Järvakandi Alevivolikogu — Järvakandi alevi vara valdamise, kasutamise ja käsutamise korra kinnitamine — RTL, 313, 1278

Juhindudes kohaliku omavalitsuse korralduse seaduse (RT I 1993, 37, 558; 1994, 12, 200; 19, 340; 72, 1263; 84, 1475; 1995, 16, 228; 17, 237; 23, 334; 26--28, 355; 59, 1006; 97, 1664; 1996, 36, 738; 37, 739; 40, 773; 48, 942; 89, 1591; 1997, 13, 210; 29, 449 ja 450; 69, 1113; 1998, 28, 356; 59, 941; 61, 984) paragrahvist 22, Järvakandi Alevivolikogu määrab: 1. Kinnitada Järvakandi alevi vara valdamise, kasutamise ja käsutamise kord vastavalt lisale. 2. Määrus jõustub pärast avaldamist Riigi Teataja Lisas. Volikogu esimees Donald LUNEV Kinnitatud Järvakandi Alevivolikogu 29. septembri 1998. a määrusega nr 6 Järvakandi alevi vara valdamise, kasutamise ja käsutamise kord I. ÜLDSÄTTED 1. Eeskirja eesmärk 1.1. Käesolev kord (edaspidi eeskiri) sätestab Järvakandi alevi omandis oleva vara (edaspidi alevivara) valdamise, kasutamise, käsutusse andmise, võõrandamise, koormamise ja muul viisil käsutamise korra. 1.2. Korda kohaldatakse koos asjaõigusseaduse, erastamisseaduse, kohaliku omavalitsuse korralduse seaduse, rendiseaduse ning muude seaduste ja õigusaktidega, millega reguleeritakse vara valdamist, kasutamist ja käsutamist. 2. Alevivara mõiste 2.1. Alevivara on alevi kui avalik-õigusliku juriidilise isiku omandis olev kinnis- ja vallasvara ning alevi varalised õigused ja kohustused. 2.2. Alevivara käsutamisest ja kasutamisest saadud tulu kuulub alevile, kui seadusest, alevi õigusaktidest või lepingutest ei tulene teisiti. 3. Alevi tervikvara 3.1. Tervikvarana käsitatakse käesolevas eeskirjas asjade kogumit, millest osa eraldamise korral muutub ülejäänud osa sihipärane kasutamine võimatuks või oluliselt raskendatuks. 3.2. Tervikvarast asja eraldamine ja lahutatud asja eraldi käsutamine on lubatud ainult alevivolikogu otsusel. II. ALEVIVARA VALDAMINE 4. Alevivara valdaja 4.1. Valdus on tegelik võim asja üle, samuti reaalservituudi teostamine. 4.2. Alevivara valdaja on: 4.2.1. alevivolikogu ja alevivalitsus; 4.2.2. aleviasutus; 4.2.3. alevi osalusega eraõiguslik juriidiline isik vastavalt põhikirjale. 4.3. Alevivara valdajaks võib olla kolmas isik. Kui alevivara antakse kolmandate isikute valdusse, on nad alevivara otsesed valdajad. Alevivara kaudseks valdajaks jääb alevivalitsus. 4.4. Aleviasutuse või asutuse tegevuseks vajalik vara antakse alevivalitsuse ja ettevõtte (asutuse) vahel sõlmitud lepingu alusel ettevõtte kasutusvaldusse. 4.5. Alevivara valdajad on kohustatud tagama alevivara säilimise, korrashoiu ja otstarbekohase kasutamise. 5. Alevivara jaotus ja üleandmine 5.1. Alevivara valduse jaotuse kinnitab alevivolikogu alevivalitsuse ettepanekul punktis 4.2 nimetatud valdajate vahel vastavalt sellele, milline vara on vajalik nende ülesannete täitmiseks. 5.2. Alevivara üleandmise ühe aleviasutuse valdusest teisele otsustab alevivolikogu. 5.3. Alevivara üleandmisel koostavad üleandja ja vastuvõtja akti, milles märgitakse andmed vara koosseisu, seisukorra ja kasutamisviisi kohta ning vara bilansiline maksumus. 6. Alevivara arvestus 6.1. Alevivara arvestuse tagab alevivalitsus. 6.2. Alevivara arvestus peab sisaldama: 6.2.1. ülevaadet alevile kuuluvate asjade ja asjaõiguste valdusest; 6.2.2. registrites sisalduva teabe vastavust alevivara tegeliku seisundiga; 6.2.3. ülevaadet alevivara majandamise tulemustest. 6.3. Alevivara arvestuse pidamise kohustus lasub kõigil alevivara valdajatel, kes peavad alevivalitsusele esitama regulaarselt nõutavad andmed nende valduses oleva alevivara kohta. Alevivalitsusel ja revisjonikomisjonil on õigus andmete õigsust kontrollida. 