiku eelnevat kiirguskoormust ning hoida kiirgusdoos nii väiksena kui see on ratsionaalsete vahenditega võimalik. 1.6. Bioloogilistes või meditsiinilistes teadusuuringutes meditsiinikiiritust saav isik peab olema eelnevalt vabatahtlikult andnud kirjaliku nõusoleku enda kiiritamiseks, kusjuures enne nõusoleku andmist peab ta olema teadusuuringuteks kiiritamisele suunava arsti poolt teavitatud oma senisest summaarsest kiirgusdoosist, kavandatud kiirgusdoosist ning kiiritamisest tulenevast riskist. Bioloogilised või meditsiinilised teadusuuringud, mille puhul kasutatakse meditsiinikiiritust, peavad olema heaks kiidetud biomeditsiinieetika komitee ja Eesti Kiirguskeskuse poolt. 1.7. Meditsiinikiirituse kasutamisel haiguste diagnoosimiseks tuleb hoida kvaliteetse diagnostilise informatsiooni saamiseks vajalik kiirgusdoos nii väiksena kui see on ratsionaalsete vahenditega saavutatav. Vahendite ratsionaalsuse hindamisel arvestatakse sotsiaalmajanduslikke võimalusi (diagnostilise meditsiinikiirituse optimiseerimise nõue). 1.8. Meditsiinikiirituse raviotstarbelisel kasutamisel antakse kiirgusdoos sihtkoele individuaalselt, hoides sihtkoe ümbruse kiirgusdoos nii väiksena kui see on võimalik kiiritusravi eesmärgi saavutamiseks (raviotstarbelise meditsiinikiirituse optimiseerimise nõue). 1.9. Igal meditsiinikiirguse kasutajal (vastava kiirgustegevusloa saanud isiku tähenduses) peab olema rakendatud radioloogiateenistuse kvaliteedisüsteem, mille eesmärgiks on kiirguse nõuetekohase kasutamise tagamine haiguste diagnoosimisel ja ravimisel ning meditsiinikiirgust andvate arstide ja teiste spetsialistide, aga samuti patsientide ja neid abistavate isikute kiirguskaitse. Kvaliteedisüsteemi ülesanne on ka meditsiinikiirguse andmiseks kasutatavate kiirgusallikate ja kiirgusseadmete kvaliteedi ning tehnilise seisundi jälgimine, hindamine ja nende korrasoleku tagamine. 1.10. Meditsiinikiiritust kasutaval kiirgustegevusluba omaval isikul peab olema kiirgusohutuse käsiraamat, milles kirjeldatakse meditsiinikiirituse ohutuks kasutamiseks rakendatavaid meetmeid. Sealhulgas esitatakse vähemalt järgmised andmed: 1.10.1. tervishoiuasustuses meditsiinikiiritust kasutavate isikute nimekiri, mis on koostatud vastavalt käesolevate nõuete 4. peatüki «Nõuded haiguste ravimisel ja diagnoosimisel meditsiinikiiritust saavate isikute ja meditsiinikiirituse kasutamisega seotud spetsialistide kaitsele» punktile 4.3; 1.10.2. individuaal- ja ülddosimeetria mõõtmistulemused ja protokollid; 1.10.3. ülddosimeetria teostamise sagedus ja mõõtmise täpsed kohad; 1.10.4. andmed, kuidas on kiirgusohutuse alased ülesanded delegeeritud; 1.10.5. kes on vastutav kiirgusohutuse alaste meetmete täitmise eest; 1.10.6. kuidas on korraldatud erinevate spetsialistide (kiirgustegevusloa omanik, tervishoiuasutuse juht, biomeditsiinitehnika ja meditsiinifüüsika spetsialist, radioloog, radioloogia tehnik, meditsiinikiirgusele suunav arst jt) kiirgusohutuse alane koostöö; 1.10.7. kuidas on korraldatud kiirgusohutuse alane koolitus. 1.11. Juhul kui meditsiinikiiritust kasutatakse kiirgustegevusloa omaniku erinevates struktuuriüksustes või kui radioloog volitab kiirgust kasutama haiguste diagnoosimiseks või raviks teise arsti, moodustatakse asutuses kiirgusohutuse komisjon, mille ülesandeks on koordineerida meditsiinikiirituse ohutut kasutamist. Kiirgusohutuse komisjoni kuuluvad kõigi meditsiinikiiritust kasutavate allüksuste esindajad, kes on kiirgustegevusloa omaniku poolt määratud kiirgusohutuse eest vastutavateks spetsialistideks. Kiirgusohutuse komisjoni istungite käik protokollitakse. Protokolle säilitatakse tervishoiuasutuses vähemalt kümme aastat. 1.12. Meditsiinikiirguse nõuetekohaseks kasutamiseks ja meditsiinikiiritust saavate isikute tõhusaks kaitsmiseks peavad meditsiinikiirguse kasutajad lisaks käesolevate nõuete 1. peatükis «Üldnõuded kiirguse kasutamiseks haiguste ravimisel ja diagnoosimisel ning meditsiinikiiritust saavate isikute kaitsmiseks» kehtestatud üldnõuete täitmisele tagama järgmiste tingimuste täitmise: 1.12.1. meditsiinikiirguse kasutamisega seotud spetsialistid peavad vastama vähemalt käesolevate nõuete 2. peatükis «Meditsiinikiiritust saavate isikute kaitsmiseks haiguste ravimisel ja diagnoosimisel kiirgust kasutavatele spetsialistidele esitatavad nõuded» esitatud nõuetele; 1.12.2. meditsiinikiirgust andva aparatuuri nõuetekohasus peab olema tõendatud toote nõuetekohasuse tõendamise seaduse (RT I 1997, 81, 1362) ja selle alusel kehtestatud nõuete kohaselt, meditsiinikiiritust andva aparatuuri kiirgusohutus peab olema hinnatud kiirgusseaduse (RT I 1997, 37/38, 569; 1998, 97, 1520) paragrahvi 26 ja selle alusel kehtestatud nõuete kohaselt ning haiguste ravimisel ja diagnoosimisel kasutatav meditsiinikiirgust andev aparatuur peab vastama vähemalt käesolevate nõuete 3. peatükis «Meditsiinikiiritust saavate isikute kaitset tagavad nõuded aparatuurile, millega tohib kasutada kiirgust haiguste raviks ja diagnoosimiseks» esitatud nõuetele; 1.12.3. meditsiinikiirituse kasutamise töökohtadel teostatav individuaal- ja ülddosimeetria peab vastama käesolevate nõuete 4. peatükis «Nõuded haiguste ravimisel ja diagnoosimisel meditsiinikiiritust saavate isikute ja meditsiinikiirtuse kasutamisega seotud spetsialistide kaitsele» esitatud nõuetele, juhul kui teiste õigusaktidega ei ole sätestatud rangemaid nõudeid; 1.12.4. meditsiinikiirguse kasutamine haiguste ravimisel ja diagnoosimisel peab vastama hea kliinilise praktika tavadele. 