Haridusminister — Koduõppe korra kinnitamine — RTL, 335, 1370

Põhikooli- ja gümnaasiumiseaduse (RT I 1993, 63, 892; 79, 1186; 1994, 91, 1528; 1996, 49, 953; 1997, 24, 365; 69, 1111; 1998, 57, 859) paragrahvi 20 alusel haridusminister määrab: 1. Kinnitada «Koduõppe kord» (lisatud). 2. Tunnistada kehtetuks haridusministri 7. juuni 1996. a määrus nr 16 «Kodu- ja haiglaõppe korraldamise juhendi kinnitamine» (RTL 1996, 83, 477). Minister Mait KLAASSEN Kantsler Georg AHER Kinnitatud haridusministri 30. oktoobri 1998. a määrusega nr 26 Koduõppe kord I. ÜLDSÄTTED 1. Eesti Vabariigi haridusseaduse ning põhikooli- ja gümnaasiumiseaduse alusel on õpilane koolikohustuslik põhihariduse omandamiseni või 17-aastaseks saamiseni. 2. Koduõppel olev õpilane saab vajalikud õpikud, töövihikud ja muud õppetööks vajalikud vahendid samas korras koolis koolikohustust täitvate õpilastega. 3. Vastava klassi õpetaja ülesanne on nõustada lapsevanemat õpetuse sisu ja metoodika küsimustes, laenutada talle vajalikke juhend- ja metoodikamaterjale. II. KODUÕPE LAPSEVANEMA SOOVIL 4. Koolikohustuslikku last võib õpetada kodus I--III ja IV--VI klassi õppekava ulatuses tingimusel, et koduse õppetöö tulemusena omandatud teadmised ja oskused vastavad koolis antud klassile kehtestatud nõuetele. 5. Koduõppe korraldamiseks pöördub lapsevanem põhjendatud avaldusega teeninduspiirkonna üldhariduskooli direktori poole hiljemalt 20. augustiks. Avalduses tuleb ära näidata andmed isiku kohta, kes hakkab last õpetama. 6. Loa koduõppeks annab kooli õppenõukogu üheks õppeaastaks. 7. Koduõppel olev õpilane võetakse kooli vastu ja kantakse õpilaste nimekirja (õpilasraamatusse ning klassipäevikusse). 8. Kodust õppetööd kontrollivad vastava klassi õpetajad, kes otsustavad õppeaasta lõpul klassi, millisesse õpilane oma teadmiste tasemelt kuulub. 9. Teadmiste kontrolli tulemused õppeainete lõikes kantakse klassipäevikusse ja õpilasraamatusse. Õpilasele antakse välja klassitunnistus klassi lõpetamise kohta. 10. Õppenõukogul on õigus koduõpe katkestada ja nõuda koolikohustuse täitmist koolis, kui õpilase teadmised ja oskused ei vasta kehtestatud nõuetele. III. KODUÕPE TERVISLIKEL PÕHJUSTEL 11. Meditsiinilised näidustused, mille puhul laps vajab individuaalset koduõpet: 1) liikumishäire (tsentraalsed või perifeersed pareesid, ataksia, hüperkineesid), mis takistab kooli minemist, seal ringiliikumist ja eneseteenindamist; 2) tugevalt kahjustunud käeline tegevus takistab tavalisest õppeprotsessist osavõtmist; 3) püsivad põie ja pärasoole talitluse häired, sõltumata, kas need on funktsionaalse või orgaanilise geneesiga; 4) ravimitega halvastikontrollitav epilepsia päevaste hoogudega, sõltumata hoogude vormist; 5) kesknärvisüsteemi kahjustuse tagajärjel esinevad tugevad kohastumuslikud reaktsioonid ja tugevad asteenianähud. 12. Põhikooli õpilastele, kes oma tervisehäirete tõttu ei saa osa võtta õppetööst koolis, korraldatakse individuaalne koduõpe. 13. 10.