Saue Vallavolikogu — Saue vallas korra tagamise eeskirjade kehtestamine — RTL, 344, 1429

Lähtudes kohaliku omavalitsuse korralduse seaduse (RT I 1993, 37, 558; 1994, 12, 200; 19, 340; 72, 1263; 84, 1475; 1995, 16, 228; 17, 237; 23, 334; 26--28, 355; 59, 1006; 97, 1664; 1996, 36, 738; 37, 739; 40, 773; 48, 942; 89, 1591; 1997, 13, 210; 29, 449 ja 450; 69, 1113; 1998, 28, 356; 59, 941; 61, 984) paragrahvi 6 lõikest 1 ja haldusõiguserikkumiste seadustikust (RT 1992, 29, 396; RT I 1997, 66--68, 1109; 73, 1201; 81, 1361 ja 1362; 86, 1459 ja 1461; 87, 1466 ja 1467; 93, 1561, 1563--1565; 1998, 2, 42; 17, 265; 23, 321; 30, 410; 34, 484; 36/37, 552 ja 553; 38, 562; 51, 756 ja 759; 52/53, 771; 60, 951 ja 952; 64/65, 1004; 86/87, 1409), Saue Vallavolikogu määrab: 1. Kehtestada Saue vallas korra tagamise eeskirjad (lisatud). 2. Tunnistada kehtetuks Saue Vallavolikogu 16. juuni 1994. a otsus «Saue valla heakorra ja avaliku korra eeskirjade kehtestamine» ning 24. jaanuari 1995. a otsus «Saue Vallavolikogu 16. juuni 1994. a otsuse «Saue valla heakorra ja avaliku korra eeskirjade kehtestamine» täiendamine». 3. Nimetada Saue Vallavalitsuse keskkonna- ja korrakaitsespetsialist Ants Maasik ja Saue valla konstaabel Priit Tammin ametiisikuteks, kellel on õigus haldusõiguserikkumiste seadustiku sätete kohaselt koostada haldusõiguserikkumise protokolle ja arutada haldusõiguserikkumise asju. 4. Avaldada käesolev määrus Riigi Teataja Lisas. 5. Käesolev määrus jõustub 1. detsembril 1998. a. Volikogu esimees Indrek TIIDEMANN Kinnitatud Saue Vallavolikogu 29. oktoobri 1998. a määrusega nr 10 Saue vallas korra tagamise eeskirjad I. ÜLDSÄTTED 1. Käesolevate korra tagamise eeskirjade ülesanne on tagada kord erinevates eluvaldkondades ning Saue valla elanike turvalisus. 2. Käesolevad eeskirjad kehtivad Saue valla haldusterritooriumil ja on kohustuslikud täitmiseks kõigile füüsilistele ja juriidilistele isikutele. 3. Käesolevad eeskirjad hõlmavad järgmisi eeskirju: 3.1. avaliku korra eeskiri; 3.2. tänavate, teede ja haljasalade ning hoonete ja rajatiste korrashoiu eeskiri; 3.3. parkimiskord ning raskeveokite liiklemise eeskiri; 3.4. jäätmehoolduseeskiri; 3.5. põllumajandusjäätmete hoolduse eeskiri; 3.6. lemmik- ja muude koduloomade pidamise eeskiri; 3.7. avalike ürituste korraldamise eeskiri. 4. Käesolevate eeskirjade rikkumise eest kannavad süüdlased vastutust haldusõiguserikkumiste seadustiku vastavate sätete järgi. 5. Käesolevate eeskirjade rikkujale võib määrata kohapeal rahatrahvi või koostada haldusõiguserikkumise protokolli haldusõiguserikkumiste seadustikus nimetatud või Saue Vallavolikogu poolt volitatud ametiisik. II. MÕISTED 6. Käesolevates eeskirjades kasutatakse järgmisi mõisteid: 6.1. avalik koht on igasugune kõigile üldiseks kasutamiseks või tegelikult üldises kasutuses olev territoorium, rajatis või ruum, tee, tänav, haljasala, kauplus, toitlustusettevõte, kultuuri-, haridus- ja lasteasutus, samuti elamu ühiskasutuses olevad ruumid (trepikoda, koridor, kelder, pööning), ühissõiduk jms, kus kõik isikud on kohustatud järgima avaliku korra nõudeid (edaspidi avalik koht); 6.2. omanikuga on käesolevate eeskirjade nõuete täitmisel võrdsustatud tema poolt volitatud valdaja, haldaja või kasutaja (edaspidi omanik), kusjuures vastutavaks isikuks eeskirjade täitmise eest on omanik; 6.3. kinnistu mõistega on võrdsustatud maa-ala, krunt, maaüksus, katastriüksus ja maatüki olulised osad, olenemata sellest, kas need on