Põlva Linnavolikogu — Hooldajatoetuse ja puudega inimese täiendava sotsiaaltoetuse määramise ja maksmise kord — KO, 142, 1448

Määrus kehtestatakse kohaliku omavalitsuse korralduse seaduse (RT I 1993, 37, 558; 1999, 82, 755; 2000, 51, 322; 2001, 82, 489; 100, 642; 2002, 29, 174; 36, 220; 50, 313; 53, 336; 58, 362; 61, 375; 63, 387; 64, 390 ja 393; 82, 480; 96, 565; 99, 579; 2003, 1, 1; 4, 22; 23, 141; 88, 588; 2004, 41, 277; 56, 399; 81, 542; 89, 610) § 6 lõike 1 ja § 22 lõike 1 punkti 5 ning sotsiaalhoolekande seaduse (RT I 1995, 21, 323; 2001, 98, 617; 2002, 53, 336; 61, 375; 64, 393; 90, 521; 2003, 58, 388; 75, 498; 88, 591; RT III 2004, 4, 45; RT I 2004, 27, 180; 89, 603, 604 ja 605; 2005, 9, 34; 18, 106) § 23 alusel. ÜLDSÄTTED § 1. Määruse reguleerimisala Määrusega kehtestatakse perekonnaseaduse (RT I 1994, 75, 1326; 1996, 40, 773; 49, 953; 1997, 28, 422; 35, 538; 2000, 50, 317; 2001, 16, 69; RT III 2001, 15, 154; RT I 2001, 53, 307; 2002, 53, 336; 2003, 78, 527; 2004, 14, 92; 22, 148; 2005, 1, 1) alusel hooldajaks või eestkostjaks määratud isikule hooldajatoetuse ning puudega inimese täiendava sotsiaaltoetuse määramise ja maksmise tingimused ja kord. § 2. Mõisted (1) Käesolevas määruses kasutatakse mõisteid järgmises tähenduses: 1) hooldajatoetus – igakuine sotsiaaltoetus 18-aastase ja vanema puudega isiku hooldajale, kes tagab hooldatava kõrvalabi, juhendamise või järelevalve; 2) hooldaja – linnavalitsuse korraldusega hooldajaks või kohtu poolt eestkostjaks määratud isik; 3) hooldatav – isik, kelle hooldusvajadus on välja selgitatud hindamisinstrumendi abil ning tal on ajutiselt või püsivalt vajalik kasutada kõrvalabi; 4) hindamisinstrument (edaspidi hindamismetoodika) – küsimustik, mille alusel on võimalik selgitada välja hooldusvajadus; 5) hooldusvajadus – sotsiaaltöötaja poolt hindamisintervjuu ja -metoodikaga hooldatava elukohas kontrollitud abi, toetuse ja järelevalve vajadus igapäevatoimingute sooritamisel; 6) puudega inimese täiendav sotsiaaltoetus – puudega inimesele makstav rahaline toetus hindamiskäigus selgunud vajalike teenuste ostmiseks, mida linnavalitsus ei suuda inimesele pakkuda. § 3. Hindamismetoodika (1) Hindamismetoodika kinnitab linnavalitsus. (2) Hindamismetoodika alusel jaotatakse hooldatava hooldusvajadus: 1) mõõdukalt häiritud toimetulek igapäevatoimingutega; 2) raskelt häiritud toimetulek igapäevatoimingutega; 3) ei suuda teostada igapäevatoiminguid või neis osaleda. HOOLDAJATOETUSE TAOTLEMINE § 4. Hooldajatoetuse maksmise alused (1) Hooldajatoetust makstakse juhul, kui hooldatava hooldusvajadust ei ole võimalik toetada teenuste, täiendavate toetuste või muu abi osutamisega ning isik vajab hooldust ööpäevaringselt või igal ööpäeval. (2) Hooldajatoetust makstakse isikule, kelle enda ja kelle hooldatava elukohaks on rahvastikuregistris registreeritud Põlva linn ning nad tegelikult elavad Põlva linnas. (3) Kui hooldatava tegelik elukoht on Põlva linn, kuid elukohana rahvastikuregistris on registreeritud mõni muu omavalitsus, makstakse hooldajatoetust