Kunda Linnavolikogu — Kunda linnavara valdamise, kasutamise ja käsutamise korra kinnitamine — RTL, 348, 1446

Võttes aluseks kohaliku omavalitsuse korralduse seaduse (RT I 1993, 37, 558; 1994, 12, 200; 19, 340; 72, 1263; 84, 1475; 1995, 16, 228; 17, 237; 23, 334; 26--28, 355; 59, 1006; 97, 1664; 1996, 36, 738; 37, 739; 40, 773; 48, 942; 89, 1591; 1997, 13, 210; 29, 449 ja 450; 69, 1113; 1998, 28, 356; 59, 941; 61, 984) paragrahvi 22 punkti 6, Kunda Linnavolikogu määrab: 1. Kinnitada Kunda linnavara valdamise, kasutamise ja käsutamise kord vastavalt käesoleva määruse lisale. 2. Tunnistada kehtetuks: 2.1. Kunda Linnavolikogu 3. märtsi 1994. a määrus nr 14 «Munitsipaalomandisse kuuluvate hoonete (ruumide) erastamise ja rentimise kord»; 2.2. Kunda Linnavolikogu 22. juuni 1994. a määruse nr 24 punkt 3 «Linnavara kasutamise ja käsutamise kord». 3. Avaldada käesolev määrus Riigi Teataja Lisas ja Kunda linnalehes Meie Kodu. 4. Määrus jõustub pärast avaldamist Kunda linnalehes Meie Kodu. Volikogu esimees Arvo VAINLO Lisa Kinnitatud Kunda Linnavolikogu 27. oktoobri 1998. a määrusega nr 25 Kunda linnavara valdamise, kasutamise ja käsutamise kord I. ÜLDSÄTTED § 1. Linnavara mõiste (1) Linnavara on käesoleva korra tähenduses Kunda linna omandis olevad kinnis- ja vallasasjad, samuti ka linna kasuks seatud servituudid, reaalkoormatised, hoonestusõigus, ostueesõigus ja pandiõigus ning teised varalised õigused ja kohustused. (2) Linnavara käsutamisest ja kasutamisest saadud tulu, samuti tulu, mis saadakse linna teenistuses olevate isikute tegevuse läbi töö- või töövõtulepingute alusel, kuulub linnale, kui seadusest, linna õigusaktidest või lepingust ei tulene teisiti. (3) Linnavara register asutatakse riigi ja Kunda õigusaktidega sätestatud korras. § 2. Tervikvara mõiste (1) Tervikvara käesoleva korra tähenduses on asjade kogum, millest osa eraldamise korral muutub ülejäänud osa sihipärane kasutamine võimatuks või oluliselt raskendatuks. (2) Tervikvarast asja eraldamine on lubatud ainult linnavolikogu otsusel. § 3. Valduse mõiste Valdus on tegelik võim asja üle, samuti reaalservituudi teostamine. § 4. Avaliku asja mõiste Avalik asi on asi, mis kuulub linnale ja on oma ühiskondliku olemuse tõttu kasutatav igaühe poolt, nagu avalikud tänavad, väljakud ja pargid. § 5. Eraasja mõiste Eraasi on asi, mis võib kuuluda igale omanikule. § 6. Linnavara võõrandamise mõiste Linnavara võõrandamine on linnavara müük või muul viisil kolmandate isikute omandisse andmine käesolevas eeskirjas kehtestatud tingimustel ja korras. § 7. Linnavara koormamise mõiste Linnavara koormamise all mõistetakse linna omandis olevate kinnis- ja vallasasjade koormamist piiratud asjaõigustega. II. LINNAVARA VALDAMINE § 8. Linnavara valdaja (1) Linnavara valdaja on: 1) linnavolikogu ja linnavalitsus; 2) linnavalitsuse struktuuriüksus; 3) munitsipaalasutus; 4) linna äriühing (AS, OÜ). (2) Linnavara valdaja võib olla kolmas isik. Kui linnavara antakse kolmandate isikute valdusse, on nad linnavara otsesed valdajad, linnavara kaudseks valdajaks jääb linnavalitsus. (3) Kolmandateks isikuteks võivad olla kõik isikud, kellel ei ole keelatud olla linnavara valdajaks. (4) Linnavara valdajad on kohustatud tagama linnavara säilimise, korrashoiu ja sihipärase kasutamise. § 9. Linnavara valduse jaotus ja üleandmine (1) Linnavara valduse jaotuse kinnitab linnavolikogu linnavalitsuse ettepanekul paragrahvi 8 lõikes 1 nimetatud valdajate vahel vastavalt sellele, milline vara on vajalik nende ülesannete täitmiseks. (2) Linnavara üleandmise ühe struktuuriüksuse või munitsipaalasutuse valdusest teisele otsustab kinnisasja puhul linnavolikogu ja vallasasja puhul linnavalitsus. (3) Linnavara üleandmisel koostavad üleandja ja vastuvõtja akti, milles märgitakse andmed vara asukoha, koosseisu, seisukorra ja kasutamisviisi kohta, vara bilansiline maksumus ja kõik varal lasuvad võlad ja kohustused. (4) Kui linnavara valdajat ei ole määratud, vastutab vara eest linnapea. § 10. Linnavara arvestus ja linnavara register (1) Linnavara arvestuse korraldab linnavalitsus. (2) Linnavara registri asutab ja registri pidamise korra kinnitab linnavolikogu. Registripidaja määrab linnavalitsus. (3) Linnavara arvestuse pidamise kohustus lasub kõigil linnavara valdajatel, kes peavad regulaarselt esitama registripidajale nõutavad andmed nende valduses oleva linnavara kohta. Registripidajal on õigus andmete õigsust kontrollida. § 11. Linnavara omandamine (1) Linnavara täieneb seaduste ja tehingute alusel linnaelanike huvides. (2) Linnavara omandamise lepingu sõlmib linnavalitsus. Kui linnavara omandamine kuulub kohaliku omavalitsusasutuse juhi pädevusse, sõlmib lepingu vastava asutuse juht. (3) Linnavara omandamise tasu eest otsustab: 1) linnavolikogu, kui: a) omandatava vara hind ületab 100 000 krooni; b) omandatakse kinnisvara; 2) linnavalitsus, kui vara hind on alla 100 000 krooni; 3) linnavalitsuse struktuuriüksuse või munitsipaalasutuse juht tema käsutusse antud eelarve piires, kui vara hind ei ületa 30 000 krooni. (4) Kui asjaga kaasnevad varalised õigused on ilmselt väiksemad kui sellega kaasnevad kohustused, otsustab linnale pärandatud pärandi või linnale kingitud kingi vastuvõtmise linnavolikogu. Kui pärijaks või kingi saajaks on Kunda linn, määrab pärandi või kingi valdaja linnavalitsus. (5) Riigilt saadava vara taotlemine ja linnale andmine (munitsipaliseerimine) toimub nimetatud valdkonda reguleerivates õigusaktides ettenähtud korras. § 12. Varaliste kohustuste võtmine linnavara valdajate poolt (1) Laenu ja muude varaliste kohustuste võtmise linnavarana otsustab: 1) linnavolikogu, kui võetakse: a) laenu; b) muid varalisi kohustusi üle 100 000 krooni; 2) linnavalitsus, kui varalisi kohustusi võetakse kuni 100 000 krooni, tingimusel et varaliste kohustuste võtmine on tagatud jooksva aasta eelarvega. (2) Linnavolikogu ainupädevusse kuulub varaliste kohustuste võtmine, mis ei ole tagatud jooksva aasta eelarvega. § 13. Linna osalus ettevõtluses (1) Linn osaleb ettevõtluses, kui sellise osalemise vajadus tuleneb linnavara majandamise kavast. Linna osaluse vajaduse mingis