Rapla Linnavolikogu — Rapla linna munitsipaalomandi valdamise, kasutamise ja käsutamise korra kinnitamine — RTL, 309, 1252

Võttes aluseks kohaliku omavalitsuse korralduse seaduse (RT I 1993, 37, 558; 1994, 12, 200; 19, 340; 72, 1263; 84, 1475; 1995, 16, 228; 17, 237; 23, 334; 26--28, 355; 59, 1006; 97, 1664; 1996, 36, 738; 37, 739; 40, 773; 48, 942; 89, 1591; 1997, 13, 210; 29, 449 ja 450; 69, 1113; 1998, 28, 356; 59, 941; 61, 984) paragrahvi 22 punkti 6, Rapla Linnavolikogu määrab: 1. Kinnitada Rapla linna munitsipaalomandi valdamise, kasutamise ja käsutamise kord (juurde lisatud) ning sellest tulenevad õigusaktid: 1.1. linnavara rendile andmine enampakkumise korras (juurde lisatud). 1.2. linnavara müük enampakkumise korras (juurde lisatud). 2. Määrus jõustub alates 1. juunist 1997. a. Volikogu esimees Tõnu SUSI Kinnitatud Rapla Linnavolikogu 20. mai 1997. a määrusega nr 14 Rapla linna munitsipaalomandi valdamise, kasutamise ja käsutamise kord I. ÜLDSÄTTED 1. Käesolev Rapla linna munitsipaalomandi valdamise, kasutamise ja käsutamise kord (edaspidi kord) sätestab Rapla linna omandis oleva vara (edaspidi linnavara) valdamise, kasutamise ja käsutamise korra. 2. Korda kohaldatakse koos kohaliku omavalitsuse korralduse seaduse, tsiviilseadustiku üldosa seaduse, asjaõigusseaduse, erastamisseaduse, rendiseaduse ning muude õigusaktidega, millega reguleeritakse vara valdamist, kasutamist ja käsutamist. 3. Linnavara on Rapla linna (edaspidi linn) omandis olevad kinnis- ja vallasasjad ning linna varalised õigused ja kohustused. 4. Linnavara kasutamisest ja käsutamisest saadud tulu kuulub linnale. II. VALDAMINE 5. Linnavara valdaja (1) Valdus on tegelik võim asja üle, samuti reaalservituudi teostamine. (2) Linnavara valdajad on: 1) linnavolikogu ja linnavalitsus; 2) munitsipaalasutus; 3) kolmas isik. (3) Kui linnavara on antud kolmandate isikute valdusesse, on nad linnavara otsesed valdajad, linnavara kaudseks valdajaks jääb linnavalitsus või munitsipaalasutus. (4) Linnavara valdajad on kohustatud tagama linnavara säilimise, korrashoiu ja otstarbekohase kasutamise. 6. Linnavara valduse jaotus ja üleandmine (1) Valduse jaotuse ja selle üleandmise kehtestab: 1) üldiseks otstarbeks ja tulu saamiseks kasutatava linnavara korral linnavolikogu; 2) valitsemise otstarbeks kasutatava linnavara korral linnavalitsus. (2) Vara omandamisel ja linnavara üleandmisel koostavad üleandja ja vastuvõtja akti, milles märgitakse andmed vara koosseisu, seisukorra ja kasutamisviisi kohta ning vara bilansiline maksumus. (3) Nõude linnavara ebaseaduslikust valdusest kättesaamiseks esitab linnavalitsus. 7. Linnavara arvestus Linnavara arvestust peab linnavalitsus. 8. Linnavara omandamine (1) Linnavara omandamise tasu eest otsustab: 1) linnavolikogu, kui a) omandatava vara hind ületab 100 000 krooni; b) omandatakse kinnisvara; c) asjaga kaasnevad varalised õigused on ilmselt väiksemad kui sellega kaasnevad kohustused; 2) linnavalitsus, kui omandatava vara hind ei ületa 100 000 krooni; 3) munitsipaalasutuse juht vastavalt asutuse põhimäärusele või ametijuhendile. (2) Linnale pärandatud pärandi või linnale kingitud kingi vastuvõtmise otsustamine toimub käesoleva punkti lõikes 1 toodud korra kohaselt. 9. Varaliste kohustuste võtmine (1) Laenu ja varaliste kohustuste võtmise otsustab: 1) linnavolikogu, kui a) võetakse laenu; b) muid varalisi kohustusi üle 100 000 krooni; 2) linnavalitsus, kui varalisi kohustusi võetakse kuni 100 000 krooni tingimusel, et varaliste kohustuste võtmine on tagatud jooksva aasta eelarvega. (2) Linnavolikogu ainupädevusse kuulub laenude ja muude varaliste kohustuste võtmine, mis ei ole tagatud jooksva aasta eelarvega. III. KASUTAMINE 10. Linnavara kasutamise otstarve Linnavara kasutatakse: 1) linna üldiseks otstarbeks; 2) linna valitsemise otstarbeks; 3) linnale tulu saamiseks. 11. Üldiseks otstarbeks kasutatav linnavara (1) Üldiseks otstarbeks kasutatavaks linnavaraks on avalikud asjad, mis oma iseloomu tõttu on kättesaadavad kõigile, nagu avalikud tänavad, pargid, veekogud jms. Üldiseks otstarbeks kasutatava linnavara kasutamise tingimused kinnitab linnavolikogu. (2) Üldiseks otstarbeks kasutatava linnavara kasutamise otstarbe muutmine ja selle kasutamiseks piirangute seadmine toimub linnavolikogu otsusel. (3) Linnavara hulka kuuluvat muud vara võib määrata üldiseks otstarbeks kasutamiseks linnavolikogu otsusel. (4) Linnavalitsus tagab teabe üldiseks otstarbeks kasutatava linnavara kohta ja selle kasutamise tingimuste ja piirangute avalikustatuse. 