Justiitsminister — Notariasendaja eksamikomisjoni töökorra, notarikandidaadiks taotlejate konkursi tingimuste ja korra, notarikandidaadi väljaõppe programmi ning notarieksami komisjoni töökorra kinnitamine — RTL, 340, 1395

Notariaadiseaduse (RT I 1993, 45, 640; 1994, 5, 49; 93, 1571; 1995, 61, 1028; 1996, 23, 456; 38, 752; 80, 1435; 1998, 30, 411) paragrahvi 25 lõike 1, paragrahvi 28 lõike 2, paragrahvi 29 lõike 1 ja paragrahvi 31 lõike 1 alusel määran: 1. Kinnitada «Notariasendaja eksamikomisjoni töökord» koos lisaga (lisatud). 2. Kinnitada «Notarikandidaadiks taotlejate konkursi tingimused ja kord» koos lisaga (lisatud). 3. Kinnitada «Notarikandidaadi väljaõppe programm» (lisatud). 4. Kinnitada «Notarieksami komisjoni töökord» (lisatud). Minister Paul VARUL Kantsler Mihkel OVIIR Kinnitatud justiitsministri 3. novembri 1998. a määrusega nr 47 Notarikandidaadi väljaõppe programm I. Üldsätted 1. Notarikandidaadi väljaõppe programm (edaspidi programm) määratakse notariaadiseaduse paragrahvi 29 lõike 1 alusel. 2. Väljaõppe eesmärgiks on valmistada notarikandidaat ette notariameti pidamiseks. 3. Väljaõppe sisuks on ametipidamiseks vajalike teoreetiliste teadmiste ja praktiliste oskuste omandamine ja kinnistamine kõigis notari tegevusvaldkondades ning notari ametiseisusele vääriliste tõekspidamiste kujundamine. 4. Väljaõpe toimub notarite koja eestseisuse poolt määratud notarite juhendamisel. Väljaõppe läbimise, õppematerjalide olemasolu ning vajalike õppeürituste läbiviimise tagab notarite koda. Praktika läbiviimise kohtu osakondades tagab Justiitsministeerium. 5. Väljaõppe kestel võib notarite koja eestseisus panna notarikandidaadile notarite koja ülesannete täitmise, kui see ei ole vastuolus väljaõppe eesmärgiga. 6. Notarite koja täiendõppe ürituste ettevalmistamine ja neil osalemine on väljaõppe osa. II. Väljaõppe sisu 7. Väljaõppe kestel notarikandidaat tutvub ja omandab teadmisi notariameti pidamisest järgmistes valdkondades: 7.1. notaribüroo loomine ja pidamine (büroo loomise finantseerimine; büroo pidamise eelarve); 7.2. notaribüroo töötajad (töötajate valik, töösuhte vormistamine ja tööraamatusse kannete tegemine; töötajate väljaõpe ja täiendkoolitus); 7.3. notaribüroo ruumid ja tehniline varustus (büroo asukoht, ruumide suurus ja paigutus; büroo sisustus; tehnilised seadmed, seadmete kasutamine; turvaseadmed); 7.4. töökorraldus (tööülesannete ja tööaja jaotamine, töötajate puhkused; klientide teenindamise korraldamine; klientide vastuvõtmise registreerimine ja vastuvõtu korraldamine; suhtlemine ametiasutustega); 7.5. asjaajamine (kirjavahetus; büroos peetavad registrid; dokumentide, registrite ja pitsatite säilitamine; statistiline aruandlus); 7.6. raamatupidamine (raamatupidamisdokumendid, raamatupidamise korraldamine; rahaasjade korraldamine; raamatupidamise erisused ühisbüroo puhul); 7.7. välisriigi kohta õigusalase teabe saamine; välisriigist pärit teabe kontrollimine; 7.8. notari osalemine notarite koja ülesannete täitmisel. 8. Väljaõppe kestel teeb notarikandidaat järgmisi praktilisi toiminguid: 8.1. tehniliste töötajate funktsioonide täitmine (klientide teenindamine, dokumentide koostamine, arhiivi korrastamine, registritesse kannete tegemine, dokumentide hankimine ja edastamine jms); 8.2. notariaaldokumentide ettevalmistamine (teabe kogumine, õigusaktide läbitöötamine, notariaaldokumendi projektide koostamine jms); 8.3. notariaaltoimingu tegemisel osalemine; 8.4. notari asendamine; 8.5. praktika läbimine kohtu kinnistusametis ja registriosakonnas vastavalt kinnistusameti ja registriosakonna juhataja määratud isiku juhendamisel; 8.6. tutvumine pärimisregistri tööga. III. Väljaõppe läbimine 9. Notarikandidaat peab olema väljaõppel vähemalt kahe eri tööpiirkonna notari juhendamisel võimalikult erineva struktuuri ja töökorraldusega notaribüroodes. 10. Väljaõpe kummagi punktis 9 nimetatud juhendaja juures kestab vähemalt kuus kuud. 11. Praktika kohtu kinnistusametis ja registriosakonnas kestab kummaski üks kuu. Praktika sisuks on tutvumine kinnistusameti ja registriosakonna tööga, sealhulgas kandeavalduste menetlemisega. 12. Tutvumine pärimisregistri tööga kestab ühe nädala. 13. Notarikandidaat peab asendama notarit väljaõppe kestel vähemalt 30 päeva. Notarikandidaadi sobivus notari asendamiseks määratakse notariasendaja eksamikomisjoni töökorras sätestatud alustel. 14. Notarikandidaat koostab väljaõppe iga osa läbimise kohta aruande, milles kajastub: 14.1. väljaõppe aeg, toimumise koht ja juhendaja; 14.2. väljaõppe käigus omandatu üksikasjalik kirjeldus ja igale väljaõppe elemendile kulutatud aeg. 15. Väljaõppe aruande kinnitab juhendaja. Kinnitatud aruande esitab notarikandidaat notarite koja eestseisusele. 16. Väljaõppe notarist juhendaja esitab notarite koja eestseisusele kirjaliku arvamuse, mis peab sisaldama hinnangu notarikandidaadi: 16.1. erialaste teadmiste, teadmiste praktikas kasutamise oskuse, algatusvõime ning iseseisva mõtlemis- ja analüüsivõime kohta; 16.2. iseloomuomaduste, suhtlemisoskuse ja käitumise kohta; 16.3. sobivuse kohta notariametisse. 17. Pärast punktides 9 kuni 13 sätestatud väljaõppe läbimist koostab notarikandidaat kirjaliku uurimuse, mille ta esitab notarite koja eestseisusele. Uurimuse teema, selle koostamise ja esitamise aja ning kaks notarist retsensenti määrab notarite koja eestseisus. Retsensendiks ei tohi olla notari juhendaja. Uurimuse koostamiseks antav aeg peab olema vähemalt kolm kuud. 18. Notarikandidaati võib uurimuse koostamise ajal koormata täiendavate väljaõppeülesannetega, eriti notari asendamisega, ainult tema nõusolekul ja kogukestusega mitte üle kahe nädala. 19. Valminud uurimus esitatakse notarite koja eestseisusele, kes annab selle hindamiseks retsensentidele ja Justiitsministeeriumi notariaadi ja registrite osakonnale. Uurimus loetakse lõpetatuks, kui kõik retsensendid hindavad selle arvestatuks. 20. Kui üks retsensentidest ei loe uurimust arvestatuks, peab notarikandidaat kas kõrvaldama retsensioonis nimetatud puudused või esitama notarite koja eestseisusele nende kohta põhjendatud vastuväited. Seejärel otsustab notarite koja eestseisus uurimuse arvestamise küsimuse. 21. Kui vähemalt kaks retsensenti ei loe uurimust arvestatuks, võib notarite koja eestseisus: 21.1. määrata täiendava, kuni ühe kuu pikkuse aja uurimuse puuduste kõrvaldamiseks; 21.2. määrata uue uurimuse; 21.3. teha justiitsministrile ettepaneku kandidaaditeenistuse lõpetamiseks notariaadiseaduse paragrahvi 32 lõike 2 punkti 3 alusel. 22. Väljaõppe programm loetakse notarikandidaadi poolt läbituks, kui ta ettenähtud väljaõppeaja jooksul: 22.1. on olnud väljaõppel kahe notari juhendamisel käesoleva programmi punktis 10 sätestatud ulatuses; 22.2. on läbinud praktika punktides 11 ja 12 sätestatud ulatuses; 22.3. on asendanud notarit käesoleva programmi punktis 13 sätestatud ulatuses; 22.4. on esitanud uurimustöö, mida on arvestatud; 22.5. on notaritest juhendajate poolt hinnatud sobivaks notariameti pidamiseks. 23. Kui üks punktis 22.5 nimetatud juhendajatest ei pea notarikandidaati notariameti pidamiseks sobivaks, langetab sobivuse otsuse notarite koja eestseisus. 24. Notarikandidaadil on punktis 23 nimetatud notarite koja eestseisuse otsuse peale õigus esitada notarite koja eestseisuse kaudu kaebus notarieksami komisjoni esimehele. Notarite koja eestseisus edastab kaebuse komisjoni esimehele hiljemalt kaebuse laekumisele järgneval tööpäeval. 25. Väljaõppeaja hulka ei arvata teenistussuhte peatumise aega. IV. Väljaõppe pikendamine ja lühendamine 26. Notarite koja eestseisus võib põhjendatud vajaduse korral taotleda justiitsministrilt väljaõppe kestuse lühendamist, kui seda taotleb ka notarikandidaat ning kui: 26.1. väljaõpe on kestnud vähemalt ühe aasta ja notarikandidaat on olnud ühe notari juhendamisel vähemalt kuus kuud; 26.2. notarikandidaat on asendanud notarit vähemalt 20 päeva; 26.3. notarikandidaat on esitanud uurimustöö, mida on arvestatud; 26.4. notarikandidaat on notaritest juhendajate poolt hinnatud sobivaks notariameti pidamiseks. 27. Kui notarikandidaat on enne kandidaaditeenistusse astumist töötanud notaribüroos vähemalt kaks aastat ja asendanud selle aja jooksul notarit vähemalt 30 päeva, loetakse notarite koja eestseisuse taotlusel punktides 22.1 ja 22.2 sätestatud nõuded täidetuks. 28. Notarite koda võib mõjuvatel põhjustel taotleda justiitsministrilt väljaõppe kestuse pikendamist kuni ühe aasta võrra. 29. Otsuse väljaõppe läbimise, lühendamise või pikendamise kohta teeb notarite koja eestseisus kirjalikult ja see saadetakse nädala jooksul notarikandidaatidele, kelle suhtes see otsus tehti. 