1.13. Raviasutuse kiirgusohutuse komisjon võib oma asutuses kehtestada käesolevatest nõuetest rangemad nõuded. 1.14. Kõik meditsiinikiirituse kasutamiseks kiirgustegevusloa saanud isikud on kohustatud esitama Keskhaigekassas moodustatavasse keskandmekogusse (edaspidi andmekogu) andmeid isikule teostatud meditsiinilise radioloogia protseduuride kohta. Andmekogu ülesehitus ja kasutamine määratakse põhimäärusega. 1.15. Meditsiinikiirguse kasutamise kavandamisel peavad nii suunav kui kiiritamist läbi viiv arst küsima andmekogust andmeid kiiritada kavatsetavale isikule varem teostatud meditsiinilise radioloogia protseduuride kohta. Andmete küsimine ja saamine toimub vastava andmekogu põhikirjas sätestatud tingimustel. Saadud teabe alusel peab meditsiinilise radioloogia protseduurile suunav või meditsiinikiirgust kasutav arst vajadusel pöörduma varasemad protseduurid teostanud asutuse poole üksikasjalikuma teabe hankimiseks. Varasemad protseduurid teostanud asutus on kohustatud nõutud teabe viivitamatult väljastama. 2. peatükk. Meditsiinikiiritust saavate isikute kaitsmiseks haiguste ravimisel ja diagnoosimisel kiirgust kasutavatele spetsialistidele esitatavad nõuded 2.1. Eesti Vabariigi territooriumil tohib kasutada meditsiinikiiritust haiguste diagnoosimisel ja ravimisel ainult meditsiinilise radioloogia vahendeid ja meetodeid valdav eriarst (radioloog), kes omab meditsiinikiirguse kasutamist võimaldavat professionaalset ettevalmistust, vajalikke teadmisi ja nõutavat töökogemust ning kes on kehtivas korras omandanud õiguse olla Eestis praktiseeriv arst. 2.2. Meditsiiniline radioloogia on arstiteaduse haru, mis hõlmab haiguste diagnoosimist, kasutades ioniseerivat ja mitteioniseerivat kiirgust ning ultraheli, aga ka haiguste ravi ioniseeriva kiirgusega. 2.3. Radioloog peab valdama riigikeelt keeleseaduse (RT I 1995, 23, 334; 1996, 37, 739; 40, 773; 1997; 69, 1110; 1998, 98/99, 1618) ja selle alusel kehtestatud nõuete kohaselt. 2.4. Radioloog peab olema saanud erialase ettevalmistuse ühel loetletud võimalustest: 2.4.1. ta on edukalt omandanud erialase residentuuriprogrammi käigus antavad teadmised Eesti Vabariigis; 2.4.2. ta on lõpetanud enne 1. septembrit 1997. a röntgenoloogia internatuuri; 2.4.3. ta on lõpetanud enne 1. septembrit 1996. a röntgenoloogia internatuuri või spetsialiseerumiskursused röntgenoloogia, ultrahelidiagnostika, kompuutertomograafia, angiograafia, nukleaarmeditsiini, magnetresonantstomograafia või kiiritusravi erialal ning töötanud seejärel radioloogina vähemalt kolm aastat; 2.4.4. ta on omandanud Eesti Vabariigis kehtivale residentuuriprogrammile vastava erialase spetsialiseerumiskursuse osaliselt või täielikult välismaal ning sooritanud Eestis atestatsioonieksami. 2.5. Erandjuhtudel, mis ei vasta punktis 2.4 esitatud võimalustele, võib teha kvalifikatsiooni määramisel erandeid, kuid mitte rohkem kui kahe arsti ja kahe õendusala töötaja suhtes aastas. 2.6. Meditsiinikiirguse kasutamiseks peab radioloog valdama teoorias ja praktikas teadmisi ja oskusi järgmistes valdkondades: 2.6.1. kujutise tekkimise füüsikalised alused (sh konventsionaalröntgenoloogia, kompuutertomograafia, nukleaarmeditsiin, magnetresonantstomograafia, ultraheli kohta); 2.6.2. radioloogia protseduuride kvaliteedi kontroll ja kvaliteedi tagamine; 2.6.3. kiirguskaitse; kiirgusfüüsika; radiobioloogia; 2.6.4. anatoomia, kihtanatoomia; 2.6.5. füsioloogia, biokeemia ja radioloogiliste protseduuride teostamisega seotud tehnikad; 2.6.6. kontrastainete ja radiofarmatseutikumide farmakoloogia ja kliiniline kasutamine; 2.6.7. arvutiteaduse põhitõed; 2.6.8. inimese patoloogia ja patofüsioloogia; 2.6.9. kaasaegse hea kliinilise praktika (good clinical practice) üldkontseptsioon ja radioloogiat puudutavad üksikküsimused; 2.6.10. põhjalikud teadmised ja oskused kliinilises radioloogias konventsionaalröntgenoloogia, ultrahelidiagnostika, interventsionaalradioloogia, kompuutertomograafia, magnetresonantstomograafia ja nukleaarmeditsiini meetodite kasutamisel organi- või süsteemikesksetes alaerialades (näit luude, liigeste ja pehmete kudede, rinnanäärmete, rindkere, hingamisteede, seedetrakti, hammaste, kõrva-nina-kurgu, kuse- ja suguelundite, südame ja veresoonte, neuroloogiline ja sünnitusabialane radioloogia); vanusekesksetes alaerialades (näit lasteröntgenoloogia); interventsionaalsetes protseduurides (näit sihtbiopsia, dreneerimine); kiiritusravis; erakorralises radioloogias; 2.6.11. radioloog peab tundma multidistsiplinaarse kõrgtehnifitseeritud üksuse administratiivse ja finantsjuhtimise põhialuseid ning kvaliteedijuhtimise aluseid; 2.6.12. radioloog peab tundma teadustegevuse meetodite põhielemente (sh statistikat), võimaldamaks tal erialapublikatsioonide mõistmist ning edendamaks oma tegevuse teaduslikku analüüsi; 2.6.13. radioloog peab tundma meditsiinilist ja radioloogilist tegevust reguleerivat seadusandlust. 