12. Valitsemise otstarbeks kasutatav linnavara (1) Valitsemise otstarbeks kasutatav linnavara on vara, mis on vajalik linnavolikogule, linnavalitsusele põhimääruses ettenähtud ülesannete täitmiseks. (2) Valitsemise otstarbeks kasutatava linnavarana käsitletakse munitsipaalasutuste valduses olevat linnavara, mis on vajalik munitsipaalasutuse põhikirjaliste ülesannete täitmiseks. (3) Valitsemise otstarbeks kasutatavat linnavara kasutatakse vastavalt munitsipaalasutuste põhikirjale, töösisekorraeeskirjadele, ametijuhenditele, töölepingutele jne. (4) Kui linnavara ei ole enam vaja valitsemise otstarbeks, on linnavara valdaja kohustatud sellest teatama linnavalitsusele. Sellise vara edasise saatuse otsustab linnavalitsus. Tervikvarana käsitletava vara ja kinnisvara kohta teeb otsuse linnavolikogu linnavalitsuse ettepanekul. 13. Tulu saamiseks kasutatav linnavara (1) Linnavara, mida ei kasutata üldiseks otstarbeks ja valitsemise otstarbeks ega ole otsustatud võõrandada, kasutatakse tulu saamiseks. (2) Tulu saamiseks kasutatavat linnavara peab otsene valdaja kasutama vastavuses rendi-, üüri-, hoiu-, pandi- või muule lepingule. IV. LINNAVARA KASUTUSSE ANDMINE 14. Tulu saamiseks kasutatava vara kolmandatele isikutele kasutada andmine (1) Tulu saamiseks kasutatavat linnavara antakse kolmandatele isikutele tasuta kasutada, rendile, üürile või kasutusvaldusesse. (2) Tasuta kasutusse andmine toimub otsustuskorras. (3) Rendile, üürile või kasutusvaldusesse andmine toimub otsustus-, enampakkumise ja konkursi korras. (4) Linnavara kolmandatele isikutele kasutusse andmise otsustab: 1) linnavolikogu, kui a) linnavara hind ületab 100 000 krooni; b) linnavara antakse kasutusse tähtajaga üle viie aasta; c) kasutusse antakse kinnisvara; 2) linnavalitsus, kui linnavara kasutusse andmist ei otsusta linnavolikogu. (5) Vara, millele on esitatud tagastamistaotlus kui õigusvastaselt võõrandatud varale ning erastamisele kuuluvat vara tohib anda ainult tähtajatuks kasutamiseks, kusjuures vastavas lepingus peab olema sätestatud linna õigus leping lõpetada ühekuulise etteteatamisega. 15. Linnavara kasutusse andmine otsustuskorras (1) Linnavara võib anda kasutusse otsustuskorras tasuta või tavalisest väiksema tasu eest: 1) hoolekandeasutustele; 2) heategevuslikele organisatsioonidele; 3) juriidilistele isikutele, kus linna osalus ületab 2/3 selle juriidilise isiku aktsia/osakapitalist või linnale kuulub üle 2/3 aktsiate või osadega määratud häältest; 4) Eesti Vabariigi võimuorganitele; 5) mittetulundusühingutele ja -liitudele; 6) sihtasutustele (fondidele); 7) ühiskondlike ürituste läbiviimiseks; 8) muudel juhtudel linnavolikogu otsusel. (2) Kui eelmises lõikes nimetatud organisatsioonidele ja ühiskondlike ürituste läbiviimiseks antakse linnavara kasutusse tasu eest, määrab tasu suuruse linnavalitsus. (3) Otsustuskorras võib rendile või üürile anda: 1) eluruume, arvestades eluruumide üürile andmiseks kehtestatud korda; 2) vara bilansilise maksumusega kuni 10 000 krooni; 3) üksikut asja, mille kasutamise tasu on kindlaks määratud kehtestatud tariifidega; 4) vara, mille suhtes rentnik peab tegema eriteadmisi vajavaid töid; 5) linnavara, mille suhtes eelnevalt korraldatud konkurss või kaks enampakkumist ei ole andnud soovitud tulemusi. 16. Linnavara rendile andmine konkursi korras (1) Linnavara võib anda rendile konkursi korras, kui renditava varaga või selle abil on rentnik kohustatud tegema teatud tööd või osutama teatud teenust ning kui a) konkursist osavõtjale on otstarbekas anda õigus ettepanekute tegemiseks nimetatud töö või teenuse täpsete tehniliste või muude tingimuste kohta; b) nimetatud töö tegemine või teenuse osutamine nõuab rentnikult erilisi oskusi või vilumust, mis on olemas vaid vähestel isikutel või mille olemasolu kindlakstegemine on iga isiku puhul eraldi vajalik; c) nimetatud töö tegemine või teenuse osutamine on erilise iseloomuga. (2) Linnavara rendile andmine konkursi korras toimub linnavolikogu poolt kehtestatud korras. 17. Linnavara rendile andmine enampakkumise korras (1) Kui ei ole alust anda linnavara kasutada otsustuskorras või konkursi korras rendile, antakse linnavara rendile enampakkumise korras. (2) Linnavara rendile andmine enampakkumise korras toimub linnavolikogu poolt kehtestatud korras. V. KÄSUTAMINE 18. Linnavara võõrandamine (1) Linnavara võõrandamine on linnavara müük või muul viisil kolmandate isikute omandisse andmine. (2) Linnavara võib võõrandada, kui: 1) linnavara ei ole enam võimalik valitsemise otstarbel kasutada; 2) linnavara ei ole valitsemise otstarbeks vajalik ning selle muul viisil linnavarana kasutamine ja käsutamine ilma võõrandamiseta ei ole võimalik, põhjendatud või on linnale kahjulik; 3) linnavara on vajalik heategevuslikele ja avalikke huve teenivatele organisatsioonidele nende ülesannete täitmiseks; 4) linnavara on linnale üle antud erastamise kohustusega; 5) muudel seaduses või linnavolikogu poolt ettenähtud juhtudel. (3) Linnavara võõrandamise otsustab: 1) linnavolikogu, kui a) võõrandatava vara hind ületab 100 000 krooni; b) võõrandatakse kinnisvara; c) vara võõrandatakse ilma enampakkumiseta ning sellise vara hind on suurem kui 50 000 krooni; d) vara võõrandatakse tasuta või alandatud hinna eest ning sellise vara hind on suurem kui 20 000 krooni; 2) linnavalitsus, kui a) võõrandatava vara hind ei ületa 100 000 krooni; b) vara võõrandatakse ilma enampakkumiseta ning sellise vara hind on suurem kui 10 000 krooni; c) vara võõrandatakse tasuta või alandatud hinna eest; 3) munitsipaalasutuse juht muudel juhtudel vastavalt munitsipaalasutuse põhimäärusele. 