Suure-Jaani Linnavolikogu — Linnavara võõrandamise korra kinnitamine — RTL, 329, 1358

Võttes aluseks kohaliku omavalitsuse korralduse seaduse (RT I 1993, 37, 558; 1994, 12, 200; 19, 340; 72, 1263; 84, 1475; 1995, 16, 228; 17, 237; 23, 334; 26--28, 355; 59, 1006; 97, 1664; 1996, 36, 738; 37, 739; 40, 773; 48, 942; 89, 1591; 1997, 13, 210; 29, 449 ja 450; 69, 1113; 1998, 28, 356; 59, 941; 61, 984) paragrahvi 22 punkti 6 ning Suure-Jaani Linnavolikogu 17. detsembri 1996. a määrusega nr 2 kinnitatud «Suure-Jaani linna munitsipaalomandi valdamise, kasutamise ja käsutamise korra» (RTL 1997, 8, 47; 1998, 181/182, 711) punkti 8.1.4, SuureJaani Linnavolikogu määrab: 1. Kinnitada «Linnavara võõrandamise kord» (lisatud). 2. Käesolev määrus koos lisaga avaldada Riigi Teataja Lisas. 3. Määrus jõustub 20. oktoobril 1998. a. Volikogu esimees Raimo RONIMOIS Kinnitatud Suure-Jaani Linnavolikogu 15. oktoobri 1998. a määrusega nr 20 Linnavara võõrandamise kord I. ÜLDSÄTTED 1. Käesolev linnavara võõrandamise kord (edaspidi kord) reguleerib linnavara võõrandamist. Linnavara on linnale kuuluv kinnis- ja vallasvara, s.o asjad ning rahaliselt hinnatavad õigused ja kohustused. 2. Võõrandamise all mõistetakse käesolevas eeskirjas kehtestatud tingimustel ja korras linnavara tasu eest või tasuta andmist teise isiku omandisse. 3. Linnavara võõrandamise tingimused: 3.1. Linnavara võib võõrandada, kui: 3.1.1. linnavara ei ole vajalik avalikuks otstarbeks ega linna valitsemiseks; 3.1.2. linnavara on muutunud kõlbmatuks avaliku kasutamise, linna valitsemise või tulu saamise otstarbeks; 3.1.3. linnavara on vajalik riigile või muule avalik-õiguslikule isikule tema seaduses sätestatud ülesannete täitmiseks; 3.1.4. muudel seaduses või või linnavolikogu poolt ettenähtud juhtudel. 3.2. Riigi poolt tasuta linna omandisse antud asjaõigusseaduse mõistes kinnisasja võib võõrandada juhul, kui kinnisasi ei ole enam vajalik või on muutunud kõlbmatuks linna ülesannete täitmiseks. 3.3. Käesoleva korra punktis 3.1.3 nimetatud juhul ei võõrandata linnavara enne, kui on tuvastatud, et vara ei ole vajalik linna valitsemiseks ja avalikuks otstarbeks. 3.4. Linnavara võib võõrandada avaliku enampakkumise, eelläbirääkimistega pakkumise või otsustuskorras. Linnavolikogu otsustusel võib linnavara võõrandada ka muul viisil. 4. Käesolev kord ei laiene õigusvastaselt võõrandatud vara tagastamisele ja asendamisele, linnavara erastamisele ning riigi omandisse andmisele, mis toimub Eesti Vabariigi omandireformi aluste seaduses (RT 1991, 21, 257; RT I 1997, 27, 391; 74, 1230; 1998, 12, 153; 51, 758), erastamisseaduses (RT I 1993, 45, 639; 1997, 9, 78; 1998, 12, 153; 30, 411), eluruumide erastamise seaduses (RT I 1993, 23, 411; 1995, 44, 671; 57, 979; 1996, 2, 28; 1997, 13, 210), mitteeluruumide erastamise seaduses (RT I 1995, 57, 979; 1996, 2, 27; 1997, 13, 210), maareformi seaduses (RT 1991, 34, 426; RT I 1996, 41, 796; 1997, 13, 210; 37/38, 570; 81, 1363; 93, 1556; 1998, 12, 153) ning nendest tulenevates õigusaktides sätestatud korras. II. LINNAVARA VÕÕRANDAMISE OTSUSTAMINE 5. Linnavara võõrandamise otsustaja on: 5.1. kinnisvara ja vallasvara puhul väärtusega üle 50 000 krooni ning aktsiate ja osade puhul -- linnavolikogu linnavalitsuse või eelarve- ja majanduskomisjoni ettepanekul; 5.2. vallasvara puhul väärtusega 10 000 kuni 50 000 krooni -- linnavalitsus; 5.3. vallasvara puhul väärtusega kuni 10 000 krooni -- linnavara valitsev kohaliku omavalitsuse asutus, kui võõrandatav vara on tema valduses ja kasutuses ning tema tegevust reguleeriva õigusakti alusel on tal selleks õigus. Nimetatud vara võidakse võõrandada ilma enampakkumiseta. 