Toila Vallavolikogu — Toila valla jäätmehoolduseeskiri — KO, 142, 1454

Määrus kehtestatakse kohaliku omavalitsuse korralduse seaduse (RT I 1993, 37, 558; 1999, 82, 755; 2000, 51, 322; 2001, 82, 489; 100, 642; 2002, 29, 174; 36, 220; 50, 313; 53, 336; 58, 362; 61, 375; 63, 387; 64, 390 ja 393; 68, 407; 82, 480; 96, 565; 99, 579; 2003, 1, 1; 4, 22; 23, 141; 88, 588; 2004, 41, 277; 56, 399; 81, 542; 89, 610) § 22 lõike 1 punkti 365 ja jäätmeseaduse (RT I 2004, 9, 52; 2004, 30, 208; 2005, 15, 87) § 71 lõike 1 alusel. § 1. Üldsätted (1) Jäätmehoolduseeskiri (edaspidi eeskiri) kehtestatakse eesmärgiga säilitada Toila vallas puhas ja tervislik elukeskkond, vähendada jäätmete koguseid ning soodustada jäätmete taaskasutamist. (2) Eeskiri määrab kindlaks jäätmehoolduse korra Toila valla haldusterritooriumil ning on kohustuslik kõikidele juriidilistele ja füüsilistele isikutele. (3) Jäätmehooldust Toila vallas korraldab Toila Vallavalitsus vastavalt jäätmehooldust reguleerivatele õigusaktidele ning valla põhimäärusele. § 2. Mõisted (1) Eeskirjas kasutatakse mõisteid järgmises tähenduses: 1) jäätmed – mis tahes vallasasjad, mille valdaja on ära visanud, kavatseb seda teha või on kohustatud seda tegema; 2) ohtlikud jäätmed – jäätmed, mis vähemalt ühe jäätmeseaduse §-s 8 nimetatud kahjuliku toime tõttu võivad olla ohtlikud tervisele, varale või keskkonnale; 3) tavajäätmed – kõik jäätmed, mis ei kuulu ohtlike jäätmete hulka; 4) püsijäätmed – tavajäätmed, milles ei toimu olulisi füüsikalisi, keemilisi ega bioloogilisi muutusi; 5) biolagunevad jäätmed – anaeroobselt või aeroobselt lagunevad jäätmed nagu toidujäätmed, aia- ja pargijäätmed, paber ja papp; 6) olmejäätmed – kodumajapidamisjäätmed ning kaubanduses, teeninduses või mujal tekkinud oma koostiselt ja omadustelt samalaadsed jäätmed; 7) suurjäätmed – suuregabariidilised ja rasked jäätmed, mida ei ole võimalik nende mõõtude või mahu tõttu paigutada kogumisvahenditesse nagu näiteks mööbliesemed, vaibad ja madratsid. Suurjäätmetena ei käsitleta autovrakke, autoosi, sh autorehve, ehitus- ja lammutusjäätmeid ja alates 2005. a augustist elektri- ja elektroonikaseadmete jäätmeid, sh külmikuid, elektripliite, pesumasinaid ja telereid; 8) vanametall – kasutusest kõrvaldatud metallijäätmed, v.a metallpakend; 9) ökoloogilised kuivkäimlad – kuivkäimlad, milles fekaalide lagundamiseks ja stabiliseerimiseks kasutatakse tugiainet; 10) jäätmevaldaja – jäätmetekitaja või muu isik või seaduse alusel asutatud muu asutus, kelle valduses on jäätmed; 11) jäätmetekitaja – isik või seaduse alusel asutatud muu asutus, kelle tegevuse käigus tekivad jäätmed, või isik, kelle tegevuse tulemusel jäätmete olemus või koostis muutub; 12) jäätmehooldus – jäätmekäitlus, järelevalve jäätmekäitluse üle ja jäätmekäitluskohtade järelhooldus; 13) jäätmehoolduse arendamine – jäätmealase teabe levitamine, jäätmealane nõustamine ja jäätmehoolduse kavandamine või muu tegevus, mille eesmärk on vältida või vähendada jäätmeteket ning tõsta jäätmehoolduse taset; 14) jäätmekäitlus – jäätmete kogumine, vedamine, taaskasutamine ja kõrvaldamine; 15) jäätmekäitluskoht – tehniliselt varustatud ehitis jäätmete kogumiseks, taaskasutamiseks või kõrvaldamiseks; 16) jäätmete kogumine – jäätmete kokkukorjamine, sortimine ja segukoostamine nende edasise veo või tekkekohas taaskasutamise või kõrvaldamise eesmärgil; 17) jäätmete taaskasutamine – toiming, millega jäätmed või neis sisalduv aine või materjal võetakse kasutusele toodete valmistamisel, töö tegemisel või energia tootmisel, või seda ettevalmistav tegevus; 18) jäätmekäitlusleping – jäätmevaldaja kui tellija ja jäätmekäitlusettevõtte kui töövõtja vahel sõlmitav kahepoolne kirjalik