äriühingus või muus ettevõtlusega tegelevas juriidilises isikus ning osaluse ulatuse otsustab linnavolikogu. (2) Linna esindaja linna osalusega juriidilises isikus määrab linnavalitsuse ettepanekul linnavolikogu. (3) Munitsipaalasutuste ja äriühingute asutamine, haldamine ja likvideerimine toimub seaduses ettenähtud korras. III. LINNAVARA KASUTAMINE § 14. Linnavara kasutamise otstarve Linnavara kasutatakse: (1) linna avalikuks otstarbeks; (2) linna valitsemiseks; (3) linna tulu saamiseks. § 15. Avalikuks otstarbeks kasutatav linnavara (1) Avalikuks otstarbeks kasutatakse linna omandis olevat avalikku asja ja seaduses sätestatud juhtudel selleks määratud linna omandis olevat eraasja. Avalikuks otstarbeks kasutatava linnavara kasutamise tingimused kinnitab linnavolikogu (§ 4). (2) Avalikuks otstarbeks kasutatava linnavara kasutamise otstarbe muutmine ja selle kasutamiseks piirangute seadmine toimub linnavolikogu otsusel. (3) Linnavara hulka kuuluvat muud vara võib määrata avalikuks otstarbeks kasutamiseks linnavolikogu otsusel. (4) Linnavalitsus tagab teabe avalikuks otstarbeks kasutatava linnavara kohta ja selle kasutamise tingimuste ja piirangute avalikustatuse. § 16. Valitsemise otstarbeks kasutatav linnavara (1) Valitsemise otstarbeks kasutatakse linnavara, mis on vajalik linnavolikogule, linnavalitsusele ning selle struktuuriüksustele struktuuriüksuse põhimääruses ettenähtud ülesannete täitmiseks. (2) Valitsemise otstarbeks kasutatavat linnavara käsitletakse munitsipaalasutuste valduses oleva linnavarana, mis on vajalik munitsipaalasutuse põhikirjaliste ülesannete täitmiseks. (3) Kui linnavara ei ole enam vaja valitsemise otstarbeks, on linnavara valdaja kohustatud sellest teatama linnavalitsusele. Sellise vara edasise saatuse otsustab linnavalitsus. Tervikvarana käsitletava vara ja kinnisvara kohta teeb otsuse linnavolikogu linnavalitsuse ettepanekul. § 17. Tulu saamiseks kasutatav linnavara (1) Linnavara, mida ei kasutata avalikuks otstarbeks, valitsemise otstarbeks ega ole otsustatud võõrandada, kasutatakse tulu saamiseks. (2) Tulu saamiseks kasutatava vara tulusamaks kasutamiseks koostab linnavalitsus tulu saamiseks kasutatava linnavara majandamise kava ning igal aastal koos eelarve täitmise aruandega kinnisvarabilansi vastavalt linna arengukavale, mis esitatakse kinnitamiseks linnavolikogule. IV. LINNAVARA KASUTUSSE ANDMINE 1. peatükk. Üldsätted § 18. Tulu saamiseks kasutatava vara kolmandatele isikutele (§ 8.(2)) kasutada andmine (1) Tulu saamiseks kasutatavat linnavara antakse kolmandatele isikutele otsustuskorras tasuta kasutada või rendile või üürile ning enampakkumise ja konkursi korras rendile. Linna omanduses olevat kinnisasja võib anda ka kasutusvaldusse, kohaldades kasutusvalduse seadmisele linnavara rendile andmist reguleerivaid sätteid. (2) Linnavara kolmandate isikute kasutusse andmise otsustab: 1) linnavolikogu, kui: a) linnavara antakse kolmandate isikute kasutusse tähtajaga üle kümne aasta; b) linnavara bilansiline maksumus ületab 100 000 krooni; c) kasutusse antakse kinnisvara; 2) linnavalitsus, kui linnavara kasutusse andmist ei otsusta linnavolikogu. (3) Linnavara kolmandate isikute kasutusse andmisel ei või kasutusse andmise tähtaeg olla: 1) vallasasja puhul üle viie aasta; 2) kinnisvara puhul üle 25 aasta, välja arvatud kui kasutaja peab vastavalt kinnisasja kasutamise lepingule teostama kinnisasjal või selle abil teatud töid, mille tähtaeg ületab 25 aastat. Igal juhul ei tohi kasutusse andmise tähtaeg ületada 50 aastat; 3) tervikvara puhul üle 25 aasta. (4) Linnavara kasutusse andmine tähtaega määramata võib aset leida juhul, kui on tõenäoline, et linnavara on vajalik linnale muuks otstarbeks või kui muul põhjusel on linnal vajalik jätta endale õigus leping etteteatamise tähtaja möödumisel lõpetada. § 19. Linnavara kasutusse andmine otsustuskorras (1) Linnavara võib anda kasutusse otsustuskorras tasuta või tavalisest väiksema tasu eest: 1) hoolekandeasutustele, 2) muudel juhtudel volikogu otsuse alusel, 3) sihtasutustele ja fondidele, 4) Eesti Vabariigi riigivõimuorganitele, 5) mittetulundusühingutele ja -liitudele, 6) mitteärilistele sihtasutustele (fondidele), 7) avalike ürituste läbiviimiseks. (2) Kui eelmises lõikes nimetatud organisatsioonidele ja avalike ürituste läbiviimiseks antakse linnavara kasutada tasu eest, määrab tasu suuruse linnavalitsus. (3) Otsustuskorras rendile või üürile annab linn: 1) kortereid või muid linna eluruume, arvestades eluruumide üürile andmiseks kehtestatud korda; 2) üksikut asja, mille kasutamise tasu on kindlaks määratud kehtestatud tariifidega linnavolikogu poolt; 3) linnavara, mille suhtes on eelnevalt korraldatud konkurss või vähemalt kahel korral enampakkumine, mis ei ole andnud soovitud tulemusi. § 20. Linnavara rendile andmine konkursi ja enampakkumise korras (1) Linnavara antakse konkursi korras rendile, kui: 1) renditava varaga või selle abil on rentnik kohustatud tegema teatud tööd või osutama teatud teenust ning kui: a) konkursist osavõtjale on otstarbekas anda õigus ettepanekute tegemiseks nimetatud töö või teenuse täpsete tehniliste või muude tingimuste kohta; b) nimetatud töö tegemine või teenuse osutamine nõuab rentnikult erilisi oskusi või vilumust, mis on olemas vaid vähestel isikutel või mille olemasolu kindlakstegemine on iga isiku puhul eraldi vajalik; c) nimetatud tööde tegemine või teenuse osutamine on erilise iseloomuga; 2) konkursi korraldamine on linna huvidest lähtudes otstarbekam, kui linnavara muu kasutada andmise viis. (2) Kui ei ole alust anda linnavara kasutada otsustuskorras või konkursi korras rendile, antakse linnavara rendile enampakkumise korras. 