Pöide Vallavolikogu — Pöide valla avaliku korra ja puhtuse eeskirja uue redaktsiooni kinnitamine — RTL, 333, 1364

Lähtudes kohaliku omavalitsuse korralduse seaduse (RT I 1993, 37, 558; 1994, 12, 200; 19, 340; 72, 1263; 84, 1475; 1995, 16, 228; 17, 237; 23, 334; 26--28, 355; 59, 1006; 97, 1664; 1996, 36, 738; 37, 739; 40, 773; 48, 942; 89, 1591; 1997, 13, 210; 29, 449 ja 450; 69, 1113; 1998, 28, 356; 59, 941; 61, 984) paragrahvi 6 lõikest 1 ja haldusõiguserikkumiste seadustiku (RT 1992, 29, 396; RT I 1997, 66--68, 1109; 73, 1201; 81, 1361 ja 1362; 86, 1459 ja 1461; 87, 1466 ja 1467; 93, 1561, 1563--1565; 1998, 2, 42; 17, 265; 23, 321; 30, 410; 34, 484; 36/37, 552 ja 553; 38, 562; 51, 756 ja 759; 52/53, 771; 60, 951 ja 952; 64/65, 1004; 86/87, 1409) paragrahvi 2 lõikest 2, Pöide Vallavolikogu määrab: 1. Kinnitada Pöide valla avaliku korra ja puhtuse eeskirja uus redaktsioon (lisatud). 2. Tunnistada kehtetuks Pöide Vallavolikogu 27. juuni 1995. a määrus «Pöide valla korra ja puhtuse eeskirja täiendamine», 27. veebruari 1997. a määrus nr 5 «Pöide valla korra ja puhtuse eeskirja täiendamine», 27. märtsi 1997. a määrus nr 8 «Pöide valla korra ja puhtuse eeskirja muutmine». 3. Avaldada käesolev määrus Riigi Teataja Lisas. 4. Määrus jõustub 16. novembril 1998. a. Volikogu esimees Arno TRUUMEES Kinnitatud Pöide Vallavolikogu 29. oktoobri 1998. a määrusega nr 31 Pöide valla avaliku korra ja puhtuse eeskiri I. ÜLDSÄTTED 1. Käesolev eeskiri sätestab Pöide valla territooriumi avalikes kohtades käitumise ning korra ja puhtuse pidamise nõuded. Eeskiri tugineb avaliku korra kaitseks välja antud õigusaktidele ja eeskirjas nimetatud nõuete rikkujad võetakse haldusvastutusele. 2. Avalik koht on iga territoorium, hoone või ruum, mis on antud üldiseks kasutamiseks või mis tegelikult on üldkasutatav. 3. Iga inimese kohus on hoida korda ja pidada puhtust, ära hoida iseenda ja tõkestada teiste tegevust, mis rikub käesolevas eeskirjas sätestatud või üldtunnustatud käitumisreegleid, sanitaar-, tuletõrje-, ehitus-, looduskaitse vms nõudeid. 4. Eeskirjaga reguleerimata juhtudel otsustab üksikküsimused vallavalitsus. II. TEEDE, TÄNAVATE, VÄLJAKUTE, PARKIDE JA HALJASALADE KORRASHOID 5. Avalike kohtade korrashoid on kinnisvara omanike, kaasomanike ning territooriumi haldavate asutuste kohustus. Omanikud võivad panna avalike kohtade korrashoiu kohustuse rendi-, tasuta kasutamise või muu lepingu alusel vara kasutajale. 6. Hoonete, rajatiste ja kruntide valdajad on kohustatud korras hoidma kruntide siseterritooriumid ning nendega piirnevad puhastusalad. 7. Puhastusala hõlmab kruntidega piirneva territooriumi kuni tänava või tee telgjooneni. Kui hooned ja kasutatavad maa-alad on ainult ühel pool tänavat või teed, hõlmab puhastusala kogu sõidutee ning mõlemad kõnniteed. Hoonete ja ehitiste vahelise maa-ala puhastusala piiriks on nendevaheline mõtteline telgjoon, kui see ei ole kindlaks määratud teisiti. Vallavalitsus võib määrata ka teistsuguse puhastusala, arvestades konkreetse krundi asendit ja kompenseerides täiendava korrashoiu kulud. Valla poolt tsentraliseeritult puhastatavatel tänavatel ja teedel peavad külgnevate hoonete jms omanikud, valdajad või kasutajad puhastama sõidutee ühe meetri ulatuses sõidutee äärest. 