30. Väljaõppe läbimine annab notarikandidaadile õiguse esitada notarite koja eestseisuse kaudu notarieksami komisjonile taotlus eksamile lubamise kohta. V. Rakendussätted 31. Käesoleva korra punkti 13 teises lauses sätestatut ei kohaldata notarikandidaadi suhtes, kes on: 31.1. nimetatud kandidaaditeenistusse enne käesoleva programmi jõustumist; 31.2. sooritanud notari asendaja eksami enne notarikandidaadiks nimetamist. Kantsler Mihkel OVIIR Kinnitatud justiitsministri 3. novembri 1998. a määrusega nr 47 Notarieksami komisjoni töökord I. Üldsätted 1. Notarieksami komisjoni (edaspidi komisjon) töökord määratakse notariaadiseaduse paragrahvi 31 lõike 1 alusel. II. Komisjoni moodustamine 2. Eksami viib läbi komisjon, mis koosneb esimehest ja seitsmest liikmest. Komisjoni esimeheks on Justiitsministeeriumi justiitshalduse asekantsler. Komisjoni liikmetest kaks nimetab justiitsminister, kolm notarite koja eestseisus, ühe Tallinna Ringkonnakohtu esimees ja ühe Tallinna Linnakohtu esimees. 3. Komisjoni esimehe ja liikmete äraolekul asendavad neid asendajad. 4. Komisjoni esimehe asendajaks on tema ametikohajärgne asendaja. Komisjoniliikmete asendusliikmed nimetatakse vastava komisjoniliikme nimetaja poolt. 5. Kui notarite koja eestseisus ei määra igale enda nimetatud komisjoniliikmele kindlat asendusliiget, otsustab ta asendamise konkreetse asendusliikmega igal asendamise juhul eraldi. 6. Komisjoni esimehe ja liikme asendajal on komisjoni töös kõik asendatava õigused. 7. Komisjoni ja selle asendusliikmete koosseisu kinnitab justiitsminister. III. Komisjoni töökord 8. Komisjoni kutsub kokku komisjoni esimees. Komisjon on otsustusvõimeline, kui kohal on esimees ja vähemalt viis liiget. 9. Komisjoni otsused võetakse vastu lihthäälteenamusega. Häälte võrdsuse korral on määravaks komisjoni esimehe hääl. Kui komisjoni esimehel või liikmel on komisjoni seisukohaga võrreldes eriarvamus, lisatakse see eriarvamusel olija taotlusel kirjalikult protokollile. 10. Komisjoni otsused protokollitakse. Protokollile kirjutavad alla komisjoni esimees ja protokollija, kes valitakse kohalolevate komisjoniliikmete hulgast. IV. Eksamile lubamine 11. Eksamile lubatakse notarikandidaat, kes on läbinud väljaõppe. 12. Ettepaneku eksami läbiviimiseks teeb komisjoni esimehele notarite koja eestseisus ühe nädala jooksul väljaõppe läbimise otsustamisest. 13. Punktis 12 nimetatud ettepanekule lisatakse: 13.1. notarikandidaadi väljaõppe aruanded; 13.2. notaritest juhendajate arvamused notarikandidaadi sobivuse kohta notariks; 13.3. notarikandidaadi uurimus koos retsensioonidega; 13.4. notarite koja eestseisuse koostatud ülevaade notarikandidaadile antud ja tema poolt täidetud notarite koja ülesannetest; 13.5. väljaõppe lühendamist, pikendamist või pikenemist tõendavad dokumendid, kui väljaõpet on lühendatud, pikendatud või see on pikenenud; 13.6. notarikandidaati puudutava distsiplinaarmenetluse materjalid; 13.7. muud andmed, mis võivad omada tähtsust notarikandidaadi notariks sobivuse hindamisel. 14. Komisjoni esimees kutsub komisjoni eksamit ettevalmistavaks istungiks kokku ühe kuu jooksul käesoleva korra punktis 12 nimetatud ettepaneku laekumisest arvates. 15. Komisjon teeb esitatud materjalide põhjal otsuse notarikandidaadi eksamile lubamise kohta. 16. Eksamile lubatud notarikandidaatide olemasolul määrab komisjon eksami toimumise aja ja koha. Teade selle kohta saadetakse notarite koja kaudu notarikandidaatidele ühe nädala jooksul komisjoni istungi toimumise päevast arvates. Eksami läbiviimise aeg teatatakse vähemalt kaks nädalat ette. 17. Eksamile mittelubatud notarikandidaadi suhtes võtab komisjon seisukoha: 17.1. tunnistada notarikandidaat notari ameti pidamiseks sobimatuks või 17.2. pidada vajalikuks notarikandidaadi väljaõppe pikendamist. 18. Eksamile mittelubatud notarikandidaatide olemasolul saadab komisjon ühe nädala jooksul komisjoni istungi toimumise päevast arvates notarite kojale teate notarikandidaatide eksamile mittelubamise kohta. Teatele lisatakse punktis 17 nimetatud seisukoht, mille alusel notarite koja eestseisus võib justiitsministrilt taotleda kas kandidaaditeenistuse lõpetamist või väljaõppe pikendamist. V. Eksami läbiviimine 19. Eksam toimub hiljemalt kahe kuu jooksul punktis 14 nimetatud istungist arvates. Eksami toimumise aega võib edasi lükata eksamineeritava haigestumise tõttu. 20. Eksam on kirjalik ja jaguneb kaheks osaks: 20.1. essee etteantud teemal; 20.2. praktiliste ülesannete lahendamine: 20.2.1. juriidilisele kaasusele lahenduse või juriidilise hinnangu andmine (üks ülesanne); 20.2.2. tehingu tõestamine (kaks ülesannet); 20.2.3. muu notariaalne toiming (üks ülesanne). 21. Juriidiline kaasus koostatakse era-, kaubandus-, omandi- ja maareformi või notariaadiõiguse valdkonnas. 22. Avalikult tõestatavatest asjaoludest peab vähemalt üheks asjaoluks olema tahteavaldus (tehing). 23. Käesoleva korra punktis 20.2 nimetatud ülesannete lahendamisel võib kasutada vastavaid õigusakte. Muu abimaterjali kasutamine eksamil on keelatud. 24. Essee teema ja praktilised ülesanded koostatakse komisjoni poolt eksami läbiviimise päeval üks tund enne eksami algust. Samas määratakse eksami kestus. 25. Vastuseid hinnatakse kümne palli süsteemis: 9--10 palli -- väga hea; 6--8 palli -- hea; 3--5 palli -- rahuldav; 1--2 palli -- mitterahuldav. 26. Iga hindaja hindab eraldi kumbagi eksamiosa. Hinded protokollitakse. 27. Komisjon arvutab eksamil osalejate keskmised hinded kummagi eksamiosa kohta eraldi (osahinne), liites iga hindaja poolt antud pallid ja jagades saadud summa hindajate arvuga. Keskmine osahinne arvutatakse täpsusega kaks kohta pärast koma. 28. Eksamihindeks on punktis 27 nimetatud osahinnete aritmeetiline keskmine. 29. Eksam loetakse sooritatuks, kui nii eksamihinne kui ka mõlemad osahinded on suuremad kui 2,50 palli. 30. Komisjon teeb otsuse eksami tulemuste kohta kahe nädala jooksul eksami toimumisest. 31. Komisjoni esimees edastab eksamitulemused ühe nädala jooksul punktis 30 nimetatud otsuse tegemisest justiitsministrile, notarite kojale ja notarite koja kaudu eksamil osalenutele. VI. Järeleksami läbiviimine 32. Eksami mittesooritanud notarikandidaatide olemasolul määrab komisjon punktis 30 sätestatud aja jooksul järeleksami läbiviimise aja ja koha. Teade selle kohta saadetakse notarite koja kaudu notarikandidaatidele käesoleva korra punktis 31 sätestatud tähtaja jooksul. 33. Järeleksam viiakse läbi mitte varem kui ühe kuu möödumisel ning mitte hiljem kui kuue kuu möödumisel järeleksami läbiviimise aja ja koha määramisest. 34. Järeleksami läbiviimisele kohaldatakse vastavalt käesoleva korra punktides 20 kuni 31 sätestatut. 35. Järeleksami mittesooritanud notarikandidaadi suhtes rakendatakse punkti 17. Kantsler Mihkel OVIIR Kinnitatud justiitsministri 3. novembri 1998. a määrusega nr 47 Notarikandidaadiks taotlejate konkursi tingimused ja kord I. Üldsäte 1. Notarikandidaadiks taotlejate konkursi (edaspidi konkurss) tingimused ja kord määratakse notariaadiseaduse paragrahvi 28 lõike 2 alusel. II. Konkursi väljakuulutamine 2. Konkursi kuulutab välja notarite koja eestseisus, lähtudes justiitsministri kinnitatud notarikandidaatide kandidaaditeenistusse võtmise kavast. 3. Punktis 2 sätestatust erinevalt võib notarite koja eestseisus konkursi välja kuulutada justiitsministri igakordsel loal. 4. Notarite koja eestseisus avaldab teate konkursi väljakuulutamise kohta kahes üleriigilise levikuga päevalehes vähemalt üks kuu enne avalduste esitamise tähtpäeva. 5. Punktis 4 nimetatud teade peab sisaldama: 5.1. notarikandidaadile esitatavaid nõudeid; 5.2. väljakuulutatud kandidaadikohtade arvu; 5.3. avalduse esitamise tähtpäeva; 5.4. avaldusele lisatavate dokumentide loetelu; 5.5. notarite koja aadressi. III. Konkursil osalemine 6. Konkursil võib osaleda isik, kes: 6.1. on Eesti kodanik; 6.2. omab juriidilist kõrgharidust; 6.3. valdab vabalt eesti keelt kõnes ja kirjas. 7. Konkursil osalemiseks esitatakse koos avaldusega: 7.1. isikut ja kodakondsust tõendava dokumendi ärakiri; 7.2. juriidilist kõrgharidust tõendava dokumendi ärakiri; 7.3. curriculum vitae; 7.4. senist töö- ja teenistuskäiku tõendava dokumendi ärakiri. IV. Konkursi ettevalmistamine 8. Notarite koja eestseisus vaatab laekunud avaldused läbi ühe nädala jooksul avalduste esitamise tähtpäevast arvates. Avaldusi, millele ei ole lisatud kõiki käesoleva korra punktis 7 nimetatud dokumente, läbi ei vaadata. 9. Notarite koja eestseisus saadab kolme tööpäeva jooksul avalduste läbivaatamisest arvates avalduse esitajatele kirjaliku teate konkursi toimumise aja, koha ja korra või avalduse mitteläbivaatamise või tagasilükkamise kohta. 10. Isikul, kelle avaldus lükati tagasi, on õigus esitada kahe nädala jooksul tagasilükkamise otsuse tegemise päevast arvates notarite koja eestseisuse kaudu kaebus notarikandidaadiks taotlejate konkursi komisjoni (edaspidi komisjon) esimehele. Notarite koja eestseisus edastab kaebuse komisjoni esimehele hiljemalt kaebuse laekumisele järgneval tööpäeval. 11. Komisjon vaatab kaebuse läbi kahe nädala jooksul kaebuse laekumise päevast arvates, teatades läbivaatamise tulemuse kaebuse esitajale kolme tööpäeva jooksul läbivaatamise päevast arvates. Komisjoni otsusel jäetakse kaebus rahuldamata või rahuldatakse ja avaldus võetakse menetlusse. 