leping, millega töövõtja võtab endale kohustuse jäätmete osaliseks või täielikuks käitlemiseks ning millega töövõtja muutub pärast tellija poolt jäätmete üleandmist jäätmevaldajaks, kui leping ei näe ette teisiti; 19) kompostimine – orgaaniliste jäätmete segamine ja ladestamine ning käitlemine maapinnal või kompostris nende looduslikuks lagundamiseks mullaviljakuse parandamisel; 20) kompostor – orgaaniliste jäätmete lagundamiseks kasutatav mahuti; 21) korraldatud jäätmevedu – olmejäätmete kogumine ja vedamine määratud piirkonnast määratud jäätmekäitluskohta või -kohtadesse konkursi korras valitud ettevõtja poolt; 22) pakend – mis tahes materjalist valmistatud toode, mida kasutatakse kauba, toormest kuni valmiskaubani, hoidmiseks, kaitsmiseks, käsitsemiseks, kättetoimetamiseks ja esitlemiseks kogu tsükli vältel tootjast tarbijani. Pakendiks loetakse ka samal eesmärgil kasutatavaid ühekorratooteid; 23) pakendiettevõtja – isik, kes majandus- või kutsetegevuse raames pakendab kaupa, veab sisse või müüb pakendatud kaupa; 24) taaskasutusorganisatsioon – mittetulundusühingute seaduse alusel pakendiettevõtjate asutatud ja keskkonnaministri akrediteeritud mittetulundusühing; 25) territooriumi haldaja – kinnisasja omanik, hoonestusõigust omav isik ning ehitise kui vallasasja omanik. § 3. Jäätmekäitluse üldnõuded (1) Iga tegevuse juures tuleb püüda jäätmeteket vältida või vähendada. Tekkinud jäätmeid tuleb taaskasutada, kui see on tehnoloogiliselt võimalik ja ei ole muude käitlusmoodustega võrreldes ülemäära kulukas. Prügilasse võib ladestada vaid neid jäätmeid, mille taaskasutamine ei ole tehnoloogiliselt võimalik või mõnel muul põhjusel õigustatud. (2) Jäätmete nõuetekohase käitlemise eest vastutab jäätmevaldaja. Kui jäätmevaldajat pole võimalik kindlaks teha, korraldab jäätmete kogumist, sortimist ja vedu jäätmete asukohajärgse krundi valdaja. Kinnistu korrashoiu eest vastutab kinnisasja omanik. (3) Kõik valla haldusterritooriumil tegutsevad juriidilised ja füüsilised isikud peavad rakendama kõiki sobivaid võimalusi, et vältida jäätmete teket ja vähendada nende hulka ning kandma hoolt, et jäätmed ei põhjustaks ülemäärast ohtu tervisele ega keskkonnale. (4) Jäätmekäitlust kinnisasjal korraldab kinnisasja omanik. Jäätmekäitlust hoonestusõiguse alusel kasutataval maal korraldab hoonestusõigust omav isik. Jäätmekäitlust ehitise kui vallasasja juurde kuuluval ehitise teenindamiseks vajalikul maal korraldab ehitise omanik. Kinnisasja omanik, hoonestusõigust omav isik ning ehitise kui vallasasja omanik on edaspidises tekstis territooriumi haldaja. (5) Jäätmevaldaja peab igas tegevuses vältima ohtlike jäätmete segunemist või segamist omavahel või tavajäätmetega või mis tahes ainega. (6) Jäätmete käitlemine, sh põletamine väljaspool selleks ettenähtud kohti on keelatud. Küttekolletes või lõkkes võib loata põletada ainult immutamata ja värvimata puitu, oksi ning kiletamata paberit või pappi. § 4. Jäätmevaldaja ja territooriumi haldaja kohustused (1) Jäätmevaldajad peavad omama või rentima piisavas koguses jäätmemahuteid või kasutama jäätmekäitluslepingu alusel ühismahuteid. Mahutid ja kogumiskohad peavad vastama eeskirja nõuetele. (2) Jäätmemahutid tuleb paigutada krundile või kinnistule, kus jäätmed on tekkinud, välja arvatud juhul, kui jäätmed paigutatakse lepingu alusel kasutatavasse ühismahutisse. Korterelamutega aladel, kus elamutele on moodustatud minimaalse suurusega kinnistud, tohib jäätmemahuteid paigutada väljapoole oma kinnistut ainult vallavalitsuse loal ja tingimustel. (3) Jäätmemahutid peavad paiknema naaberkinnistust vähemalt 3 m kaugusel, kui naabrid ei lepi kokku teisiti. (4) Mahutid peavad olema terved ja