Haridusminister — Kutseõppeasutuse lõpetamise, sealhulgas kutsehariduslike riiklike lõpueksamite ja lõputöö sooritamise korra kinnitamine — RTL, 335, 1368

Kutseõppeasutuse seaduse (RT I 1998, 64/65, 1007) paragrahvi 22 lõike 1 alusel määran: Kinnitada «Kutseõppeasutuse lõpetamise, sealhulgas kutsehariduslike riiklike lõpueksamite ja lõputöö sooritamise kord» (lisatud). Minister Mait KLAASSEN Kantsler Georg AHER Kinnitatud haridusministri 27. oktoobri 1998. a määrusega nr 24 Kutseõppeasutuse lõpetamise, sealhulgas kutsehariduslike riiklike lõpueksamite ja lõputöö sooritamise kord I. ÜLDSÄTTED 1. Õpilane on kutseõppeasutuse (edaspidi kool) lõpetanud, kui ta on täitnud õppekava täies mahus, sealhulgas sooritanud kõik õppekavaga ettenähtud eksamid ja lõputöö. 2. Eksamid jagunevad riiklikeks kutsehariduslikeks lõpueksamiteks (edaspidi riigieksamid) ja koolieksamiteks. 3. Eksamite arvu ja valdkonnad määrab kooli õppekava. 4. Riigieksamid ei asenda koolieksameid ja vastupidi. 5. Riigieksamite sisu, vormid ja sooritamise ajad kinnitab Riiklik Eksami- ja Kvalifikatsioonikeskus (edaspidi EKK). 6. Eksamite vormid on olenevalt kutse-, eri- ja ametialast järgmised: 1) suuline; 2) kirjalik; 3) praktiline; 4) alapunktides 1--3 nimetatud vormide kombinatsioonid. 7. Koolieksamite sisu, vormid ja toimumise ajad kinnitab kooli direktor käskkirjaga. 8. Kirjaliku eksami sooritamiseks antakse õpilasele aega neli astronoomilist tundi, praktilise eksami sooritamiseks antakse õpilasele aega vastavalt õppekavale ning suulise eksami korral on õpilasel eksami ettevalmistuseks aega 30 minutit ning vastamiseks kuni 20 minutit. 9. Üldhariduslike riigieksamite sooritamine on kooli lõpetajatele vabatahtlik ning need toimuvad gümnaasiumi lõpetajatega samadel alustel ja korras. II. KOOLIEKSAMITE KORRALDAMINE 10. Koolieksamid korraldatakse kooli direktori käskkirjaga kinnitatud koolieksami plaani järgi, mis pannakse õpilastele, õpetajatele ja lastevanematele tutvumiseks välja hiljemalt kaks nädalat enne eksamite algust. 11. Koolieksami plaani koostamisel tuleb arvestada, et: 1) ühel päeval võib õpilasel olla ainult üks eksam; 2) vaheaeg eksamite vahel on vähemalt kolm päeva; 3) eksameid ei korraldata pühapäevadel. 12. Erandina (haigus, osavõtt rahvusvahelisest üritusest vms) võib kooli õppenõukogu anda õpilasele loa koolieksamite sooritamiseks individuaalplaani järgi. 13. Koolieksami materjalid koostab ainekomisjon, selle puudumisel aineõpetaja ja kinnitab kooli direktor käskkirjaga hiljemalt kaks nädalat enne koolieksamite toimumise algust. Koolieksami materjalides määratakse ära ka abimaterjalide kasutamine koolieksamil. 14. Koolieksami komisjonide koosseisud kinnitab kooli direktor käskkirjaga hiljemalt kaks nädalat enne koolieksamite toimumise algust. 15. Koolieksami komisjoni koosseisu moodustavad koolieksami komisjoni esimees (kooli juhtkonna liige), aineõpetaja ja assistendid. Koolieksami komisjoni esimees vastutab koolieksamite korraldamise ja läbiviimise eest. Koolieksami komisjoni esimees ei või olla eksamiaine õpetaja. 16. Koolieksami tulemuste kohta koostab koolieksami komisjon koolieksami protokolli (lisa 1). 17. Kui koolieksami komisjoni liikmetel tekib lahkarvamusi kirjaliku koolieksamitöö või suulise koolieksami vastuse hindamisel, otsustatakse küsimus koolieksami komisjoni liikmete lihthäälteenamusega. Häälte võrdsel jagunemisel on otsustavaks koolieksami komisjoni esimehe hääl. Koolieksami komisjoni liikmete eriarvamused kantakse koolieksami protokolli. III. RIIGIEKSAMITE JA LÕPUTÖÖDE KORRALDAMINE 18. Riigieksamitel osalevad ja lõputöö teevad kõik kooli lõpukursuse õpilased. 19. Riigieksamitele lubatakse ka isikud, kes ei ole eelnevalt riigieksameid sooritanud, kuid soovivad seda teha. Avaldus riigieksamitel osalemiseks esitatakse EKK-le. 20. Riigieksamite ja lõputöö materjalid koostab kool ning kinnitab kooli direktor käskkirjaga, kooskõlastatult EKK-ga hiljemalt üks kuu enne riigieksami toimumise algust. 