12. Konkurss toimub hiljemalt kahe kuu jooksul avalduste esitamise tähtpäevast arvates. Käesoleva korra punktis 10 nimetatud kaebuse esitamise korral võib komisjoni esimees konkursi toimumist kaebuse menetlemise aja võrra edasi lükata. Teade konkursi kohta saadetakse avalduse esitajale vähemalt üks kuu enne konkursi toimumist. V. Komisjoni moodustamine 13. Konkursi viib läbi komisjon, mis koosneb esimehest ja viiest liikmest. Komisjoni esimeheks on Justiitsministeeriumi justiitshalduse asekantsler. Komisjoniliikmetest kaks nimetab justiitsminister ja kolm notarite koja eestseisus. 14. Komisjoni esimehe ja liikmete äraolekul asendavad neid asendajad. 15. Komisjoni esimehe asendajaks on tema ametikohajärgne asendaja. Komisjoniliikmete asendusliikmed määratakse vastavalt justiitsministri ja notarite koja eestseisuse poolt. 16. Kui notarite koja eestseisus ei määra igale enda nimetatud komisjoniliikmele kindlat asendajat, otsustab ta asendamise konkreetse asendusliikmega igal asendamise juhul eraldi. 17. Komisjoni esimehe ja liikme asendajal on komisjoni töös kõik asendatava õigused. 18. Komisjoni ja selle asendusliikmete koosseisu kinnitab justiitsminister. VI. Komisjoni töökord 19. Komisjoni kutsub kokku komisjoni esimees. Komisjon on otsustusvõimeline, kui kohal on esimees ja vähemalt neli liiget. 20. Komisjoni otsused võetakse vastu lihthäälteenamusega. Häälte võrdsuse korral on määravaks esimehe hääl. Kui komisjoni esimehel või liikmel on komisjoni seisukohaga võrreldes eriarvamus, lisatakse see eriarvamusel olija taotlusel kirjalikult protokollile. 21. Komisjoni otsused protokollitakse. Protokollile kirjutavad alla esimees ja protokollija, kes valitakse kohalolevate komisjoniliikmete hulgast. VII. Konkursi läbiviimine 22. Konkursil osalejad sooritavad eksami, mis koosneb kirjalikust ja suulisest osast. 23. Eksami kirjalik osa jaguneb kaheks allosaks: 23.1. essee etteantud teemal; 23.2. küsimused järgmistest valdkondadest (igast üks): 23.2.1. õiguse üldküsimused; 23.2.2. riigi- ja haldusõigus; 23.2.3. eraõigus; 23.2.4. ühinguõigus; 23.2.5. omandi- ja maareformiõigus; 23.2.6. notariaadiõigus. 24. Kirjalike küsimuste koostamisel lähtutakse notarikandidaadiks taotlejate konkursi programmist (lisatud). 25. Essee teema ja küsimused koostatakse komisjoni poolt kirjaliku eksami toimumise päeval üks tund enne eksami algust. Samas määratakse eksami kirjaliku osa kestus. 26. Eksami kirjalik osa on anonüümne. Osaleja märgib tööle märgusõna ja lisab kinnises ümbrikus märgusõna koos oma nimega. 27. Eksami suuline osa toimub kirjalikule osale järgneval päeval vestluse vormis. Vestlusel hinnatakse konkursil osaleja sobivust notariameti pidamiseks, sealhulgas isiku üldist arengutaset ja silmaringi, suhtlemisoskust, oskust mõtteid loogiliselt, argumenteeritult ja arusaadavalt väljendada, keeleoskust, senist haridusteed ja ametikäiku, samuti ettekujutust notariameti olemusest ja pidamisest. 28. Vastuseid hinnatakse kümne palli süsteemis: 9--10 palli -- väga hea; 6--8 palli -- hea; 3--5 palli -- rahuldav; 1--2 palli -- mitterahuldav. 29. Iga hindaja hindab eraldi kirjaliku eksami kumbagi allosa ja suulist osa. Hinded protokollitakse. 30. Pärast eksami suulise osa hinnete protokollimist avab komisjoni esimees ümbrikud kirjalikul eksamil osalenute andmetega. 31. Komisjon arvutab eksamineeritava keskmised hinded essee, küsimustele vastamise ja suulise osa kohta eraldi (osahinne), liites iga hindaja poolt antud pallid ja jagades saadud summa hindajate arvuga. Keskmine osahinne arvutatakse täpsusega kaks kohta pärast koma. 32. Eksamihindeks on punktis 31 nimetatud osahinnete aritmeetiline keskmine. 33. Konkurss loetakse läbituks, kui nii eksamihinne kui ka osahinded on suuremad kui 2,50 palli. 34. Kui punktis 33 sätestatud nõuete täitjate arv on suurem väljakuulutatud kandidaadikohtade arvust, loetakse konkursi läbinuks kõrgema eksamihinde saanud osalejad. 35. Komisjon teeb otsuse konkursi tulemuste kohta kahe nädala jooksul konkursi toimumisest. 36. Komisjoni esimees edastab kahe nädala jooksul punktis 35 nimetatud otsuse tegemisest justiitsministrile ja notarite koja eestseisusele konkursi tulemused ning teeb justiitsministrile ettepaneku konkursi läbinute nimetamiseks kandidaaditeenistusse. 37. Notarite koja eestseisus teatab konkursi tulemused konkursil osalenutele kirjalikult ühe nädala jooksul nende teadasaamisest. VIII. Lõppsätted 38. Kandidaaditeenistusse nimetatud isik asub väljaõppele kahe kuu jooksul kandidaaditeenistusse nimetamise päevast arvates. 39. Justiitsminister võib notarite koja eestseisuse põhjendatud ettepanekul pikendada punktis 38 nimetatud tähtaega kuni kolme kuuni. 40. Kui kandidaaditeenistusse nimetatud isik ei ole ettenähtud aja jooksul kandidaaditeenistusse asunud, teeb notarite koja eestseisus justiitsministrile ettepaneku isiku kandidaaditeenistusse nimetamise aluseks oleva akti kehtetuks tunnistamiseks. 41. Kui konkursi läbinud isik ei asu ettenähtud tähtaja jooksul kandidaaditeenistusse, võib notarite koja eestseisus nelja kuu jooksul konkursi toimumisest teha justiitsministrile ettepaneku nimetada kandidaaditeenistusse konkursil osalenud isik, kes konkurssi ei läbinud, kuid kelle eksamihinded ületasid punktis 33 sätestatud alampiiri. Kui selliseid isikuid oli rohkem kui üks, eelistatakse enim palle saanut. 42. Punktis 41 nimetatud isik nimetatakse kandidaaditeenistusse notarite koja eestseisuse esildise ja nimetatava isiku avalduse alusel ning ta peab asuma väljaõppele punktis 38 sätestatud tähtaja jooksul. IX. Rakendussäte 43. Käesoleva korra lisa punktides 28 ja 29 nimetatud valdkondades koostatakse eksamiküsimused kuni võlaõigusseaduse jõustumiseni nii, et neile on võimalik vastata kehtiva õiguse alusel. Kantsler Mihkel OVIIR Lisa notarikandidaadiks taotlejate konkursi tingimuste ja korra juurde Notarikandidaadiks taotlejate konkursi programm I. Õiguse üldküsimused 1. Õiguse üldküsimused (õiguse mõiste ja teke; õiguse allikad; positiivne õigus; materiaalõigus ja formaalne õigus; loomuõigus; era- ja avalik õigus; objektiivne ja subjektiivne õigus). 2. Õigusnorm (õigusnormi mõiste ja koht sotsiaalsete normide süsteemis; õigusnormi funktsioon, liigitused ja realiseerimine; õigusnormi esitamise viisid; õigusnormi elemendid). 3. Õigusakt (õigusakti mõiste; õigusakti liigitused; õigusaktide hierarhiline süsteem; õigustloov- ja üksikakt; õigusakti kehtivus; õigusakti sisulise ja formaalse õiguspärasuse nõue; õigusakti struktuuriline jaotus). 4. Juriidiline fakt (juriidilise fakti mõiste ja liigid). 5. Õigussuhe (õigussuhte mõiste, sisu, objekt ja subjektid; nõudeõigus; õigussuhte teke). 6. Õiguse tõlgendamine (õiguse tõlgendamise viisid; õiguslike lünkade ületamine). 7. Õigussüsteem (õigussüsteemi mõiste ja struktuur; õigusharu ja õigusinstituut; kontinentaal-Euroopa ja anglo-Ameerika õigussüsteemi tunnused ja erisused). 8. Õiguse rakendamine, õiguse realiseerimise vormid. 9. Õiguserikkumine ja juriidiline vastutus (õiguspärane käitumine; õiguserikkumise sisu; juriidilise vastutuse mõiste ja liigid). 10. Õigusriik (õigusriigi tunnused). II. Riigiõigus 11. Riigiõiguse üldküsimused (riigiõiguse mõiste; riik ja õigus; riigivõim ja riigivõimu organid; võimude lahususe printsiip; riigi valitsemise ja korralduse vormid; poliitilise reþiimi tüübid; demokraatia). 12. Haldusõiguse üldküsimused (haldusõiguse mõiste; avalik haldus; avaliku halduse kandjad ja haldusorganid; haldusakt). 13. Isikute põhiõigused, -vabadused ja -kohustused. 14. Kodakondsus (kodakondsuse sisu ja teke). 15. Riigikogu (Riigikogu ülesanded ja koosseis). 16. Seadusandlus (seaduste algatamine; hääletamine; seaduse väljakuulutamine ja jõustumine; seadlus). 17. Kohus (kohtunik; kohtusüsteem; kohtu ülesanded). 18. Järelevalve- ja kontrolliorganid (õiguskantsleri ja Riigikontrolli funktsioon). 19. Vabariigi Valitsus ja valitsusasutused. 19.1. Vabariigi Valitsus (Vabariigi Valitsuse moodustamine, koosseis ja ülesanded; Vabariigi Valitsuse õigusaktid; peaministri õiguslik seisund); 19.2. täidesaatva riigivõimu asutused (valitsusasutus; valitsusasutuse hallatav riigiasutus; riigi esindamine täidesaatva riigivõimu asutuse poolt); 19.3. valitsusasutused (ministeerium; amet; inspektsioon; Riigikantselei; maavalitsus; valitsusasutuste õigusaktid). 20. Kohalik omavalitsus 20.1. kohaliku omavalitsuse üldküsimused (kohaliku omavalitsuse mõiste, õiguslik seisund ja ülesanded); 20.2. omavalitsusorganid ja omavalitsuse üksused (volikogu; linna- ja vallavalitsus; omavalitsusorganite õigusaktid; linn ja vald; osavald ja linnaosa). III. Eraõigus 21. Eraõiguse üldosa 21.1. eraõiguse üldküsimused (eraõiguse kehtivusala; seaduse tõlgendamine; üld- ja erisäte; seaduse ja õiguse analoogia); 21.2. isikud (isikute liigid; füüsilise isiku õigus-, teo- ja otsusevõime; sugulus ja hõimlus; elukoht; juriidilise isiku õigus- ja teovõime; põhikiri ja organid; vastutus ja lõpetamine); 21.3. õigusjärglus (õigusjärgluse sisu ja liigid); 21.4. tehingud (tehingu mõiste; tahe ja tahteavaldus; tehingu tühisus ja kehtetus, kehtetuse alused; tingimuslik tehing; tehingu vorm); 21.5. esindus (esinduse mõiste ja liigid; esindaja ja volitus; volituse lõppemine; volituseta esindus); 21.6. tähtaeg ja tähtpäev (mõisted; tähtaja ja tähtpäeva arvestamine); 21.7. aegumine (aegumise mõiste, tähtaeg ja kohaldamine); 21.8. rahvusvaheline eraõigus (üldsätted, isikud ja tehingud; asjaõigus; pärimisõigus; võlaõigus). 