6. Vara väärtus määratakse asjaõigusseaduse § 29 sätestatust tulenevalt asja hariliku väärtuse või valdaja erilise huvi alusel. Asja harilik väärtus on selle kohalik keskmine müügihind (turuhind). Asja väärtuseks loetakse selle harilikku väärtust, kui seaduse või tehinguga ei ole sätestatud teisiti. Asja hindamine erilise huvi järgi põhineb kasul, mida valdaja saab oma isikliku olukorra tõttu või asja eelistamisel valdaja poolt asja iseärasuste pärast või erilisel suhtel asjasse, arvestamata selle kasulikkust. Alghinna määramisel valdaja erilise huvi alusel arvestatakse: 6.1. eksperdi või ekspertide poolt antud hinnangut; 6.2. vara erilist seisukorda. Alghinda ei pea määrama, kui on alust arvata, et selle määramise korral enampakkumine nurjub ning vara võib rikneda, hävineda, selle väärtus muul viisil väheneda või selline sunnitud viivitus oleks linna seisukohast kahjulik. Alghinda ei määrata teistkordsel enampakkumisel, kui alghinna määramise korral võib varale ostjat mitte leida. Alghinna määramise ärajätmise otsus peab olema põhjendatud. Alghinna määramise ärajätmise otsustab linnavalitsus või tema määratud ekspert. 7. Linnavara võõrandamise korraldaja on: 7.1. kinnisvara, aktsiate, osade ning vallasvara puhul väärtusega üle 10 000 krooni -- linnavalitsus; 7.2. vallasvara puhul väärtusega kuni 10 000 krooni -- linnavara valitsev kohaliku omavalitsuse asutus, kui võõrandatav vara on tema valduses ja kasutuses. 8. Linnavara võõrandamise otsus vormistatakse vastavalt kas linnvolikogu otsusega, linnavalitsuse korraldusega või linnavara valitseva kohaliku omavalitsuse asutuse juhi käskkirjaga. 9. Linnavara võõrandamise otsus peab sisaldama: 9.1. linnavara nimetust, asukohta ja põhinäitajaid, aktsiate ja osade müügi korral müüdavate aktsiate ja osade arvu; 9.2. linnavara võõrandamise õiguslikku alust; 9.3. linnavara võõrandamise viisi (avalik enampakkumine, eelläbirääkimistega pakkumine, otsustuskord, tasuta võõrandamine); 9.4 avaliku enampakkumise ja eelläbirääkimistega pakkumise puhul alghinda ja maksetingimusi; 9.5. vajadusel müügi lisatingimusi. III. LINNAVARA TASU EEST VÕÕRANDAMINE 10. Linnavara tasu eest võõrandamise all mõistetakse käesolevas korras linnavara müüki raha eest. 11. Linnavara müügi viisid on: 11.1. avalik enampakkumine (suuline või kirjalik); 11.2. eelläbirääkimistega pakkumine; 11.3. otsustuskord (tasu eest, tasuta või alandatud hinnaga). 12. Avalik enampakkumine käesoleva korra tähenduses on linnavara müügi viis, kus ostu-müügileping sõlmitakse isikuga, kes on pakkunud kõige kõrgema ostuhinna ja nõustub kehtestatud lisatingimustega, kui need on kehtestatud. Enampakkumine toimub juhul, kui ei kehtestata lisatingimusi või kui lisatingimused on kehtestatud lõplikena, s.t nende üle ei peeta läbirääkimisi. 13. Eelläbirääkimistega pakkumine on linnavara müügi viis, mis valitakse, kui teatud lisatingimuste täitmine on sama oluline kui ostuhind. 14. Otsustuskord on linnavara müügi viis, mida võidakse rakendada, kui: 14.1. vallasvara väärtus ei ole suurem kui 10 000 krooni ning võõrandatav vara ei kujuta endast tervikvarast eraldatud osa; 14.2. vara võib rikneda või hävida enne enampakkumise lõpuleviimist; 14.3. enampakkumise korras võõrandamine ei ole andnud soovitud tulemusi; 14.4. vara võõrandatakse heategevuslikele ja avalikke huve teenivatele organisatsioonidele; 14.5. võõrandatavat vara kasutatakse pikaajalise rendilepingu (üle viie aasta) alusel või rendilepingu järgi on rentnikul vara väljaostu õigus. 