kinnistusraamatusse kantud (edaspidi kinnistu); 6.4. üldkasutatav territoorium on vallaasutuse piiratud (tarastatud) territoorium, tänavad, bussiootekohad, platsid, haljasalad ja muud valla funktsioonide täitmiseks vajalikud territooriumid; 6.5. puhastusalana käsitletakse ala ristsuunas kinnistu piirist või ehitisest tänava telgjooneni; vallavalitsuse puhastatavatel tänavatel on sõidutee puhastusala 1 m kaugusele sõidutee äärest; ehitise või kinnistu vahelise maa-ala puhastusala piiriks on nendevaheline mõtteline telgjoon; 6.6. lemmikloomana käsitletakse koera ja kassi ning muu koduloomana muid kodustatud loomi, näiteks kodujänest, hamstrit, merisiga, kilpkonna, madusid ja muid kodustes tingimustes peetavaid loomi; 6.7. raskeveokina käsitletakse veoautot registermassiga 3,5 tonni ja kõiki traktoreid; 6.8. avaliku üritusena käsitletakse ülevallalist üritust (jaanipäev, jõuluõhtud, perepäevad, muud vallaelanike massilist osavõttu eeldavad üritused), samuti valla koolieelsetes asutustes ja koolides ning kultuurikeskuses korraldatavaid üritusi; 6.9. põllumajandusloomade ja -lindudena käsitletakse lehma, siga, lammast, kitse, hobust, hanesid, kanu, kalkuneid, parte jm põllumajandusloomi. III. AVALIKU KORRA EESKIRI 7. Tagamaks avalikku korda on keelatud: 7.1. lõhkuda, rikkuda või omavoliliselt maha võtta või ümber paigutada tänavainventari, -valgusteid, hoonete fassaadielemente (välisuks, aken, välisukse lukk, piirdeaed jms), liiklusmärke, hoonetele, piiretele või tulpadele paigaldatud nime- ja numbrisilte ning tuletõrjevahendeid, omavoliliselt avada või sulgeda või lukustada avariiväljapääse või -luuke; 7.2. siseneda ja viibida ilma omaniku või valdaja loata võõras valduses, sealhulgas eramaja krundil, maja katusel ja ehitise maa-alal ning piiratud territooriumil; 7.3. viibida võõral isikul varisemisohtlikus kohas, tellingul, pööningul, kilbiruumis, soojussõlmes, keldris jms; 7.4. tülitada kaaskodanikke, kasutada häirivat heliaparatuuri elamus, korteris, aiamajas ja suvilas, kui see asub tiheasustusalal, samuti aiandus- või suvilaühistu territooriumil või selle lähedal, ühissõidukis ning muus avalikus kohas; 7.5. kasutada avalikel üritustel pürotehnilisi vahendeid ja korraldada ilutulestikku ilma vallavalitsuse ning politseiprefektuuri ja päästeameti vastava loata; 7.6. kasutada avalikes kohtades tulirelvi, sealhulgas õhkrelvi; 7.7. rikkuda öörahu ükskõik millisel viisil kella 23.00 kuni 7.00, välja arvatud avariitööde teostamine; 7.8. suitsetada üldkasutatavas hoones, välja arvatud selleks ettenähtud kohad; 7.9. ilmuda avalikku kohta joobnuna, samuti tarbida alkohoolseid jooke või õlut selleks mitteettenähtud kohas; 7.10. müüa ja tarvitada alkohoolseid jooke ja tubakatooteid lasteasutustes, koolides, tervishoiu- ja kultuuriasutustes ning nende territooriumil, sealhulgas nendes asutustes avalike ürituste korraldamisel, v.a vallavalitsuse vastaval loal; 7.11. viibida joobnud täiskasvanul lasteasutuse või kooli peol; 7.12. viibida alla 16-aastasel alaealisel avalikus kohas ilma täiskasvanuta ajavahemikus kella 23.00 kuni 6.00, koolieelikutel ajavahemikus kella 21.00 kuni 8.00; 7.13. lubada alla 18-aastast isikut pärast kella 21.00 ilma vanemata restorani, kohvikusse, baari jms, kus tarbitakse alkohoolseid jooke; 7.14. omandada või tarvitada alla 18-aastasel isikul alkohoolseid jooke, õlut või tubakatooteid, samuti müüa, osta või anda neid sellisele isikule; 7.15. rikkuda ükskõik millisel muul viisil avalikku korda (häirida kaaskodanikke, sündsusetult väljenduda, takistada või häirida liiklust jms). IV. TÄNAVATE, TEEDE JA HALJASALADE NING HOONETE JA RAJATISTE KORRASHOIU EESKIRI 8. Käesoleva eeskirja ülesanne on tagada Saue valla haldusterritooriumil alevike ja külade hea väljanägemine, tänavate, teede ja haljasalade puhtus, samuti hoonete ja rajatiste korrashoid. 