Haljala Vallavolikogu — Haljala valla ehitusmääruse kinnitamine — RTL, 342, 1408

Haljala Vallavolikogu 20. oktoobri 1998. a määrus 32 Kohaliku omavalitsuse korralduse seaduse (RT I 1993, 37, 558; 1994, 12, 200; 19, 340; 72, 1263; 84, 1475; 1995, 16, 228; 17, 237; 23, 334; 26--28, 355; 59, 1006; 97, 1664; 1996, 36, 738; 37, 739; 40, 773; 48, 942; 89, 1591; 1997, 13, 210; 29, 449 ja 450; 69, 1113; 1998, 28, 356; 59, 941; 61, 984) paragrahvi 22 punkti 27, planeerimis- ja ehitusseaduse (RT I 1995, 59, 1006; 1996, 36, 738; 49, 953) paragrahvi 3 lõike 2 punkti ja paragrahvi 4 ning Haljala valla põhimääruse (RTL 1998, 234/235, 949; 263, 1081) paragrahvi 20 lõike 1 punkti 26 alusel Haljala Vallavolikogu määrab: 1. Kinnitada Haljala valla ehitusmäärus (juurde lisatud). 2. Avaldada määrus Riigi Teataja Lisas. 3. Määrus jõustub Riigi Teataja Lisas avaldamisele järgneval päeval. Volikogu esimees Erik KESKKÜLA Haljala valla ehitusmäärus I. ÜLDOSA 1. Valla ehitusmääruse üldsätted 1.1. Käesolev määrus on kehtestatud Haljala Vallavolikogu poolt riikliku planeerimis- ja ehitusseadusega kehtestatud nõuete täpsustamiseks ning kohalike olude arvestamiseks planeerimis-, projekteerimis- ja ehitusala korraldamisel Haljala vallas. 1.2. Määrus sätestab vallavolikogu ja vallavalitsuse pädevuse, õigused ja kohustused. 1.3. Ehituskorraldust vallas suunab vallavolikogu ja viib ellu vallavalitsus. II. VALLA OMAVALITSUSORGANITE PÄDEVUS, ÕIGUSED JA KOHUSTUSED EHITUSKORRALDUSE ALAL 2. Vallavolikogu õigused ja kohustused Vallavolikogu õigused ja kohustused on: 2.1. valla üldise ehituspoliitika vastuvõtmine; 2.2. valla ja vallaosade üldplaneeringute ning maa-alade detailplaneeringute algatamise, muutmise, tühistamise ja finantseerimise otsustamine; 2.3. planeeringute lähtetingimuste ja -ülesannete kinnitamine; 2.4. planeeringute vastuvõtmine ja avaliku väljapaneku väljakuulutamine; 2.5. planeeringute avalikustamisel tekkinud vaidlusküsimuste lahendamine ja asjaosaliste informeerimine; 2.6. kinnisasja sundvõõrandamise taotluse esitamine planeeringu elluviimiseks; 2.7. kehtestatud üld- ja detailplaneeringute esitamine maavalitsusele; 2.8. maakonnaplaneeringu ja naaberomavalitsuste üldplaneeringute kooskõlastamine; 2.9. vajadusel planeeringu koostamise ajal kuni kaheks aastaks ehituskeelu kehtestamine planeeringualal või selle osal, kui algatatud planeering muudab selle maa-ala varem kehtestatud detailplaneeringut, sellega määratletud maakasutus- ja ehitustingimusi ning krundi ehitusõigust (ehituskeeld ei laiene ehitusele, millele on antud ehitusluba enne keelu kehtestamist); 2.10. kehtivate valla planeeringute ülevaatamine ja ülevaatuse tulemuste esitamine maavalitsusele hiljemalt kuue kuu jooksul pärast kohalike omavalitsuste volikogude korralisi valimisi; 2.11. kohaliku infrastruktuuri ehitusmahtude ja korrashoiu planeerimine ja kinnitamine; 2.12. munitsipaalehitiste projekteerimise algatamine; 2.13. munitsipaalehitiste projektide kinnitamine ja ehitusloa andmise otsustamine; 2.14. valla ehitusmääruse kehtestamine, muutmine ja tühistamine; 2.15. valla ehitusmäärusest tulenevate eeskirjade kehtestamine, muutmine ja tühistamine; 2.16. valla territooriumil asuvate kaitsealuste objektide valdamise, kasutamise ja käsutamise korra kinnitamine. 