Siseminister — Politseiameti põhimääruse kinnitamine — RTL, 350, 1458

Politseiseaduse (RT 1990, 10, 113; 1991, 10, 152; RT I 1993, 20, 355; 1994, 34, 533; 40, 654; 86/87, 1487; 1995, 62, 1056; 1996, 49, 953; 1998, 50, 753; 51, 756) paragrahvi 116 lõike 2 alusel: 1. Kinnitan Politseiameti põhimääruse (juurde lisatud). 2. Tunnistan kehtetuks siseministri 3. juuli 1997. a määruse nr 10 «Politseiameti põhimääruse kinnitamine» (RTL 1997, 116, 688). 3. Kehtestan käesoleva määruse 1998. a 1. detsembril. Minister Olari TAAL Kantsler Vahur GLAASE Kinnitatud siseministri 18. novembri 1998. a määrusega nr 59 Politseiameti põhimäärus I. ÜLDSÄTTED 1. Politseiamet (edaspidi amet) on valitsusasutus Siseministeeriumi valitsemisalas, kes teostab riiklikku järelevalvet ning kohaldab riiklikku sundi seaduses ettenähtud ulatuses ja korras. 2. Oma ülesannete täitmisel esindab amet riiki. 3. Ameti kulud kaetakse riigieelarvest. Ametil on oma eelarve ja pangaarve. 4. Ameti kõrgemalseisvaks valitsusasutuseks on Siseministeerium, kes suunab ja koordineerib ameti tegevust. Teenistuslikku järelevalvet Politseiameti ja selle ametiisikute tegevuse seaduslikkuse ja otstarbekuse üle teostab siseminister. 5. Amet asub Tallinnas. Ameti postiaadress on Pagari 1, 15060 Tallinn. Ameti nende struktuuriüksuste postiaadressid, mis ei paikne tema asukohas, tuuakse ära nende põhimäärustes. II. AMETI TEGEVUSVALDKOND JA ÜLESANDED 6. Ameti tegevusvaldkond on avaliku korra ja sisejulgeoleku tagamise, kuritegude ja haldusõiguserikkumiste ennetamise, tõkestamise ja avastamise, kriminaalasjade kohtueelse uurimise ja haldusõiguserikkumise asjade menetlemise korraldamine ning muude seadusega või seaduse alusel antud õigusaktidega pandud ülesannete täitmine. 7. Amet: 1) analüüsib, koordineerib, suunab ja kontrollib tema halduses olevate politseiasutuste ja politseikooli tegevust; 2) rakendab meetmeid kuritegude ja haldusõiguserikkumiste ennetamiseks, tõkestamiseks ja avastamiseks, kuritegude kohtueelse uurimise ning haldusõiguserikkumiste menetlemise korraldamiseks; 3) arendab kuritegude ja haldusõiguserikkumiste ennetamisel, tõkestamisel ja avastamisel koostööd teiste riigiasutuste ning valla- ja linnavalitsustega politseile pandud ülesannete paremaks täitmiseks; 4) teeb kehtestatud korras koostööd teiste riikide politseikeskasutuste ja rahvusvaheliste politseiorganisatsioonidega; 5) korraldab politsei- ja teiste riigiasutuste varustamist nende tegevuseks ettenähtud andmete ja operatiivteabega; 6) töötab Siseministeeriumi ülesandel välja politsei tegevust käsitlevate seaduste ja määruste ning siseministri käskkirjade eelnõusid, politsei arengukava, samuti üleriigilisi ja regionaalseid programme ning kavasid ameti tegevusvaldkonnas; 7) informeerib üldsust ja teabevahendeid ameti ja selle allasutuste tegevusest ning osaleb õiguskasvatuses; 8) rakendab meetmeid politseiametnike kaadrivaliku parandamiseks ja koolituse tõhustamiseks ning teenistus-, sealhulgas täitedistsipliini tõstmiseks; 9) koostab ameti eelarve projekti ja jaotab eelarvevahendeid ameti allasutuste vahel ning teeb kokkuvõtteid eelarve täitmise käigust; 10) korraldab ameti allasutuste varustamist erivahendite, relvastuse, laskemoona, infotehnoloogia-, side- ja transpordivahendite, vormiriietuse ning muude vahenditega ning teostab riigihankeid; 11) revideerib ameti allasutuste finants- ja majandustegevust; 12) täidab muid talle seaduse, Riigikogu otsuse, Vabariigi Presidendi seadluse, Vabariigi Valitsuse määruse ja korralduse ning siseministri määruse ja käskkirjaga pandud ülesandeid. III. AMETI JUHTIMINE 8. Ametit juhib politseipeadirektor. 