Rapla Linnavolikogu — Eeskirja kinnitamine — RTL, 338, 1381

Võttes aluseks elamuseaduse (RT 1992, 17, 254; RT I 1998, 71, 1199) paragrahvi 8 lõike 1 punkti 3, Rapla Linnavolikogu määrab: 1. Kinnitada Rapla linna eluruumide kasutamise eeskiri (lisatud). 2. Määrus jõustub alates 1. juunist 1997. a. Volikogu esimees Tõnu SUSI Kinnitatud Rapla Linnavolikogu 20. mai 1997. a määrusega nr 15 Eluruumide kasutamise eeskiri Rapla linnas I. ÜLDSÄTTED Käesolev eeskiri kehtestatakse vastavalt elamuseaduse paragrahvi 8 punktile 3 ning kuulub täitmisele Rapla linna haldusterritooriumil kõigi eluruumi kasutajate poolt. Vastavalt elamuseadusele on elamusuhete objektiks eluruum. Elamusuhete objektiks võib olla ka muu omaette ruum, mis vastavalt Eesti normidele kuulub eluruumide hulka. Munitsipaal- ja riigi omanduses olevates elamutes asuvate eluruumide kasutamiseks sõlmitakse üürnike ja vastavate omanike vahel kirjalik leping, millega kaasneb eluruumide kasutamise eeskiri. Elamu- ja korteriühistustes kasutatakse eluruumi vastavalt ühistu poolt vastuvõetud põhikirjale. II. TERMINID Elamu -- hoone, mis on ehitatud alatiseks elamiseks ja mis on võetud selleks kasutusse vastavalt Vabariigi Valitsuse kehtestatud korrale. Eluruum -- elamu, korter või muu omaette ruum, mis koosneb ühest või mitmest toast. Korter -- ühest või mitmest toast ja abiruumidest koosnev elamu osa, mis võimaldab alatist elamist ja vastab Eesti normidele. Eluruumi üldpind -- kõigi elu- ja abiruumide ning lodþade, külmade panipaikade, rõdude ja terrasside põrandapinna summa, arvestades järgmisi vähenduskoefitsiente: lodþad, külmad verandad ja külmad panipaigad -- 0,5; rõdud ja terrassid -- 0,3. Korterisisese trepimademe alune pind ja kallakseintega ruumide pind arvatakse ruumi pinna hulka mõõdetuna 1,6 m kõrguselt põrandast. Abiruumi pind -- esiku, köögi, sahvri, vaheruumi (sisekoridori), garderoobi, WC, pesemisruumi, vannitoa, panipaiga, sisseehitatud kappide jne põrandapinna summa. Eluruumi lahuspind -- eluruumist lahus olevate ruumide pinnad, keldris olevate kuuride, panipaikade (mitte üldkasutatavate ruumide) ja eraldi asetsevates hoonetes olevate kuuride pinnad. Elamu ehituskonstruktsioonide ja elamu osade ning elamusiseste ja elamu juurde kuuluvate tehnosüsteemide hoolduse all mõistetakse järgmisi töid: -- hooldustööd, mida tehakse iga-aastaste hinnatud tööde kirjelduste alusel; -- tehnosüsteemide regulaarsed hooldustööd; -- tehnosüsteemide teenindamine avariide korral. Eluruumide hoolduse all mõistetakse kõiki töid, mida tehakse korteris üürniku või korteriomaniku poolt vastavalt hooldustööde kohustuste jaotusele. Elamu remondi all mõistetakse ehituskonstruktsioonide, elamu osade ning elamusiseste ja elamu juurde kuuluvate tehnosüsteemide terviklikku väljavahetamist või ennistamist. Remondi käigus võib tõsta elamu heakorrataset, paigaldada täiendavaid seadmeid, teha ümber-, juurde- ja pealeehitusi vastavalt kehtivale korrale. Tehnoseadmed -- elamu või eluruumi soodsaid olme- ja elamistingimusi loovad seadmed. III. ELURUUMIDE KASUTAJATE KOHUSTUSED 1. Eluruumi kasutajad on kohustatud: 1.1. kasutama eluruume sihipäraselt ja hoidma neid korras; 1.2. kasutama säästlikult vett, gaasi ja elektrienergiat; 1.3. tihendama soojusenergia kokkuhoidmiseks uksi ja aknaid; 1.4. teatama elamus tekkinud riketest või avariiohtlikust olukorrast kohe elamut hooldavale isikule või firmale, püüdma ise samaaegselt rakendada võimalikke abinõusid nende kõrvaldamiseks; 1.5. täitma ahjude ja pliitide