Rapla Linnavolikogu — Toimetulekutoetuste määramise ja maksmise korra kinnitamine — RTL, 338, 1380

Võttes aluseks Vabariigi Valitsuse 23. detsembri 1996. a määruse nr 318 «Riiklike sotsiaaltoetuste maksmise tingimuste ja korra kehtestamine» (RT I 1996, 91, 1615; 1997, 20, 334; 99, 1609), Rapla Linnavolikogu määrab: Kinnitada «Toimetulekutoetuse määramise ja maksmise alused ning kord Rapla linnas» (lisatud). Volikogu esimees Tõnu SUSI Kinnitatud Rapla Linnavolikogu 25. märtsi 1997. a määrusega nr 7 Toimetulekutoetuse määramise ja maksmise alused ning kord Rapla linnas 1. Toimetulekutoetuse määramisel lähtutakse Vabariigi Valitsuse 23. detsembri 1996. a määrusest nr 318 «Riiklike sotsiaaltoetuste maksmise tingimuste ja korra kehtestamine». 2. Toimetulekutoetust arvutatakse Rapla linnavalitsuses arvutiprogrammis SIS. 3. Toimetulekutoetust on õigus saada isikul, kelle kuusissetulek on alla Vabariigi Valitsuse poolt kehtestatud minimaalsetest tarbimiskulutustest lähtuvat toimetulekupiiri. 4. Toimetulekutoetust on õigus saada (sotsiaalhoolekande seaduse (RT I 1995, 21, 323; 1996, 49, 953; 1997, 35, 538; 77, 1309) paragrahvi 4 alusel): 4.1. Rapla linna alalisel elanikul. 4.1.1. Alaline elanik on Rapla linnas elav ja eluruumi sisse registreeritud Eesti kodanik või välismaalane, kellel on alaline või tähtajaline elamisluba. 4.2. Toimetulekutoetuse maksmisest on õigus keelduda, kui kodanik ei tõesta oma faktilist elamist sissekirjutatud aadressil. 5. Toimetulekutoetuse määramise aluseks on toetuse taotlejaga abielus või abielulistes suhetes olevate samas eluruumis elavate isikute, nende ülalpidamisel olevate laste ja vanemate või muude üht või enamat tuluallikat ühiselt kasutavate või ühise majapidamisega isikute sissetulek (sotsiaalhoolekande seaduse paragrahvi 22 lõige 2). 5.1. Perekonna koosseisu loetakse ka seoses õppimisega ajutiselt perekonnast eemalviibivaid Haridusministeeriumi litsentsi omavate riiklike õppeasutuste päevases õppevormis õppivad või meditsiiniliste näidustuse tõttu muu õppevormiga hõlmatud õpilased. 5.1.1. Hästi edasijõudev õpilane, kes õpib väljaspool Rapla maakonda tehnikumis või kõrgkoolis, võib taotleda sotsiaaltoetust, mida makstakse raha olemasolu korral sotsiaalkomisjoni otsuse põhjal. 6. Toimetulekutoetust arvutatakse igas kuus eelmise kuu netosissetulekute alusel. Perekonna sissetulekute hulka kuuluvad: 6.1. üksikisiku tulumaksu seaduse alusel täidetava tuludeklaratsiooni järgi maksustatavad tulud; 6.2. omanikutulu (üür, põllumajandus- ja loomakasvatussaaduste müügist saadav tulu, firma tulu, maa rent, dividendid); 6.3. töötutel hädaabitöödel saadud tulu; 6.4. alimendid, mis ei või olla väiksemad kui perekonnaseaduse (RT I 1994, 75, 1326; 1996, 40, 773; 49, 953; 1997, 28, 422; 35, 538) paragrahvi 61 lõike 4 järgi igakuine elatusraha ühele lapsele -- veerand Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäärast; 6.5. riiklike elatusrahade seaduse alusel makstavad pensionid (vanaduspension, invaliidsuspension, toitjakaotuspension, v.a lapsinvaliidi pension); 6.6. lastetoetuse seadusega makstavad toetused: 6.6.1. ülalpidamistoetus; 6.6.2. lastetoetus; 6.6.3. üksikematoetus; 6.6.4. lapsehoolduspuhkuse toetus; 6.6.5. nelja- ja enamalapseliste perede toetus (v.a lapse sünnitoetus ning lapse koolitoetus). 6.7. Perekonna sissetulekute hulka ei arvata toimetulekutoetust ning matusetoetust. 7. Toimetulekutoetus kantakse taotleja hoiuarvele või makstakse erandkorras sularahas. 7.1. Toetuse saaja kirjalikul nõusolekul võib toetuse summat üle kanda: a) eluasemekulude katteks neid teenuseid osutava asutuse arvele; b) laste toiduraha kompensatsiooniks kooli ja lasteaia arvele. 