erandkorras põhjendatud taotluse alusel, kooskõlastades hooldajatoetuse maksmise eelnevalt vastava omavalitsusega. (4) Kui hooldatava elukohana rahvastikuregistris on registreeritud Põlva linn, kuid tegelik elukoht on teises omavalitsuses, võib hooldajatoetust maksta erandkorras põhjendatud avalduse alusel. § 5. Hooldajatoetuse taotlemine (1) Hooldajatoetuse määramise ja maksmise aluseks on linnavalitsusele esitatud taotleja kirjalik avaldus koos puude määramist tõendava dokumendiga. (2) Sotsiaaltöötajal on vajadusel õigus nõuda täiendavaid dokumente või selgitusi avalduses esitatud andmete õigsuse kontrollimiseks. (3) Sotsiaaltöötaja külastab hooldusvajaduse väljaselgitamiseks hooldust taotleva isiku kodu ning võib küsitleda isiku lähedasi. § 6. Hooldusvajaduse hindamine (1) Sotsiaaltöötaja täidab hindamisinstrumendi, mille käigus selgitab välja isiku hooldus-, kõrvalabi-, juhendamis- või järelevalvevajaduse. (2) Hindamisinstrumendi täitja võib hindamisel aluseks võtta isiku rehabilitatsiooniplaani, geriaatrilise hindamise dokumentatsiooni, arstliku ekspertiisi otsuse ning võib konsulteerida hinnangu saamiseks teiste erialaspetsialistidega. (3) Hindamise läbiviimiseks ja otsustamiseks on aega 30 päeva alates hooldajatoetuse avalduse registreerimisest. (4) Vajadusel võib hindamise ja otsustamise aega pikendada. See võib toimuda vaid juhul, kui objektiivseks hindamiseks on vajalik erialaeksperdi arvamus ja selle saamine viibib. HOOLDAJATOETUSE JA PUUDEGA INIMESE TÄIENDAVA SOTSIAALTOETUSE MÄÄRAMINE JA MAKSMINE § 7. Hooldajatoetuse määrad (1) Hooldajatoetuse määra kehtestab linnavolikogu. (2) Hooldajatoetust makstakse järgmistes suurustes: 1) käesoleva määruse § 3 lõike 2 punktis 1 nimetatud hooldusvajadusega isiku hooldajale või eestkostjale – 60 protsenti hooldajatoetuse määrast; 2) käesoleva määruse § 3 lõike 2 punktides 2 ja 3 nimetatud hooldusvajadusega isiku hooldajale või eestkostjale – 100 protsenti hooldajatoetuse määrast; 3) isikule, kelle hooldusel on mitu puudega inimest, makstakse hooldajatoetuste kogusumma, kuid mitte rohkem kui kahekordne hooldajatoetuse määr kuus. § 8. Hooldaja kohustused Hooldaja on kohustatud: 1) hooldama klienti vastavalt hindamisinstrumendis sisalduvale hooldusplaanile; 2) tegema koostööd sotsiaalametnike, vajadusel arstide, õdede jt. spetsialistidega kliendi paremaks hooldamiseks; 3) võtma osa talle pakutavatest koolitustest ja enesetäiendusvõimalustest. § 9. Isikud, keda ei määrata hooldajaks Hooldajaks ei määrata isikut: 1) kelle kohta on täidetud hindamisinstrument ja kes ise vajab hooldust; samuti isikut, kellele on määratud puuetega inimeste sotsiaaltoetuste seaduse (RT I 1999, 16, 273; 2002, 39, 245; 61, 375; 2004, 89, 603 ja 604) alusel raske või sügav puue; 2) kes on piiratud teovõimega või alaealine; 3) kellel on hooldatava ees perekonnaseadusest tulenev ülalpidamiskohustus. § 10. Toetuse määramine (1) Linnavalitsuse sotsiaalabikomisjon vaatab läbi hindamisinstrumendi ja teeb linnavalitsusele ettepaneku hooldajaks määramise