19. Linnavara võõrandamise viisid (1) Linnavara võõrandatakse kolmandatele isikutele 1) otsustuskorras, kas a) tasu eest; b) tasuta või alandatud hinna eest; 2) enampakkumise korras; 3) erastamiskorras. 20. Linnavara võõrandamine otsustuskorras (1) Linnavara võõrandamine otsustuskorras enampakkumist korraldamata võib toimuda, kui 1) võõrandatava vara bilansiline maksumus ei ole suurem kui 10 000 krooni; 2) võõrandatav vara võib rikneda või hävineda enne enampakkumise lõpuleviimist; 3) võõrandatavaks varaks on kaubad, mille hind on tariifidega kindlaks määratud; 4) enampakkumise korras võõrandamine ei ole andnud tulemusi; 5) heategevuslikele ja avalikke huve teenivatele organisatsioonidele. 21. Linnavara müük enampakkumise korras (1) Linnavara võõrandatakse enampakkumise korras, kui käesolevast korrast ei tulene teisiti. (2) Linnavara võõrandamine enampakkumise korras toimub linnavolikogu poolt kehtestatud korras. 22. Vara erastamine (1) Käesoleva punkti sätteid kohaldatakse linnavara võõrandamisel, mis on seadusest tulenevalt käsitletav erastamisena. (2) Käesoleva punkti sätteid kohaldatakse koos erastamisseaduse ja teiste erastamise kohta käivate õigusaktidega. (3) Erastamise objektiks on linnavara, mis erastamisseaduses on määratletud erastamise objektina või mis on linnale üle antud erastamiskohustusega. (4) Linnavara erastamine toimub linnavolikogu poolt kehtestatud korras. VI. LINNAVARA KOORMAMINE JA MUUL VIISIL KASUTAMINE 23. Linnavara koormamine (1) Linnavara koormamise all mõistetakse linna omandis olevate kinnis- ja vallasasjade koormamist piiratud asjaõigusega. (2) Linnavara koormamise otsustab 1) linnavolikogu, kui a) koormatakse kinnisasja; b) panditakse linna omandis olevat linnavara; 2) linnavalitsus kõigil esimeses punktis nimetamata juhtudel. (3) Linnavara võib pantida üksnes linna enda kohustuste täitmise tagamiseks. (4) Linnavara koormamine piiratud asjaõigusega on lubatud, kui 1) linnavara koormamine on ette nähtud linnavara majandamise kavas või linnavara koormamine on vajalik linnavara majandamise kavas püstitatud ülesannete täitmiseks; 2) linnavara koormamine toimub sellise isiku nõudel ja kasuks, kellel on selleks seadustest või muudest Eesti Vabariigi õigusaktidest tulenevalt õigus; 3) linnavara koormamine piiratud asjaõigusega on seaduses ette nähtud; 4) linnavara koormamine kolmandate isikute kasuks toimub kooskõlas linna arengukavaga või linnavara majandamise kavaga. 24. Kinnisasja ostueesõiguse teostamine (1) Kinnisasja ostueesõiguse teostamise otsustab: 1) linnavolikogu, kui vara hind on suurem kui 50 000 krooni; 2) linnavalitsus, kui vara hind ei ole suurem kui 50 000 krooni. (2) Kinnisasja ostueesõiguse teostamise otsuses peab olema ära näidatud selle teostamiseks vajaliku raha allikas. 25. Hoonestusõiguse seadmine (1) Rapla linna halduspiirides olevale riigi omandis olevale maale toimub hoonestusõiguse seadmine Vabariigi Valitsuse määratud korras. (2) Rapla linna omandis olevale maale hoonestusõiguse seadmine toimub linnavolikogu kehtestatud korras. 26. Linnavara mahakandmine (1) Linnavara kuulub mahakandmisele, kui vara on muutunud kasutamiskõlbmatuks ning selle võõrandamine ei ole võimalik. (2) Linnavara mahakandmise otsustab: 1) linnavolikogu, kui vara bilansiline maksumus on suurem kui 20 000 krooni; 2) linnavalitsus, kui vara bilansiline maksumus ei ole suurem kui 20 000 krooni; 3) munitsipaalasutuse juht vastavalt asutuse põhimäärusele. 