puhtad, korralikult suletud sobivas suuruses kaantega, neid tuleb regulaarselt puhastada ja desinfitseerida. Mahutite tehnilise korrashoiu ja mahuti desinfitseerimise tagab mahuti omanik. Mahuti välise puhtuse, õige kasutamise, ligipääsetavuse tühjendamiseks ja mahuti ümbruse korrashoiu tagab mahuti valdaja. (5) Jäätmete valdajana on elanike ülesanne tekkivate jäätmete hulga vähendamine kättesaadavate vahenditega ja nad on kohustatud käitlema jäätmeid või andma need üle eeskirjaga määratud korras. (6) Territooriumide haldajad, kinnisvarahalduse ja -hoolduse ettevõtted ja juriidilisest isikust jäätmevaldajad on kohustatud teavitama oma hallatavate hoonete elanikke või oma ettevõtete töötajaid vallas toimivast jäätmehooldussüsteemist ning eeskirja nõuetest. § 5. Jäätmete kogumine (1) Jäätmete kogumise, taaskasutamise või lõpliku kõrvaldamise korraldab jäätmevaldaja, v.a korraldatud olmejäätmeveo korral. (2) Jäätmeid, mida ei saa kohapeal taaskasutada, tuleb paigutada selle jäätmeliigi kogumiseks ettenähtud mahutitesse. Suurjäätmed, mida ei ole võimalik nende mõõtude või kaalu tõttu paigutada mahutisse, võib paigutada ajutiselt mahutite vahetusse lähedusse, korraldades nende äraveo hiljemalt viie päeva jooksul. (3) Olmejäätmete mahutisse ei või panna: 1) tule- ja plahvatusohtlikke jäätmeid; 2) vedelaid jäätmeid; 3) ohtlikke jäätmeid; 4) käimlajäätmeid; 5) kogumiskaevude setteid; 6) erikäitlust vajavaid jäätmeid; 7) aineid ja esemeid, mis oma kaalu, mõõtmete või kuju tõttu või muul põhjusel võivad kahjustada mahuteid või jäätmeveokeid või raskendavad märkimisväärselt jäätmete kokkupressimist; 8) taaskasutatavaid jäätmeid, mille kogumine on korraldatud; 9) ehitus- ja lammutusjäätmeid. (4) Liiva, tuhka ja pühkmeid võib paigutada mahutitesse ja vedada prügilasse, kui need vastavad jäätmekäitlusettevõtte kehtestatud tingimustele ja kui tuhk on jahtunud. (5) Segunenud olmejäätmed ning muud kergesti riknevad ja halvasti lõhnavad jäätmed tuleb paigutada mahutitesse paberi- või kilekottidesse pakitult ning selliselt, et need ei levitaks lõhna, ei põhjustaks ohtu inimestele ega määriks mahuteid. (6) Taaskasutatavaid jäätmeid, mille liigiti kogumine on korraldatud, tuleb panna ainult selleks ettenähtud mahutitesse või viia selleks ettenähtud kogumiskohtadesse. Liigiti kogutud jäätmeid ei tohi nende kogumise ja veo erinevatel etappidel teiste jäätmeliikidega ühte kallata. (7) Kinnistutel ja kruntidel, kus asub väikeelamu, on soovitatav eraldi kogutud biolagunevad jäätmed kompostida oma kinnistul. (8) Ehitus- ja lammutusjäätmed tuleb koguda eraldi ning üle anda jäätmeveoteenuse õigust omavale isikule või lähimasse vastavat käitlusluba omavasse käitluskohta. (9) Alates 2005. a augustist tuleb elektri- ja elektroonikatoodete romud, sh külmikud, elektripliidid, pesumasinad ja telerid üle anda selleks loodavasse kogumispunkti. (10) Vanad autorehvid tuleb üle anda rehviettevõtete juures loodavatesse kogumispunktidesse. (11) Vanametall tuleb üle anda vanametalli kogumisega tegelevale ettevõttele, kellel on tegevusjärgse keskkonnateenistuse väljaantud jäätmeluba metallijäätmete kogumiseks ja veoks (metallijäätmeluba). (12) Ehitustööde käigus on jäätmevaldaja kohustatud eraldi jäätmete kogumisvahenditesse koguma puidu, pinnase, metalli ja ohtlikud jäätmed. Ehitus- ja lammutusjäätmed tuleb koguda eraldi ning üle anda jäätmeveoteenuse õigust omavale isikule või jäätmete tekkekohale võimalikult lähedal asuvasse tehnoloogiliselt sobivasse ning tervisekaitse- ja keskkonnanõuetele vastavasse jäätmekäitluskohta. (13) Romusõidukite demonteerimine peab toimuma lammutuskojas, mille tegevuseks peab olema vormistatud vastav ohtlike jäätmete käitluslitsents