8. Heakorrastustööd tuleb läbi viia vallavalitsuse poolt ettenähtud tähtaegadeks. 9. Puhastusalal tuleb: 9.1. tänavad pühkida ja praht koristada; 9.2. puhastada prahist truubid, kraavid, sadeveekaevud, restid, tuletõrjehüdrandid, rentslid ja kaevude kaaned, keldriakende valgustusðahtid, bussipeatused jms; 9.3. põuasel ajal kasta haljasalasid ja tänavaid, arvestades veekasutuse korda; 9.4. kõrvaldada teekattest väljakasvav umbrohi ja puude võrsed, tasandada väiksemad augud teekattes; 9.5. niita muru, kärpida puude ja põõsaste oksi, pügada hekke; 9.6. koristada varisenud puulehed kõnniteedelt iga päev ja haljastatud murupinnalt üks kord nädalas. 10. Talvisel ajal tuleb puhastusalal: 10.1. hoida kõnniteed, trepid ja läbipääsud puhtad prahist, lumest ja jääst; kõnniteel võib kinnitambitud lume paksus olla kuni 5 cm; 10.2. teha kohe pärast lume masinpuhastust järelpuhastus; 10.3. eemaldada katustele ja räästa külge kogunenud ohtlik lumi ja jääpurikad (olles enne sulgenud kõnnitee tõkkepuuga, kui on vajalik); 10.4. liivatada (kloriide kasutamata) kõnniteed, jalakäijate ülekäigukohad, trepid jt käidavad kohad sel määral, et seal liikumine ei oleks libedaga ohtlik. Talveliiv tuleb koristada puhastusalalt nädala jooksul pärast lume sulamist. 10.5. Territooriumi reostamisel või risustamisel on süüdlane kohustatud selle kohe puhastama. Juhul kui süüdlast ei ole võimalik kindlaks teha või ta keeldub koristamisest, peab territooriumi korrastama selle omanik, kasutaja või valdaja, nõudes tehtud kulud sisse reostamise või risustamise süüdlaselt. III. KÄITUMINE AVALIKES KOHTADES JA MASSIÜRITUSTE KORRALDAMISEL 11. Teedel, asula tänavatel, platsidel, haljasaladel, parkides, spordi- ja mänguväljakutel, supluskohtades ja teistes avalikes paikades on keelatud: 11.1. igasugune reostamine (sh mahasülitamine), igasugune prahi (sh suitsukonide ja tikuotste) mahaloopimine, samuti selle loopimine tänavalt aedadesse või toppimine sobimatutesse kohtadesse; 11.2. puude, põõsaste, lillede, õite ja okste murdmine, lõikamine, koorimine või muul viisil kahjustamine; 11.3. tuvide ja hulkuvate loomade söötmine; 11.4. lindude ja linnupesade hävitamine; 11.5. pinkide, piirete, prügikastide, majaseinte, igasuguste ehitiste ja inventari rikkumine, ümberpaigutamine ning määrimine (sh neile kirjade tegemine); 11.6. teadaannete ja reklaamplakatite ülespanemine, eirates selleks kehtestatud korda, samuti aegunud reklaami ülesjätmine; 11.7. suitsetamine selleks mitteettenähtud kohtades (laste mänguväljakud, ühissõidukid jne); 11.8. suitsetamine alla 18-aastastel noorukitel; 11.9. teisi määrivates ja haisvates riietes käimine ja sisenemine ühissõidukisse jäätise vms määriva esemega; 11.10. kaaskodanikke tülitav äritsemine ja kerjamine; 11.11. jalgrattaga haljasalal või kalmistul sõitmine; 11.12. sõitmine mootorsõidukiga