9. Saue Vallavalitsus on kohustatud hoidma korras Saue valla hallatavad üldkasutatavad teed Saue valla territooriumil ning tänavad ja haljasalad tiheasustusega aladel. 10. Harju Teedevalitsusele üleantud teede korrashoiu eest vastutab Harju Teedevalitsus, kuid vallavalitsuse kohustuseks on kontrollida sellealase töö teostamist. 11. Punktis 9 märgitud kohustuse täitmiseks vallavalitsus: 11.1. koostab vallateede registri, töötab välja vallateede rekonstrueerimise ajakava ning teeb jooksva aasta 1. oktoobriks volikogule ettepanekud vastavate tööde eelarveliseks finantseerimiseks; 11.2. sõlmib lepingud teede ning tiheasustusega aladel tänavate aastaringseks graafikujärgseks greiderdamiseks, lumekoristuseks, liivatamiseks jm ootamatute teetööde teostamiseks; 11.3. sõlmib lepingud tiheasustusega asulate tänavate ja haljasalade korrashoiuks ja aastaringseks koristamiseks; 11.4. korraldab kevadiste heakorratööde läbiviimise 15. maiks. 12. Kinnistu omanik on kohustatud: 12.1. korras hoidma oma kinnistu piirdeaia; 12.2. teostama koristustöid ning lume- ja libedusetõrjet kinnistuga külgneval või piirneval puhastusalal; 12.3. puhastama sadeveekraavi ja truupi, maa-aluse tehnovõrgu luuki ja resti, kui nimetatu jääb tema puhastusala piiresse; 12.4. õigeaegselt niitma muru ja rohu, pügama heki ning korraldama puuokste kärpimist, mis kasvavad side- ja elektriliinidesse, hoone tulemüüril või varjavad liiklust reguleerivat tehnilist vahendit või takistavad jalakäijate või sõidukite liiklemist; 12.5. rakendama meetmeid talle kuuluva kinnistu reostamise ja risustamise vältimiseks; 12.6. mitte lubama kasutada oma kinnistu maa-ala mittesihtotstarbeliselt ning kindlustama selle korrasoleku. 13. Hommikune puhastus peab puhastusalal olema lõpetatud kella 7.00-ks, vajadusel tuleb puhastada ka päeva kestel, et kindlustada puhastusala korrasolek. 14. Tänavaid ja kõnniteid puhastama kohustatud isikud peavad kindlustama ühissõiduki peatuse ooteala ja jalakäijate ülekäiguradade ning hoonete hooldajad elamute välistreppide puhastamise lumest ja jääst ning seal tuleb vältida libeduse teket. Samuti tuleb vältida libeduse teket sõidu- ja kõnniteel, kvartalisisestel teedel ja mujal üldkäidavas kohas. 15. Üldkasutatavasse kohta tohib lillevaase, prügiurne, pinke, piirdeid jm teisaldatavaid väikevorme paigaldada vallavalitsuse loal. Nende korrashoiu ja hooldamise kohustus lasub nende omanikul. 16. Elamuühistute (-kooperatiivide) ja tegutsevate korteriühistute kinnistutel tagab tänavate ja haljasalade heakorra ühistu. 17. Tänavakoristust seganud parkiva sõiduki omanik on kohustatud koristama sõiduki ümbruse, ka lume ja jää ühe meetri ulatuses sõidukist. Kui seda ei tehta, võib sõiduki omaniku kulul sundteisaldada. 