ja jäätmeluba või kompleksluba lähtudes seadusandluse nõuetest. § 6. Ohtlike jäätmete kogumine (1) Ohtlikud jäätmed tuleb koguda muudest jäätmetest eraldi. (2) Ohtlike jäätmete kogumist, vedu ja edasist käitlemist tohib korraldada ainult Keskkonnaministeeriumi väljaantud ohtlike jäätmete litsentsi omav isik või ettevõte. (3) Ohtlikud jäätmed, välja arvatud olmes tekkinud ohtlikud jäätmed, peab jäätmevaldaja enne üleandmist jäätmekäitlejale märgistama vastavalt keskkonnaministri kehtestatud korrale. (4) Ohtlike jäätmete kogumist korraldav isik või ettevõte peab paigutama nende kogumist reguleerivad juhised kogumispunktis nähtavasse kohta. Juhises peab olema fikseeritud ohtlike jäätmete äraveo kord. (5) Vedelaid ohtlikke jäätmeid peab säilitama kindlalt suletavates mahutites, mis välistab nende sattumise maapinnale või kanalisatsiooni. (6) Koduses majapidamises tekkinud ohtlikud jäätmed, nagu kasutuskõlbmatuks muutunud patareid, akumulaatorid, õlid, õlifiltrid, ravimid, värvid, lakid ja lahustid ning elavhõbedalambid ja -kraadiklaasid, tuleb viia ohtlike jäätmete kogumispunkti, mis asub Toila bensiinijaamas. Kogumispunktis võetakse ohtlikke jäätmeid vastu ainult elanikelt. (7) Ettevõtjad peavad oma ohtlikud jäätmed üle andma jäätmeluba ja ohtlike jäätmete litsentsi omavale jäätmekäitlusettevõttele. (8) Ohtlike jäätmete valdaja vastutab nende ohutu hoidmise eest kuni jäätmete üleandmiseni jäätmekäitlusettevõttele. (9) Ohtlike jäätmete ajutine säilituspaik peab olema varustatud esmaste avarii likvideerimise ja tulekustutusvahenditega. § 7. Pakendite ja pakendijäätmete kogumise ning taaskasutamise korraldamine (1) Pakendid ja pakendijäätmed tuleb koguda muudest jäätmetest eraldi ja anda üle selleks loodud kogumissüsteemi. Üleantavad pakendid peavad vastama taaskasutusorganisatsiooni kehtestatud nõuetele. (2) Pakendite ja pakendijäätmete kogumissüsteemi ja taaskasutamise korraldavad pakendiettevõtjad või nende volitusel taaskasutusorganisatsioon. § 8. Jäätmete vedu (1) Jäätmeveo jäätmekäitluskohtadesse korraldab jäätmevaldaja. Korraldatud jäätmeveo korral kogub olmejäätmed kogu Toila valla haldusterritooriumil ja veab jäätmekäitluskohta konkursi korras valitud ettevõtja. (2) Segunenud olmejäätmete mahuteid peab tühjendama sagedusega, mis väldib mahutite ületäitumist, haisu ja kahjurite teket ning ümbruskonna reostust, kuid üldjuhul mitte harvemini kui üks kord kahe nädala jooksul. Juhul kui on korraldatud oma biolagunevate jäätmete kompostimine vastavalt eeskirja nõuetele ning mahutitesse ei panda toidujäätmeid, on mahuteid lubatud tühjendada tiheasustusaladel kord kuus ja hajaasustusaladel kord kvartalis tingimusel, et oleks välditud nende ületäitumine, haisu ja kahjurite teke ning ümbruskonna reostus. (3) Liigitikogutud taaskasutatavate jäätmete mahuteid võib tühjendada vastavalt vajadusele. Kui seda tingib oluline avalik huvi, võidakse korraldatud jäätmeveo puhul rakendada nende jäätmeliikide mahutitele kindlaid tühjendussagedusi. (4) Jäätmed tuleb vedada jäätmeloas märgitud jäätmekäitluskohta. Kui territooriumi haldaja veab ise oma ladestamisele kuuluvaid jäätmeid, tuleb need läheduse põhimõtet järgides vedada jäätmete tekkekohale võimalikult lähedal asuvasse tehnoloogiliselt sobivasse ning tervisekaitse- ja keskkonnanõuetele vastavasse jäätmekäitluskohta. (5) Jäätmete vedu elurajoonidest ei tohi häirida öörahu. Keelatud on jäätmete vedu ajavahemikus 22.00–07.00. (6) Jäätmed, mille säilitamine kinnistul või krundil kujutab endast vahetut ohtu inimeste tervisele, tuleb kohe ära vedada. (7) Kui kinnistul või krundil tekkinud jäätmeid ei saa nende kuju või muude omaduste tõttu vedada koos teiste jäätmetega ja need ei ole