Kuusalu Vallavolikogu — Kuusalu valla jäätmehoolduseeskirja kinnitamine — RTL, 333, 1362

Võttes aluseks Eesti Vabariigi jäätmeseaduse (RT I 1998, 57, 861) paragrahvi 21 punkti 1, Kuusalu Vallavolikogu määrab: 1. Kinnitada Kuusalu valla jäätmehoolduseeskiri vastavalt lisale. 2. Määrus avaldada Riigi Teataja Lisas. 3. Käesolev määrus jõustub 1. detsembril 1998. a. Volikogu esimees Kalmer MÄRTSON Kinnitatud Kuusalu Vallavolikogu 28. oktoobri 1998. a määrusega nr 11 Kuusalu valla jäätmehoolduseeskiri I. ÜLDSÄTTED 1. Jäätmehoolduseeskiri reguleerib Kuusalu valla territooriumil olmejäätmete ja tootmisjääkide kogumist, sorteerimist, vedu, töötlemist, ladustamist ja matmist ning jäätmete tekitaja, territooriumi valdaja, jäätmehooldusettevõtete ja omavalitsuse vahelisi suhteid jäätmehooldusalases tegevuses. 2. Jäätmehoolduseeskirja ülesanne on piirata tootmis- ja olmejäätmete teket, parandada jäätmehoolduskohtade olukorda ja suurendada jäätmete ärakasutamist teise toormena. 3. Eeskirjas kasutatakse mõisteid alljärgnevas tähenduses: 3.1. jäätmed -- inimtegevuses moodustunud, oma tekkimise ajal või tekkekohas kasutuselt kõrvaldatud esemed, ained või nende jäägid; 3.2. ohtlikud jäätmed -- jäätmed, mis on oma omadustelt inimese tervisele ja keskkonnale kahjulikud ning nõuavad käitlemisel erimenetlust. Ohtlikud jäätmed on määratletud Keskkonnaministeeriumi 24. septembri 1991. a määrusega nr 14 kinnitatud Eesti jäätmeklassifikaatoris; 3.3. inertsed jäätmed -- jäätmed, mis on kahjuliku toime poolest keskkonna suhtes väheaktiivsed jäägid. Inertsed jäätmed on määratletud Eesti jäätmeklassifikaatoris; 3.4. suuregabariidilised (kogumisvahendi ava mõõtmetest suuremad) jäätmed -- mööbliesemed, jalgrattad, WC-potid ja vannid, kraanikausid, olmetehnika, televiisorid, pliidid jms; 3.5. jäätmehooldusettevõte -- ettevõte, mille tegevuseks on jäätmete kogumine, sorteerimine, vedu, töötlemine, ladustamine ja matmine vastavalt jäätmeloas ettenähtud tingimustele; 3.6. jäätmeluba -- Harju Maavalitsuse keskkonnaosakonnast väljastatav tegevusluba ettevõtetele ja muudele juriidilistele isikutele, kes tekitavad, koguvad, kasutavad, veavad, töötlevad, ladustavad või matavad jäätmeid; 3.7. jäätmetekitaja -- juriidiline või füüsiline isik, kes tekitab jäätmeid; 3.8. jäätmete omanik -- jäätmete tekitaja või jäätmehooldelepingu alusel jäätmeid osaliselt või täielikult käitlev või vastavat tegevust vahendav isik; 3.9. jäätmehoolduskoht -- jäätmehooldusettevõte, jäätmete ladustus- või matmispaik, jäätmete ümberlaadimiskoht, ohtlike jäätmete vastuvõtukoht; 3.10. komposteerimine -- orgaaniliste jäätmete eraldi kogumine, segamine ja ladustamine ning käitlemine nende looduslikuks lagundamiseks; 3.11. territooriumi valdaja -- kinnistu omanik, lepinguline kasutaja või rentnik, maa-ala haldav füüsiline või juriidiline isik; 3.12. krunt -- hoone või hoonete grupi juurde kuuluv territoorium. 4. Jäätmete nõuetekohase käitlemise eest vastutab jäätmete omanik. Kui jäätmete omanikku ei ole võimalik kindlaks teha, korraldab jäätmete kogumise, sorteerimise ja veo territooriumi valdaja. Territooriumi korrashoiu eest vastutab territooriumi valdaja, kui jäätmehooldusleping ei näe ette teisiti. Avalikesse kohtadesse (pargid, kalmistud, supluskohad jms) paigutab jäätmete kogumisvahendid territooriumi valdaja. Avalike ürituste paigad varustab jäätmekogumisvahenditega ürituse korraldaja, kes likvideerib ürituse käigus tekkivad jäätmed. II. JÄÄTMETE KOGUMINE 5. Kõigil jäätmete tekitajatel peavad Kuusalu vallas olema individuaalsed kogumisvahendid või ühise jäätmete kogumisvahendi kasutamise lepingud. 