kütmisel, elektri-, gaasi- ja muude seadmete kasutamisel tuleohutuse eeskirju; 1.6. eluruumist lahkumisel lülitama välja elektri- ja gaasiseadmed (välja arvatud pideval automaatreþiimil töötavad seadmed), raadiod ja televiisorid ning sulgema vee- ja gaasikraanid; 1.7. lubama elamuomaniku esindajal kontrollida nende poolt kasutatavate ruumide tehnilist ja sanitaarset olukorda; 1.8. hoidma puhtust ja korda üldkasutatavates ruumides ning mitte rikkuma nendes olevaid seadmeid; 1.9. kuivatama pesu selleks ettenähtud pesukuivatusplatsidel või -ruumides ning rõdudel, lodþadel või verandadel riputatuna madalamale nende piiretest; 1.10. üürilepingu lõppemisel ning üürniku lahkumisel koos perekonnaga teise elukohta vabastama tema poolt kasutatavad ruumid ja andma need korrasolevaina koos kõigi töökorras olevate seadmetega üle elamuomanikule akti alusel; 1.11. täitma kohalike omavalitsuste poolt kehtestatud heakorra eeskirju. 2. Eluruumi kasutajatel on keelatud: 2.1. tekitada ajavahemikus kella 23-st kuni kella 7-ni müra, mis häirib naabreid; 2.2. hoida korterites ja üldkasutatavates kohtades õhku saastavaid esemeid ja aineid; 2.3. lasta kanalisatsiooni kergestisüttivaid vedelikke, toidujäätmeid, kaltse ning muid esemeid ja aineid, mis võivad seda ummistada; 2.4. asetada esemeid üldkasutatavatesse trepikodadesse, koridoridesse, pööningutele ja varuväljapääsude ette; 2.5. sulgeda tuletõrjeredelite ja tuletõrjeinventari ning seadmete juurde viivaid käike; 2.6. hoida eluruumis või elamu panipaikades kergestisüttivaid aineid mitte rohkem kui olmevajadusteks; 2.7. risustada rõdusid ja lodþasid mitmesuguste materjalide või esemetega, mis ulatuvad üle piirete; 2.8. puhastada ja kloppida aknalt, rõdult, lodþalt või verandalt otse õue vaipu, põrandariideid, vooditarbeid ja muid majapidamisesemeid; 2.9. pidada korteris kasse, koeri ja muid väikeloomi, kui ei täideta sanitaar- ja hügieeninõudeid. Mitme üürnikuga korteris peab selleks olema kõigi korterielanike nõusolek; 2.10. viibida hoone tehnilistes ruumides (soojussõlm, veemõõdusõlm, kilbiruum, katlamaja jne) ja katusel, kui see pole tingitud hädavajadusest; 2.11. rikkuda ja kõrvaldada elektri- või gaasi-, sooja või külma vee sulgemis- või mõõteseadmetele paigaldatud plomme; 2.12. teha korteris, koridoris, trepikojas, pööningul või keldris töid, mis rikuvad ruume või häirivad teiste elanike normaalseid elutingimusi; 2.13. omavoliliselt ümber ehitada keskkütte- ja gaasivarustuse süsteeme ning vee- ja kanalisatsioonitorustikke, ümber paigutada gaasiseadmeid ning elektrijuhtmestikku; 2.14. muuta omavoliliselt elamu välisilmet, kinni ehitada rõdusid, lodþasid või terrasse, trellitada aknaid, muuta trepikoja siseviimistlust ilma elamuomaniku või ühistu juhatuse ning kohaliku omavalitsuse kirjaliku loata; 2.15. teha eluruumide ümberplaneerimist, sh vaheseintesse avade tegemine, ilma kooskõlastatud projektita ning elamuomaniku või ühistu juhatuse kirjaliku loata; 2.16. paigaldada katusele või fassaadile individuaalseid raadio- ja televisiooniseadmeid elamuomaniku või ühistu juhatuse nõusolekuta. 