22. Asjaõigus 22.1. asjaõiguse üldküsimused (asjaõiguse mõiste; asjaõiguste süsteem; asjaõigus kui absoluutne õigus; asjaõiguste numerus clausus; asjaõiguse põhimõtted ja printsiibid); 22.2. asjad (asja mõiste ja liigid; asi ja õigus; asja osad, päraldis ja vili; asjaga seotud kulutused; asja hindamine); 22.3. vara (vara mõiste ja liigid; õiguste kuuluvus); 22.4. valdus (valduse mõiste ja liigid; valdaja; valduse omandamine ja lõppemine, valduse kaitse); 22.5. kinnistusraamat (kinnistusraamatu pidamine; registriosa avamine; kinnistusraamatusse kantavad kinnisasjad ja andmed; kinnistusraamatu sisu; kinnistusraamatu avalikkus ja avalik usaldatavus; asjaõiguse tekkimine ja kehtivus; asjaõiguse järjekoht; kinnistusraamatu kanne, kande alus); 22.6. omand (omandi mõiste ja liigid; ühine omand; omandi kaitse); 22.7. vallasomand (vallasomandi mõiste ja teke; heauskne omandamine; kolmanda isiku õigused); 22.8. kinnisomand (kinnisomandi mõiste ja ulatus; kinnisomandi teke ja lõppemine; kinnisomandi kitsendused); 22.9. korteriomand (korteriomandi mõiste ja ese; korteriomandi moodustamine ja lõpetamine); 22.10. hoonestusõigus (hoonestusõiguse mõiste ja ulatus; hoonestusõiguse tekkimine ja lõppemine; hoonestusõiguse sisu ja järjekoht; hoonestusõiguse tähtaeg ja käsutamine; korterihoonestusõigus); 22.11. reaalservituut (reaalservituudi mõiste, tekkimine ja lõppemine; reaalservituudi sisu; teeniv ja valitsev kinnistu; reaalservituudi jagamatus); 22.12. isiklik servituut (isikliku servituudi mõiste, tekkimine ja lõppemine; isikliku servituudi liigid); 22.13. ostueesõigus (ostueesõiguse mõiste ja ulatus; hoonestusõiguse tekkimine ja lõppemine; ostueesõiguse sisu); 22.14. reaalkoormatis (reaalkoormatise mõiste ja liigid; reaalkoormatise tekkimine ja lõppemine; reaalkoormatise sisu); 22.15. pant (pandi mõiste, ese ja liigid; pandiga tagatav nõue); 22.16. käsipant (käsipandi mõiste, tekkimine ja lõppemine; käsipandi sisu; nõude üleminek ja rahuldamine); 22.17. registerpandi üldsätted (registerpandi mõiste ja liigid; registerpandi registreerimine ja järjekoht; nõude rahuldamine); 22.18. kommertspant (kommertspandi mõiste ja ese; kommertspandiregister); 22.19. väärtpaberite pant (väärtpaberipandi mõiste ja liigid); 22.20. kinnipidamisõigus (kinnipidamisõiguse mõiste); 22.21. kinnispant (hüpoteegi mõiste, tekkimine ja lõppemine; omanikuhüpoteek; hüpoteegi sisu: hüpoteegipidaja ja koormatud kinnisasja omaniku õigused, hüpoteegi järjekoht ja ulatus, tagatav nõue ja nõuete rahuldamine, hüpoteegi jagamine ja ühendamine, ühishüpoteek; kohtulik hüpoteek). 23. Laevaõigus 23.1. laevaõiguse üldküsimused (laev; päraldis; omandi tekkimine ja lõppemine; laevakinnistusraamat); 23.2. laeva koormamine (laevakasutusvaldus; merivõlg; laevahüpoteegi mõiste ja ulatus). 24. Riigivara 24.1. riigivara üldküsimused (riigivara mõiste; riigivara register; riigivara valitsemine ja -valitseja; volitatud asutus; riigitulundusasutus); 24.2. riigivara kasutusse andmine (riigivara kasutusse andmine, kasutusse andmise viisid ja kord; riigivara koormamine piiratud asjaõigusega); 24.3. riigivara võõrandamine (riigivara võõrandamine, võõrandamise viisid ja kord); 24.4. riigivara omandamine (riigivara omandamise alused; omandatud vara valitsemisalluvus). 25. Riigihange (riigihanke mõiste; riigihankesätete kohaldamise juhud; hankija, tellija ja hankeleping; riigihanke teostamise viisid ja teostaja). 26. Intellektuaalne omand (intellektuaalse omandi mõiste ja liigid; tööstusomandi, autoriõiguse, autoriõigusega kaasneva õiguse mõiste; intellektuaalse omandi tekkimine, lõppemine ja üleminek). 27. Võlaõiguse üldosa 27.1. võlaõiguse üldküsimused (võlaõiguse mõiste; võlaõigus kui relatiivne õigus; võlaõiguse dispositiivsuse põhimõte); 27.2. võlasuhte üldküsimused (võlasuhte sisu; mõistlikkuse põhimõte; vastutus teise isiku teadmise eest; võlasuhte tekkimine); 27.3. võlasuhte tekkimine lepingust (lepingu mõiste; lepingu sõlmimine, muutmine, lõpetamine ja kehtivus; ofert ja aktsept; poolte kohustused; tavad ja praktika; lepingu tingimused; lepingu tõlgendamine ja tagasivõtmine); 27.4. lepingu eriliigid (eelleping, tüüptingimustega leping, koduukseleping ja sidevahendi abil sõlmitud leping); 27.5. isikute paljusus võlasuhtes (võlgnik; võlgnike paljusus; tagasinõudeõigus; võlausaldaja; võlausaldajate paljusus); 27.6. kohustuste täitmine (täitmise aeg, koht, viisid ja tõendamine; rahalise kohustuse täitmine, täitmise peatamine); 27.7. kohustuste rikkumine (kohustuse rikkumise mõiste; õiguskaitsevahendid; täitmisega viivitamine; kahju hüvitamine); 27.8. kõrvalkohustused (kõrvalkohustuse liigid); 27.9. nõuete ja kohustuste üleminek (ülemineku alused ja viisid); 27.10. võlasuhte lõppemine (võlasuhte lõppemise alused; kõrvalkohustuste lõppemine). 28. Võlaõiguse eriosa 28.1. müük (müügi mõiste; müügilepingu olulised tingimused; omandi ja riski üleminek; vastutus puuduste eest; müügi viisid); 28.2. kinge (kinke mõiste; kinkelepingu olulised tingimused; kinkega seotud koormised ja tingimused; lepingu täitmisest taganemine); 28.3. laen (laenu mõiste; pruuk-, kasutus- ja tarbimislaen; lepingu ülesütlemine; intressid); 28.4. üür ja rent (üüri ja rendi mõiste; üüri- ja rendilepingu erisused; eesõigus uue lepingu sõlmimiseks; üürniku perekonnaliikme õigused; allüür ja allrent; lepingu lõppemine); 28.5. asjaajamis- ja teenistuslepingud (käsundus-, maakleri-, arveldus-, akreditiivi-, inkasso-, meditsiiniliste teenuste osutamise lepingu ning maksekäsundi mõisted); 28.6. veoleping, speditsioonileping, hoiuleping, kirjastusleping, tarbijakrediidileping, toetamisleping, riskileping, seltsinguleping (lepingute mõisted); 28.7. tööleping (töölepingu sisu; lepingu kohustuslikud tingimused, tähtajad; katseaeg; töölepingu peatumine; töölepingu muutmine, lõpetamine, lõppemine ja tühistamine); 28.8. töövõtuleping (töövõtulepingu sisu; töö vastuvõtmine; alltöövõtt; erisused töölepingust); 28.9. kindlustusleping (kindlustuse mõiste; kindlustuse vormid ja ese; kindlustuse üld- ja eritingimused; kindlustussumma, -hüvitis ja -tariif; edasikindlustus; kindlustusväärtus; poliis; kindlustuslepingute üleandmine; kindlustussuhte lõppemine); 28.10. riskileping (riskilepingu mõiste ja liigid); 28.11. seltsinguleping (seltsingulepingu mõiste; seltsing); 28.12. toetamisleping (toetamislepingu mõiste ja liigid); 28.13. asjade ettenäitamine, tasu avalik lubamine, alusetu rikastumine (sisu); 28.14. õigusvastane kahju tekitamine (õigusvastane kahju; tsiviilõiguslik vastutus, vastutuse alused, vastutusest vabastamine; tsiviilõiguslik süü, süü vormid ja astmed). 29. Arveldused (arvelduse mõiste; arvelduse liigid). 30. Väärtpaber (väärtpaberi mõiste; väärtpaberi liigid). 31. Elamuõigus 31.1. eluruum (eluruumi mõiste; eluruumi registreerimine ja kasutamise õiguslikud alused; tööandja eluruum); 31.2. eluruumi kasutamine omandiõiguse alusel (eluruumi omaniku õigused; perekonnaliikmed ja nende õigused). 32. Perekonnaõigus 32.1. abielu (abielu mõiste; abielu sõlmimine, lõppemine ja kehtetus); 32.2. abikaasade varalised õigused (abieluvaralepingu mõiste, sõlmimine, lõpetamine ja kehtivus; ühis- ja lahusvara; abikaasade tehingud; vastutus abikaasa kohustuste ees; abieluvararegister); 32.3. lapsendamine (lapsendamise mõiste ja õiguslikud tagajärjed); 32.4. ülalpidamine (ülalpidamise mõiste ja liigid); 32.5. eestkoste (eestkoste mõiste; eestkoste seadmine; eestkostja ja eestkosteasutus; eestkostja tegevuse piirangud; eestkoste lõppemine); 32.6. hooldus (hoolduse mõiste; hoolduse seadmine ja lõpetamine). 33. Pärimisõigus 33.1. pärimise üldküsimused (pärimise mõiste; pärimissuhe; pärimisjärglus; pärand ja pärandi avanemine; pärimisvõime; pärimiskõlbmatus; pärimise alused); 33.2. pärimine seaduse järgi (seadusjärgsed pärijad; päritavad osad); 33.3. pärimine testamendi järgi (testamendi sisu ja liigid; testamendi sisu, vorm, kehtivus ja tõlgendamine; tingimuslik ja täiendav korraldus; pärija, asepärija ja järelpärija; päritavad osad; annak; sihtkäsund ja -määrang; testamenditäitja; testamendi tühistamine; abikaasade vastastikune testament; testamendi tühisus ja vaidlustamine); 33.4. pärimisleping (pärimislepingu sisu; pärimislepingu sõlmimine, muutmine, lõpetamine ja kehtivus); 33.5. sundosa (sundosa mõiste; sundosa suurus ja ese; sundosa saaja; sundosa koormamine; sundosast ilmajätmine); 33.6. pärimise käik (pärandi hoiumeetmed; pärandvara eraldamine; pärandi vastuvõtmine ja pärandist loobumine; pärimine pärandist loobumisel; annakust loobumine); 33.7. juurdekasvuõigus (juurdekasvuõiguse mõiste; juurdekasvuõiguse kohaldamatus); 33.8. pärija õigused ja kohustused (õiguste ja kohustuste üleminek; pärimisega seotud kulud; kohustuste täitmine; inventuur; pärandi väljaandmine); 33.9. kaaspärijad; 33.10. pärandvara jagamine (pärandvara jagamise viisid; jagamise piirangud ja jagatav vara); 33.11. eelpärand (eelpärandi mõiste; eelpärandi üleminek ja arvestamine); 33.12. pärimisregister. IV. Ühinguõigus 34. Kaubandusõiguse üldküsimused (kaubandusõiguse mõiste; ettevõtlus, ettevõte ja ettevõtja; äriühingud, äriühingute liigid; isiku- ja kapitaliühingud; kontsern). 