2. peatükk. Linnavara rendile andmine enampakkumise korras § 21. Enampakkumise ettevalmistamine (1) enampakkumise ettevalmistamise käigus määratakse kindlaks: 1) enampakkumise tingimused, 2) rendilepingu tingimused, 3) alghind. (2) Enampakkumise läbiviimisest antakse teada kuulutuse kaudu ühes kohalikus ajalehes ja vajadusel vabariiklikus ajalehes. Kuulutus avaldatakse vähemalt 15 päeva enne enampakkumise läbiviimist. Teistkordsel enampakkumisel võib kuulutuse avaldamise tähtaeg olla lühem. Kuulutus peab sisaldama järgmisi enampakkumise tingimusi ja andmeid: 1) enampakkumise läbiviija (§ 25 lõige 2); 2) rendile antava linnavara nimetus, täpne asukoht ja iseloomustus; 3) enampakkumise läbiviimise koht ja aeg; 4) enampakkumise läbiviimise viis (suuline, kirjalik, segapakkumine); 5) enampakkumise ja rendilepingu tingimustega tutvumiseks ettenähtud aeg ja koht, kui tingimused ei ole näidatud kuulutuses endas. Pärast kuulutuse avaldamist võivad kõik asjast huvitatud isikud tutvuda rendile antava varaga, samuti enampakkumise ja rendilepingu tingimustega ning teha nendest ärakirju; 6) enampakkumises osalemise osavõtumaksu ja tagatisraha tasumise tähtajad ning viis. Osavõtumaksu suuruse ja tagatisraha suuruse määrab enampakkumise läbiviija. Tagatisraha minimaalmääraks on 500 krooni. Enne enampakkumise algust peavad osavõtumaks ja tagatisraha olema laekunud; 7) enampakkumises osaleda võivate isikute ring kooskõlas paragrahviga 24; 8) rendiobjekti kasutusotstarve. (3) Käesoleva paragrahvi esimeses lõikes loetletud tingimused määrab ning teises lõikes nimetatud kuulutuse avaldamise tagab enampakkumise läbiviija (§ 25 lõige 2). Teises lõikes nimetatud kuulutus avaldatakse tingimusel, et enampakkumise ja rendilepingu tingimused, samuti alghinna on kinnitanud linnavalitsus. § 22. Rendilepingu tingimused (1) Rendilepingus tuleb sätestada: 1) rendile antava vara kohta käivad andmed (nimetus, arv, mõõt, koosseis, piirid, ruumide puhul asukoht, korrused, ruumide numbrid inventariseerimisplaaani järgi ja nende üldpind ruutmeetrites); 2) lepingu tähtaeg; 3) vara üleandmise ja tagastamise tähtajad ja kord; 4) rendi tasumise tähtajad ja kord. Kui renti tasutakse natuuras või kui rendi tasumine toimub renditud varast saadava viljaga, siis ka sellise renditasu arvestamise alused; 5) kinnisasjade puhul vastavate maksude tasumise ja reaalkoormatise teostamise kohustus; 6) hoonete puhul ohutustehnika abinõude kasutusele võtmise kohustus; 7) hoonete puhul kindlustamiskohustus ja selle ulatus; 8) keskkonnakaitse nõuete täitmise kohustus; 9) rendilepingu ennetähtaegse lõpetamise alused; 10) allrendile andmise kord; 11) rendilepingu täitmise tagatised. Tagatisena võib arvesse võtta usaldusväärsete krediidiasutuste antud käendust ja esimesele järjekohale seatud pante (hüpoteek ja registerpant) ning muid vallaspante. Krediidiasutuste usaldusväärsuse, samuti muude tagatiste kõlblikkuse (piisavuse) otsustab enampakkumise läbiviija. (2) Rendilepingus võib vajadusel olla sätestatud: 1) rendile antava vara korrashoiu kohustus ja kord, kui sellise kohustuse täpsem sätestamine on vajalik; 2) rendile antava vallasvara, samuti hoonete ja kinnisasja päraldiste maksumus; 3) abinõud, mida rentnik on kohustatud kasutusele võtma, et tagada vara kasutamine ka pärast rendilepingu lõppemist; 4) rendilepingus ettenähtud sanktsioonid; 5) muud vajalikud tingimused. § 23. Alghind (1) Alghinna määramisel võetakse aluseks: 1) rendile antava vara senisest kasutamisest saadud tulu; 2) samalaadse vara rentimise eest saadud rendi suurus; 3) rendi suuruse eeldatav kujunemine samalaadse vara rentimise puhul tulevikus; 4) muud asjaolud, mida alghinna määraja peab oluliseks. (2) Alghinda ei pea määrama, kui renditava vara suhtes on enampakkumine eelnevalt juba toimunud ning alghinna määramise korral võib põhjendatult eeldada enampakkumise nurjumist. (3) Alghind määratakse konkreetse arvuga ning hoitakse saladuses. Alghinna määrab enampakkumise läbiviija või tema määratud ekspert. Dokument, milles alghind on ära näidatud, pannakse ümbrikku ja pitseeritakse. § 24. Enampakkumisest osa võtta võivate isikute ring (1) Enampakkumisest võivad üldjuhul osa võtta kõik füüsilised ja juriidilised isikud, kellel on õigus sõlmida vastavat rendilepingut ning kelle osavõtt enampakkumisest ei ole keelatud. (2) Enampakkumisest ei või osa võtta isiklikult või esindajate kaudu: 1) enampakkumise läbiviimisega seotud isikud (enampakkumise läbiviijad; samuti alghinna määrajad; isikud, kelle pädevusse kuulub enampakkumise tulemuste kinnitamine) ja nende abikaasad ning lähisugulased ja -hõimlased, kellena käsitletakse korruptsioonivastase seaduse paragrahvi 13 lõikes 4 nimetatud isikuid; 2) linna rendivõlglased. § 25. Enampakkumise läbiviimise viisid ja korraldus (1) Enampakkumine viiakse läbi avalikult kas suulise, kirjaliku või segapakkumisena (s.o nii suuliselt kui kirjalikult). Enampakkumise toimetamise viisi otsustab linnavalitsus. Enampakkumine viiakse läbi, kui enampakkumisest osavõtmiseks avaldab soovi vähemalt üks osavõtja. (2) enampakkumise valmistab ette ja viib läbi enampakkumise korraldaja. Enampakkumise läbiviijaks on linnavalitsuse määratud vähemalt kolmeliikmeline komisjon. Komisjon on nimeline. (3) Enampakkumise läbiviija on kohustatud tagama, et enampakkumise käik oleks protokollitud. Suulised ja segapakkumised viiakse läbi rendile antava vara asukohas. § 26. Suulise enampakkumise läbiviimise kord (1) Enampakkumise läbiviija, kuulutades suulise enampakkumise määratud ajal ja kohas avatuks, asetab ümbriku kõigile nähtavale kohale ning teeb enampakkumise ruumis viibijatele ettepaneku registreerida end enampakkumisest osavõtjana. Enampakkumisest osa võtta soovivate isikute nimed ning elu- või asukohad protokollitakse. Juriidiliste isikute puhul tuleb soovijatel esitada juriidilise isiku volikiri. (2) Enne pakkumise alustamist annavad kõik enampakkumisest osavõtjana registreerunud isikud allkirja selle kohta, et nad on teadlikud enampakkumise ja rendilepingu tingimustest, ning esitavad tõendid selle kohta, et nad on tasunud osavõtumaksu ja tagatisraha. Isikuid, kes ei nõustu andma käesolevas lõikes ettenähtud allkirja või ei esita tõendeid osavõtumaksu ja tagatisraha tasumise kohta, pakkumisest osa võtta ei lubata. Kui on tegemist esindamisega, tuleb täiendavalt esitada esindusõigust tõendavad dokumendid. Kui enampakkumises osaleja on täitnud käesoleva paragrahvi esimeses ja teises lõikes talle esitatud nõuded, väljastatakse talle registreerimisnumber, mille all ta esineb enampakkumise