Hummuli Vallavolikogu — Hummuli vallavara valdamise, kasutamise ja käsutamise korra kehtestamine — RTL, 329, 1354

Aluseks võttes kohaliku omavalitsuse korralduse seaduse (RT I 1993, 37, 558; 1994, 12, 200; 19, 340; 72, 1263; 84, 1475; 1995, 16, 228; 17, 237; 23, 334; 26--28, 355; 59, 1006; 97, 1664; 1996, 36, 738; 37, 739; 40, 773; 48, 942; 89, 1591; 1997, 13, 210; 29, 449 ja 450; 69, 1113; 1998, 28, 356; 59, 941; 61, 984) paragrahvi 22 punkti 6, Hummuli Vallavolikogu määrab: 1. Kehtestada Hummuli vallavara valdamise, kasutamise ja käsutamise kord vastavalt lisale. 2. Määrus jõustub Riigi Teataja Lisas avaldamisele järgneval päeval. Volikogu esimees Arno LOORIST Kinnitatud Hummuli Vallavolikogu 14. oktoobri 1998. a määrusega nr 28 Vallavara valdamise, kasutamise ja käsutamise kord I. ÜLDSÄTTED § 1. Eeskirja eesmärk 1.1. Käesolev kord (edaspidi eeskiri) sätestab Hummuli valla omandis oleva vara (edaspidi vallavara) valdamise, kasutamise, käsutusse andmise, võõrandamise, koormamise ja muul viisil käsutamise korra. 1.2. Korda kohaldatakse koos asjaõigusseaduse, erastamisseaduse, kohaliku omavalitsuse korralduse seaduse, rendiseaduse ning muude seaduste ja õigusaktidega, millega reguleeritakse vara valdamist, kasutamist ja käsutamist. § 2. Vallavara mõiste 2.1. Vallavara on valla kui avalik-õigusliku juriidilise isiku omandis olev kinnis- ja vallasvara ning valla varalised ja õiguslikud kohustused. 2.2. Vallavara käsutamisest ja kasutamisest saadud tulu, samuti tulu, mida saadakse valla teenistuses olevate isikute tegevuse läbi töö- või tööettevõtulepingu alusel, ning selle töö vili kuulub vallale, kui seadusest, valla õigusaktidest või lepingutest ei tulene teisiti. § 3. Valla tervikvara 3.1. Tervikvarana käsitatakse käesolevas eeskirjas asjade kogumit, millest osa eraldamise korral muutub ülejäänud osa sihipärane kasutamine võimatuks või oluliselt raskendatuks. 3.2. Tervikvarast asja eraldamine ja lahutatud asja eraldi käsutamine on lubatud ainult vallavolikogu otsusel. II. VALLAVARA VALDAMINE § 4. Vallavara valdaja 4.1. Valdus on tegelik võim asja üle, samuti reaalservituudi teostamine. 4.2. Vallavara valdaja on: 1) vallavolikogu ja vallavalitsus; 2) vallavalitsuse struktuuriüksus; 3) vallaasutus. 4.3. Vallavara valdajaks võib olla kolmas isik. Kui vallavara antakse kolmandate isikute valdusse, on nad vallavara otsesed valdajad. Vallavara kaudseks valdajaks jääb vallavalitsus. 4.4. Vallaasutuse või asutuse tegevuseks vajalik vara antakse vallavalitsuse ja ettevõtte (asutuse) vahel sõlmitud lepingu alusel ettevõtte kasutusvaldusse. 4.5. Vallavara valdajad on kohustatud tagama vallavara säilimise, korrashoiu ja otstarbekohase kasutamise. § 5. Vallavara jaotus ja üleandmine 5.1. Vallavara valduse jaotuse kinnitab vallavolikogu vallavalitsuse ettepanekul paragrahvi 4 lõikes 2 nimetatud valdajate vahel vastavalt sellele, milline vara on vajalik nende ülesannete täitmiseks. 5.2. Vallavara üleandmine ühe struktuuriüksuse või vallaasutuse valdusest teisele otsustab vallavolikogu. 5.3. Vallavara üleandmisel koostavad üleandja ja vastuvõtja akti, milles märgitakse andmed vara koosseisu, seisukorra ja kasutamisviisi kohta ning vara bilansiline maksumus. § 6. Vallavara arvestus 6.1. Vallavara arvestuse tagab vallavalitsus. 6.2. Vallavara arvestus peab sisaldama: 1) ülevaadet vallale kuuluvate asjade ja asjaõiguste valdusest; 2) registrites sisalduva teabe vastavust vallavara tegeliku seisundiga; 3) ülevaadet vallavara majandamise tulemustest. 6.3. Vallavara arvestuse pidamise kohustus lasub kõigil vallavara valdajatel, kes peavad vallavalitsusele esitama regulaarselt nõutavad andmed nende valduses oleva vallavara kohta. Vallavalitsusel ja revisjonikomisjonil on õigus andmete õigsust kontrollida. § 7. Vallavara omandamine 7.1. Vallavara omandatakse vallaelanike huvides. 7.2. Kinnisvara soetamine vallale toimub vallavolikogu otsusel. 7.3. Vallavara omandamise tasu eest otsustab: 1) kinnisasja ning vallasasjaks oleva hoone, hoone osa, korteri omandamise otsustab vallavolikogu; 2) muu vallasasja omandamise otsustab vallavalitsus ja vallaasutuse juht, kui ta tegutseb talle vallaeelarves ettenähtud vahendite piires ja õigusaktides kehtestatud korras; 3) pärandvara või kingi vastuvõtmise otsustab vallavolikogu, kui asjaga kaasnevad varalised õigused on ilmselt väiksemad kui sellega kaasnevad kohustused. Pärandvara ja kingi väärtuse hindamise viib läbi vallavalitsus. Pärandvara ja kingi valdajaks jääb vallavalitsuse struktuuriüksus või vallaasutus, kes on testamendis või kinkelepingus näidatud pärijana või kingi saajana. Kui pärijaks või kingi saajaks on Hummuli vald, määrab pärandi või kingi saaja vallavolikogu. § 8. Varaliste kohustuste võtmine vallavara valdajate poolt 8.1. Laenu ja muude varaliste kohustuste võtmise, mis ei ole tagatud jooksva aasta eelarvega, otsustab vallavolikogu. 