Rapla Linnavolikogu — Rapla linna jäätmekäitluseeskirja kinnitamine — RTL, 338, 1384

Võttes aluseks Eesti Vabariigi jäätmeseaduse (RT 1992, 21, 296; RT I 1994, 74, 1323) paragrahvi 9 punkti 2, Rapla Linnavolikogu määrab: Kinnitada Rapla linna jäätmekäitluseeskiri (lisatud). Volikogu esimees Tõnu SUSI Kinnitatud Rapla Linnavolikogu 21. aprilli 1998. a määrusega nr 6 Rapla linna jäätmekäitluseeskiri 1. Eeskirja ülesanne ja ulatus 1.1. Jäätmekäitluseeskirja (edaspidi eeskiri) eesmärk on puhta ja tervisliku keskkonna tagamine Rapla linnas. 1.2. Eeskiri on kohustuslik kõigile Rapla linna asutustele, juriidilistele ja füüsilistele isikutele. 2. Mõisted 2.1. Eeskirjas kasutatavad mõisted: Jäätmeks nimetatakse inimtegevuses moodustunud, oma tekkimise ajal või tekkekohas kasutuselt kõrvaldatud esemed, ained ja nende jäägid: a) olmejäätmed -- inimtegevuses või elukorralduses oma tarbimisomadused kaotanud esemed, ained või nende jäägid; b) erandlikud olmejäätmed -- reovesi, reovee puhastusseadmete jääkmuda, kuivkäimlate jäätmed ja nendega võrreldavad jäätmed; c) biojäätmed -- taimse või loomse päritoluga jäätmed; d) ohtlikud jäätmed -- mürgisuse või muude omaduste tõttu raskesti ohututeks tehtavad või muul moel keskkonnale eriti kahjulikud jäätmed; e) riskijäätmed -- lõikavad, torkavad, haisevab ja tolmavad jäätmed, samuti jäätmed, mis ei ole ohtlikud, aga nõuavad erikäitlust; f) korduvkasutatavad jäätmed -- jäätmed, mida saab kasutada toorainena või kasutada neis sisalduvat energiat, kasutada neid uuesti või kasutada neid muul moel (papp, paber, kartong, jõupaber, pakendid, sh klaas, plastmass, metallijäätmed, puidujäätmed, biojäätmed -- kompostitavad jäätmed; g) probleemjäätmed -- olmeseadmed (telerid, raadiod, külmikud, pliidid jms), mööbel ja muud rasked või suuremõõtmelised jäätmed; h) pinnase ülejääk -- ehituse või sellega võrreldava tegevuse tõttu tekkinud ja seal kasutamata jäänud pinnas või ehitusjäätmed, samuti teelt ära veetud lumi; i) jäätmekogumise vahendid -- kastid, konteinerid, mahutid jm, kuhu kogutakse kinnistul tekkinud jäätmed; j) jäätmekäitlus -- sihipärane tegevus jäätmete sorteerimiseks, kogumiseks, veoks, ladustamiseks ja töötlemiseks; k) jäätmete käitluskoht -- koht, kus jäätmed ladustatakse, töödeldakse ümber või tehakse kahjutuks; l) jäätmekäitlusettevõte -- spetsialiseerunud ettevõte, kelle ülesandeks on jäätmete äravedu, kogumine, ladustamine ja matmine; m) jäätmete omanik -- jäätmete tekitaja või jäätmekäitluslepingu alusel jäätmeid käitlev või vastavat tegevust vahendav isik; n) territooriumi valdaja -- kinnistu omanik, hoonestusõiguse alusel kinnistu kasutaja, maa-ala haldav füüsiline või juriidiline isik; o) vedelad jäätmed -- igasuguses vedelas olekus jäätmed, k.a reoveed, kuid v.a setted; p) purgimiskoht -- vedelate jäätmete mahapaneku koht; r) üldprügila -- ehitis jäätmete kestvaks või lõplikuks keskkonnaohutuks maapealseks või maa-aluseks ladestamiseks, k.a ettevõttesisesed ladustuspaigad. 3. Üldnõuded 3.1. Kõik jäätmete omanikud on kohustatud omama jäätmemahuteid või kasutama ühismahuteid. 3.2. Jäätmete tekitajad ja territooriumi valdajad on kohustatud säilitama kahe aasta jooksul dokumente, mis tõendavad jäätmete nõuetekohast kogumist või üleandmist ning esitama need dokumendid või jäätmehoolduslepingu linnavalitsuse keskkonna- ja haljastusnõuniku nõudel kontrollimiseks. 