Rakvere Vallavolikogu — Riiklike sotsiaaltoetuste maksmise tingimuste ja korra kinnitamine — RTL, 342, 1409

Võttes aluseks sotsiaalhoolekande seaduse (RT I 1995, 21, 323; 1996, 49, 953; 1997, 35, 538; 1997, 77, 1309) ja Vabariigi Valitsuse 23. detsembri 1996. a määruse nr 318 (RT I 1996, 91, 1615; 1997, 20, 334; 1997, 99, 1609), Rakvere Vallavolikogu määrab: 1. Tühistada Rakvere Vallavolikogu 17. septembri 1997. a määrus nr 7 «Riiklike sotsiaaltoetuste maksmise tingimuste ja korra kinnitamine» (RTL 1997, 144, 839). 2. Kinnitada riiklike sotsiaaltoetuste maksmise tingimused ja kord (lisatud). 3. Avaldada käesolev määrus Riigi Teataja Lisas. 4. Määrus jõustub 1. novembril 1998. a. Volikogu esimees Hannes KONIST Kinnitatud Rakvere Vallavolikogu 21. oktoobril 1998. a määrusega nr 5 Riiklike sotsiaaltoetuste maksmise tingimused ja kord 1. Vastavalt sotsiaalhoolekande seadusele ja Vabariigi Valitsuse 23. detsembri 1996. a määrusele nr 318 makstakse eluasemetoetust ja toimetulekutoetust ühtse toimetulekutoetusena. 2. Vallavalitsus kasutab riigieelarves sihtotstarbeliselt ettenähtud sotsiaaltoetuste vahendeid toimetulekutoetuse ning täiendavate sotsiaaltoetuste maksmiseks, lähtudes järgmistest tingimustest ja korrast: 2.1. toimetulekutoetust makstakse Rakvere valla territooriumil alaliselt elavatele isikutele (perekondadele), kelle kuusissetulek on alla Vabariigi Valitsuse kehtestatud minimaalsetest tarbimiskuludest lähtuvat toimetulekupiiri. Toimetulekutoetuse taotlemise ja määramise aluseks on kuusissetulek, mis jääb isikule (perekonnale) pärast alatise eluasemega seotud alaliste kulude katmist normpinna ulatuses; 2.2. toimetulekutoetuse määramise aluseks on perekonna sissetulek, kusjuures perekonnaliikmeteks loetakse toimetulekutoetuse taotlejat, tema abikaasat või temaga abielulistes suhetes olevat samas eluruumis alaliselt elavat isikut, nende ülalpidamisel olevaid lapsi ja vanemaid või teisi ühtset tuluallikat ühiselt kasutavaid või ühise majapidamisega isikuid; 2.3. toimetulekutoetuse määramisel ja maksmisel võetakse alatise eluasemega seotud alalised kulud arvesse nendel perekondadel, kelle kõik täisealised liikmed kas töötavad või õpivad Eesti Vabariigi riiklike või Haridusministeeriumi poolt väljaantud koolituslubasid omavate õppeasutuste päevases õppevormis, saavad riiklikku pensioni (elatusraha) või riiklikku ülalpidamistoetust või on ametlikult töötuks tunnistatud; 2.4. toimetulekutoetuse vahendite piisavuse korral makstakse täiendavaid sotsiaaltoetusi mittetoimetulevatele isikutele (perekondadele) hädavajalike kulutuste osaliseks katmiseks vallavalitsuse korralduse alusel; 2.5. toimetulekutoetus ja täiendavad toetused kantakse iga kuu 30. kuupäevaks esitatud dokumentide alusel vallavalitsusest ülekandega taotleja pangaarvele või makstakse sularahas vallavalitsuse kassast; 2.6. taotlus toimetulekutoetuse või täiendava toetuse saamiseks esitatakse koos perekonna sissetulekuid ja alatise eluasemega seotud alalisi kulutusi tõendava dokumendiga vallavalitsusele hiljemalt 20. kuupäevaks. Toimetulekutoetust arvestaval sotsiaaltöötajal on õigus nõuda toetuse taotlejalt täiendavaid andmeid perekonna kohta. Kahtluse korral sissetulekuid tõendavate dokumentide õigsuses esitatakse need kohalikule maksuametile kontrollimiseks; 2.7. vallavalitsusel on õigus toimetulekutoetuse saajaid (töötud, tööotsijad, täiendava toetuse saajad) vajadusel tööle rakendada. Ilma mõjuva põhjuseta keeldumise korral ei maksta jooksval kuul toetust; 2.8. toimetulekutoetuse taotlemisel sissetulekut (välja arvatud ühekordsed riiklikud toetused) tõendavad dokumendid on: -- palgatõend (netopalk ja tulumaks eraldi); -- töötu kaart; -- täiendavad tõendid pere sissetuleku kohta sotsiaaltöötaja äranägemisel; -- lahus elavate vanemate puhul lisaks muudele sissetulekut tõendavatele dokumentidele ka tõend alimentide kohta; 2.9. alalise eluasemega seotud alalised kulud võetakse arvesse ainult maksekviitungi alusel: -- kütte ostmist tõendav dokument; -- elektri eest tasumise kviitung (elektrikütte