7. Alevivara omandamine 7.1. Alevivara omandatakse alevielanike huvides. 7.2. Kinnisvara soetamine alevile toimub alevivolikogu otsusel. 7.3. Alevivara omandamise tasu eest otsustab: 7.3.1. alevivolikogu, kui omandatava vallasvara hind ületab 10 000 krooni ja kui vara omandamiseks on vajalik vahendite suunamine või eelarve muudatus, kui vara omandatakse eelarves alevivalitsusele eraldatud vahendite arvelt. 8. Varaliste kohustuste võtmine alevivara valdajate poolt 8.1. Laenu ja muude varaliste kohustuste võtmise otsustab: 8.1.1. alevivolikogu, kui: 1) võetakse laenu; 2) võetakse muid varalisi kohustusi üle 10 000 krooni. 8.2. Alevivolikogu ainupädevusse kuulub laenude ja muude varaliste kohustuste võtmine, mis ei ole tagatud jooksva aasta eelarvega. 9. Alevi osalus ettevõtluses 9.1. Alevi osaluse vajaduse ja ulatuse ettevõtlusega tegelevas juriidilises isikus otsustab alevivolikogu. 9.2. Alevi esindaja alevi osalusega juriidilises isikus määrab alevivalitsus kooskõlastatult alevivolikoguga. III. ALEVIVARA KASUTAMINE 10. Kasutuse mõiste 10.1. Alevivara kasutus on munitsipaalomandisse kuuluva vara kasulike omaduste tarbimine, samuti alevi kasuks seatud servituutide ja reaalkoormatiste teostamine. 10.2. Vastavalt alevile kuuluvate asjade ja asjaõiguste omandustele kasutatakse alevivara: 10.2.1. alevi üldisel otstarbel; 10.2.2. alevi valitsemiseks; 10.2.3. alevile tulu saamiseks. 11. Üldisel otstarbel kasutatav alevivara 11.1. Üldisel otstarbel kasutatav alevivara on kättesaadav kõigile (teed, pargid, avalikud veekogud, ujumiskohad jne). Alevivolikogu võib kinnitada üldotstarbelise alevivara kasutamise tingimused. 11.2. Üldotstarbelise alevivara kasutamise eesmärgi muutmine ja selle kasutamiseks piirangute seadmine toimub alevivolikogu otsusel. 11.3. Lõikes 11.1 nimetatud alevivara, mille kasutamiseks on kehtestatud tavalisest erinev kord, peab olema looduses selgesti tähistatud. 11.4. Alevivalitsus tagab teabe üldisel otstarbel kasutatava alevivara kohta ning selle kasutamise tingimuste ja piirangute avalikustatuse. Alevi valitsemiseks kasutatav alevivara 11.5. Alevivara, mis on alevivolikogu, alevivalitsuse ning alevi struktuuriüksuse valduses ja kasutatakse neile pandud omavalitsuse ülesannete täitmiseks, on valitsemiseks kasutatav vara. 11.6. Valitsemiseks kasutatava alevivarana käsitatakse aleviasutuste valduses olevat alevivara, mis on vajalik aleviasutuse põhikirjaliste ülesannete täitmiseks. 11.7. Kui alevivara ei ole enam vaja valitsemisotstarbeks, on alevivara valdaja kohustatud sellest teatama alevivalitsusele. Sellise vara edasise saatuse otsustab alevivolikogu, kui tema hind ületab 10000 krooni, teistel juhtudel alevivalitsus. 12. Alevile tulu saamiseks kasutatav vara Alevivara, mida ei kasutata üldisel otstarbel, alevi valitsemiseks ega ole otsustatud võõrandada, kasutatakse tulu saamise eesmärgil. IV. ALEVIVARA KASUTUSSE ANDMINE 13. Tulu saamiseks kasutatava vara kolmandatele isikutele kasutada andmine 13.1. Tulu saamiseks kasutatavat alevivara antakse kolmandatele isikutele kasutada otsustuskorras: 13.1.1. rendile või üürile; 13.1.2. enampakkumise ja konkursi korras rendile. Alevi omandis olevat kinnisvara võib anda ka kasutusvaldusse, kohaldades kasutusvalduse seadmisele alevivara rendile andmist reguleerivaid sätteid. 13.2. Alevivara kolmandate isikute kasutusse andmise otsustab alevivolikogu. 13.3. Alevivara kolmandate isikute kasutusse andmisel ei või kasutusse andmise tähtaeg olla: 13.3.1. vallasasja puhul üle kolme aasta; 13.3.2. kinnisasja puhul üle 15 aasta, välja arvatud kui kasutaja peab vastavalt kinnisasja kasutamise lepingule teostama kinnisasjal või selle abil teatud tööd, mille tähtaeg ületab 15 aastat; 13.3.3. tervikvara puhul üle 15 aasta. 