2.7. Meditsiinikiirguse kasutamisel haiguste diagnoosimiseks ja raviks abistavad radioloogi pidevalt radioloogia tehnik ja biomeditsiinitehnika ja meditsiinifüüsika spetsialist. 2.8. Radioloogia tehnik on eriharidusega õendusala spetsialist, kes teeb radioloogi juhendamisel meditsiinilise radioloogia meetoditega ette nähtud töövõtteid. 2.9. Radioloogia tehnikul peavad meditsiinikiirguse kasutamiseks olema teoorias ja praktikas teadmised ja oskused samades valdkondades nagu radioloogil, kuid tema teadmiste sisu peab olema vastavuses radioloogia tehniku töö sisuga. 2.10. Radioloogia tehnikuks saab olla vaid õendusalase haridusega spetsialist, kes valdab riigikeelt keeleseaduse ja selle alusel kehtestatud nõuete kohaselt ning kes on läbinud radioloogiaalased spetsialiseerumiskursused, mis annavad nii teoreetilisi kui praktilisi teadmisi, ning kes on saanud spetsialiseerumiskursustel antud teadmiste ja oskuste edukat omandamist kinnitava tunnistuse. 2.11. Radioloog ja radioloogia tehnik tohivad meditsiinikiirgust kasutada ainult piisava praktilise töö kogemuse korral. Praktilise töö kogemus loetakse piisavaks, kui radioloogil või radioloogia tehnikul on viimase viie järjestikuse aasta jooksul kogunenud vähemalt 10 000 praktilise töö punkti või ta on tegelnud radioloogiaalase tegevuse juhendamisega. Praktilise töö punktide arvestamine toimub käesolevate nõuete lisas 1 esitatud «Radioloogiliste uuringute ja protseduuride töökoormuse arvestamise aluste» järgi. 2.12. Meditsiinikiirguse kasutamiseks vajalike teadmiste ja oskuste omamiseks peavad radioloog ja radioloogia tehnik pidevalt osalema täiendkoolituses. Jooksval viieaastasel perioodil peab neil olema kogutud vähemalt viis täiendõppe punkti. Erinevad täiendõppe vormid annavad täiendõppe punkte järgmiselt: 1-päevane täiendõpe 0,25 punkti; 1-nädalased kursused 1,0 punkti; konverentsist osavõtt 0,5 punkti; suuline ettekanne 1,5 punkti; erialane artikkel 2,0 punkti; erialased teesid 1,0 punkti; 1-nädalane staþeerimine 0,5 punkti; monograafia kirjutamine 5,0 punkti. 2.13. Meditsiinikiirguse kasutamisega ja/või radioloogia aparatuuri ja kujutise käsitlemise seadmete hooldamisega iseseisvalt tegelev biomeditsiinitehnika ja meditsiinifüüsika spetsialist peab valdama riigikeelt keeleseaduse ja selle alusel kehtestatud nõuete kohaselt ning omama biomeditsiinitehnika ja meditsiinifüüsika alast haridust vähemalt bakalaureuseõppe tasemel ja vähemalt kaheaastast praktikat radioloogia aparatuuri ja kujutise käsitlemise alal või baasharidust füüsika või inseneriteaduse alal, tööalast koolitust biomeditsiinitehnikas ja meditsiinifüüsikas koos vähemalt kaheaastase praktikaga radioloogia aparatuuri ja kujutise käsitlemise alal. 2.14. Biomeditsiinitehnika ja meditsiinifüüsika spetsialist tegeleb radioloogia aparatuuri ja kujutise käsitlemise seadmete nõuetekohasuse tagamisega ning osaleb radioloogiaprotseduuride optimiseerimisel. Seejuures on ta vahetult kaasatud kinniste kiirgusallikatega ja kiirenditega tehtavale kiirgusravile; ta peab viibima lahtiste kiirgusallikatega kiirgusravi ja nukleaarmeditsiini uuringute tegemise juures; muudel meditsiinikiirguse kasutamise juhtudel on biomeditsiinitehnika ja meditsiinifüüsika spetsialisti ülesandeks radioloogi pidev nõustamine meditsiinikiirguse optimiseerimise ja kiirgusohutuse alal (k.a patsiendi dosimeetria alal) ning kvaliteedi tagamise (k.a seadmete kvaliteedi kontroll) alane tegevus. 2.15. Meditsiinikiirgust kasutavate spetsialistide (radioloogide, radioloogia tehnikute ning biomeditsiinitehnika ja meditsiinifüüsika spetsialistide) tööoskuste ja teadmiste nõuetele vastavuse kontrollimine (atesteerimine) ning atesteerimise tunnistuse väljaandmine toimub Vabariigi Valitsuse määrusega kehtestatud korra järgi. 2.16. Radioloog võib volitada meditsiinilise radioloogia protseduuri teostama teise eriala arsti juhul, kui ta on veendunud volitatava arsti riigikeele oskuses keeleseaduse ja selle alusel kehtestatud nõuetele vastavalt, piisavas tööalases koolituses protseduuri kvaliteetseks teostamiseks, piisavas kiirgusohutuse alases ettevalmistuses ning vajaliku meeskonna olemasolus, kuhu kuuluvad radioloogia tehnik ning biomeditsiinitehnika ja meditsiinifüüsika spetsialist. Volitatav arst peab olema kehtivas korras omandanud õiguse olla Eestis praktiseeriv arst. 2.17. Volitatav isik peab olema nõus volitust vastu võtma. Vastav volitus vormistatakse kirjalikult kahes eksemplaris ja kinnitatakse raviasutuse kiirgusohutuse komisjoni poolt. 2.18. Volituses peavad olema esitatud järgmised andmed: 2.18.1. volituse andnud radioloogi ees- ja perekonnanimi, isikukood; 2.18.2. volituse andnud radioloogi arstikood; 2.18.3. volituse saanud spetsialisti ees- ja perekonnanimi, isikukood; 2.18.4. volituse saanud arsti arstikood; 2.18.5. märge volituse saanud isiku nõusoleku kohta volitust vastu võtta; 2.18.6. andmed tegevusloa kohta, mille alusel toimub meditsiinikiirguse kasutamine volituse saanud spetsialisti poolt; 2.18.7. radioloogiaprotseduuride loetelu, mille teostamiseks antakse volitus; 2.18.8. vajadusel märgitakse seade, millel volitatu tohib teha protseduure; 2.18.9. volituse andmise kuupäev; 2.18.10. volituse kehtivusaeg. Volituse allkirjastavad volitav radioloog ja volitatav arst, lisades oma arstipitsati jäljendid. 