lõpuni. (3) Enne pakkumiste esitamist tutvustab enampakkumise läbiviija enampakkumise protseduurireegleid ja kaebuste (protestide) esitamise korda ning teatab osalejate arvu, nende registreerimisnumbrid ja enampakkumise sammu (minimaalse pakkumise määra). (4) Pärast esimeses ja teises lõikes nimetatud toimingute tegemist ning enampakkumise läbiviija (juhataja) vastavat korraldust alustavad enampakkumisest osavõtjad pakkumist. Enampakkumisest osavõtja annab enampakkumise läbiviijale (juhatajale) märku registreerimisnumbri tõstmisega ning teatab pakkumise suuruse pärast seda, kui ta on saanud enampakkumise läbiviijalt (juhatajalt) vastava loa. Pakkumised tehakse täiskroonides. Enampakkumise läbiviija teatab osaleja numbri ja pakkumise suuruse. Kõik pakkumised fikseeritakse pakkumiste lehel, mis on enampakkumise protokolli lahutamatu osa. Pakkumise kuulutab enampakkumise läbiviija (juhataja) lõppenuks pärast kõrgeima pakutud rendisumma kolmekordset teatamist. (5) Pärast pakkumise lõppenuks kuulutamist avab enampakkumise läbiviija (juhataja) alghinnaümbriku, et ise alghind teada saada. Alghinda enampakkumisest osavõtjatele ei avaldata. Kui pakkumiste käigus pakutud rendisumma on võrdne või suurem alghinnast, sõlmitakse pakkumiste käigus enam pakkunud isikuga rendileping tingimusel, et enampakkumise tulemused ja käik protokollitakse. Protokollis peab kajastuma ka suuruselt teise pakkumise teinud osavõtja. Kui alghind jääb pakkumise käigus saavutamata, siis teatab enampakkumise läbiviija (juhataja) sellest osavõtjatele ning kuulutab enampakkumise nurjunuks. (6) Osavõtja, kelle pakutud rent oli suurim, võrdne või suurem alghinnast, annab enne lahkumist allkirja selle kohta, et ta kohustub võtma vara rendile enampakkumisel esitatud tingimustel, kui enampakkumise tulemused kinnitatakse kehtestatud korras. Allkirja andmisest keeldumise korral kaotab ta õiguse lepingu sõlmimisele ja talle ei tagastata tagatisraha või realiseeritakse tema esitatud pangagarantiid. Sellise keeldumise korral teeb enampakkumise läbiviija (juhataja) enampakkumisest osavõtjatele teatavaks, et vara antakse rendile osavõtjale, kes on teinud suuruselt järgmise pakkumise tingimusel, et suuruselt teises pakkumises esitatud rendisumma ei ole väiksem alghinnast. Kui ka teine pakkuja keeldub allkirja andmast, korratakse eelkirjeldatud protseduuri ja sanktsioone kuni pakkumise teinud osaleja selgumiseni, kes annab käesoleva punkti esimeses lauses nimetatud allkirja. Kui ükski osaleja ei nõustu andma käesoleva punkti esimeses lauses nimetatud allkirja, loeb komisjon enampakkumise nurjunuks. (7) Kui enampakkumine toimub alghinda määramata, kohaldatakse käesolevas paragrahvis sätestatut vajalike muudatustega. (8) Osavõtjatele, kellele ei laiene käesoleva paragrahvi 6. lõikes sätestatu, tagastatakse tagatisraha viie tööpäeva jooksul pärast enampakkumise läbiviimist. Osavõtumaksu osavõtjatele ei tagastata. § 27. Kirjaliku enampakkumise läbiviimise kord (1) Kirjalikul enampakkumisel osalemiseks esitatakse enampakkumise läbiviijale kinnine ümbrik, millele on peale märgitud, missuguse objekti enampakkumisele see on esitatud. Pakkumises peavad sisalduma järgmised andmed: 1) füüsilise isiku puhul pakkuja nimi, isikukood või sünniaeg, elukoht ja aadress; 2) juriidilise isiku puhul juriidilise isiku nimi, registri number, asukoht ja aadress. Vajadusel lisatakse pakkumisele muud kontaktandmed pakkuja kohta; 3) nõusolek vara rentimiseks enampakkumiseks kehtestatud tingimustel; 4) dokument tagatisraha tasumise või nõutud pangagarantiide kohta; 5) sõnade ja numbritega kirjutatud arvuline pakkumissumma; 6) pakkumise tegemise kuupäev, pakkumise esitaja allkiri, juriidilise isiku ja füüsilise isiku esindaja puhul volikiri. (2) Pakkumised, mis ei ole esitatud tähtaegselt või ei vasta eelnevalt nimetatud nõuetele, enampakkumises ei osale. Pakkumine loetakse esitatuks päeval, mis on märgitud saatekoha postitemplis, selle puudumisel sihtkoha postitemplis või tema saabumisel selleks ettenähtud kohta, kui pakkumist ei saadetud posti teel. Saabunud pakkumised registreeritakse nende saabumise järjekorras ja pitseeritakse kuni pakkumiste läbivaatamiseni. (3) Enampakkumise läbiviija (juhataja), kuulutades enampakkumise kindlaksmääratud ajal ja kohas avatuks, asetab alghinna ümbriku kõigile nähtavale kohale ning annab kohalviibijatele võimaluse 15 minuti jooksul esitada täiendavalt kirjalikke pakkumisi. Pärast nimetatud tähtaja möödumist ühtegi pakkumist arvesse ei võeta. (4) Pakkumiste läbiviimise käigus avab enampakkumise läbiviija (juhataja) pakkumised nende registreerimise järjekorras. Enampakkumise läbiviija (juhataja) on kohustatud kõigile pakkumistele alla kirjutama ja kandma need enampakkumise protokolli. (5) Kirjalikele enampakkumistele kohaldatakse suulise enampakkumise korda reguleerivaid sätteid (§ 26 lõiked 6, 7, 8) järgmiste erinevustega: 1) alghinnaümbrik avatakse pärast pakkumiste protokollimist ning keelatud (§ 24) ja puudulike (§ 27 lõiked 1 ja 3) pakkumiste kõrvaldamist; 2) kirjalike enampakkumiste korral on enampakkumisest osavõtjatel pärast enampakkumise läbiviimist õigus tutvuda enampakkumise protokolliga. § 28. Segapakkumise läbiviimise kord (1) Segapakkumiste korral kohaldatakse suulistele pakkumistele paragrahvis 26 sätestatut ja kirjalikele pakkumistele paragrahvis 27 sätestatut arvestades alljärgnevat: 1) suulised pakkumised viiakse läbi esimeses järjekorras ja kirjalike pakkumiste läbiviimist alustatakse kohe pärast suuliste pakkumiste lõppemist; 2) kirjalikud pakkumised tuleb esitada hiljemalt suuliste pakkumiste tegemise alustamise ajaks; 3) isikud, kes on esitanud kirjaliku pakkumise, ei tohi osa võtta suulisest pakkumisest. Kui nimetatud isikud vaatamata sellele keelule osalevad suulises pakkumises, võetakse suuline pakkumine arvesse vaid juhul, kui selline pakkumine osutub kogu enampakkumisel parimaks ning suulises pakkumises pakutud rendisumma ületab ka sama isiku kirjalikus enampakkumises pakutut; 4) alghinnaümbrik avatakse pärast kirjalike pakkumiste läbivaatamist ja protokollimist. Segapakkumiste käigus tehtud suulise ja