15. Kinnisvara võõrandamine otsustuskorras ei ole lubatud. IV. LINNAVARA TASUTA VÕÕRANDAMINE 16. Linnavara võib tasuta võõrandada, kui: 16.1. vara on vajalik riigile või muule avalik-õiguslikule isikule tema seaduses sätestatud ülesannete täitmiseks; 16.2. võõrandamine on ette nähtud seaduses või linnavolikogu poolt ettenähtud juhtudel. V. LINNAVARA VÕÕRANDAMINE AVALIKU ENAMPAKKUMISE KORRAS 17. Avalikul enampakkumisel määrab alghinna ja maksetingimused: 17.1. kinnisvara puhul, samuti vallasvara puhul väärtusega üle 50 000 krooni ning aktsiate ja osade puhul -- linnavolikogu; 17.2. vallasvara puhul väärtusega üle 10 000 kuni 50 000 krooni -- linnavalitsus; 17.3. vallasvara puhul väärtusega kuni 10 000 krooni -- linnavara otsene valdaja. 18. Avaliku enampakkumise ettevalmistamise käigus korraldaja: 18.1. määrab korraldusega või käskkirjaga vähemalt kolmeliikmelise komisjoni, kes viib enampakkumise läbi ja otsustab, kas enampakkumine viiakse läbi suuliselt või kirjalikult; 18.2. määrab kindlaks muud enampakkumise läbiviimise tingimused, mis ei ole määratud müügi otsustaja poolt. 19. Müügi korraldaja avaldab, lähtudes müügi otsusest, teate enampakkumise kohta ajalehes «Sakala» vähemalt 15 tööpäeva enne enampakkumise toimumist. Vajadusel võib sellekohaseid teateid ja kuulutusi levitada täiendavalt ka muul viisil. 20. Avaliku enampakkumise teates tuleb märkida: 20.1. müüdava vara nimetus ja asukoht; 20.1.1. kinnisvara puhul ka maatüki suurus ja sihtotstarve; 20.1.2. aktsiate ja osade müügi korral aktsiaseltsi või osaühingu nimi, asukoht, aadress ja registreerimisnumber, müüdavate aktsiate arv, liik, nimiväärtus ja protsent aktsiate koguarvust; osaühingu osade müügi puhul osade arv ja suurus, osa suurus ja osakapitali suurus; 20.2. vara mõttelise osa müümisel kaasomaniku õigused; 20.3. müügi korraldaja; 20.4. enampakkumise läbiviimise viis; 20.5. müüdava vara alghind; 20.6. suulise enampakkumise puhul enampakkumise toimumise aeg ja koht; 20.7. kirjaliku enampakkumise puhul pakkumiste esitamise tähtaeg ja kord ning pakkumiste avamise kellaaeg; 20.8. tagatisraha või tagasivõtmatu pangagarantii ja osavõtutasu suurus, nende tasumise kord, tähtajad ja tasumiseks vajalikud rekvisiidid; 20.9. millal ja kus saab vara ja müügitingimustega tutvuda; 20.10. ostuhinna tasumise kord ja tähtajad; 20.11. sanktsioon ostu-müügilepingu sõlmimata jätmise korral. 21. Enampakkumisest ei või osa võtta isiklikult ega esindaja kaudu: 21.1. müügi otsustamise, korraldamise ja enampakkumise läbiviimisega seotud isikud; 21.2. käesoleva punkti alapunktis 1 nimetatud isikute lähisugulased ja hõimlased, kellena käsitletakse korruptsioonivastase seaduse paragrahvi 13 lõikes 4 nimetatud isikuid. 22. Enampakkumisest osavõtutasu suurus on 1% enampakkumise alghinnast, kuid mitte rohkem kui 10 000 krooni. Tagatisraha või tagasivõtmatu pangagarantii suurus on kuni 10% enampakkumise alghinnast. 23. Pärast käesoleva korra punktis 20 nimetatud teate avaldamist tagab müügi korraldaja informatsiooni kättesaadavuse müüdava vara ning ostu-müügilepingu põhitingimuste kohta ning võimaluse tutvuda müüdava varaga kohapeal. 