27. Linnavara hulka kuuluvate nõuete esitamine ja nõuetest loobumine (1) Nõudeid võlgnike vastu esitab kohtulikus ja kohtuvälises korras linnavalitsus või munitsipaalasutus. (2) Linnavara valdajal on õigus sõlmida võlgnikuga kokkuleppeid nõude vähendamiseks, kui see on konkreetseid asjaolusid arvestades põhjendatud ja linnale kasulik. (3) Lootusetust nõudest loobumise või nõude vähendamise otsustab: 1) linnavolikogu, kui nõude suurus on suurem kui 20 000 krooni; 2) linnavalitsus, kui nõude suurus ei ole suurem kui 20 000 krooni; 3) munitsipaalasutus, kui nõude suurus ei ole suurem kui 1000 krooni. MUNITSIPAALOMANDI VALDAMISE, KASUTAMISE JA KÄSUTAMISE KORRAST TULENEVAD ÕIGUSAKTID Linnavara rendile andmine enampakkumise korras 1. Enampakkumise ettevalmistamine (1) Enampakkumise ettevalmistamise käigus määratakse kindlaks: 1) enampakkumise tingimused; 2) rendilepingu tingimused; 3) alghind. (2) Enampakkumise läbiviimisest antakse teada vastava kuulutuse kaudu ühes kohalikus ajalehes ja vajadusel muus ajalehes. Kuulutus avaldatakse vähemalt 15 päeva enne enampakkumise läbiviimist. Teistkordsel enampakkumisel võib kuulutuse avaldamise tähtaeg olla lühem. Kuulutus peab sisaldama järgmisi enampakkumise tingimusi ja andmeid: 1) enampakkumise läbiviija (punkti 5 lõige 2); 2) rendile antava linnavara nimetus, täpne asukoht ja iseloomustus; 3) enampakkumise läbiviimise aeg ja koht; 4) enampakkumise läbiviimise viis (suuline, kirjalik); 5) enampakkumise ja rendilepingu tingimustega tutvumiseks ettenähtud aeg ja koht, kui tingimused ei ole ära näidatud kuulutuses. Pärast kuulutuse avaldamist võivad kõik asjasthuvitatud isikud tutvuda rendile antava varaga, samuti enampakkumise ja rendilepingu tingimustega ning teha nendest ärakirju; 6) enampakkumises osalemise osavõtumaks ja tagatisraha, nende tasumise tähtajad ning viis. Osavõtumaksu ja tagatisraha suuruse määrab enampakkumise läbiviija. Tagatisraha minimaalmäär on 2000 krooni. Enampakkumise läbiviija võib määrata, et enne enampakkumise algust peavad osavõtumaks ja tagatisraha olema laekunud; 7) enampakkumisest osa võtta võivate isikute ring kooskõlas punktiga 4; 8) rendiobjekti kasutusotstarve. (3) Käesoleva punkti esimeses lõikes loetletud tingimused määrab ning teises lõikes nimetatud kuulutuse avaldamise tagab enampakkumise läbiviija (punkti 5 lõige 2). 2. Rendilepingu tingimused (1) Rendilepingus tuleb sätestada: 1) rendile antava vara kohta käivad andmed (nimetus, arv, mõõt, koosseis, piirid, ruumide puhul asukoht, korrused, ruumide numbrid inventariseerimisplaani järgi ja nende üldpind m2-tes); 2) lepingu tähtaeg; 3) vara üleandmise ja tagastamise tähtajad (päevad) ja kord; 4) rendi tasumise tähtajad ja kord; 5) kinnisasjade puhul vastavate maksude tasumise ja reaalkoormatise teostamise kohustus; 6) hoonete puhul ohutustehnika abinõude kasutusele võtmise kohustus; 7) hoonete puhul kindlustamiskohustus ja selle ulatus; 8) keskkonnakaitse nõuete täitmise kohustus; 9) rendilepingu ennetähtaegse lõpetamise alused; 10) rendi korrigeerimine sõltuvalt tarbijahinnaindeksist. (2) Rendilepingus võib vajaduse korral sätestada: 1) rendile antava vara korrashoiu kohustuse ja korra, kui sellise kohustuse täpsem sätestamine on vajalik; 2) rendile antava linnavara, samuti hoonete ja kinnisasja päraldiste maksumuse; 3) abinõud, mida rentnik on kohustatud kasutusele võtma, et tagada vara kasutamine ka pärast rendilepingu lõppemist; 4) rendilepingus ettenähtud sanktsioonid; 5) investeeringute kaitse garantiid poolte kokkuleppel; 6) muud vajalikud tingimused. 3. Alghind (1) Alghinna määramisel võetakse aluseks: 1) rendile antava vara senisest kasutamisest saadud tulu; 2) samalaadse vara rentimise eest saadud rendi suurus; 3) rendi suuruse eeldatav kujunemine vara rentimise puhul tulevikus; 4) muud asjaolud, mida alghinna määraja peab oluliseks. (2) Alghinda ei pea määrama, kui renditava vara suhtes on enampakkumine eelnevalt juba toimunud ning alghinna määramise korral võib põhjendatult eeldada enampakkumise nurjumist. (3) Alghind määratakse konkreetse arvuga ning hoitakse saladuses. Alghinna määrab enampakkumise läbiviija või tema määratud ekspert. Dokument, milles alghind on ära näidatud, pannakse ümbrikku ja pitseeritakse. 4. Enampakkumises osaleda võivate isikute ring (1) Enampakkumisest võivad üldjuhul osa võtta kõik füüsilised ja juriidilised isikud, kellel on õigus sõlmida vastavat rendilepingut ning kelle osavõtt enampakkumisest ei ole keelatud. (2) Enampakkumisest ei või osa võtta isiklikult või esindaja kaudu: 1) enampakkumise läbiviimisega seotud isikud (enampakkumise läbiviijad, samuti alghinna määraja, isikud, kelle pädevusse kuulub enampakkumise tulemuste kinnitamine) ning nende abikaasad ja otseliinis sugulased; 2) linna rendivõlglased. 5. Enampakkumise läbiviimise viisid ja korraldus (1) Enampakkumine viiakse läbi avalikult kas suulise või kirjaliku pakkumisena. Enampakkumise toimetamise viisi otsustab linnavalitsus. Enampakkumine viiakse läbi, kui enampakkumisest osavõtmiseks avaldab soovi vähemalt üks osavõtja. (2) Enampakkumise valmistab ette ja viib läbi enampakkumise läbiviija. Enampakkumise läbiviijaks on linnavalitsuse määratud komisjon või ametiisik. (3) Enampakkumise läbiviija on kohustatud tagama, et enampakkumise käik oleks protokollitud. 