18. Ehitise omanik on kohustatud: 18.1. hoidma korras hoone fassaadi ja sinna juurde kuuluvad elemendid; 18.2. paigaldama üldkasutatava hoone juurde prügiurni ja seda õigeaegselt tühjendama; tagama prügi regulaarse äraveo, sõlmides selleks prügiveolepingu (säilitada koos maksedokumentidega kaks aastat); paigaldama prügikonteineri kinnistu piiridesse, tagades selle juurdepääsutee pideva puhastuse; 18.3. tagama hoone varustamise tänava hoonete numeratsioonile vastava numbriga; 18.4. tagama heitveekogumiskaevu korrasoleku, veepidavuse, hermeetilise sulgumise, õigeaegse tühjendamise ja ümbruse hooldamise; omama kehtivat lepingut (ka maksedokumenti kahe viimase aasta kohta) kogumiskaevu tühjendamise kohta; 18.5. kõrvaldama ehitiselt lume, jääpurikad, varisemisohtlikud kivid, plaadid jms, tagama tööde ajal tänaval ohutu liikluse; 18.6. tagama akende ja keldri valgusðahtide puhtuse; 18.7. kooskõlastama hoonete välisilme ning piirdeaedade muudatused (värvitoonid, trepikodade ja katuste ümberehitused jms) vallavalitsusega; 18.8. hoones paikneva korteri omanik peab ümberehitused korteri välisfassaadil (rõdude kinniehitamine) kooskõlastama vallaarhitektiga. 19. Ehitus-, remondi- ja kaevetööde tegija on kohustatud: 19.1. võtma nimetatud tööde tegemiseks vallavalitsuselt sellekohase loa; teavitama avalikkust tööde teostamise ajast ja kohast; 19.2. nimetatud tööde teostaja peab paigaldama tööde tegemise ajaks infotahvli, millel on näidatud tööde tellija, teostaja nimetus, vastutava isiku nimi ja kontaktandmed ning tööde lõpetamise tähtaeg; 19.3. vältima objektilt pori ja prahi sattumist sõidu- ja kõnniteele; 19.4. hoidma korras ja puhastama objekti juurdepääsutee ning rajama ja korras hoidma vajaliku piirdeaia või muu tõkke; 19.5. heakorrastama pärast töö lõpetamist ja enne objekti ekspluatatsiooni andmist selle ümbruse. 20. Tehnovõrgu omanik on kohustatud: 20.1. korras hoidma temale kuuluva tehnovõrgu; 20.2. hoidma tehnovõrgu nähtava osa ja muu konstruktsiooni seisundis, mis tagab liiklusohutuse ja teekatte korrasoleku tehnovõrgu kohal, kusjuures kaevupea peab olema teekattega ühes tasapinnas. 21. Raudtee maa-ala ning raudteeülesõidukoha korrashoiu ja hoolduse peab tagama selle maa omanik. 22. Üldkasutatava laste mänguväljaku omanik on kohustatud vähemalt üks kord aastas enne hooaja algust vahetama liivakastis liiva ja tagama selle korrasoleku. 23. Teega piirnevate kinnistute omanikud on kohustatud raiuma võsa 2 m muldkeha kõrvalt ja teega külgnevatest kraavidest vähemalt üks kord aastas. 24. Saue valla elanikul ja seal viibival isikul on keelatud: 24.1. risustada ja reostada valla territooriumi ja ehitisi (maha sülitada, loopida prahti ja suitsukonisid, päevalilleseemneid jms, kritseldada hoone seinale, müürile, piirdeaiale, pingile, kõnniteele jne) või kahjustada neid muul viisil; 24.2. välja panna teadet, kuulutust, plakatit ja reklaamstendi ilma vastava loata ja selleks mitteettenähtud kohas; 24.3. kahjustada haljasala, lilli, pargiinventari (prügiurn, lillekast, pink, valgusti, piirded jms) ning neid omavoliliselt ümber paigutada; 24.4. vigastada ja omavoliliselt raiuda puid, põõsaid, rikkuda murukamarat, teekatet; 24.5. põletada avalikus kohas kulu ja prahti ning teha lõket; 24.6. kloppida riideid ja vaipu mitme korteriga maja rõdul, aknal ja uksel, koridoris, asetada akna välisküljele esemeid ning toiduaineid, kuivatada pesu rõdu piirdest kõrgemal; 24.7. kuivatada pesu selleks mitteettenähtud kohtades; 24.8. hoida kütte- või muud materjali tänavaäärses õueosas piirdeaiast või hekist kõrgemal; 24.9. ehitada kinni rõdu või lodþat ilma Saue valla ehitusmääruses kehtestatud korras kinnitatud projektita; 24.10. visata üldotstarbelisse prüginõusse või konteinerisse vedelaid jäätmeid, kivi- või betoonijäätmeid, puisteliiva, hõõguvat sütt, tulist tuhka, radioaktiivseid või teisi