Majandusminister — Vedelkütuse nõuetekohasuse tõendamise protseduuride ja korra kinnitamine — RTL, 313, 1271

Energiaseaduse (RT I 1997, 52, 833; 1998, 71, 1201) paragrahvi 11 lõike 2 alusel määran: Kinnitada «Vedelkütuse nõuetekohasuse tõendamise protseduurid ja kord» (lisatud). Minister Jaak LEIMANN Kantsler Margus LEIVO Kinnitatud majandusministri 7. oktoobri 1998. a määrusega nr 30 Vedelkütuse nõuetekohasuse tõendamise protseduurid ja kord I. ÜLDNÕUDED JA MÕISTED 1. Käesolev vedelkütuse nõuetekohasuse tõendamise protseduurid ja kord (edaspidi kord) reguleerib vedelkütuse kinnitatud kvaliteedinõuetele vastavuse tõendamist ning vabas ringluses oleva vedelkütuse kvaliteedinõuetele vastavuse järelevalvet. 2. Vedelkütuse (edaspidi kütus) partii kuulub enne selle müümist või muul viisil kasutamiseks üleandmist kinnitatud kvaliteedinõuetele vastavuse (edaspidi nõuetekohasuse) tõendamisele erapooletu kolmanda osapoole -- tõendamisasutuse vastavustunnistusega (edaspidi vastavussertifikaat). 3. Kütusepartii on ühetaolise kütuse kogus, mis ühel ajal ja sama kvaliteeti tõendava dokumendiga läbib tolliprotseduuri või hoiustatakse ühes mahutis või edastatakse ühel ajal ja sama kaubasaatedokumendiga. 4. Käesolevas korras käsitletakse tõendamisasutusena toote nõuetekohasuse tõendamise seaduse (RT I 1997, 81, 1362) paragrahvi 7 alusel volitatud tõendamisasutust. 5. Kütusepartii vastavussertifikaadi tellib tarnija käesoleva korra punktis 4 nimetatud tõendamisasutuselt. 6. Kütuse tarnija on: -- kohalik kütuse tootja; -- kütuse importija. 7. Käesolevas korras käsitletakse kütuse impordina kauba importi vabaks ringluseks tolliseaduse (RT I 1998, 3, 54; 36/37, 54; 51, 756) paragrahvi 37 mõistes. II. KÜTUSE VASTAVUSSERTIFIKAADI VÄLJAANDMISE PROTSEDUUR 8. Vastavussertifikaat on kütusepartii nõuetekohasust tõendav dokument kütuse liikumisel tarnijalt tarbijani ning on mis tahes kütuse ostu-müügi- ja hoiustamislepingu lahutamatu osa. 9. Vastavussertifikaat peab vastama käesoleva korra lisale ja sisaldama järgmisi andmeid: 1) tõendamisasutuse ärinimi, aadress, telefon ja registrikood; 2) vastavussertifikaadi number ja väljaandmise kuupäev; 3) kütuse vastavussertifikaadi tellija (importija/edasimüüja/tootja) ärinimi, aadress, telefon, registrikood ja tegevuslitsentsi või turuloa number; 4) kütuse nimetus, liik ja mark ning Eesti Kaupade Nomenklatuuri (EKN) kood; 5) kütusepartii iseloomustus (saatedokumendi number, tsisternide või mahutite numbrid); 6) proovivõtmise akti number ja kuupäev; 7) kinnitatud kvaliteedinäitajate täielik loetelu, mõõtühik, määramismetoodika tähis, kütusele Eestis kehtestatud kvaliteedinorm, tegelik väärtus (katsetulemus); 8) tõendamisasutuse kinnitus kütuse vastavuse kohta kehtestatud nõuetele; 9) tõendamisasutuse volitamise käskkirja number ja kuupäev; 10) vastavussertifikaadi koostanud vastutava töötaja ametikoht, ees- ja perekonnanimi ning allkiri; 11) tõendamisasutuse pitser. 10. Tõendamisasutus säilitab vastavussertifikaadi väljaandmise aluseks olnud katseandmeid kümme aastat. 11. Vastavussertifikaadi kehtivusaeg on 45 kalendripäeva. 12. Tarnija ja kütuse edasimüüja on kohustatud iga kütusepartiiga kaasa andma selle partii vastavussertifikaadi või selle koopia ning kinnitama need oma allkirja, kuupäeva ja pitseriga ning varustama kaubasaatelehe numbriga. Kütuse mitmekordsel edasimüügil peavad selle partii vastavussertifikaadil olema kõikide edasimüüjate eespool nimetatud andmed. 13. Müüja on kohustatud oma erinevatesse müügikohtadesse saadetava kütusepartiiga kaasa andma vastavussertifikaadi omapoolse koopia, kinnitades selle oma pitseri ja allkirjaga ning märkides juurde kinnitamise kuupäeva ja kaubasaatelehe numbri. 14. Kütuse hoidja (ladustaja), kes hoiustab kütust teenusena, on vastutav hoiustatava kütuse nõuetekohasuse eest. 15. Vastavussertifikaadi kehtivusaja lõppedes tuleb kütusepartii jäägile teha uus nõuetekohasuse tõendamine. 16. Müüja on kohustatud ostja nõudmisel esitama müügil oleva kütusepartii vastavussertifikaadi ja andma vajadusel selgitusi vastavussertifikaadis olevate kvaliteedinäitajate kohta. 17. Ostjal on õigus kasutada teise tõendamisasutuse teenust kütuse nõuetekohasuse täiendkontrolli tegemiseks. Täiendkontrolli tulemusena ilmnenud kütuse nõuetekohasusele mittevastavuse korral tasub täiendkontrollimisega seotud kulud kütuse müüja. III. VASTUTUS JA JÄRELEVALVE 18. Käesoleva korra rikkumiste eest vastutavad juriidilised isikud toote nõuetekohasuse tõendamise seaduse paragrahvis 10 sätestatu kohaselt. 19. Kütuse nõuetekohasuse järelevalvet teostavad Energiaturu Inspektsioon ja Tarbijakaitseamet. IV. RAKENDUSSÄTTED 20. Käesolev kord jõustub 1. novembril 1998. a. 21. Kuni toote nõuetekohasuse tõendamise seaduse kohase volitatud asutuse õiguse saamiseni, võivad kütuse nõuetekohasuse tõendamisasutusena tegutseda Standardiameti poolt akrediteeritud või tunnustatud katselaborid. Lisa «Vedelkütuse nõetekohasuse tõendamise protseduuride ja korra» juurde