6. Suulise enampakkumise läbiviimise kord (1) Enampakkumise läbiviija, kuulutades suulise enampakkumise määratud ajal ja kohas avatuks, asetab alghinnaümbriku kõigile nähtavale kohale ning teeb enampakkumise ruumis kohalviibijatele ettepaneku registreerida end enampakkumisest osavõtjatena. Enampakkumisest osa võtta soovivate isikute nimed ning elu- või asukohad protokollitakse. Juriidiliste isikute puhul tuleb soovijatel esitada juriidilise isiku volikiri. (2) Enne pakkumiste alustamist annavad kõik enampakkumisest osavõtjatena registreerunud isikud allkirja selle kohta, et nad on teadlikud enampakkumise ja rendilepingu tingimustest, ning esitavad tõendid selle kohta, et nad on tasunud osavõtumaksu ja tagatisraha. Isikuid, kes ei nõustu andma käesolevas lõikes ettenähtud allkirja või ei esita tõendeid osavõtumaksu ja tagatisraha tasumise kohta, pakkumisest osa võtta ei lubata. Kui enampakkumises osaleja on täitnud käesoleva punkti esimeses ja teises lõikes talle esitatud nõuded, väljastatakse talle registreerimisnumber, mille all ta esineb enampakkumise lõpuni. (3) Pärast esimeses ja teises lõikes nimetatud toimingute tegemist ning enampakkumise läbiviija (juhataja) vastavat korraldust, alustavad enampakkumisest osavõtjad pakkumist. Osavõtja annab enampakkumise läbiviijale (juhatajale) märku registreerimisnumbri tõstmisega ning teatab pakkumise suuruse pärast seda, kui ta on saanud enampakkumise läbiviijalt (juhatajalt) vastava loa. Enampakkumise läbiviija (juhataja) kuulutab pakkumise lõppenuks pärast kõrgeima pakutud rendisumma kolmekordset teatamist. (4) Pärast pakkumiste lõppenuks kuulutamist avab enampakkumise läbiviija (juhataja) alghinnaümbriku, et ise alghind teada saada. Alghinda enampakkumisest osavõtjatele ei avaldata. Kui pakutud rendisumma on võrdne või suurem alghinnast, sõlmitakse pakkumiste käigus enam pakkunud isikuga rendileping tingimusel, et enampakkumise tulemused kinnitatakse. Enampakkumise tulemused ja käik protokollitakse. Protokollis peab kajastuma ka suuruselt teise pakkumise teinud osavõtja. Kui alghind jääb pakkumise käigus saavutamata, siis teatab enampakkumise läbiviija (juhataja) sellest osavõtjatele ning kuulutab enampakkumise nurjunuks. (5) Osavõtja, kelle pakutud rent on suurim -- võrdne või suurem alghinnast, annab enne lahkumist allkirja selle kohta, et ta kohustub võtma vara rendile enampakkumiseks esitatud tingimustel, kui enampakkumise tulemused kinnitatakse kehtestatud korras. Allkirja andmisest keeldumisel kaotab ta õiguse lepingu sõlmimisele ning talle ei tagastata tagatisraha. Sellise keeldumise korral teeb enampakkumise läbiviija (juhataja) osavõtjatele teatavaks, et vara antakse rendile osavõtjale, kes on teinud suuruselt järgmise pakkumise tingimusel, et suuruselt teises pakkumises esitatud rendisumma ei ole väiksem alghinnast. Kui ka teine pakkuja keeldub allkirja andmast, kaotab ta õiguse tagasi saada tagatisraha ning enampakkumine kuulutatakse nurjunuks. (6) Kui enampakkumine toimub alghinda määramata, kohaldatakse käesolevas punktis sätestatut vajalike muudatustega. (7) Osavõtjatele, kellele ei laiene käesoleva punkti 5. lõikes sätestatu, tagastatakse tagatisraha viie tööpäeva jooksul pärast enampakkumise läbiviimist. Osavõtumaksu osavõtjatele ei tagastata. 7. Kirjaliku enampakkumise läbiviimise kord (1) Kirjalikul enampakkumisel osalemiseks esitatakse enampakkumise läbiviijale kinnine ümbrik, millele on peale märgitud, millisele enampakkumisele see on esitatud. Pakkumine peab sisaldama järgmisi andmeid: 1) pakkuja nimi ja elukoht või asukoht; 2) nõusolek enampakkumises osalemiseks enampakkumiseks esitatud tingimustel; 3) tõendid enampakkumises osalemiseks ettenähtud osavõtumaksu ja tagatisraha tasumise kohta; 4) sõnadega kirjutatud pakutud rendisumma; 5) pakkumise esitaja allkiri, juriidilise ja füüsilise isiku esindaja puhul volikiri. (2) Pakkumised, mis ei ole esitatud tähtaegselt või ei vasta eelnevalt nimetatud nõuetele, enampakkumises ei osale. Pakkumine loetakse esitatuks päeval, mis on märgitud saatekoha postitemplis, selle puudumisel sihtkoha postitemplis või tema saabumisel selleks ettenähtud kohta, kui pakkumist ei saadetud posti kaudu. Pakkumised registreeritakse nende saabumise järjekorras. Enne nimekirja sulgemist tehtud pakkumised pitseeritakse kuni nende läbivaatamiseni. (3) Enampakkumise läbiviija (juhataja), kuulutades enampakkumise kindlaksmääratud ajal ja kohas avatuks, asetab alghinnaümbriku kõigile nähtavale kohale. (4) Pakkumiste läbivaatamise käigus avab enampakkumise läbiviija (juhataja) pakkumised nende registreerimise järjekorras. Enampakkumise läbiviija (juhataja) on kohustatud kõigile pakkumistele alla kirjutama ja kandma nad enampakkumise protokolli. (5) Kirjalikele enampakkumistele kohaldatakse suulise enampakkumise korda reguleerivaid sätteid (punkti 6 lõiked 5, 6 ja 7) järgmiste erinevustega: 1) alghinnaümbrik avatakse pärast pakkumiste protokollimist ning keelatud (punkt 4) ja puudulike (punkti 7 lõiked 1 ja 3) pakkumiste kõrvaldamist; 2) kirjalike enampakkumiste korral on enampakkumisest osavõtjatel pärast enampakkumise läbiviimist õigus tutvuda enampakkumise protokolliga. 