24. Enampakkumine viiakse läbi, kui selles osalemiseks on soovi avaldanud vähemalt üks osavõtja. Suulise enampakkumise kord 25. Komisjoni esimees kuulutab suulise enampakkumise ettenähtud ajal ja kohas avatuks. Seejärel tutvustab ta komisjoni liikmeid, protokollijat ja enampakkumise läbiviijat ning teeb enampakkumise ruumis viibijatele ettepaneku registreerida end enampakkumisest osavõtjatena. Kui enampakkumisele ei ilmunud ühtegi osalejat või kui ilmunud osalejat (osalejaid) ei lubata pakkumisest osa võtta käesoleva korra punktis 21 nimetatud juhul, loeb komisjon enampakkumise nurjunuks. 26. Enampakkumisest osa võtta soovijad või nende esindajad esitavad dokumentide ärakirjad, mis tõendavad enampakkumisest osavõtu tasu ja tagatisraha tasumist või nõutud pangagarantii(de) olemasolu ning annavad allkirja selle kohta, et nad on teadlikud enampakkumise korrast ja müügitingimustest. Kui on tegemist esindamisega, tuleb täiendavalt esitada esindusõigust tõendavad dokumendid. Kui käesoleva korra punkti 20 alapunktis 8 nimetatud teate kohaselt on nii ette nähtud, võib osavõtutasu ja tagatisraha tasuda ka kohapeal vahetult enne enampakkumise algust. 27. Isikuid, kes ise või kelle seaduslik esindaja ei nõustu andma käesoleva korra punktis 25 ettenähtud allkirja või ei tasu osavõtutasu ja tagatisraha ega esita tõendeid nende tasumise või nõutud pangagarantii olemasolu kohta, pakkumisele ei lubata. Käesoleva korra punktis 25 sätestatud nõuded täitnud enampakkumises osaleda soovija registreeritakse enampakkumises osalejana ja talle väljastatakse registreerimisnumber, mille all ta esineb kuni enampakkumise lõpuni. Registreeritud osalejate nimed ning elu- või asukohad kantakse osalejate lehele, mis on enampakkumise protokolli lahutamatu osa. 28. Enne pakkumiste esitamist tutvustab enampakkumise läbiviija enampakkumise protseduurireegleid ja kaebuste (protestide) esitamise korda, teatab osalejate arvu, nende registreerimisnumbrid ning enampakkumise minimaalse ja maksimaalse sammu. 29. Pärast käesoleva korra punktides 25--28 nimetatud toiminguid ning enampakkumise läbiviija vastavat märguannet alustavad enampakkumisest osavõtjad pakkumist. Pakkumisi alustatakse alghinnast või selle puudumisel teistkordse enampakkumise puhul müügi korraldaja poolt määratud alghinnast. Enampakkumisest osavõtja annab enampakkumise läbiviijale märku registreerimisnumbri tõstmisega ning teatab pakkumise suuruse pärast seda, kui ta on saanud enampakkumise läbiviijalt vastava loa. Pakkumised tehakse täiskroonides. Enampakkumise läbiviija teatab osaleja numbri ja pakkumise suuruse. Kõik pakkumised fikseeritakse pakkumiste lehel, mis on enampakkumise protokolli lahutamatu osa. 30. Kõik osalejad ja kohalviibijad on kohustatud enampakkumise ajal alluma enampakkumise läbiviija korraldustele. Enampakkumise läbiviijal on õigus nõuda osalejate või teiste kohalviibijate lahkumist, kui nad teistkordselt on rikkunud enampakkumise läbiviimise protseduuri või ei ole täitnud läbiviija korraldust. Komisjonil on õigus lugeda enampakkumine nurjunuks, kui osalejad ei täida käesolevas punktis nimetatud enampakkumise läbiviija korraldusi. 