Rapla Linnavolikogu — Rapla linna veevõrgu ja kanalisatsiooni kasutamise eeskirja kinnitamine — RTL, 338, 1383

Võttes aluseks veeseaduse (RT I 1994, 40, 655; 1996, 13, 241; 1998, 2, 47; 61, 987) paragrahvi 3 lõike 2 ja kohaliku omavalitsuse korralduse seaduse (RT I 1993, 37, 558; 1994, 12, 200; 19, 340; 72, 1263; 84, 1475; 1995, 16, 228; 17, 237; 23, 334; 26--28, 355; 59, 1006; 97, 1664; 1996, 36, 738; 37, 739; 40, 773; 48, 942; 89, 1591; 1997, 13, 210; 29, 449 ja 450; 69, 1113; 1998, 28, 356; 59, 941; 61, 984) paragrahvi 6 lõike 1, Rapla Linnavolikogu määrab: Kinnitada Rapla linna veevõrgu ja kanalisatsiooni kasutamise eeskiri (lisatud). Volikogu esimees Tõnu SUSI Kinnitatud Rapla Linnavolikogu 27. veebruari 1998. a määrusega nr 3 Rapla linna veevõrgu ja kanalisatsiooni kasutamise eeskiri I. ÜLDOSA 1. Eeskirja ülesanne Käesoleva eeskirja ülesanne on reguleerida Rapla linna veevarustuse ja kanalisatsiooni kasutamist ning selle aluseks olevaid lepingulisi suhteid. 2. Teeninduspiirkond Teenuse osutaja (edaspidi ettevõte) teeninduspiirkonda kuuluvad abonendid, kes on ühendatud Rapla linna omanduses oleva üldkasutatava veevõrgu ja kanalisatsioonisüsteemiga ning kellel on ettevõttega sõlmitud vastav abonentleping. 3. Mõisted Linna veevõrk ja kanalisatsioon -- üldkasutatav, Rapla linna territooriumil olev ehitiste ja seadmete kompleks vee ammutamiseks loodusest, selle puhastamiseks ja tarbijale edastamiseks, linna heitvee ärajuhtimiseks ja puhastamiseks. Abonent -- juriidiline või füüsiline isik, kelle omandusse kuulub või kelle halduses on linna veevõrgu ja kanalisatsiooniga ühendatud vee- või kanalisatsioonitorustikud ning kes on sõlminud ettevõttega abonentlepingu. Allabonent -- juriidiline või füüsiline isik, kes kasutab veevõrgu- ja kanalisatsiooniteenuseid abonendi vahendusel vastavalt nendevahelisele kokkuleppele. Peatoru -- ettevõtte valduses (omanduses) olev veevõrgu- või kanalisatsioonitorustik, millest abonente veega varustatakse või kuhu juhitakse abonentide heitvesi. Ühendustoru -- toru, mis ühendab peatoru kinnistu veetoruga. Ühendustoru juurde kuuluvad ja tema piirideks on ühelt poolt ühenduskraan peatorul (kui on paigaldatud) ja teiselt poolt ühenduskraan abonendi eraldamiseks. Ühenduskraan -- sulgemisseade abonendi eraldamiseks peatorust, võimalikult kinnistu piiri lähedal. Kinnistu või abonendi veetoru -- toru ühenduskraani ja veemõõdusõlme vahel, viimane kaasa arvatud. Veemõõdusõlm -- kinnistu või abonendi veetoru osa, millel asub veearvesti koos juurdekuuluva armatuuriga abonendi veekulu mõõtmiseks. Abonendi veevõrk -- kinnistul või abonendi krundil asuv torustik pärast veemõõdusõlme. Kontrollkaev -- kanalisatsioonikaev, mille kaudu toimub abonendi heitvee olemasolu visuaalne kontrollimine ning heitveeproovide võtmine nende edasiseks laboratoorseks analüüsimiseks. Kinnistu või abonendi kanalisatsioonitoru -- kanalisatsioonitoru peatorust kuni kinnistu või abonendi kontrollkaevuni, viimane kaasa arvatud. Abonendi kanalisatsioonivõrk -- kinnistul või abonendi krundil asuv kanalisatsioonivõrk alates kinnistu või abonendi kontrollkaevust. Ühenduspunkt -- koht, kus kinnistu või abonendi torustik ühendatakse ühendustoruga. Üldjuhul on ühenduspunkt piiriks kinnistu või abonendi ja ettevõtte torustiku vahel ning see määratletakse piiritlusaktiga. 4. Teeninduspiiri määratlemine Piiri veevõrgu- ja kanalisatsioonirajatistel, mille hoolduse ja seisukorra eest vastutab kas ettevõte või abonent, määrab üldjuhul omandi kuuluvus. Omandi eralduspiiriks on üldjuhul krundi piir (kui ettevõttega ei ole kokku lepitud teisiti): veevõrgul peakraan ühendustorustikul (kuulub ettevõttele); esimene kanalisatsiooni kontrollkaev väljaspool kinnistu piiri kanalisatsioonitorul (kuulub ettevõttele), selle puudumisel ühenduskoht peatorul. Piiritluspunktid märgitakse ettevõtte ja abonendi vahelise lepingu lahutamatuks osaks oleval piiritlusaktil. 5. Vee kvaliteet Ettevõte peab tagama kehtivatele riiklikele normidele vastava joogivee kvaliteedi linna veevõrgus. 6. Joogivee kasutamine 1) Linna veevõrgu vesi on mõeldud olmevajaduste rahuldamiseks ning tulekahjude kustutamiseks. 2) Joogivett võib tehnoloogilises protsessis kasutada ainult ettevõtte nõusolekul. Tööstustootmises kasutatavale joogiveele võib kehtestada piirkoguse ja kasutusreþiimi, mis on fikseeritud abonentlepingus. 7. Kanalisatsiooni kasutamine 1) Linna kanalisatsioonivõrk on mõeldud olmereovee ja viimasele lähedaste reostusnäitajatega heitvee vastuvõtmiseks. 