8. Enampakkumise tulemuste kinnitamine ja lepingu sõlmimine (1) Enampakkumise tulemused kinnitab linnavalitus. (2) Enampakkumise tulemuste kinnitamine või kinnitamata jätmine peab toimuma hiljemalt kümne päeva jooksul. (3) Enampakkumise tulemusi ei kinnitata, kui 1) enampakkumise läbiviimisel rikuti oluliselt enampakkumise läbiviimise korda; 2) enampakkumise ettevalmistamisel on oluliselt eiratud selleks ettenähtud korda; 3) osavõtjatevahelised kokkulepped on mõjutanud enampakkumise käiku; 4) enampakkumise võitjaks osutub punktis 4 nimetatud isik; 5) enampakkumine toimus alghinda määramata ning sellisest enampakkumisest võttis osa ainult üks isik, kelle pakutud hind oli põhjendamatult väike. (4) Kui mitmes nõuetekohases kirjalikus pakkumises esitatud rendisummad on võrdsed, annab enampakkumise kinnitaja võrdsetele pakkujatele õiguse teha täiendav pakkumine. Rendileping sõlmitakse isikuga, kelle täiendavalt tehtud pakkumine on kõrgem. Kui kindlaksmääratud ajaks ei tee kumbki pakkuja täiendavat pakkumist, otsustab eelistuse enampakkumise kinnitaja muude asjaolude põhjal. (5) Kui enampakkumist ei toimu, enampakkumine kuulutatakse nurjunuks, tulemusi ei kinnitata või võitjaga lepingut ei sõlmita, otsustab linnavalitsus, kas korraldada uus enampakkumine, anda vara rendile konkursi või otsustuskorras või käsutada seda muul viisil. (6) Enampakkumise tulemuste kinnitamisel sõlmitakse parima pakkumise teinud isikuga rendileping. Rendilepingu sõlmib linnavalitsus. Rendilepingus sätestatakse lisaks enampakkumise ettevalmistamise käigus kindlaksmääratud tingimustele: 1) rentniku nimi, elu- ja asukoht, juriidilise isiku puhul registreerimisnumber; 2) üksikasjalikud andmed rendile antava vara kohta (asukoht, ruumide puhul korrus, ruumide numbrid inventariseerimisplaani järgi ja nende üldpinna suurus m2-tes; kinnisasja puhul kinnisasja iseloomustavad andmed vastavalt kinnistusraamatuseaduse paragrahvidele 13, 14 ja 15, samuti muud olulised andmed); 3) rendile antava vara kasutusotstarve; 4) rendi suurus; rendi korrigeerimine vastavalt tarbijahinnaindeksile; 5) rentnikult nõutavad lepingu täitmise tagatised; 6) rendilepingu sõlmimise aeg ja koht. (7) Enampakkumise võitjale teatatakse enampakkumise tulemuste kinnitamisest (kinnitamata jätmisest) kohe pärast vastava otsuse tegemist tähitud kirjaga või käskjala kaudu. Enampakkumise võitja on kohustatud ilmuma lepingu sõlmimiseks teates näidatud kohta hiljemalt kümne päeva jooksul arvates vastava teate kättesaamise päevast. (8) Teate vastuvõtmisest keeldumisel või lepingu sõlmimisele teates ettenähtud tähtajaks ilma mõjuva põhjuseta mitteilmumisel, kaotab enampakkumise võitja tagatisraha vastavalt punkti 6 lõikes 5 sätestatule. (9) Enampakkumise võitja on kohustatud hiljemalt lepingu sõlmimise ajaks esitama rendilepingu alusel nõutavad lepingu täitmise tagatised. Nimetatud kohustuse täitmata jätmisel kaotab enampakkumise võitja tagatisraha vastavalt punkti 6 lõikes 5 sätestatule ja õiguse sõlmida rendilepingut. (10) Rendilepingu sõlmimise korral muutub tagatisraha rendilepingujärgseks makseks. Linnavara müük enampakkumise korras 1. Enampakkumise ettevalmistamine (1) Enampakkumise ettevalmistamise käigus määratakse kindlaks: 1) enampakkumise tingimused; 2) alghind; 3) ostu-müügilepingu tingimused. (2) Enampakkumise läbiviimisest teatatakse vastava kuulutuse kaudu kohalikus ajalehes ja vajadusel üldriikliku levikuga ajalehes. Kuulutus avaldatakse hiljemalt 15 päeva enne enampakkumise läbiviimise päeva. Kuulutus peab sisaldama järgmisi enampakkumise tingimusi ja andmeid: 1) enampakkumise läbiviija; 2) võõrandamisele kuuluva linnavara nimetus. Vara täpsema iseloomustuse, koosseisu, piiride ja muude selliste andmete avaldamine ei ole vajalik, kui kuulutuses teatatakse pakkujale võimalusest tutvuda võõrandatava varaga kuulutuses nimetatud kohas ja ajal; 3) enampakkumise läbiviimise koht ja aeg; 4) enampakkumise läbiviimise viis (suuline, kirjalik). Kirjalike pakkumiste korral nende esitamise tähtaeg ja koht; 5) müügiobjekti ostjale üleandmise kord, ostuhinna tasumise kord ja tähtajad ning järelmaksuga ostuhinna tasumise korral lepingu täitmise tagatised. Käesolevas punktis nimetatud andmeid võib mitte avaldada, kuid sellisel juhul peab kuulutus sisaldama lepinguga tutvumiseks ettenähtud kohta ja aega; 6) alghind ja enampakkumises osalemise korral tasumisele kuuluv osavõtumaks ja tagatisraha. Tagatisraha minimaalmäär on kümme protsenti alghinnast. Kui alghinda ei määrata, siis kakskümmend viis protsenti vara bilansilisest maksumusest, kuid mitte vähem kui 2000 krooni. Osavõtumaksu suuruse ja tasumise korra määrab enampakkumise läbiviija. (3) Käesoleva punkti esimeses lõikes nimetatud tingimused koostab ning teises lõikes nimetatud kuulutuse avaldamise tagab enampakkumise läbiviija. Kuulutus avaldatakse pärast seda, kui enampakkumise tingimused, ostu-müügilepingu tingimused ja alghind või selle ärajätmine (punkt 2) kinnitatakse linnavalitsuse poolt. 