31. Pakkumine kuulutatakse enampakkumise läbiviija poolt lõppenuks pärast kõrgeima pakutud ostusumma kolmekordset teatamist. Enampakkumise võitnud osavõtja, kelle pakutud hind osutus kõrgeimaks, annab enne lahkumist enampakkumiste protokollis allkirja selle kohta, et juhul, kui enampakkumise tulemus kinnitatakse, maksab ta vara eest tema pakutud hinna ning täidab enampakkumise lisatingimused. Osavõtja, kes keeldub allkirja andmast, kaotab ostu-müügilepingu sõlmimise õiguse ja tema makstud tagatisraha ei tagastata või realiseeritakse tema esitatud tagasivõtmatu pangagarantii. Sellise keeldumise korral loetakse enampakkumise võitjaks suuruselt teise pakkumise teinud osaleja. Kui nimetatud osaleja samuti keeldub käesoleva punkti teises lauses nimetatud allkirja andmast, korratakse eelkirjeldatud protseduuri ja sanktsioone, kuni pakkumise teinud osaleja selgumiseni, kes annab käesoleva punkti teises lauses nimetatud allkirja. Kui ükski osaleja ei nõustu andma käesoleva punkti teises lauses nimetatud allkirja, loeb komisjon enampakkumise nurjunuks. Kirjaliku enampakkumise kord 32. Kirjalikul enampakkumisel osalemiseks esitab enampakkumises osaleja vastavalt käesoleva korra punktis 20 sätestatud tingimustele müügi korraldajale kinnise ümbriku, millele on märgitud, missuguse objekti enampakkumisele on ümbrik esitatud. Pakkumine peab sisaldama järgmisi andmeid: 32.1. andmed pakkuja kohta: 32.1.1. füüsilise isiku puhul pakkuja nimi, isikukood või sünniaeg, elukoht ja aadress; 32.1.2. juriidilise isiku puhul juriidilise isiku nimi, äriregistri kandeotsus ja registriosa kehtivad koopiad. Vajadusel lisatakse pakkumisele muud kontaktandmed pakkuja kohta; 32.2. nõusolek müüdava vara ostmiseks enampakkumisel kehtestatud tingimustel; 32.3. dokument tagatisraha tasumise või nõutud pangagarantii kohta; 32.4. sõnadega ja numbritega kirjutatud arvuline pakkumissumma; 32.5. pakkumise tegemise kuupäev, pakkumise esitaja allkiri, juriidilise ja füüsilise isiku esindaja puhul volikiri; 32.6. tõend maksuvõlgade puudumise kohta. 33. Saabunud pakkumised registreeritakse nende saabumise järjekorras ja pitseeritakse. Käesoleva korra punktis 18 nimetatud komisjon avab enampakkumisele esitatud ümbrikud enampakkumise teates märgitud kellaajal. Kõik tähtajaks laekunud pakkumised avatakse nende registreerimise järjekorras ja kantakse enampakkumise protokolli. Pakkumiste avamine on avalik ja selle juures võivad viibida kõik pakkumiste esitajad. Protokollile kirjutavad alla komisjoni liikmed ja protokollija. Kui enampakkumisele ei esitatud ühtegi pakkumist, loeb komisjon enampakkumise nurjunuks. 34. Pakkumisi, mis ei ole tähtajaks laekunud või ei vasta käesoleva korra punktis 31 nimetatud nõuetele või punktis 20 nimetatud teates sätestatud tingimustele, ei arvestata. Tähtaegselt esitatud, kuid nõuetele mittevastava pakkumise kohta tehakse enampakkumise protokolli märge selle mitteosalemise põhjuse kohta. 35. Enampakkumise võitjaks on enampakkumisel osaleja, kes tegi suuruselt kõige kõrgema pakkumise. Kui kaks või enam enampakkumises osalejat on teinud võrdse kõrgeima pakkumise, korraldatakse nende vahel kümne tööpäeva jooksul täiendav enampakkumise voor. Täiendav voor viiakse läbi kirjalikult sama komisjoni poolt, kui müügi korraldaja ei otsusta korraldada suulist enampakkumist või muuta komisjoni koosseisu. Täiendava vooru alghinnaks on esimeses voorus pakutud kõrgeim pakkumine. Kui üks võrdse kõrgeima pakkumise teinud isikutest ei osale täiendavas voorus, on enampakkumise võitjaks teine võrdse kõrgeima pakkumise teinud isik. Avaliku enampakkumise tulemuste kinnitamine ja lepingu sõlmimine 36. Suure-Jaani Linnavalitsus kinnitab enampakkumise tulemused ühe nädala jooksul pärast enampakkumise toimumist. 