13.4. Alevivara kasutusse andmine tähtaega määramata võib aset leida juhul, kui on tõenäoline, et alevivara on vajalik alevile muuks otstarbeks või kui muul põhjusel on alevil vajalik jätta endale õigus leping oma äranägemisel lõpetada. 14. Alevivara kasutusse andmine otsustuskorras 14.1. Alevivara võib anda kasutada otsustuskorras tasuta või tavalisest väiksema tasu eest: 14.1.1. hoolekandeasutustele; 14.1.2. heategevuslikele organisatsioonidele; 14.1.3. Eesti Vabariigi riigivõimuorganitele; 14.1.4. mittetulundusühingutele ja -liitudele; 14.1.5. sihtasutustele (fondidele); 14.1.6. ühiskondlike ürituste läbiviimiseks; 14.1.7. muudel juhtudel alevivolikogu otsuse alusel, lähtudes alevi huvidest. 14.2. Kui punktis 15.1 nimetatud organisatsioonidele ja ühiskondlike ürituste läbiviimiseks antakse alevivara kasutada tasu eest, määrab tasu suuruse alevivalitsus. 14.3. Otsustuskorras rendile või üürile annab alevivalitsus oma korraldusega: 14.3.1. kortereid või muid alevi eluruume, arvestades eluruumide üürile andmiseks kehtestatud korda; 14.3.2. vara, mille maksumus ei ületa 10 000 krooni; 14.3.3. üksikut asja, mille kasutamise tasu on kindlaks määratud selleks kehtestatud tariifidega; 14.3.4. alevivara, mille suhtes on eelnevalt korraldatud konkurss või vähemalt kahel korral enampakkumine, mis ei ole andnud soovitud tulemusi; 14.3.5. alevivara, mille suhtes või mille abil rentnik on kohustatud tegema teatud töid või osutama teatud teenust, mille osutamiseks on tarvis eriteadmisi. 15. Alevivara rendile andmine konkursi korras 15.1. Alevivara antakse konkursi korras rendile, kui: 15.1.1. renditava varaga või selle abil on rentnik kohustatud tegema teatud tööd või osutama teatud teenust ning kui: 1) konkursist osavõtjatele on otstarbekas anda õigus ettepanekute tegemiseks nimetatud töö või teenuse täpsete tehniliste või muude tingimuste kohta; 2) nimetatud töö tegemine või teenuse osutamine nõuab rentnikult erilisi oskusi või vilumust, mis on tõestatud erialase dokumendiga; 15.1.2. konkursi korraldamine on alevi huvidest lähtudes otstarbekam kui alevivara muu kasutada andmise viis. 15.2. Kui ei ole alust anda alevivara kasutada otsustuskorras või konkursi korras rendile, antakse alevivara rendile enampakkumise korras. 16. Enampakkumise ettevalmistamine 16.1. Enampakkumise ettevalmistamine 16.2. Enampakkumise ettevalmistamise käigus määratakse kindlaks: 16.2.1. enampakkumise tingimused; 16.2.2. rendilepingu tingimused; 16.2.3. alghind. 16.3. Enampakkumise läbiviimisest antakse teada vastava kuulutuse kaudu ühes kohalikus ajalehes ja vajadusel üleriigilises ajalehes. Kuulutus avaldatakse vähemalt 15 päeva enne enampakkumise läbiviimist. Teistkordsel enampakkumisel võib kuulutuse avaldamise tähtaeg olla kümme päeva. Kuulutus peab sisaldama järgmisi enampakkumise tingimusi ja andmeid: 16.3.1. enampakkumise läbiviija (punkt 21.2); 16.3.2. rendile antava alevivara nimetus, täpne asukoht ja iseloomustus; 16.3.3. enampakkumise läbiviimise viis (suuline, kirjalik, segapakkumine); 16.3.4. enampakkumise läbiviimise koht ja aeg; 16.3.5. enampakkumise ja rendilepingu tingimustega tutvumiseks ettenähtud aeg ja koht, kui tingimused ei ole ära näidatud kuulutuses. Pärast kuulutuse avaldamist võivad kõik asjasthuvitatud isikud tutvuda rendile antava varaga, samuti enampakkumise ja rendilepingu tingimustega ning teha nendest ärakirju; 16.3.6. enampakkumises osalemise osavõtumaks ja tagatisraha, nende tasumise tähtajad ning viis. Osavõtumaksu suurus on 100 krooni. Tagatisraha suuruse määrab enampakkumise läbiviija. Tagatisraha minimaalmäär on 5% alghinnast. Enne enampakkumise algust peavad osavõtumaks ja tagatisraha olema laekunud; 16.3.7. enampakkumisest osa võtta võivate isikute ring kooskõlas punktiga 20; 16.3.8. rendiobjekti kasutusotstarve. 