kirjaliku pakkumise võrdsuse korral eelistatakse kirjalikku pakkumist. § 29. Enampakkumise tulemuste kinnitamine ja lepingu sõlmimine (1) Enampakkumise tulemused tehakse kirjalikult teatavaks kõigile enampakkumises osalejatele enampakkumisele järgneva viie tööpäeva jooksul. (2) Enampakkumise tulemused kinnitab linnavolikogu, kui linnavara rendile andmise otsustamine kuulub linnavolikogu pädevusse, või linnavalitsus, kui linnavara rendile andmise otsustamine kuulub linnavalitsuse pädevusse. Muudel juhtudel linnavalitsuse struktuuriüksus või asutus, kes on vastava linnavara valdaja. (3) Enampakkumise tulemuste kinnitamine või kinnitamata jätmine peab toimuma hiljemalt: 1) 30 päeva jooksul, kui kinnitajaks on linnavolikogu; 2) 15 päeva jooksul, kui kinnitajaks on linnavalitsus; 3) viie päeva jooksul, kui kinnitajaks on linnavalitsuse struktuuriüksus. (4) Enampakkumise tulemusi ei kinnitata, kui: 1) enampakkumise läbiviimisel on rikutud oluliselt enampakkumise protseduuri; 2) enampakkumise ettevalmistamisel on oluliselt eiratud selleks ettenähtud korda; 3) osavõtjate vahelised kokkulepped on mõjutanud enampakkumise käiku; 4) enampakkumise võitjaks osutub paragrahvi 24 lõikes 2 nimetatud isik; 5) enampakkumine toimus alghinda määramata ning sellisel enampakkumisel oli ainult üks osavõtja, kelle pakutud hind oli põhjendamatult väike. (5) Kui mitmes nõuetekohases kirjalikus pakkumises esitatud rendisummad on võrdsed, annab enampakkumise komisjon võrdsetele pakkujatele õiguse teha täiendav pakkumine. Rendileping sõlmitakse isikuga, kelle täiendavalt tehtud pakkumine on kõrgem. Kui kindlaksmääratud ajaks ei tee kumbki pakkuja täiendavat pakkumist, otsustab eelistuse enampakkumise komisjon muude asjaolude põhjal. (6) Kui enampakkumist ei toimu, enampakkumine kuulutatakse nurjunuks, enampakkumise tulemusi ei kinnitata või enampakkumise võitjaga lepingut ei sõlmita, siis otsustab organ, kelle pädevuses on enampakkumise tulemuste kinnitamine, kas korraldada uus enampakkumine, anda vara rendile konkursi korras või otsustuskorras või käsutada seda muul viisil. (7) Enampakkumiste tulemuste kinnitamise korral sõlmitakse enampakkumisel parima pakkumise teinud isikuga rendileping. Rendilepingu sõlmib linnavalitsus või selleks volitatud struktuuriüksus. Rendilepingus sätestatakse lisaks enampakkumise ettevalmistamise käigus kindlaksmääratud tingimustele: 1) rentniku nimi, elu- või asukoht, juriidilise isiku puhul registreerimisnumber; 2) üksikasjalikud andmed rendile antava vara kohta (asukoht, ruumide puhul korrus, ruumide numbrid inventariseerimise plaani järgi ja nende üldpinna suurus ruutmeetrites, kinnisasja puhul kinnisasja iseloomustavad andmed vastavalt kinnistusraamatuseaduse (RT I 1993, 65, 922; 1994, 94, 1609; 1996, 51, 967) paragrahvidele 13, 14 ja 15, samuti muud olulised andmed); 3) rendile antava vara kasutusotstarve; 4) rendi suurus; 5) rentnikult nõutavad lepingu täitmise tagatised; 6) rendilepingu sõlmimise aeg ja koht. (8) Enampakkumise võitjale teatatakse enampakkumise tulemuste kinnitamisest (kinnitama jätmisest) kohe pärast vastava otsuse tegemist tähitud kirjaga, faksiga või käskjala kaudu. Enampakkumise võitja on kohustatud ilmuma lepingu sõlmimiseks teates näidatud kohta hiljemalt kümne päeva jooksul vastava teate kättesaamise päevast. (9) Teate vastuvõtmisest keeldumise või lepingu sõlmimisele mitteilmumise korral teates ettenähtud tähtaja jooksul ilma mõjuva põhjuseta kaotab enampakkumise võitja tagatisraha vastavalt paragrahvi 26 lõikes 6 sätestatule. (10) Enampakkumise võitja on kohustatud hiljemalt lepingu sõlmimise ajaks esitama rendilepingu alusel nõutavad lepingu täitmise tagatised, nimetatud kohustuse täitmata jätmise korral kaotab enampakkumise võitja tagatisraha vastavalt paragrahvi 26 lõikes 6 sätestatule ja õiguse sõlmida rendileping. (11) Rendilepingu sõlmimise korral muutub tagatisraha rendilepingujärgseks makseks. (12) Enampakkumise tulemuste mittekinnitamisel paragrahvi 29 lõike 4 alapunktis 1 nimetatud põhjustel enampakkumise korraldaja süül kohustub enampakkumise korraldaja tagastama ostjale tema tasutud tagatisraha ja osavõtutasu täies ulatuses. 3. peatükk. Linnavara rendile andmine konkursi korras § 30. Enampakkumise sätete kohaldamine Linnavara rendile andmine konkursi korras toimub enampakkumist reguleerivate sätete alusel vajalike muudatustega. Konkursi läbiviimise osas kohaldatakse kirjaliku enampakkumise läbiviimist reguleerivaid sätteid (§ 27), kui käesolevast korrast ei tulene teisiti. § 31. Rendilepingu tingimused (1) Lisaks enampakkumise korra paragrahvis 22 nimetatud rendilepingu tingimustele tuleb konkursi korras rendile andmise puhul sätestada alljärgnevad tingimused: 1) töö või teenuste kirjeldus ja tehnilised nõuded, samuti viide tingimustega seotud joonistele, tehnilistele tingimustele ja projektidele; 2) töö või teenuse teostamise kord, tähtajad ja tingimused; 3) rendileandja tasu arvutamise alused, kui rendileandja on õigustatud saama osa rentniku tehtud töö või osutatud teenuse eest saadavast tulust; 4) töö või teenuse iseloomust tingitud erilised kohustused; 5) töö tegemiseks või teenuse osutamiseks vajalikud investeeringud; 6) rendileandja poolt rentnikule vara kasutamiseks antavad toetused (mööndused ja soodustused) ning selliste toetuste andmise tingimused ja kord. (2) Kui konkursist osavõtjatele on otstarbekas anda õigus ettepanekute tegemiseks töö või teenuse täpsete tehniliste või muude tingimuste kohta, ei ole paragrahvi 31 lõike 1 punktis 1 nimetatu sätestamine kohustuslik. Sellisel juhul kinnitatakse töö või teenuse kirjeldus ja tehnilised nõuded, samuti tingimustega seotud joonised, tehnilised tingimused, projektid ja eelarve pärast konkursi lõppu enne rendilepingu sõlmimist. § 32. Alghind, osavõtumaks ja tagatisraha (1) Kui konkursist osavõtjatele on otstarbekas anda õigus ettepanekute tegemiseks töö või teenuse täpsete tehniliste või muude tingimuste kohta, siis alghinda ei määrata. (2) Muudel, eelmises punktis nimetamata juhtudel otsustab alghinna määramise linnavalitsus. (3) Konkursi korral ei pea osavõtumaksu ja tagatisraha