2) Olmereoveest oluliselt erinevate näitajatega heitvee vastuvõtmine linna kanalisatsioonivõrku võib toimuda ainult ettevõte nõusolekul, seejuures kehtestatakse vastuvõetavale heitveele reostusnäitajate lubatavad piirväärtused ja muud vastuvõtutingimused kooskõlastatult Rapla Linnavalitsusega. 8. Veevarustuse ja kanalisatsiooniteenuste osutamine 1) Vee müümine abonentidele ja heitvee ärajuhtimine abonendilt toimub lepingu alusel. Allabonendid suhtlevad vee kasutamise ja ärajuhtimise osas abonendiga. 2) Abonendi veekulu või ärajuhitava heitvee koguse, samuti reostuse hulga ja kontsentratsiooni suurendamine ärajuhitavas heitvees üle kokkulepitud määra, kinnistu (abonendi) veetoru ja veemõõdusõlme muutmine ning allabonentide juurdelülitamine võib toimuda ainult ettevõte nõusolekul ja tehniliste tingimuste alusel. 9. Veevarustuse ja kanalisatsiooniteenuste hinnad 1) Vee hind ja heitvee ärajuhtimise ning puhastamise hind kehtestatakse vastavalt seadusele, selle puudumisel vastavalt Rapla Linnavolikogu poolt kinnitatud hindadele. 2) Ettevõtte teenustööde hinnad kehtestab ettevõte. II. RAPLA LINNA VEEVÕRGU JA KANALISATSIOONIGA LIITUMINE 10. Taotluse esitamine Juriidiline või füüsiline isik, kes soovib liituda linna veevõrgu ja kanalisatsiooniga, peab esitama ettevõttele vormikohase avalduse koos lähteandmetega (andmed olemasoleva ja kavandatava hoonestuse kohta, üldine veevajadus ööpäevas, maksimaalne veevajadus tunnis, eemaldatava heitvee kogus ja koostis). 11. Taotluse läbivaatamine 1) Ettevõte vaatab avalduse läbi 15 päeva jooksul arvates selle laekumisest ja annab oma otsuse. Liitumisega soostumisel väljastatakse taotlejale tehnilised tingimused. 2) Ettevõte võib anda taotlejale eitava vastuse, kui vett ei soovita kasutada olmevajadusteks või heitvee reostusnäitajad erinevad oluliselt olmereovee omadest. 12. Tehnilised tingimused Linna veevõrgu ja kanalisatsiooniga liitumise tehnilistes tingimustes näidatakse ära: ühenduspunktid koos peatoru läbimõõdu ja muude andmetega; projektdokumentatsiooni kooskõlastamise kord; tehnilised erinõuded; ettevõtte poolt arvutatud liitumismaksu suurus; tehniliste tingimuste kehtivuse aeg. Tehniliste tingimuste koostamise eest võetakse tasu ettevõtte hinnakirja alusel. Tehnilistest tingimustest mittekinnipidamisel võib ettevõte keelduda taotleja liitmisest linna veevärgi ja kanalisatsioonivõrguga. 13. Liitumisprojekti koostamine ja kooskõlastamine 1) Liitumisprojekti koostab ettevõtte tehniliste tingimuste alusel vastavat kutseõigust omav projekteerija. Projekteerija vastutab projekti vastavuse eest ehitusnormile, eeskirjale ning muude normatiivsete dokumentide nõuetele. 2) Linna veevõrgu ja kanalisatsiooniga liitumisprojekt peab sisaldama (kui tehnilistes tingimustes ei ole nõutud teisiti): kinnistu (krundi) üldplaani koos kõigi olemasolevate ja projekteeritavate tehnovõrkude äranäitamisega; projekteeritavate vee- ja kanalisatsioonitorustike pikiprofiile koos ehitusgeoloogia ja ristuvate tehnovõrkude äranäitamisega; veemõõdusõlme ning vee- ja kanalisatsiooniühenduste tööjooniseid; vee survetõsteseadmete ja lokaalsete heitveepuhastite jooniseid; seletuskirja koos veetarbimiste andmete, heitveekoguste ja reostusnäitajate äratoomisega, samuti kanalisatsiooniuputuste vältimise abinõudega. 3) Lihtsate objektide (näit individuaalelamu) korral võib liitumisprojekt sisaldada kokkuleppel ettevõttega vähem andmeid. 4) Suurtarbijatelt võib ettevõte nõuda kogu kinnistu vee- ja kanalisatsiooniprojekti. 5) Liitumisprojekt tuleb esitada ettevõttele kooskõlastamiseks kahes eksemplaris, kusjuures pärast kooskõlastamist jääb üks eksemplar ettevõttele. 14. Muudatused liitumisprojektis Kõik liitumisprojekti muudatused, samuti ehituse ajal tekkinud kõrvalekaldumised projektist tuleb kooskõlastada ettevõttega. 15. Tehniliste tingimuste pikendamine Tehniliste tingimuste pikendamine on kohustuslik, kui tehniliste tingimuste kehtivusaja jooksul ei lõpetatud veevärgi ja kanalisatsioonivõrgu ehitustöid. Tehniliste tingimuste pikendamisel on ettevõttel õigus esitada täiendavaid nõudeid. 16. Kinnistu (abonendi) vee- ja kanalisatsioonitorustiku vastuvõtmine Kinnistu (abonendi) vee- ja kanalisatsioonitorustikud ning -rajatised esitatakse ettevõttele enne kasutuselevõtmist käikuandmise loa saamiseks ülevaatamiseks koos alljärgneva dokumentatsiooniga: torude, seadmete, konstruktsioonide sertifikaadid ja passid või neid asendavad dokumendid; aktid torustike ja rajatiste katsetamise kohta; veetorustike ja -rajatiste sanitaartöötluse aktid; tehnovõrkude teostusjoonised; aktid korrosioonivastaste tööde tegemise kohta. Ettevõttel on õigus osaleda kõikide desinfitseerimiste ja katsetuste juures. 