2. Alghind (1) Alghinna määramisel võetakse aluseks: 1) eksperdi hinnang; 2) vara eeldatav turuväärtus; 3) vara erilised omadused. (2) Alghinda ei pea määrama, kui on alust arvata, et selle määramisel võib enampakkumine jääda tagajärjetuks ning seetõttu võib vara rikneda, hävineda, selle väärtus muul viisil väheneda või selline sunnitud viivitus oleks linna seisukohast kahjulik. Alghinda ei määrata teistkordsel enampakkumisel, kui alghinna määramisel võib mitte leida ostjat. Alghinna ärajätmise otsus peab olema põhjendatud. (3) Alghinna määramise ärajätmise otsustab linnavalitsus või tema määratud ekspert. 3. Enampakkumises osaleda võivate isikute ring (1) Enampakkumises võivad osaleda kõik füüsilised ja juriidilised isikud, kelle osavõtt ei ole keelatud. (2) Enampakkumisest ei või osa võtta: 1) enampakkumise läbiviimisega seotud isikud (enampakkumise läbiviijad, isikud, kelle pädevusse kuulub enampakkumise tulemuste kinnitamine); 2) nende abikaasad ja otseliinis alanejad ja ülenejad sugulased. 4. Enampakkumise läbiviimise viisid ja korraldus (1) Enampakkumine viiakse läbi avalikult kas suulise või kirjaliku pakkumisena. Enampakkumise toimetamise viisi otsustab linnavalitsus. Enampakkumine viiakse läbi, kui enampakkumisest osavõtmiseks avaldab soovi vähemalt üks osavõtja. (2) Enampakkumise valmistab ette ja viib läbi enampakkumise läbiviija. Enampakkumise läbiviijaks on linnavalitsuse määratud komisjon või ametiisik. (3) Enampakkumise läbiviija on kohustatud tagama, et enampakkumise käik oleks protokollitud. 5. Suulise enampakkumise läbiviimise kord (1) Enampakkumise läbiviija (juhtaja), kuulutades suulise enampakkumise määratud ajal ja kohas avatuks, teeb enampakkumise ruumis kohalviibijatele ettepaneku registreerida end enampakkumisest osavõtjana. Enampakkumisest osa võtta soovivate isikute nimed ning elu- või asukohad protokollitakse. Juriidiliste isikute puhul tuleb soovijatel esitada juriidilise isiku volikiri. (2) Enne pakkumiste alustamist annavad kõik enampakkumisest osavõtjatena registreerunud isikud allkirja selle kohta, et nad on teadlikud enampakkumise ja ostu-müügilepingu tingimustest, ning esitavad tõendid selle kohta, et nad on tasunud osavõtumaksu ja tagatisraha. Isikuid, kes ei nõustu andma käesolevas lõikes ettenähtud allkirja või ei esita tõendeid osavõtumaksu ja tagatisraha tasumise kohta, pakkumisest osa võtta ei lubata. Kui enampakkumises osaleja on täitnud käesoleva punkti esimeses ja teises lõikes talle esitatud nõuded, väljastatakse talle registreerimisnumber, mille all ta esineb enampakkumise lõpuni. (3) Alghind tehakse enne enampakkumise alustamist pakkujatele teatavaks. Kui enampakkumisel on määratud müüdavale varale alghind, alustatakse pakkumisega alghinnast. Kui alghinda ei määrata, siis alustatakse pakkumist hinnast, mida esimesena pakutakse. (4) Pärast esimeses ja teises lõikes nimetatud toimingute tegemist ning enampakkumise läbiviija (juhataja) vastavat korraldust alustavad enampakkumisest osavõtjad pakkumist. Osavõtja annab enampakkumise läbiviijale (juhatajale) märku registreerimisnumbri tõstmisega ning teatab pakkumise suuruse pärast seda, kui ta on saanud enampakkumise läbiviijalt (juhatajalt) vastava loa. Pakkumise kuulutab enampakkumise läbiviija (juhataja) lõppenuks pärast kõrgeima pakutud ostuhinna kolmekordset teatamist. Enampakkumise tulemused ja käik protokollitakse. (5) Osavõtja, kelle pakutud ostuhind on suurim, annab enne lahkumist allkirja selle kohta, et ta kohustub ostma vara enampakkumiseks esitatud tingimustel, kui enampakkumise tulemused kinnitatakse kehtestatud korras. Allkirja andmisest keeldumisel kaotab ta õiguse lepingu sõlmimisele ning talle ei tagastata tagatisraha. Sellise keeldumise korral teeb enampakkumise läbiviija (juhataja) osavõtjatele teatavaks, et vara müüakse osavõtjale, kes on teinud suuruselt järgmise pakkumise. Kui ka teine pakkuja keeldub allkirja andmast, kaotab ta õiguse tagasi saada tagatisraha ning enampakkumine kuulutatakse nurjunuks. (6) Osavõtjatele, kellele ei laiene käesoleva punkti 5. lõikes sätestatu, tagastatakse tagatisraha viie tööpäeva jooksul pärast enampakkumise läbiviimist. Osavõtumaksu osavõtjatele ei tagastata. 