35. Ärinimi, prokuura (ärinime mõiste ja piirangud; prokuura mõiste; prokuura andmine ja lõpetamine). 36. Äriregister (äriregistri pidamine; äriregistri avalikkus ja usaldatavus; äriregistrisse kantavad andmed). 37. Täisühing (täisühingu mõiste; osanikud; täisühingu asukoht; täisühingu asutamine; ühinguleping; ühingu organid, juhtimine, esindamine ja otsuste vastuvõtmine; konkurentsikeeld; täisühingu ja osanike vastutus; täisühingu lõpetamine ja osaniku lahkumine). 38. Usaldusühing (usaldusühingu mõiste; osanikud; usaldusühingu asutamine; ühingu organid, juhtimine ja esindamine; usaldusosaniku vastutus; ümberkujundamine). 39. Osaühing (osaühingu mõiste; osaühingu asutamine; osakapital, osa ja osanik; osaniku vastutus; osaühingu organid, juhtimine, esindamine ja otsuste vastuvõtmine; osaühingu lõpetamine). 40. Aktsiaselts (aktsiaseltsi mõiste; aktsiakapital; aktsionär; aktsia ja aktsiatäht, aktsia liigid; aktsiaraamat; vahetusvõlakiri; aktsiaseltsi asutamine, asutamise viisid; aktsia märkimine; aktsiaseltsi organid, juhtimine, esindamine ja otsuste vastuvõtmine; aktsiaseltsi lõpetamine). 41. Filiaal (filiaali mõiste; filiaali juhataja; filiaali likvideerimine). 42. Äriühingute ühinemine (äriühingute ühinemise viisid). 43. Äriühingu jagunemine (äriühingu jagunemise viisid). 44. Äriühingu ümberkujundamine (äriühingu ümberkujundamise mõiste; ümberkujundamise keeld). 45. Krediidiasutus (krediidiasutuse mõiste; finantsasutus; krediidiasutuse allasutus, allüksus ja esindus; krediidiasutuse vastutus; krediidiasutuse asutamine; krediidiasutuse organid ja juhtimine; aktsiakapital; oluline osalus; moratoorium; krediidiasutuse lõpetamine). 46. Kindlustusselts (kindlustusseltsi mõiste, tüübid; tegevusala piirangud; kindlustusseltsi asutamine; kindlustustegevuse litsents, tegevuskava; riiklik kindlustusfond). 47. Investeerimisfond (investeerimisfondi mõiste; fondivalitseja; lepingulise fondi mõiste, fondi vara ja osak; aktsiaseltsina asutatud fondi mõiste; depoopanga mõiste). 48. Ühistu (ühistu mõiste; keskühistu; ühistu liigid; tulundusühistu erisused mittetulundusühistust; ühistu asutamine; ühistu liikmed, liikme õiguslik seisund; ühistu ja liikme vastutus; ühistu liikme õigusjärglane; ühistu vara; osamaks; ühistu organid, juhtimine, esindamine ja otsuste vastuvõtmine; ühistu lõpetamine). 49. Elamu- ja korteriühistu (elamuühistu ja korteriühistu mõisted). 50. Sihtasutus (sihtasutuse mõiste; sihtasutuse tegevuse piirangud; sihtasutuse asutamine; soodustatud isikud; sihtasutuse organid, juhtimine, esindamine ja otsuste vastuvõtmine; sihtasutuse lõpetamine). 51. Mittetulundusühing (mittetulundusühingu mõiste; mittetulundusühingu asutamine; mittetulundusühingu liikmed; mittetulundusühingu organid, juhtimine, esindamine ja otsuste vastuvõtmine; mittetulundusühingu lõpetamine). 52. Erakond (erakonna mõiste; erakonna asutamine; erakonna liikmed; erakonna vara; erakonna lõpetamine). 53. Kirikud ja kogudused (kiriku ja koguduse mõisted; kiriku ja koguduse asutamine; kirikute ja koguduste organid, juhtimine, esindamine ja otsuste vastuvõtmine; kirikute ja koguduste vara). 54. Riigi poolt eraõiguslike juriidiliste isikute asutamine ja nendes osalemine (riigi äriühing; riigi poolt eraõigusliku juriidilise isiku asutamine; asutaja, aktsionäri, osaniku või liikme õiguste teostamine). 55. Väärtpaberiturg (väärtpaberituru mõiste; väärtpaberibörs; väärtpaberivahendaja; investeerimisfond; emitent; investor; väärtpaberiturul käibivad väärtpaberid; väärtpaberite väljalaskmine; väärtpaberitehingud börsil ja väljaspool börsi). 56. Pankrotiõigus (pankroti mõiste; pankrotivõlgnik ja -võlausaldaja; pankrotimenetluse etapid; pankroti väljakuulutamine; tehingud pankrotivaraga; pankrotimenetluse organid, pankrotihaldur; pankrotimenetluse organite ja pankrotihalduri pädevus; kompromiss; pankrotivara, vara müük). 57. Konkurentsiõigus (konkurentsi mõiste; kõlvatu konkurents, kõlvatu konkurentsi liigid; konkurentsi kahjustamine, konkurentsi kahjustamise liigid). V. Omandi- ja maareformiõigus 58. Omandireformi üldküsimused (reformi sisu ja eesmärk; õigustatud ja kohustatud subjektid; vara tagastamine ja kompenseerimine; õigusvastaselt võõrandatud vara; nõudeõigus; tehingud õigusvastaselt võõrandatud varaga; munitsipaliseerimine; erastamine, erastamise viisid; taasriigistamine). 59. Maareform (maareformi mõiste; õigustatud isikud; tagastatav maa; erisused maa tagastamisel; maa tagastamine ja kompenseerimine mitme õigustatud subjekti puhul; nõudeõigus; maa erastamine, erastamise viisid ja ulatus; riigi- ja munitsipaalmaa). 60. Eluruumide erastamine (erastamise ese ja subjektid; ostueesõigus; erastamise viisid). 61. Kaasomandis oleva elamu mõttelise osa erastamine (erastamise ese ja subjektid; erisused eluruumide erastamisest). 62. Mitteeluruumide erastamine (erastamise objekt ja subjektid; erastamise viisid; ostueesõigus). 63. Erastamine vara osas, millele kohaldatakse erastamisseadust (erastamise ese; õigustatud subjekt ja erastamise korraldaja; õigusvastaselt võõrandatud vara erastamine; erastamise viisid). 64. Asjaõigusseaduse rakendamine omandireformi käigus (omandireformi käigus tagastatava, erastatava, munitsipaliseeritava või riigi omandusse jäetava maa kinnistamise ning kaasomandis oleva ehitise aluse ja ehitise teenindamiseks vajaliku maa tagastamise ja erastamise erisused; õiguslikul alusel ja õigusliku aluseta püstitatud ehitis; ostueesõiguse teostamine ehitise kui vallasasja suhtes; ehitisele seatud pant; ehitise omaniku kasuks hoonestusõiguse seadmine; kolhoosi- ja talupereomand; talumaa põline kasutamine; kohaliku omavalitsuse ostueesõigus). VI. Notariaadiõigus 65. Notariaat (notariaadi ülesanded; notarite koda, notarite koja organid ja ülesanded; notari ametikohad ja tööpiirkonnad; järelevalve notarite koja tegevuse üle). 66. Notariamet 66.1. notariameti üldküsimused (notar kui riigiameti pidaja; notari eristaatus; notari erinevus ettevõtjast; notari sõltumatus ja erapooletus; notari tasustamine ja vastutus); 66.2. notariameti pidamine (notariks saamine; ametikoha täitmine; ametivanne; ametisse asumine; ametisilt ja ametipitsat; ühisbüroo; ametialased kitsendused; varaline vastutus ja ametikindlustus; ametist tagandamine ja vabastamine ning ametisoleku peatamine ja peatumine; notari asendamine; notarikandidaat ja kandidaaditeenistus; notarieksam; järelevalve; distsiplinaarvastutus). 67. Notariaaltoimingud (notariaaltoimingu mõiste ja liigid; notariaaltoimingu alluvus ja tegemise koht; notariaaltoimingu tegemise edasilükkamine ja peatamine; notariaaltoimingu tegemisest keeldumine; notariaalregister). Kantsler Mihkel OVIIR Kinnitatud justiitsministri 3. novembri 1998. a määrusega nr 47 Notariasendaja eksamikomisjoni töökord I. Üldsäte 1. Notariasendaja eksamikomisjoni (edaspidi komisjon) töökord määratakse notariaadiseaduse paragrahvi 25 lõike 1 alusel. II. Komisjoni moodustamine 2. Eksami viib läbi komisjon, mis koosneb esimehest ja viiest liikmest. Komisjoni esimeheks on Justiitsministeeriumi justiitshalduse asekantsler. Komisjoniliikmetest kaks nimetab justiitsminister ja kolm notarite koja eestseisus. 3. Komisjoni esimehe ja liikmete äraolekul asendavad neid asendajad. 4. Komisjoni esimehe asendajaks on tema ametikohajärgne asendaja. Komisjoniliikmete asendusliikmed määratakse vastavalt justiitsministri ja notarite koja eestseisuse poolt. 5. Kui notarite koja eestseisus ei määra igale enda nimetatud komisjoniliikmele kindlat asendajat, otsustab ta asendamise konkreetse asendusliikmega igal asendamise juhul eraldi. 6. Komisjoni esimehe ja liikme asendajal on komisjoni töös kõik asendatava õigused. 7. Komisjoni ja selle asendusliikmete koosseisu kinnitab justiitsminister. III. Komisjoni töökord 8. Komisjoni kutsub kokku esimees. Komisjon on otsustusvõimeline, kui kohal on esimees ja vähemalt kolm liiget. 9. Komisjoni otsused võetakse vastu lihthäälteenamusega. Häälte võrdsuse korral on määravaks esimehe hääl. Kui komisjoni esimehel või liikmel on komisjoni seisukohaga võrreldes eriarvamus, lisatakse see eriarvamusel olija taotlusel kirjalikult protokollile. 10. Komisjoni otsused protokollitakse. Protokollile kirjutavad alla esimees ja protokollija, kes valitakse kohalolevate komisjoniliikmete hulgast. IV. Eksamile lubamine 11. Eksamile lubatakse isik, kes: 11.1. on Eesti kodanik; 11.2. omab juriidilist kõrgharidust; 11.3. valdab vabalt eesti keelt kõnes ja kirjas. 