37. Kolme tööpäeva jooksul pärast enampakkumise tulemuste teatavaks tegemist on enampakkumisel osalejatel õigus esitada komisjonile proteste enampakkumise läbiviimise kohta. Komisjon registreerib saadud protestid ja esitab koos oma seisukohaga kahe tööpäeva jooksul müügi korraldajale, kes kolme tööpäeva jooksul teeb otsuse protesti rahuldamise või rahuldamata jätmise kohta. 38. Enampakkumise tulemuste kinnitaja on kohustatud kontrollima talle esitatud dokumentide alusel enampakkumisest osavõtnud isikute õigust enampakkumisel osaleda ning enampakkumise protseduuri järgimist enampakkumisel. 39. Enampakkumise tulemused jäetakse kinnitamata, kui: 39.1. enampakkumise läbiviimisel rikuti oluliselt enampakkumise protseduuri; 39.2. kirjaliku enampakkumise võitjal ei olnud õigust enampakkumisest osa võtta; 39.3. vähemalt ühel suulisel enampakkumisel pakkumisi teinud osalejal ei olnud õigust enampakkumisest osa võtta; 39.4. osavõtjate vahelised kokkulepped on mõjutanud enampakkumise käiku; 39.5. enampakkumisel osales punktis 21 nimetatud isik. 40. Enampakkumise tulemuste kinnitaja peab enampakkumise kinnitamata jätmise põhjused formuleerima ja kirjalikult vormistama. Enampakkumise kinnitamata jätmise kohta peab ta enampakkumise protokollile tegema kirjaliku märke, lisades samas ka otsuse kuupäeva ning enampakkumise kinnitamata jätmise põhjusi fikseeriva dokumendi asukoha. 41. Enampakkumise tulemuste kinnitamata jätmise korral või komisjoni poolt enampakkumise nurjunuks lugemise korral: 41.1. ostu-müügilepingut ei sõlmita; 41.2. isikule, kes põhjustas enampakkumise nurjumise või tulemuste kinnitamata jätmise, tagatisraha ei tagastata või realiseeritakse tema poolt esitatud tagasivõtmatu pangagarantii. 42. Enampakkumise tulemuste kinnitamisel võetakse enampakkumise võitja poolt enne enampakkumise algust sissemakstud tagatisraha arvesse tasaarveldusel müügihinna tasumisel. Teistele enampakkumisest osavõtjatele tagastab müügi korraldaja nende makstud tagatisraha täies ulatuses hiljemalt kümne tööpäeva jooksul pärast enampakkumise toimumist. Osavõtutasu ei tagastata ühelegi isikule ja see arvestatakse enampakkumise korraldamise kulude katteks. 43. Kui enampakkumise võitja ei ole ühe kuu jooksul, arvates enampakkumise tulemuste kinnitamisest, sõlminud ostu-müügilepingut, talle tagatisraha ei tagastata või realiseeritakse tema poolt esitatud tagasivõtmatu pangagarantii ning müügi korraldajal on õigus tühistada läbiviidud enampakkumise tulemused ja korraldada uus enampakkumine. VI. LINNAVARA VÕÕRANDAMINE EELLÄBIRÄÄKIMISTEGA PAKKUMISE KORRAS 44. Eelläbirääkimistega pakkumise ettevalmistamiseks ja läbiviimiseks moodustab Suure-Jaani Linnavalitsus vähemalt kolmeliikmelise komisjoni. 45. Linnavara võõrandamisel eelläbirääkimistega pakkumise korras võivad lisatingimusteks olla: 45.1. tähtajaliselt teatud sihtotstarbelise või tegevusalase kasutamise kohustus; 45.2. investeeringute suurus; 45.3. keskkonnakaitsealaste tingimuste täitmine; 45.4. tööhõive tagamine; 45.5. muud müügi otsustaja poolt kehtestatud lisatingimused. 46. Linnavara võõrandamisest eelläbirääkimistega pakkumise teel teatatakse käesoleva korra punkti 20 kohaselt, märkides täiendavalt ära eelläbirääkimistega pakkumise lisatingimused ja pakkumiste esitamise tähtaja. 47. Pakkumisest osa võtta soovija peab tegema kirjaliku pakkumise nii ostuhinna kui ka kõigi nõutud lisatingimuste kohta ning esitama tehtud pakkumise täitmiseks tagatised. Peale nimetatu esitatakse täielikud andmed pakkuja kohta (nimi, isikukood, aadress, registrikood, asukoht, kandeotsuse ja regitriosa koopiad, esindajate volikirjad, dokument osavõtutasu tasumise kohta, tõend maksuvõlgade puudumiste kohta jms). 