8.2. Laenu ja muude varaliste kohustuste võtmise, mis on tagatud jooksva aasta eelarvega, otsustab vallavalitsus. § 9. Valla osalus ettevõtluses 9.1. Valla osaluse vajaduse ja ulatuse ettevõtlusega tegelevas juriidilises isikus otsustab vallavolikogu. 9.2. Valla esindaja valla osalusega juriidilises isikus määrab vallavalitsus kooskõlastatult vallavolikoguga. III. VALLAVARA KASUTAMINE § 10. Kasutuse mõiste Vallavara kasutatakse: 1) valla üldiseks otstarbeks; 2) valla valitsemiseks; 3) vallale tulu saamiseks. § 11. Üldisel otstarbel kasutatav vallavara 11.1. Üldotstarbel kasutatav vallavara on kättesaadav kõigile (teed, pargid, avalikud veekogud, ujumiskohad jne). Vallavolikogu võib kinnitada üldotstarbelise vallavara kasutamise tingimused. 11.2. Üldotstarbelise vallavara kasutamise eesmärgi muutmine ja selle kasutamiseks piirangute seadmine toimub vallavolikogu otsusel. 11.3. Lõikes 1 nimetatud vallavara, mille kasutamiseks on kehtestatud tavalisest erinev kord, peab olema looduses selgesti tähistatud. 11.4. Vallavalitsus tagab teabe üldotstarbel kasutatava vallavara kohta ning selle kasutamise tingimuste ja piirangute avalikustatuse. § 12. Valla valitsemiseks kasutatav vallavara 12.1. Vallavara, mis on vallavolikogu, vallavalitsuse ning valla struktuuriüksuse valduses ja kasutatakse neile pandud ülesannete täitmiseks, on valitsemiseks kasutatav vara. 12.2. Valitsemiseks kasutatava vallavarana käsitatakse vallaasutuste valduses olevat vallavara, mis on vajalik vallaasutuse põhikirjaliste ülesannete täitmiseks. 12.3. Kui vallavara ei ole enam vaja valitsemise otstarbeks, on vallavara valdaja kohustatud sellest teatama vallavalitsusele. Sellise vara edasise saatuse otsustab vallavolikogu. Tervikvarana käsitatava vara kohta teeb vallavalitsuse ettepanekul otsuse vallavolikogu. § 13. Tulu saamiseks kasutatav vallavara 13.1. Vallavara, mida ei kasutata üldiseks otstarbeks ja valitsemise otstarbeks ega ole otsustatud võõrandada, kasutatakse tulu saamiseks. 13.2. Tulu saamiseks paigutatakse vallavara ettevõtlusse, antakse rendile või üürile. IV. VALLAVARA KASUTUSSE ANDMINE 1. peatükk. Üldsätted § 14. Tulu saamiseks kasutatava vara kolmandatele isikutele kasutada andmine (paragrahvi 4 lõige 3) 14.1. Tulu saamiseks kasutatavat vallavara antakse kolmandatele isikutele kasutada otsustuskorras: 1) rendile või üürile; 2) enampakkumise ja konkursi korras rendile. Valla omandis olevat kinnisvara võib anda ka kasutusvaldusse, kohaldades kasutusvalduse seadmisele vallavara rendile andmist reguleerivaid sätteid. 14.2. Vallavara kolmandate isikute kasutusse andmise otsustab vallavolikogu. 14.3. Vallavara kolmandate isikute kasutusse andmisel ei või kasutusse andmise tähtaeg olla: 1) vallasasja puhul üle kolme aasta; 2) kinnisasja puhul üle 15 aasta, välja arvatud kui kasutaja peab vastavalt kinnisasja kasutamise lepingule teostama kinnisasjal või selle abil teatud tööd, mille tähtaeg ületab 15 aastat; 3) tervikvara puhul üle 15 aasta. 14.4. Vallavara kasutusse andmine tähtaega määramata võib aset leida juhul, kui on tõenäoline, et vallavara on vajalik vallale muuks otstarbeks või kui muul põhjusel on vallal vajalik jätta endale õigus leping oma äranägemisel lõpetada. § 15. Vallavara kasutusse andmine otsustuskorras 15.1. Vallavara võib anda kasutada otsustuskorras tasuta või tavalisest väiksema tasu eest: 1) hoolekandeasutusele; 2) heategevuslikele organisatsioonidele; 3) Eesti Vabariigi riigivõimuorganitele; 4) mittetulundusühingutele ja -liitudele; 5) sihtasutustele (fondidele); 6) ühiskondlike ürituste läbiviimiseks; 7) muudel juhtudel vallavolikogu otsuse alusel, lähtudes valla huvidest. 15.2. Kui lõikes 1 nimetatud organisatsioonidele ja ühiskondlike ürituste läbiviimiseks antakse vallavara kasutada tasu eest, määrab tasu suuruse vallavalitsus. 15.3. Otsustuskorras rendile või üürile annab vallavalitsus oma korraldusega: 1) kortereid või muid valla eluruume, arvestades eluruumide üürile andmiseks kehtestatud korda; 2) vara, mille bilansiline maksumus ei ületa 10 000 krooni; 3) üksikut asja, mille kasutamise tasu on kindlaks määratud selleks kehtestatud tariifidega; 4) vallavara, mille suhtes on eelnevalt korraldatud konkurss või vähemalt kahel korral enampakkumine, mis ei ole andnud soovitud tulemusi; 5) vallavara, mille suhtes või mille abil rentnik on kohustatud tegema teatud tööd või osutama teatud teenust, milleks on tarvis eriteadmisi. § 16. Vallavara rendile andmine konkursi ja enampakkumise korras 16.1. Vallavara antakse konkursi korras rendile, kui: 1) renditava varaga või selle abil on rentnik kohustatud tegema teatud tööd või osutama teatud teenust ning kui: a) konkursist osavõtjale on otstarbekas anda õigus ettepanekute tegemiseks nimetatud töö või teenuse täpsete tehniliste või muude tingimuste kohta; b) nimetatud töö tegemine või teenuse osutamine nõuab rentnikult erilisi oskusi või vilumust, mis on tõestatud erialase dokumendiga; 2) konkursi korraldamine on valla huvidest lähtudes otstarbekam kui vallavara muu kasutada andmise viis. 16.2. Kui ei ole alust anda vallasvara kasutada otsustuskorras või konkursi korras rendile, antakse vallavara rendile enampakkumise korras. 