17. Kinnistu (abonendi) vee- ja kanalisatsioonivõrgu peatoruga ühenduste ehitamise ja vastuvõtmise kord 1) Kinnistu (abonendi) sisselõiked või ühendused ettevõtte valduses olevate linna vee- ja kanalisatsioonivõrkudesse tehakse liituja (abonendi) kulul pärast liitumistasu maksmist. 2) Üldjuhul teeb vee- ja kanalisatsiooniühendused ehitaja, kuid ettevõtte esindaja tehnilise järelevalve all ja ettevõttega kooskõlastatud tähtaegadel. 3) Pärast ühenduste tegemist vormistab ettevõte õiendi ühenduste käikuandmise kohta. Ühendustoru antakse tasuta ettevõtte omandusse. 4) Vett võib hakata kasutama ja heitvett ära juhtima pärast arvesti paigaldamist ja taotleja (liituja) abonendiks vormistamist. Ettevõte sõlmib taotlejaga (liitujaga) abonentlepingu pärast kinnistu vee- ja kanalisatsioonivõrgu ning ühenduste käikuandmist ettevõtte poolt väljastatud lubade ja õiendite alusel. 5) Ettevõtte loal võib käikuantud kinnistu (abonendi) vee- ja kanalisatsioonivõrku kasutada kinnistul asuva ehitusobjekti ajutiseks veega varustamiseks ajutise abonentlepingu alusel. 6) Tehnoloogiliste seadmete, samuti rõhutõsteseadmete ühendamine linna vee- ja kanalisatsioonivõrku võib toimuda ettevõtte loal. 18. Keelatud ühendused 1) Keelatud on linna veevõrku ühendatud abonendi veevõrgu ühendamine teiste veevarustussüsteemidega. 2) Keelatud on veetorustiku vahetu ühendamine kanalisatsioonitorustike ja -kaevudega, samuti igasuguste vedelike reservuaaridega (v.a joogivee reservuaarid). 3) Tehnoloogiliste seadmete, sealhulgas keskkütte-, soojaveesüsteemide ja rõhutõsteseadmete ühendamine linna veevõrguga võib toimuda ettevõtte loal. 4) Linna kanalisatsioonivõrguga ei tohi ühendada sademe- ja drenaaþiveetorustikke, kui ei ole selleks saadud ettevõtte luba, kus määratakse ära ka vastuvõetud vee eest tasumise kord. Keelatud ühenduse ilmsikstulekul võib ettevõte vee andmise kinnistule (abonendile) katkestada kuni puuduse kõrvaldamiseni. 19. Omavolilised ühendused 1) Omavoliliseks ühenduseks loetakse: ühendust linna vee- ja kanalisatsioonivõrguga, mis on tehtud ettevõtte loata; kinnistu (abonendi) vee- ja kanalisatsioonitoru ümberehitust ilma ettevõtte loata; ettevõtte poolt paigaldatud armatuuri- ja veemõõtja taatlusplommide omavolilist eemaldamist. 2) Ilmsiks tulnud omavoliline ühendus kuulub kohe ettevõtte poolt sulgemisele. 3) Omavolilise ühenduse ilmsikstulekul koostab ettevõte akti ning peatab vee andmise ja heitvee vastuvõtmise. 20. Ajutised torustikud 1) Ettevõte võib lubada ajutist vee- ja kanalisatsioonikasutust ehitusteks, ajutiseks kaubanduseks, tänavate ja parkide kastmiseks ning teisteks sellisteks juhtudeks. 2) Ajutisi vee- ja kanalisatsioonitorustikke on lubatud paigaldada ainult ettevõtte poolt antud tingimustel, kusjuures ühendus võib olla nii linna vee- või kanalisatsioonivõrguga kui ka mõne teise abonendi vee- või kanalisatsioonivõrguga. Viimasel juhul on vajalik ka abonendi nõusolek. 3) Ajutiste veetorustike ühendamine tuletõrjehüdrantide ja tänavakastmiskraanidega ei tohi takistada viimaste sihtotstarbelist kasutamist. 4) Ajutiste vee- ja kanalisatsioonitorustike ehitamine, hooldus ja likvideerimine toimub loataotlejate kulul. III. VEEMÕÕDUSÕLM 21. Üldnõuded Linna veevõrgust vett tarbiv abonent peab olema varustatud veearvestiga. Kinnistu (krundi) piirides tarbitav vesi peab minema üldjuhul ühe veemõõdusõlme kaudu. Enam kui ühe veemõõdusõlme rajamine kinnistule linna veevõrgust vee võtmiseks võib toimuda erandina ja ainult ettevõtte loaga. Ettevõte võib lubada ajutisi veetorustikke ka ilma veearvestita. 22. Veemõõdusõlme ruum 1) Üldjuhul peab veemõõdusõlm asuma hoones kohe välisseina taga võimalikult peakraani lähedal kuivas ja valgustatavas ruumis, kus temperatuur ei lange alla +4 oC. Kui hoones ei leidu veemõõdusõlmele sobivat ruumi, siis võib ettevõtte juhiste kohaselt paigaldada veemõõdusõlme mõnda teise sobivasse ruumi. 2) Veemõõdusõlme ruum tuleb hoida korras ning juurdepääs veearvestile peab olema vaba. 3) Kõrvaliste isikute juurdepääs veearvestile peab olema välistatud. 23. Veearvesti valik Veearvesti tüüp ja tingava valitakse vastavuses läbivooluga ning kooskõlastatakse ettevõttega. Veearvesti peab vastama Eesti Vabariigis kehtivatele standarditele. 24. Veearvesti paigaldamine 1) Veearvesti paigaldab ettevõte või vastavat tegevuslitsentsi omav ehitaja pärast ühenduse käikuandmise vormistamist ja veemõõdusõlme ruumi väljaehitamist. 