haaratud korraldatud olmejäätmeveoga, korraldab nende veo käitluskohta jäätmete valdaja, kinnisvarahalduse või -hoolduse ettevõte või territooriumi haldaja vastavalt eeskirja nõuetele. (8) Jäätmeid peab vedama kinnises veovahendis, pakitult või muul asjakohasel viisil nõnda, et jäätmed, sealhulgas nendest imbuvad vedelikud ja nõrgvesi ei satuks laadimise ega vedamise ajal keskkonda. Jäätmete vedaja on kohustatud koguma kokku mahuti tühjendamisel või veo käigus lendunud ja maha kukkunud jäätmed. (9) Toila valla territoorium kuulub tervikuna piirkonda, kus liitumine korraldatud jäätmeveoga on jäätmevaldajatele kohustuslik. Korraldatud jäätmevedu hõlmab segunenud olmejäätmeid ja ajutiselt mahutite vahetusse lähedusse paigutatud suuregabariidilisi jäätmeid. Kui seda tingib oluline avalik huvi, võidakse korraldatud jäätmeveoga hõlmata ka teisi jäätmeliike. (10) Korraldatud jäätmeveo korraldab Toila Vallavalitsus. Jäätmeliigid, millele kohaldatakse korraldatud jäätmevedu, veopiirkondadeks jaotamine, vedamise sagedus ja aeg ning teenustasu piirmäär kehtestatakse eraldi vallavolikogu määrusega. (11) Korraldatud jäätmeveoga liitumine on kohustuslik kõikidele olmejäätmete valdajatele Toila valla haldusterritooriumi piires. Olmejäätmete valdaja on ka korteriühistu, selle puudumisel aga kinnisasja omanik, millel asub suvila, elu- või äriruum. Olmejäätmete valdajaks loetakse ka suvila, elu- või äriruumina kasutatava ehitise või korteri kui vallasasja omanik. (12) Jäätmevaldaja loetakse jäätmeseaduse § 69 lõike 1 alusel liitunuks korraldatud elu- või tegevuskoha järgses jäätmeveo piirkonnas sõltumata sellest, kas ta on sõlminud jäätmeveo lepingu konkursi korras valitud jäätmevedajaga või ei ole seda teinud. (13) Vallavalitsus võib erandkorras teatud tähtajaks jäätmevaldaja lugeda korraldatud jäätmeveoga mitteliitunuks tema põhjendatud avalduse alusel, kui ta korraldab jäätmekäitluse ise. Mitteliitunuks loetud jäätmevaldaja esitab üks kord aastas vallavalitsusele kirjaliku selgituse oma jäätmete käitlemise kohta. (14) Veopiirkonnas veoettevõtja leidmiseks korraldatud avalikul konkursil edukaks tunnistatud ettevõtjal on määratud veopiirkonnas jäätmeveo eri- või ainuõigus kuni kolm aastat. Piirkond, kust jäätmed kokku kogutakse ning jäätmekäitluskohad ja isikud, kuhu ja kellele jäätmed üle antakse, määratakse korraldatud jäätmeveoloaga. § 9. Jäätmete kõrvaldamine (1) Toila vallas tekkinud ladestatavad tavajäätmed kõrvaldatakse jäätmete tekkekohale võimalikult lähedal asuvasse tehnoloogiliselt sobivasse ning tervisekaitse- ja keskkonnanõuetele vastavasse jäätmekäitluskohta. (2) Jäätmete kõrvaldamine väljaspool prügilat või jäätmekäitluskohti on keelatud. § 10. Olmejäätmete kompostimine (1) Väikeelamutes tekkivate biolagunevate jäätmete kompostimine on lubatud oma kinnistu piirides. Väljaspool oma kinnistut, välja arvatud jäätmeloaga või Ida-Virumaa keskkonnateenistuses registreeritud jäätmekäitluskohtades, on biolagunevate jäätmete kompostimine lubatud ainult vallavalitsuse kirjalikul nõusolekul ja tingimustel. (2) Kompostitavat materjali peab paigutama, ladustama ja käitlema tervisele ja ümbruskonnale kahjutult ning nii, et see ei põhjustaks kahjurite teket. (3) Väikeelamutes tekkivaid toidujäätmeid võib kohapeal kompostida ainult selleks ettenähtud, kahjurite eest kaitstud kompostimisnõudes. Keelatud on kompostida jäätmeid, mis kahjustavad komposti või muudavad selle kasutamiskõlbmatuks. Aia- ja pargijäätmeid võib kompostida lahtiselt aunades. (4) Kompostimiskoht ei tohi asuda kaevude veekaitsevööndis ega naaberkrundi piiril ilma naabri nõusolekuta. (5) Heitvee või fekaalide kogumiskaevud peavad olema vee reostuse vältimiseks