2. peatükk. Vallavara rendile andmine enampakkumise korras § 17. Enampakkumise ettevalmistamine 17.1. Enampakkumise ettevalmistamise käigus määratakse kindlaks: 1) enampakkumise tingimused; 2) rendilepingu tingimused; 3) alghind. 17.2. Enampakkumise läbiviimisest antakse teada vastava kuulutuse kaudu ühes kohalikus ajalehes ja vajadusel üleriigilises ajalehes. Kuulutus avaldatakse vähemalt 15 päeva enne enampakkumise läbiviimist. Teistkordsel enampakkumisel võib kuulutuse avaldamise tähtaeg olla kümme päeva. Kuulutus peab sisaldama järgmisi enampakkumise tingimusi ja andmeid: 1) enampakkumise läbiviija (paragrahvi 21 lõige 2); 2) rendile antava vallavara nimetus, täpne asukoht ja iseloomustus; 3) enampakkumise läbiviimise viis (suuline, kirjalik, segapakkumine); 4) enampakkumise koht ja aeg; 5) enampakkumise ja rendilepingu tingimustega tutvumiseks ettenähtud aeg ja koht, kui tingimused ei ole ära näidatud kuulutuses. Pärast kuulutuse avaldamist võivad kõik asjasthuvitatud isikud tutvuda rendile antava varaga, samuti enampakkumise ja rendilepingu tingimustega ning teha nendest ärakirju; 6) enampakkumises osalemise osavõtumaks ja tagatisraha, nende tasumise tähtajad ning viis. Osavõtumaksu suurus on 100 krooni. Tagatisraha suuruse määrab enampakkumise läbiviija. Tagatisraha minimaalmäär on 5% alghinnast. Enne enampakkumise algust peavad osavõtumaks ja tagatisraha olema laekunud; 7) enampakkumisest osa võtta võivate isikute ring kooskõlas paragrahviga 20; 8) rendiobjekti kasutusotstarve. 17.3. Käesoleva paragrahvi lõikes 1 loetletud tingimused määrab ning lõikes 2 nimetatud kuulutuse avaldamise tagab enampakkumise läbiviija (paragrahvi 21 lõige 2). Lõikes 2 nimetatud kuulutus avaldatakse juhul, kui enampakkumise ja rendilepingu tingimused, samuti alghind on kinnitatud vallavalitsuse poolt. § 18. Rendilepingu tingimused 18.1. Rendilepingus tuleb sätestada: 1) rendile antava vara kohta käivad andmed (nimetus, arv, mõõt, koosseis, piirid; ruumide puhul asukoht, korrused, ruumide numbrid inventariseerimisplaani järgi ja nende üldpind ruutmeetrites); 2) lepingu tähtaeg; 3) vara üleandmise ja tagastamise tähtajad (päevad) ja kord; 4) rendi tasumise tähtajad ja kord. Kui renti tasutakse natuuras või kui rendi tasumine toimub renditud varast saadava viljaga, siis ka sellise renditasu arvestamise alused; 5) kinnisasjade puhul vastavate maksude tasumise ja reaalkoormatise teostamise kohustus; 6) hoonete puhul ohutustehnika abinõude kasutuselevõtmise kohustus; 7) keskkonnakaitse nõuete täitmise kohustus; 8) hoonete puhul kindlustuskohustus ja selle ulatus; 9) rendilepingu ennetähtagse lõpetamise alused; 10) rendilepingu täitmise tagatised. Tagatisena võib arvesse võtta usaldusväärsete kretiidiasutuste antud käendust ja esimesele järjekohale seatud pante (hüpoteek- ja registerpant) ning muid vallaspante. Krediidiasutuste usaldusväärsuse, samuti muude tagatiste kõlblikkuse (piisavuse) otsustab enampakkumise läbiviija. 18.2. Rendilepingus võib vajaduse korral sätestada: 1) rendile antava vara korrashoiu kohustuse ja korra, kui sellise kohustuse täpsem sätestamine on vajalik; 2) rendile antava vallasvara, samuti hoonete ja kinnisasja päraldiste maksumuse; 3) abinõud, mida rentnik on kohustatud kasutusele võtma, et tagada vara kasutamine ka pärast rendilepingu lõppemist; 4) rendilepingus ettenähtud sanktsioonid; 5) investeeringute kaitse garantiid poolte kokkuleppel; 6) muud vajalikud tingimused. § 19. Alghind 19.1. Alghinna määramisel võetakse aluseks: 1) rendile antava vara senisest kasutamisest saadud tulu; 2) samalaadse vara rentimisest saadud rendi suurus; 3) rendi suuruse eeldatav kujunemine samalaadse rentimise puhul tulevikus; 4) muud asjaolud, mida alghinna määraja peab oluliseks. 19.2. Alghinda ei pea määrama, kui renditava vara suhtes on enampakkumine eelnevalt juba toimunud ning alghinna määramise korral võib põhjendatult eeldada enampakkumise nurjumist. § 20. Enampakkumises osaleda võivate isikute ring 20.1. Enampakkumisest võivad üldjuhul osa võtta kõik füüsilised ja juriidilised isikud, kellel on õigus sõlmida vastavat rendilepingut ning kelle osavõtt enampakkumisest ei ole keelatud. 