16.4. Käesoleva punkti alapunktis 1 loetletud tingimused määrab ning alapunktis 2 nimetatud kuulutuse avaldamise tagab enampakkumise läbiviija (punkt 21.2). Alapunktis 2 nimetatud kuulutus avaldatakse juhul, kui enampakkumise ja rendilepingu tingimused, samuti alghind on kinnitatud alevivalitsuse poolt. 17. Rendilepingu tingimused 17.1. Rendilepingus tuleb sätestada: 17.1.1. rendile antava vara kohta käivad andmed (nimetus, arv, mõõt, koosseis, piirid; ruumide puhul asukoht, korrused, ruumide numbrid inventariseerimisplaani järgi ja nende üldpind ruutmeetrites); 17.1.2. lepingu tähtaeg; 17.1.3. vara üleandmise ja tagastamise tähtajad (päevad) ja kord; 17.1.4. rendi tasumise tähtajad ja kord; 17.1.5. kinnisasjade puhul vastavate maksude tasumisega reaalkoormatise teostamise kohustus; 17.1.6. hoonete puhul ohutustehnika ja tuleohutuse abinõude kasutuselevõtmise kohustus; 17.1.7. keskkonnakaitse nõuete täitmise kohustus; 17.1.8. hoonete puhul kindlustuskohustus ja selle ulatus; 17.1.9. rendilepingu ennetähtaegse lõpetamise alused; 17.1.10. rendilepingu täitmise tagatised. Tagatisena võib arvesse võtta usaldusväärsete krediidiasutuste antud käendust ja esimesele järjekohale seatud pante (hüpoteek- ja registerpant) ning muid vallaspante. Krediidiasutuste usaldusväärsuse, samuti muude tagatiste kõlblikkuse (piisavuse) otsustab enampakkumise läbiviija. 17.2. Rendilepingus võib vajaduse korral sätestada: 17.2.1. rendile antava vara korrashoiu kohustuse ja korra, kui sellise kohustuse täpsem sätestamine on vajalik; 17.2.2. rendile antava vallasvara, samuti hoonete ja kinnisasja päraldiste maksumuse; 17.2.3. abinõud, mida rentnik on kohustatud kasutusele võtma, et tagada vara kasutamine ka pärast rendilepingu lõppemist; 17.2.4. rendilepingus ettenähtud sanktsioonid; 17.2.5. investeeringute kaitse garantiid poolte kokkuleppel; 17.2.6. muud vajalikud tingimused. 18. Alghind 18.1. Alghinna määramisel võetakse aluseks: 19.1.1. rendile antava vara senisest kasutamisest saadud tulu; 19.1.2. samalaadse vara rentimisest saadud rendi suurus; 19.1.3. rendi suuruse eeldatav kujunemine samalaadse rentimise puhul tulevikus; 19.1.4. muud asjaolud, mida alghinna määraja peab oluliseks. 18.2. Alghinda ei pea määrama, kui renditava vara suhtes on enampakkumine eelnevalt juba toimunud ning alghinna määramise korral võib põhjendatult eeldada enampakkumise nurjumist. 19. Enampakkumises osaleda võivate isikute ring Enampakkumisest võivad üldjuhul osa võtta kõik füüsilised ja juriidilised isikud, kellel on õigus sõlmida vastavat rendilepingut ning kelle osavõtt enampakkumisest ei ole ole keelatud. 21. Enampakkumise läbiviimise viisid ja korraldus 21.1. Enampakkumine viiakse läbi avalikult kas suulise, kirjaliku või segapakkumisena (s.o nii suuliselt kui kirjalikult). Enampakkumise toimetamise viisi otsustab alevivalitsus. Enampakkumine viiakse läbi, kui enampakkumisest osavõtmiseks avaldab soovi vähemalt üks osavõtja. 21.2. Enampakkumise valmistab ette ja viib läbi enampakkumise läbiviija. Enampakkumise läbiviijaks on alevivolikogu määratud komisjon või ametiisik. 21.3. Enampakkumise läbiviija on kohustatud tagama, et enampakkumise käik oleks protokollitud. Suulised ja segapakkumised viiakse läbi rendile antava vara asukohas. 