2) Paigaldatav veearvesti peab olema nõuetekohaselt taadeldud ja plommitud. 3) Paigaldatud veearvesti ja paralleeltoru sulgur fikseeritakse ettevõtte plommidega. 4) Veearvestite ja veemõõdusõlme plommide säilimise eest vastutab abonent. Kõik veearvesti rikkumise või kaotsiminekuga seotud kulud kannab abonent. 5) Veearvesti paigaldamise kulud kannab omanik (abonent). 25. Veearvesti taatlemine ja remont 1) Veearvesti taatlemist ja remonti korraldab ettevõte vastavalt abonendiga sõlmitud abonentlepingule, arvestades kehtivat taatlemise sagedust. 2) Abonent võib kirjaliku avalduse alusel nõuda veearvesti kontrollimist enne taatlustähtaega. Kui taatlemisel selgub, et veearvesti töötab õigesti, kannab kulud abonent, vastasel juhul ettevõte. 3) Ebaõigesti näitav veearvesti parandatakse või asendatakse uuega ning sellega seotud kulud kannab arvesti omanik. Remondiks kõlbmatu arvesti tagastatakse omanikule. 4) Veearvesti taatlemise ajaks paigaldab ettevõte oma veearvesti. IV. ABONENDILE MÜÜDAVA VEE ARVESTUS 26. Üldeeskiri Abonendile antud veehulk arvestatakse veearvesti näitude järgi kuupmeetrites. Veearvesti näitude registreerimise korra ja sageduse määrab ettevõte abonentlepingus, kusjuures näitude registreerimine ei või toimuda harvemini kui üks kord kvartalis. 27. Vee hulga arvestus arvesti rikke korral Veearvesti rikke korral, kui abonent pole rikkes süüdi, arvestatakse tarbitud veehulk rikke avastamisele eelnenud mõõteperioodi kolme kuu keskmise tarbimise järgi. 28. Veearvestita abonentide tarbitud vee hulga määramine Veearvesti puudumisel arvestatakse abonendi tarbitud veehulk kehtestatud kulunormide alusel, võttes arvesse kalendripäevade arvu vaadeldaval perioodil. Abonent on kohustatud teatama ettevõttele elanike, rentnike, allabonentide, tootmise jne kohta andmed, mis on vajalikud vee tarbimise arvestuseks kulunormide järgi. Kui abonent on esitanud valeandmeid, on ettevõttel õigus teha veekulu ümberarvestus kogu valeandmetega hõlmatud aja eest. 29. Tulekahju kustutamiseks kasutatud vee arvestus Tulekahju kustutamiseks ja samuti tuletõrjeõppustel kasutatud vee eest tasu ei võeta. Nimetatud otstarbel kulutatud veekoguse kohta peab arvestust Raplamaa Päästeamet, kes esitab igakuiselt ettevõttele andmed kasutatud veekoguste kohta. 30. Registreerimata veetarvituse arvestus 1) Omavoliliste ühenduste (punkti 19 lõige 1) kaudu ebaseaduslikult tarbitud vee hulk arvestatakse ühenduse läbilaskevõime järgi ettevõtte tehnilise arvestuse alusel (baasandmed: läbivoolukiirus = 1 m/s ja surve = 2,2 kg/cm2). Seejuures algab arvestuse aeg ühenduse tegemise päevast ja lõpeb ühenduse sulgemise päevaga. Kui ühenduse tegemise aega ei suudeta tuvastada, siis loetakse alguseks jooksva kalendriaasta algus. Veemõõdusõlme rikutud plommide avastamise korral loetakse ebaseadusliku tarbimise ajaks aeg viimasest veemõõtja kontrollimisest kuni plommide rikkumise avastamiseni. 2) Tuletõrjehüdrantidest omavolilise veevõtu korral arvestatakse tarbitud veehulk hüdrandi läbilaskevõime järgi ettevõtte tehnilise arvestuse alusel. Kui tuletõrjehüdrandist omavolilise veevõtu algust ei ole võimalik määrata, loetakse kasutusajaks üks kuu. Tuletõrjehüdrandist tulekahju kustutamiseks vee võtmist ükskõik kelle poolt ei loeta omavoliliseks veevõtuks. 3) Kinnistu (abonendi) veetorul ja veearvestita abonendi kinnistul (krundil) nähtavate veelekete avastamisel lõpetab ettevõte vee andmise kuni lekke kõrvaldamiseni. Lekke läbi kaotsi läinud vee hulk arvestatakse lekkiva toru läbilaskevõime järgi ettevõtte tehnilise arvestuse alusel. V. HEITVEE VASTUVÕTUTINGIMUSED LINNA KANALISATSIOONIVÕRKU 31. Üldeeskiri Linna kanalisatsioonivõrku on lubatud juhtida ainult sellist heitvett, mis ei häiri kanalisatsioonivõrgu ja -rajatiste tööreþiimi, ei kahjusta torustikke ja rajatisi ning on puhastusseadmetes puhastatav. 32. Üldkeeld 1) Kanalisatsioonivõrku on keelatud juhtida heitvett, mis sisaldab: põlemis- ja plahvatusohtlikke aineid; kanalisatsioonirajatisi kahjustavaid aineid; torustikele kleepuvaid või ummistusi tekitavaid aineid; inimorganismile ja keskkonnale ohtlikke mürkaineid; radioaktiivseid aineid; keskkonnaohtlikku bakterioloogilist reostust; biopuhastusele toksiliselt mõjuvaid aineid; bioloogiliselt raskesti lagundatavaid keskkonnaohtlikke aineid. Lisaks on keelatud ühiskanalisatsiooni juhtida heitvett kõrgema temperatuuriga kui +40 oC ja mille pH on väiksem kui 6,0 ja suurem kui 9,0. 2) Kanalisatsioonivõrgu torustikes on keelatud tekitada sisselaskudega nii hüdraulilisi kui ka reostuslikke löökkoormusi. 