3. Vallavalitsuse õigused ja kohustused Vallavalitsuse õigused ja kohustused on: 3.1. planeerimis-, projekteerimis- ja ehitusalase tegevuse korraldamine vallas; 3.2. planeeringute lähteseisukohtade ja -andmete koostamine, läbivaatamine, lähteandmete avalikkusele tutvustamiseks väljapanek ning volikogule esitamise otsustamine; 3.3. lepingute sõlmimine planeeringute koostamiseks; 3.4. planeeringualaste avalike väljapanekute ja arutelude korraldamine; 3.5. planeeringute avalikustamise tulemuste analüüsimine; 3.6. avalikkuse planeeringutest informeerimine; 3.7. kehtestatud planeeringute järgimise ja elluviimise tagamine; 3.8. projekteerimistingimuste väljastamine ja kinnitamine; 3.9. ühekordse projekteerimisloa andmine; 3.10. projektidele ekspertiisi korraldamine vastavalt vajadusele ning seadusandlike aktidega kehtestatud korrale; 3.11. projektide läbivaatamine ja kooskõlastamine; 3.12. ehitusalaste lubade (ehitusluba, kasutusluba, kaevamisluba, lammutusluba) väljastamine, peatamine, tühistamine ja ennistamine; 3.13. ehitusjärelevalve korraldamine; 3.14. omanikujärelevalve teostaja kinnitamine; 3.15. ehitiste seisukorra, korrashoiu ja nende kasutusloas toodud eesmärkidel kasutamise järelevalve korraldamine; 3.16. ehitusregistri pidamine ning registri andmete edastamine maavalitsusele vastavalt kehtestatud korrale; 3.17. valminud ehitise ülevaatuse korraldamine; 3.18. planeeringuid hõlmava materjali ja valminud ehitiste dokumentatsiooni säilimise ja kättesaadavuse tagamine; 3.19. kirjaliku nõusoleku andmine väikehoonete ehitamiseks; 3.20. ehitiste ja rajatistega toimunud avariide tehniliste põhjuste juurdlemise korraldamine; 3.21. omavolilise ehitise lammutamise korraldamine ehitaja kulul; 3.22. kinnisasja sundvõõrandamise korraldamine vastavalt kinnisasja sundvõõrandamise seadusele (RT I 1995, 30, 380; 59, 1006); 3.23. ehitusgeoloogilise uurimistöö loa väljastamine vastavalt ehitusgeoloogiliste uurimistööde tegemise korrale (RT I 1995, 72, 121); 3.24. reklaamsiltide ja -tahvlite ning valgusreklaami lubade väljastamine vastava taotluse ja kinnisasja omaniku nõusoleku esitamisel; 3.25. projekteerimise ja ehitustööde riigihangete pakkumise korraldamine munitsipaalehitiste projekteerimiseks, ehitamiseks ja remondiks; 3.26. tellija funktsiooni täitmine valla omanduses olevate ehitiste projekteerimisel ja ehitamisel; 3.27. planeerimis- ja ehitusalase informatsiooni hankimine ja säilitamine ning selle kättesaadavuse tagamine vallas; 3.28. muinsuskaitsealase tegevuse koordineerimine vallas; 3.29. infrastruktuuri rajamise ja korrashoiu korraldamine; 3.30. ettepanekute tegemine vallavolikogule valla ehitusalaste õigusaktide ja normatiivdokumentide kehtestamiseks, muutmiseks ja