kehtestama, osavõtumaksu ja tagatisraha kehtestamise otsutamise ning nende suuruse määrab linnavalitsus. § 33. Konkursi läbiviimise kord (1) Konkurss viiakse läbi kirjalike pakkumiste kogumise teel. (2) Konkurss võib olla: 1) avalik -- kui pakkumised esitatakse ajalehekuulutuse peale; 2) piiratud -- kui pakkumisi kogutakse isikutelt, kelle kohta on teada, et neil on vajalikud eeldused konkursis osalemiseks. (3) Piiratud konkursi korral määrab isikute ringi linnavolikogu, kellele saadetakse ettepanekud piiratud konkursis osalemiseks. (4) Piiratud konkursi ettevalmistamisel saadetakse lõikes 3 nimetatud isikutele kirjalikud ettepanekud, mis peavad sisaldama lisaks paragrahvi 21 lõikes 2 ettenähtud informatsioonile andmeid selle kohta, kas konkursis osalemise korral on vajalik tasuda osavõtutasu, ning konkursi võitja väljaselgitamise reeglid. (5) Pakkumise esitamise tähtaeg on nii avaliku kui ka piiratud konkursi puhul sõltuvalt vajalike ettevalmistuste tegemise mahust 14--60 päeva. (6) Kui konkursist osavõtjatele antakse õigus ettepanekute tegemiseks töö või teenuse täpsete tehniliste või muude tingimuste kohta, peab pakkumine sisaldama täpseid andmeid pakutavate tehniliste ning muude tingimuste ja projektide kohta. (7) Pakkumised vaatab läbi selleks moodustatud komisjon, mille koosseisu kinnitab linnavalitsus. Komisjoni koosseisu peab kuuluma vähemalt kolm liiget. Liikmed määratakse nimeliselt. (8) Komisjon teeb otsuse parima pakkumise kohta kohe pärast pakkumise läbivaatamist, kui konkursil on kehtestatud alghind, muudel juhtudel nädala jooksul pärast pakkumiste läbivaatamise lõppemist. (9) Võrdväärsete pakkumiste korral annab komisjon võitja selgitamiseks nendele pakkujatele võimaluse oma pakkumisi kümne tööpäeva jooksul täiendada. (10) Pärast pakkumiste läbivaatamise lõppu esitab komisjon pakkumised koos omapoolse arvamusega nimetatud pakkumiste kohta isikule või organile, kelle pädevuses on vastava vara rendile andmise otsustamine. Osavõtjatele, kelle pakkumised lükatakse tagasi, tagastatakse pakkumised koos kõigi materjalidega. (11) Konkursi sisu avalikkusele ega teistele pakkujatele avaldamisele ei kuulu. Avalikustada võib asjaolu, mitu pakkumist on tehtud ja mitu neist vastab kehtestatud nõuetele. § 34. Konkursi tulemuste kinnitamine (1) Konkursi tulemuste kinnitamisel arvestatakse peale rendi suuruse osavõtjate pakutavaid tingimusi töö või teenuse tegemiseks, osavõtjate eelnevat kogemust, oskusi ja vilumust ning töö või teenuse erilist tähendust või iseloomu. (2) Kui konkursil on määratud alghind, siis sõlmitakse rendileping isikuga, kes on pakkunud kõrgema rendisumma, tingimusel et nimetatud osavõtja vastab kõigile käesolevas korras ettenähtud osavõtjatele esitatavatele nõuetele. Rendilepingu sõlmib linnavalitsus või selleks volitatud struktuuriüksus. (3) Konkursi tulemusi ei kinnitata lisaks paragrahvi 29 lõikes 4 ettenähtud juhtudel, kui: 1) konkurss korraldati alghinda määramata ning pakutud rent osutus üldist turukonjunktuuri arvestades liiga madalaks; 2) konkurss korraldati ettemääratud tingimuste ja projektideta ning esitatud tingimused ja projektid osutusid olulistes punktides vastuvõetamatuteks. V. LINNAVARA VÕÕRANDAMINE 1. peatükk. Üldsätted § 35. Linnavara võõrandamise tingimused (1) Linnavara võib võõrandada, kui: 1) vara ei ole enam võimalik valitsemise otstarbel kasutada; 2) vara ei ole valitsemise otstarbeks vajalik ning selle muul viisil linnavarana kasutamine ja käsutamine ilma võõrandamiseta ei ole võimalik, põhjendatud või linnale kahjulik; 3) vara on vajalik riigile või muule avalik-õiguslikule isikule tema seadusega sätestatud ülesannete täitmiseks; 4) vara on vajalik heategevuslikele ja avalikke huve teenivatele organisatsioonidele nende ülesannete täitmiseks; 5) vara on antud linnale üle erastamise kohustusega; 6) muudel seaduses või linnavolikogu poolt ettenähtud juhtudel. (2) Linnavara puhul, mille bilansiline maksumus ületab 50 000 krooni, ei tohi otsustada linnavara valitsemiseks vajalikkuse (lõige 1 punkt 1) või tarbetuse küsimust ilma spetsialisti vastava arvamuseta vara otstarbe ja hinna kohta. Spetsialisti määrab ning linnavara tunnistab valitsemiseks mittevajalikuks või tarbetuks linnavalitsus vara senise valdaja ettepanekul spetsialisti antud arvamuse alusel. § 36. Linnavara võõrandamise otsustamine (1) Linnavara võõrandamise otsustab: 1) kinnisvara puhul, samuti vallasvara puhul väärtusega üle 100 000 krooni ning aktsiate ja osade puhul -- linnavolikogu linnavalitsuse ettepanekul. Linnavolikogu otsus võetakse vastu ühe kuu jooksul vastava eelnõu saabumise registreerimisest linnavolikogus; (2) vallasvara puhul väärtusega üle 5000 kuni 100 000 krooni -- linnavalitsus; (3) vallasvara puhul väärtusega kuni 5000 krooni -- linnavalitsuse struktuuriüksus või munitsipaalasutus muudel käesolevas lõikes nimetamata juhtudel vastavalt struktuuriüksuse põhimäärusele või munitsipaalasutuse põhikirjale. § 37. Linnavara võõrandamise viisid (1) Linnavara võõrandatakse kolmandatele isikutele: 1) otsustuskorras, kas: a) tasu eest; b) tasuta või alandatud hinna eest; 2) enampakkumise korras; 3) erastamiskorras. (2) Linnavara võõrandatakse enampakkumise korras, kui käesolevast korrast ei tulene linnavara muu võõrandamise kord. § 38. Linnavara võõrandamine otsustuskorras (1) Linnavara võõrandamine otsustuskorras enampakkumist korraldamata võib toimuda, kui: 1) võõrandatava vara bilansiline maksumus ei ole suurem kui 5000 krooni ning võõrandatav vara ei kujuta endast tervikvarast eraldatud osa; 2) võõrandatav vara võib rikneda või hävineda enne enampakkumise lõpuleviimist; 3) võõrandatavaks varaks on kaubad, mille hind on tariifidega kindlaks määratud; 4) enampakkumise korras võõrandamine ei ole andnud soovitud tulemusi; 5) linnavara võõrandamine toimub paragrahvi 35 lõike 1 punktides 3 ja 4 ettenähtud juhtudel; 6) võõrandatavat vara kasutatakse pikaajalise rendilepingu (üle kümne aasta) alusel või rendilepingu järgi on rentnikul vara väljaostu õigus. (2) Linnavara tasuta või alandatud hinna eest võõrandamine võib toimuda, kui vara võõrandatakse heategevuslikel eesmärkidel, samuti tervishoiu, hariduse või hoolekande alastel eesmärkidel. (3) Linnavara müügilepingu sõlmib linnavalitsus või selleks volitatud struktuuriüksus. 