vettpidavad ja pealt suletavad. Kinnised kaevud peavad olema ventileeritavad. Kaevude tühjendamine toimub paakmasinaga selleks ettenähtud purgimiskohta. (6) Kuivkäimla sisu tohib hajaasustusega piirkondades aiamaal maasse kaevata hilissügisel. Käimla sisu laialilaotamine on keelatud. § 11. Ehitus- ja lammutusjäätmete käitlemine (1) Ehitus- ja lammutusjäätmete hulka kuuluvad puidu-, metalli-, betooni-, telliste, ehituskivide, klaasi- ja muude ehitusmaterjalide jäätmed, sealhulgas need, mis sisaldavad asbesti ja teisi ohtlikke jäätmeid, ning väljaveetav pinnas, mis tekib ehitamisel ja remontimisel ning mida ehitusobjektil tööde tegemiseks ei kasutata. (2) Ehitiste lammutamiseks peab olema nõuetekohane lammutuskava, kooskõlastus kinnistu omaniku ja vallavalitsusega. Lammutuskavas peab olema ette nähtud ehitusjäätmete eraldi kogumine taaskasutamise eesmärgil. Sorteeritud materjalid tuleb üle anda taaskasutamiseks jäätmekäitlejale. Sorteerimata ehitusjäätmed antakse üle jäätmekäitlejale nende täiendavaks sortimiseks või ladestamiseks jäätmete tekkekohale võimalikult lähedal asuvasse tehnoloogiliselt sobivasse ning tervisekaitse- ja keskkonnanõuetele vastavasse jäätmekäitluskohta. (3) Lammutuskavas esitatud jäätmekäitlustingimuste täitmise eest vastutab ehitise omanik või isik, kellele on välja antud ehitise lammutusluba. (4) Eraldi tuleb sorteerida taaskasutamiseks puit, metall (eraldi must ja värviline metall), mineraalsed jäätmed (kivid, tellised, krohv, kips, betoon jne), raudbetoon- ja betoondetailid, tõrva mittesisaldav asfalt. Ohtlikud ehitusjäätmed (asbesti sisaldavad jäätmed, värvi-, laki-, liimi- ja vaigujäätmed, naftaprodukte sisaldavad jäätmed ning saastunud pinnas) tuleb koguda eraldi ja pakendada kehtestatud nõuete kohaselt ning üle anda ohtlike jäätmete käitluslitsentsi omavale ettevõttele. (5) Toila vallas tekkinud ehitusjäätmed kas taaskasutatakse, kõrvaldatakse või antakse käitlemiseks üle sellekohast jäätmeluba omavale jäätmekäitlusettevõttele. Ohtlike jäätmete käitlemiseks peab jäätmekäitlusettevõte omama ohtlike jäätmete käitluslitsentsi. (6) Ehitusjäätmete valdaja on ehitise omanik, kui tema ja ehitusettevõtja või kinnisvaraarendaja vaheline leping ei näe ette teisiti, või muu isik, kelle valduses on jäätmed. (7) Ehitusjäätmete valdajad on oma tegevuses kohustatud: 1) rakendama kõiki tehnoloogilisi ja muid võimalusi ehitusjäätmete liikide kaupa kogumiseks tekkekohas; 2) korraldama oma jäätmete taaskasutamise või andma jäätmed käitlemiseks üle jäätmeluba omavale isikule. Ohtlike ehitusjäätmete puhul on täiendavalt nõutav ohtlike jäätmete käitluslitsentsi olemasolu; 3) võtma tarvitusele abinõud tolmu tekke vältimiseks ehitusjäätmete paigutamisel konteineritesse või laadimisel veokitele. (8) Ehitus- ja lammutusjäätmete vedaja on kohustatud registreerima end jäätmevedaja või jäätmekäitlejana Ida-Virumaa keskkonnateenistuses. § 12. Tervishoiu- ja veterinaarteenuse osutaja jäätmete käitlemise nõuded (1) Tervishoiu- ja veterinaarteenuse osutajad on: 1) arstid, perearstid, ambulatooriumid ja polikliinikud; 2) hooldusõed ja hooldajad, kes tegelevad hooldusega või osutavad arstiabi kodus; 3) hambakliinikud; 4) hooldekodud ja rehabilitatsiooniasutused; 5) tervishoiuteenust osutav asutus; 6) loomaarstid. (2) Tervishoiu- ja veterinaarteenuse osutamisel tekkinud nakkusohtlikud ja bioloogilised, lõikavad ja torkivad jäätmed (edaspidi haiglajäätmed) tuleb üle anda vastavat luba omavale jäätmekäitlusettevõttele. (3) Kõik haiglajäätmete tekitajad peavad registreerima end jäätmekäitlejana vallavalitsuses, esitades järgmised andmed: 1) tervishoiu- või veterinaariateenuse osutaja nimi ja aadress; 2) kontaktisik; 3) äriregistri