9. Politseipeadirektor: 1) vastutab ameti tegevust korraldavate õigusaktide täpse ja otstarbeka täitmise eest ning annab aru siseministrile; 2) teeb siseministrile ettepanekuid ameti tegevusvaldkonna korraldamiseks; 3) teeb siseministrile ettepanekuid politseipeadirektori asetäitjate ametisse nimetamiseks ja ametist vabastamiseks; 4) kinnitab ameti asjaajamiskorra, sisekorraeeskirja ja raamatupidamise sise-eeskirja; 5) nimetab ametisse ja vabastab ametist ameti politseiametnikud (välja arvatud politseipeadirektori asetäitjad) ja muud ametnikud, samuti politseiprefektuuride, Kohtuekspertiisi ja Kriminalistika Keskuse, Keskkriminaalpolitsei, Julgestuspolitsei ja Politseikooli kõrgemad politseiametnikud; 6) sõlmib, muudab, peatab ja lõpetab töölepinguid ameti abiteenistujatega; 7) kinnitab ameti ametnike ametijuhendid ning vajadusel ka abiteenistujate tööjuhendid; 8) edutab oma pädevuse piires tema poolt ametisse nimetatud teenistujaid; 9) pärib aru ameti teenistujatelt ja ameti allasutuste juhtidelt ning alluvatelt politseiametnikelt nende ja neile alluvate teenistujate tegevuse kohta ning kohaldab neile ergutusi ja määrab distsiplinaarkaristusi seadusega ettenähtud alustel ja korras; 10) otsustab ameti valduses oleva riigivaraga seotud küsimusi riigivaraseaduse ja selle alusel antud õigusaktide alusel; 11) teostab oma pädevuse piires riigihankeid; 12) teeb siseministrile ettepanekuid ameti ja selle allasutuste tulude ja kulude eelarve kohta ning kontrollib eelarve täpset ja otstarbekat täitmist; 13) sõlmib lepinguid ja esindab ametit teistes tsiviilõiguslikes suhetes ning annab volitusi ameti esindamiseks; 14) täidab muid siseministri või Siseministeeriumi kantsleri või asekantsleri antud ülesandeid. 10. Politseipeadirektor annab seaduse, Vabariigi Valitsuse määruse või korralduse või ministri määruse või käskkirja alusel teenistusalastes küsimustes käskkirju. 11. Politseipeadirektor annab ameti teenistujatele suulisi ja kirjalikke korraldusi, mis registreeritakse ameti asjaajamiskorras ettenähtud korras. 12. Politseipeadirektori ajutisel äraolekul asendab teda politseipeadirektori asetäitja. 13. Politseipeadirektori lühiajalisel, mitte üle seitsme ööpäeva, äraolekul vormistatakse politseipeadirektori asendamine politseipeadirektori käskkirjaga, millest informeeritakse viivitamatult siseministrit ja Siseministeeriumi kantslerit. Käskkirja koopia edastatakse viivitamatult Siseministeeriumile. Politseipeadirektori asendamine muudel juhtumitel vormistatakse siseministri käskkirjaga. 14. Politseiametis on politseipeadirektori asetäitjate ametikohad. Ametikohtade arv nähakse ette Politseiameti teenistujate koosseisuga. Ametiülesannete jaotus politseipeadirektori ja politseipeadirektori asetäitjate vahel kehtestatakse politseipeadirektori käskkirjaga. IV. AMETI STRUKTUURIÜKSUSED 15. Ameti struktuuriüksused on osakonnad, kellel puuduvad täitevvõimu volitused ametiväliste isikute suhtes, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti. 16. Ameti osakonnad on: 1) kriminaalosakond; 2) korrakaitseosakond; 3) arenguosakond; 4) avalike suhete osakond; 5) info- ja sideosakond; 6) majandusosakond; 7) personaliosakond; 8) rahandusosakond; 9) välissuhete osakond; 10) õigusosakond; 11) üldosakond. 17. Kriminaalosakonna põhiülesanne on ameti allasutuste tegevuse analüüsimine, kavandamine, suunamine ning kontrollimine kuritegude ennetamisel, tõkestamisel, avastamisel ja kohtueelsel uurimisel. 18. Korrakaitseosakonna põhiülesanne on ameti allasutuste tegevuse analüüsimine, kavandamine, koordineerimine, suunamine ja kontrollimine avaliku korra ja turvalisuse tagamisel, liiklusjärelevalve teostamisel ning haldusõiguserikkumiste ennetamisel, tõkestamisel, avastamisel ja menetlemisel; lubade ja litsentside väljaandmine seadusega ja selle alusel antud õigusaktidega ettenähtud juhtudel ja korras. 19. Arenguosakonna põhiülesanne on politsei arengukava ning üleriigiliste ja regionaalsete programmide ja kavade väljatöötamine; ameti töö planeerimine; politseiasutuste inspekteerimise korraldamine ning ettepanekute ja soovituste väljatöötamine politsei tegevuse tõhustamiseks. 