6. Juriidilisest isikust jäätmete tekitajad on kohustatud: 6.1. rakendama kõiki tehnoloogilisi ja muid võimalusi jäätmete tekke vältimiseks oma tegevuses või tekkinud jäätmete koguste ja ohtlikkuse vähendamiseks ning jäätmete taaskasutamiseks; 6.2. korraldama oma jäätmete taaskasutamist, nende käitlemist, ladustamist või üleandmist jäätmehooldusettevõttele; 6.3. pidama koguselist ja liigilist arvestust oma tegevusega seotud jäätmete tekkimise ja käitlemise kohta; 6.4. andma nõudmisel oma jäätmealasest tegevusest aru Kuusalu Vallavalitsusele ja esitama nõudmisel vastava dokumentatsiooni; 6.5. koostama Kuusalu Vallavalitsuse nõudel jäätmekavasid, mis käsitlevad nende tegevusega seotud jäätmehooldust. 7. Füüsilisest isikust jäätmete tekitaja ülesanne on vähendada tekkivate jäätmete hulka ning ta on kohustatud hooldama (koguma, sorteerima, ära vedama) jäätmeid või andma need käesoleva eeskirjaga kindlaksmääratud korras üle jäätmehooldajale. 8. Kogumisvahendina võib kasutada: 8.1. kaanega suletavaid jäätmekonteinereid, mida on võimalik tühjendada jäätmeautode tõstemehhanismidega ja käsitsi ja/või milles jäätmed veetakse hoolduspaigale; 8.2. jäätmekotte, mis on valmistatud niiskuskindlast paberist või plastikust ja asetatud kaanega suletavasse kotihoidjasse; 8.3. sette- ja kogumiskaeve, mis on ehitatud projektikohaselt; 8.4. eriotstarbelist ja korralikult suletavat taarat ohtlike jäätmete jaoks. 9. Kogumisvahendi omanik või haldaja vastutab kogumisvahendi nõuetekohase kasutamise, korrasoleku ning selle ümbruse korra ja puhtuse eest. Kogumisvahendid peavad olema puhtad, terved, markeeritud ja korralikult suletud, et vältida sademete, niiskuse, loomade ja inimeste pääsemist kogumisvahenditesse. 10. Kogumisvahendi omanik või haldaja vastutab, et kogumisvahendisse (vt punktid 8.1--8.3) ei pandaks: 10.1. ohtlikke jäätmeid; 10.2. taaskasutatavaid jäätmeid; 10.3. vedelaid ja määrivaid jäätmeid; 10.4. ehitusprahti ja kive; 10.5. suuregabariidilisi jäätmeid; 10.6. kuuma tuhka, sütt või põlevaid jäätmeid. 11. Kogumisvahendites oleva prügi põletamine on keelatud. 12. Territooriumi valdajal peab olema piisavalt kogumisvahendeid, lubatud on ühiskonteinerite paigaldamine. Kogumisvahendite konkreetne arv määratakse kogumisvahendi omaniku või haldaja ja jäätmehooldusettevõtte vahel sõlmitavas lepingus. 13. Ühiste kogumisvahendite asukoht tuleb kooskõlastada krundi valdajaga ja Kuusalu Vallavalitsusega. 14. Kogumisvahend peab asuma kõval tasasel alusel ja soovitavalt olema varjatud aia või taimedega. Kogumisvahend peab asuma prügiveoautole ligipääsetavas kohas. Juurdepääs konteinerile peab olema talvel lumest puhas. 15. Heitvee või fekaalide kogumiskaevud peavad vee reostuse vältimiseks olema vettpidavad. Kinnised kaevud peavad olema ventileeritavad. 16. Jäätmete tekitaja on kohustatud viima paberi, papi, metalli, klaasi jms töötlemiseks vastuvõetava materjali Kuusalu Vallavalitsuse poolt paigaldatud kogumisvahenditesse. 17. Suuregabariidilised jäätmed veab jäätmete tekitaja ise prügimäele või asetab vastavat teenust osutava jäätmehooldusettevõttega kokkulepitud ajaks oma konteineri juurde. 18. Ohtlikud jäätmed on territooriumi valdaja ja jäätmete tekitaja kohustatud viima selleks Kuusalu vallas määratud kogumispunktidesse. 18.1. Juriidilised isikud peavad oma ohtlikud jäätmed andma üle litsentsi omavatele jäätmehooldusettevõtetele. Ohtlikke jäätmeid, mida käesoleval hetkel Eestis veel ei käidelda, peab ettevõte säilitama Harju keskkonnaosakonna poolt väljastatud tingimustel oma territooriumil. 18.2. Ohtlike jäätmete tekitaja vastutab nende ohutu hoidmise eest kuni jäätmete vastuvõtmiseni jäätmehooldusettevõtte poolt. 18.3. Ettevõtja, kes tegeleb ohtlike jäätmetega, on kohustatud andma järelevalveametnikele informatsiooni ohtlike jäätmete hoidmise ja käitlemise kohta. 19. Jäätmehoolduses tuleb vältida ohtlike jäätmete segunemist inertsete jäätmetega ja omavahel. III. JÄÄTMETE ÄRAVEDU 20. Jäätmete äravedu korraldab kogumisvahendi omanik või haldaja oma vahenditega või kokkuleppel spetsialiseeritud jäätmehooldusettevõttega. Juhul kui territooriumi valdaja viib ise oma jäätmed ladustamiskohta, peab tal olema vastav dokument jäätmete üleandmise kohta (vt punkt 40). Ladustamine ja veoteenus on tasulised. 