registreerimiskood; 4) telefoninumber; 5) ühes kuus tekkivate haiglajäätmete hinnanguline liigiline kogus kilogrammides; 6) jäätmekäitlusettevõtte nimi ja aadress, kellele tekkinud jäätmed üle antakse. (4) Haiglajäätmed tuleb pakkida tekkekohas, sealhulgas koduvisiitidel tekkinud haiglajäätmed. (5) Jäätmed tuleb viia tekkekohast pakituina teenuse osutaja hoidlasse, milleks tuleb teenuse osutajal sisse seada eraldi ruum, või lukustatavasse konteinerisse. (6) Teravad ja torkivad jäätmed nagu nõelad, skalpelliterad, ampullikillud, kasutatud katseklaasid, muud teravad osad tuleb tekkekohas paigutada mitteläbitorgatavast materjalist valmistatud suletavatesse nõudesse. (7) Nakkusohtlikud jäätmed tuleb pakkida jäätmekotti, mis on märgistatud kirjaga «Nakkusohtlikud jäätmed». Jäätmekotid tuleb hoolikalt sulgeda. (8) Radioaktiivsed jäätmed, mis on kasutusest kõrvaldatud ravi- ja diagnostilise otstarbega radioaktiivsed ained ning kiirgusallikatega kokkupuutunud ained ja esemed (kindad, paber, linad jt) tuleb pakendada kiirguskindlasse märgistatud säilituspakendisse ning tuleb hoida hoidlas lukustatult või kohe korraldada nende üleandmine radioaktiivsete jäätmete käitlejale. (9) Ravimijäätmed, milleks on vananenud või riknenud ravimid, pakitakse märgistatud plastikkotti või -purki ja antakse üle ohtlike jäätmete käitluslitsentsi omavale jäätmekäitlusettevõttele, üld- või veterinaarapteegile. (10) Elavhõbedat sisaldavad jäätmed tuleb hoida üksteisest eraldi. Need pakitakse märgistatud plastikpurki või klaaspurki, mis on korgiga tihedalt suletud. Metallilise elavhõbeda (tekib näiteks purunenud kraadiklaasist) aurustumise vältimiseks tuleb see paigutada veega anumasse, nii et vesi katab elavhõbeda. Pakendeid elavhõbedajäätmetega tuleb hoida väljaspool osakonda haigla jäätmehoidlas, kust need saadetakse edasi vastavat luba omavale jäätmekäitlusettevõttele. (11) Kemikaalide jäätmed tuleb koguda suletud mittepurunevasse vastava märgistusega anumasse, mis ei reageeri kemikaaliga. Kasutada tuleb kemikaali originaalpakendit, millel on vastavad märgistused. Kemikaalide jäätmed tuleb anda üle ohtlike jäätmete käitluslitsentsi omavale jäätmekäitlusettevõttele. § 13. Jäätmekäitluse tehnilised nõuded (1) Jäätmemahutid peavad olema korras. Need peavad olema terved, desinfitseeritavad (v.a jäätmekotid) ning ei tohi põhjustada terviseohtu ega keskkonnareostust. (2) Olmejäätmete kogumiseks võib mahutitena kasutada: 1) ühe pere jäätmete kogumiseks kuni 100-liitriseid jäätmekotte. Jäätmekotid peavad olema valmistatud niiskuskindlast paberist või plastikust ja paigutatud nii, et nad oleksid kaitstud sademete või muul viisil niiskumise ning loomade ligipääsu eest; 2) põhiliselt 140-, 240-, 360-, 600- või 800-liitriseid kaanega suletavaid ning haaratavaid väikekonteinereid, mida on võimalik tõstemehhanismiga tühjendada prügi kokkupressivatesse jäätmeveokitesse; 3) kaanega varustatud 1,5-, 2,5- ja 4,5-m3 konteinereid, mida on võimalik mehhaanilisel teel tühjendada prügi kokkupressivatesse jäätmeautodesse või toimetada käitluskohta; 4) elektriliselt töötava pressimisseadeldisega kuni 30 m 3 suurusi kogumismahuteid ehk kompaktoreid. (3) Kinnistutel ja kruntidel võib kokkuleppel jäätmekäitlejaga kasutada ka teistsuguseid mahuteid, mis ei põhjusta ohtu keskkonnale ning vastavad käesoleva eeskirja nõuetele. (4) Jäätmemahutil peab olema kasutajale nähtavas kohas kiri või märk, mis vastab mahutiga kogutavale jäätmeliigile. (5) Jäätmemahuti ei tohi olla paigutatud sõidu- või kõnniteele ega häirida muul viisil liikluskorraldust. Mahutite lukustamise korral peab jäätmevaldaja kindlustama nende avamise tühjenduspäeval. (6) Jäätmemahutid peavad asetsema