3.3. Jäätmete omanikud ja territooriumi valdajad on kohustatud kas ise või kinnisvarahoolduse ettevõtte vahendusel sõlmima jäätmekäitlusettevõttega jäätmehoolduslepingu või vedama nendele kuuluvad või nende valduses oleval territooriumil tekkinud jäätmed jäätmekäitluskohta oma jõududega. Kui jäätmete tekitaja ja territooriumi valdaja on erinevad isikud, reguleeritakse nendevaheline kohustuste jaotus jäätmekäitluses üüri-, rendi- või jäätmehooldelepinguga. Kaupluste, söögikohtade või asutuste sissekäikude juures peab nende lahtioleku ajal olema prügiurn. Avaliku ürituse paigad varustab prügiurnidega ürituse korraldaja, kes korrastab järgmiseks päevaks kogu ürituse paiga territooriumi ja organiseerib tekkinud jäätmete käitluse. Parkides, parklates ja haljasaladel paigutab ja tühjendab konteinereid alade haldaja. 3.4. Jäätmete kogumisel ja hoidmisel tuleb jäätmed nende tekkekohas paigutada kogumisvahenditesse või selleks ettenähtud kohtadesse. 3.5. Jäätmete hoidmisel tuleb tagada kogumisvahendite ja jäätmete säilivus ning hoiukoha korrasolek. 3.6. Jäätmete käitlemine ja põletamine väljaspool selleks ettenähtud kohta on keelatud. 3.7. Jäätmete omanik on kohustatud: 3.7.1. rakendama võimalusi jäätmete tekke, ohtlikkuse vähendamiseks ning korraldama jäätmete taaskasutamist; 3.7.2. korraldama jäätmete käitlemist (koguma, sorteerima ja ära vedama) või andma need kindlaksmääratud korras üle. 3.8. Hooldus- ja tervishoiuasutuste, laboratooriumide nakkusohtlike ja bioloogiliste, lõikavate ja torkavate jäätmete käitlemise kord määratletakse eraldi. 4. Jäätmekäitlus 4.1. Kinnistu omanik on kohustatud jäätmed sorteerima. Taaskasutatavad, ohtlikud ja muud erikäitlust nõudvad jäätmed hoitakse teistest eraldi. Eriti ohtlike ja kõrgohtlike jäätmete (elavhõbedat sisaldavad aparaadid, neoonvalguslambid, taimekaitsevahendid, pliiakud, Cd, N, Hg sisaldavad patareid jms) ladustamisel tuleb täita neile kehtestatud erinõudeid (ohtlike jäätmete kogumispunktid). 4.2. Jäätmed pakitakse ja laaditakse kogumisvahenditesse või vahenditesse nii, et need ei levitaks lõhna, ei põhjustaks ohtu tervisele ega keskkonnale. 4.3. Kogumismahutina võib kasutada konteinereid ja jäätmekotte. 4.4. Kogumisvahendeid tuleb kasutada nii, et ei toimuks ümbruse risustamist, tuleb vältida kogumisvahenditesse sademete ja loomade pääsemist. 4.5. Taaskasutatavate ja prügilatele viidavate jäätmete kogumisvahenditesse ei tohi panna: -- tule- või plahvatusohtlikke jäätmeid; -- riskijäätmeid; -- ohtlikke jäätmeid; -- käimlate või kogumiskaevude jäätmeid; -- raskeid aineid ja esemeid, mis takistavad jäätmete laadimist ja äravedu. 4.6. Punktis 4.5 märgitud jäätmed peab jäätmeomanik transportima iseseisvalt või laskma viia ettenähtud kohtadesse, milleks on: -- ohtlike jäätmete vastuvõtukohad; -- jäätmete vastuvõtukohtades asuvad spetsiaalsed kogumispunktid; -- muud eraldi määratavad vastuvõtukohad, kogumispunktid. 4.7. Kogumisvahendites oleva prügi põletamine on keelatud. 4.8. Kogumisvahenditesse pandud tuhk ei tohi põhjustada tuleohtu. 4.9. Vanametall tuleb anda üle selle kogumisega tegelevale ettevõttele või toimetada jäätmekäitluskohta. 4.10. Ehitus- ja lammutusjäätmed tuleb koguda eraldi ja anda üldprügilasse. 4.11. Kui linnavalitsus on korraldanud eraldikogutavate jäätmete transpordi või leppinud kokku selle korraldamiseks mõne ettevõttega on taaskasutatavate jäätmete transportijal lubatud linnavalitsuse poolt antud tingimustel paigutada oma jäätmekogumisvahendeid kinnistule või linnavalitsusega kooskõlastatud kohtadesse vastavalt eraldi lepingule. Eraldikogutavate jäätmete hulka ei tohi panna jäätmeid, milleks ülesseatud kogumisvahendid pole ette nähtud. Eraldi kogutud jäätmete kasutamise õigus on ainult nende kogujal. 4.12. Jäätmete kogumisvahendi asukoht ja selle ümbrus peavad vastama sanitaarnõuetele. 4.13. Jäätmed, mida ei ole võimalik nende mõõtmete või muu põhjuse tõttu paigutada kogumisvahenditesse, võib asetada ka nende vahetusse lähedusse. 4.14. Kogumisvahendeid, mis ei vasta nõuetele, et tühjendata organiseeritud prügivedamisel. 