3) Kanalisatsioonivõrku on keelatud lasta olmeprügi, ehitusprahti, tööstusjäätmeid, lokaalsetest puhastusseadmetest kogutud jäätmeid jms. Jäätmeveski, kui selle jäätmed suunatakse linna kanalisatsioonivõrku, võib monteerida vaid ettevõtte eriloal. 4) Kanalisatsioonivõrku on keelatud juhtida saasteaineid, mille kohta puudub kanalisatsioonivõrgus kinnitatud piirväärtus või mille kohta ei ole abonent oma taotluse alusel saanud ettevõtte vastuvõtutingimusi. 5) Kanalisatsioonivõrku ei tohi juhtida tinglikult puhast heitvett, sademe- ja drenaaþivett, kui see ei ole kooskõlastatud ettevõttega. 33. Lubatud piirkonsentratsioonide kehtestamine Linna kanalisatsioonivõrku juhitava heitvee saastenäitajate piirkonsentratsioonid konkreetsetele saasteainetele kehtestab ettevõte kooskõlastatult Rapla Linnavalitsusega, lähtudes kanalisatsioonirajatiste kaitsest ja väljalasketingimuste tagamisest suublas. Seejuures arvestatakse: puhastusseadmete olemasolu ja koosseisu; saasteainete mõju puhastusprotsessile ja kanalisatsioonirajatistele; kanalisatsioonivõrgu teeninduspersonali ohutute töötingimuste tagamist; keskkonna- ja tervisekaitseteenistuste poolt kehtestatud täiendavaid nõudeid. 34. Eelpuhastuse nõue 1) Kui abonendi heitvesi ei vasta eeltoodud nõuetele (vt punkti 32), tuleb abonendil heitvesi enne kanalisatsioonivõrku juhtimist lokaalsetes puhastusseadmetes nõutava tasemeni puhastada. 2) Reostuskoormuse suure ebaühtluse korral tuleb abonendil ehitada reostuskoormuse ühtlustamiseks vahemahuti (keskendi). 3) Abonent on kohustatud hooldama ja hoidma oma lokaalsed puhastid töökorras. 4) Ettevõttel on õigus kontrollida abonendile kuuluvate puhastite, kanalisatsiooni- ja joogiveepumplate tööd. VI. ÄRAJUHITAVA HEITVEE ARVESTUS 35. Heitvee vooluhulga arvestus 1) Abonendilt linna kanalisatsioonivõrku ärajuhitava heitvee kogus arvestatakse üldjuhul võrdseks veevõrgust tarbitud veekogusega või mõõdetakse eraldi. 2) Kui tarbitava vee ja ärajuhitava heitvee kogused on tarbimise iseloomust tulenevalt oluliselt erinevad, võib abonent taotleda ettevõtte poolt heitvee koguse ümberarvestamist. 3) Abonent, kes saab osa või kogu vee muudest veevõtukohtadest, on kohustatud ettevõtte poolt lepingus määratud tähtaegadel esitama viimasele põhjendatud veekulu arvestused ja muud andmed, mis on vajalikud linna kanalisatsioonivõrku juhitud heitveekoguste kindlaksmääramiseks. Kui eespool toodud abonendid ei esita vajalikke andmeid, on ettevõttel õigus kuni andmete saamiseni arvestada nende abonentide heitvee ärajuhtimist ühendustoru maksimaalse läbilaskevõime järgi ettevõtte tehnilise arvestuse alusel. 36. Sademevee koguse arvestus Abonendi sademevee kogus arvestatakse statistiliste andmete alusel või mõõdetakse. Statistiliste andmete või mõõtmistulemuste puudumisel võetakse normiks 0,35 m3 ruutmeetri kohta aastas katuste, kõvakattega tänavate ja väljakute pinnalt, kust toimub äravool kanalisatsiooni. 37. Drenaaþivee hulga arvestus Drenaaþivee hulk arvestatakse ettevõtte tehnilise arvestuse alusel või mõõdetakse. 38. Registreerimata kanalisatsioonikasutuse heitvee koguse arvestus Omavoliliste, registreerimata kanalisatsiooniühenduste kaudu ärajuhitud heitvee kogus arvestatakse lähtudes kanalisatsiooniühenduse maksimaalsest läbilaskevõimest ettevõtte tehnilise arvestuse alusel, lähtudes punktis 30 toodud arvestustähtaegadest. 39. Heitvee reostuse määramine 1) Abonendi poolt linna kanalisatsioonivõrku juhitava heitvee reostus määratakse ettevõtte poolt regulaarselt või pisteliselt võetavate heitveeproovide alusel kooskõlas Eesti Vabariigi seadusandlusega. Olmereoveest või viimasele ligilähedase ja madalama reostusastmega heitveest regulaarseid proove üldjuhul ei võeta. 2) Proovivõtukohad (kontrollkaevud) määratakse ettevõtte poolt ja fikseeritakse dokumentaalselt lepingus. Sobiva proovivõtukoha puudumisel peab abonent selle välja ehitama ettevõtte ettekirjutuse kohaselt. Kui abonendil on mitu väljalasku kanalisatsioonivõrku, siis määratakse igale väljalasule eraldi proovivõtukoht. 3) Regulaarse proovivõtu sageduse, kuid mitte harvemini kui üks kord kvartalis, ja võimalikud proovivõtu eritingimused ning määratavad reostusnäitajad sõltuvalt reostuse iseloomust määrab ettevõte. 4) Proovi võtab ja reostusastme määrab kehtivas korras selleks atesteeritud ettevõtte töötaja või selleks volitatud laboratoorium. Proovi võtmine toimub abonendi esindaja või kohaliku keskkonnakaitseameti esindaja juuresolekul. 