20.2. Enampakkumisest ei või osa võtta: 1) enampakkumise läbiviimisega seotud isikud (enampakkumise läbiviijad; samuti alghinna määraja; isikud, kelle pädevusse kuulub enampakkumise tulemuste kinnitamine) ja nende abikaasad ning otseliinis ülenevad ja alanevad sugulased; 2) valla rendivõlglased. § 21. Enampakkumise läbiviimise viisid ja korraldus 21.1. Enampakkumine viiakse läbi avalikult kas suulise, kirjaliku või segapakkumisena (s.o nii suuliselt kui ka kirjalikult). Enampakkumise toimetamise viisi otsustab vallavalitsus. Enampakkumine viiakse läbi, kui enampakkumisest osavõtmiseks avaldab soovi vähemalt üks osavõtja. 21.2. Enampakkumise valmistab ette ja viib läbi enampakkumise läbiviija. Enampakkumise läbiviijaks on vallavolikogu määratud komisjon või ametiisik. 21.3. Enampakkumise läbiviija on kohustatud tagama, et enampakkumise käik oleks protokollitud. Suulised ja segapakkumised viiakse läbi rendile antava vara asukohas. § 22. Suulise enampakkumise läbiviimise kord 22.1. Enampakkumise läbiviija, kuulutades suulise enampakkumise määratud ajal ja kohas avatuks, teeb enampakkumise ruumis kohalviibijatele ettepaneku registreerida end enampakkumisest osavõtjatena. Enampakkumisest osa võtta soovivate isikute nimed ning elu- või asukohad protokollitakse. Juriidiliste isikute puhul tuleb soovijatel esitada juriidilise isiku volikiri. 22.2. Enne pakkumiste alustamist annavad kõik allkirja selle kohta, et nad on teadlikud enampakkumis- ja rendilepingu tingimustest, ning esitavad tõendi selle kohta, et nad on tasunud osavõtumaksu ja tagatisraha. 22.3. Pärast lõigetes 1 ja 2 nimetatud toimingute tegemist ning enampakkumise läbiviija (juhataja) vastavat korraldust alustavad enampakkumisest osavõtjad pakkumist. 22.4. Kui pakutud rendisumma on võrdne või suurem alghinnast, sõlmitakse pakkumiste käigus enam pakkunud isikuga rendileping tingimusel, et enampakkumise tulemused kinnitatakse. Enampakkumise tulemused ja käik protokollitakse. Protokollis peab olema kajastatud ka suuruselt teise pakkumise teinud osavõtja. Kui alghind jääb pakkumise käigus saavutamata, siis teatab enampakkumise läbiviija (juhataja) sellest osavõtjatele ning kuulutab enampakkumise nurjunuks. 22.5. Osavõtja, kelle pakutud rent on suurim, võrdne või suurem alghinnast, annab enne lahkumist allkirja selle kohta, et ta kohustub võtma vara rendile enampakkumiseks esitatud tingimustel, kui enampakkumise tulemused kinnitatakse kehtestatud korras. Allkirja andmisest keeldumisel kaotab ta õiguse lepingu sõlmimisele ning talle ei tagastata tagatisraha. Sellise keeldumise korral teeb enampakkumise läbiviija (juhataja) osavõtjatele teatavaks, et vara antakse rendile osavõtjale, kes on teinud suuruselt järgmise pakkumise tingimusel, et suuruselt teises pakkumises esitatud rendisumma ei ole väiksem alghinnast. Kui ka teine pakkuja keeldub allkirja andmast, kaotab ta õiguse tagasi saada tagatisraha ning enampakkumine kuulutatakse nurjunuks. § 23. Enampakkumise tulemuste kinnitamine ja lepingu sõlmimine 23.1. Enampakkumise tulemused kinnitab vallavolikogu, kui vallavara rendile andmise otsustamine kuulub vallavolikogu pädevusse. 23.2. Enampakkumise tulemuste kinnitamine või kinnitamata jätmine peab toimuma hiljemalt kümne päeva jooksul, kui kinnitajaks on vallavolikogu. 23.3. Kui enampakkumist ei toimu, enampakkumine kuulutatakse nurjunuks, tulemusi ei kinnitata või võitjaga lepingut ei sõlmita, otsustab vallavolikogu, kelle pädevuses on tulemuste kinnitamine, kas korraldada uus enampakkumine, anda rendile konkursi või otsustuskorras või käsutada seda muul viisil. V. VALLAVARA VÕÕRANDAMINE 1. peatükk. Üldsätted § 24. Vallavara võõrandamise mõiste Vallavara võõrandamine on vallavara müük või muul viisil kolmandate isikute omandisse andmine käesolevas eeskirjas kehtestatud tingimustel ja korras. § 25. Vallavara võõrandamise tingimused 25.1. Vallavara võib võõrandada, kui: 1) vallavara ei ole enam võimalik valitsemise otstarbel kasutada; 2) vallavara ei ole valitsemise otstarbeks vajalik ning selle muul viisil vallavarana kasutamine ilma võõrandamiseta ei ole võimalik, põhjendatud või on vallale kahjulik; 3) vallavara võõrandatakse isikule, kes vajab seda töö tegemiseks avalikes huvides ning vara võõrandamiseks tehtud ettepanekust nähtub, et nimetatud töö tegemine ilma vallavara omandamiseta ei ole võimalik; 4) vallavara on vajalik heategevuslikke ja avalikke huve teenivatele organisatsioonidele nende ülesannete täitmiseks; 5) vallavara on antud vallale üle erastamise kohustusega; 6) muudel seaduses või vallavolikogu poolt ettenähtud juhtudel. 