Kanepi Vallavolikogu — Hooldajatoetuse määramise ja maksmise kord Kanepi vallas — KO, 142, 1440

Kohaliku omavalitsuse korralduse seaduse (RT I 1993, 37, 558; 1999, 82, 755; 2000, 51, 322; 2001, 82, 489; 100, 642; 2002, 29, 174; 36, 220; 50, 313; 53, 336; 58, 362; 61, 375; 63, 387; 64, 390 ja 393; 82, 480; 96, 565; 99, 579; 2003, 1, 1; 4, 22; 23, 141; 88, 588; 2004, 41, 277; 56, 399; 81, 542; 89, 610) § 6 lõike 1 ja § 22 lõike 1 punkti 5, sotsiaalhoolekande seaduse (RT I 1995, 21, 323; 2001, 98, 617; 2002, 53, 336; 61, 375; 64, 393; 90, 521; 2003, 58, 388; 75, 498; 88, 591; RT III 2004, 5, 45; RT I 2004, 27, 180; 89, 603, 604 ja 605; 2005, 9, 34; 18, 106) § 23 lõike 2 alusel Kanepi Vallavolikogu määrab: 1. Kehtestada «Hooldajatoetuse määramise ja maksmise kord Kanepi vallas» (lisatud). 2. Kehtestada 2005. a hooldajatoetuse määraks 400 krooni kuus. 3. 1. aprillist kuni 30. septembrini 2005. a hooldajavajaduse hindamiseni ja otsuse tegemiseni jätkata sotsiaalkindlustusameti kaudu hooldajatoetust saanud isikutele, kes ise või kelle hooldatav on registreeritud kuni 20. aprillini 2005. a vallas hindamisinstrumendi läbiviimiseks, toetuse maksmist vallavolikogu poolt kehtestatud määrades. 4. Määrus jõustub 1. aprillil 2005. a. Volikogu esimees Vahur TOHVER KINNITATUD Kanepi Vallavolikogu 24. märtsi 2005. a määrusega nr 11 HOOLDAJATOETUSE MÄÄRAMISE JA MAKSMISE KORD KANEPI VALLAS ÜLDSÄTTED 1. Määruse reguleerimisala 1.1. Määrusega kinnitatakse valla eelarvest hooldajatoetuse maksmise kord ja tingimused isikutele, kes vastavad käesolevas määruses antud hooldajatoetuse saamise tingimustele ning kes elavad hooldusvajaduse väljaselgitamise ajal Kanepi vallas. 1.2. Hooldajatoetuse eelarve ja vahendid eraldatakse riigieelarvest eelarveaastaks. 2. Põhimõisted Käesolevas määruses kasutatakse järgmisi põhimõisteid: 2.1. hooldajatoetus on igakuine puudega või toimetulekuraskustes isiku hooldajale antav rahaline toetus, mis selgitatakse välja sotsiaaltöö meetodeid kasutades hindamisinstrumendi abil; 2.2. sotsiaalteenus on puudega või toimetulekuraskustes isikule antav rahaline või mitterahaline abi toimetulekuvõime tõstmiseks; 2.3. hooldajatoetuse määr on volikogu poolt kehtestatud suurus ühe isiku hooldamise eest kuus. Hooldajatoetuse määra suurus sõltub eelarve vahenditest, kuid ei või olla väiksem kehtivast määrast; 2.4. klient on isik, kelle hooldusvajaduse väljaselgitamist taotletakse; 2.5. hooldaja on vallavalitsuse korraldusega teist isikut hooldama määratud isik, kes täidab seadustega temale pandud kohustusi; 2.6. hooldatav on isik, kelle hooldusvajadus on välja selgitatud hindamisinstrumendi abil ning tal on ajutiselt või püsivalt vajalik kasutada kõrvalabi; 2.7. hindamisinstrument on ekspertide poolt väljatöötatud küsimustik, mille alusel on võimalik selgitada välja hooldusvajadus; 2.8. hooldusvajadus on sotsiaalnõuniku poolt hindamisintervjuu ning füüsilise ja vaimse võimekuse testidega (hindamismetoodika) hooldatava elukohas kontrollitud abi, toetuse ja järelevalve vajadus igapäevatoimingute sooritamisel; 2.8.1. hooldusvajadus hindamismetoodika alusel jaotatakse järgmiselt: 2.8.1.1. mõõdukalt häiritud toimetulek igapäevatoimingutega; 2.8.1.2. raskelt häiritud toimetulek igapäevatoimingutega; 2.8.1.3. ei suuda teostada igapäevatoiminguid või neis osaleda. HOOLDAJATOETUSE TAOTLEMINE 3. Hooldajatoetuse maksmise alused 3.1. Hooldajatoetust määratakse ja makstakse Eesti alalisele elanikule või tähtajalise elamisloa alusel Eestis elavale isikule, kelle enda ja hooldatava elukohana on rahvastikuregistris Kanepi vald ja tegelik elukoht on Kanepi vald. 3.2. Kui hooldaja tegelik elukoht on Kanepi vald, kuid elukohana rahvastikuregistris on registreeritud mõni muu omavalitsus, makstakse hooldajatoetust erandkorras põhjendatud taotluse alusel, kooskõlastades hooldajatoetuse maksmise eelnevalt vastava omavalitsusega. 