ohtlikke jäätmeid, jätta lahti prüginõu kaant; 24.11. lasta olme- või heitvett sadeveekraavi või kanalisatsiooni, reostada või risustada neid muul viisil; 24.12. matta jäätmeid pinnasesse, välja arvatud kompostimine; 24.13. paigaldada ilma projektita vedelkütuse mahutit; 24.14. valada kütte- ja määrdeõli kanalisatsiooni, lahtisesse veekogusse või maapinnale; 24.15. kasutada tuhka või kloriide lume- või libedusevastaseks tõrjeks kõnni- või pargiteel; 24.16. loopida lund sõiduteele; 24.17. kuhjata kloriidisegust liiva või lund puude ümber või tänavaga külgnevale haljasribale, paigutada kloriidisegust puistematerjali või muud prahti metsa, haljasalale või mujale selleks mitteettenähtud kohta; 24.18. kasutada mürkainet kehtestatud korra vastaselt, tekitada ülenormatiivset müra, vibratsiooni või tolmu; 24.19. pesta ja remontida sõiduautosid mitmekorteriliste elumajade juures. 25. Ehituse või kinnistu omanik, ehitus- või remonditöid tegev juriidiline või füüsiline isik on kohustatud korras hoidma tema valduses oleva puhastusala. V. PARKIMISKORD NING RASKEVEOKITE LIIKLEMISE EESKIRI 26. Saue valla haldusterritooriumi tiheasustusaladel korraldatakse liiklemine vallavalitsuse poolt liikluskorralduskavade alusel. 27. Keelatud on: 27.1. parkida haljasaladel; 27.2. parkida mitmekorteriliste elamute trepikodade ja muude üldkasutatavate hoonete sissepääsude ees, kui see segab jalakäijaid ja takistab kiirabi- ja muude operatiivautode juurdepääsu; 27.3. jätta mitmekorruseliste elamute ja üldkasutatavate hoonete ette pikemaks ajaks kui üks kuu mittekasutatavaid liiklusvahendeid. 28. Saue valla tiheasustusega aladel annab liiklemis- ja parkimislube raskeveokitele välja Saue Vallavalitsus oma korraldusega. 29. Loa saamiseks esitab transpordivahendi omanik Saue Vallavalitsusele põhjendatud taotluse, milles on märgitud mootorsõiduki mark, mudel, riiklik registreerimismärk ja sõiduki registreerimistunnistuse number, samuti liiklemisperiood. 30. Teede lagunemise ajal ajavahemikul 1. aprillist kuni 31. maini võib vallavalitsus kruusakattega vallateedel raskeveokitega liiklemist piirata ajutiste liiklusmärkidega. VI. JÄÄTMEHOOLDUSEESKIRI 31. Käesolev eeskiri sätestab jäätmete kogumise, veo, hoidmise, taaskasutamise ja kõrvaldamise korralduse ning nende tegevustega seotud tehnilised nõuded, samuti jäätmetest tervisele ja keskkonnale põhjustatud ohu vältimise või vähendamise meetmed. 32. Jäätmete nõuetekohase käitlemise eest vastutab jäätmete omanik. Kui jäätmete omanikku pole võimalik kindlaks teha, korraldab jäätmete kogumise, sorteerimise ja veo territooriumi valdaja. Territooriumi korrashoiu eest vastutab territooriumi valdaja, kui jäätmehooldeleping ei näe ette teisiti. 33. Kõik jäätmete tekitajad on kohustatud omama jäätmemahuteid või nad peavad jäätmehooldelepingu alusel kasutama ühismahuteid. 34. Jäätmete tekitajad ja territooriumide valdajad on kohustatud säilitama kahe aasta jooksul dokumendid, mis tõendavad jäätmete nõuetekohast kogumist või üleandmist ja esitama need järelevalveametnike nõudel kontrollimiseks. 35. Keelatud on paigutada jäätmeid väljapoole kinnistut, kus jäätmed on tekkinud, välja arvatud juhul, kui jäätmed paigutatakse lepingu alusel kasutatavasse ühismahutisse. 36. Juriidilisest isikust jäätmetekitajad on kohustatud korraldama oma jäätmete taaskasutamist, nende käitlemist, ladustamist või üleandmist jäätmekäitlusettevõttele. 