7.2. Toimetulekutoetuse saaja nõusolekuta võib sotsiaalkomisjoni otsusega asotsiaalse pere toetuse summast teha ülekandeid: a) toiduainete ostmiseks kaupluse arvele; b) eluasemekulude katteks neid teenuseid osutava asutuse arvele; c) laste toiduraha kompensatsiooniks kooli ja lasteaia arvele. 8. Erineva suurusega perekondade tarbimiskoefitsiendid ja arvestusliku toimetulekupiiri suurus on kehtestatud Vabariigi Valitsuse 3. detsembri 1996. a määrusega nr 306 (RT 1996, 86, 1540, 1541; RT I 1997, 88, 1483) ja lisatud käesoleva korra juurde (lisa 1). 9. Toimetulekutoetuse arvestamisel võib kooskõlas linnavalitsusega erandkorras (lähedase inimese surm, õnnetus või raske haigus) arvesse võtta ka suuremat koefitsienti kui on kehtiv perekonna tarbimiskoefitsient. 10. Eestkostetava või hooldatava toimetulekutoetust makstatakse eestkostjale või hooldajale. 11. Toetuse taotlemisel tuleb taotlejal pöörduda vastava kuu 20. kuupäevani linnavalitsuse sotsiaaltöötaja poole, kus esmakordsel pöördumisel avatakse taotleja kohta toimik. Seejärel sisestatakse taotleja andmed arvutisse ja registreeritakse abitaotlus. Toetust tuleb taotleda igal kuul. Taotlusele eelnenud kuude eest tagasiulatuvalt toetust ei arvestata. 12. Taotleja peab esitama sotsiaaltöötajale elamuvaldaja poolt väljaantud käesoleva korra lisas 2 toodud vormikohase õiendi eluasemekulude kohta normpinna ulatuses. 13. Alalisteks eluasemekuludeks loetakse: 13.1. tsentraalse keskküttega elamutes: 13.1.1. hooldustasu; 13.1.2. üür; 13.1.3. küte; 13.1.4. soe vesi; 13.1.5. vesi ja kanalisatsioon; 13.1.6. prügivedu; 13.1.7. üldelekter; 13.1.8. maamaks; 13.1.9. kindlustusmaks; 13.2. ahiküttega elamutes: 13.2.1. hooldustasu; 13.2.2. üür; 13.2.5. vesi ja kanalisatsioon; 13.2.6. prügivedu ja assenisatsioon; 13.2.7. üldelekter; 13.2.8. maamaks; 13.2.9. kindlustusmaks. 13.3.Eluasemekulude hulka loetakse: 13.3.1. elekter -- ühe elaniku kohta 100 kwh kuus, iga järgmine pereliige koefitsiendiga 0,5; 13.3.2. gaas -- üks balloon kolme kuu jooksul. 14. Pere kulusid arvestatakse vastavalt kehtestatud normpinnale ja vastavalt pereliikmete arvule. Normpinnaks loetakse 18 m2 üldpinda perekonnaliikmete kohta ja täiendavalt 15 m2 perekonna kohta. Juhul kui korteri tubade arv võrdub seal alaliselt elavate elanike arvuga, võetakse aluseks tegelik pind. 15. Toimetulekutoetust makstakse toetuse taotlejale, kes tasub eelnevalt ise oma eluasemekulud. Eluasemekulude tasumisel varem tekkinud võlgnevus ei kuulu katmisele sotsiaaltoetuste vahendite arvelt. 16. Toimetulekutoetuse arvestused tehakse taotleja esitatud andmete põhjal. Abivajaja üldandmed täidab sotsiaaltöötaja taotleja ütluste kohaselt. Taotleja, tema perekonnaliikmete ja nende sissetulekute kohta andmete täitmiseks on vaja esitada järgmised tõendid: 16.1. töötava(te)l perekonnaliikme(te)l tõend töökohast taotlusele eelnenud kuul saadud töötasu (kaasa arvatud boonustasu või naturaaltasu) ja neist maha arvatud tulumaksu ja alimentide kohta; 16.2. töötu(te)l perekonnaliikme(te)l tööhõivatalituse poolt väljaantud töötu kaart; 16.3. üle 16-aastastel õppivatel perekonnaliikmetel kehtiv õpilaspilet või koolitõend; 16.4. last üksi kasvataval lapsevanemal (v.a üksikematoetust saav ema) õiend elatisraha saamise kohta, mille saamist tõendab rahakaart või taotleja vabas vormis kirjutatud õiend elatisraha suuruse kohta, kuid mis ei tohi olla vähem kui 25% miinimumpalgast igale lapsele; 16.5. taotleja ütluse järgi täidetakse muud netotulud (pension, lastetoetus, Tðernobõli toetus, üksikematoetus ja riiklikud toetused). 