haljasalal, kõnniteel, pargis, kalmistul, mängu- või spordiväljakul, samuti reguleerimata mootoriga (tugev müra või nähtav heitgaas) sõitmine või töötava mootoriga kauem kui 4 minutit seismine; 11.13. nõuetekohaselt kinnitamata ja pudenemisohtlike koormatega liiklemine. Vedusid teostavad isikud on kohustatud veose kinnitama nii, et see ei pudeneks teedele, tänavatele ja teistesse selleks mitteettenähtud kohtadesse. Veose teele pudenemisel on vedaja kohustatud viivitamatult selle koristama ja hoiatama teisi liiklejaid; 11.14. ebasündsate väljendite kasutamine ning kaaskodanike sündsustunnet riivavate tegude sooritamine; 11.15. hasartmängude organiseerimine ja mängimine; 11.16. alkohoolsete jookide ostmine nende edastamiseks alla 18-aastastele ning joobnud olekus isikutele; 11.17. alla 16-aastasel alaealisel on keelatud viibida ilma täiskasvanud saatjata avalikes kohtades kella 23.00--6.00. Ajavahemikus 1. juunist kuni 31. augustini on alaealisel keelatud viibida ilma täiskasvanud saatjata avalikes kohtades kella 24.00--5.00. 12. Massiürituste (demonstratsioon, pikett, rahvakoosolek, spordivõistlus, laat, filmivõtted jne) läbiviimine on lubatud ainult vallavalitsuse loal. Avaliku korra nõuete täitmise ja territooriumi heakorrastamise eest massiüritustel vastutavad ürituse läbiviijad, kuid territoorium tuleb heakorrastada hiljemalt 12 tunni jooksul pärast ürituse lõppemist. 12.1. Kultuuri- ja massiüritused ei tohi kesta üldjuhul kauem kui kella 1.00-ni. Ürituse kestmisel üle nimetatud aja on vajalik eelnev kirjalik kooskõlastus vallavalitsusega. Kultuuri- ja massiürituse korraldamisest peab teavitama vallavalitsust mitte vähem kui 48 tundi enne ürituse algust. 12.2. Kultuuriüritustele ei lubata ebakaines olekus inimesi. Kultuuriürituse korraldaja peab viivitamatult välja saatma ebakained isikud ning korda rikkuvad ja muidu ürituse läbiviimist häirivad isikud. Kui isikud ei allu korraldustele, peab korraldaja teatama politseile ning alaealiste puhul nende vanematele või seadusjärgsetele hooldajatele ja õppeasutusele, kui alaealine õpib. IV. HOONETE, RAJATISTE JA ÕUEDE KORRASHOID 13. Hoonete valdajad on kohustatud tagama: 13.1. riigilippude heiskamise vastavalt kehtestatud korrale; 13.2. mitmekorteriliste majade väliskoridoride ja trepikodade valgustatuse kella 23.00-ni ja elanike nimekirjade olemasolu; 13.3. soojussõlmede, keldrite ja teiste abiruumide lukustatuse; 13.4. õuede üldise puhtuse ja korra; 13.5. õuedes paiknevate sanitaarseadmete (reoveevalamud, settekaevud, kuivkäimlad, prügikonteinerid jms) regulaarse desinfitseerimise ja tühjendamise. 14. Hoonete fassaadid, piirded, krundisisene ja -väline haljastus peavad olema korras. Sealjuures: 14.1. kõigi tänavakujunduselementide (sildid, viidad, piirded, varikatused jne) paigaldamine tuleb kooskõlastada vallavalitsusega, esitades talle kavandi kahes eksemplaris; 14.2. laste mänguväljakute omanikud ja haldajad on kohustatud organiseerima liiva vahetamise vähemalt üks kord aastas ja tagama väikevormide hooldamise ja remondi ning kõrvaldama viivitamatult objektid, mis võivad olla lastele ohtlikud. 