3. Eluruumi kasutajal on õigus: 3.1. eluruumides, kus elab mitu perekonda (leibkonda), on kõigil elanikel võrdsed õigused korteri abiruumide ja seadmete kasutamiseks, kui nende majutamisel ei lepitud kokku teisiti; 3.2. kui eluruumi omanik või ühistu ei täida omapoolseid hooldustööde kohustusi, siis on eluruumi kasutajal õigus hädavajalikud tööd teha ise ja nõuda eluruumi omanikult või ühistult nende tööde maksumuse hüvitamist; 3.3. maha võtta tema paigaldatud seadmeid tingimusel, kui ei vigastata üksikuid konstruktsioone või ei rikuta viimistlust ning seadmed asendatakse projektikohaste seadmetega; 3.4. lepingujärgseid kohustusi nõuetekohaselt täitnud üürnikul on lepingu tähtaja möödumisel eesõigus uue üürilepingu sõlmimiseks, välja arvatud elamuseaduse paragrahvis 33 sätestatud juhtudel. IV. ELURUUMIDE JA SEAL ASUVATE TEHNOSEADMETE HOOLDUS 4. Eluruumi kasutaja peab tegema tema kasutuses olevas eluruumis hooldustöid vastavalt kohaliku omavalitsuse organi poolt kehtestatud elamute hooldus- ja remonttööde korraldamise eeskirjadele. 5. Elamu ehituskonstruktsioonide ja elamu osade ning elamusiseste ja elamu juurde kuuluvate tehnosüsteemide hooldus- ja remonttööd tehakse elamuomaniku või ühistu poolt vastavalt selleks ettenähtud vahendite arvelt. 6. Elamu ehituskonstruktsioonide või elamu osade ning elamusiseste ja elamu juurde kuuluvate tehnosüsteemide rikkumised, mis on tekkinud eluruumide kasutaja(te) süü tõttu, parandatakse süüdlas(t)e kulul. Kui rikkumises süüdiolevaid isikuid ei ole võimalik tuvastada, jagatakse parandamise kulud kõigi antud elamu kasutajate vahel proportsionaalselt kasutatava üldpinnaga. Rikkumised tuleb fikseerida elamuomaniku või ühistu juhatuse, juurdekutsutud spetsialistide ja elanike esindajate poolt koostatud aktis. Kui süüdiolev isik tehakse kindlaks hiljem, on majaomanikul või ühistu juhatusel õigus kahjustuste parandamiseks tehtud kulud sisse nõuda süüdlaselt ning teistele elanikele teha vastav tasaarvestus. 7. Eluruume, samuti abi-, lahusolevaid ja üldkasutatavid ruume võib ümber planeerida ning tehnoseadmeid ümber või täiendavalt paigaldada ainult kehtivate ehituseeskirjade nõuete kohaselt koostatud projektide järgi ning munitsipaal- ja riigielamute puhul elamuhaldaja, korteri- ja elamuühistu puhul ühistu juhatuse ning eramajade omaniku ja kohaliku omavalitsuse kirjalikul loal. 8. Eluruumide kasutajad, kes ruumide omavolilise ümberplaneerimisega või ümberseadistamisega kahjustasid neid ruume või kogu elamu ehituskonstruktsioone ehk tehnosüsteeme, on kohustatud taastama omal kulul ruumides või elamus endise olukorra. Selle nõude mittetäitmisel nõutakse süüdlaselt sisse endise olukorra taastamiseks tehtud tööde kulud. 9. Üürilepingu lõppemisel ning üürniku poolt eluruumi vabastamisel ilmnenud ruumidele tekitatud kahjustused või tegemata jäetud hooldustööd, mis kuulusid tema kohustuste hulka, fikseeritakse ruumide üleandmise aktis ning nende maksumus nõutakse sisse endiselt üürnikult. Ruumide üleandmise akti koostavad ja sellele kirjutavad alla elamuomanik või tema esindaja ja üürnik, viimase keeldumisel aga kaks tunnistajat majaelanike hulgast. V. KULUDE JAOTAMINE 10. Kõik eluruumide kasutajad on kohustatud õigeaegselt tasuma korteriüüri ehk täisüüri (üürimajade puhul) või majandamiskulu (korteri- ja elamuühistu puhul). 11. Täisüür või majandamiskulud koosnevad järgmistest eluruumi kasutamisega seotud kuludest ning jaotatakse alljärgnevalt: 11.1. Põhiüür (üürimajade puhul) või hoolduskulud (korteri- ja elamuühistute puhul), sealhulgas: Hooldustööd, sellest: 1. Elamu konstruktsioonide ja hooneosade ning tehnosüsteemide hooldus proportsionaalselt eluruumide üldpinnaga 2. Tehnosüsteemide regulaarsed hooldustööd " 3. Tehnosüsteemide avariide likvideerimine " Elamu remont " Sanitaarpuhastus ja korrashoid " Prügivedu " Elamuorganisatsioonide või ühistute ülalpidamiskulud " Maamaks " Kindlustus " Amortisatsioon (alates 1. jaanuarist 1996. a) " Laenu