20. Avalike suhete osakonna põhiülesanne on ameti suhete korraldamine avalikkusega, teiste asutuste ja organisatsioonidega ning sihtgruppidega politsei tegevuse ja selle eesmärkide teadvustamiseks, samuti ameti allasutuste avalike suhete koordineerimine ja suunamine. 21. Info- ja sideosakonna põhiülesanne on politsei informaatika- ja sidesüsteemide loomise, arendamise, hooldamise ning kaitse tagamine; ameti juhtkonnale, struktuuriüksustele ja allasutustele ettenähtud teabe edastamise tagamine; juhtimiskeskuste infovahetusesüsteemi korraldamine, nende töö operatiivne suunamine ja koordineerimine; registrite ja muude andmekogude pidamise korraldamine, andmekaitse korraldamine ning õiguskorra analüüsimine ja prognoosimine. 22. Majandusosakonna põhiülesanne on ameti ja selle allasutuste vallata antud riigivara (s.h sõidukid, relvastus jm politseivarustus) haldamise ja majandamise korraldamine, remondi- ja ehitustegevuse ning riigihangete korraldamine; halduses olevate hoonete valve. 23. Personaliosakonna põhiülesanne on ameti personali- ja koolitustöö; ameti allasutuste personali- ja koolitustöö suunamine ning koordineerimine; politseiametnike ja muude teenistujate tegevuse seaduslikkuse kontrollimine ning distsiplinaarasjade menetlemine; ameti konkursi- ja atesteerimiskomisjoni tehniline teenindamine. 24. Rahandusosakonna põhiülesanne on ameti raamatupidamise korraldamine; ameti ja tema allasutuste majandustegevuse ning raamatupidamise koordineerimine ja kontrollimine, eelarveprojekti koostamine ning eelarve täitmise kontrollimine. 25. Välissuhete osakonna põhiülesanne on ameti ja tema halduses olevate politseiasutuste välissuhete korraldamine ja koordineerimine; koostöö-, välisabi- ja väliskoolitusprogrammide korraldamine ja koordineerimine; suhtlemine rahvusvaheliste organisatsioonidega ja Euroopa Liiduga integreerumise küsimused. 26. Õigusosakonna põhiülesanne on ameti ja tema allasutuste õigusteenindamine; õigusloome korraldamine, õigusaktide eelnõude koostamine, õigusaktide ja õigusaktide eelnõude seadusele vastavuse kontrollimine; ameti ja tema allasutuste tegevust reguleerivate õigusaktide Euroopa Liidu õigusaktidega harmoniseerimise korraldamine. 27. Üldosakonna põhiülesanne on ameti asjaajamise ja arhiivi töö korraldamine; ameti allasutuste asjaajamise ja arhiivialase töö juhendamine ning kontrollimine. 28. Osakonna täpsemad ülesanded sätestatakse politseipeadirektori käskkirjaga kinnitatud osakonna põhimääruses. 29. Osakonda juhib politseidirektor või osakonnajuhataja (edaspidi osakonna juht). 30. Osakonna juht allub vahetult politseipeadirektorile või politseipeadirektori asetäitjale. 31. Osakonna juht: 1) juhib osakonna tööd ja tagab osakonnale pandud ülesannete täitmise; 2) täidab temale antud juhised ja korraldused või teatab nende täitmise takistustest; 3) annab alluvatele teenistujatele juhiseid ja korraldusi ning kontrollib nende täitmist; 4) allkirjastab või viseerib osakonnas koostatud dokumendid kooskõlas osakonna põhimääruse ja ameti asjaajamiskorraga; 5) esindab osakonda ning annab osakonna nimel arvamusi ja kooskõlastusi ameti juhtkonnale ja struktuuriüksustele; 6) teeb ettepanekuid politseipeadirektorile osakonna struktuuri, koosseisu ja töökorralduse kohta, osakonna teenistujate palgaastmete ja lisatasude ning ergutuste kohaldamise ja distsiplinaarkaristuste määramise kohta; 7) taotleb osakonna ülesannete täitmiseks vajalike vahendite eraldamist ja tingimuste loomist; 8) taotleb osakonna teenistujatele täiendkoolitust; 9) teeb ettepanekuid komisjonide moodustamiseks osakonna valdkonda kuuluvate küsimuste lahendamiseks; 10) vastavalt osakonna põhimäärusele kirjutab alla ameti kirjaplangil vormistatud kirjadele teabe, arvamuste ja dokumentide edastamiseks ning saamiseks, millega ei võeta rahalisi kohustusi ning ei anta õigusi ega panda kohustusi ametivälistele isikutele, kui õigustloov akt ei sätesta teisiti. 