tühistamiseks; 3.31. ettepanekute tegemine vallavolikogule planeerimis- ja ehitusala korraldavate valla ametite moodustamiseks ning nende põhimääruste kinnitamiseks; 3.32. üldise ehituspoliitika väljatöötamiseks ning planeerimis- ja ehitusalaste küsimuste läbivaatamiseks ning vallavalitsuse sellealaste määruste ja korralduste eelnõude ettevalmistamiseks ja seisukohtade kujundamiseks komisjonide moodustamine ning nende töökorra kinnitamine; 3.33. muude planeerimis- ja ehitusseadusega ning volikogu poolt pandud ülesannete täitmine, kui ehitusmäärusest ei tulene nende kuulumine vallavolikogu pädevusse. 4. Vallavalitsuse ametiisikute kohustused ja õigused Vallavalitsuse planeerimis- ja ehitusala spetsialistide kohustused ja õigused määratakse nende ametijuhendiga. III. MAA- ALADE PLANEERIMINE 5. Planeeringud Planeerimis- ja ehitustegevus vallas võib toimuda ainult vallavolikogu poolt kehtestatud planeeringute alusel. Planeeringud põhinevad ühiskondlikul kokkuleppel, mille aluseks on planeeringute ning nende koostamise avalikkus. Planeerimisega tagatakse keskkonnaseisundile ja sotsiaal-majanduslikule olukorrale põhinev valla areng ning võimalikult laialdane üldiste ja erahuvide arvestamine. Planeeringud jagunevad üldplaneeringuteks ja detailplaneeringuteks. 6. Üldplaneering 6.1. Valla või vallaosa üldplaneeringu põhiülesanne on valla territooriumi funktsionaalne tsoneerimine ning piisaval hulgal ja valikus ehitusmaa varumine kindlustamaks oma elanikkonna vajadusi rahuldav valla üldine areng. 6.2. Üldplaneeringuga kehtestatakse üldised maa- ja veealade kasutamis- ja ehitustingimused ning vajalikud piirangud. Määratakse piirkonnad, kus detailplaneeringute koostamine hajaasustuses on kohustuslik. 6.3. Üldplaneeringu algatamise otsustab vallavolikogu. 6.4. Üldplaneeringu koostamist korraldab vallavalitsus. 6.5. Üldplaneeringu lähteülesande koostab ja kooskõlastab nõutavate asutustega vallavalitsus koostöös planeeringukonsultandiga. 6.6. Üldplaneeringu lähteülesande avalikustamise kuulutab välja ja korraldab vallavalitsus. 6.7. Üldplaneeringu lähteülesande avaliku väljapaneku kestus on kaks nädalat ning selle toimumisest teatab vallavalitsus maakondlike ja kohalike teabevahendite kaudu hiljemalt üks nädal enne avaliku väljapaneku algust. Üldplaneeringu lähteülesande avalikule väljapanekule järgneb avalik arutelu. Üldplaneeringu lähteülesande avalik väljapanek ja avalik arutelu korraldatakse vallamajas. 6.8. Üldplaneeringu lähteülesande avalikustamise käigus tehtud ettepanekute ja märkuste analüüsi teostab ning teeb lähteülesandes vajadusel parandused ja täiendused vallavalitsus. Vallavalitsus esitab lähteülesande vallavolikogule kinnitamiseks. 6.9. Vallavolikogu poolt kinnitatud lähteülesande alusel koostatud ning nõutavate asutustega kooskõlastatud üldplaneeringu avalikustamise otsustab vallavolikogu. 