48. Pakkumistega ümbrikud avab komisjon samal tööpäeval pärast pakkumise esitamise tähtaja möödumist. Pakkumiste kohta koostatakse protokoll, millele kirjutavad alla komisjoni liikmed ja protokollija. 49. Isikuid, kes on teinud nõuetele mittevastava pakkumise, läbirääkimistele ei lubata. 50. Eelläbirääkimiste sisu avalikkusele ega teistele pakkujatele avaldamisele ei kuulu. Avalikustada võib asjaolu, mitu pakkumist on tehtud ja mitu neist vastab kehtestatud nõuetele. 51. Läbirääkimistele kutsutakse kõik nõuetele vastava pakkumise teinud osalejad. Pärast eelläbirääkimiste lõppu vormistab iga pakkuja kirjalikult oma lõpliku pakkumise vara ostuhinna ja kõigi lisatingimuste kohta. 52. Võrdväärsete pakkumiste korral annab komisjon ostja selgitamiseks nendele pakkujatele võimaluse oma pakkumisi kümne tööpäeva jooksul täiendada. 53. Ostu-müügileping sõlmitakse isikuga, kelle pakkumise on müügi korraldaja tunnistanud parimaks, arvestades nii kehtestatud lisatingimusi kui ka pakutud hinda. Sobivate pakkumiste puudumisel on müügi korraldajal õigus tunnistada eelläbirääkimistega pakkumine nurjunuks. 54. Ostu-müügileping sõlmitakse parimaks pakkumiseks tunnistatud isikuga ühe kuu jooksul tulemuste kinnitamisest arvates. Kui parima pakkumise teinud isik ei ole mõjuvate põhjusteta selle aja jooksul ilmunud lepingut sõlmima, on korraldajatel õigus tühistada oma otsus ja korraldada uus pakkumine. Sel juhul tema poolt sissemakstud tagatisraha ei tagastata või realiseeritakse tema poolt esitatud tagasivõtmatu pangagarantii. 55. Osavõtutasu, mis on 1% alghinnast, kuid mitte suurem kui 10 000 krooni, ei tagastata ühelegi isikule ja arvestatakse eelläbirääkimistega pakkumise korraldamise kulude katteks. Tagatisraha suuruseks on kuni 10% alghinnast. VII. LÕPPSÄTTED 56. Ostu-müügileping sõlmitakse kirjalikult, seaduses ettenähtud juhtudel tõestatakse notariaalselt. 57. Ostu-müügileping peab sisaldama: 57.1. lepingu sõlmimise õiguslikku alust; 57.2. lepingupoolte täielikke andmeid (nimesid, registriandmeid, asukohtasid, füüsilise isiku puhul tema passiandmeid, lepingupoolte volitusi); 57.3. ostu-müügilepingu objekti nimetust, vajadusel asukohta; 57.4. ostuhinda, ostuhinna tasumise korda ja tähtaegasid, arvelduste vormi; 57.5. ostjale omandiõiguse ülemineku aega ja vara üleandmise korda; 57.6. lepingu täitmise tagatisi; 57.7. muid tingimusi, mida pooled peavad vajalikuks. 58. Ostu-müügilepingu tingimuste täitmist ostja poolt kontrollib linnavalitsuse määratud ametiisik või asutus. Kontrollimise käigus viiakse läbi ülevaatusi, mille kohta koostatakse protokoll. Ostjapoolsete rikkumiste avastamise puhul on kontrollija kohustatud tegema vastavaid ettekirjutusi, mis on ostjale kohustuslikud. Kui ostja ei täida lepingu tingimusi ega ettekirjutusi, on volitatud ametiisik või asutus kohustatud algatama lepingu kehtetuks tunnistamise menetluse. 59. Võõrandamise korraldamisega otseselt seotud dokumentaalselt tõestatud kulud, mis ületavad osavõtumaksudena laekunud summasid, võib linnavalitsuse otsusel katta müügist laekunud vahendite arvelt. Müügist laekunud summad, millest on maha arvatud eespool nimetatud kulud, kantakse viie tööpäeva jooksul linna eelarvesse. 60. Linnavara võõrandamise tehingute kohta peetakse arvestust linnavara registris.