2.19. Raviasutuse kiirgusohutuse komisjon määrab lõplikult volituse ulatuse ja kestvuse. Volitus jõustub pärast selle kinnitamist raviasutuse kiirgusohutuse komisjoni poolt. 2.20. Radioloog tohib anda volitusi ainult nende protseduuride kohta, mille teostamiseks ta on saanud nõuetekohase loa. Kui radioloogile väljastatud protseduuride teostamise luba aegub või tühistatakse, kaotab antud volitus automaatselt oma kehtivuse. 3. peatükk. Meditsiinikiiritust saavate isikute kaitset tagavad nõuded aparatuurile, millega tohib kasutada kiirgust haiguste raviks ja diagnoosimiseks 3.1. Käesolev dokument esitab põhinõuded radioloogia aparatuurile ja kujutise käsitlemise seadmetele meditsiinilise radioloogia vahendite kasutamisel haiguste diagnoosimiseks ja raviks inimesel. 3.2. Radioloogia aparatuurina (edaspidi aparatuur) käesoleva dokumendi tähenduses käsitletakse haiguste diagnoosimiseks ja ravimiseks mõeldud seadmeid, mille töö põhineb ioniseeriva ja mitteioniseeriva kiirguse ja ultraheli kasutamisel (üld- ja eriotstarbeline radiograaf, fluoroskoop, kompuutertomograaf, magnetresonantstomograaf, diagnostiline ultraheliseade, radiomeeter, stsintikaamera, dooskalibraator, brahhüteraapia seade, kiiritusravi aplikaator, telegammaravi seade, kiirendi, kiiritusravi planeerimise seade, kiiritusravi välja individuaalse formeerimise seade, radioloogia kvaliteedikontrolli seade jms). 3.3. Kujutise käsitlemise seadmed (edaspidi seadmed) käesoleva dokumendi tähenduses on kujutise vastuvõtmise, töötlemise, edastamise ja arhiveerimise seadmed (konventsionaalne röntgenifilmi ja kõvendusekraani kombinatsioon, pimikusisustus, filmi ilmutusseadmed, negatoskoobid, digitaalsed kujutise retseptorid, kujutise töötlemise seadmed ja tarkvara, kujutise säilitamiseks ja edastamiseks vajalikud organisatsioonilised ja materiaalsed vahendid ning kujutise säilitamiseks vajalik riist- ja tarkvara jms). 3.4. Meditsiinikiirguse kasutamiseks rakendatavale radioloogia aparatuurile ja kujutise käsitlemise seadmetele esitatavaks põhinõudeks on see, et need peavad võimaldama meditsiinikiirguse põhjendatuse ja optimiseerimise nõuete täitmist meditsiinilise radioloogia meetodite ja vahendite kasutamisel. Keelatud on kasutada aparatuuri ja seadmeid, mis on rikkis osaliselt või tervikuna. 3.5. Röntgenläbivalgustus aparatuuriga, millel puudub kujutisevõimendi või sellega ekvivalentne lisaseade, on keelatud. Aparatuuriga, millel ei ole patsiendi doosikiiruse kontrolli lisaseadet, tohib röntgenläbivalgustust teha ainult erandolukorras. 3.6. Lubatud on kasutada radioloogia aparatuuri, mis vastab IEC (International Electrotechnical Comission) meditsiiniseadmete elektri- ja kiirgusohutuse kohta käivate IEC-601 seeria standardite nõuetele. 3.7. Käesolevatele nõuetele vastava seadmega meditsiinikiirituse kasutamine peab olema korraldatud selliselt, et oleks välditud avariikiirituse tekkimine ning avariikiirituse toime personalile ja meditsiinikiirgust saavale isikule. 3.8. Aparatuuri ja seadme vastavust käesoleva dokumendi nõuetele jälgib kasutusele võtmise eel ning ekspluatatsioonis oleku kogu aja vältel, kaasa arvatud põhisõlmede rikete kõrvaldamise järel, aparatuuri või seadme kasutamiseks kiirgustegevusluba omav isik, korraldades vastavate mõõtmiste läbiviimise ja mõõtmistulemuste alusel adekvaatsete meetmete rakendamise. 3.9. Käesolevate nõuete punktide 3.8, 3.10 ja 3.11 alusel teostatavate mõõtmiste kohta vormistatakse iga kord protokoll, milles peavad olema kajastatud vähemalt järgmised andmed: 3.9.1. mõõtmisi teostanud isiku nimi; 3.9.2. asutuse nimi ja registrinumber, mille nimel on mõõtmised tehtud; 3.9.3. mõõtmiste tegemise kuupäev, kellaaeg; 3.9.4. viide juhendile või metoodikale, mille kohaselt on mõõtmised tehtud; kui mõõdetavat aparatuuri või seadet valdaval kiirgustegevusloa saanud isikul puudub mõõtmise juhendi või metoodika kirjalik tekst, tuleb see mõõtmised teinud isiku poolt protokollile lisada; 3.9.5. kasutatud mõõteriista tüüp ja seerianumber; 3.9.6. märge mõõteriista taatlemise kohta; 3.9.7. mõõtmistulemused, fikseerides näidud mõõtmise teostamise kuupäeval ja kellaajal; 3.9.8. mõõtmise juures viibinud isikute nimed (kui oli juures viibinud isikuid). Protokolli signeerib mõõtmised teinud isik. Mõõtmistulemusi peab seadme valdaja säilitama vähemalt kümme aastat. 3.10. Statsionaarne konventsionaalröntgeniaparaat, mida kasutatakse meditsiinikiirituse andmiseks, peab vastama vähemalt järgmistele nõuetele: 3.10.1. Röntgenitoru summaarse filtratsiooni (röntgenitoru sisemise ja täiendava filtratsiooni summa) mõõtmisel saadud HVL-väärtus ei tohi 80 kV juures olla väiksem kui 2,5 mm alumiiniumi ekvivalenti. Patsiendi kiirgusdoosi vähendamiseks tuleb kasutada lisafiltratsiooni nii, et aparaadil, mida kasutatakse täiskasvanute uuringuteks, ületaks HVL väärtus 3,0 mm ja laste puhul 4,0 mm. 3.10.2. Röntgenitoru keskkiire perpendikulaarsuse viga ei tohi ületada 1,5o. 3.10.3. Röntgenitoru fookustäpi mõõtmisel saadud tulemus ei tohi erineda seadme tehnilises passis toodud väärtusest rohkem kui +50% (0,8 millimeetrist väiksema fookustäpi korral), +40% (0,8...1,57-millimeetrise fookustäpi korral), +30% (1,5 millimeetrist suurema fookustäpi korral). 