Riigikogu — Riigilõivuseaduse muutmise seadus — RT I, 22, 151

Välja kuulutatud Vabariigi Presidendi 20. aprilli 2005. a otsusega nr 817 I. Riigilõivuseaduses (RT I 1997, 80, 1344; 2004, 76, 526; 84, 572; 86, 583; 87, 593; 89, 611; 2005, 1, 1; 2, 4) tehakse järgmised muudatused: § 1. Paragrahvi 6: 1) lõige 1 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: « (1) Riigilõiv laekub riigieelarvesse, kui riigilõivuga maksustatava toimingu sooritab valitsusasutus, valitsusasutuse hallatav riigiasutus, muu avalik-õiguslikke ülesandeid täitev asutus või kohus. Riigilõiv laekub valla- või linnaeelarvesse, kui riigilõivuga maksustatava toimingu sooritab kohaliku omavalitsuse asutus, kohaliku omavalitsuse hallatav asutus või valla- või linnasekretär.»; 2) lõiked 2, 5 ja 6 tunnistatakse kehtetuks. § 2. Paragrahvi 7: 1) lõige 11 tunnistatakse kehtetuks; 2) lõige 6 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: « (6) Notar ja riigilõivu võtja on kohustatud riigilõivu laekumist kontrollima avalduse esitamisel, enne toimingu sooritamist või dokumendi väljastamist. Kui kontrollimisel selgub, et taotluse esitaja on jätnud riigilõivu tasumata, määrab notar või riigilõivu võtja taotluse esitajale esimesel võimalusel tähtaja riigilõivu tasumiseks, selgitades, et riigilõivu tähtpäevaks tasumata jätmisel võivad notar ja riigilõivu võtja jätta taotluse läbi vaatamata.» § 3. Paragrahvi 11 lõiked 1 ja 2 muudetakse ning sõnastatakse järgmiselt: « (1) Riigilõivu tasunud isikul on õigus taotleda tasutud riigilõivu tagastamist käesoleva seaduse § 15 alusel kahe aasta jooksul tasumise päevale järgneva aasta 1. jaanuarist arvates. (2) Riigilõivu tagastamise taotlemisel esitatakse riigilõivu võtjale kirjalik avaldus. Avaldus peab vastama käesoleva seaduse § 12 lõike 4 alusel antud määruses sätestatud nõuetele. Riigilõivu tasumist tõendavat dokumenti võib riigilõivu võtja riigilõivu tasunud isikult nõuda vaid juhul, kui seda on vaja riigilõivu tasumise kontrollimiseks.» § 4. Paragrahvi 12: 1) lõige 1 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: « (1) Riigilõivu võtja teeb otsuse ja tagastab riigilõivu 30 kalendripäeva jooksul taotluse saamise päevast arvates.»; 2) lõiked 2, 3, 5 ja 6 tunnistatakse kehtetuks. § 5. Paragrahvi 19: 1) lõike 2 punkt 1 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: « 1) valitsusasutus, kes esitab avalduse riigile kuuluva kinnisasja kinnistusraamatusse kandmiseks või riigile kuuluva laeva või ehitatava laeva laevakinnistusraamatusse kandmiseks, samuti valitsusasutus avalduse esitamisel riigivara valitseja kandmiseks kinnistusraamatusse või laevakinnistusraamatusse või riigi kasuks seatud piiratud asjaõiguse või keelu- või eelmärke või vastuväite kandmiseks kinnistusraamatusse või laevakinnistusraamatusse või nimetatud kannete muutmiseks või kustutamiseks;»; 2) lõiget 2 täiendatakse punktidega 6 ja 7 järgmises sõnastuses: « 6) pankrotihaldur avalduse esitamisel pankrotiotsuse alusel märke kinnistusraamatusse või laevakinnistusraamatusse kandmiseks või sellise märke kustutamiseks; 7) valitsusasutus, kelle ülesannete täitmisega seoses esitatakse avaldus kinnistusraamatu kannete tegemiseks, muutmiseks või kustutamiseks.»; 3) lõiget 3 täiendatakse punktidega 18–21 järgmises sõnastuses: « 18) maareformi seaduse (RT 1991, 34, 426; RT I 2001, 52, 304; 93, 565; 2002, 11, 59; 47, 297 ja 298; 99, 579; 100, 586; 2003, 26, 155; 2004, 30, 208; 38, 258) § 23 lõike 51 punkti 7 või § 23 4 lõike 9 alusel kinnistusraamatusse kantud märke kustutamine seaduses sätestatud kohustuse täitmisel ja tähtpäeva saabumisel; 19) abikaasade ühisomandi puhul kinnistusraamatusse kantud omaniku abikaasa sissekandmine; 20) kinnistusraamatuseaduse (RT 1993, 65, 922; RT I 1999, 44, 511; 2001, 21, 113; 31, 171; 56, 336; 93, 565; 2003, 13, 64; 2004, 14, 91) § 9 lõike 3 alusel omaniku avalduse alusel kinnisasja igakordsele omanikule kuuluvate piiratud asjaõiguste kohta märke kinnistusraamatusse