kustutamine " Laenu protsendid " Üldelekter " 11.2. Küte proportsionaalselt eluruumide köetava pinnaga 11.3. Soe vesi vastavalt näidule 11.4. Vesi ja kanalisatsioon proportsionaalselt tegelike tarbijate arvuga 12. Korteris, kus elab mitu perekonda, jagatakse kulud valgustuse, kütte ja üldkasutatavate ruumide hoolduse ning kommunaalteenuste eest omavahelisel kokkuleppel. Kui kokkulepet ei saavutata, jagatakse kulud järgmiselt: 12.1. eluruumides kasutatava elektri eest korterites, kus on ühine elektriarvesti -- proportsionaalselt elektritarvitite võimsusega. Tasu elektrienergia eest ühiskasutatavates ruumides jagatakse võrdselt kasutajate vahel, võttes arvesse nii alalised kui ka ajutised elanikud (st tegelike kasutajate vahel); 12.2. eluruumide ühise ahju kütmise kulud -- vastavalt köetud ruumide kubatuurile. Kõik kasutajad on kohustatud osa võtma abiruumide kütmisest proportsionaalselt nende poolt kasutatava üldpinnaga; 12.3. gaasi kasutamise eest -- vastavalt tegelikule kasutajate arvule; 12.4. ühiskasutatavate ruumide ja seadmete hooldustööde kulud -- proportsionaalselt nende poolt kasutatava üldpinnaga. 13. Soojavee- ja gaasivarustuse sulgemine (avamine) toimub eluruumi kasutaja kirjalikul taotlusel ja kulul. Soojaveevarustuse sulgemiseks (avamiseks) esitatakse kirjalik avaldus elamuomanikule või ühistu juhatusele. Gaasivarustuse sulgemiseks (avamiseks) esitatakse suuline või kirjalik avaldus gaasiseadmeid teenindavale ettevõttele. Eluruumi küttest loobumine on lubatud erandkorras elamuomaniku või ühistu otsusel, kui eluruumi mittekütmine ei halvenda naabrite olukorda ja ei ole tehniliselt vastunäidustatud. 14. Kui mõned elanikud on eluruumist ära üle ühe kuu, siis külma ja sooja vee ning kanalisatsiooni tasu äraoldud aja eest ei võeta. Äraolnud (-olev) elanik peab elamuomanikule või ühistu juhatusele kirjalikult tõendama oma mujal viibimise (õiend kaitseväes viibimise või mujal ajutise sissekirjutuse kohta). IV. VASTUTUS ELURUUMIDE KASUTAMISE EESKIRJA RIKKUMISE EEST 15. Käesoleva eeskirja rikkumises süüdiolevate isikute suhtes rakendatakse Eesti Vabariigi seadusandluses ettenähtud mõjutusvahendeid. 16. Üürileandja võib nõuda üürilepingu ennetähtaegset lõpetamist ning väljakolimisest keeldumise korral eluruumide kasutaja (üürniku) ja kõigi temaga koos elavate isikute väljatõstmist kohtu korras teist eluruumi vastu andmata, kui: 16.1. nad on jätnud mõjuvate põhjusteta rohkem kui kolm kuud maksmata korteriüüri või tasumata kommunaalteenuste eest; 16.2. nad on andnud üürilepingu alusel kasutatava eluruumi allüürnikule kehtivat korda rikkudes; 16.3. nad lõhuvad või rikuvad elu- ja abiruume või ei kasuta neid sihipäraselt, st rikuvad eluruumide kasutamise eeskirja; 16.4. eluruumi kasutaja (üürnik) ja kõik temaga koos elavad perekonnaliikmed kuuluvad eluruumist väljatõstmisele elamuseaduse paragrahvi 41 lõike 1 punktides 1 ja 3 toodud alustel, kes: 1) oma süülise käitumisega teevad võimatuks teiste isikute kooselu samas korteris või majas; 2) on tunnistatud eluruumi kasutamisõiguse kaotanuks äraoleku tõttu. 17. Eluruumide kasutamise eeskirja rikkumisega eluruumile, elamule või teistele isikutele tekitatud kahju kuulub süüdlase poolt heastamisele. 18. Eluruumide kasutamise eeskirja ning trepikoja, lifti, maja sissepääsu ja territooriumi sanitaarseisundi ning elamute, eluruumide ja tehnoseadmete ekspluateerimise eeskirjade rikkumise või nende ebaperemeheliku hoidmise eest määratakse rahatrahv vastavalt haldusõiguserikkumiste seadustikule.