4.15. Jäätmed, mis võivad põhjustada ohtu tervisele ning keskkonnale või levitavad haisu, tuleb kohe likvideerida jäätmete omaniku poolt. 4.16. Kõik jäätmete omanikud on kohustatud sõlmima jäätmete äraveoks lepingu jäätmekäitlusettevõttega või vedama ise jäätmed üldprügilasse või käitluskohta. 4.17. Lahtises autos või traktorikastis (kärus) jäätmete veol tuleb koorem katta. 5. Jäätmete komposteerimine ja põletamine 5.1. Bioloogiliste jäätmete kompostimisel peab jälgima käesoleva eeskirja lisas nr 1 toodud nõudeid. 5.2. Lubatud on põletada paberi- ja puidujäätmeid. Lahtises tules on lubatud põletada oksi ja risu väikestes kogustes vaikse ilmaga, kõiki tuleohutusnõudeid järgides. Omavoliline jäätmete põletamine väljaspool jäätmeomaniku kasutuses olevat territooriumi on keelatud. Autokummide, plastmasside, õlide põletamine on keelatud. 5.3. Aiamaal tohib sõnnikut laotada ainult sulanud maale ja see ei tohi põhjustada ohtu keskkonnale. Säilitamisel peab olema sõnnik komposteeritud ja kaetud mulla või kilega. Sõnnikukomposti aunade puhul kehtivad samad nõuded, mis esitati jäätmetest valmistatud komposti säilitamisel. Sõnniku, vedelsõnniku, virtsa ja tihendusvedeliku laotamisel põldudele tuleb jälgida üldisi vee ja keskkonna ametkonna veekaitse juhendeid, kuid ka tervisekaitse ametkonna määrusi. Käimla sisu laialilaotamine on keelatud. 6. Vedelate jäätmete käitlemine 6.1. Vedelate jäätmete kogumise kaevud ja püüdurid peavad olema projektidele vastavad ning põhjavee reostuse vältimiseks vettpidavad. Kinnised kaevud peavad olema ventileeritavad. 6.2. Kogumiskaevud, mahutid ja püüdurid tühjendatakse vastavalt nende täitumisele. 6.3. Ligipääs kaevudele, mahutitele ja püüduritele peab olema vaba ja luugid ei tohi olla kinni kaetud. 6.4. Sette- ja kogumiskaevude jäätmed tuleb toimetada puhastusseadmetesse, purgimiskohtadesse (fekaalid, olmereovesi) või selleks ettenähtud käitluskohtadesse. 7. Ohtlikud jäätmed 7.1. Ohtlikud jäätmed tuleb eraldada teistest jäätmetest, vältides segunemist käitlemisel. Ohtlikele jäätmetele peavad olema eraldi suletavad kogumisvahendid. 7.2. Jäätmetekitaja on kohustatud ohtlike jäätmete tekkimisel kinni pidama neile kehtestatud erinõuetest. 7.3. Ohtlikke jäätmeid tohib käidelda vastavat litsentsi omav isik või äriühing. 7.4. Jäätmete omanik vastutab ohtlike jäätmete ohutu hoidmise eest kuni üleandmiseni vastavasse kogumispunkti või ohtlike jäätmete käitluslitsentsi omavale jäätmekäitlusettevõttele. 7.5. Koduses majapidamises tekkinud ohtlikke jäätmeid (patareid, värvid, päevavalguslambid, akud, õlid, õlifiltrid, ravimid) saavad füüsilised isikud ära anda Rapla linnas asuvas vastuvõtupunktis (asukoht Talve 4, Rapla) või vastavat litsentsi omavale jäätmekäitlusettevõttele. 8. Vastutus 8.1. Eeskirja mittetäitmisel võetakse süüdlased tsiviil-, haldus- või kriminaalvastutusele tulenevalt Eesti Vabariigi jäätmeseaduse paragrahvidest 19 ja 191. 8.2. Juriidilise isiku haldusvastutus: 8.2.1. ohtlike jäätmete käitlusnõuete rikkumise eest rahatrahv kuni 20 000 krooni; 8.2.2. muude Eesti Vabariigi jäätmeseaduse nõuete rikkumise eest rahatrahv kuni 10 000 krooni; 8.2.3. juriidilise isiku poolt käesoleva eeskirja punktis 8.2 nimetatud haldusõiguserikkumise asja arutab ja karistuse määrab halduskohtunik; 8.2.4. füüsilised isikud kannavad käesoleva eeskirja nõuete rikkumise eest vastutust haldusõiguserikkumiste seadustiku järgi; 8.2.5. sama rikkumise eest määratakse halduskaristus kas füüsilisele või juriidilisele isikule. 8.3. Jäätmetest põhjustatud keskkonnareostus ja kahjustused likvideeritakse nende tekitaja kulul. 8.4. Kui keskkonnareostajat pole kindlaks teha võimalik, kõrvaldab reostuse maa omanik.