kandmine; 21) maareformi seaduse, asjaõigusseaduse rakendamise seaduse ja looduskaitseseaduse (RT I 2004, 38, 258; 53, 373) alusel kinnistusraamatu kannete tegemine, kui kinnistamisavalduse esitamise kohustus lasub riigil või riigi esindajal.» § 6. Paragrahvi 211: 1) tekstis asendatakse sõna «hooneregistri» sõnadega «riikliku ehitisregistri»; 2) lõikes 2 asendatakse sõnad «§ 689 lõigetes 1 ja 2» sõnadega «§-s 6812». § 7. Paragrahvi 23 lõige 1 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: « (1) Eesti riik ja Eesti Pank on vabastatud käesoleva seaduse 7. peatüki 3. jaos sätestatud riigilõivude tasumisest.» § 8. Paragrahvi 241 tekst muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: «Juurdleja, uurija, kohus, prokurör, notar, kohtutäitur ja maksuhaldur ei tasu riigilõivu avaliku arhiivi poolt arhiiviteatise, arhivaali väljavõtte või ärakirja väljastamise eest.» § 9. Paragrahvi 281 täiendatakse punktiga 6 järgmises sõnastuses: «6) maksuhalduri poolt maksukorralduse seaduses (RT I 2002, 26, 150; 57, 358; 63, 387; 99, 581; 110, 660; 111, 662; 2003, 2, 17; 48, 341; 71, 472; 82, 554; 88, 591; 2004, 2, 7; 28, 188 ja 189; 30, 208; 45, 319; 56, 403; 84, 568 ja 569; 2005, 13, 66) ettenähtud teadaande avaldamine.» § 10. Paragrahvi 29: 1) lõiked 1 ja 2 muudetakse ning sõnastatakse järgmiselt: « (1) Riigilõivuga ei maksustata aadressiandmete muutmist riigile kuuluvas registris või muus andmekogus, kui andmete muutmine on tingitud kohanime muutmisest, haldusüksuse, asula või tänava piiride muutmisest või postisihtnumbri muutmisest. (2) Riigilõivuga ei maksustata registrisse kantud füüsilise isiku nime ega elukohaandmete muutmist, kui sellele eelneb vastavasisuline muudatus rahvastikuregistris.»; 2) lõige 4 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: « (4) Riigilõivuga ei maksustata füüsilisest isikust ettevõtja ärinime ja ettevõtte asukoha aadressi muutmist, samuti juriidilise isiku nime, asukoha aadressi ja õiguslikule vormile viitava täiendi muutmist riigile kuuluvas registris või muus andmekogus, kui sellele eelneb vastavasisuline muudatus äriregistris või mittetulundusühingute ja sihtasutuste registris.»; 3) täiendatakse lõikega 5 järgmises sõnastuses: « (5) Registriandmeid kajastava dokumendi väljastamine juhul, kui sellise dokumendi väljastamise vajadus on tingitud käesoleva paragrahvi lõigetes 1, 2, 21, 3 ja 4 loetletud muudatustest, on riigilõivust vabastatud.» § 11. Paragrahv 30 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: « § 30. Riigilõivu laekumise kontrollimine Riigilõivu riigi-, valla- või linnaeelarvesse laekumise täielikkust ja õigeaegsust kontrollib riigilõivu võtja, kes teostab riigilõivuga maksustatud toimingu.» § 12. Paragrahvid 31 ja 32 tunnistatakse kehtetuks. § 13. Paragrahvid 33–36 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: « § 33. Riigilõivu tasumise ettekirjutus (1) Kui riigilõivu laekumise kontrollimisel selgub, et riigilõivu maksjale on väljastatud dokument või on sooritatud tema poolt taotletud toiming või ta on saanud muu vastuhüve või teenuse ilma selle eest seaduses ettenähtud riigilõivu tasumata, võib riigilõivu võtja teha riigilõivu maksjale riigilõivu tasumise ettekirjutuse (edaspidi ettekirjutus). (2) Ettekirjutuse tegemisel, muutmisel ja kehtetuks tunnistamisel juhindutakse haldusmenetluse seaduses (RT I 2001, 58, 354; 2002, 53, 336; 61, 375; 2003, 20, 117; 78, 527) sätestatust, kui käesolevas seaduses ei ole sätestatud teisiti. (3) Ettekirjutuses peab sisalduma: 1) riigilõivu võtja nimi või nimetus ja aadress; 2) ettekirjutuse koostanud ametniku ees- ja perekonnanimi ning ametikoht; 3) ettekirjutuse tegemise kuupäev; 4) ettekirjutuse adressaadi nimi ja aadress; 5) ettekirjutuse faktiline ja õiguslik alus, sealhulgas riigilõivu tasumise alus koos viitega käesolevale seadusele; 6) tasumisele kuuluv riigilõivusumma; 7) ettekirjutuse täitmise tähtaeg; 8) viide ettekirjutuse vaidlustamise võimaluste, tähtaja