3.10.4. Kiirgusvälja indikaatorit ja tsentreerimist on vaja kontrollida üks kord kuus. 3.10.5. Patsiendi positsioneerimiseks kasutatava valgusvälja ja ülesvõtte tegemisel saadava kiirgusvälja ühenimeliste servade vahekaugus ei tohi olla suurem kui 1% filmi fookuskaugusest, kuid mitte rohkem kui 1 cm. 3.10.6. Kiirtevihu keskpunkt ei tohi hälbida kujutise retseptori keskpunktist rohkem kui 1 cm. 3.10.7. Automaatkollimaatori puhul peab olema võimalik käsitsi reguleerida kiirgusvälja väiksemaks automaatika poolt seatud kiirgusväljast. 3.10.8. Röntgenigeneraator peab tagama, et röntgenitorul tekkiv pinge ei erineks juhtpuldil seatud pingest rohkem kui 5%. 3.10.9. Ekspositsiooniaeg ei tohi erineda juhtpuldil seatud ajast rohkem kui 5%. Lühemate kui 10 ms ekspositsiooniaegade korral võib hälve ulatuda kuni 20%. 3.10.10. Toruvool ei tohi erineda paikapandud väärtusest rohkem kui 10%. Toruvoolu ja mAs väärtuste lineaarsuskoefitsendid peavad olema väiksemad 10%-st. 3.10.11. Torupinge ja väljundkiirgus peavad olema reprodutseeritavad nii, et variatsiooni koefitsent ei ületa 5%. 3.10.12. Automaatse ekspositsiooni kontrolli seadmed peavad tagama patsiendi kudede paksuse või torupinge muutmisel sellised ekspositsiooni parameetrid, mille korral röntgenifilmi optiline tihedus ei muutu rohkem kui 10%. 3.10.13. Röntgenitoru ja röntgenigeneraatori tööparameetrite konstantsust tuleb kontrollida vähemalt kaks korda aastas ja iga kord nende rikke järgselt. 3.11. Meditsiinilise radioloogia protseduuride teostamisel peavad röntgenifilmi käsitlemise seadmed ja röntgenifilmi käsitlemise protsess vastama järgmistele nõuetele: 3.11.1. Pimikus kasutatav turvavalgus ei tohi suurendada ilmutatavate filmide looristust. Eelnevalt röntgeniaparaadiga optilise tiheduseni 1,0 eksponeeritud röntgenifilmi optiline tihedus ei tohi suureneda pimikuvalguse käes kahe minuti jooksul rohkem kui 0,05 optilise tiheduse ühikut (edaspidi OD). Turvavalgust on vaja kontrollida üks kord aastas ja iga kord pärast filmi tüübi või turvavalgusti lambi vahetamist. 3.11.2. Röntgenifilmide ilmutusaparaat peab tagama stabiilse ilmutusprotsessi. Eksponeerimata ja ilmutatud röntgenifilmi looristus peab olema väiksem kui 0,25 OD. Filmi tundlikkuse ja kontrastsuse indeksi hälbed baasväärtuse suhtes ei tohi ületada ±0,10 OD. Ilmutusprotsessi stabiilsust tuleb kontrollida vähemalt ülepäeviti ja iga kord pärast ilmutusaparaadi hooldamist ja pesemist ning pärst filmitöötlusreaktiivide vahetust. 3.11.3. Filmide riknemise vältimiseks ja looristuse hoidmiseks madalal tasemel tuleb filme säilitada tootja poolt soovitatud tingimustes. Reeglina temperatuur 15...22 oC, suhteline õhuniiskus 40--60% ja kiirgusfoon väiksem kui 0,3 µGy/h. Säilitustingimusi tuleb kontrollida üks kord aastas. 3.11.4. Röntgenifilmide vaatlemiseks kasutatava negatoskoobi pinna heledus peab olema vähemalt 5500 luksi. Heledus ei tohi erineda pinna erinevates piirkondades rohkem kui 10%. Negatoskoobi pinna heledust on vaja kontrollida kaks korda aastas. Vaatlusruumi üld- ja kohtvalgustatus peab olema reguleeritav. 3.11.5. Uuringute läbiviimiseks kasutatavatel sama tüüpi ja sama kiirusklassiga röntgenifilmide kassettidel ei tohi tundlikkus erineda rohkem kui 20%. Kassettide tundlikkust tuleb kontrollida vähemalt üks kord aastas. 3.11.6. Röntgenifilmide kvaliteedi hindamisel tuleb välja selgitada praakfilmide protsent. Hästi funktsioneeriva kvaliteedisüsteemi korral ei ületa praakfilmide hulk 3% filmide koguarvust. 3.11.7. Praakfilmide (-kujutiste) analüüsi tuleb teostada vähemalt üks kord kuus. Analüüsi tulemused protokollitakse ja säilitatakse meditsiinikiirituse kasutamiseks kiirgustegevusluba omava isiku juures vähemalt viis aastat. 4. peatükk. Nõuded haiguste ravimisel ja diagnoosimisel meditsiinikiiritust saavate isikute ja meditsiinikiirituse kasutamisega seotud spetsialistide kaitsele 4.1. Käesolev peatükk sätestab põhinõuded individuaalsete ja kollektiivsete kaitsevahendite kasutamisele ning individuaal- ja ülddosimeetria teostamisele meditsiinikiirituse kasutamisega seotud töökohtade ja nende ümbruse (edaspidi jälgitav ala) kiirgusohutuse, kiirguskaitse korraldamise ja kiirgusseire teostamise eesmärgil. Nõuded individuaal- ja ülddosimeetria korraldamiseks, mis on vajalikud kiiritusravi jt. meditsiiniprotseduuride planeerimiseks ja vahetuks teostamiseks, on esitatud «Radioloogiaprotseduuride spetsifikaadis». 4.2. Haiguste ravimisel ja diagnoosimisel meditsiinikiiritust saava isiku kaitsmiseks tuleb kasutada individuaalseid ja kollektiivseid kaitsevahendeid (varjestavad põlled, gonaadide kaitsed, varjestavad ekraanid, radiofarmpreparaadi kineetikat mõjutavad meetmed jm) käesolevate nõuete 1. peatüki «Üldnõuded kiirguse kasutamiseks haiguste ravimisel ja diagnoosimisel ning meditsiinikiiritust saavate isikute kaitsmiseks» punktides 1.7 ja 1.8 esitatud meditsiinikiirituse optimiseerimise nõudest lähtudes. 