37. Kõik juriidilised isikud, kes tekitavad, koguvad, kasutavad, veavad, töötlevad, ladustavad või matavad olme- ja tootmisjäätmeid suuremas koguses kui 10 m3 aastas ning ehitusjäätmeid suuremas koguses kui 500 m3 aastas, peavad taotlema jäätmeluba. Jäätmeloa väljastab Harju Maavalitsuse Keskkonnaosakond. 38. Füüsilisest isikust jäätmete tekitaja on kohustatud sõlmima jäätmete teisaldamise lepingu vastavalt käesoleva eeskirja punktile 18.2. 39. Jäätmete käitlemine ja põletamine väljaspool selleks ettenähtud kohta on keelatud. 40. Jäätmete tekitaja või territooriumi valdaja kasutuses peab olema piisavas koguses ja suuruses jäätmemahuteid. Mahutid võivad olla jäätmete tekitaja või territooriumi valdaja omanduses või renditud jäätmekäitlusettevõttelt. 41. Kinnistul tekkivad jäätmed peab koguma samas asuvasse mahutisse. Mahuti peab asuma prügiveoautole ligipääsetavas kohas. 42. Mahutite omanik või rentnik vastutab nende ligipääsetavuse, korrashoiu ja puhtuse eest (terve, värvitud, korralikult suletav), kui jäätmehooldeleping ei sätesta teisiti. 43. Jäätmete vedaja peab koristama pealelaadimisel või sõidul mahapudenenud materjali; kui seda ei tee vedaja, vastutab selle eest töö tellija. 44. Mitme kinnistu teenindamiseks paigaldatavate prügikonteinerite asukoht määratakse kindlaks kokkuleppel territooriumi hooldajaga. 45. Kinnistu reostamisel või risustamisel on süüdlane kohustatud selle viivitamatult puhastama. Kui süüdlast ei ole võimalik kindlaks teha, peab ala korrastama selle omanik või hooldaja. 46. Olme- ja segaolmejäätmete mahutisse ei tohi panna: 46.1. tule- ja plahvatusohtlikke jäätmeid; 46.2. vedelaid jäätmeid; 46.3. ohtlikke jäätmeid; 46.4. käimlajäätmeid; 46.5. kogumiskaevude setteid; 46.6. erikäitlust vajavaid jäätmeid; 46.7. aineid ja esemeid, mis võivad ohustada jäätmemahutite hooldajat või jäätmekäitlejaid; 46.8. aineid ja esemeid, mis raskendavad märkimisväärselt jäätmete kokkupressimist; 46.9. ehitusjäätmeid; 46.10. kuuma tuhka (üle 30 oC). 47. Kergestiriknevad ja halvastilõhnavad jäätmed tuleb paigutada mahutitesse paber- või kilekottidesse pakitult ning selliselt, et need ei levitaks lõhna, ei põhjustaks ohtu inimestele ega määriks mahuteid. 48. Jäätmemahuteid peab tühjendama sagedusega, mis väldib mahutite ületäitumise, haisu tekke ja ümbruskonna reostuse. 49. Vanametall tuleb anda üle vanametalli kogumisega tegelevale ettevõttele või toimetada jäätmekäitluskohta. 50. Ehitus- ja lammutusjäätmed tuleb koguda eraldi ning anda jäätmekäitluskohta. 51. Ohtlikud jäätmed, mida saab tagasi anda selleks ettenähtud kohtades (kasutustähtaja ületanud ravimid, patareid, päevavalguslambid, kasutatud määrdeained ja autoõli, õlifiltrid, akud jms) tuleb koguda muudest jäätmetest eraldi. 52. Vedelaid ohtlikke jäätmeid peab säilitama kindlalt suletavas mahutis, mis välistab nende sattumise maapinnale ja kanalisatsiooni. 53. Juriidilised isikud peavad oma ohtlikud jäätmed üle andma litsentsi omavatele jäätmekäitlusettevõtetele. 54. Füüsilised isikud toimetavad oma ohtlikud jäätmed vastuvõtupunkti olemasolul kogumiskohta või litsentsi omavasse jäätmekäitlusettevõttesse. 55. Elamute omanikud on kohustatud tagama heitvee kogumiskaevu korrasoleku, veepidavuse, hermeetilise sulgumise, õigeaegse tühjendamise ja ümbruse hooldamise, omama kehtivat lepingut (ka maksedokumenti kahe viimase aasta kohta) kogumiskaevu tühjendamise kohta. 56. Kanalisatsioonivõrku ühendamata hoonete kogumis- ja settekaevude tühjendamine toimub paakautodega selleks ettenähtud purgimiskohtadesse. 