--12. klassi õpilastele antakse õppeperioodil tekkinud tervisehäire puhul konsultatsioone oma kooli õpetajate üldtööaja arvel. 14. Koduõppe meditsiinilistel näidustustel määrab kõikidel juhtudel lastehaigla või maakondades lasteosakonna arstlik komisjon. 15. Arstliku komisjoni kirjaliku otsuse alusel korraldab koduõppe üldhariduskooli õppenõukogu. 16. Õpilased on koduõppel viibimise ajal kooli ja vastava klassi nimekirjas. Iga õpilase kohta seatakse sisse päevik, kuhu õpetajad märgivad õpingu toimumise kuupäeva, tundide arvu, läbivõetud õppematerjali ning hinnangud ja hinded teadmiste kohta. 17. Õpetaja koostab kooliarsti, lapsevanema ja lapsega õpilase võimeid arvestava individuaalse õppekava. 18. Õpilase hindamise aluseks on koostatud individuaalse õppekava nõuded. 19. Rohkem kui kümnepäevasel haiglaravil viibiva põhikooli õpilase õpetamise korraldab vastavalt haigla taotlusele üldhariduskool, mille teeninduspiirkonnas haigla asub. 20. Õppetööd läbiviivad õpetajad kinnitab üldhariduskooli direktor õpetajate nõusolekul. 21. Haiglaravil viibivaid õpilasi õpetatakse selleks koostatud tunnijaotusplaani alusel rühmiti. Rühma liidetakse erinevate klasside õpilased. Rühma suuruseks psühhoneuroloogia haiglas on 4--8 õpilast ning teistes haiglates 5--15 õpilast. 22. Õppetöö korralduse haiglas määrab haigla juhtkond kooskõlastatult üldhariduskooli juhtkonnaga. Õppepäeva maksimaalne pikkus on kolm tundi. Õppetöö algusaja määrab raviarst. 23. Haiglaravil viibivate õpilaste õpetamise kohta peetakse päevikut, kuhu märgitakse õpilase andmed (ees- ja perekonnanimi, sünniaeg, kool ja klass, õpetamise alguse ja lõpetamise kuupäev), läbivõetud õppematerjal, tundide arv, hinnangud ja hinded. Hinnangud ja hinded teatatakse üldhariduskoolile, kus õpilane täidab koolikohustust. IV. KODUÕPPE TASUSTAMINE 24. Lapsevanema soovil toimuv koduõpe ei kuulu tasustamisele riigieelarvelistest vahenditest. 25. Õpetajate tööd haigete laste õpetamisel kodus ja haiglas tasustatakse haridusministri määrusega kinnitatud eriõppe tunnijaotusplaaniga ettenähtud tundide mahus tarifitseeritud kuupalga alusel. 26. Haiglaravil viibivate õpilastega tehtav pedagoogiline töö jaguneb üldtööajaks ja selle raames vahetuks õppekasvatustöö tundideks nädalas samadel alustel koolis töötavate pedagoogikaspetsialistidega. 27. Pikemal kui kümnepäevasel haiglaravil viibivate õpilaste õpetamiskulud kaetakse riigieelarvest Haridusministeeriumi valitsemisala kuludeks ettenähtud vahenditest arvestades haiglaõppe tundide osakaalu ja lähtudes õpilaskoha maksumusest iga ravil oleva õpilase kohta aastas. 28. Haiglaravil viibivate õpilaste õppetundide osakaal saadakse eriõppe tunnijaotusplaaniga ettenähtud haiglaõppe tundide koguarvu jagamisel põhihariduse õppekavaga ettenähtud tundide arvuga (93 : 247 = 37,7%). 29. Õppetöö mahtude määramisel lähtutakse eelmise õppeaasta keskmisest õpilaste arvust. 30. Direktori ja direktori asetäitja palga määramisel arvestatakse haiglaravil viibivate õpilaste koefitsiendiks 0,5.