5) Reostusastet iseloomustava proovi saamiseks on ettevõttel õigus eelnevalt tutvuda abonendi tootmistehnoloogiaga, vee- ja kanalisatsioonisüsteemiga ning lokaalsete puhastitega. Seejuures lasub abonendil kõigi tema heitveega ärajuhitavate reoainete ja tema kinnistul kasutatavate või hoitavate ainete, mille kohta on kehtestatud kanalisatsioonivõrku juhtimise keeld, ettevõttele teatavakstegemise kohustus. 6) Proovide võtmine ja reostusastmete määramine toimub ettevõtte kulul. Abonendil on õigus omal kulul nõuda täiendavate proovide võtmist ja reostusastme määramist. 40. Heitvee ärajuhtimise ja puhastamise tasu määramine 1) Abonendi poolt linna kanalisatsioonivõrku juhitava heitvee hinna aluseks on abonendi heitveest võetud proovide laboratoorse analüüsiga määratud reostusnäitajad. 2) Hind kehtib alates kalendrikuust, millal proov võeti, kuni järgmise proovivõtukuuni. Kui kalendrikuu jooksul võeti rohkem kui üks proov, võetakse sellel kuul hinna määramisel aluseks proovide keskmised reostusnäitajad. Järgnevatel kuudel kuni proovivõtukuuni on aluseks viimase proovi reostusnäitajad. 3) Hinna suurendamine reostusnäitajate kehtestatud piirväärtuste ületamise eest toimub siis, kui abonendi heitvee reostus kanalisatsioonivõrku juhtimisel ükskõik millisel ajahetkel ületas kehtestatud piirväärtust. Kõrgendatud hind kehtib alates kuust, millal piirväärtuse ületamine registreeriti, kuni järgmise proovivõtu kalendrikuuni. Antud punkti võidakse ettevõtte poolt mitte rakendada abonendi avariilise või lühiajalise reostuse puhul, kui viivitamatult võeti tarvitusele meetmed reostusastme alandamiseks ning abonent järgis eeskirja (punkti 58 lõige 1) nõudeid. Viimane ei välista sanktsioonide rakendamist vastavuses eeskirjaga (punkti 58 lõige 4). 4) Kui abonendil on mitu väljalasku kanalisatsioonivõrku, siis kehtestatakse hind suurimate reostusnäitajatega väljalasu vastavate näitajate alusel. Kui abonendil on kaks või enam eraldatud veevarustuse ja eraldi veearvestusega ja ka eraldatud kanalisatsiooniga süsteemi või eraldi asuvad kanalisatsioonilasud on varustatud mõõteseadmetega, siis on võimalik abonendi soovil väljalaskudele kehtestada hinnad eraldi. VII. ARVLEMINE ABONENTIDEGA VEE KASUTAMISE JA HEITVEE ÄRAJUHTIMISE NING PUHASTAMISE EEST 41. Makse alus Arveldus abonentidega neile müüdud vee ja linna kanalisatsioonivõrku vastuvõetud heitvee eest toimub Rapla Linnavolikogu kinnitatud hindade ja käesoleva eeskirja alusel. 42. Arvelduste vorm ja sagedus Arveldused vee ja heitvee eest toimuvad ettevõtte kehtestatud korra alusel. 43. Makse tasumise tähtaeg 1) Arve saanud abonent on kohustatud tasuma ettevõttele arvel näidatud ajaks. 2) Makseraamatuga maksmisel tuleb tasuda makseraamatus näidatud tähtaegadeks. 44. Viivis Viivise arvestus toimub vastavalt ettevõtte ja abonendi vahel sõlmitud lepingule. 45. Pretensioonide esitamine Pretensioonid arvete õigsuse osas (arvutamine, reostuse järgi tarifitseerimine jne) tuleb esitada ettevõttele kümne päeva jooksul arvates maksenõude kättesaamise päevast. Pretensiooni esitamine ei peata tasumist maksenõudel näidatud summas ja tähtajal. 46. Pretensioonide läbivaatamine Pretensioonid vaadatakse ettevõttes läbi kümne päeva jooksul nende kättesaamise päevast alates. Kui need osutuvad põhjendatuks, siis arvestatakse ülemäärane summa järgneva makse katteks ette. Pretensioonide läbivaatamise tulemused teatatakse abonendile kirjalikult. 47. Maksenõuete kord ebaseadusliku veetarvituse korral Omavolilise ühenduse või muu reglementeerimata veetarvituse ilmsikstulekul esitab ettevõte eeskirja (punkti 19 lõige 3) kohase akti alusel maksenõude tasumiseks vee tarbimise või heitvee ärajuhtimise ja puhastamise eest. 48. Maksenõuete täitmata jätmine Maksenõuete täitmata jätmisel on ettevõttel õigus: katkestada abonendile vee andmine ja heitvee vastuvõtmine; esitada hagi kohtusse tasumata summa sissenõudmiseks. VIII. VEE ANDMISE JA HEITVEE VASTUVÕTU KATKESTAMISE KORD 49. Üldnõuded Vee andmine ja heitvee vastuvõtmine toimub pidevalt, kui abonendiga sõlmitud lepingus pole ette nähtud teisiti. Vee andmise ja heitvee vastuvõtu katkestamine või piiramine on lubatud üksnes käesolevas eeskirjas ettenähtud juhtudel. 50. Vee andmise katkestamine või piiramine 1) Ettevõttel on õigus eelnevalt ette teatamata katkestada täielikult või osaliselt vee andmine abonentidele: loodusõnnetuste korral; energiavarustuse katkemisel; veevõrgu või kanalisatsioonirajatiste avarii korral; vajadusel suurendada vee andmist tulekahjukohtadele. Kui veetorustiku avarii likvideerimine kestab kauem kui kümme tundi, peab ettevõte kindlustama veevõrgust väljalülitatud elumajade elanikud ajutise veevõtu võimalusega tasuta. 