15. Prügikonteinerid ja -urnid peavad asuma kindlas paigas, soovitavalt statsionaarsel alusel. Sealjuures: 15.1. peab nendele juurdepääsu tagama konteinerite valdaja; 15.2. peavad kõik konteinerid olema värvitud ja tihedalt suletava kaanega, et prügi ei läheks tuulega lendu; 15.3. on konteinerite valdaja kohustatud sõlmima prügifirmaga sellise lepingu, mis tagab konteinerite äraveo enne nende ületäitumist; 15.4. peab lepingu rikkumisest või hooletust äraveost tekkinud prahi koristama või selle koristamise kompenseerima prügivedaja; 15.5. on keelatud konteineritesse visata tulist tuhka, kustutamata sütt ja teisi põlevaid materjale, samuti toksilisi ja keskkonnaohtlikke aineid ning süüdata prügikonteinerite sisu. 16. Ühiskasutusega hoonetes on keelatud: 16.1. loata viibida soojussõlmedes, kilbiruumides ja katustel; 16.2. paigutada trepikotta ja koridori mööblit, kaste ja tolmukoguvaid või haisvaid esemeid; 16.3. kloppida riideid ja vaipu rõdul, koridoris, ustel ja akendel. V. EHITUSOBJEKTIDE JA KOMMUNIKATSIOONIDE KORRASHOID 17. Ehitusobjektide territooriumid ja juurdepääsud peavad olema korras. Tuleb vältida prahi sattumist piirnevale territooriumile või tänavale. Ajutised piirded peavad olema hooldatud, tagatud peab olema kõrvaliste isikute mittesattumine objektile ning möödujate ohutus. Piirdel peab olema info tööde tegijate ja tähtaegade kohta. 18. Puude ja põõsaste ning muu haljastuse väljalangemisest või likvideerimisest tuleb krundi valdajal või ehitusorganisatsioonil teatada vallavalitsusele haljastuse taastemaksete või asendusistutuse määramiseks. 19. Mulla- ja kaevetöid võib teha vallavalitsuse kaeveloa alusel. Maaaluste kommunikatsioonide ja polügonomeetriavõrgu punktide tsoonis võib kaevetöid teha ainult vastavate asutuste esindajate järelevalvel. Sealjuures: 19.1. kasvupinnas tuleb eemaldada ja kasutada sihipäraselt; 19.2. üleskaevatud tänavakate, sillutis ja äärekivid tuleb võtta arvele, teatada vallavalitsusele ja vajadusel vedada näidatud kohta; 19.3. pärast kaevetöid tuleb kohe taastada ümbruse heakord ning lõpetada kaevamisluba. Avarii põhjustajal või selle avastajal tuleb viivitamatult informeerida vastavat avariitalitlust. Avariidest põhjustatud antisanitaarse või ohtliku olukorra livideerib ja teeb heakorratööd süüdlane (viimase puudumisel kommunikatsiooni valdaja). 20. Keelatud on: 20.1. takistada juurdepääsu kommunikatsioonidele; 20.2. lasta pinnasesse, veekogudesse, kanalisatsiooni- või sademeveetorustikku tarvitatud õli ja muid määrdeaineid, sööbivaid, kergestisüttivaid ja terava lõhnaga aineid; 20.3. paigaldada ilma projektita ja keskkonnanõuetele mittevastavaid vedelkütuse mahuteid ja -süsteeme; 20.4. rajada haljastust, istutada puid ja põõsaid ilma maavaldaja nõusolekuta; 20.5. viibida ettenähtud korras organiseeritud massiüritustel korraldaja piiratud territooriumil ilma korraldaja loata. 