6.10. Üldplaneeringu avaliku väljapaneku korraldab vallavalitsus. Üldplaneeringu avaliku väljapaneku kestus on neli nädalat ning selle toimumisest teatab vallavalitsus maakondlike ja kohalike teabevahendite kaudu hiljemalt üks nädal enne avaliku väljapaneku algust. Üldplaneeringu avalikule väljapanekule järgneb üldplaneeringu avalik arutelu. Üldplaneeringu avalik väljapanek ja avalik arutelu korraldatakse vallamajas. 6.11. Üldplaneeringu avalikustamise käigus tehtud ettepanekute ja märkuste analüüsi teostab ning planeeringus paranduste tegemise korraldab vallavalitsus, kes juhul, kui: 6.11.1. paranduste tõttu muutuvad planeeringu põhilahendused, teeb ettepaneku selle veelkordseks avalikustamiseks; 6.11.2. paranduste tõttu planeeringu põhilahendus ei muutu, esitab selle vallavolikogule kehtestamiseks. 6.12. Pärast kooskõlastamist naabrusesse jäävate kohalike omavalitsuste ja maavalitsusega kehtestab üldplaneeringu vallavolikogu. 7. Detailplaneering 7.1. Detailplaneeringu ülesanne on lähiaastate ehitustegevuseks vajalike detailsete maakasutus- ja ehitustingimuste andmine ning planeeritava ala kruntideks jaotamine. 7.2. Detailplaneeringu algatamise otsustab vallavolikogu. 7.3. Detailplaneeringu koostamise korraldab vallavalitsus. 7.4. Vallavalitsus võib sõlmida lepingu detailplaneeringu koostamise korraldamise ja finantseerimise õiguse andmiseks kinnisasja omanikule või teistele isikutele, kes on huvitatud vastava maa-ala kohta planeeringu koostamisest. 7.5. Lähteseisukohad ja -andmed detailplaneeringu koostamiseks töötab välja vallavalitsus ning lähteandmed kooskõlastatakse riigiasutustega ja naabruses asuvate kinnisasjade omanikega. 7.6. Lähteandmed avalikustatakse pärast heakskiitmist vallavolikogu poolt. 7.7. Lähtetingimustele vastavalt koostatud detailplaneeringu avalikustamise otsustab vallavolikogu. 7.8. Detailplaneeringu avaliku väljapaneku kestus on kaks nädalat ja selle toimumisest teatab vallavalitsus maakondlike ja kohalike teabevahendite kaudu hiljemalt üks nädal enne avaliku väljapaneku algust. Detailplaneeringu avalikule väljapanekule järgneb detailplaneeringu avalik arutelu. Avalik väljapanek ja avalik arutelu korraldatakse vallamajas ning vallavalitsuse ettepanekul ka planeeringuala piirkonnas. 7.9. Detailplaneeringu avalikustamise käigus tehtud ettepanekute ja märkuste analüüsi teostab ja paranduste tegemist planeeringus korraldab vallavalitsus, kes juhul, kui parandused muudavad planeeringu põhilahendust, teeb ettepaneku selle veelkordseks avalikustamiseks. 7.10. Detailplaneeringu kehtestab vallavalitsuse ettepanekul vallavolikogu. 7.11. Kui detailplaneering koostatakse üldplaneeringu alusel, võib vallavalitsus kuni kolme ühepereelamu, suvila või aiamaja detailplaneerimisel loobuda detailplaneeringu avalikustamise nõudest, asendades selle planeeringuala kinnisasjade omanike kirjalike kooskõlastustega. Kooskõlastuste tulemused tehakse teatavaks kohalikus ajalehes. IV. PROJEKTEERIMINE JA EHITAMINE 8. Ehitiste projekteerimine 8.1. Ehituslik projekteerimine hõlmab: 8.1.1. projekteerimiseks lähteandmete ja tingimuste kooskõlastamist ja väljastamist projekteerimistingimuste kujul; 8.1.2. ehitusprojekti koostamist; 8.1.3. ehitusprojekti ekspertiisi. 