tasasel, kõva kattega alusel ja olema ligipääsetavad tühjendamiseks. Jäätmemahutid on soovitatav varjata aia või hekiga. Mitteteisaldatavad mahutid tuleb paigaldada nii, et neid on võimalik jäätmeveokisse tühjendada vahetult paiknemiskohast. (7) Jäätmete kogumismahuteid tohib paigutada vastavatesse jäätmeruumidesse, jäätmemajadesse või katusealustesse. Kui jäätmemaja või katusealust lukustatakse, tuleb kindlustada prügivedajatele vaba sissepääs mahutite tühjenduspäeval. Jäätmemaja või katusealust ei tohi kasutada muuks otstarbeks. (8) Üldkasutatavatesse kohtadesse (bussipeatused) paigutab jäätmemahutid Toila Vallavalitsus. Kaupluste, söögikohtade, asutuste sissekäikude ja müügipaviljonide juures peab nende lahtioleku ajal olema jäätmenõu (spetsiaalselt jäätmete hoidmiseks valmistatud), mille õigeaegse tühjendamise ja korrashoiu eest vastutab ettevõte. Avalike ürituste paigad varustab jäätmemahutitega ürituse korraldaja, kes likvideerib vastavalt kehtestatud heakorraeeskirjale kogu ürituse käigus tekkinud jäätmed. § 14. Järelevalve ja vastutus (1) Jäätmehoolduseeskirja nõuete täitmist Toila valla territooriumil kontrollib keskkonnainspektsioon ja Toila Vallavalitsus. (2) Ebaseaduslikult keskkonda viidud jäätmetest tekkinud keskkonnareostus ja -kahjustused likvideeritakse nende tekitaja kulul. (3) Kui reostuse tekitajat pole võimalik kindlaks teha, korraldab reostuse likvideerimise reostatud maaüksuse omanik, kandes reostuse likvideerimisega seotud kulutused. (4) Kui reostatud kinnisasja omanik ei täida käesolevas korras nimetatud kohustusi, korraldab reostuse likvideerimise reostatud kinnisasja omaniku kulul vallavalitsus. (5) Käesoleva eeskirja nõuete rikkumise eest kantakse vastutust jäätmeseaduse järgi väärteomenetluse seadustikus sätestatud korras. § 15. Määruse rakendamine (1) Määrust jõustub 18. aprillil 2005. a. (2) Toila Vallavolikogu 20. septembri 2000. a määrusega nr 12 (KO 2000, 82, 1172) kinnitatud «Toila valla jäätmekäitluse eeskiri» tunnistatakse kehtetuks. Volikogu esimees Tiit SALVAN Toila Vallavolikogu 13. aprilli 2005. a määruse nr 56 lisa LITSENTSEERITUD JÄÄTMEKÄITLUSETTEVÕTTED JA JÄÄTMETE VASTUVÕTUKOHAD TOILA VALLAS 1. AS MASP (aadress: Laki 25, 12915 Tallinn) – ohtlike jäätmete kogumine ja transport. 2. Ragn Sells Eesti AS (aadress: Ida piirkond – Vabaduse 21a, 43125 Kiviõli) – olmejäätmete kogumine ja transport; ehitus- ja lammutusjäätmete kogumine ja transport; jäätmete valikkogumine (joogipakendid, vanapaber ja papp). 3. AS Minu Vara Ida (aadress: Sompa 33, 41533 Jõhvi) – segaolmejäätmete kogumine ja transport. 4. Eesti Absorbent LD (aadress: Pikk 7a, 41702 Toila) – ohtlike jäätmete kogumine ja käitlemine. 5. AS Vaania (aadress: Komeedi 5, 10122 Tallinn) – joogipakendite kogumine ja transport. 6. Pakendijäätmete konteinerite asukohad: 6.1. Toila alevik Oru tn 1 konteiner 2,5 m3 Toila kauplus 2 konteinerit 1,5 m3 Pühaoru tn 2 konteinerit 1,5 m3 6.2. Voka alevik Voka kauplus 2 konteinerit 1,5 m3 6.3. Konju küla seltsimaja 1 konteiner 1,5 m3 6.4. Pühajõe küla Karuväravad 1 konteiner 2,5 m3 7. Ohtlike jäätmete kogumiskonteiner asub Toila bensiinijaamas, teenindab OJ Keskus OÜ. 8. Toila vallas tekkivad segaolmejäätmed ladestatakse jäätmete tekkekohale võimalikult lähedal asuvas tehnoloogiliselt sobivas ning tervisekaitse- ja keskkonnanõuetele vastavas jäätmekäitluskohas. 9. Ehitus- ja lammutusjäätmete eraldi kogumist ei toimu, võimalus on need üle anda jäätmekäitlejatele, samuti jäätmete tekkekohale võimalikult lähedal asuvasse tehnoloogiliselt sobivasse ning tervisekaitse- ja keskkonnanõuetele vastavasse jäätmekäitluskohta. 10. Suuremõõtmelise jäätmete vastuvõtt puudub. 11. Kompostimisväljak puudub.