ja hooldajatoetuse määramise, määramisest keeldumise ja/või teenustele suunamise kohta. Otsus kinnitatakse linnavalitsuse korraldusega. (2) Hooldajatoetus määratakse üldjuhul tähtajatult. (3) Hooldajatoetus määratakse tähtajaliselt kuni: 1) puude kehtivuse lõpptähtajani tähtajaliselt määratud puude raskusastme puhul; 2) kordushindamise läbiviimise tähtajani; 3) tähtajalise elamisloa kehtivuse lõpptähtajani, kui hooldatav või hooldaja omab tähtajalist elamisluba. (4) Linnavalitsuse korraldus hooldajatoetuse määramise või määramata jätmise kohta tehakse teatavaks vastavalt haldusmenetluse seadusele. § 11. Hooldajatoetuse maksmine (1) Hooldajatoetus määratakse otsuse tegemisele järgneva kuu 1. kuupäevast. (2) Hooldajatoetust makstakse jooksva kuu 10. kuupäevaks möödunud kuu eest. (3) Hooldajatoetus kantakse hooldaja pangakontole või selle puudumisel makstakse sularahas linnavalituse kassast. § 12. Hooldajatoetuste maksmise lõpetamine (1) Hooldajatoetuse maksmine hooldajale lõpetatakse linnavalitsuse korraldusega: 1) kui on ära langenud hooldaja määramise ja hooldajatoetuse maksmise põhjus; 2) kui hooldaja ei täida või loobub temale hooldusplaani järgi pandud kohustustest; 3) kui hooldatav soovib põhjendatult uue hooldaja määramist; 4) hooldatava paigutamisel hooldekodusse; 5) hooldatava või hooldaja kolimisel teise omavalitsusse; 6) hooldaja või hooldatava surma korral; 7) muul põhjusel, kui hooldatav või hooldaja ei vasta enam käesolevas korras sätestatud tingimustele. (2) Hooldajatoetuse saaja on kohustatud hiljemalt 10 päeva jooksul teatama linnavalitsusele kirjalikult asjaoludest, mis toovad kaasa hooldajatoetuse maksmise lõpetamise. (3) Hooldajatoetuse maksmine lõpetatakse maksmise lõpetamist tingivate asjaolude tekkimise kuule järgnevat kuust. (4) Hooldajatoetuse saaja teadliku valeandmete esitamise tõttu lõpetatakse toetuse maksmine linnavalitsuse korralduse alusel. Enammakstud hooldajatoetuse tagastamine toimub vabatahtlikult või kohtu kaudu. § 13. Hooldajatoetuse ümberarvutamine (1) Hooldusvajaduse suurendamist tingivate asjaolude tekkimisel arvutatakse toetus ümber. Selleks esitab taotleja vastava avalduse linnavalitsusele. (2) Sotsiaaltöötaja selgitab välja suurenenud hooldusvajaduse hindamismetoodika abil. Kui hindamisel selgub, et hooldusvajadus ja hooldajatoetuse maksmise suurendamine on põhjendatud, makstakse hooldajatoetust suurendatud määras alates linnavalitsuse korralduse vastuvõtmisest. (3) Hooldajatoetuse vähendamist tingivate asjaolude tekkimisel arvutatakse toetus ümber nende asjaolude tekkimise kuule järgneva kuu esimesest kuupäevast vastavalt hindamisinstrumendi abil koostatud hooldusplaanile. § 14. Puudega inimese täiendava sotsiaaltoetuse maksmine (1) Puudega inimese täiendavat sotsiaaltoetust makstakse isikule, kelle hooldusvajaduse hindamise tulemusena ei ole määratud hooldajat, kuid tal on puudest tingitud lisakulutused teenuse ostmiseks. (2) Puudega inimese täiendavat sotsiaaltoetust makstakse kord kvartalis. (3) Puudega inimese täiendav sotsiaaltoetus