12. Eksam korraldatakse kolme kuu jooksul vastava avalduse laekumisest komisjonile. Avaldus esitatakse notarite koja eestseisuse kaudu ning selles märgitakse avaldaja ees- ja perekonnanimi, isikukood, aadress ja töökoht. 13. Avaldusele lisatakse: 13.1. asendajat taotleva notari kirjalik seisukoht taotluse esitaja sobivuse kohta notariasendajaks; 13.2. juriidilist kõrgharidust tõendava dokumendi ärakiri; 13.3. isikut ja kodakondsust tõendava dokumendi ärakiri; 13.4. senist töö- ja teenistuskäiku tõendava dokumendi ärakiri. 14. Esimees kutsub komisjoni kokku ühe kuu jooksul avalduse laekumise päevast arvates. 15. Komisjoni istungil vaadatakse läbi laekunud avaldused ning määratakse eksami toimumise aeg ja koht. Avaldusi, millele pole lisatud kõiki käesoleva korra punktis 13 nimetatud dokumente, läbi ei vaadata. 16. Teade eksami toimumise aja, koha ja korra kohta saadetakse avaldajatele ühe nädala jooksul komisjoni istungi toimumise päevast arvates. Sama tähtaja jooksul saadetakse avaldajale teade avalduse tagasilükkamise või läbivaatamata jätmise kohta. Eksami toimumise aeg teatatakse vähemalt kaks nädalat ette. V. Eksami läbiviimine 17. Eksam on kirjalik ja koosneb kahest osast: 17.1. küsimused järgmistest valdkondadest (igast üks): 17.1.1. haldusõigus ja täitemenetlus; 17.1.2. eraõigus; 17.1.3. ühinguõigus; 17.1.4. omandi- ja maareformiõigus; 17.1.5. notariaadiõigus; 17.2. praktilised ülesanded: 17.2.1. tehingu tõestamine (kaks ülesannet); 17.2.2. muud toimingud (kaks ülesannet). 18. Kirjalike küsimuste koostamisel lähtutakse notariasendaja eksami programmist (lisatud). 19. Küsimused ja praktilised ülesanded koostatakse komisjoni poolt eksami toimumise päeval üks tund enne eksami algust. Samas määratakse eksami kestus. 20. Vastuseid hinnatakse kümne palli süsteemis: 9--10 palli -- väga hea; 6--8 palli -- hea; 3--5 palli -- rahuldav; 1--2 palli -- mitterahuldav. 21. Iga hindaja hindab eraldi kumbagi eksamiosa. Hinded protokollitakse. 22. Komisjon arvutab eksamineeritava keskmised hinded kummagi eksamiosa kohta eraldi (osahinne), liites iga hindaja poolt antud pallid ja jagades saadud summa hindajate arvuga. Keskmine osahinne arvutatakse täpsusega kaks kohta pärast koma. 23. Eksamihindeks on punktis 22 nimetatud osahinnete aritmeetiline keskmine. 24. Eksam loetakse sooritatuks, kui nii eksamihinne kui ka mõlemad osahinded on suuremad kui 2,50 palli. 25. Komisjon teeb otsuse eksami tulemuste kohta kahe nädala jooksul eksami toimumisest. 26. Komisjoni esimees teatab eksamitulemused notarite koja eestseisusele ja eksamil osalenutele kirjalikult ühe nädala jooksul punktis 25 nimetatud otsuse tegemisest. VI. Rakendussätted 27. Notarikandidaadi suhtes kohaldatakse käesolevat korda järgmiste erisustega: 27.1. punktis 13 nimetatud dokumentide asemel esitatakse juhendaja kirjalik seisukoht notarikandidaadi sobivuse kohta notariasendajaks ja punkti 15 rakendatakse vastavalt; 27.2. punktides 17.1.2 kuni 17.1.4 sätestatud küsimusi ei esitata ja punktis 17.1.5 nimetatud valdkonnas esitatakse kaks küsimust. 28. Käesoleva korra lisa punktides 15, 16 ja 61 nimetatud valdkondades koostatakse eksamiküsimused kuni võlaõigusseaduse ja avaliku tõestamise seaduse jõustumiseni nii, et neile on võimalik vastata kehtiva õiguse alusel. Kantsler Mihkel OVIIR Lisa notariasendaja eksamikomisjoni töökorra juurde Notariasendaja eksami programm I. Haldusõigus 1. Vabariigi Valitsus ja valitsusasutused 1.1. Vabariigi Valitsus (Vabariigi Valitsuse koosseis ja ülesanded; Vabariigi Valitsuse õigusaktid; peaministri õiguslik seisund ja aktid); 1.2. täidesaatva riigivõimu asutused (valitsusasutus; valitsusasutuse hallatav riigiasutus; riigi esindamine täidesaatva riigivõimu asutuse poolt); 1.3. valitsusasutused (ministeerium, ministri õiguslik seisund; amet; inspektsioon; Riigikantselei; maavalitsus, maavanema õiguslik seisund; valitsusasutuste õigusaktid). 2. Kohalik omavalitsus 2.1. kohaliku omavalitsuse üldküsimused (kohaliku omavalitsuse mõiste, õiguslik seisund ja ülesanded); 2.2. omavalitsusorganid ja omavalitsuse üksused (volikogu; linna- ja vallavalitsus; omavalitsusorganite õigusaktid; linn ja vald; osavald ja linnaosa). 3. Eesti Vabariigi territoriaalne jaotus (territoriaalsed üksused; asulad). 4. Maksud (tulumaks, käibemaks ja maamaks: maksu objekt ja subjektid, maksumäär). 5. Kodakondsus ja viisareþiim (kodaniku ja välismaalase õiguslik seisund; viisa; alaline elanik; elamisluba). 6. Dokumendid 6.1. isikut ja kodakondsust tõendavad dokumendid (Eesti kodaniku isikut ja kodakondsust tõendavad dokumendid; põhidokument; muud isikut tõendavad dokumendid; Eesti kodaniku passi väljaandmine ja kehtivus; välismaalase isikut tõendavad dokumendid; välismaalase pass; Eestis viibimise õiguse tõendamine); 6.2. muud isikuga seotud asjaolusid tõendavad dokumendid (suguluse, perekonnaseisu; sünni ja surma, elukoha tõendamine). 7. Planeerimis- ja ehitusõigus (planeeringute liigid; ehitusprojekt; ehitamine; ehitis, väikehoone, omavoliline ja ajutine ehitis; ehitustööde tegemise õigus; teede ja tehnovõrkude väljaehitamise õigus; ehitus- ja kasutusluba; ehitise garantiiaeg). II. Täitemenetlus 8. Täitemenetlus (täitmisele kuuluvad notariaalsed kokkulepped; sissenõue kinnisvarale). III. Eraõigus 9. Eraõiguse üldosa 9.1. eraõiguse üldküsimused (eraõiguse kehtivusala; seaduse tõlgendamine; üld- ja erisäte; seaduse ja õiguse analoogia); 9.2. isikud (isikute liigid; füüsilise isiku õigus-, teo- ja otsusevõime; sugulus ja hõimlus; elukoht; juriidilise isiku õigus- ja teovõime; põhikiri ja organid; vastutus ja lõpetamine); 9.3. õigusjärglus (õigusjärgluse sisu ja liigid); 9.4. tehingud (tehingu mõiste; tahe ja tahteavaldus; tehingu tühisus ja kehtetus, kehtetuse alused; tingimuslik tehing; tehingu vorm); 9.5. esindus (esinduse mõiste ja liigid; esindaja ja volitus; volituse lõppemine; volituseta esindus); 9.6. tähtaeg ja tähtpäev (mõisted; tähtaja ja tähtpäeva arvestamine); 9.7. aegumine (aegumise mõiste, tähtaeg ja kohaldamine); 9.8. rahvusvaheline eraõigus (üldsätted, isikud ja tehingud; asjaõigus; pärimisõigus; võlaõigus). 10. Asjaõigus 10.1. asjaõiguse üldküsimused (asjaõiguse mõiste; asjaõiguste süsteem; asjaõigus kui absoluutne õigus; asjaõiguste numerus clausus; asjaõiguse põhimõtted ja printsiibid); 10.2. asjad (asja mõiste ja liigid; asi ja õigus; asja osad, päraldis ja vili; asjaga seotud kulutused; asja hindamine); 10.3. vara (vara mõiste ja liigid; õiguste kuuluvus); 10.4. valdus (valduse mõiste ja liigid; valdaja; valduse omandamine ja lõppemine, valduse kaitse); 10.5. kinnistusraamat (kinnistusraamatu pidamine; registriosa avamine; kinnistusraamatusse kantavad kinnisasjad ja andmed; kinnistusraamatu sisu; kinnistusraamatu avalikkus ja avalik usaldatavus; asjaõiguse tekkimine ja kehtivus; asjaõiguse järjekoht; kande liigid, kande tegemine, muutmine ja kustutamine; kande alus); 10.6. omand (omandi mõiste ja liigid; ühine omand; omandiõiguse tõendamine; omandi kaitse); 10.7. vallasomand (vallasomandi mõiste ja teke; heauskne omandamine; kolmanda isiku õigused); 10.8. kinnisomand (kinnisomandi mõiste ja ulatus; kinnisomandi teke ja lõppemine; kinnisomandi kitsendused); 10.9. korteriomand (korteriomandi mõiste ja ese; korteriomandi moodustamine ja lõpetamine; erisused korteriomandi tekkimisel erastamise käigus ja elamuühistule kuuluvas majas); 10.10. hoonestusõigus (hoonestusõiguse mõiste ja ulatus; hoonestusõiguse tekkimine ja lõppemine; hoonestusõiguse sisu ja järjekoht; hoonestusõiguse tähtaeg ja käsutamine; korterihoonestusõigus; erisused riigimaale hoonestusõiguse seadmisel); 10.11. reaalservituut (reaalservituudi mõiste, tekkimine ja lõppemine; reaalservituudi sisu; teeniv ja valitsev kinnistu; reaalservituudi jagamatus); 10.12. isiklik servituut (isikliku servituudi mõiste, tekkimine ja lõppemine; isikliku servituudi liigid); 10.13. ostueesõigus (ostueesõiguse mõiste ja ulatus; hoonestusõiguse tekkimine ja lõppemine; ostueesõiguse sisu); 10.14. reaalkoormatis (reaalkoormatise mõiste ja liigid; reaalkoormatise tekkimine ja lõppemine; reaalkoormatise sisu); 10.15. pant (pandi mõiste, ese ja liigid; pandiga tagatav nõue); 10.16. käsipant (käsipandi mõiste, tekkimine ja lõppemine; käsipandi sisu; nõude üleminek ja rahuldamine); 10.17. registerpandi üldsätted (registerpandi mõiste ja liigid; registerpandi registreerimine ja järjekoht; nõude rahuldamine); 10.18. kommertspant (kommertspandi mõiste ja ese; kommertspandiregister); 10.19. väärtpaberite pant (väärtpaberipandi mõiste ja liigid); 10.20. kinnipidamisõigus (kinnipidamisõiguse mõiste); 10.21. kinnispant (hüpoteegi mõiste, tekkimine ja lõppemine; omanikuhüpoteek; hüpoteegi kanne; hüpoteegi sisu: hüpoteegipidaja ja koormatud kinnisasja omaniku õigused, hüpoteegi järjekoht ja ulatus, tagatav nõue ja nõuete rahuldamine, hüpoteegi jagamine ja ühendamine, ühishüpoteek; kohtulik hüpoteek). 