4.3. Individuaalsete ja kollektiivsete kaitsevahendite nõuetekohase kasutamise eest vastutab igal üksikjuhul meditsiinikiirituse andmisega seotud protseduuri vahetult teostav spetsialist. 4.4. Meditsiinikiiritust kasutavad spetsialistid peavad kasutama individuaalseid ja kollektiivseid kaitsevahendeid (varjestavad põlled, varjestavad ekraanid jm), et vältida põhjendamatu kiirituse saamist. Meditsiinikiirituse kasutamiseks kiirgustegevusloa saanud isik vastutab meditsiinikiiritust kasutavatele spetsialistidele vajalike individuaalsete ja kollektiivsete kaitsevahendite kättesaadavuse ning nende nõuetekohase kasutamise tagamise eest. 4.5. Meditsiinikiirituse kasutamisel teostatava ülddosimeetria puhul loetakse jälgitavaks alaks kiirgusallika mõjupiirkonda või piirkonda, kus välimine või sisemine kiiritus annab või võib anda töötajale aastas ühest millisiivertist suurema efektiivse kiirgusdoosi. Jälgitav ala on samuti piirkond, kus võib tekkida kiiritamine erandolukorras või kiirgusavarii. Tervishoiuasutuste jälgitavas alas tohivad meditsiinikiirituse kasutamise ajal viibida ainult meditsiinikiiritust kasutavad kiirgustöötajad ning meditsiinikiiritust saavad isikud. 4.6. Meditsiinikiiritust kasutavate kiirgustöötajate nimekirja kinnitab kiirgustegevusloa saanud isik (tervishoiuasutuse juht). Nimekirjas peavad olema järgmised andmed: ees- ja perekonnanimi, isikukood ja ametikoht. Nimekirja väljavõte, milles on kajastatud kiirgustöötajate ees- ja perekonnanimi ning ametikoht, on avalikult kasutatav. 4.7. Kõik meditsiinikiiritust kasutavad isikud peavad olema varustatud individuaaldosimeetriga, mille väljastab Eesti Kiirguskeskus. 4.8. Individuaaldosimeeter väljastatakse ja seejärel mõõdetakse üks kord kuus. Eesti Kiirguskeskuse poolt lubatud juhtudel võib individuaaldosimeetri väljastamine ja mõõtmine toimuda pikemate ajavahemike järel. 4.9. Individuaaldosimeetri kandmine on meditsiinikiiritust kasutavale kiirgustöötajale kohustuslik kogu tööaja vältel. Individuaaldosimeetrit tuleb kanda kaitseriietuse (näit tinapõlle) all vaagna kõrgusel selliselt, et dosimeeter oleks kiirgusvooga võimalikult risti ning et ta mõõdaks kiirgust kehasse sisenemisel. 4.10. Sõltuvalt kiirgustöö iseloomust ja Eesti Kiirguskeskuse nõudmisel tuleb kanda täiendavat individuaaldosimeetrit. Täiendava individuaaldosimeetri kandmise koha ja mõõtmise sageduse määramisel lähtutakse Eesti Kiirguskeskuse nõudmisest. 4.11. Lahtiste kiirgusallikate kasutamise puhul tuleb Eesti Kiirguskeskuse nõudmisel teostada kogu keha radioaktiivsuse uuring organismi sattunud kiirguse hulga kindlaksmääramiseks. 4.12. Jälgitavas alas teostavad ülddosimeetriat meditsiinikiiritust kasutav asutus ja Eesti Kiirguskeskus või tema poolt volitatud asutus. Ülddosimeetriat teostatatkse plaaniliselt ning kiirgusavarii järel. Ülddosimeetria teostamise sageduse ja mõõtmise täpsed kohad kooskõlastab meditsiinikiiritust kasutav asutus Eesti Kiirguskeskusega ning esitab need kiirgusohutuse käsiraamatus. 4.13. Juhul kui individuaal- või ülddosimeetria tulemused tuvastavad kutsekiirituse piirmäärade ületamise, peab tervishoiuasutuse juht võtma tarvitusele adekvaatsed meetmed kiirgusohutuse parandamiseks, lähtudes Eesti Kiirguskeskuse ettepanekutest. 4.14. Individuaal- ja ülddosimeetria protokolle säilitab meditsiinikiiritust kasutav asutus kümme aastat. 4.15. Kiirguskeskus võib erandolukorras vabastada kiirgustöötaja punktis 4.9 esitatud nõude täitmisest. 5. peatükk. Rakendussätted 5.1. Meditsiinikiirgust kasutavad asutused peavad 1998. aasta jooksul esitama keskkonnaministri poolt kehtestatud korra alusel taotlused kiirgusseaduse nõuetele vastava kiirgustegevusloa saamiseks. 5.2. Käesolevate nõuete 1. peatüki punktide 1.9 ja 1.10 nõuded jõustuvad alates 1. jaanuarist 2000. a. 5.3. Biomeditsiinitehnika ja meditsiinifüüsika spetsialisti rakendamine raviasutuses meditsiinikiirguse kasutamisel käesolevate nõuete 2. peatüki punktide 2.7, 2.13, 2.14 ja 2.16 kohaselt on kohustuslik kiiritusravi teostamisel ja nukleaarmeditsiini protseduuridel alates käesolevate nõuete jõustumisest, meditsiinikiirguse kasutamise muudel juhtudel alates 1. jaanuarist 2002. a. 5.4. Käesolevate nõuete 3. peatüki punktid 3.6, 3.8 ja 3.10 ning punkti 3.11 alapunktid 3.11.4 ja 3.11.5 jõustuvad enne 1. jaanuari 1999. a kasutusele võetud aparatuurile ja seadmetele alates 1. jaanuarist 2002. a. Lisa 1 sotsiaalministri 13. novembri 1998. a määrusega nr 56 kinnitatud «Kiirguse kasutamise nõuded haiguste ravimisel ja diagnoosimisel ning meditsiinikiiritust saavate isikute kaitse nõuded» juurde Radioloogiliste uuringute ja protseduuride töökoormuse arvestamise alused TÖÖKOORMUS Kood Nimetus Arsti arvestuspunktid Radioloogiatehniku arvestuspunktid Ultraheliuuringud 6001 Sonograafiline uuring (1 visiit) 2,0 2,0 6002 Vaginaalne või rektaalne sonograafia 3,0 3,0 6005 Ultraheli Doppler uuring kõhukoopast 2,0 2,0 6006 Ultraheli Doppler uuring veresoontele 2,0 2,0 6007 Ultraheli uuring koos punktsiooniga 3,0 3,0 6008 Ultraheli abil