22. Suulise enampakkumise läbiviimise kord 22.1. Enampakkumise läbiviija, kuulutades suulise enampakkumise määratud ajal ja kohal avatuks, teeb enampakkumise ruumis kohalviibijatele ettepaneku registreerida end enampakkumisest osavõtjana. Enampakkumisest osa võtta soovivate isikute nimed ning elu- või asukohad protokollitakse. Juriidiliste isikute puhul tuleb soovijatel esitada juriidilise isiku volikiri. 22.2. Enne pakkumiste alustamist annavad kõik enampakkumisest osavõtjatena registreerunud isikud allkirja selle kohta, et nad on teadlikud enampakkumise ja rendilepingu tingimustest ning esitavad tõendi selle kohta, et nad on tasunud osavõtumaksu ja tagatisraha. 22.3. Pärast punktides 22.1 ja 22.2 nimetatud toimingute tegemist ning enampakkumise läbiviija (juhataja) vastavat korraldust, alustavad enampakkumisest osavõtjad pakkumist. 22.4. Kui pakutud rendisumma on võrdne või suurem alghinnast, sõlmitakse pakkumiste käigus enam pakkunud isikuga rendileping tingimusel, et enampakkumise tulemused kinnitatakse. Enampakkumise tulemused ja käik protokollitakse. Protokollis peab olema kajastatud ka suuruselt teise pakkumise teinud osavõtja. Kui alghind jääb pakkumise käigus saavutamata, siis teatab enampakkumise läbiviija (juhataja) sellest osavõtjatele ning kuulutab enampakkumise nurjunuks. 22.5. Osavõtja, kelle pakutud rent on pakutuist suurim, võrdne või suurem alghinnast, annab enne lahkumist allkirja selle kohta, et ta kohustub võtma vara rendile vastavalt enampakkumiseks esitatud tingimustele, kui enampakkumise tulemused kinnitatakse kehtestatud korras. Allkirja andmisest keeldumisel kaotab ta õiguse lepingu sõlmimisele ning talle ei tagastata tagatisraha. Sellise keeldumise korral teeb enampakkumise läbiviija (juhataja) osavõtjatele teatavaks, et vara antakse rendile osavõtjale, kes on teinud suuruselt järgmise pakkumise tingimusel, et suuruselt teises pakkumises esitatud rendisumma ei ole väiksem alghinnast. Kui ka teine pakkuja keeldub allkirja andmast, kaotab ta õiguse tagasi saada tagatisraha ning enampakkumine kuulutatakse nurjunuks. 23. Enampakkumise tulemuste kinnitamine ja lepingu sõlmimine 23.1. Enampakkumise tulemused kinnitab alevivolikogu, kui alevivara rendile andmise otsustamine kuulub alevivolikogu pädevusse. 23.2. Enampakkumise tulemuste kinnitamine või kinnitamata jätmine peab toimuma hiljemalt kümne päeva jooksul, kui kinnitajaks on alevivolikogu. Kui enampakkumist ei toimu, enampakkumine kuulutatakse nurjunuks, tulemusi ei kinnitata või võitjaga lepingut ei sõlmita, otsustab alevivolikogu, kelle pädevuses on tulemuste kinnitamine, kas korraldada uus enampakkumine, anda rendile konkursi või otsustuskorras või käsutada muul viisil. V. ALEVIVARA VÕÕRANDAMINE 24. Alevivara võõrandamise mõiste Alevivara võõrandamine on alevivara müük või muul viisil kolmandate isikute omandisse andmine käesolevas eeskirjas kehtestatud tingimustel ja korras. 25. Alevivara võõrandamise tingimused 25.1. Alevivara võib võõrandada, kui: 25.1.1. alevivara ei ole enam võimalik valitsemise otstarbel kasutada; 25.1.2. alevivara ei ole valitsemise otstarbeks vajalik ning selle muul viisil alevivarana kasutamine ja käsutamine ilma võõrandamiseta ei ole võimalik, põhjendatud või on alevile kahjulik; 25.1.3. alevivara võõrandatakse isikule, kes vajab seda töö tegemiseks avalikes huvides ning vara võõrandamiseks tehtud ettepanekust nähtub, et nimetatud töö tegemine ilma alevivara omandamiseta ei ole võimalik; 25.1.4. alevivara on vajalik heategevuslikke ja avalikke huve teenivatele organisatsioonidele nende ülesannete täitmiseks; 25.1.5. alevivara on antud alevile üle erastamise kohustusega; 25.1.6. muudel seaduses ettenähtud juhtudel. 