8.2. Ehitiste projekteerimise algatamise õigus on kinnisasja omanikul või hoonestajal. 8.3. Projekteerimise aluseks tiheasustusega paikades ja detailplaneeringu kohustusega aladel on volikogu poolt kehtestatud detailplaneering ja vajadusel detailplaneeringu nõudeid täpsustavad projekteerimistingimused. Hajaasustuses on projekteerimise aluseks vallavalitsuse poolt väljastatud projekteerimistingimused. 8.4. Projekteerimistingimused väljastab ja nende tähtaja kehtestab vallavalitsus. 8.4.1. Projekteerimistingimuste saamiseks esitab taotleja vallavalitsusele: 8.4.1.1. avalduse projekteerimistingimuste saamiseks; 8.4.1.2. maakasutusõigust tõendavad dokumendid; 8.4.1.3. maa-ala geodeetilise plaani; 8.4.1.4. vee, elektri, side jne tehnilised tingimused; 8.4.1.5. projekteerimiseks muinsuskaitseobjektidele on nõutavad Riigi Muinsuskaitseameti poolt kooskõlastatud eritingimused. 8.4.2. Projekteerimistingimused sisaldavad: 8.4.2.1. maa-ala geodeetilist plaani; 8.4.2.2. ehituse projekteerimiseks vajalikke tehnilisi tingimusi; 8.4.2.3. valla ehituslikke piiranguid ehitise projekteerimiseks. 8.4.3. Ehitusprojekt peab vastama Eesti Vabariigis kehtivate seadusandlike aktide, määruste ja normide nõuetele ning esitatud projekteerimistingimustele. 8.4.4. Ehitusprojekt peab olema koostatud või kontrollitud kõrgharidusega arhitekti või ehituseriala inseneri poolt. 8.4.5. Ühepereelamut, taluhooneid, suvilat, aiamaja, kuni kahe sõiduautokohaga eraldiseisvat garaaþi ning muid lihtsamaid ja väikesemahulisi ehitisi võib enda tarbeks projekteerida ka erihariduseta isik vallavalitsuse poolt väljaantud ühekordse projekteerimisloa alusel. Ühekordne projekteerimisluba väljastatakse Vabariigi Valitsuse poolt kehtestatud korras. 8.4.6. Ekspertiisi vajaduse otsustab valla ehitusala spetsialist. 9. Ehitustegevus 9.1. Ehitustegevuse algatamise õigus on kinnisasja omanikul või hoonestajal. Ehituseks on nõutav kehtivate seadusandlike aktide tingimustele ja nõuetele vastav, projekteerimistingimustes nimetatud ametkondadega kooskõlastatud ehitusprojekt. Õiguse ehitustegevuseks annab vallavalitsuse poolt väljastatud ehitusluba. 9.2. Ehitustööde tegemine ja järelevalve on lubatud ainult tegevuslitsentsi omavate vastava ala asjatundjate poolt. 9.3. Oma tarbeks ehitamist võib vallavalitsus lubada vastavat tegevuslitsentsi mitteomaval ehitajal. 9.4. Vallavalitsuse poolt väljastatav ehitusluba on kohustuslik: 9.4.1. uute ehitiste püstitamiseks; 9.4.2. ümberehituseks (juurde- ja pealeehituseks), olemasolevate ehitiste väliskuju muutmiseks, uute avauste juurde või endiste ümberehitamiseks ja asetuse muutmiseks (seinad, vahelaed, katused); 9.4.3. haljasalade rajamiseks ja rekonstrueerimiseks; 9.4.4. tänavate, kõnniteede, platside rajamiseks või ümberehitamiseks; 9.4.5. kommunikatsioonide rajamiseks; 9.4.6. hoonete ja rajatiste lammutamiseks. 