25.2. Vallavara valitsemiseks mittevajalikuks või tarbetuks tunnistamisel teatab vallavalitsus oma teistele struktuuriüksustele ja munitsipaalasutustele, kes võivad taotleda nimetatud vara enda valdusse. Valitsemiseks mittevajalikuks ja tarbetuks tunnistatud vara võib võõrandada tingimusel, et ükski vallavalitsuse struktuuriüksus või munitsipaalasutus ei taotle vallavara enda valdusse vallavalitsuse poolt selleks ettenähtud tähtajal, välja arvatud kui vara on ilmselt kõlbmatu ja tarbetu või kui vara võõrandamisega viivitamise tõttu võib vara rikneda või hävineda või kui võõrandamise vajaduse tingivad vallavalitsuse või selle struktuuriüksuse või munitsipaalasutuse huvid, kelle valduses võõrandatav vara on. § 26. Vallavara võõrandamise otsustamine Vallavara võõrandamise otsustab: 1) vallavolikogu, kui: a) võõrandatava vara bilansiline maksumus on suurem kui 10 000 krooni; b) võõrandatav vara on kinnisvara; c) vara võõrandatakse ilma enampakkumiseta ning sellise vara bilansiline maksumus on suurem kui 5000 krooni; d) vara võõrandatakse tasuta või alandatud hinna eest; 2) vallavalitsus, kui: a) võõrandatava vara bilansiline maksumus ei ole suurem kui 10 000 krooni; b) vara võõrandatakse ilma enampakkumiseta ja selle vara bilansiline maksumus on kuni 5000 krooni; 3) vallavalitsuse struktuuriüksus või munitsipaalasutus muudel käesolevas lõikes nimetamata juhtudel vastavalt struktuuriüksuse põhimäärusele või munitsipaalasutuse põhikirjale. § 27. Vallavara võõrandamise viisid 27.1. Vallavara võõrandatakse kolmandatele isikutele: 1) otsustuskorras, kas: a) tasu eest; b) tasuta või alandatud hinna eest; 2) enampakkumise korras; 3) erastamiskorras. 27.2. Vallavara võõrandatakse enampakkumise korras, kui käesolevast eeskirjast ei tulene vallavara muu võõrandamise kord. § 28. Vallavara võõrandamine otsustuskorras 28.1. Vallavara võõrandamine otsustuskorras enampakkumist korraldamata võib toimuda, kui: 1) võõrandatava vara hind ei ole suurem kui 5000 krooni ning võõrandatav vara ei kujuta endast tervikvarast eraldatud osa; 2) võõrandatav vara võib rikneda või hävineda enne enampakkumise lõpuleviimist; 3) võõrandatavaks varaks on kaubad, mille hind on tariifidega kindlaks määratud; 4) enampakkumise korras võõrandamine ei ole andnud soovitud tulemusi; 5) vallavara võõrandamine toimub paragrahvi 25 lõike 1 punktides 3 ja 4 ettenähtud juhtudel; 6) võõrandatavat vara kasutatakse pikaajalise rendilepingu (üle viie aasta) alusel või rendilepingu järgi on rentnikul vara väljaostu õigus. 28.2. Vallavara tasuta või alandatud hinna eest võõrandamine võib toimuda, kui vara võõrandatakse heategevuslikel eesmärkidel, samuti tervishoiu, hariduse või hoolekande eesmärkidel. 28.3. Vallavara müügilepingu sõlmib vallavalitsus. 2. peatükk. Vallavara müük enampakkumise korras § 29. Enampakkumise ettevalmistamine 29.1. Enampakkumise ettevalmistamise käigus määratakse kindlaks: 1) enampakkumise tingimused; 2) alghind; 3) ostu-müügilepingu tingimused. 29.2. Enampakkumise läbiviimisest teatatakse vastava kuulutuse kaudu kohalikus ajalehes ja ühes üldriikliku levikuga ajalehes. Kuulutus avaldatakse hiljemalt 15 päeva enne enampakkumise läbiviimise päeva. Kuulutus peab sisaldama enampakkumise läbiviimise päeva, võõrandamisele kuuluva vallavara nimetust. Vara täpsem iseloomustus, koosseis, piirid ja muude selliste andmete avaldamine ei ole vajalik, kui kuulutuses teatatakse pakkujatele võimalusest tutvuda võõrandatava varaga kuulutuses nimetatud kohas ja ajal. 29.3. Enampakkumise läbiviimise koht ja aeg. 29.4. Enampakkumise läbiviimise viis (suuline, kirjalik, segapakkumine), kirjalike pakkumiste korral nende esitamise tähtaeg ja koht. 29.5. Müügiobjekti ostjale üleandmise kord, ostuhinna tasumise kord ja tähtajad ning järelmaksuga ostuhinna tasumisel lepingu täitmise tagatised. 29.6. Alghind ja enampakkumises osalemisel tasutav osavõtumaks ja tagatisraha. Tagatisraha minimaalmäär on 5% alghinnast. Kui alghinda ei määrata, siis 3% vara bilansilisest maksumusest, kuid mitte vähem kui 1000 krooni. Osavõtumaksu suuruse ja tasumise korra määrab enampakkumise läbiviija. Osavõtumaksu maksimaalmäär on kuni 1000 krooni. § 30. Alghind 30.1. Alghinna määramisel võetakse aluseks: 1) eksperdi hinnang (kui eksperti on vaja kasutada); 2) vallavara eeldatav turuväärtus; 3) vallavara erilised omadused. 30.2. Alghinda ei pea määrama, kui on alust arvata, et selle määramisel võib enampakkumine jääda tagajärjetuks ning seetõttu võib vara rikneda, hävineda, selle väärtus muul viisil väheneda või selline sunnitud viivitus oleks valla seisukohast kahjulik. Alghinda ei määrata teistkordsel enampakkumisel. Alghinna ärajätmise otsus peab olema põhjendatud. 