Haridusminister — «Kutseõppeasutuses korraldatava täiskasvanute koolituse valdkondade, vormide ja korra» kinnitamine — RTL, 335, 1369

Kutseõppeasutuse seaduse (RT I 1998, 64/65, 1007) paragrahvi 23 lõike 2 alusel haridusminister määrab: 1. Kinnitada «Kutseõppeasutuses korraldatava täiskasvanute koolituse valdkonnad, vormid ja kord» (lisatud). 2. Tunnistada kehtetuks haridusministri 21. veebruari 1996. a määrus nr 6 «Kutseõppeasutuses korraldatava täiskasvanute koolituse valdkondade, vormide ja korra kinnitamine» (RTL 1996, 40, 260). Minister Mait KLAASSEN Kantsler Georg AHER Kinnitatud haridusministri 27. oktoobri 1998. a määrusega nr 25 Kutseõppeasutuses korraldatava täiskasvanute koolituse valdkonnad, vormid ja kord 1. Kutseõppeasutus (edaspidi kool) korraldab täiskasvanute tööalast koolitust üldjuhul seal õpetatavates valdkondades. Vastava nõudluse, õppe-materiaalse baasi ja kvalifikatsiooninõuetele vastavate pedagoogide olemasolul võib kool korraldada täiskasvanute tööalast koolitust ka teistes valdkondades. 2. Koolis korraldatava täiskasvanute tööalase koolituse vorm on kursus. 3. Kursused võivad toimuda: 1) uue kutse-, eri- või ametiala omandamiseks esmase õppena või ümberõppena; 2) täiendkoolitusena omandatud kutse-, eri- või ametialal. 4. Uue kutse-, eri- või ametiala omandamist võimaldava kursuse kestus on vähemalt kaks õppenädalat või 80 arvestuslikku õppetundi. 5. Kool koostab igale koolis korraldatavale kursusele õppekava, millega määratakse kindlaks: 1) kursuse eesmärk; 2) käsitletavate õppeainete ja sooritatavate praktiliste tööde loetelu koos nende mahu ja sisu üldiseloomustusega; 3) kasutatav õppe-materiaalne baas ja õppevahendid; 4) nõuded kursuse alustamiseks ja lõpetamiseks. 6. Uue kutse-, eri- või ametiala omandamist võimaldava kursuse õppekava koostamise aluseks on vastav kutse-, eri- ja ametiala riiklik õppekava. 7. Kursuse õppekava koostamise aluseks on üldjuhul kaheksa õppetundi kestev arvestuslik õppepäev. 8. Kursus viiakse läbi rühmatöö, individuaalõppe või muus vormis, mille määrab kursuse õppekava. 9. Kursus võib olla kavandatud järjestikuste õppepäevade või -tsüklitena. 10. Kursuse tellijaga sõlmib kool lepingu. Leping sisaldab poolte kokkuleppe tingimusi, sealhulgas poolte õigusi ja kohustusi ning kursuse maksumuse kalkulatsiooni. 11. Kursuse eest tasumise aluseks on arvestuslik kulu ühe kursusel osaleja kohta. 12. Iga kursuse kohta koostab kool eelarve, mille kinnitab kooli direktor ja milles peavad sisalduma: 1) töötasu -- konkreetse kursusega seotud pedagoogide ja teiste töötajate tasu, mis sisaldab ka sotsiaalmaksu; 2) õppekulud (õppevahendite, -seadmete, töövahendite otsene kulu ja amortisatsioon); 3) majanduskulud (kütte-, elektri-, vee- ja ruumide korrashoiu kulud, üürikulud). 13. Kursuse lõpetajale väljastab kool tõendi, millele märgitakse: 1) kursuse lõpetaja nimi; 2) kooli nimi, kus kursus toimus; 3) kursuse nimi; 4) kursuse maht; 5) kursuse toimumise aeg; 6) sooritatud eksamid ja arvestused ning praktilised tööd; 7) tõendi registreerimisnumber. 14. Kool peab koolis korraldatavate kursuste kohta järgmisi dokumente: 1) kursusel osalejate register; 2) õppepäevik; 3) tõendite registreerimise raamat. 15. Iga kursuse alustamise ja lõpetamise aluseks on kooli direktori käskkiri.