25.2. Alevivara valitsemiseks mittevajalikuks või tarbetuks tunnistamisel teatab alevivalitsus oma teistele struktuuriüksustele ja munitsipaalasutustele, kes võivad taotleda nimetatud vara enda valdusse. Valitsemiseks mittevajalikuks ja tarbetuks tunnistatud vara võib võõrandada tingimusel, et ükski alevivalitsuse struktuuriüksus või munitsipaalasutus ei taotle alevivara enda valdusse alevivalitsuse poolt selleks ettenähtud tähtajal, välja arvatud kui vara on ilmselt kõlbmatu ja tarbetu või kui vara võõrandamisega viivitamise tõttu võib vara rikneda või hävineda või kui võõrandamise vajaduse tingivad alevivalitsuse või selle struktuuriüksuse või munitsipaalasutuse huvid, kelle valduses võõrandatav vara on. 26. Alevivara võõrandamise otsustamine Alevivara võõrandamise otsustab: 26.1. alevivolikogu, kui: 26.1.1. võõrandatava vara bilansiline maksumus on suurem kui 10 000 krooni; 26.1.2. võõrandatav vara on kinnisvara; 26.1.3. vara võõrandatakse tasuta või alandatud hinna eest; 26.2. alevivalitsus vastavalt raamatupidamise sisekorraeeskirjadele. 27. Alevivara võõrandamise viisid 27.1. Alevivara võõrandatakse kolmandatele isikutele: 27.1.1. tasu eest; 27.1.2. tasuta või alandatud hinna eest; 27.1.3. enampakkumise korras. 27.2. Alevivara võõrandatakse enampakkumise korras, kui käesolevast eeskirjast ei tulene alevivara muu võõrandamise kord. 28. Alevivara võõrandamine otsustuskorras 28.1. Alevivara võõrandamine otsustuskorras enampakkumist korraldamata võib toimuda, kui: 28.1.1. võõrandatava vara hind ei ole suurem kui 10 000 krooni ning võõrandatav vara ei kujuta endast tervikvarast eraldatud osa; 28.1.2. võõrandatav vara võib rikneda või hävineda enne enampakkumise lõpuleviimist; 28.1.3. võõrandatavaks varaks on kaubad, mille hind on tariifidega kindlaks määratud; 28.1.4. enampakkumise korras võõrandamine ei ole andnud soovitud tulemusi; 28.1.5. alevivara võõrandamine toimub punktides 25.1.3 ja 25.1.4 ettenähtud juhtudel; 28.1.6. võõrandatavat vara kasutatakse pikaajalise rendilepingu (üle viie aasta) alusel või rendilepingu järgi on rentnikul vara väljaostu õigus. 28.2. Alevivara tasuta või alandatud hinna eest võõrandamine võib toimuda, kui vara võõrandatakse heategevuslikel eesmärkidel, samuti tervishoiu, hariduse või hoolekande eesmärkidel. 28.3. Alevivara müügilepingu sõlmib alevivalitsus. 29. Alevivara võõrandamine enampakkumise korras 29.1. Enampakkumise ettevalmistamine Enampakkumise ettevalmistamise käigus määratakse kindlaks: 1) enampakkumise tingimused; 2) alghind; 3) ostu-müügilepingu tingimused. 29.2. Enampakkumise läbiviimisest teatatakse vastava kuulutuse kaudu kohalikus ajalehes ja ühes üldriikliku levikuga ajalehes. Kuulutus avaldatakse hiljemalt viisteist päeva enne enampakkumise läbiviimise päeva. Kuulutus peab sisaldama enampakkumise läbiviimise päeva, võõrandamisele kuuluva alevivara nimetust. Vara täpsem iseloomustus, koosseis, piirid ja muude selliste andmete avaldamine ei ole vajalik, kui kuulutuses teatatakse pakkujatele võimalusest tutvuda võõrandatava varaga kuulutuses nimetatud kohas ja ajal. 29.3. Enampakkumise läbiviimise aeg ja koht 29.4. Enampakkumise läbiviimise viis (suuline, kirjalik, segapakkumine), kirjalike pakkumiste korral nende esitamise tähtaeg ja koht. 29.5. Müügiobjekti ostjale üleandmise kord, ostuhinna tasumise kord ja tähtajad ning järelmaksuga ostuhinna tasumisel lepingu täitmise tagatised. 29.6. Alghind ja enampakkumises osalemisel tasutav osavõtumaks ja tagatisraha. Tagatisraha minimaalmäär on 5% alghinnast. Kui alghinda ei määrata, siis 3% vara bilansilisest maksumusest, kuid mitte vähem kui 1000 krooni. Osavõtumaksu suuruse ja tasumise korra määrab enampakkumise läbiviija. Osavõtumaksu maksimaalmäär on kuni 1000 krooni. 