20.6. Veekogude saastekahjudest ja võõrkehadest vees tuleb informeerida looduskaitseametit. VI. HEAKORD KAUPLEMISEL JA TEENINDAMISEL 21. Müügiinventari (kaubalett, varjualune, kiosk vms) kasutamine ning reklaamsiltide, aknavarjude, vaateakende jms ülesseadmine tuleb kooskõlastada vallavalitsusega (esitada kavand kahes eksemplaris) ja krundi valdajaga. 22. Kauplemisel tuleb hoida korras kogu kauplemiskoha ümbrus (vähemalt viie meetri ulatuses). Spetsiifilise pakendi, ühekordse taara jms kasutamisel peab kaupleja tagama piisava arvu prügiurnide olemasolu. Kaupade laadimisel või kauplemise lõpetamisel tuleb ümbrus kohe korrastada. Taarakastide ladustamine tuleb kooskõlastada territooriumi valdajaga. 23. Rahvaüritusel määrab kauplemise korra ürituse korraldaja, kooskõlastades selle vallavalitsuse ja territooriumi valdajaga. 24. Toitlustusasutus, mis kaupleb alkoholi ja õllega, peab olema varustatud naiste ja meeste WC-ga, kus on seep, käterätt ja paber. 25. Kui külastaja on jäänud joogikohas seisundisse, mis on ohtlik talle endale või tülikas kaaskodanikele, peab joogikoht kindlustama tema kojuviimise või andma ta üle politseile. 26. Keelatud on: 26.1. kaubelda sanitaarnõudeid rikkudes; 26.2. teenindada ilmses joobes isikuid; 26.3. müüa alkoholi, õlut ja tubakasaadusi alla 18-aastastele; 26.4. osta alla 18-aastastele alkoholi, õlut ja tubakasaadusi. 27. Vanuse määramisel on teenindajal õigus nõuda kliendilt isikut tõendavat dokumenti. VII. LOOMADE PIDAMINE 28. Koerte ja kasside pidamine 28.1. Koeri ja kasse on lubatud pidada nii, et oleks tagatud nende normaalseks eluks vajalike tingimuste ning veterinaarsete nõuete ja loomakaitse põhimõtete täitmine. 28.2. Rohkem kui nelja korteriga majas on lubatud korteris pidada ühte täiskasvanud koera ja kassi. Täiskasvanuks loetakse üle viie kuu vanused koerad ja kassid. Ridaelamutes võib pidada rohkem koeri ja kasse kõigi naabrite kirjalikul nõusolekul. Ühiskorterites võib koeri ja kasse pidada seal elavate kõigi täiskasvanud isikute kirjalikul nõusolekul. 28.3. Koeri võib viia jalutama hoovidesse, tänavatele jms kohtadesse, mis pole rahvarohked, kusjuures koerad peavad olema lühikese keti või rihma otsas ja tigedad koerad suukorviga; 28.4. Koeri ja kasse võib vedada ühissõidukites, pidades kinni vastavas sõidukis kehtivast eeskirjast ning tagades ohutuse (koerad rihma otsas ja suukorviga, kassid kinnises korvis või kastis). 28.5. Koera või kassi omanik on kohustatud: -- rangelt täitma kõiki sanitaar- ja hügeenieeskirju, vältima üldkasutatavate kohtade reostamist koera või kassi poolt, samuti nende järelevalveta olekut ning tagama inimeste ja loomade ohutuse. Majade sise- ja välistreppe, üldkasutatavaid ruume, aedu, parke, hoove, laste liivakaste jne, mida koer või kass on reostanud, peavad puhastama nende loomade omanikud; -- esitama igal aastal kõik üle kolme kuu vanad koerad vaksineerimiseks marutaudi vastu veterinaartöötaja määratud aegadel ja paikades; -- varustama koera kaelarihmaga, millel on omaniku aadress; -- koera või kassi haigestumisest põhjustatud surma korral teatama sellest veterinaartöötajale; -- koera või kassi, kes on hammustanud inimest või looma, mitte hukkama, vaid isoleerima ning