Sotsiaalminister — Kiirgustöötajate arstliku kontrolli korra, kehtestatud piirmääradest suuremat kutsekiiritust saanud kiirgustöötajatele kiirgustöö jätkamiseks loa andmise korra ja kiirgusavarii mõjupiirkonnas olnud isikute arstliku kontrolli korra kinnitamine — RTL, 316, 1293

Kiirgusseaduse (RT I 1997, 37/38, 569) paragrahvi 18 lõigete 1 ja 2, rahvatervise seaduse (RT I 1995, 57, 978; 1996, 3, 56; 49, 953; 1997, 37/38, 569) paragrahvi 8 lõike 2 punkti 2 alusel ja kooskõlas kiirgusseaduse paragrahvi 22 lõigetega 4, 5 ja 6 määran: 1. Kinnitada «Kiirgustöötajate arstliku kontrolli kord» (juurde lisatud). 2. Kinnitada «Kehtestatud piirmääradest suuremat kutsekiiritust saanud kiirgustöötajatele kiirgustöö jätkamiseks loa andmise kord» (juurde lisatud). 3. Kinnitada «Kiirgusavarii mõjupiirkonnas olnud isikute arstliku kontrolli kord» (juurde lisatud). 4. Kiirgustöötajate, kehtestatud piirmääradest suuremat kutsekiiritust saanud kiirgustöötajate ja kiirgusavarii mõjupiirkonnas olnud isikute arstliku kontrolli ja raviga seotud kulud kannab haigekassa. Minister Tiiu ARO Kantsler Jaan RÜÜTMANN Kinnitatud sotsiaalministri 15. oktoobri 1998. a määrusega nr 52 Kiirgustöötajate arstliku kontrolli kord 1. Kiirgustöötajate arstlik kontroll algab enne kiirgustööle asumist ja toimub kiirgustegevuse vältel. Kiirgustöötajate arstliku kontrolli korraldab kiirgustegevusloa saanud isik. 2. Kiirgustöötajate arstliku kontrolli eesmärgiks on selgitada, kas kiirgustööle asuvate või kiirgustööd tegevate isikute tervislik seisund võimaldab neil täita kiirgusseaduse paragrahvi 17 lõike 1 nõuet, mille kohaselt nad ei tohi oma tegevusega põhjustada enda ohustamist kiirguse kahjustava toimega. Samuti peab arstlik kontroll selgitama tervisehälbed, mis vajavad ravi. 3. Tervisekontroll peab algama mitte varem kui kolm kuud enne kiirgustööle vormistamist või kiirgustöö alasele koolitusele asumist. Arstlik kontroll jätkub vähemalt üks kord aastas, iga kord tervisehäire avastamise korral või kohe, kui kiirgustöötaja on saanud kiiritust viivitamatuid kaitsemeetmeid nõudva avarii tagajärjel (edaspidi avariikiiritus) või kui on alust arvata, et kiirgustöötaja on saanud kehtestatud piirmääradest suuremat kiiritust (edaspidi piirkiiritus). 4. Kiirgustöötaja tervisekontrolli teeb reeglina perearst või üldarst. Kui tervisekontrolli käigus avastatakse tervisehäired, alustatakse ravi ning vajadusel suunatakse kiirgustöötaja eriarsti juurde. Avarii- või piirkiiritust saanud kiirgustöötaja suunatakse esimesel võimalusel raviasutusse, millel on tegevusluba hematoloogia erialal statsionaarse arstiabi andmiseks. 5. Tervisekontrolli tulev kiirgustöötaja esitab kontrolli tegevale arstile andmed oma kutsekiirituse doosi kohta aastate kaupa viimase viieaastase perioodi jooksul. Avarii- või piirkiirituse saamise korral esitab tervisekontrolli tulev kiirgustöötaja arstile andmed mõõdetud ja arvutusliku (või hinnangulise) avarii- või piirkiirituse doosi kohta. 6. Tervisekontrolli tulemuste alusel peab arst langetama otsuse, kas kontrollitud isik tohib oma tervisliku seisundi poolest kiirgustööd teha või on kiirgustöö tegemine tema tervisliku seisundi poolest välistatud kiirgusseaduse paragrahvi 17 lõikes 1 esitatud tunnuse alusel. Avarii- või piirkiirituse järel peavad langetama nimetatud otsuse ühiselt kolm arsti. Kui arstliku kontrolli tulemuse alusel on alust arvata, et kiirgustöötaja on saanud piirkiiritust, peab arstliku kontrolli tegija sellest viivitamatult teavitama kiirgustöötajat, kiirgustegevusloa saanud isikut ja Eesti Kiirguskeskust. Tervisekontrolli tulemuste alusel peab arst vajadusel kohe alustama avastatud tervisehäirete ravi või suunama arstlikku kontrolli tulnud isiku ravile eriarsti juurde. Vajadusel suunab tervisekontrolli tegev arst kiirgustöötaja vaegurluse ekspertiisi komisjoni. 