2. peatükk. Linnavara müük enampakkumise korras § 39. Enampakkumise ettevalmistamine (1) Enampakkumise ettevalmistamise käigus määratakse kindlaks: 1) enampakkumise tingimused; 2) alghind; 3) ostu-müügilepingu tingimused. (2) Enampakkumise läbiviimisest teatatakse vastava kuulutuse kaudu kohalikus ajalehes ja vajadusel üldriikliku leviga ajalehes. Kuulutus avaldatakse hiljemalt 15 päeva enne enampakkumise läbiviimise päeva. Kuulutus peab sisaldama järgmisi enampakkumise tingimusi ja andmeid: 1) enampakkumise läbiviija; 2) võõrandamisele kuuluva linnavara nimetus. Vara täpsema iseloomustuse, koosseisu, piiride ja muude sarnaste andmete avaldamine ei ole vajalik, kui kuulutuses teatatakse pakkujale võimalusest tutvuda võõrandatava varaga kuulutuses nimetatud kohas ja ajal; 3) enampakkumise läbiviimise koht ja aeg; 4) enampakkumise läbiviimise viis (suuline, kirjalik, segapakkumine). Kirjalike pakkumiste korral nende esitamise tähtaeg ja koht; 5) müügiobjekti ostjale üleandmise kord, ostuhinna tasumise kord ja tähtaeg ning järelmaksuga ostuhinna tasumise korral lepingu täitmise tagatised. Käesolevas punktis nimetatud andmeid võib mitte avaldada, kuid sellisel juhul peab kuulutus sisaldama lepinguga tutvumiseks ettenähtud kohta ja aega; 6) alghind ja enampakkumisel osalemise korral tasumisele kuuluv osavõtumaks ja tagatisraha. Tagatisraha minimaalmääraks on 10% alghinnast. Kui alghinda ei määrata, siis 25% vara bilansilisest maksumusest, kuid mitte vähem kui 2000 krooni. Osavõtumaksu suuruse ja tasumise korra määrab enampakkumise läbiviija. (3) Käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud tingimused koostab ning lõikes 2 nimetatud kuulutuse avaldamise tagab enampakkumise läbiviija. Kuulutus avaldatakse pärast seda, kui enampakkumise tingimused, ostu-müügilepingu tingimused ja alghind või selle ärajätmine (§ 40) kinnitatakse linnavalitsuse poolt. § 40. Alghind Vara väärtus määratakse asjaõigusseaduse paragrahvi 29 sätestatust tulenevalt asja hariliku väärtuse või valdaja erilise huvi alusel. Asja harilik väärtus on selle kohalik keskmine müügihind (turuhind). Asja väärtuseks loetakse selle harilikku väärtust, kui seaduses või tehinguga ei ole sätestatud teisiti. (1) Alghinna määramisel võetakse aluseks: 1) eksperdi või ekspertide poolt antud hinnang; 2) vara eeldatav turuväärtus kokku; 3) vara erilised omadused. Asja hindamine erilise huvi järgi põhineb kasul, mida valdaja saab oma isikliku olukorra tõttu või asja eelistamisel valdaja poolt asja iseärasuste pärast või erilisel suhtel asjasse, arvestamata selle kasulikkust. (2) Alghinda ei pea määrama, kui on alust arvata, et selle määramise korral võib enampakkumine jääda tagajärjetuks ning seetõttu võib vara rikneda, hävineda, selle väärtus muul viisil väheneda või selline sunnitud viivitus oleks linna seisukohalt kahjulik. Alghinda ei määrata teistkordsel enampakkumisel, kui alghinna määramise korral võib mitte leida varale ostjat. Alghinna ärajätmise otsus peab olema põhjendatud. (3) Alghinna määramise ärajätmise otsustab linnavalitsus või tema määratud ekspert. § 41. Enampakkumisest osa võtta võivate isikute ring (1) Enampakkumisest võivad osa võtta kõik füüsilised ja juriidilised isikud, kelle osavõtt enampakkumisest ei ole keelatud. (2) Enampakkumisest ei või osa võtta: 1) enampakkumise läbiviimisega seotud isikud (enampakkumise läbiviijad, isikud, kelle pädevusse kuulub enampakkumise tulemuste kinnitamine); 2) nende abikaasad ning lähisugulased ja hõimlased, kellena käsitletakse korruptsioonivastase seaduse paragrahvi 13 lõikes 14 nimetatud isikuid. § 42. Enampakkumise läbiviimise viisid, korraldus ja läbiviimine (1) Enampakkumise läbiviimise viisi, korraldust ja läbiviimist reguleeritakse IV osa 2. peatüki paragrahvide 26, 27, 28 ja 29 sätetega, arvestades käesolevas paragrahvis sätestatud erisusi. (2) Enampakkumise läbiviija määrab linnavalitsus. (3) Alghind tehakse enne enampakkumise alustamist pakkujatele teatavaks, kui enampakkumisel on määratud müüdavale varale alghind, alustatakse pakkumistega alghinnast. Kui alghinda ei määrata, siis alustatakse pakkumist hinnast, mida pakutakse esimesena. § 43. Enampakkumise tulemuste kinnitamine (1) Enampakkumise tulemused kinnitab linnavolikogu, kui linnavara võõrandamise otsustamine kuulub linnavolikogu pädevusse, muudel juhtudel linnavalitsus või struktuuriüksus või munitsipaalasutus, kes on võõrandamise objektiks oleva linnavara valdaja. (2) Enampakkumise tulemuste kinnitamine või kinnitamata jätmine peab toimuma hiljemalt: 1) 30 päeva jooksul, kui kinnitajaks on linnavolikogu; 2) 15 päeva jooksul, kui kinnitajaks on linnavalitsus või struktuuriüksus või munitsipaalasutus. (3) Enampakkumise tulemused võib jätta kinnitamata, kui: 1) enampakkumise läbiviimisel rikuti oluliselt enampakkumise läbiviimise korda; 2) enampakkumise ettevalmistamisel on oluliselt eiratud selleks ettenähtud korda; 3) osavõtjate vahelised kokkulepped on mõjutanud enampakkumise käiku; 4) enampakkumises osales paragrahvi 41 lõikes 2 nimetatud isik; 5) enampakkumine toimus alghinda määramata ning pakkumisel oli ainult üks osavõtja, kelle pakutud hind oli põhjendamatult väike. (4) Kirjalike pakkumiste võrdsuse korral eelistatakse pakkujat, kelle pakkumine registreeriti varajasema kuu- või kellaajaga. Segapakkumises tehtud suuliste ja kirjalike pakkumiste võrdsuse korral eelistatakse kirjalikku. (5) Enampakkumise tulemuste kinnitamata jätmise korral, nurjunuks tunnistamisel või müügihinna mittetasumisel ja lepingu mittesõlmimisel otsustab vara edasise saatuse enampakkumise kinnitaja. (6) Lepingu mittesõlmimise või müügihinna tasumata jätmise korral on enampakkumise võitjal siiski õigus kuni uue enampakkumise korraldamiseni hiljemalt kolme kuu jooksul, kui uut enampakkumist ei korraldata, nõuda lepingu sõlmimist ja vara talle üleandmist, kui ta tasub müügihinna ja vara säilitamiseks ja hoidmiseks tehtud kulutused. Sellisel juhul arvatakse tagatisraha