11. Laevaõigus 11.1. laevaõiguse üldküsimused (laev; päraldis; omandi tekkimine ja lõppemine; laevakinnistusraamat); 11.2. laeva koormamine (laevakasutusvaldus; merivõlg; laevahüpoteegi mõiste ja ulatus; laevahüpoteegi tekkimine ja lõppemine). 12. Riigivara 12.1. riigivara üldküsimused (riigivara mõiste; riigivara register; riigivara valitsemine ja -valitseja; volitatud asutus; riigitulundusasutus); 12.2. riigivara kasutusse andmine (riigivara kasutusse andmine, kasutusse andmise viisid ja kord; riigivara koormamine piiratud asjaõigusega); 12.3. riigivara võõrandamine (riigivara võõrandamine, võõrandamise viisid ja kord; riigivara võõrandamise leping); 12.4. riigivara omandamine (riigivara omandamise alused; omandatud vara valitsemisalluvus). 13. Riigihange (riigihanke mõiste; riigihankesätete kohaldamise juhud; hankija, tellija ja hankeleping; riigihanke teostamise viisid ja teostaja). 14. Intellektuaalne omand (intellektuaalse omandi mõiste ja liigid; tööstusomandi, autoriõiguse, autoriõigusega kaasneva õiguse mõiste; intellektuaalse omandi tekkimine, lõppemine ja üleminek). 15. Võlaõiguse üldosa 15.1. võlaõiguse üldküsimused (võlaõiguse mõiste; võlaõigus kui relatiivne õigus; võlaõiguse dispositiivsuse põhimõte); 15.2. võlasuhte üldküsimused (võlasuhte sisu; mõistlikkuse põhimõte; vastutus teise isiku teadmise eest; võlasuhte tekkimine); 15.3. võlasuhte tekkimine lepingust (lepingu mõiste; lepingu sõlmimine, muutmine, lõpetamine ja kehtivus; ofert ja aktsept; poolte kohustused; tavad ja praktika; lepingu tingimused; lepingu tõlgendamine ja tagasivõtmine); 15.4. lepingu eriliigid (eelleping, tüüptingimustega leping, koduukseleping ja sidevahendi abil sõlmitud leping); 15.5. isikute paljusus võlasuhtes (võlgnik; võlgnike paljusus; tagasinõudeõigus; võlausaldaja; võlausaldajate paljusus); 15.6. kohustuste täitmine (täitmise aeg, koht, viisid ja tõendamine; rahalise kohustuse täitmine, täitmise peatamine); 15.7. kohustuste rikkumine (kohustuse rikkumise mõiste; õiguskaitsevahendid; täitmisega viivitamine; kahju hüvitamine); 15.8. kõrvalkohustused (kõrvalkohustuse liigid); 15.9. nõuete ja kohustuste üleminek (ülemineku alused ja viisid); 15.10. võlasuhte lõppemine (võlasuhte lõppemise alused; kõrvalkohustuste lõppemine). 16. Võlaõiguse eriosa 16.1. müük (müügi mõiste; müügilepingu olulised tingimused; omandi ja riski üleminek; vastutus puuduste eest; müügi viisid); 16.2. kinge (kinke mõiste; kinkelepingu olulised tingimused; kinkega seotud koormised ja tingimused; lepingu täitmisest taganemine); 16.3. laen (laenu mõiste; pruuk-, kasutus- ja tarbimislaen; laenulepingu olulised tingimused; lepingu ülesütlemine; intressid); 16.4. üür ja rent (üüri ja rendi mõiste; üüri- ja rendilepingu erisused; eesõigus uue lepingu sõlmimiseks; üürniku perekonnaliikme õigused; allüür ja allrent; lepingu lõppemine); 16.5. asjaajamis- ja teenistuslepingud (käsundus-, maakleri-, arveldus-, akreditiivi-, inkasso-, meditsiiniliste teenuste osutamise lepingu ning maksekäsundi mõisted); 16.6. veoleping, speditsioonileping, hoiuleping, kirjastusleping, tarbijakrediidileping, toetamisleping, riskileping, seltsinguleping (lepingute mõisted); 16.7. tööleping (töösuhte mõiste; töölepingu olulised tingimused, tähtajad; katseaeg; töölepingu peatumine; töölepingu muutmine, lõpetamine, lõppemine, tühistamine); 16.8. töövõtuleping (töövõtulepingu mõiste; töö vastuvõtmine; alltöövõtt; erisused töölepingust); 16.9. kindlustusleping (kindlustuse mõiste; kindlustuslepingu olulised tingimused; kindlustuse vormid ja ese; kindlustuse üld- ja eritingimused; kindlustussumma, -hüvitis ja -tariif; edasikindlustus; kindlustusväärtus; poliis; kindlustuslepingute üleandmine; kindlustussuhte lõppemine); 16.10. riskileping (riskilepingu mõiste ja liigid); 16.11. seltsinguleping (seltsingu mõiste); 16.12. toetamisleping (toetamislepingu mõiste ja liigid); 16.13. asjade ettenäitamine, tasu avalik lubamine, alusetu rikastumine (mõisted); 16.14. õigusvastane kahju tekitamine (õigusvastase kahju mõiste; tsiviilõiguslik vastutus, vastutuse alused, vastutusest vabastamine; tsiviilõiguslik süü, süü vormid ja astmed). 17. Arveldused (arvelduse mõiste; arvelduse liigid). 18. Väärtpaber (väärtpaberi mõiste; väärtpaberi liigid). 19. Elamuõigus 19.1. eluruum (eluruumi mõiste; eluruumi registreerimine ja kasutamise õiguslikud alused; tööandja eluruum); 19.2. eluruumi kasutamine omandiõiguse alusel (eluruumi omaniku õigused; perekonnaliikmed ja nende õigused). 20. Perekonnaõigus 20.1. abielu (abielu mõiste; abielu sõlmimine, lõppemine ja kehtetus); 20.2. abikaasade varalised õigused (abieluvaralepingu mõiste, sõlmimine, lõpetamine ja kehtivus; ühis- ja lahusvara; abikaasade tehingud; vastutus abikaasa kohustuste ees; abieluvararegister); 20.3. lapsendamine (lapsendamise mõiste ja õiguslikud tagajärjed); 20.4. ülalpidamine (ülalpidamise mõiste ja liigid); 20.5. eestkoste (eestkoste mõiste; eestkoste seadmine; eestkostja ja eestkosteasutus; eestkostja tegevuse piirangud; eestkoste lõppemine); 20.6. hooldus (hoolduse mõiste; hoolduse seadmine ja lõpetamine). 21. Pärimisõigus 21.1. pärimise üldküsimused (pärimise mõiste; pärimissuhe; pärimisjärglus; pärand ja pärandi avanemine; pärimisvõime; pärimiskõlbmatus; pärimise alused); 21.2. pärimine seaduse järgi (seadusjärgsed pärijad; päritavad osad); 21.3. pärimine testamendi järgi (testamendi sisu ja liigid; testamendi sisu, vorm, kehtivus ja tõlgendamine; tingimuslik ja täiendav korraldus; pärija, asepärija ja järelpärija; päritavad osad; annak; sihtkäsund ja -määrang; testamenditäitja; testamendi tühistamine; abikaasade vastastikune testament; testamendi tühisus ja vaidlustamine); 21.4. pärimisleping (pärimislepingu sisu; pärimislepingu sõlmimine, muutmine, lõpetamine ja kehtivus); 21.5. sundosa (sundosa mõiste; sundosa suurus ja ese; sundosa saaja; sundosa koormamine; sundosast ilmajätmine); 21.6. pärimise käik (pärandi hoiumeetmed; pärandvara eraldamine; pärandi vastuvõtmine ja pärandist loobumine; pärimine pärandist loobumisel; annakust loobumine); 21.7. juurdekasvuõigus (juurdekasvuõiguse mõiste; juurdekasvuõiguse kohaldamatus); 21.8. pärija õigused ja kohustused (õiguste ja kohustuste üleminek; pärimisega seotud kulud; kohustuste täitmine; inventuur; pärandi väljaandmine); 21.9. kaaspärijad; 21.10. pärandvara jagamine (pärandvara jagamise viisid; jagamise piirangud ja jagatav vara); 21.11. eelpärand (eelpärandi mõiste; eelpärandi üleminek ja arvestamine); 21.12. pärimisregister. IV. Ühinguõigus 22. Kaubandusõiguse üldküsimused (kaubandusõiguse mõiste; ettevõtlus, ettevõte ja ettevõtja; äriühingud, äriühingute liigid; isiku- ja kapitaliühingud; kontsern). 23. Ärinimi, prokuura (nõuded ärinimele; prokuura mõiste; prokuura andmine ja lõpetamine). 24. Äriregister (äriregistri pidamine; äriregistri avalikkus ja usaldatavus; äriregistrisse kantavad andmed). 25. Täisühing (täisühingu mõiste; osanikud; täisühingu asukoht; täisühingu asutamine; ühinguleping; ühingu organid, juhtimine, esindamine ja otsuste vastuvõtmine; konkurentsikeeld; täisühingu ja osanike vastutus; täisühingu lõpetamine ja osaniku lahkumine). 26. Usaldusühing (usaldusühingu mõiste; osanikud; usaldusühingu asutamine; ühingu organid, juhtimine ja esindamine; usaldusosaniku vastutus; ümberkujundamine). 27. Osaühing (osaühingu mõiste; osaühingu asutamine; osakapital, osa ja osanik; osaniku vastutus; osaühingu organid, juhtimine, esindamine ja otsuste vastuvõtmine; osaühingu lõpetamine). 28. Aktsiaselts (aktsiaseltsi mõiste; aktsiakapital; aktsionär; aktsia ja aktsiatäht, aktsia liigid; aktsiaraamat; vahetusvõlakiri; aktsiaseltsi asutamine, asutamise viisid; aktsiate märkimine; aktsiaseltsi organid, juhtimine, esindamine ja otsuste vastuvõtmine; aktsiaseltsi lõpetamine). 29. Filiaal (filiaali mõiste; filiaali juhtimine; filiaali likvideerimine). 30. Äriühingute ühinemine (äriühingute ühinemise viisid; ühinemise kord). 31. Äriühingu jagunemine (äriühingu jagunemise viisid; jagunemise kord). 32. Äriühingu ümberkujundamine (äriühingu ümberkujundamise mõiste ja ümberkujundamise keeld; ümberkujundamise kord). 33. Krediidiasutus (krediidiasutuse mõiste; finantsasutus; krediidiasutuse allasutus, allüksus ja esindus; krediidiasutuse vastutus; krediidiasutuse asutamine; krediidiasutuse organid ja juhtimine; aktsiakapital; oluline osalus; moratoorium; krediidiasutuse lõpetamine). 34. Kindlustusselts (kindlustusseltsi mõiste, tüübid; tegevusala piirangud; erisused kindlustusseltsi asutamisel; kindlustustegevuse litsents; riiklik kindlustusfond). 35. Investeerimisfond (investeerimisfondi mõiste; fondivalitseja; lepingulise fondi mõiste, fondi vara ja osak; aktsiaseltsina asutatud fondi mõiste; vara valitsemine ja valitsemisleping; depoopanga mõiste). 36. Ühistu (ühistu mõiste; keskühistu; ühistu liigid; tulundusühistu erisused mittetulundusühistust; ühistu asutamine; ühistu liikmed, liikme õiguslik seisund; ühistu ja ühistu liikme vastutus; ühistu liikme õigusjärglane; ühistu vara; osamaks; ühistu organid, juhtimine, esindamine ja otsuste vastuvõtmine; ühistu lõpetamine). 