2) Veeandmise ajutine katkestamine eelteatega: ettevõttel on õigus ajutiselt katkestada vee andmine või piirata seda, kui see on vältimatu veevõrgu või kanalisatsiooniseadmete ja -torustike remondiks ning ka ühendustööde tegemiseks. Ettevõte on kohustatud informeerima abonente eelseisvast vee andmise katkestamisest vähemalt kaks päeva ette kohalikus ajalehes või muul viisil. Juhul kui veekatkestus ületab 36 tundi, peab ettevõte kindlustama abonendid ajutise veevõtu võimalusega. 51. Heitvee vastuvõtu katkestamine või piiramine Ettevõttel on õigus katkestada heitvee vastuvõtt linna kanalisatsioonivõrku osaliselt või täielikult järgnevatel juhtudel: loodusõnnetuste korral; energiavarustuse katkemisel; kanalisatsioonirajatiste avarii korral; kanalisatsiooniseadmete ja -torustike remondiks, teatades sellest abonentidele kolm päeva ette. 52. Vee andmise ja heitvee vastuvõtu peatamise õigus 1) Ettevõttel on õigus eelneva kirjaliku hoiatuse alusel peatada abonendile vee andmine või temalt heitvee vastuvõtmine kas täielikult või osaliselt: kui abonent on viivitanud oma maksukohustuse tasumisega üle ühe kuu alates maksenõude esitamisest; kui abonent ei võimalda ettevõtte esindajal järele vaadata veemõõdusõlme, abonendi vee- ja kanalisatsioonivõrke, abonendi veeseadmeid ja -rajatisi, kontrollida veearvestit ja selle näite, panna plomme; ettevõtte poolt tehtud käesolevast eeskirjast tulenevate ettekirjutuste mittetäitmisel; vee tarbimise piirkoguste ületamisel või heitvee vastuvõtu tingimuste mittetäitmisel. 2) Ettevõttel on õigus ette teatamata katkestada vee andmine või lõpetada heitvee vastuvõtt: kui tuleb ilmsiks omavoliline ühendus linna veevõrgu või kanalisatsioonisüsteemiga; abonendi tegevus või tema seadmete tehniline seisukord kätkeb ohtu linna veevõrgule ja kanalisatsioonisüsteemile või teistele abonentidele; lekete ilmnemisel abonendile kuuluvatest vee- ja kanalisatsioonitorudest, samuti veearvestita abonendi majavõrgust. Vee andmist ja heitvee vastuvõttu jätkatakse pärast peatamispõhjuste likvideerimist ja kalkuleeritud katkestuskulude tasumist ettevõttele. IX. ETTEVÕTTE JA ABONENTIDE KOHUSTUSED JA VASTUTUS 53. Ettevõtte kohustused ja õigused 1) Ettevõte peab tagama abonentide varustamise kvaliteetse veega ja heitvee ärajuhtimise vastavalt kahepoolsele lepingule ja käesolevale eeskirjale, kusjuures ettevõte: võib teostada kontrolli abonentide veevõrgu- ja kanalisatsioonirajatiste, -võrkude, -seadmete seisukorra ja hoolduse ning abonendi vee kasutuse ja heitvee ärajuhtimise üle; teeb ettekirjutusi puuduste kõrvaldamiseks ja annab konsultatsiooni hoolduse korraldamiseks. 2) Ettevõte ei tohi avalikustada teavet abonendi või tema kinnistu (krundi) kohta, mis ei ole seotud veevõrgu ja kanalisatsioonirajatiste kasutamise korra rikkumistega või ohuga linna veevõrgule ja kanalisatsioonisüsteemile. 54. Abonendi kohustused ja õigused 1) Abonendil on õigus nõuda ettevõttelt nendevahelisest lepingust ja käesolevast eeskirjast tulenevate kõigi kohustuste täitmist. 2) Abonent on kohustatud tagama oma veevõrgu ja kanalisatsioonivõrkude, rajatiste ja seadmete nõuetekohase korrasoleku. 3) Abonent on kohustatud tagama töötõendit esitavaile ettevõtte esindajaile vaba juurdepääsu kõikidele vee- ja kanalisatsioonitorustikele, santehnilistele rajatistele ning seadmetele, mis asuvad abonendi kinnistul. 4) Abonent on kohustatud tagama tema kinnistul olevate linna veevõrgu ja kanalisatsioonivõrkude ning seadmete nõuetekohase kaitse ning ettevõtte poolt pandud plommide puutumatuse. Abonent ei tohi nende kohale jäävale maale püstitada rajatisi, istutada puid ega ladustada materjale ilma ettevõtte nõusolekuta. 5) Abonent on kohustatud viivitamatult teatama ettevõttele kõigist tema kinnistul asetleidnud veevõrgu- ja kanalisatsiooniavariidest, mis võivad ohustada linna veevõrku või kanalisatsioonisüsteemi. 6) Abonent vastutab tema hoole alla antud ettevõtte plommide, tähiste ja seadmete säilimise eest ning on kohustatud kohe teatama ettevõttele nende kadumisest või rikkumisest. 7) Abonent peab hoidma lume- ja jäävabad tema hooldusalusel territooriumil olevad tuletõrjehüdrantide ja kinnistu peakraani kaaned (kaped). 55. Veevõtupunktide omanike kohustused Elanike ühiskasutatavate veevõtupunktide omanikud on kohustatud: võimaldama elanikel veevõtupunkte kasutada; tagama veevõtupunktide korrasoleku ja sanitaarnõuete täitmise; hoidma korras restkaevud ja äravoolud ning veevõtupunktide juurdepääsud; mitte lubama ühendada kraani külge torusid ja voolikuid. 