müügihinna hulka. § 44. Ostu-müügilepingu sõlmimine (1) Enampakkumise võitjaga sõlmitakse kirjalik, seaduses ettenähtud juhtudel aga notariaalselt tõestatud ostu-müügileping. Ostu-müügilepingule kirjutab linna poolt alla linnavolikogu volitatud isik. (2) Enampakkumise võitjale teatatakse enampakkumise tulemuste kinnitamisest (kinnitama jätmisest) kohe pärast vastava otsuse tegemist tähitud kirjaga, faksiga või käskjala kaudu. Pärast enampakkumise kinnitamise teate saamist on enampakkumise võitja kohustatud tasuma müügihinna osa järelmaksu rakendamise korral enampakkumise tingimustes ettenähtud tähtpäeval või kui sellist tähtaega ei ole, siis teates märgitud tähtpäeval. Enampakkumise võitja peab ilmuma lepingu sõlmimisele hiljemalt kümne päeva jooksul kinnitamise teate kättesaamise päevast (või saatekoha postitempli kuupäevast) arvates. (3) Enne ostu-müügilepingu sõlmimist on enampakkumise võitja kohustatud esitama kõik nõutavad lepingu täitmise tagatised. (4) Müügihinna või selle osa mittetasumise korral, samuti lepingu sõlmimisele mitteilmumisel ning nõutavate tagatiste esitamata jätmisel kaotab enampakkumise võitja õiguse nõuda ostumüügilepingu sõlmimist, samuti ei tagastata talle tagatisraha. (5) Kui enampakkumise võitja täidab käesolevas paragrahvis talle esitatud nõuded, arvestatakse tagatisraha müügihinna hulka. Kui tagatisraha on suurem kui müügihind, tagastatakse müügihinna ja tagatisraha vahe viie tööpäeva jooksul müügihinna tasumise päevast arvates. (6) Kui enampakkumise võitja täidab oma kohustused ja enampakkumise tulemused on kinnitatud, on õigus nõuda lepingu sõlmimist ja vara üleandmist. 3. peatükk. Linnavara erastamine § 45. Linnavara erastamine (1) Linnavara erastamine toimub erastamist reguleerivates õigusaktides sätestatud korras. (2) Linnavara erastamise aluseks on linnavolikogu kinnitatud erastamisprogramm (erastamisnimekiri). § 46. Müügi väljakuulutamine (1) Erastamisnimekirja kantud objektide müügi kuulutab erastamise läbiviija välja vähemalt ühes üleriigilise levikuga ajalehes seadusega kehtestatud tähtaega arvestades. (2) Teates näidatakse ära: a) erastatava objekti nimetus; b) aeg ja koht, kus saab tutvuda informatsiooniga erastatava vara kohta; c) enampakkumise alghind; d) erastamise viis; e) osavõtumaksu ja tagatisraha suurus ning nende tasumise kord ja panga rekvisiidid; g) erastamise läbiviija. (3) Pärast müügi avalikku väljakuulutamist tagab erastamise läbiviija pakkujatele erastatava objekti kohta koostatud informatsiooni, samuti ostumüügilepingu tingimuste kohta käivate andmete kättesaadavuse. VI. LINNAVARA KOORMAMINE JA MUUL VIISIL KÄSUTAMINE 1. peatükk. Linnavara koormamine § 47. Linnavara koormamise otsustamine (1) Linnavara koormamise otsustab: 1) linnavolikogu, kui: a) koormatakse kinnisasja; b) panditakse linna omandis olevat linnavara; 2) linnavalitsus kõigil esimeses punktis nimetamata juhtudel. (2) Linnavara võib pantida üksnes linna enda kohustuste täitmise tagamiseks. § 48. Linnavara koormamise tingimused (1) Linnavara koormamine piiratud asjaõigusega on lubatud, kui: 1) linnavara koormamine on ette nähtud linnavara majandamise kavas või linnavara koormamine on vajalik linnavara majandamise kavas püstitatud ülesannete täitmiseks; 2) linnavara koormamine toimub sellise isiku nõudel ja kasuks, kellel on selleks seadustest või muudest Eesti Vabariigi normatiivaktidest tulenevalt õigus; 3) linnavara koormamine piiratud asjaõigusega on seaduses ette nähtud; 4) linnavara koormamine kolmandate isikute kasuks toimub kooskõlas linna arengukavaga või linnavara majandamise kavaga. Linnavara ei või koormata piiratud asjaõigusega tähtajaga üle: 1) 50 aasta hoonestusõiguse seadmisel; 2) 50 aasta reaalservituudi seadmisel; 3) viie aasta kasutusvalduse seadmisel; 4) viie aasta isikliku kasutusõiguse seadmisel; 5) 50 aasta reaalkoormatise seadmisel; 6) viie aasta pandi andmisel või seadmisel. § 49. Kinnisasja ostueesõiguse teostamine (1) Kinnisasja ostueesõiguse teostamise otsustab linnavolikogu linnavalitsuse poolt esitatuna ning kooskõlas majanduskomisjoniga. (2) Kinnisasja ostueesõiguse teostamise otsuses peab olema ära näidatud selle teostamiseks vajaliku raha allikas. § 50. Hoonestusõiguse seadmine (1) Kunda linna munitsipaalmaale hoonestusõiguse seadmine toimub Eesti Vabariigi Valitsuse määratud korras. (2) Hoonestusõiguse seadja on linnavalitsus. 2. peatükk. Linnavara muul viisil käsutamine § 51. Linnavara mahakandmine (1) Linnavara kuulub mahakandmisele: 1) kui see on muutunud kasutamiskõlbmatuks ning selle võõrandamine ei ole võimalik; 2) kui ilmneb erinevus olemasoleva linnavara ja raamatupidamise andmete vahel ning võib põhjendatult eeldada, et selline puudujääk ei ole kõrvaldatav. (2) Eelmises lõikes nimetatud mahakandmise aluse tekkimisel on linnavara valdaja kohustatud koostama akti, milles näidatakse mahakandmisele kuuluva vara täpne koosseis ja bilansiline maksumus ning meetmed, mis on tarvitusele võetud puudujäägi likvideerimiseks. (3) Linnavara mahakandmise otsustab: 1) linnavolikogu, kui vara bilansiline maksumus on suurem kui 20 000 krooni; 2) linnavalitsus, kui vara bilansiline maksumus ei ole suurem kui 20 000 krooni; 3) linnavalitsuse struktuuriüksus, kui linnavara bilansiline maksumus ei ole suurem kui 1000 krooni. § 52. Linnavara hulka kuuluvate nõuete esitamine ja nõuetest loobumine (1) Nõuded võlgniku vastu esitab kohtulikus ja kohtuvälises korras linnavalitsus, linnavalitsuse struktuuriüksus või munitsipaalasutus. (2) Kui linnavara hulka kuuluv nõue osutub lootusetuks või nõude aluseks olevad dokumendid on puudulikud, võib nõude esitamist, hagist või sissenõude pööramisest loobumise otsustada: 1) linnavolikogu, kui nõue on suurem kui 30 000 krooni; 2) linnavalitsus, kui nõue on suurem kui 1000 krooni, kuid väiksem kui 30 000 krooni. 3) linnavalitsuse struktuuriüksus või munitsipaalasutus, kui nõue ei ole suurem kui 1000 krooni. (3) Linnavara valdajal on õigus sõlmida võlgnikega kokkuleppeid nõude vähendamiseks, kui see on konkreetseid asjaolusid arvestades põhjendatud ja linnale kasulik, saades selleks loa linnavolikogult.