57. Uute vastuvõetavate elamute heitvee kogumiskaevud peavad seestpoolt olema kaetud plastikuga ja suurusega üle 6 m3. 58. Keelatud on: 58.1. lasta olme- või heitvett sadeveekraavi või drenaaþitorustikku, risustada või reostada neid muul viisil; 58.2. matta jäätmeid pinnasesse, välja arvatud kompostimine; 58.3. paigaldada ilma projektita vedelkütusemahutit; 58.4. valada kütte- ja määrdeõli kanalisatsiooni, lahtisesse veekogusse või maapinnale; 58.5. panna klaastaarat klaasikonteinerite olemasolul olmejäätmete üldkonteinerisse. 59. Jäätmetest põhjustatud keskkonnareostus ja kahjustused likvideeritakse nende tekitaja kulul. Kui reostajat pole võimalik kindlaks teha, kõrvaldab reostuse maa omanik. VII. PÕLLUMAJANDUSJÄÄTMETE HOOLDUSE EESKIRI 60. Põllumajandustootmisega tegelevad füüsilised ja juriidilised isikud on kohustatud loomapidamisel ja linnukasvatuses vältima: 60.1. virtsa sattumist põhjavette ning veekogudesse; 60.2. üldkasutatavate kohtade reostamist looma- ja linnusõnnikuga; 60.3. elanike häirimist nende tegevusega kaasnevate lõhnade ja häälitsustega; 60.4. putukate ja näriliste massilist paljunemist. 61. Põllumajandustootmises on keelatud: 61.1. kasutada tiheasustusaladel orgaanilise väetisena komposteerimata sõnnikut; 61.2. kasutada lagunenud sõnnikuhoidlaid; 61.3. virtsa väljavoolamist põhjustav sõnnikuhoidlate ületäitmine; 61.4. lõpnud loomade ja korjuste matmine ning hoidmine väljaspool loomade matmispaika; 61.5. ladustada läga ja muid halvasti lõhnavaid jäätmeid väljaspool suletud hoidlaid. 62. Tiheasustusalade tänavate kasutamine sõnnikuveoks kuulub kooskõlastamisele külavanema või külakoguga ning Laagri alevikus vallavalitsusega. VIII. LEMMIK- JA MUUDE KODULOOMADE PIDAMISE EESKIRI 63. Lemmik- ja muu kodulooma pidamisel tuleb lähtuda loomakaitseseadusest, veterinaarteenistuse seadusest, muudest riigi ja Saue valla õigusaktidest ning käesolevast eeskirjast. 64. Lemmik- või muud kodulooma on lubatud pidada elamus ja kinnistu territooriumil selle omaniku loal, kusjuures territoorium peab olema piiratud nii, et loom sealt omal tahtel välja ei pääseks. Koera pidamisel ketis ei ole tarastamine kohustuslik, kuid tuleb välistada looma ärajooksmise ja inimestele või teistele loomadele kallaletungimise võimalus. 65. Looma omanik peab tagama, et tema loom ei häiriks ega ohustaks kaaskodanikke. Omanik kannab täielikku vastutust igasuguse kahju tekitamise eest, välja arvatud juhud, kui looma kasutatakse kuritegeliku tegevuse takistamiseks. 66. Ühiskorteris, kus elab rohkem kui üks perekond, võib looma pidada kõigi korteris elavate täisealiste isikute nõusolekul. 67. Asutuses tohib looma pidada, kui see ei ole vastuolus töö sisekorra eeskirjaga ning loomale on loodud vastavad tingimused. 68. Looma pidamisel on keelatud looma tapmine, vigastamine, piinamine ja abitusse seisundisse jätmine. 69. Koera tohib viia avalikku või üldkasutatavasse kohta rihma otsas, tagades avalikus ja üldkasutatavas kohas kaaskodanike ja teiste loomade ohutuse. 70. Koera on lubatud rihmata välja lasta ainult eriotstarbeliseks kasutamiseks vastavate õigusaktidega sätestatud juhtudel, samuti elamukvartalist ja autoteest eemalasuval tühermaal, kui sellega ei ohustata kaaskodanikke ja teisi loomi. 71. Koera omanik on kohustatud: 71.1. kindlustama, et koer oleks identifitseeritav tunnusmärkidega koera kaelarihmal, tätoveeringuga, mikrokapsliga või mõnel muul viisil; 71.2. laskma marutaudi vastu vaktsineerida kolme kuu vanuse koera ning tegema hilisemad vaktsineerimised veterinaararsti poolt määratud tähtajal; 71.3. paigaldama territooriumi sissepääsule hoiatuse kurja koera olemasolust ja kindlustama ametiülesannet täitva isiku ohutu sissepääsu. 