viivitamatult teatama veterinaarteenistusele, kes teostab veterinaarse ülevaatuse ja määrab loomale karantiini; -- paigaldama territooriumi sissepääsule hoiatuse kurja koera olemasolu kohta; -- kindlustama postiljonidele jt ohutu tööülesannete täitmise. Selle nõude rikkumise korral on avarii- ja päästeteenistusel õigus vastavalt olukorrale koer kahjutuks teha või antud maja ja selles elavaid inimesi mitte teenindada, teatades sellest vallavalitsusele. Tekitatud kahjude eest vastutab koera omanik. 28.6. Koerte ja kasside omanikel on keelatud: -- looma hukkumist, vigastamist või loomale kannatusi põhjustav tegu, kui see ei ole tingitud vajadusest looma ravida või veterinaarsest menetlusest; -- looma hülgamine omaniku poolt, tema abitusse seisukorda jätmine ning looma normaalseks eluks vajalike tingimusteta jätmine; -- koerte ja kasside kauplusse, sööklasse, spordiväljakule, laste mänguväljakutele ning rahvarohketesse paikadesse kaasavõtmine; -- koerte ja kasside laskmine ilma järelevalveta mitmekorterilise elumaja trepikotta, koridori või maja ümbrusse ning haljasaladele. Sellest keelust üleastumisest tingitud reostamise peab likvideerima koera või kassi omanik. 28.7. Inimestele ja loomadele ohtlikud koerad ja kassid kuuluvad hävitamisele kohalike jahimeeste poolt. 29. Loomade ja lindude pidamisel peab olema välditud virtsa sattumine põhjavette ning veekogudesse. VIII. KALMISTUTE HOOLDAMINE JA KASUTAMINE 30. Pöide valla kalmistud on Pöide Vallavalitsuse omandis ja need on määratud avalikuks kasutamiseks. 31. Kalmistute peaväravate juurde peab haldaja panema teadetetahvli, millele paigaldatakse kalmistu plaan ja kalmistu kasutamise eeskiri. 32. Matmisplatside eraldamise, kalmistute kasutamise eeskirja täitmise kontrolli ja kalmistute korrashoiuga tegelevad kalmistute järelevaatajad. 33. Matmisplats eraldatakse surmatunnistuse ettenäitamisel. 34. Kalmistute järelevaatajad registreerivad matmise registrisraamatus, kus näidatakse ära surnu ees- ja perekonnanimi, vanus, viimane elukoht, surmaaeg ning surmatunnistuse number koos tunnistuse väljaandja ja väljaandmise kohaga. 35. Kalmistute järelevaatajad peavad matmisplatsi taotlejale kätte näitama matmisplatsi asukoha ja märkima kohapeal platsi mõõdud. Igale matmisplatsile eraldatakse üldjuhul krunt suurusega 2,5x1,5 m. 36. Matmise aeg kooskõlastatakse platsi taotlejaga arvestusega, et matmine ei toimuks mitte varem kui 24 tunni möödumisel surma saabumisest. Üldjuhul peab eelnevalt matmisest kalmistu järelevaatajale olema ette teatatud mitte vähem kui üks ööpäev. 37. Kalmistu haldajal on õigus hauaplatsi kasutusaeg lõpetada juhul, kui hauaplats on jäetud hooldamata, s.o rohtunud, risustunud ning hauatähised, pingid ja teised rajatised näitavad ilmseid kõdunemise tundemärke. Selline hauaplats tähistatakse meeldetuletuseks hoiatustähisega. Kui järgneva ühe aasta jooksul hauaplatsi ei korrastata, lõpetatakse selle platsi kasutamisõigus. 