21. Olmejäätmete konteinereid, sette- ja kogumiskaeve tuleb tühjendada piisavalt sagedasti vältimaks territooriumi reostumist. 22. Sõnniku, vedelsõnniku, virtsa ja reoveesette kasutamisel aedades ja põldudel tuleb järgida väetamise ja reoveesette kasutamise korda (keskkonnaministri 4. juuli 1994. a määrus nr 23 «Väetamise ja reoveesette kasutamise piiramine» (RTL 1994, 35, lk 1205)). 22.1. Territooriumil, kus peetakse põllumajandusloomi ja -linde, peab olema väljaehitatud sõnnikuhoidla. 22.2. Keelatud on laotada sõnnikut, läga või virtsa külmunud maale ja lumele. IV. JÄÄTMETE LADUSTAMINE 23. Jäätmeid (v.a ohtlikud jäätmed) võib Kuusalu valla territooriumil ladustada ainult Haavakannu külas asuvas prügilas. 23.1. Jäätmete prügilasse väljaveohinna kehtestab OÜ Kuusalu Soojus Kuusalu Vallavalitsusega kooskõlastatult. 24. Jäätmete ladustamine ja matmine (v.a komposteerimine ja pinnase täitmine ehitusprügiga) on keelatud. 25. Köögivilja- ja aiapidamisjäätmeid võib territooriumi valdaja oma territooriumil komposteerida juhul, kui: 25.1. kompost on paigutatud selliselt, et see ei põhjusta ohtu keskkonnale ega inimeste tervisele; 25.2. komposteerimiskoht ei ole salvkaevule või puurkaevule lähemal seaduses sätestatud piirangutest (veeseadus (RT I 1994, 40, 655; 1996, 13, 241; 1998, 2, 47; 61, 987) ja keskkonnaministri 16. detsembri 1996. a määrus nr 61 (RTL 1997, 3, 8)); 25.3. komposteerimiskoht on krundi piiril naaberkrundi valdaja nõusolekul; 25.4 komposteerimiskoht ei asu veekaitsevööndis. 26. Toiduainetööstuse tootmisjäätmete komposteerimine peab olema kooskõlastatud Kuusalu Vallavalitsusega. 27. Kanalisatsioonivõrku ühendamata hoonete kogumis- ja settekaevude tühjendamine vastuvõtukohtadesse toimub Kuusalu Vallavolikogu 1. juuli 1998. a määrusega nr 8 kehtestatud korras. 28. Kuivkäimla sisu tohib hajaasustusega piirkondades oma aiamaal maasse kaevata hilissügisel. Käimla sisu laialilaotamine on keelatud. 29. Inertseid ehitusjäätmeid ja ülejääkpinnaseid tuleb kasutada teede jms täiteks. 30. Saepuru ja muid puidujäätmeid põletatakse küttekolletes ning komposteeritakse vastavalt käesolevale korrale või ladustatakse Haavakannu külas asuvas prügilas. 31. Ühe surnud põllumajanduslooma (veis, siga, lammas jms) või selle jäänuste matmine kooskõlastatakse territooriumi valdajaga, järgides veekaitse nõudeid; kahe ja enama põllumajanduslooma või loomajäänuste matmisel tuleb matmispaik kooskõlastada Kuusalu Vallavalitsusega. V. JÄÄTMETE PÕLETAMINE 32. Lahtises tules on lubatud põletada riisutud kulu, oksi, lehti jms vaikse ilmaga ja kõiki tuleohutusnõudeid järgides. Igasugune omavoliline jäätmete põletamine väljaspool maaeraldust on keelatud. 33. Kõik jäätmete põletamisega seotud erandjuhud tuleb kooskõlastada Harju Päästeameti ja Kuusalu Vallavalitsusega. VI. KONTROLL JA VASTUTUS 34. Territooriumi valdaja peab tagama käesoleva eeskirja täitmise. 35. Jäätmete tekitaja ja territooriumi valdaja vastutavad ohtlike jäätmete ohutu hoidmise eest kuni üleandmiseni vastavasse kogumispunkti või ohtlike jäätmete käitluslitsentsi omavale jäätmehooldusettevõttele. 36. Jäätmehoolduseeskirja täitmist kontrollivad Kuusalu Vallavolikogu poolt määratud ametiisikud. 37. Eeskirja rikkujaid karistatakse jäätmeseaduses ja haldusõiguserikkumiste seadustikus kehtestatud korras. 38. Eeskirja rikkumise eest, millel on kuriteo tunnused, kohaldatakse kriminaalvastutust. 39. Jäätmetest põhjustatud keskkonnareostus ja kahjustused likvideeritakse nende tekitaja kulul. 40. Kõigil jäätmetekitajatel peab olema ette näidata jäätmete käitlemiseks vajalikud dokumendid (tðekk, leping, maksekorraldus), säilitades need vähemalt kaks kalendriaastat.