72. Looma hukkumisel teadmata põhjusel tuleb omanikul pöörduda veterinaarasutuse või litsentseeritud veterinaararsti poole hukkumise põhjuste selgitamiseks. 73. Inimest või looma hammustanud looma omanik on kohustatud: 73.1. teatama sellest kohe veterinaarasutusse; 73.2. vajadusel hoidma looma kümme päeva karantiinis (isoleerituna inimestest ja teistest loomadest), seejärel teatama tema tervislikust seisundist veterinaarasutusele. 74. Lemmik- või muu kodulooma omanikul on keelatud: 74.1. viia looma üldkasutatava asutuse ruumi või üldkasutatavale territooriumile (kauplus, lasteasutus, kool, spordi- ja mänguväljak jms) ilma ruumi või territooriumi valdaja loata, välja arvatud pimeda juhtkoer ja teenistuskoer teenistusülesannete täitmisel; 74.2. lasta loomal reostada avalikku või üldkasutatavat kohta. Kui loom on reostanud eelnimetatud kohti, on looma omanik kohustatud selle kohe koristama. 75. Järelevalveta ja identifitseerimata loomad loetakse hulkuvateks ning nad kuuluvad püüdmisele, võimalusel üleandmisele varjupaika ja vajadusel hävitamisele. 76. Ohtliku looma, kes on väljunud omaniku kontrolli alt, võib politseiametnik või vallavalitsuse poolt volitatud isik kohapeal hukata. 77. Keelatud on põllumajandusloomade ja -lindude farmide rajamine tiheasustusaladel lähemale kui 200 m korruselamutest ja individuaalelamukvartalitest. IX. AVALIKE ÜRITUSTE KORRALDAMISE EESKIRI 78. Avalikke üritusi Saue valla haldusterritooriumil korraldatakse Saue Vallavalitsuse loal. 79. Avalike ürituste korraldaja peab esitama taotluse avaliku ürituse läbiviimiseks Saue Vallavalitsusele, näidates selles ära kavandatava ürituse temaatika, toimumise aja ja koha ning vastutavad isikud. 80. Alkohoolsete jookide müümine avalikul üritusel tuleb ära näidata taotluses ning sellekohase loa peab vallavalitsus andma oma korraldusega. 81. Pürotehniliste ainete kasutamine ja ilutulestiku korraldamine peab olema lisaks vallavalitsusele kooskõlastatud Harju Politseiprefektuuri ja Harjumaa Päästeametiga. 82. Tehniliste seadmetega seotud atraktsioonide korraldamine avalikul üritusel (lasketiirud, täpsusvisked, jõu- ja oskuskatsed jms) on lubatud vastavat litsentsi omavate füüsiliste või juriidiliste isikute poolt ning need peavad olema läbi viidud ohutusnõudeid järgides. Nimetatud atraktsioonide läbiviimine peab olema kooskõlastatud vallavalitsuse ja vajadusel vastavate asutustega. 83. Avaliku ürituse korraldaja on kohustatud kindlustama korra ja turvalisuse ürituse ajal ning teatama selle toimumisest Saue valla konstaablile. 84. Avaliku ürituse korraldaja on kohustatud oma kulul koristama ürituse läbiviimise koha. X. VASTUTUS 85. Käesolevate eeskirjade täitmist kontrollivad politseikonstaablid ja abipolitseinikud, Saue valla korrakaitse- ja keskkonnaspetsialist, ehitusnõunik, vallaarhitekt, valda teenindav veterinaararst ning teised haldusõiguserikkumiste seadustikus loetletud ametiisikud. 86. Vastutust käesolevate eeskirjade rikkumise eest kohaldatakse haldusõiguserikkumiste seadustiku, jäätmeseaduse, liikluseeskirjade, parkimisseaduse, Saue valla ehitusmääruse jm õigusaktide vastavate sätete alusel. 87. Saue Vallavolikogu kinnitab ametiisikud, kellel on õigus koostada haldusõiguserikkumiste protokolle ja nimetatud asju arutada.