56. Tuletõrjehüdrantidelt ja sulgarmatuurilt plommide mahavõtmine Tuletõrjehüdrantidelt ja sulgarmatuurilt võib abonent plomme maha võtta järgmistel juhtudel: tuletõrje veevarustussüsteemide ja -pumpade proovimiseks pärast kooskõlastamist ettevõttega; tulekahju kustutamiseks. Plommide eemaldamise kohta on abonent kohustatud esitama ettevõttele 24 tunni jooksul vastava akti. 57. Vastutus tekitatud kahjude eest 1) Abonent kannab täielikku vastutust eranditult kõigi tema kinnistul (krundil) paiknevate sulgurseadmete säilivuse, komplektsuse, töökõlblikkuse ja normaalse tehnilise seisundi eest, mis peavad ära hoidma maapinnast allpool asuvate ruumide üleujutuse kanalisatsiooniavariide korral. Kui üleujutuse on põhjustanud sulgurseadmete puudumine, abonendi valduses oleva sanitaararmatuuri, kanalisatsioonivõrkude, -rajatiste ja -seadmete mittekorrasolek, kannab vastutust tekitatud kahju eest abonent. 2) Kõik juriidilised ja füüsilised isikud, kes on süüdi linna veevõrgu ja kanalisatsioonivõrkude, -rajatiste, -seadmete või tähiste vigastamises, kannavad materiaalset vastutust ettevõttele tekitatud kahju, sealhulgas raisatud vee eest. Juriidilised ja füüsilised isikud, kes on vigastanud linna veevõrku ja kanalisatsioonivõrke, -seadmeid või -rajatisi, on kohustatud sellest viivitamatult teatama ettevõttele. 3) Ettevõte ei vastuta käesoleva eeskirja punktides 50 ja 51 toodud vee andmise ja heitvee vastuvõtmise peatamise või piiramise juhtudest põhjustatud abonendi kahjude eest. 4) Veevõrgu ja kanalisatsioonirajatiste, -võrkude, -seadmete ja tähiste rikkumises süüdi olevad isikud võetakse vastutusele seadusega ettenähtud korras. 58. Vastutus ülemäärase reostuse ühiskanalisatsiooni juhtimise eest 1) Avariijuhtudest, mis põhjustasid ärajuhitava heitvee reostusastme tõusu, samuti kanalisatsioonirajatistele või looduskeskkonnale ohtlike täiendavate ainete sattumist linna kanalisatsioonivõrku, tuleb viivitamatult teatada ettevõttele. 2) Abonendi poolt linna kanalisatsioonivõrku juhitud heitvesi, mille saasteaste ületab olmeheitveele kehtestatud piirväärtusi, maksustatakse Rapla Linnavalitsuse poolt kehtestatud hinnalisade järgi. Hinda suurendab iga piirväärtuse ületanud saasteaine komponent eraldi. Määratlemata juhtudel lähtub ettevõte Vabariigi Valitsuse 29. märtsi 1995. a määrusest nr 142 «Saastekahju hüvitise määrade kehtestamine» (RT I 1995, 36, 468). 3) Kui abonendi poolt ärajuhitavas heitvees leitakse linna kanalisatsioonirajatisi või looduskeskkonda ohustavat reostust, mille kohta puudub antud kanalisatsioonivõrgule kinnitatud piirväärtus või mille kohta abonent ei ole saanud ettevõttelt oma taotluse alusel väljalasu tingimusi, võib ettevõte suurendada heitvee ärajuhtimise hinda kuni viiekordselt. 4) Kontsentreeritud või ülemäärase reostuse juhtimise korral linna kanalisatsioonivõrku, mille tagajärjel kahjustati kanalisatsioonirajatisi või toimus looduskeskkonna ülemäärane reostus, rakendatakse selles süüdi olevate juriidiliste või füüsiliste isikute suhtes seadustega ettenähtud korras sanktsioone koos tekitatud kahju hüvitamisega. 59. Lepingu tühistamine 1) Vee andmise ja heitvee ärajuhtimise leping tühistatakse: abonendi taotluse alusel; kui kinnistu (krunt või vett tarbiv objekt) läheb uuele omanikule. Abonent on kohustatud sellest informeerima ettevõtet seitse päeva ette ja tasuma täieliku lõpparve kasutatud vee ja ärajuhitud heitvee eest. Uus omanik peab seitsme päeva jooksul teatama ettevõttele abonendi kohustuste ülevõtmisest ja sõlmima vastava lepingu ettevõttega juhul, kui ta soovib jätkata linna vee- ja kanalisatsioonivõrgu teenuste kasutamist, vastasel juhul vee andmine ja heitvee vastuvõtmine katkestatakse. Uus omanik ei pea uuesti tasuma liitumistasu. 2) Ettevõttel on õigus tühistada abonendiga sõlmitud leping, kui abonent ei ole määratud tähtajaks kõrvaldanud põhjusi, mille alusel oli vee andmine peatatud. 3) Pärast lepingu tühistamist lahutab ettevõte abonendi veevarustuse ja kanalisatsioonivõrgud linna vee- ja kanalisatsioonisüsteemist abonendi kulul. Lepingu tühistamisel liitumistasu ei tagastata. 60. Abonendi tagasiliitmine 1) Abonendil on õigus tagasi liituda vaid siis, kui käesoleva eeskirja punkti 52 lõikest 2 lähtuvad rikkumised või muu tekitatud kahju on nõutud viisil likvideeritud. Tagasiliitumiseks peab abonent tasuma nii linna vee- ja kanalisatsioonivõrgust lahutamise kui ka ühendamise kulutused. 2) Abonendi taotlusel ja kulul lülitab ettevõte abonendi kokkulepitud tähtajaks ühisveevõrgust ja -kanalisatsioonist välja lepingut katkestamata.