ja korra kohta; 9) hoiatus sundtäitmise algatamise kohta kohustuse täitmata jätmise korral. (4) Ettekirjutus toimetatakse kätte haldusmenetluse seaduses sätestatud korras. (5) Ettekirjutuse vaidlustamiseks võib esitada halduskohtumenetluse seaduses sätestatud korras kaebuse kohtule või haldusmenetluse seaduses sätestatud korras vaide. Kaebuse või vaide esitamine ei peata ettekirjutuse täitmist, kui seda ei peata kohus või asja lahendav organ. § 34. Ettekirjutuse täitmise tähtaeg Riigilõivu maksja on kohustatud tasuma ettekirjutuses määratud riigilõivusumma 10 tööpäeva jooksul ettekirjutuse saamisest arvates. § 35. Riigilõivu sissenõudmine (1) Kui riigilõivu maksja ei ole riigilõivu tasunud ettekirjutuses määratud tähtaja jooksul, on riigilõivu võtjal õigus pöörduda kohtutäituri poole riigilõivu maksja poolt tasumata riigilõivu sissenõudmiseks. (2) Riigilõivu sissenõudmise aegumistähtaeg on kaks aastat. Aegumistähtaeg algab aastale, kui riigilõiv oleks tulnud tasuda, järgneva aasta 1. jaanuarist. § 36. Riigilõivu võtva asutuse ametniku vastutus Riigilõivu ebaõiges võtmises või riigilõivu riigi-, valla- või linnaeelarvesse laekumata jäämises süüdi olev isik vastutab haldus-, kriminaal- või distsiplinaarkorras.» § 14. Paragrahvi 37 lõige 3 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: « (3) Mittevaralise, sealhulgas hindamisele mittekuuluva hagi avalduse esitamisel, sealhulgas hagi avalduse esitamisel ehitise või hoonestusõiguse pandiõiguse kinnistamise nõudes kinnistut koormava hüpoteegina, tasutakse riigilõivu 60 krooni.» § 15. Paragrahvi 42 täiendatakse lõikega 6 järgmises sõnastuses: « (6) Euroopa äriühingu aktsiaseltsiks või aktsiaseltsi Euroopa äriühinguks ümberkujundamise äriregistrisse kandmise eest aktsiakapitali suurust muutmata tasutakse riigilõivu 1000 krooni. Kui ümberkujundamisel muudetakse aktsiakapitali suurust, kohaldatakse käesoleva paragrahvi lõikes 5 sätestatut.» § 16. Paragrahvi 51 lõige 4 tunnistatakse kehtetuks. § 17. Paragrahvi 52 täiendatakse lõikega 41 järgmises sõnastuses: « (41) Kui piiratud asjaõigusega kaaskoormatakse erinevate kohtute tööpiirkondades asuvaid kinnistuid või erinevate kohtute tööpiirkondades asuvatele kaaskoormatud kinnistutele seatud asjaõiguse sisu muudetakse või kanne kustutatakse, tasutakse erinevate kohtute kinnistusosakondades kinnistusraamatusse tehtavate kannete eest kokku ühekordne riigilõivumäär.» § 18. Paragrahvi 54 lõige 4 tunnistatakse kehtetuks. § 19. Paragrahvi 59: 1) täiendatakse lõikega 11 järgmises sõnastuses: « (11) Abieluvararegistrisse tehtud kande sisu muutmise eest tasutakse 50% riigilõivu täismäärast.»; 2) lõige 2 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: « (2) Abieluvararegistrisse tehtud kande kustutamise eest tasutakse 25% riigilõivu täismäärast.»; 3) täiendatakse lõikega 3 järgmises sõnastuses: « (3) Kui abikaasad elavad erinevate kohtute tööpiirkondades, tasutakse mõlema kohtu kinnistusosakonnas abieluvararegistrisse tehtud kande eest kokku ühekordne riigilõivumäär vastavalt käesolevas paragrahvis sätestatule.» § 20. Paragrahv 159 tunnistatakse kehtetuks. § 21. Paragrahvi 206 täiendatakse lõikega 31 järgmises sõnastuses: « (31) Tähtajatu kasutusvalduse seadmisel ühiselt mitme isiku kasuks võetakse tehinguväärtuse arvutamisel aluseks noorima kasutusvaldust teostava isiku vanus.» § 22. Paragrahvi 207 täiendatakse lõikega 32 järgmises sõnastuses: « (32) Tähtajatu isikliku kasutusõiguse seadmisel elamule ühiselt mitme isiku kasuks võetakse tehinguväärtuse arvutamisel aluseks noorima isiklikku kasutusõigust teostava isiku vanus.» § 23. Paragrahvi 210 lõige 2 tunnistatakse kehtetuks. § 24. Seadust täiendatakse §-ga 2101 järgmises sõnastuses: « § 2101. Järjekoha muutmine Piiratud asjaõiguse järjekoha muutmisel on tehinguväärtuseks etteastuva piiratud asjaõiguse seadmise tehinguväärtus.» II. § 25. Seaduse jõustumine Käesolev seadus jõustub 2005. aasta 1. juunil. Riigikogu esimees Ene ERGMA