puhul); -- vee ja kanalisatsiooni eest tasumise kviitung teenust osutavalt ettevõttelt; -- üüri või osamaksu tasumise kviitung; -- kulud eluruumi kütmiseks ja sooja veega varustamiseks hoonetes, kus puudub tsentraalne soojavarustus -- 50 kg briketti aastas 1 m2-le. Elektrisüsteemi puhul arvestada briketi koguseks 75 kg normpinna 1 m2 kohta. Briketi hinna kehtestab vallavalitsus, võttes aluseks kehtiva turuhinna. Gaasikulu arvestamisel statsionaarse gaasipliidi olemasolul võetakse aluseks 8,0 m3 ühe elaniku kohta kuus; 2.10. toimetulekutoetuse taotlemisel võetakse arvesse alatise eluasemega seotud alalised kuld normpinna ulatuses, milleks on 18 m2 üldpinna iga pereliikme kohta ja 15 m2 üldpinda perekonna kohta. Kui korter on normpinnast väiksem, siis võetakse arvesse korteri tegelik pind. Juhul kui korteri tubade arv võrdub seal alaliselt elavate elanike arvuga, kuid korteri üldpind on normpinnast suurem, võetakse aluseks korteri üldpind. Üksi elava pensionäri normpinnaks lugeda kahetoalise korteri puhul korteri üldpind ja suurema arvu tubadega korteri puhul mitte rohkem kui 51 m2; 2.11. toimetulekutoetust makstakse toetuse taotlejale, kes ise tasub oma alatise eluasemega seotud alalised kulud. Alatise eluasemega seotud alaliste kulude tasumisel ei kuulu varem tekkinud võlgnevus katmisele sotsiaaltoetuste vahendite arvel vallavalitsuse poolt; 2.12. toimetulekutoetuse vahendite piisavuse korral arvata tööhõivetalitsuses registreerimata mittetöötav tööotsija või tööotsija pärast töötu staatuse lõppemist toimetulekutoetuse saajate hulka, kui ta osaleb valla sotsiaalse rehabilitatsiooni protsessis; 2.13. perekonna sissetulekute teadliku varjamise või valeandmete esitamise korral lõpetada toetuse maksmine. Makstud raha on õigus tagasi nõuda; 2.14. isikule, kellel endal või kelle eestkostetaval on õigus elatisraha saada, kuid kes keeldub elatisraha saamise kohta dokumenti esitamast või elatisraha sisse nõudmast, ei maksta toimetulekutoetust. 3. Toimetulekupiir on Eesti Vabariigi Valitsuse poolt määrusega kehtestatud summa. 4. Rakvere vallas makstavad täiendavad sotsiaaltoetused toimetulekutoetuse ja täiendavate sotsiaaltoetuste piisavuse korral on: 4.1. toetus kütte ostmiseks I ja II grupi invaliididele ning üksikutele vanuritele alates 70. eluaastast: 4.1.1. üks kord aastas maksekviitungi alusel kuni 400 krooni; 4.2. toetus ravimite ostmiseks ükikutele pensionäridele ning I ja II grupi invaliididele: 4.2.1. sissetulekuga alla 1000 krooni kuus arstitõendi alusel kokku kuni 1000 krooni; 4.2.2. sissetulekuga üle 1000 krooni kuus arstitõendi alusel kuni 500 krooni; 4.3. toetus looduskatastroofi või muu õnnetuse korral; 4.4. toetus laste koolilõuna katteks; 4.5. toetus voodihaigetele vanuritele ja invaliididele hooldekodu kulude katteks; 4.6. toetus invavahendite ostmiseks. 5. Peale toimetulekutoetuse makstakse täiendavaid sotsiaaltoetusi, mis ei sõltu toimetulekupiirist: 5.1. individuaaltranspordi kasutamise toetus, mis on ette nähtud mittetöötavatele puuetega inimestele, kes vajavad individuaaltransporti ravi- või rehabilitatsiooniprotseduuridele sõitmiseks, samuti igapäevaste sotsiaalsete esmavajaduste rahuldamiseks juhul, kui ühistranspordi kasutamine ei ole võimalik; 5.5.1. puudega inimese perekonnaliikmele või hooldajale, kes tegeleb selle isiku transportimisega juhul, kui ühistranspordi kasutamine ei ole võimalik; 5.2. 50% sõidutoetus II grupi invaliididele, kes kasutavad ühistransporti ravi- ja rehabilitatsiooniasutusse sõitmiseks (välja arvatud linna ühistranspordis); 5.3. telefoni kasutamise toetus, mis on ette nähtud üksielavatele mittetöötavatele pimedatele, suhkruhaigetele, astmahaigetele, hüpertooniatõbe põdevatele ja haiguse kroonilise kuluga teistele haigetele, kes tervisliku seisundi tõttu arstliku komisjoni otsuse alusel vajavad sageli kodust arstiabi, samuti sotsiaalsete erivajadustega lasterikastele perekondadele, kellel on neli või enam alaealist last. Toetuse suurus ei või ületada analoog- või digitaalvõrgutelefoni ühe kuu abonementtasu suurust.