17. Lapsevanemale, kes keeldub elatisraha saamise kohta õiendit esitamast või kohtu kaudu elatisraha sisse nõudmast, toimetulekutoetust ei maksta. 18. Taotleja kinnitab andmete õigsust oma allkirjaga. 19. Sotsiaaltöötajal on vajaduse korral õigus nõuda toetuse taotlejalt täiendavaid dokumente ja andmeid taotleja perekonna sissetulekute kohta. Kahtluse korral sissetulekuid tõendavate dokumentide õigsuse suhtes esitatakse need kohalikule maksuametile kontrollimiseks. 20. Toimetulekutoetust makstakse linnavalitsuse korralduse alusel ja sotsiaalkomisjoni ettepanekul järgmistele taotlejatele: 20.1. ühepereelamu omanikud; 20.2. ametlikult registreeritud tööotsijad, kellel on lõppenud töötu staatus, toimetulekutoetuse saamine kooskõlastatakse kohaliku tööhõivetalitusega; 20.3. ettevõtlusest tulu saavad perekonnad ja talunikud. 21. Eramus elavatele üürnikele makstakse toimetulekutoetust üldistel alustel linnavalitsuse poolt kinnitatud üüri ja kommunaalteenuste piirmäära ulatuses. 22. Perekonna sissetuleku tahtliku varjamise või valeandmete esitamise korral lõpetatakse toetuse andmine ja saadud raha nõutakse seaduses ettenähtud korras tagasi. 23. Perekonnale arvestusliku toimetulekupiiri arvutamisel võetakse arvesse töövõimelises eas mittetöötavaid pereliikmeid, kes on: 23.1. kodus alla kolme aasta vanuse lapsega; 23.2. kodus nelja ja enama lapsega, kuni noorim laps lõpetab esimese klassi; 23.3. kodus alla 18-aastase invaliidiga; 23.4. järelevalvet ja pidevat hooldamist vajava isiku ametlikult vormistatud hooldaja; 23.5. ametlikult registreeritud töötuks või tööotsijaks. 24. Toetust makstakse samal kuul hiljemalt kuu viimaseks kuupäevaks. 25. Transpordi kasutamise toetus on ette nähtud mittetöötavatele puuetega inimestele, kes vajavad individuaaltransporti ravi- või rehabilitatsiooniprotseduuridele sõitmiseks, samuti igapäevaste sotsiaalsete esmavajaduste rahuldamiseks, kui ühistranspordi kasutamine ei ole võimalik, või puudega inimese perekonnaliikmele või hooldajale, kes tegeleb selle isiku transportimisega. 26. Telefoni kasutamise toetus on ette nähtud üksielavatele mittetöötavatele pimedatele, suhkruhaigetele, astmahaigetele, hüpertooniatõbe põdevatele ja haiguse kroonilise kuluga teistele haigetele, kes tervisliku seisundi tõttu arstliku komisjoni otsuse alusel vajavad sageli kodust arstiabi, samuti sotsiaalsete erivajadustega lasterikastele perekondadele, kellel on neli või enam alaealist last. Toetuse suurus ei või ületada analoog- või digitaalvõrgu telefoni ühe kuu abonenttasu suurust. Toetust makstakse kvartalis ühe kuu ulatuses. 27. Rapla Linnavalitsusele üleantud toimetulekutoetuse ja täiendavate sotsiaaltoetuste vahendite piisavuse korral makstakse seda täiendavalt sotsiaaltoetusi vajavatele inimestele hädavajalike kulutuste osaliseks katmiseks linnavalitsuse korralduse alusel. Lisa 1 «Toimetulekutoetuse määramise ja maksmise alused ning kord Rapla linnas» juurde Erineva suurusega perekondade tarbimiskoefitsiendid ja arvestusliku toimetulekupiiri suurus 1. Arvestusliku toimetulekupiiri suurus üheliikmelise perekonna kohta kuus on 460 krooni. 2. Toimetulekutoetuse maksmisel erineva suurusega perekondadele võetakse aluseks perekonna summaarne tarbimiskoefitsient, kus esimese perekonnaliikme koefitsient on 1, kõigil järgmistel on 0,7. 3. Erineva suurusega perekondadele tarbimiskoefitsiendid ja toimetulekupiir on järgmine: Jrk nr Perekonnaliikmete arv Perekonna tarbimiskoefitsient Perekonna toimetulekupiir kroonides 1. 1 1,0 460 2. 2 1,7 782 3. 3 2,4 1104 4. 4 3,1 1426 5. 5 3,1 1748 6. 6 4,5 2070 7. 7 5,2 2392 8. 8 5,9 2714 9. 9 6,6 3036 10. 10 7,3 3358 11. 11 8,0 3680 12. 12 8,7 4002