teostatavad transkutaansed drenaaþid 6,0 6,0 Röntgenoloogiaprotseduurid, magnetresonantstomograafia, angiograafia 6051 Röntgenoskoopia abil teostatavad transkutaansed drenaaþid 6,0 6,0 6053 Kontrastaine 1 annus MRT uuringul 0,0 0,0 6054 Nõrga väljaga MRT uuring 6,0 6,0 6055 Tugeva väljaga MRT uuring 6,0 6,0 6056 Kompuutertomograafia (pea uuring) 3,0 3,0 6057 Kompuutertomograafia (1 anatoomiline piirkond) 3,0 3,0 6058 Kompuutertomograafia (2 anatoomilist piirkonda) 6,0 6,0 6059 Intraoraalne hambaülesvõte 1,0 1,5 6060 Hammaste panoraamülesvõte 1,0 1,5 6061 Kolju röntgenograafia (1 film) 1,0 1,0 6062 Kolju röntgenograafia (2 filmi) 1,5 1,5 6063 Lülisamba kaelaosa röntgenograafia (2 filmi) 1,5 1,5 6064 Rinna- või nimmelülide röntgenograafia (2 filmi) 1,5 1,5 6065 Jäsemete, luude ja liigeste röntgenograafia (2 filmi) 1,5 1,5 6066 Jäsemete luude ja liigeste röntgenograafia (1 projektsioon) 1,0 1,0 6067 Rindkere otseülesvõte 1,0 1,5 6068 Rindkere külgülesvõte 1,0 1,5 6069 Ninakõrvalkoobaste ülesvõte 1,5 1,5 6070 Kopsude röntgenoskoopia 2,0 1,5 6071 Kuseteede röntgenoskoopia 1,5 1,5 6072 Skeleti röntgenoskoopia 1,0 1,5 6073 Bronhograafia 3,0 3,0 6074 Mammograafia, 1 rinnanääre 2-s sihis 1,5 1,5 6075 Südame röntgenograafia 1,5 1,5 6076 Südame, keskseinandi ja diafragma röntgenoskoopia 2,0 1,5 6077 Suuneelu ja suuõõne kontraströntgenograafia skoopial 2,0 2,0 6078 Söögitoru, mao ja duodeenumi lihtkontrasteerimine skoopial 3,0 2,0 6079 Mao ja duodeenumi kaksikkontrasteerimine skoopial 4,5 3,0 6080 Peensoole kontrastuuring skoopial 3,0 3,0 6081 Irrigoskoopia kaksikkontrasteerimisega 3,0 3,0 6082 Peroraalne koletsüstograafia ja kolangiograafia 2,0 3,0 6083 Intravenoosne koletsüstograafia ja kolangiograafia 2,0 3,0 6084 Antegraadne kolangiograafia 1,5 3,0 6085 Perkutaanne transhepaatiline kolangiograafia 1,5 1,5 6086 Kõhukoopa ülevaatlik röntgenograafia 1,5 1,5 6087 Ninaneelu ülesvõte 1,0 1,5 6088 Intravenoosne urograafia 2,0 6,0 6089 Retrograadne ureteropüelograafia 3,0 3,0 6090 Hüsterosalpingograafia 3,0 3,0 6091 Suguelundite kontrastuuring 3,0 3,0 6092 Fistulograafia 3,0 3,0 6093 Miktsioontsüstograafia 2,0 3,0 6094 Kontrastartrograafia 3,0 3,0 6096 Dakrüotsüstograafia või sialograafia 3,0 3,0 6097 Kontrastventrikulograafia või entsefalograafia 4,5 4,0 6098 Kontrastmüelograafia 3,0 3,0 6099 Tomograafia kuni 4 filmi 3,0 3,0 6100 Tomograafia kuni 6 filmi 3,0 3,0 6101 Tomograafia üle 6 filmi 3,0 3,0 6102 Üla- või alajäseme angiograafia 9,0 9,0 6103 Lümfangiograafia 9,0 9,0 6104 Vistseraalne angiograafia 9,0 9,0 6105 Aju angiograafia 9,0 9,0 6106 Kopsuarteri angiograafia või selle selektiivne angiograafia või bronhiarteri angiograafia 9,0 9,0 6107 Rinnaaordi/kõhuaordi retrograadne angiograafia või ülemise/alumise õõnesveeni flebograafia 9,0 9,0 6108 Reie flebograafia 9,0 9,0 6109 Neeruveeni flebograafia 9,0 9,0 6110 Neeruarteri balloondilatatsioon 12,0 12,0 6111 Perifeerse arteri balloondilatatsioon 12,0 12,0 6112 Luutiheduse uuring 3,0 3,0 6120 Kompuutertomograafia (pea uuring) kontrastainega 3,0 3,0 6121 Kompuutertomograaf (1 anatoomiline piirkond) kontrastainega 3,0 3,0 6122 Kompuutertomograaf (2 anatoomilist piirkonda) kontrastainega 6,0 6,0 Nukleaarmeditsiini uuringud 6140 Luustiku dünaamiline 3-faasiline stsintigraafia 12,0 16,0 6141 Melanoomi stsintigraafia 8,0 15,0 6142 Põletikukolde stsintigraafia polüklonaalsete antikehadega 10,0 24,0 6143 Põletikukolde stsintigraafia leukotsüütidega 10,0 36,0 6144 Stsintigraafia monoklonaalsete antikehadega monoklonaalsete antikehadega 8,0 15,0 6145 Rinnanäärme stsintigraafia 12,0 13,0 6151 Kilpnäärme funktsiooni proov radioaktiivse joodiga 4,5 5,0 6154 Kilpnäärme stsintigraafia 4,5 5,0 6155 Tsirkuleeriva verehulga määramine 131-I-albumiiniga 10,0 10,0 6156 Müokardi staatiline stsintigraafia 201-Talliumiga 12,0 15,0 6159 Hepatobiliaarsüsteemi dünaamilline stsintigraafia 10,0 15,0 6161 Maksa staatiline stsintigraafia 6,0 9,0 6163 Kopsude staatiline stsintigraafia 6,0 8,0 6164 Staatiline või dünaamiline nukleaarlümfograafia 10,0 10,0 6165 Radiorenograafia 3,0 3,0 6166 Neerude dünaamiline stsintigraafia 10,0 12,0 6167 Neerude staatiline stsintigraafia 5,0 5,0 6168 Peaaju staatiline stsintigraafia 6,0 8,0 6169 Nukleaarangiograafia 12,0 13,0 6170 Skeleti staatiline stsintigraafia 6,0 12,0 6172 Sialostsintigraafia 9,0 12,0 6173 Munasarjade staatiline stsintigraafia 6,0 12,0 6174 Tsirkuleeriva verehulga määramine 99-Tc-pürofosfaadiga 10,0 10,0 6175 Müokardi staatiline stsintigraafia 99-Tc-pürofosfaadiga 10,0 12,0 6176 Nukleaarmeditsiinilise uuringu planeerimine: näidustuste analüüs, kiirgusriski arvutamine, metoodika 10,0 10,0 6177 Põletikukolde visualiseerimine HMPAO-ga 10,0 36,0 6178 Nukleaarventrikulograafia 12,0 13,0 6179 Müokardi staatiline stsintigraafia MIBI-ga 12,0 13,0 6180 Peaaju emissioontomograafia HMPAO-ga 10,0 10,0 6181 Peaaju serotoniini, dopamiini, bensodiasepiini retseptorite emissioontomograafia 10,0 15,0 6182 Neerupealiste stsintigraafia kolesterooliga 10,0 10,0 6183 Feokromotsütoomi ja adrenergilise koe visualiseerimine 10,0 20,0 6184 Somatostatiini retseptorite stsintigraafia 10,0 24,0 