21. Kinnitatud riigieksamite ja lõputöö materjale hoitakse koolis. Kooli direktor vastutab riigieksamite ja lõputöö materjalide salastatud ja turvalise säilitamise eest koolis. Kui riigieksami materjalide turvalisus ja salastatus on sattunud ohtu, on kooli direktor kohustatud sellest kohe informeerima EKK-d. 22. Riigieksami komisjonide koosseisud kinnitab EKK direktor käskkirjaga kooli direktori ettepanekul hiljemalt kolm nädalat enne riigieksamite toimumise algust. Riigieksami komisjon moodustatakse vähemalt kolmeliikmeline. Riigieksami komisjoni esimees on tööandjate või vastava kutseliidu esindaja. Riigieksami komisjoni esimees ei tohi olla eksamiaine õpetaja. 23. Lõputöö hindamiskomisjoni koosseisu ja esimehe kinnitab kooli direktor hiljemalt kolm nädalat enne riigieksamite toimumise algust. Hindamiskomisjon on vähemalt kolmeliikmeline. Hindamiskomisjoni esimees on tööandjate või vastava kutseliidu esindaja. Lõputöö hindamiskomisjon võib olla ühitatud riigieksami hindamiskomisjoniga. 24. EKK-l on õigus määrata riigieksami välisvaatleja, kes jälgib, et riigieksami läbiviimisel järgitaks käesolevat korda. 25. Enne kui eksaminandidel lubatakse alustada riigieksamitööd, on riigieksami komisjoni esimees kohustatud tutvustama eksaminandidele käesolevat korda. 26. Kirjalike riigieksamitööde vormistamise kohta teatab riigieksami komisjoni esimees eksaminandidele, et: 1) parandused riigieksamitöös tuleb teha selgelt, tõmmates maha terve sõna, mitte kustutades ega parandades üksikuid tähti; 2) korrektoreid (vedelikku ega pliiatseid) ei tohi kasutada; 3) käekirja tõttu ebaselged kohad tõlgendatakse veana. 27. Riigieksami komisjoni liige või riigieksami välisvaatleja kõrvaldab eksaminandi ette hoiatamata riigieksamilt, kui eksaminand kasutab riigieksami sooritamisel kõrvalist abi või kirjutab maha, üritab seda teha või aitab sellele kaasa. Riigieksamilt kõrvaldatud eksaminandil ei ole õigust samal aastal riigieksamit sooritada. 28. Riigieksami komisjoni esimehel või välisvaatlejal on õigus kõrvaldada riigieksamilt riigieksami komisjoni liige juhul, kui riigieksami komisjoni liige üritab aidata eksaminandi riigieksamitöö sooritamisel. 29. Eksaminand lubatakse riigieksamile, kui ta pole riigieksamile hilinenud rohkem kui pool tundi ja tal on hilinemiseks mõjuv põhjus. 30. Riigieksamile hilinenud eksaminandile võimaldatakse riigieksamitööks täisaeg ning tema riigieksamitööle (kirjaliku või praktilise eksami korral) märgitakse: 1) riigieksami alguse aeg; 2) aeg, millal eksaminand alustas riigieksamitöö kirjutamist; 3) riigieksamile hilinemise põhjus. 31. Riigieksamilt mõjuva põhjuse tõttu puudunud isik võib taotleda EKK-lt ühe kuu jooksul pärast riigieksami toimumist võimalust sooritada riigieksam teisel ajal. EKK teatab eksaminandile uue riigieksami toimumise aja ja koha kirjalikult kümne tööpäeva jooksul alates taotluse saamisest. 32. Riigieksami toimumise ja tulemuste kohta koostatakse riigieksami protokoll (lisa 2) ning aruanne, mille koopiad esitatakse EKK-le pärast riigieksami toimumisest kahe nädala jooksul. 33. Lõputööde hindamise tulemuste kohta koostatakse hindamisprotokoll (lisa 3) ning aruanne, mille koopiad esitatakse EKK-le pärast lõputööde hindamist kahe nädala jooksul. 34. Kui riigieksami komisjoni liikmetel tekib lahkarvamusi kirjaliku riigieksamitöö või suulise riigieksami vastuse hindamisel, otsustatakse küsimus riigieksami komisjoni liikmete lihthäälteenamusega. Häälte võrdsel jagunemisel on otsustavaks riigieksami komisjoni esimehe hääl. Riigieksami komisjoni liikmete eriarvamused kantakse riigieksami protokolli. 35. Riigieksami või lõputöö sooritamise aruanne peab sisaldama: 1) sisulist seletust eksaminandide teadmiste, oskuste, kogemuste taseme ja hoiakute kohta; 2) hinnangut riigieksami või lõputöö materjalide kohta. 36. Riigieksami protokolli ning lõputöö hindamisprotokolli alusel kantakse riigieksamite hinne/hinded kooli lõpetaja lõputunnistusele. Lisa 1 «Kutseõppeasutuse lõpetamise, sealhulgas kutsehariduslike riiklike lõpueksamite ja lõputöö sooritamise korra» juurde

Lisa 2 «Kutseõppeasutuse lõpetamise, sealhulgas kutsehariduslike riiklike lõpueksamite ja lõputöö sooritamise korra» juurde

Lisa 3 «Kutseõppeasutuse lõpetamise, sealhulgas kutsehariduslike riiklike lõpueksamite ja lõputöö sooritamise korra» juurde