30. Alghind 30.1. Alghinna määramisel võetakse aluseks: 30.1.1. eksperdi hinnang (kui eksperti on vajalik kasutada); 30.1.2. alevivara eeldatav turuväärtus; 30.1.3. alevivara erilised omadused. 30.2. Alghinda ei pea määrama, kui on alust arvata, et selle määramisel võib enampakkumine jääda tagajärjetuks ning seetõttu võib vara rikneda, hävineda, selle väärtus muul viisil väheneda või selline sunnitud viivitus oleks alevi seisukohast kahjulik. Alghinda ei määrata teistkordsel enampakkumisel. Alghinna ärajätmise otsus peab olema põhjendatud. 30.3. Alghinna määramise ärajätmise otsustab alevivolikogu või tema määratud ekspert. 31. Enampakkumises osaleda võivate isikute ring 31.1. Enampakkumises võivad osaleda kõik füüsilised ja juriidilised isikud, kelle osavõtt ei ole keelatud. 31.2. Enampakkumisest ei või osa võtta: 31.2.1. enampakkumise läbiviimisega seotud isikute grupp (enampakkumise läbiviijad; isikud, kelle pädevusse kuulub enampakkumise tulemuste kinnitamine); 31.2.2. nende abikaasad ning otseliinis alanejad ja ülenejad sugulased. 32. Enampakkumise viisid, korraldus ja läbiviimine 32.1. Enampakkumise läbiviija määrab alevivolikogu. 32.2. Alghind tehakse enne enampakkumise alustamist pakkujatele teatavaks. Kui enampakkumisel on määratud müüdavale varale alghind, alustatakse pakkumistega alghinnast. Kui alghinda ei määrata, siis alustatakse pakkumist hinnast, mida esimesena pakutakse. 33. Enampakkumise tulemuste kinnitamine 33.1. Enampakkumise tulemused kinnitab alevivolikogu, kui alevivara võõrandamise otsustamine kuulub alevivolikogu pädevusse. Muudel juhtudel alevivalitsus. 33.2. Enampakkumise tulemuste kinnitamine või kinnitamata jätmine peab toimuma hiljemalt: 33.2.1. kümne päeva jooksul, kui kinnitajaks on alevivolikogu; 33.2.2. viie päeva jooksul, kui kinnitajaks on alevivalitsus. 33.3. Enampakkumise tulemused võib jätta kinnitamata, kui: 33.3.1. enampakkumisel rikuti oluliselt läbiviimise korda; 33.3.2. enampakkumise ettevalmistamisel on oluliselt eiratud selleks ettenähtud korda; 33.3.3. osavõtjatevahelised kokkulepped on mõjutanud enampakkumise käiku; 33.3.4. enampakkumises osales keelatud isikute grupp; 33.3.5. enampakkumine toimus alghinda määramata ning pakkumises osales ainult üks isik, kelle pakutud hind oli põhjendamatult väike. 33.4. Enampakkumise tulemuste kinnitamata jätmisel, nurjunuks tunnistamisel või müügihinna mittetasumisel ja lepingu mittesõlmimisel otsustab vara edasise saatuse enampakkumise kinnitaja. 34. Ostu-müügilepingu sõlmimine 34.1. Enampakkumise võitjaga sõlmitakse kirjalik, seaduses ettenähtud juhtudel aga notariaalselt tõestatud ostu-müügileping. Ostu-müügilepingule kirjutab alevi poolt alla alevivalitsus. 34.2. Enampakkumise võitjale teatatakse enampakkumise tulemuste kinnitamisest (kinnitamata jätmisest) kohe pärast vastava otsuse tegemist tähitud kirjaga. Pärast enampakkumise kinnitamise teate saamist on enampakkumise võitja kohustatud tasuma müügihinna või osa müügihinnast, järelmaksu rakendamisel enampakkumise tingimustes ettenähtud tähtpäeval või kui sellist tähtaega määratud ei ole, siis teates märgitud tähtpäeval. Enampakkumise võitja peab ilmuma lepingu sõlmimisele hiljemalt kümne päeva jooksul arvates kinnitamisteate kättesaamise päevast. 34.3. Enne ostu-müügilepingu sõlmimist on enampakkumise võitja kohustatud esitama kõik nõutavad lepingu täitmise tagatised. 