3.3. Kui hooldatava elukohana rahvastikuregistris on registreeritud Kanepi vald, kuid tegelik elukoht on teises omavalitsuses, võib hooldajatoetust maksta erandkorras põhjendatud avalduse alusel. 3.4. Hooldajatoetust makstakse juhul, kui hooldusvajadusega isiku iseseisvat toimetulekut ei ole võimalik toetada teenuste, täiendavate toetuste või muu abi osutamisega. 4. Hooldajatoetuse taotlemine ja hooldusvajaduse hindamine 4.1. Hooldajatoetuse määramise ja maksmise aluseks on vallavalitsusele taotleja poolt esitatud kirjalik avaldus, mille registreerib ja võtab vastu sotsiaalnõunik. 4.2. Sotsiaalnõunikul on õigus nõuda täiendavaid dokumente (VEK-i otsus, isikut tõendav dokument jne) või selgitusi avalduses esitatud andmete õigsuse kontrollimiseks. 4.3. Sotsiaalnõunikul on õigus hooldusvajaduse väljaselgitamiseks külastada taotleja kodu ning küsitleda hooldust vajava isiku lähedasi. 4.4. Sotsiaalnõunik täidab hindamisinstrumendi, mille käigus selgitab välja tema hooldusvajaduse ja taotleja võimalused puudega inimesele kõrvalabi, juhendamise või järelevalve tagamiseks. 4.5. Hindamine võib toimuda kliendi kodus, senise hooldaja kodus, sotsiaalasutuses või mujal, kus viibivad klient ja tema hooldusvajaduse objektiivseks hindamiseks vajalikud isikud. 4.6. Hindamisinstrumendi täitjal on õigus konsulteerida hinnangu saamiseks teiste erialaspetsialistidega. HOOLDAJATOETUSE MÄÄRAMINE JA MAKSMINE 5. Hooldajatoetuse määr ja suurus 5.1. Hooldajatoetuse määra kinnitab vallavolikogu. 5.2. Hooldajatoetust makstakse järgmistes suurustes: 5.2.1. punktis 2.8.1.1 nimetatud hooldusvajadusega isiku hooldajale või eestkostjale, 60% vallavolikogu poolt kehtestatud toetuse määrast; 5.2.2. punktides 2.8.1.2 ja 2.8.1.3 nimetatud hooldusvajadusega isiku hooldajale või eestkostjale, 100% vallavolikogu poolt kehtestatud toetuse määrast. 6. Hooldaja kohustused Hooldaja kohustused on: 6.1. hooldada klienti vastavalt hindamisinstrumendis sisalduvale hooldusplaanile; 6.2. tegema koostööd sotsiaalametnike, vajadusel arstide, õdede jt spetsialistidega kliendi paremaks hooldamiseks; 6.3. võtma osa talle pakutavatest koolitustest ja enesetäiendusvõimalustest. 7. Isikud, keda ei määrata hooldajaks Hooldajaks ei määrata inimest: 7.1. kelle kohta on täidetud hindamisinstrument ja kes enda isiklikust hooldusplaanist lähtuvalt vajab ise hooldust; samuti isikut, kellele on määratud puuetega inimeste sotsiaaltoetuste seaduse (RT I 1999, 16, 273; 2002, 39, 245; 61, 375; 2004, 89, 603 ja 604) alusel raske või sügav puue; 7.2. kes on piiratud teovõimega või alaealine; 7.3. kellel on hooldatava ees perekonnaseadusest tulenev ülalpidamiskohustus. 8. Otsustamine 8.1. Sotsiaalkomisjon vaatab läbi hindamisinstrumendi ja teeb ettepaneku vastavasisulise otsuse tegemiseks vallavalitsusele, kes kinnitab korraldusega hooldajatoetuse määramise või määramata jätmise hiljemalt 30 päeva jooksul hindamise läbiviimisest. 8.2. Otsuse tegemisel lähtutakse haldusmenetluse seaduse (RT I 2001, 58, 354; 2002, 53, 336; 61, 375; 2003, 20, 117; 78, 527) §-des 4 ja 6 sätestatud uurimispõhimõttest ja kaalutlusõiguse põhimõttest. 8.3. Vallavalitsuse korraldus hooldajatoetuse määramise või määramata jätmise kohta tehakse teatavaks vastavalt haldusmenetluse seadusele. 