30.3. Alghinna määramise ärajätmise otsustab vallavolikogu või tema määratud ekspert. § 31. Enampakkumises osaleda võivate isikute ring 31.1. Enampakkumises võivad osaleda kõik füüsilised ja juriidilised isikud, kelle osavõtt ei ole keelatud. 31.2. Enampakkumisest ei või osa võtta: 1) enampakkumise läbiviimisega seotud isikute grupp (enampakkumise läbiviijad; isikud, kelle pädevusse kuulub enampakkumise tulemuste kinnitamine); 2) nende abikaasad ning otseliinis alanevad ja ülenevad sugulased. § 32. Enampakkumise viisid, korraldus ja läbiviimine 32.1. Enampakkumise läbiviija määrab vallavolikogu. 32.2. Alghind tehakse enne enampakkumise alustamist pakkujatele teatavaks. Kui enampakkumisel on määratud müüdavale varale alghind, alustatakse pakkumistega alghinnast. Kui alghinda ei määrata, siis alustatakse pakkumist hinnast, mida esimesena pakutakse. § 33. Enampakkumise tulemuste kinnitamine 33.1. Enampakkumise tulemused kinnitab vallavolikogu, kui vallavara võõrandamise otsustamine kuulub vallavolikogu pädevusse, muudel juhtudel vallavalitsus. 33.2. Enampakkumise tulemuste kinnitamine või kinnitamata jätmine peab toimuma hiljemalt kümne päeva jooksul, kui kinnitajaks on vallavalitsus. 33.3. Enampakkumise tulemused võib jätta kinnitamata, kui: 1) enampakkumisel rikuti oluliselt läbiviimise korda; 2) enampakkumise ettevalmistamisel on oluliselt eiratud selleks ettenähtud korda; 3) osavõtjatevahelised kokkulepped on mõjutanud enampakkumise käiku; 4) enampakkumises osales keelatud isikute grupp; 5) enampakkumine toimus alghinda määramata ning pakkumises osales ainult üks isik, kelle pakutud hind oli põhjendamatult väike. 33.4. Enampakkumise tulemuste kinnitamata jätmisel, nurjunuks tunnistamisel või müügihinna mittetasumisel ja lepingu mittesõlmimisel otsustab vara edasise saatuse enampakkumise kinnitaja. § 34. Ostu-müügilepingu sõlmimine 43.1. Enampakkumise võitjaga sõlmitakse kirjalik, seaduses ettenähtud juhtudel aga notariaalselt tõestatud ostu-müügileping. Ostu-müügilepingule kirjutab valla poolt alla vallavalitsus. 34.2. Enampakkumise võitjale teatatakse enampakkumise tulemuste kinnitamisest (kinnitamata jätmisest) kohe pärast vastava otsuse tegemist tähitud kirjaga. Pärast enampakkumise kinnitamise teate saamist on enampakkumise võitja kohustatud tasuma müügihinna või osa müügihinnast järelmaksu rakendamisel enampakkumise tingimustes ettenähtud tähtpäeval, või kui sellist tähtaega määratud ei ole, siis teates märgitud tähtpäeval. Enampakkumise võitja peab ilmuma lepingu sõlmimisele hiljemalt kümne päeva jooksul arvates kinnitamisteate kättesaamise päevast. 34.3. Enne ostu-müügilepingu sõlmimist on enampakkumise võitja kohustatud esitama kõik nõutavad lepingu täitmise tagatised. 34.4. Müügihinna või selle osa mittetasumisel, samuti lepingu sõlmimisele mitteilmumisel ning nõutavate tagatiste esitamata jätmisel kaotab enampakkumise võitja õiguse nõuda ostu-müügilepingu sõlmimist, samuti ei tagastata talle tagatisraha. 34.5. Kui enampakkumise võitja täidab käesolevas paragrahvis talle esitatud nõuded, arvestatakse tagatisraha müügihinna hulka. Kui tagatisraha on suurem kui müügihind, tagastatakse müügihinna ja tagatisraha vahe viie päeva jooksul arvates müügihinna tasumise päevast. 34.6. Kui enampakkumise võitja täidab oma kohustused ja enampakkumise tulemused on kinnitatud, on tal õigus nõuda lepingu sõlmimist ja vara üleandmist. 3. peatükk. Vallavara erastamine 1. jagu. Üldsätted § 35. Erastamise sätete kohaldamine 35.1. Käesoleva peatüki sätteid kohaldatakse vallavara võõrandamisel, mis on seadusest tulenevalt käsitatav erastamisena. 35.2. Käesoleva eeskirja erastamise kohta käivaid sätteid kohaldatakse koos erastamisseaduse ja teiste erastamise kohta käivate õigusaktidega. § 36. Erastamise objekt 36.1. Erastamise objektiks on vallavara, mis erastamisseaduses on määratletud erastamise objektina. 36.2. Erastamise objektiks oleva vallavara erastamine toimub vallavolikogu otsusega kinnitatud erastamisprogrammi ja erastatava vara nimekirja (edaspidi erastamisnimekiri) alusel. Valla omandis olevate tootmishoonete ja -rajatiste aluse ja nende teenindamiseks vajaliku maa erastamine toimub Vabariigi Valitsuse nõusolekul. Taotluse nõusolekuks esitab vallavolikogu. § 37. Erastamise õigustatud subjekt Erastamise õigustatud subjektiks on erastamisseaduses õigustatud subjektina määratletud isikud. § 38. Erastamise korraldaja 38.1. Vallavara erastamise korraldaja on vallavalitsus, kes: 1) koostab erastamisnimekirja ja esitab selle kinnitamiseks vallavolikogule; 2) määrab erastamise läbiviija; 3) täidab muid vallavara erastamisega seotud ülesandeid, mis on talle pandud seaduse, käesoleva eeskirja või muude õigusaktidega või mis ei kuulu vallavolikogu või teiste organite pädevusse. 