34.4. Müügihinna või selle osa mittetasumisel, samuti lepingu sõlmimisele mitteilmumisel ning nõutavate tagatiste esitamata jätmisel kaotab enampakkumise võitja õiguse nõuda ostu-müügilepingu sõlmimist, samuti ei tagastata talle tagatisraha. 34.5. Kui enampakkumise võitja täidab käesolevas punktis talle esitatud nõudeid, arvestatakse tagatisraha müügihinna hulka. Kui tagatisraha on suurem kui müügihind, tagastatakse müügihinna ja tagatisraha vahe viie päeva jooksul arvates müügihinna tasumise päevast. 34.6. Kui enampakkumise võitja täidab oma kohustused ja enampakkumise tulemused on kinnitatud, on tal õigus nõuda lepingu sõlmimist ja vara üleandmist. VI. ALEVIVARA KOORMAMINE JA MUUL VIISIL KÄSUTAMINE 35. Alevivara koormamise mõiste Alevivara koormamise all mõistetakse alevi omandis olevate kinnis- ja vallasasjade koormamist piiratud asjaõigustega. 36. Alevivara koormamise otsustamine 36.1. Alevivara koormamise otsustab: 36.1.1. alevivolikogu, kui: 1) koormatakse kinnisasja; 2) panditakse alevi omandis olevat alevivara. 36.1.2. alevivalitsus kõigil punktis 36.1.1 nimetamata juhtudel. 36.2. Alevivara võib pantida üksnes alevi enda kohustuste täitmise tagamiseks. 37. Alevivara koormamise tingimused Alevivara koormamine piiratud asjaõigusega on lubatud, kui: 37.1. alevivara koormamine on ette nähtud alevivara majandamise kavas või alevivara koormamine on vajalik alevivara majandamise kavas püstitatud ülesannete täitmiseks; 37.2. alevivara koormamine toimub sellise isiku nõudel ja kasuks, kellel on selleks õigus tulenevalt seadusest või muudest Eesti Vabariigi normatiivaktidest; 37.3. alevivara koormamine piiratud asjaõigusega on seaduses ette nähtud; 37.4. alevivara koormamine kolmandate isikute kasuks toimub kooskõlas alevi planeerimise kavaga või alevivara majandamise kavaga. 38. Kinnisasja ostueesõiguse teostamine 38.1. Kinnisasja ostueesõiguse teostamise otsustab alevivolikogu alevivalitsuse poolt esitatuna. 38.2. Kinnisasja ostueesõiguse teostamise otsuses peab olema ära näidatud selle teostamiseks vajaliku raha allikas. 39. Hoonestusõiguse seadmine 39.1. Järvakandi alevi maale hoonestusõiguse seadmine toimub Vabariigi Valitsuse määratud korras. 39.2. Hoonestusõiguse seadja on alevivalitsus. 40. Alevivara mahakandmine 40.1. Alevivara kuulub mahakandmisele: 40.1.1. kui see on muutunud kasutamiskõlbmatuks ning selle võõrandamine ei ole võimalik; 40.1.2. kui ilmneb erinevusi olemasoleva alevivara ja raamatupidamiseandmete vahel ning võib põhjendatult eeldada, et selline puudujääk ei ole kõrvaldatav. 40.2. Eelmises punktis nimetatud mahakandmiseks aluse tekkimisel on alevivara valdaja kohustatud koostama akti, milles näidatakse mahakandmisele kuuluva vara täpne koosseis ja bilansiline maksumus ning meetmed, mis on tarvitusele võetud puudujäägi likvideerimiseks. 40.3. Alevivara mahakandmise otsustab: 40.3.1. alevivolikogu, kui vara bilansiline jääkväärtus on suurem kui 5000 krooni; 40.3.2. alevivalitsus kõigil teistel juhtudel. 41. Alevivara hulka kuuluvate nõuete esitamine ja nõuetest loobumine 41.1. Nõuded võlgnike suhtes esitab kohtulikus ja kohtuvälises korras alevivalitsus või munitsipaalasutus. 41.2. Kui alevivara hulka kuuluv nõue osutub lootusetuks või nõude aluseks olevad dokumendid on puudulikud, võib nõude esitamisest, hagist või sissenõude pööramisest loobumise otsustada: 41.2.1. alevivolikogu, kui nõue on suurem kui 5000 krooni; 41.2.2. alevivalitsus, kui nõue on suurem kui 1000 krooni, kuid väiksem kui 5000 krooni; 41.2.3. munitsipaalasutus, kui nõue ei ole suurem kui 3000 krooni. 41.3. Alevivara valdajal on õigus sõlmida võlgnikuga kokkuleppeid nõude vähendamiseks, kui see on konkreetseid asjaolusid arvestades põhjendatud ja alevile kasulik.