7. Tervisekontrolli maht peab olema piisav, et avastada tervisliku seisundi muutused, mis on tingitud kiirguse kahjustavast toimest või mis võivad põhjustada kiirgustöötaja tervise ohustamist kiirguse kahjustava toimega: 7.1. hemoglobiin alla 130 g/l (meestel), alla 120 g/l (naistel); 7.2. leukotsütoos alla 4500 mikroliitris; 7.3. trombotsütoos alla 180 000 mikroliitris; 7.4. vere ja vereloomeelundite haigused; 7.5. vähk ja vähieelsed seisundid; 7.6. healoomulised kasvajad, mis takistavad eririietuse ja kiirguskaitsevahendite kasutamist; 7.7. oblitereeruv endarteriit, Raynaud' tõbi; 7.8. ninakõrvalkoobaste kroonilised põletikud; 7.9. kroonilised keskkõrvapõletikud sagedaste ägenemistega; 7.10. korrigeeritud nägemisteravus alla 0,6 (ühes silmas) või alla 0,5 (mõlemas silmas); 7.11. katarakt; 7.12. nägemisnärvi ja võrkkesta haigused; 7.13. anoftalm; 7.14. glaukoom; 7.15. elundite kaasasündinud rikked, kui sellest on tingitud väljendunud funktsionaalne puudulikkus; 7.16. kesknärvisüsteemi orgaanilistest haigustest tingitud väljendunud funktsioonihäired; 7.17. epilepsia; 7.18. narkomaania, toksikomaania, krooniline alkoholism; 7.19. skisofreenia ja muud endogeensed psühhoosid; 7.20. sisenõrenäärmete väljendunud talitlushäired; 7.21. raske hüpertooniatõbi; 7.22. kerge või mõõdukas hüpertooniatõbi sihtelundite kahjustuse II või III staadiumiga; 7.23. südame- ja vereringe puudulikkus; 7.24. bronhiaalastma ja muud kroonilised kopsuhaigused, mis on tüsistunud pulmokardiaalse puudulikkusega; 7.25. mis tahes elundi tuberkuloos; 7.26. sagedaste ägenemistega mao või kaksteistsõrmiksoole haavandtõbi; 7.27. maksatsirroos, krooniline maksapõletik, sageli ägenevad sapiteede haigused; 7.28. sageli ägenev krooniline pankreatiit, gastroenteriit, koliit; 7.29. neerupuudulikkusega tüsistunud neeruhaigused; 7.30. sagedaste ägenemistega või tüsistunud neerukivitõbi; 7.31. süsteemsed sidekoehaigused; 7.32. sagedaste ägenemistega ja liigesfunktsiooni kahjustumisega liigesehaigused; 7.33. menstruaalfunktsiooni püsivad häired; 7.34. rasedus ja laktatsioon; 7.35. kroonilised, sageli ägenevad emaka- ja manustepõletikud; 7.36. kalduvus iseeneslikule raseduse katkemisele; 7.37. kroonilised nahamädanikud või naha seenhaigused; 7.38. kiirgustööst tingitud nahakahjustus; 7.39. kiiritustõbi. 8. Vastutust tervisekontrolli õiges mahus määramise ja selle läbiviimise eest kannab tervisekontrolli teinud arst. 9. Kiirgustöötaja tervisekontrolli tulemused kantakse raviasutuses tema kohta peetavasse ravidokumenti. Samas säilitatakse uuringutulemused ja eriarstide otsused. Arstliku kontrolli, uuringutulemuste ja eriarstide otsuste tulemuste kohta vormistatakse kontrolli lõpus kirjalik kokkuvõte, mis antakse kiirgustöötajale ning mille koopia säilitatakse raviasutuses peetavas ravidokumendis. 