9. Hooldajatoetuse maksmine 9.1. Hooldajatoetust makstakse igakuiselt jooksva kuu eest alates vallavalitsuse vastavasisulise korralduse jõustumisele järgnevast päevast. Hooldajatoetus makstakse hooldajale välja sularahas vallamaja kassast või kantakse hooldajapoolses avalduses märgitud pangaarvele. 9.2. Hooldajatoetus makstakse välja iga kuu viimasel tööpäeval jooksva kuu eest pärast vallavalitsuse vastavasisulise korralduse jõustumist. 9.3. Hooldajatoetus määratakse üldjuhul tähtajatult. 9.4. Hooldajatoetus määratakse tähtajaliselt kuni: 9.4.1. puude kehtivuse lõpptähtajani tähtajaliselt määratud puude raskusastme puhul; 9.4.2. kordushindamise läbiviimise tähtajani; 9.4.3. tähtajalise elamisloa kehtivuse lõpptähtajani, kui hooldatav või hooldaja omab tähtajalist elamisluba. 9.5. Ühele hooldajale võib maksta toetust ka mitme hooldatava hooldamise eest. 10. Hooldajatoetuste maksmise lõpetamine 10.1. Hooldajatoetuse maksmine lõpetatakse vallavalitsuse korraldusega: 10.1.1. kui on ära langenud hooldaja määramise ja hooldajatoetuse maksmise põhjus; 10.1.2. kui hooldaja ei täida või loobub temale hooldusplaani järgi pandud kohustustest; 10.1.3. kui hooldaja soovib uue hooldaja määramist; 10.1.4. hooldatava paigutamisel hooldekodusse; 10.1.5. hooldatava lahkumisel teise omavalitsusse; 10.1.6. edaspidise hoolduse korraldamine mingil muul viisil; 10.1.7. hooldaja või hooldatava surma korral; 10.1.8. muul põhjusel, kui hooldatav või hooldaja ei vasta enam käesolevas korras sätestatud tingimustele. 10.2. Hooldajatoetuse saaja on kohustatud hiljemalt 10 päeva jooksul teatama vallavalitsusele kirjalikult asjaoludest, mis toovad kaasa hooldajatoetuse maksmise lõpetamise. 10.3. Hooldajatoetuse maksmine lõpetatakse maksmise lõpetamist tingivate asjaolude tekkimise kuule järgnevast kuust. 10.4. Hooldajatoetuse saaja teadliku valeandmete esitamise tõttu lõpetatakse toetuse maksmine vallavalitsuse korralduse alusel. Enammakstud hooldajatoetuse tagastamine toimub vabatahtlikult või kohtu kaudu. 11. Hooldajatoetuse ümberarvutamine 11.1. Hooldajatoetuste suurendamist tingivate asjaolude tekkimisel arvutatakse toetus ümber. Selleks esitab pöörduja vastava avalduse vallavalitsuse sotsiaalnõunikule, kes selgitab suurenenud hooldusvajaduse välja hindamisinstrumendi abil. Juhul kui hindamine selgitab välja, et hooldusvajadus ja hooldajatoetuse maksmise suurendamine on põhjendatud, makstakse hooldajatoetust suurendatud määras alates vallavalitsuse vastavasisulise korralduse jõustumisest. 11.2. Hooldajatoetuste vähendamist tingivate asjaolude ilmnemisel arvutatakse toetus ümber vastavalt hindamisinstrumendi abil koostatud hooldusplaanile. 12. Erandid ja erisätted 12.1. Erandkorras võib hooldajaks määrata isiku, kelle kohta on täidetud hindamisinstrument, kuid hooldusplaan ei taga talle endale hooldajat. 12.2. Erandkorras võidakse toetus eraldada ka määruse reeglistikust erinevatel juhtudel. 12.3. Teisest omavalitsusest hooldajatoetust saanud ja Kanepi valda elama asunud isik esitab kõik antud määruses nõutavad dokumendid ja seni kehtinud hindamisinstrumendi vallavalitsuse sotsiaalnõunikule, kes hooldajatoetuse määramisel ja maksmisel võib arvesse võtta eelnevalt koostatud hindamisinstrumenti. Vajadusel hindab sotsiaalnõunik isiku hooldusvajaduse uuesti. Elukohta vahetanud isikule tagantjärele hooldajatoetust ei maksta. RAKENDUSSÄTTED 13. Vaidlustamine Toetuse taotleja võib toetuse määramise või mittemääramise vaidlustamiseks esitada vaide vastavalt haldusmenetluse seadusele. 14. Maksude tasumine Hooldajatoetusega kaasnevad riiklikud maksud tasub vallavalitsus. 15. Jõustumine Määrus jõustub 1. aprillil 2005. a.