37. Elamu- ja korteriühistu (elamuühistu ja korteriühistu mõisted; elamuühistust eraldumine; korteriühistu asutamise viisid). 38. Sihtasutus (sihtasutuse mõiste; sihtasutuse tegevuse piirangud; sihtasutuse asutamine; soodustatud isikud; sihtasutuse organid, juhtimine, esindamine ja otsuste vastuvõtmine; sihtasutuse lõpetamine; sihtasutuse ühinemise ja jagunemise viisid). 39. Mittetulundusühing (mittetulundusühingu mõiste; mittetulundusühingu asutamine; mittetulundusühingu liikmed; mittetulundusühingu organid, juhtimine, esindamine ja otsuste vastuvõtmine; mittetulundusühingu lõpetamine; mittetulundusühingu ühinemise ja jagunemise viisid; mittetulundusühingute ja sihtasutuste register). 40. Erakond (erakonna mõiste; erakonna asutamine; erakonna liikmed; erakonna vara; erakonna lõpetamine). 41. Kirikud ja kogudused (kiriku ja koguduse mõisted; kiriku ja koguduse asutamine; kirikute ja koguduste organid, juhtimine, esindamine ja otsuste vastuvõtmine; kiriku ja koguduse vara). 42. Riigi poolt eraõiguslike juriidiliste isikute asutamine ja nendes osalemine (riigi äriühingu mõiste; eraõigusliku juriidilise isiku asutamine, asutaja, aktsionäri, osaniku või liikme õiguste teostamine). 43. Väärtpaberiturg (väärtpaberituru mõiste; väärtpaberibörs; väärtpaberivahendaja; investeerimisfond; emitent; investor; väärtpaberiturul käibivad väärtpaberid; väärtpaberite väljalaskmine; väärtpaberitehingud börsil ja väljaspool börsi). 44. Pankrotiõigus (pankroti mõiste; pankrotivõlgnik ja -võlausaldaja; pankrotimenetluse etapid; pankroti väljakuulutamine; tehingud pankrotivaraga; pankrotimenetluse organid, pankrotihaldur; pankrotimenetluse organite ja pankrotihalduri pädevus; kompromiss; pankrotivara, vara müük). 45. Konkurentsiõigus (konkurentsi mõiste; kõlvatu konkurents, kõlvatu konkurentsi liigid; konkurentsi kahjustamine, konkurentsi kahjustamise liigid). V. Omandi- ja maareformiõigus 46. Omandireformi üldküsimused (reformi sisu ja eesmärk; õigustatud ja kohustatud subjektid; vara tagastamine ja kompenseerimine; õigusvastaselt võõrandatud vara; nõudeõigus; tehingud õigusvastaselt võõrandatud varaga; munitsipaliseerimine; erastamine, erastamise viisid; munitsipaliseerimine; taasriigistamine). 47. Maareform (maareformi mõiste; õigustatud isikud; tagastatav maa; erisused maa tagastamisel; maa tagastamine ja kompenseerimine mitme õigustatud subjekti puhul; nõudeõigus; maa erastamine, erastamise viisid; riigi- ja munitsipaalmaa; riigimaa kasutusse andmine). 48. Eluruumide erastamine (erastamise ese ja subjektid; ostueesõigus; erastamise viisid; erastamise vormistamine; erastatud eluruumi haldamine; erisused korteriomandi eseme erastamisel). 49. Kaasomandis oleva elamu mõttelise osa erastamine (erastamise ese ja subjektid; erisused eluruumide erastamisest). 50. Mitteeluruumide erastamine (erastamise ese ja subjektid; ostueesõigus; erastamise viisid). 51. Erastamine vara osas, millele kohaldatakse erastamisseadust (erastamise ese; õigustatud subjekt ja erastamise korraldaja; õigusvastaselt võõrandatud vara erastamine; Erastamisagentuur; erastamise viisid; ostu-müügileping). 52. Asjaõigusseaduse rakendamine omandireformi käigus (omandireformi käigus tagastatava, erastatava, munitsipaliseeritava või riigi omandusse jäetava maa kinnistamise ning kaasomandis oleva ehitise aluse ja ehitise teenindamiseks vajaliku maa tagastamise ja erastamise erisused; õiguslikul alusel ja õigusliku aluseta püstitatud ehitis; ostueesõiguse teostamine ehitise kui vallasasja suhtes; ehitisele seatud pant; ehitise omaniku kasuks hoonestusõiguse seadmise erisused; kolhoosi- ja talupereomand; talumaa põline kasutamine; kohaliku omavalitsuse ostueesõigus). VI. Notariaadiõigus 53. Notariaat (notariaadi ülesanded; notarite koda, notarite koja organid ja ülesanded; notari ametikohad ja tööpiirkonnad; järelevalve notarite koja tegevuse üle). 54. Notariamet 54.1. notariameti üldküsimused (notar kui riigiameti pidaja; notari eristaatus; notari erinevus ettevõtjast; notari sõltumatus ja erapooletus; notari tasustamine ja vastutus); 54.2. notariameti pidamine (notariks saamine; ametikoha täitmine; ametivanne; ametisse asumine; ametisilt ja ametipitsat; ühisbüroo; ametialased kitsendused; varaline vastutus ja ametikindlustus; ametist tagandamine ja vabastamine ning eemalolek; notari asendamine; kandidaaditeenistus; järelevalve; distsiplinaarvastutus). 55. Notari ametikohustused 55.1. ametikohustuse üldküsimused (ametikohustuse mõiste ja allikad; ametikohustuse isikliku täitmise põhimõte); 55.2. õiguskorra ja heade kommete järgimine ja kaitsmine (õigusvastase toimingu keeld; toimingu tühisuse, vaieldavuse ja kõlvatu eesmärgi saavutamise vältimine); 55.3. kliendi teenindamine (kliendi-notari suhe; kliendi taotluse järgimine ja tagasilükkamine; kliendi esinduskohustus); 55.4. sõltumatus (sõltumatuse mõiste; ametisaladus; sõltumatust kaitsvad ametialased kitsendused); 55.5. erapooletus (erapooletuse mõiste; selgituskohustus; erapooletust kaitsvad ametialased kitsendused); 55.6. ametipidamise eesmärgi järgimine (notariameti pidamise eesmärk; konkurentsi keeld; ametipidamise eesmärgi järgimist tagavad ametialased kitsendused); 55.7. ametipidamine (büroo töö, lahtioleku ja klientide vastuvõtmise kohustus; vastutus büroo töötajate töö eest; toimingu tegemise kohustus); 55.8. ametipidamisega seotud kohustused (kohustused notarite koja, järelevalveorgani, kohtute, Maksuameti ja muude asutuste ees; ametiseisusele vääriline käitumine). 56. Notari dokumendid (notari dokumendi mõiste, dokumentide koosseis; notaribüroos peetavad raamatud ja registrid). 57. Notariaaltoimingud 58. Notariaaltoimingu üldküsimused (notariaaltoimingu mõiste ja liigid; notariaaltoimingu alluvus ja tegemise koht; notariaaltoimingu tegemise edasilükkamine ja peatamine; notariaaltoimingu tegemisest keeldumine; notariaalregister). 58.1. notariaaldokumendi koostamise üldküsimused (nõuded notariaaltoimingu tegemise aluseks olevatele dokumendile; tehnilised nõuded notariaaldokumendile; parandused ja märked notariaaldokumendil; notariaaldokumendis märgitavad andmed, notariaaldokumendi rekvisiidid; notariaaldokumendi eksemplarid; notariaaldokumendi juures hoitavad muud dokumendid); 58.2. notari deposiit (notari deposiidi mõiste; deposiidisuhe; deposiiti antav vara, deposiiti andmine; deposiiti võtmine ja deposiidist väljaandmine; notari eriarve; väärtpaberite ja väärtesemete deposiidi erisused; deposiiditoimikusse märgitavad andmed ja toimikus säilitatavad dokumendid); 58.3. dokumendi hoiulevõtmine (hoiuleandmise ja väljaandmise alus ja kord; hoiulevõtmise kohta koostatav notariaaldokument; hoiuleantud dokumendi säilitamine; erisused hoiuleantud testamendi puhul); 58.4. omandiõiguse tunnistuse andmine vara osale (tunnistuse sisu; tunnistuse andmise alused ja kord; tunnistusele märgitavad andmed); 58.5. avalduste ja teadete edasiandmine (avalduse ja teate edasiandmise alus ja kord; edasiandmise kohta ning vastuvõtmisest keeldumise või vastuvõtmise võimatuse kohta koostatav notariaaldokument). 59. Avalik tõestamine 59.1. avaliku tõestamise üldküsimused (avaliku tõestuse mõiste; avaliku tõestuse ese ja subjektid; kohustuslik avalik tõestus; avaliku tõestamisega seotud lisakohustused; avaliku tõestuse vormid; avaliku tõestuse piirangud; avaliku tõestuse kehtetus; avaliku tõestuse tagajärg); 59.2. dokument (dokumendi mõiste ja liigitus; avalik ja eradokument); 59.3. tahteavalduse dokumenteerimine (dokumenteerimise mõiste; tahteavaldus, tahteavalduse piiritlemine muudest avaldustest; dokumenteerimise kehtetus; notariaaldokumendi protokoll; notariaaltoimingus osalejate, nende teo- ja õigusvõime tuvastamine; esindusõiguse tuvastamine; dokumendi ettelugemine, kinnitamine ja allakirjutamine; notariaaltoimingu tegemise erisused keelt ebapiisavalt valdava või puudega osaleja puhul); 59.4. notari kontrolli- ja selgituskohustus (kohustuse sisu; kontrollimist vajavad asjaolud; kontrolli ja selgituse teostamise fikseerimine); 59.5. muud avalikud tõestused (muud protokollivormis tõestused, tõestuse ese; erisused tahteavalduse tõestamisega; protokoll; tõestuspealdis; tõestuspealdise sisu; allkirja ehtsuse, allkirja näidise, ärakirja õigsuse, dokumendi tõlke õigsuse ja mereprotesti avalduse tõestamine); 59.6. ametlik tõestus (ametliku tõestuse mõiste). 60. Legaliseerimine (legaliseerimise mõiste; legaliseerimise ese ja korraldamine). 61. Rahvusvahelised kokkulepped (konventsioonid ja riikidevahelised kokkulepped avalikku tõestust ja rahvusvahelist dokumendikäivet ja notariaaltoiminguid puudutavas osas). 62. Notari tasu (notari tasu mõiste; tehinguväärtuse mõiste; keelatud kokkulepped; tehinguväärtusest sõltuvad ja mittesõltuvad notari tasu määrad; täistasude tabel ja täistasu kordajad; tasu arvutamine üheaegselt mitme notariaaltoimingu tegemisel; tasu notariaaltoimingute tegemisega seotud tegevuse eest; tasu maksmise kord). Kantsler Mihkel OVIIR