10. Arstliku kontrolli kirjalikus kokkuvõttes peavad olema kajastatud järgmised andmed: 10.1. kiirgustöötaja ees- ja perekonnanimi; 10.2. isikukood; 10.3. kodune aadress ja telefon; 10.4. töökoht, töökoha aadress ja telefon; 10.5. töölevõtmise kuupäev, ametikoht; 10.6. individuaalse dosimeetria tulemused aastate kaupa viimase viieaastase perioodi kohta (mSv); avariikiirituse järel -- mõõdetud ja arvutusliku (või hinnangulise) avariikiirituse doos; 10.7. arsti(de) põhjendatud otsus, milles kajastatakse tervisliku seisundi iseärasused, kutsekiiritusest põhjustatud tervisehäired, arsti(de) poolt antud (ravi-)soovitused ning arvamus, kas kontrollitud isik saab oma tervisliku seisundi poolest kiirgustööd teha või on kiirgustöö tegemine välistatud kiirgustöötaja tervisliku seisundi tõttu kiirgusseaduse paragrahvi 17 lõikes 1 esitatud tunnuse alusel; 10.8. kokkuvõtte tegemise koht, kuupäev; 10.9. raviasutuse nimetus, aadress ja telefon; 10.10. kokkuvõtte teinud arsti(de) ees- ja perekonnanimi, arstikood(id); 10.11. arstliku kontrolli kirjalikule kokkuvõttele kirjutavad alla arst(id) ja kontrollitud isik; lisatakse arsti(de) pitsatijäljend(id). 11. Kiirgustöötaja arstlikku kontrolli kajastavaid dokumente säilitatakse raviasutuses kuni kiirgustöötaja 70-aastaseks saamiseni, kuid mitte vähem kui kümme aastat. 12. Kui kiirgustööle asuva või kiirgustööd tegeva isiku tervislik seisund ei võimalda tal täita kiirgusseaduse paragrahvi 17 lõike 1 nõuet, mille kohaselt ta ei tohi oma tegevusega põhjustada enda ohustamist kiirguse kahjustava toimega, peab kiirgustegevusloa saanud isik seaduses ettenähtud korras välistama kiirgustöö tegemise sellise inimese poolt. Kinnitatud sotsiaalministri 15. oktoobri 1998. a määrusega nr 52 Kehtestatud piirmääradest suuremat kutsekiiritust saanud kiirgustöötajatele kiirgustöö jätkamiseks loa andmise kord 1. Kui on alust arvata, et kiirgustöötaja on saanud kehtestatud piirmääradest suuremat kiiritust (edaspidi piirkiiritus), teavitab kiirgustegevusloa saanud isik sellest Sotsiaalministeeriumi ja korraldab viivitamatult piirkiirituse saanud kiirgustöötaja arstliku kontrolli «Kiirgustöötajate arstliku kontrolli korra» alusel. 2. Piirkiirituse asjaolusid ja põhjuseid uurib Eesti Kiirguskeskus, kaasates Sotsiaalministeeriumi vastava spetsialisti. 3. Eesti Kiirguskeskus tohib piirkiiritust saanud kiirgustöötajale kiirgustöö jätkamiseks loa välja anda juhul, kui on täidetud järgmised tingimused: 3.1. kiirgustöötaja arstliku kontrolli kirjalikus kokkuvõttes esitatud andmete alusel ei ole kiirgustöötajal tervisliku seisundi muutuseid, mis on tingitud kiirguse kahjustavast toimest või mis võivad põhjustada tervise ohustamist kiirguse kahjustava toime poolt edaspidise kiirgustöö käigus; 3.2. piirkiirituse asjaolude ja põhjuste uurimisel on tuvastanud, et kiirgustöö jätkamine piirkiiritust andnud töökohal ei põhjusta kiirgustöötaja edaspidist ohustamist kiirguse kahjustava mõjuga. 4. Piirkiiritust saanud kiirgustöötajale kiirgustöö jätkamiseks loa andmisest keeldumise korral vormistab Eesti Kiirguskeskus motiveeritud otsuse, näidates ära põhjused, miks ta peab õigeks loa andmisest keelduda. 5. Eesti Kiirguskeskuse direktori poolt piirkiirituse asjaolude ja põhjuste uurimiseks ja piirkiiritust saanud kiirgustöötajale kiirgustöö jätkamiseks loa väljaandmise võimalikkuse uurimiseks määratud isikute tegevus protokollitakse selliselt, et uurimisprotokolli tekst võimaldaks taastada uurimise käigu. Uurimist teostanud isikute otsused vormistatakse uurimisprotokolli osana. Uurimisprotokollile kirjutavad alla kõik uurimist läbi viinud isikud. Uurimisprotokollid vormistatakse kolmes eksemplaris, millest üks jääb Eesti Kiirguskeskusele, üks antakse kiirgustöötajale ja üks kiirgustegevusloa saanud isikule. Uurimisprotokollid säilitatakse