6. Kirjaliku enampakkumise läbiviimise kord (1) Kirjalikul enampakkumisel osalemiseks esitatakse enampakkumise läbiviijale kinnine ümbrik, millele on peale märgitud, millisele enampakkumisele see on esitatud. Pakkumine peab sisaldama järgmisi andmeid: 1) pakkuja nimi ja elukoht või asukoht; 2) nõusolek enampakkumises osalemiseks enampakkumiseks esitatud tingimustel; 3) tõendid enampakkumises osalemiseks ettenähtud osavõtumaksu ja tagatisraha tasumise kohta; 4) sõnadega kirjutatud pakutud ostuhind; 5) pakkumise esitaja allkiri, juriidilise ja füüsilise isiku esindaja puhul volikiri. (2) Pakkumised, mis ei ole esitatud tähtaegselt või ei vasta eelnevalt nimetatud nõuetele, enampakkumises ei osale. Pakkumine loetakse esitatuks päeval, mis on märgitud saatekoha postitemplis, selle puudumisel sihtkoha postitemplis või tema saabumisel selleks ettenähtud kohta, kui pakkumist ei saadetud posti kaudu. Pakkumised registreeritakse nende saabumise järjekorras. Enne nimekirja sulgemist tehtud pakkumised pitseeritakse kuni nende läbivaatamiseni. (3) Enampakkumise läbiviija (juhataja), kuulutades enampakkumise kindlaksmääratud ajal ja kohas avatuks, asetab alghinnaümbriku kõigile nähtavale kohale ning annab kohalviibijatele võimaluse 15 minuti jooksul esitada täiendavalt kirjalikke pakkumisi. Pärast nimetatud tähtaja möödumist ühtegi pakkumist arvesse ei võeta. (4) Pakkumiste läbivaatamise käigus avab enampakkumise läbiviija (juhataja) pakkumised nende registreerimise järjekorras. Enampakkumise läbiviija (juhataja) on kohustatud kõigile pakkumistele alla kirjutama ja kandma nad enampakkumise protokolli. (5) Kirjalikele enampakkumistele kohaldatakse suulise enampakkumise korda reguleerivaid sätteid (punkti 5 lõiked 5 ja 6) selle erinevusega, et kirjalike enampakkumiste korral on enampakkumisest osavõtjatel pärast enampakkumise läbiviimist õigus tutvuda enampakkumise protokolliga. 7. Enampakkumise tulemuste kinnitamine (1) Enampakkumise tulemused kinnitab linnavalitsus. (2) Enampakkumise tulemuste kinnitamine või kinnitamata jätmine peab toimuma hiljemalt kümne päeva jooksul. (3) Enampakkumise tulemused võib jätta kinnitamata, kui: 1) enampakkumise läbiviimisel rikuti oluliselt läbiviimise korda; 2) enampakkumise ettevalmistamisel on oluliselt eiratud selleks ettenähtud korda; 3) osavõtjatevahelised kokkulepped on mõjutanud enampakkumise käiku; 4) enampakkumises osales punkti 3 lõikes 2 nimetatud isik; 5) enampakkumine toimus alghinda määramata ning pakkumises osales ainult üks isik, kelle pakutud hind oli põhjendamatult väike. (4) Kirjalike pakkumiste võrdsuse korral eelistatakse pakkujat, kes registreeriti varajasema kuupäeva või kellaajaga. (5) Enampakkumise tulemuste kinnitamata jätmisel, nurjunuks tunnistamisel või müügihinna mittetasumisel ja lepingu mittesõlmimisel otsustab vara edasise saatuse enampakkumise kinnitaja. (6) Lepingu mittesõlmimisel või müügihinna tasumata jätmisel on enampakkumise võitjal siiski õigus kuni uue enampakkumise korraldamiseni või hiljemalt kolme kuu jooksul, kui uut enampakkumist ei korraldata, nõuda lepingu sõlmimist ja vara talle üleandmist, kui ta tasub kogu müügihinna, intressid ning vara säilimiseks ja hoidmiseks tehtud kulutused. Sellisel juhul arvatakse tagatisraha müügihinna hulka. 8. Ostu-müügilepingu sõlmimine (1) Enampakkumise võitjaga sõlmitakse kirjalik, seaduses ettenähtud juhtudel aga notariaalselt tõestatud ostu-müügileping. Ostu-müügilepingule kirjutab linna poolt alla volitatud isik. (2) Enampakkumise võitjale teatatakse enampakkumise tulemuste kinnitamisest (kinnitamata jätmisest) kohe pärast vastava otsuse tegemist tähitud kirjaga või käskjala kaudu. Pärast enampakkumise kinnitamise teate saamist on enampakkumise võitja kohustatud tasuma müügihinna või osa müügihinnast järelmaksu rakendamisel enampakkumise tingimustes ettenähtud tähtpäeval või kui sellist tähtaega määratud ei ole, siis teates märgitud tähtpäeval. Enampakkumise võitja peab ilmuma lepingu sõlmimisele hiljemalt kümne päeva jooksul arvates kinnitamise teate kättesaamise päevast. (3) Enne ostu-müügilepingu sõlmimist on enampakkumise võitja kohustatud esitama kõik nõutavad lepingu täitmise tagatised. (4) Müügihinna või selle osa mittetasumisel, samuti lepingu sõlmimisele mitteilmumisel ning nõutavate tagatiste esitamata jätmisel kaotab enampakkumise võitja õiguse nõuda ostu-müügilepingu sõlmimist, samuti ei tagastata talle tagatisraha. (5) Kui enampakkumise võitja täidab käesolevas punktis talle esitatud nõuded, arvestatakse tagatisraha müügihinna hulka. Kui tagatisraha on suurem kui müügihind, tagastatakse müügihinna ja tagatisraha vahe viie päeva jooksul arvates müügihinna tasumise päevast. (6) Kui enampakkumise võitja täidab oma kohustused ja enampakkumise tulemused on kinnitatud, on tal õigus nõuda lepingu sõlmimist ja vara üleandmist.