makstakse taotleja pangakontole või selle puudumisel makstakse sularahas linnavalitsuse kassast. (4) Puudega inimese täiendavat sotsiaaltoetust makstakse hooldajatoetuseks eraldatud rahalistest vahenditest. (5) Puudega inimesele makstav täiendav sotsiaaltoetus ei või ületada hooldajatoetuse kahekordset määra. (6) Puudega inimesele makstava täiendava sotsiaaltoetuse kinnitab sotsiaalabikomisjoni ettepanekul linnavalitsus oma korraldusega. (7) Puudega inimese täiendava sotsiaaltoetuse maksmine lõpetatakse: 1) kui inimese toimetulek paraneb ja langeb ära põhjus toimetulekut toetavate teenuste ostmiseks; 2) puudega isikule määratakse hooldaja. § 15. Erandid ja erisätted (1) Hooldajatoetuse määramisel ei rakendata käesoleva määruse § 9 punkti 3, kui: 1) puudega isik on lamaja või piiratud liikumisvõimega; 2) puudega isik vajab ööpäevaringset järelevalvet oma psüühilise seisundi tõttu; 3) puudega isik ei suuda teostada igapäevatoiminguid ning muude teenustega pole võimalik tagada tema toimetulekut. (2) Erandkorras võidakse toetust eraldada linnavalitsuse sotsiaalabikomisjoni kaalutletud otsuse alusel käesoleva määruse korrast ja tingimustest erinevatel juhtudel põhjendatud taotluse alusel. (3) Teisest omavalitsusest hooldajatoetust saanud ja Põlva linna elama asunud isik esitab kõik antud määruses nõutavad dokumendid ja seni kehtinud hindamisinstrumendi sotsiaaltöötajale, kes hooldajatoetuse määramisel ja maksmisel võib arvesse võtta eelnevalt koostatud hindamisinstrumenti. Vajadusel hindab sotsiaaltöötaja isiku hooldusvajaduse uuesti. Elukohta vahetanud isikule tagantjärele hooldajatoetust ei maksta. RAKENDUSSÄTTED § 16. Kulude katmine Kulutused käesoleva määrusega sätestatud hooldajatoetusteks ja puuetega inimeste täiendavateks sotsiaaltoetusteks kaetakse riigieelarvest Põlva linna eelarve kaudu. § 17. Hooldajatoetuse maksmise jätkamine (1) Põlva Linnavalitsuse korraldusega hooldajaks määratud isikud, kes taotlevad hooldajatoetuse maksmist Põlva linna poolt ja kellele maksti kuni 31. märtsini 2005. a puuetega inimeste sotsiaaltoetuste seaduse § 8 lõike 1 punkti 3 alusel hooldajatoetust, on kohustatud kuni 1. maini 2005. a pöörduma taotlusega hooldajatoetuse maksmise jätkamiseks linnavalitsusse. (2) Kui hooldaja ei ole käesoleva paragrahvi lõikes 1 toodud tähtajaks pöördunud linnavalitsusse või kui hooldatav või hooldaja keeldub hooldusvajaduse hindamise läbiviimisest, hooldajatoetust ei maksta. (3) Kui linnavalitsuse sotsiaaltöötajad ei ole tähtaegselt esitatud taotluse alusel hooldatava hooldusvajaduse hindamist 1. maiks 2005. a läbi viinud, jätkatakse hooldajale hooldajatoetuse maksmist kuni hooldusvajaduse hindamiseni ja vastava otsuse vastuvõtmiseni, kuid mitte kauem kui 30. juunini 2005. a. § 18. Vaidlustamine Toetuse taotleja, kes leiab, et käesoleva määruse alusel antud haldusaktiga on rikutud tema õigusi, võib esitada vaide vastavalt haldusmenetluse seadusele. § 19. Määruse jõustumine Käesolev määrus jõustub 2005. aasta 18. aprillil. Volikogu esimees Georg PELISAAR