9.5. Ilma ehitusloata, vallavalitsuse kooskõlastusel toimub: 9.5.1. väikesemahuliste fassaadimuutuste teostamine; 9.5.2. eesaedade ja tänavaäärsete piirete (aiad, väravad) ehitamine; 9.5.3. nende ümberehitamine teistest materjalidest ja nende piirete uuele kohale asetamine; 9.5.4. reklaamsiltide, vaatekastide väljapanemine; 9.5.5. hoonete välisviimistluse muutmine. 9.6. Ehitusloa saamiseks esitab taotleja vallavalitsusele: 9.6.1. vormikohase avalduse; 9.6.2. vallavalitsuse ja Lääne-Viru Maavalitsuse ehitusprojektide komisjoni poolt kooskõlastatud ja omaniku kinnitatud ehitusprojekti; 9.6.3. lepingu ehitusjärelevalve teostamiseks. 9.7. Ehitusluba ei anta järgmistel juhtudel, kui: 9.7.1. projekt ei vasta Eesti Vabariigi kehtivatele seadustele ja teistele õigusaktidele; 9.7.2. projekt ei ole kooskõlas kehtestatud detailplaneeringu, vallavalitsuse poolt väljastatud projekteerimistingimuste ja käesoleva ehitusmäärusega. 9.8. Ehitustegevusega seotud lubade kehtivuse kord vallas: 9.8.1. ehitusluba kaotab kehtivuse juhul, kui ehitust ei ole alustatud ühe aasta jooksul arvates ehitusloa väljaandmisest; 9.8.2. ehitusluba võidakse tühistada või peatada juhul, kui ehituse käigus kaldutakse projektist kõrvale; 9.8.3. ehitusloa väljastamisel kehtestab vallavalitsus kokkuleppel loa taotlejaga ehituse valmimise tähtaja. Ehituse valmimise tähtaega võib vallavalitsus pikendada mõjuvatel põhjustel; 9.8.4. lammutustähtaja kehtestab vallavalitsus kokkuleppel loa taotlejaga; 9.8.5. ajutise ehitise püstitamine ja lammutamine toimub vastavalt vallavalitsuse kehtestatud tähtaegadele. Ajutiseks ehitiseks loetakse ehitist, mis kuulub likvideerimisele määratud (kuni viis aastat) tähtajaks. 9.9. Ehitusloa saaja ei tohi ehitustöödega alustada enne ehituse registreerimist Eesti Vabariigi Ehitusregistris. 9.10. Ehitusjärelevalve kord vallas: 9.10.1. Ehitusjärelevalvet vallas korraldatakse vastavalt seadusandlikele aktidele ja käesolevale korrale. 9.10.2. Ehituse vahetu järelevalve tellib omanik, kes sõlmib selleks lepingu vastavat litsentsi omava isikuga. 9.10.3. Üldist ehitusjärelevalvet teostab valla ehitusjärelevalveinsener, kelle nimetab ametisse ja vabastab ametist vallavanem ning kelle kohta kehtivad seadusandlike aktidega ettenähtud nõuded. 9.11. Ehitise kasutuselevõtu kord vallas: 9.11.1. Ehitisi võetakse kasutusele vallavalitsuse poolt väljastatava kasutusloa alusel vastavasse registrisse kandmisega. 9.11.2. Kasutusluba antakse pärast nõuetekohast ehitise ülevaatamist. 9.11.3. Kasutusluba ei anta, kui: 9.11.3.1. ehitis ei vasta projektile; 9.11.3.2. ehituse käik ei ole nõuetekohaselt dokumenteeritud. 9.11.4. Vallavalitsus võib kasutusloa peatada juhul, kui: 9.11.4.1. ehitise kasutamine on muutunud ohtlikuks inimestele, varale või looduskeskkonnale; 9.11.4.2. ehitist kasutatakse selleks mitteettenähtud otstarbel. 9.11.5. Ehitise või mõne selle osa kasutamise otstarbe muutmiseks, kui see ei too kaasa ehitustöid, tuleb ehitise omanikul taotleda uus kasutusluba. 