32. Osakonna juhi täpsem pädevus määratakse kindlaks osakonna põhimäärusega. 33. Osakonna juht vastutab osakonnale pandud ülesannete õiguspärase, täpse ja õigeaegse täitmise eest. 34. Osakonna koosseisu võivad kuuluda talitused ja muud struktuuriüksused. Osakonna struktuuriüksuse ülesanded, pädevus ja juhtimine sätestatakse osakonna põhimääruses. V. NÕUNIK 35. Ameti struktuuri võivad kuuluda väljaspool struktuuriüksusi asuvad politseinõunik(ud) ja nõunik(ud). 36. Politseinõunik ja nõunik alluvad vahetult politseipeadirektorile või politseipeadirektori asetäitjale. 37. Politseinõuniku ja nõuniku ülesanded, pädevus ja alluvus määratakse politseipeadirektori käskkirjaga kinnitatud politseinõuniku ja nõuniku ametijuhendis. VI. AMETI KOMISJON 38. Politseipeadirektor võib ameti tegevusalas moodustada nõuandva õigusega alalisi ja ajutisi komisjone, nõukogusid ja töörühmi (edaspidi komisjon). Komisjonil võib olla ka otsuste langetamise õigus, kui see tuleneb otseselt seadusest. 39. Komisjon moodustatakse politseipeadirektori käskkirjaga, milles määratakse komisjoni ülesanded, esimees ja liikmed ning ülesannete täitmise tähtajad ja komisjoni teenindamise eest vastutav ameti struktuuriüksus. 40. Komisjoni liikmeks võib määrata teiste valitsusasutuste teenistujaid asutuse juhi ettepanekul. Komisjoni töösse võib kaasata väljaspool riigiteenistust olevaid isikuid nende nõusolekul. 41. Komisjoni ülesannete täitmisest annab komisjoni esimees aru politseipeadirektorile, kui komisjoni moodustamisel ei ole määratud teisiti. 42. Komisjonil on õigus pöörduda ameti osakonna ja ameti halduses olevate asutuste poole tööks vajalike andmete ja dokumentide saamiseks. 43. Komisjoni teenindav struktuuriüksus tagab komisjoni asjaajamise ja komisjoni koosolekute protokollimise. 44. Käesolevas osas sisalduvad sätted laienevad teistele seaduse alusel moodustatud komisjonidele, kui seadusest ja selle alusel antud õigusaktist ei tulene teisiti. 45. Politseiameti teenindamisel oleva siseministri poolt moodustatud komisjoni asjaajamise korraldamiseks määrab vastutava struktuuriüksuse politseipeadirektor. VII AMETI SÜMBOLID 46. Ametil on sõõrikujuline 35-mm läbimõõduga pitsat, mille keskel on väikese riigivapi kujutis. Sõõri ülemist äärt mööda on sõna «POLITSEIAMET». 47. Politseiametil võivad olla muud kehtestatud korras registreeritud sümbolid. VIII. TEENISTUSLIK JÄRELEVALVE 48. Politseipeadirektor teostab teenistuslikku järelevalvet Politseiameti halduses olevate asutuste ja nende ametiisikute tegevuse seaduslikkuse ja otstarbekuse üle käesoleva põhimäärusega määratud ulatuses ja korras. 49. Politseipeadirektor tunnistab kehtetuks Politseiameti halduses olevate asutuste juhtide ja teiste ametiisikute akte ja toiminguid, mis ei ole kooskõlas põhiseaduse, muu seaduse, Vabariigi Valitsuse määruse või korralduse, siseministri määruse või korralduse või politseipeadirektori käskkirjaga. 50. Politseipeadirektoril on õigus tunnistada kehtetuks Politseiameti halduses olevate asutuste juhtide ja ametiisikute akte ja toiminguid nende ebaotstarbekuse motiivil vastavalt Vabariigi Valitsuse seaduse paragrahvile 100. 51. Politseipeadirektori järelevalvepädevuse ameti halduses olevate politseiasutuste ja nende ametiisikute antud riikliku järelevalve aktide ja toimingute üle sätestavad eriseadused. 52. Politseipeadirektor võib teenistusliku järelevalve korras teha politseipeadirektori asetäitjale või Politseiameti struktuuriüksuse juhile ülesandeks materjalide ja seletuste kogumise akti andmise või toimingu sooritamise asjaolude väljaselgitamiseks. IX. LÕPPSÄTTED 53. Amet korraldatakse ümber või tema tegevus lõpetatakse seadusega või seaduse alusel antud õigusaktiga. Politseipeadirektor Harry TUUL