38.2. Erastamise läbiviija täidab erastamise korraldaja ülesandeid käesolevas eeskirjas sätestatud juhtudel. Vallavalitsus võib panna erastamise läbiviijale ka muid erastamise korraldaja ülesandeid, kui käesolevast eeskirjast ei tulene teisiti. 38.3. Erastamise korraldaja võib sõlmida lepinguid füüsiliste ja juriidiliste isikutega teatud erastamistoimingute läbiviimiseks. § 39. Vallavolikogu pädevus Vallavolikogu kinnitab erastamisnimekirja ja täidab muid vallavara erastamisega seotud ülesandeid, mis on talle pandud seaduse või muude õigusaktidega. 2. jagu. Erastamise ettevalmistamine § 40. Erastamisnimekirja kinnitamine 40.1. Vallavara erastamise aluseks on vallavolikogu poolt kinnitatud erastamisprogramm (erastamisnimekiri). 40.2. Erastamisnimekirja koos erastatavate objektide nimekirjaga koostab vallavalitsus. 40.3. Lõikes 2 nimetatud ettepanekutes peavad olema järgmised andmed: 1) erastatava objekti nimetus, asukoht ja senine tegevusala; 2) erastatava vara liik ja valdaja; 3) tervikvara koosseis; 4) erastamise algustähtaeg; 5) erastatava vara bilansiline maksumus; 6) erastatava ettevõtte töötajate arv; 7) erastatava vara sihipärase kasutamise vajadus; 8) vallavalitsuse seisukoht sama tegevuse jätkamise otstarbekusest antud raamides; 9) andmed kehtiva rendilepingu kohta (subjektid, üldpind, kehtivusaeg); 10) andmed endiste omanike olemasolu ja endiste maavaldajate kohta; 11) ettepanekud maaeralduse ja hoonete renditingimuste kohta; 12) erastatava objekti majandustegevuse näitajad viimase tegevusaasta kohta (käive, kasum); 13) erastatava objekti registreerimisnumber Eesti Vabariigi äriregistris (ettevõtteregistris); 14) erastamise põhjendus; 15) andmed erastatava vara keskkonnaalase seisundi kohta; 16) andmed erastatava varaga seotud õiguste ja kohustuste kohta. 40.4. Erastamisnimekirja esitab vallavolikogule kinnitamiseks vallavalitsus. § 41. Erastamisnimekirja sisu 41.1. Erastamisnimekiri sisaldab erastatavate objektide nimekirja ja muid erastamisseaduses ettenähtud tingimusi. 41.2. Erastamisnimekiri sisaldab: 1) erastatava objekti nimetust, asukohta ja iseloomustust; 2) erastatava objekti bilansilist maksumust; 3) erastamisviisi; 4) erastamise lisatingimusi; 5) erastamise õigustatud subjektide kitsendusi, kui nimetatud kitsendusi kohaldatakse. § 42. Erastatava vara haldamine, valdamine, kasutamine ja käsutamine 42.1. Pärast ettevõtte kinnitamist erastamisnimekirja kuni erastamise lõpuleviimiseni haldavad erastatavaid ettevõtteid vallavalitsuse struktuuriüksused. Erastamisnimekirja kinnitatud ettevõtte omaniku õigused ja kohustused lähevad üle vallavalitsusele. 42.2. Erastatav ettevõte on kohustatud erastatava objekti erastamisnimekirja kinnitamise kuu 1. kuupäeva seisuga täpsustama vara koosseisu, viima vajadusel läbi erastatava vara inventuuri ning ühe kuu jooksul arvates objekti kinnitamisest esitama erastamise läbiviijale: 1) erastatava vara valdust tõendavate dokumentide, sh maa-ala kasutamise õigust tõendavate dokumentide koopiad; 2) erastatavate hoonete ja rajatiste inventariseerimisdokumentide koopiad; 3) põhi- ja käibevahendite inventariseerimise aktid; 4) majanduslepingute koopiad; 5) andmed debitoorse ja kreditoorse võlgnevuse kohta. 3. jagu. Erastamise läbiviimine § 43. Informatsioon erastatava vara kohta 43.1. Ettevõte, kelle bilansis vara on kinnitatud erastamisnimekirja, on kohustatud andma vallavalitsusele ja erastamise läbiviijale ettevõtte kohta kogu erastamise läbiviimiseks vajaliku informatsiooni. 43.2. Enne erastatava vara müügi väljakuulutamist koostab erastamise läbiviija vara ostmisest huvitatud isikutele (edaspidi pakkujad) informatsiooni erastatava objekti kohta, näidates ära: 1) erastatava objekti bilansilise maksumuse; 2) enampakkumise alghinna; 3) pakkumise lõplikud tingimused; 4) kas koos objektiga müüakse ka maa; 5) muud andmed, mida erastamise läbiviija peab oluliseks teatada. 43.3. Erastamisnimekirja kantud objektide müügi kuulutab erastamise läbiviija välja kohalikus ajalehes ja veel ühes üleriigilise levikuga ajalehes vähemalt 15 päeva enne müüki. Teates näidatakse ära: 1) erastatava objekti nimetus; 2) aeg ja koht, kus saab tutvuda lõikes 2 nimetatud andmetega; 3) enampakkumise alghind; 4) erastamise viis; 5) osavõtumaksu ja tagatisraha suurus ning tasumise ja tagastamise kord; 6) erastamise läbiviija. 43.4. Pärast müügi avalikku väljakuulutamist tagab erastamise läbiviija pakkujatele lõikes 2 nimetatud andmete ja erastatava objekti kohta käivate andmete kättesaadavuse. 43.5. Pakkujal on õigus tutvuda erastatava varaga erastamise läbiviija poolt määratud korras. § 44. Vallavara erastamine eelläbirääkimistega pakkumisel 44.1. Eelläbirääkimistega pakkumine viiakse läbi, kui vallavalitsus on erastamiseks kehtestanud lisatingimused. Seejuures võib vallavalitsus lisatingimustele kehtestada piirsuurusi. 