9.11.6. Ehitise võib kasutusloa alusel kasutusele võtta ka valminud osade kaupa, kui nii on määratud projektiga ja kooskõlastatud vallavalitsusega. 9.12. Kaevamisloa väljaandmise kord: 9.12.1. Kaevamisluba on vallavalitsuse poolt väljaantud luba kaevamistööde tegemiseks hoonete, maapealsete ja maa-aluste rajatiste, tehnovõrkude ja kaabelliinide rajamisel või nende avariide likvideerimisel. 9.12.2. Kaevamisloa saamiseks esitab tööde tegija või tellija vallavalitsusele vormikohase taotluse, lisades sellele asjassepuutuvate ametkondadega kooskõlastatud tehnilise dokumentatsiooni. Kaevamisloa väljaandmiseks vajalike täiendavate kooskõlastuste vajaduse otsustab valla ehitusala spetsialist. Kaevamisloa taotluse vormi kehtestab vallavalitsus. 9.12.3. Vallavalitsus vaatab kaevetööde tegemise taotluse läbi hiljemalt kahe nädala jooksul avalduse esitamise päevast arvates. Avariide puhul vaadatakse avaldus läbi kohe ja kaevamisluba väljastatakse vallavanema käskkirja alusel. 9.12.4. Kaevetöödega kaasnevatest liikluse ümberkorraldustest teatamise kohustus lasub isikul, kelle nimel väljastati kaevamisluba. 9.12.5. Kaevamisloa kehtivusaja pikendamiseks peab tööde tegija esitama uue taotluse koos tööde lõpetamise tähtaja edasilükkamise põhjendusega. V. KRUNDI JA EHITISE KORRASHOID 10. Krundi ja ehitise korrashoid 10.1. Ehitise omanik on kohustatud tagama temale kuuluva ehitise ning selle juurde kuuluva krundi korrashoiu ja ohutuse ehituse ajal, ehitise kasutamisel ja lammutamisel. 10.2. Ehitise omanik peab tagama kasutuse ja korrasoleku kontrollimiseks ehitusjärelevalveinseneri ja teiste valdkondade järelevalve teostajate juurdepääsu ehitisele ja esitama nõudmisel ehitisega seotud dokumentatsiooni. Kui ehitis on muutunud avariiohtlikuks, peab omanik või ehitusettevõtja avariiohu kõrvaldama kohe. 10.3. Territooriumi korrashoiu ehituskrundil ja sellega piirnevatel aladel (sõidu- ja kõnniteed) korraldab ehituskrundi omanik või valdaja valla heakorraeeskirjaga sätestatud ulatuses ja korras. 10.4. Ehituskrundi tänava- või teepiiril olevad puud, põõsad ja hekid peavad olema kujundatud ning piirded korrastatud selliselt, et need ei takistaks liiklemist ega tekitaks ohtu möödujatele. 10.5. Ehitisel peab olema korrastatud välimus. Hoonete välisseinakate, aknad, uksed, karniisid, vihmaveetorud, katused ja muud fasaadielemendid peavad olema terved ja nõuetekohaselt viimistletud. 10.6. Olemasolevate hoonete fassaadide viimistlemine erinevalt ehitusloa aluseks olevast projektlahendusest tuleb kooskõlastada vallavalitsusega. VI. LÕPPSÄTTED 11. Valla ehitusmääruse kehtivus 11.1. Käesoleva määruse planeerimis- ja ehitusseadust täpsustavad sätted kehtivad ehitisele kui kinnisasja osale, kuid ka ehitisele kui vallasasjale ning selle omanikule või valdajale. 11.2. Kõigis määrusega reguleerimata küsimustes juhindutakse Eesti Vabariigis kehtivatest õigusaktidest. 11.3. Käesoleva määruse nõuete rikkumine või mittenõuetekohane täitmine toob kaasa õigusaktides ettenähtud kriminaal-, haldus-, tsiviil- või distsiplinaarvastutuse.