Kiiritusravi lahtiste ja kinniste kiirgusallikatega 7401 Kiiritusravi (üle 150 kV) planeerimine, topomeetria, doosi arvestus, haige individuaalne ettevalmistamine 9,0 3,0 7402 Väliskiiritusravi (üle 150 kV) üks protseduur (iga 5 protseduuri kohta lubatud 1 arsti vastuvõtt) 1,5 1,0 7403 Väliskiiritusravi (alla 150 kV) üks protseduur (iga 5 protseduuri kohta lubatud 1 arsti vastuvõtt) 2,0 2,0 7404 Õõnesisene kiiritusravi, esimene protseduur (iga 5 protseduuri kohta lubatud 1 arsti vastuvõtt) 3,0 1,5 7405 Õõnesisene kiiritusravi, korduv protseduur (iga 5 protseduuri kohta lubatud 1 arsti vastuvõtt) 3,0 1,5 7406 Röntgeniravi 1,5 1,5 7409 Samaariumravi protseduur 2,0 2,5 7410 Radiojoodravi protseduur 2,0 2,5 7411 Düsproosiumravi protseduur 2,0 2,5 7430 Luumetastaaside ravi Sm-EDTMP-ga 2,0 2,5 7431 Kilpnäärme supressioon jood-131-ga 2,0 2,5 7432 Sünovektoomia Dy-FHMA-ga 2,0 2,5 7433 Erütreemia ravi P-32 ortofosfaadiga 2,0 2,5 Ravi ruteeniumi aplikaatoriga 12,0 12,0 Kinnitatud sotsiaalministri 13. novembri 1998. a määrusega nr 56 Radioloogiaprotseduuride spetsifikaat 1. Üldsätted 1.1. Radioloogiaprotseduuride spetsifikaat sätestab nõuded, kuidas kliinilise praktika üksikjuhtudel põhjendatult ja ohutult kasutada ioniseerivat ja mitteioniseerivat kiirgust haiguste diagnoosimiseks ja ravimiseks. 1.2. Meditsiinikiirgust tohib kasutada üksnes käesolevas spetsifikaadis sätestatud nõuetele vastaval viisil. 1.3. Käesolevas spetsifikaadis kirjeldamata menetlusi, millega kaasneb meditsiinikiirituse kasutamine, tohib teha ainult kooskõlastatult Eesti Kiirguskeskusega. 1.4. Radioloogiaprotseduuride tegemiseks tohib kasutada ainult Ravimiameti poolt registreeritud või ühekordselt kasutamiseks lubatud kontrastaineid ja muid ravimeid. 1.5. Iga arst, kes suunab patsiendi meditsiinikiirguse kasutamisega seotud protseduurile, peab lähtuma radioloogiaprotseduuride spetsifikaadis esitatud näidustustest. 1.6. Kõik meditsiinikiirguse kasutamise juhud peavad olema põhjendatud ja optimiseeritud, kusjuures optimiseerimine hõlmab kiirgusseadme valikut, protseduuri metoodiliselt õiget tegemist, adekvaatse diagnostilise teabe saamist või raviefekti saavutamist, saadud tulemuste hindamist, radioloogi koostööd teiste spetsialistidega, meditsiinikiiritust saava isiku ning teda suunanud arsti teavitamist kiirgusdoosist ja kiirgusriskist. Nende nõuete täitmise eest vastutab protseduuri teinud arst. 1.7. Radioloogiaprotseduuride spetsifikaadis toodud kiirgusdoosi referentsväärtusi ega radiofarmatseutikumi referentsaktiivsusi ei tohi standardsetel juhtudel (patsient 170 cm, 70 kg) ületada. Lapse ja mittestandardse patsiendi puhul adapteeritakse kiirgusdoos ja radiofarmatseutikumi aktiivsus konkreetsele juhule. 1.8. Meditsiinikiirituse kasutamiseks kiirgustegevusluba omavad isikud peavad ühe aasta jooksul pärast kiirgustegevusloa saamist välja töötama oma tingimustele vastavad kiirgusdoosi ja radiofarmatseutikumi aktiivsuse referentsväärtused kasutatavate protseduuride kaupa. Väljatöötatud referentsväärtuste järgimist kontrollib kiirgustegevusluba omava isiku poolt määratud kiirgusohutuse eest vastutav isik. Referentsväärtuste olulise ületamise korral analüüsib ta ületamise põhjuseid ning teeb ettepanekud olukorra parandamiseks. 1.9. Radioloogiaprotseduuri kavandamisel tuleb arvestada kiiritatava isiku eelnevat kiirguskoormust ning vajadusel, eelnevat kiirgusdoosi ja kiiritamise põhjendatuse nõuet arvestades, piirata kavandatavat meditsiinikiirituse doosi. 1.10. Meditsiinikiirguse kasutamisel tuleb pöörata erilist tähelepanu kasutatavate seadmete seisukorrale, meditsiinikiirguse kasutamise kvaliteedi tagamisele, patsiendi meditsiinikiirituse doosile, põhjendatuse ja optimiseerimise nõuete täitmisele järgmistel juhtudel: 1.10.1. lastel teostatavad protseduurid; 1.10.2. profülaktilised ja sõeluuringud; 1.10.3. rasedatel või rinnaga toitvatel naistel teostatavad protseduurid; 1.10.4. suure kiirguskoormusega protseduurid (interventsionaalradioloogia protseduurid, kompuutertomograafia, kiiritusravi). 1.11. Radioloogiaprotseduurile suunav arst ja radioloogiaprotseduuri tegev arst peab küsima fertiilses eas naispatsiendilt võimaliku raseduse ja, vajadusel, rinnaga toitmise kohta ning arvestama saadud teavet radioloogiaprotseduuri kavandamisel ja tegemisel. 2. Kiirguse kasutamise nõuded haiguste diagnoosimisel ja ravimisel meditsiinilise radioloogia protseduuride kaupa Kiirguse kasutamise nõuetega haiguste diagnoosimisel meditsiinilise radioloogia protseduuride kaupa saab tasuta tutvuda Sotsiaalministeeriumis. See materjal antakse välja eraldi raamatuna ja elektroonse andmebaasina. Kiirguse kasutamise nõuded haiguste diagnoosimisel ja ravimisel meditsiinilise radioloogia protseduuride kaupa on liigendatud alljärgnevalt: 2.1. nõuded konventsionaalröntgeniseadmete ja angiograafidega teostatavatele protseduuridele; 2.2. nõuded kompuutertomograafiale; 2.3. nõuded ultraheliprotseduuridele; 2.4. nõuded magnetresonantstomograafiale; 2.5. nõuded interventsionaalradioloogia protseduuridele; 2.6. nõuded nukleaarmeditsiini protseduuridele (isotoopuuringutele ja ravile radiofarmatseutikumidega).