Eesti Kiirguskeskuses kuni kiirgustöötaja 70-aastaseks saamiseni, kuid mitte vähem kui kümme aastat. Kinnitatud sotsiaalministri 15. oktoobri 1998. a määrusega nr 52 Kiirgusavarii mõjupiirkonnas olnud isikute arstliku kontrolli kord 1. Käesolev kord reguleerib kiirgusavarii mõjupiirkonnas olnud isikute, välja arvatud kiirgusavarii mõjupiirkonnas kiirgustööd teinud kiirgustöötajate, arstliku kontrolli tegemist. Kiirgusavarii mõjupiirkonnas olnud kiirgustöötajate arstlik kontroll viiakse läbi vastavalt «Kiirgustöötajate arstliku kontrolli korrale». 2. Kiirgusavarii mõjupiirkonnas olnud isikud on kohustatud läbima arstliku kontrolli viivitamatult kiirgusavarii mõjupiirkonda sattumise järel. 3. Kiirgusavarii mõjupiirkonnas olnud isikute tervisekontrolli eesmärgiks on avariikiiritusest põhjustatud terviserikete õigeaegne avastamine ja nende isikute tervise kaitseks vajalike arstiteaduslikult põhjendatud meetmete rakendamine. 4. Kiirgusavarii mõjupiirkonnas olnud isiku tervist kontrollib perearst või üldarst, kui seda ei saa viivitamatult teha avarii piirkonnas töötav arst. 5. Tervisekontrolli maht peab olema piisav, et avastada avariikiirituse mõjul tekkinud tervisehäire ning prognoosida hilisemat tervisehäire tekkimist. Vastutust tervisekontrolli õiges mahus määramise ja läbiviimise eest kannab tervisekontrolli teinud arst. 6. Kui tervisekontrolli käigus avastatakse tervisehäired, informeeritakse nendest kontrollil olevat isikut, alustatakse ravi ning vajadusel suunatakse avarii mõjupiirkonnas olnud isik eriarsti juurde. 7. Kiirgusavarii mõjupiirkonnas olnud isikute tervisekontrolli tulemuste kohta saadetakse teatis Eesti Kiirguskeskusesse. Teatises peavad olema esitatud järgmised andmed: 7.1. ees- ja perekonnanimi; 7.2. isikukood; 7.3. kodune aadress ja telefon; 7.4. töökoht, amet; 7.5. töökoha aadress ja telefon; 7.6. andmed kiirgusavarii mõjupiirkonnas saadud kiirituse kohta, arvestuslik (või hinanguline) kiirgusdoos (mSv), mõõdetud kiirgusdoos (mSv); 7.7. tervisekontrolli teinud arsti otsus selle kohta, millised tervisehäired on avastatud; millised avastatud tervisehäiretest on seotud avariikiiritusega; millised uuringute, ravi ja muud soovitused on antud; 7.8. järgmise arstliku kontrolli tähtaeg; 7.9. teatise vormistamise koht; raviasutuse nimetus, aadress, telefon; 7.10. teatise vormistamise kuupäev; 7.11. arsti nimi ja arstikood; 7.12. teatis peab olema varustatud arsti allkirja, arsti pitsatijäljendi ning kontrolli läbinud isiku allkirjaga. 8. Tervisekontrolli teinud arst määrab järgmise arstliku tervisekontrolli teostamise tähtaja, arvestades saadud kiirgusdoosi ja tema poolt läbi viidud tervisekontrolli tulemusi. Nimetatud korduval arstlikul tervisekontrollil avastatud tervisehäirete kohta saadab korduva tervisekontrolli läbi viinud arst Eesti Kiirguskeskusele teatise, milles on kajastatud käesoleva korra punktis 7 loetletud andmed. 9. Kiirgusavarii mõjupiirkonnas viibinud isiku tervise kontrollimise ja raviga tegelev arst peab vajadusel küsima teavet varem seda isikut uurinud või ravinud tervishoiuasutusest, mis on kohustatud nõutud teabe väljastama mitte hiljem kui ühe nädala jooksul. 10. Tervisekontrolli tulemused ja andmed teostatud ravi kohta kantakse tervishoiuasutuses peetavasse ravidokumenti. Samas säilitatakse uuringutulemused, eriarstide otsused ja Eesti Kiirguskeskusele esitatud teatise koopia kuni avariikiiritust saanud isiku 70-aastaseks saamiseni, kuid mitte vähem kui kümme aastat.