44.2. Lisatingimused võivad olla: 1) tööhõive tagamine; 2) uute töökohtade loomine; 3) investeeringute suurus; 4) keskkonnakaitse nõuete tagamine; 5) võlgade ülevõtmise kohustus; 6) muud ettevõtte või tema struktuuriüksuse tegevust reguleerivad tingimused. 44.3. Eelläbirääkimised on konfidentsiaalsed, nende sisu avalikkusele ega teistele pakkujatele ei avaldata. See nõue ei laiene erastatava objekti eri osade kohta tehtud pakkumisele, mille korral võib erastamise läbiviija erastatava objekti osade kohta teistele pakkujatele vajalikku informatsiooni anda. 44.4. Pärast eelläbirääkimiste lõppu vormistab iga pakkuja kirjalikult oma lõpliku pakkumise vara ostuhinna ja kõigi lisatingimuste kohta. Kõigil pakkujatel on õigus olla pakkumiste avamise juures. Erastamise läbiviija teeb oma ettepaneku parima pakkumise kohta vallavalitsusele. 44.5. Ostu-müügilepingu sõlmib korraldaja isikuga, kelle pakkumise on vallavalitsus tunnistanud parimaks, arvestades nii kehtestatud lisatingimusi kui müügihinda. Sobivate pakkumiste puudumisel jäetakse ostu-müügileping sõlmimata. 44.6. Tagatisraha tagastatakse viie päeva jooksul pärast lõikes 5 nimetatud vallavalitsuse otsuse tegemist. Parimaks tunnistatud pakkumise teinud osavõtja poolt tasutud tagatisraha arvatakse müügihinna hulka. Parimaks tunnistatud pakkumise teinud osavõtjale ei tagastata tagatisraha, kui ta ei tasu ettenähtud tähtajaks müügihinda (ei tasu esimest lepingujärgset sissemakset) või ei sõlmi ostu-müügilepingut. VI. VALLAVARA KOORMAMINE JA MUUL VIISIL KÄSUTAMINE 1. peatükk. Vallavara koormamine § 45. Vallavara koormamise mõiste Vallavara koormamise all mõistetakse valla omandis olevate kinnis- ja vallasasjade koormamist piiratud asjaõigustega. § 46. Vallavara koormamise otsustamine 46.1. Vallavara koormamise otsustab: 1) vallavolikogu, kui: a) koormatakse kinnisasja; b) panditakse valla omandis olevat vallavara; 2) vallavalitsus kõigil punktis 1 nimetamata juhtudel. 46.2. Vallavara võib pantida üksnes valla enda kohustuste täitmise tagamiseks. § 47. Vallavara koormamise tingimused Vallavara koormamine piiratud asjaõigusega on lubatud, kui: 1) vallavara koormamine on ette nähtud vallavara majandamise kavas või vallavara koormamine on vajalik vallavara majandamise kavas püstitatud ülesannete täitmiseks; 2) vallavara koormamine toimub sellise isiku nõudel ja kasuks, kellel on selleks õigus tulenevalt seadusest või muudest Eesti Vabariigi normatiivaktidest; 3) vallavara koormamine piiratud asjaõigusega on seaduses ette nähtud; 4) vallavara koormamine kolmandate isikute kasuks toimub kooskõlas valla planeerimise kavaga või vallavara majandamise kavaga. § 48. Kinnisasja ostueesõiguse teostamine 48.1. Kinnisasja ostueesõiguse teostamise otsustab vallavolikogu vallavalitsuse poolt esitatuna. 48.2. Kinnisasja ostueesõiguse teostamise otsuses peab olema ära näidatud selle teostamiseks vajaliku raha allikas. § 49. Hoonestusõiguse seadmine 49.1. Hummuli valla maale hoonestusõiguse seadmine toimub Vabariigi Valitsuse poolt määratud korras. 49.2. Hoonestusõiguse seadja on vallavalitsus. 2. peatükk. Vallavara muul viisil käsutamine § 50. Vallavara mahakandmine 50.1. Vallavara kuulub mahakandmisele: 1) kui see on muutunud kasutamiskõlbmatuks ning selle võõrandamine ei ole võimalik; 2) kui ilmneb erinevusi olemasoleva vallavara ja raamatupidamisandmete vahel ning võib põhjendatult eeldada, et selline puudujääk ei ole kõrvaldatav. 50.2. Eelmises lõikes nimetatud mahakandmiseks aluse tekkimisel on vallavara valdaja kohustatud koostama akti, milles näidatakse mahakandmisele kuuluva vara täpne koosseis ja bilansiline maksumus ning meetmed, mis on tarvitusele võetud puudujäägi likvideerimiseks. 50.3. Vallavara mahakandmise otsustab: 1) vallavolikogu, kui vara bilansiline maksumus on suurem kui 1000 krooni; 2) vallavalitsus kõigil teistel juhtudel. § 51. Vallavara hulka kuuluvate nõuete esitamine ja nõuetest loobumine 51.1. Nõuded võlgnike suhtes esitab kohtulikus ja kohtuvälises korras vallavalitsus või munitsipaalasutus. 51.2. Kui vallavara hulka kuuluv nõue osutub lootusetuks või nõude aluseks olevad dokumendid on puudulikud, võib nõude esitamisest, hagist või sissenõude pööramisest loobumise otsustada: 1) vallavolikogu, kui nõue on suurem kui 5000 krooni; 2) vallavalitsus, kui nõue on suurem kui 1000 krooni, kuid väiksem kui 5000 krooni; 3) munitsipaalasutus, kui nõue ei ole suurem kui 3000 krooni. 51.3. Vallavara valdajal on õigus sõlmida võlgnikuga kokkuleppeid nõude vähendamiseks, kui see on konkreetseid asjaolusid arvestades põhjendatud ja vallale kasulik.