38. Haua kaevamine peab olema kooskõlastatud kalmistu järelevaatajaga. Matta võib kirstuga või tuhastatult urniga. Kirstuga matmisel peab haua sügavus olema minimaalselt 1,5 m, urniga 1,0 m, kaugus hauaplatsi piirist minimaalselt 0,2 m. 39. Matmist takistavate hauakivide ja muude hauarajatiste ajutine kõrvaletõstmine ja taaspaigaldamine toimub matja kulul. 40. Matja korrastab või hüvitab matmise käigus kõrvalolevatele haudadele tekitatud kahjustused kokkuleppel kalmistu haldaja või kahjukannatajaga. 41. Hauaplatsi korrastab pärast matmist matja. Väljatulnud säilmed tuleb matta haua põhja, kõrvaldada kivid. Matmiseks laenatud inventar (äärelauad, labidad, haudalaskmise lindid) tagastatakse pärast matmist laenutajale. 42. Pealematmine võib toimuda 30 aasta möödumisel. 43. Ümbermatmine toimub Pöide Vallavalitsuse kirjalikul loal kooskõlastatult tervisekaitsetalitusega. 44. Matja on kohustatud tähistama haua risti, hauaplaadi või hauasambaga, millel peab olema surnu ees- ja perekonnanimi. 45. Hauatähised, -rajatised ja haljastus peavad asuma hauaplatsi piires. 46. Matja on kohustatud korras hoidma hauaplatsi. 47. Kalmistu haldajal on õigus eemaldada või määrata eemaldamisele kalmistu ilmet häirivad aiad, puud ja põõsad. 48. Matja paigaldatud hauatähised ja rajatised on tema omand. 49. Kalmistutel olevate ajaloo- ja kunstimälestiste kohta sõlmib haldaja hauaplatsi hooldaja või mälestiste omanikuga kaitsekohustuse. 50. Kõik muudatused kaitsealustel hauaplatsidel peavad olema kooskõlastatud vastavalt kehtivale korrale. 51. Kaitsealuse hauaplatsi hooldaja loobumisel platsi edasisest hooldamisest läheb hauaplatsi valdamise õigus üle kalmistu haldajale. 52. Kalmistute haldaja on kohustatud: 52.1. hoidma üldkasutatavad alad korras ja puhtad; 52.2. nõudma hauaplatside hooldajatelt kalmistu hooldamise ja kasutamise eeskirja täitmist. 53. Kalmistul on keelatud: 53.1. risustada, rikkuda ja rüüstata hauaplatse ning üldkasutatavat territooriumi, tarvitada alkoholi, jalutada koeri ja teisi koduloomi; 53.2. suusatada, kelgutada või sõita jalgrattaga; 53.3. kasutada omavoliliselt hauaplatse; 53.4. laiendada omavoliliselt hauaplatse; 53.5. oma tegevusega rikkuda kalmistu rahu; 53.6. prügi mahapanek selleks mitteettenähtud kohtadesse. IX. RAKENDAMISE KORD 54. Eeskiri on Pöide valla territooriumil kohustuslik kõigile ettevõtetele, asutustele, organisatsioonidele ja üksikisikutele sõltumata nende elukohast või kodakondsusest. 55. Ettevõtete, asutuste ja organisatsioonide juhid ja nende määratud isikud vastutavad eeskirjaga pandud kohustuste täitmata jätmise eest. 56. Käesoleva eeskirja rikkumise eest kannavad süüdlased haldusvastutust haldusõiguserikkumiste seadustiku järgi. 57. Rikkumiste kohta protokolli koostamine või kohapeal trahvi sissenõudmise õigus on politseil, tervisekaitseteenistuse ja looduskaitseameti töötajatel ning teistel haldusõiguserikkumiste seadustiku alusel ja vallavolikogu volitatud isikutel. 58. Kooskõlas käesoleva eeskirjaga võib volikogu oma otsustega ja vallavalitsus oma korraldustega kehtestada ajutisi täiendavaid piiranguid, mille rikkumise eest karistatakse samuti haldusõiguserikkumiste seadustiku alusel.