Sotsiaalminister — Tallinna Nahahaiguste Haigla põhimääruse kinnitamine — RTL, 309, 1247

Tervishoiukorralduse seaduse (RT I 1994, 10, 133; 1995, 57, 978; 1997, 86, 1426) paragrahvi 14 punkti 10 ja Sotsiaalministeeriumi põhimääruse punkti 14 alapunkti 13 alusel ning kooskõlas Vabariigi Valitsuse 8. oktoobri 1996. a määrusega nr 244 (RT I 1996, 73, 1300) kinnitatud «Valitsusasutuste hallatavate riigiasutuste moodustamise ja ümberkorraldamise ning nende tegevuse lõpetamise korraga»: 1. Kinnitan Tallinna Nahahaiguste Haigla põhimääruse (juurde lisatud). 2. Käesolev määrus jõustub 27. oktoobril 1998. a. Majandusminister sotsiaalministri ülesannetes Jaak LEIMANN Kantsler Jaan RÜÜTMANN Kinnitatud sotsiaalministri 8. oktoobri 1998. a määrusega nr 50 Tallinna Nahahaiguste Haigla põhimäärus I. ÜLDSÄTTED 1. Tallinna Nahahaiguste Haigla (edaspidi haigla) on Sotsiaalministeeriumi valitsemisalas asuv hallatav tervishoiuasutus. 2. Haigla on endise Vabariikliku Naha- ja Suguhaiguste Dispanseri õigusjärglane. 3. Haigla juhindub oma tegevuses seadustest, Vabariigi Valitsuse määrustest ja korraldustest, sotsiaalministri määrustest ja käskkirjadest, teistest õigusaktidest ning käesolevast põhimäärusest. 4. Haiglal on väikese riigivapi kujutise ning oma nimega pitsat, eelarve ja pangaarve. 5. Tervishoiuteenuste osutamiseks annab tegevusloa seadusega ettenähtud korras Sotsiaalministeerium. 6. Haigla kulud kaetakse tervishoiuteenuste osutamise eest saadud tuludest, riigieelarve eraldistest ja muudest haigla ülesannete täitmisel saadud tuludest. 7. Haigla asub Tallinnas. Haigla postiaadress on Hiiu 39, 11619 Tallinn. II. ÜLESANDED 8. Haigla põhiülesanded on: 1) dermatoveneroloogiliste haiguste ennetamine, diagnostika ja ravi kehtivate tegevuslubade alusel; 2) dermatoveneroloogiliste haiguste alal konsultatsioonide andmine teistele raviasutustele ja esmatasandi arstidele; 3) dermatoveneroloogiliste haiguste alal üliõpilaste ja meditsiinikooli õpilaste praktikabaasiks ning residentuuri baashaiglaks olemine; 4) uute ravimite kliiniline katsetamine ning ravimite ja meditsiiniseadmete aprobeerimine; 5) osalemine meditsiinialastes rakenduslikes uurimisprogrammides vastavalt sotsiaalministri kehtestatud korrale; 6) dermatoveneroloogiliste haiguste riiklike ravi- ja ennetusprogrammide koostamine koos Sotsiaalministeeriumi ja Tartu Nahahaiguste Kliinikuga; 7) erialase täiendõppe korraldamine vastavalt riiklikule tellimusele; 8) koostöö erialaseltside ning tervishoiuasutustega kodu- ja välismaal; 9) Vabariigi Valitsuse ja Sotsiaalministeeriumi arstiabialaste eriülesannete täitmine. III. JUHTIMINE 9. Haiglat juhib direktor. Direktoriga sõlmib töölepingu sotsiaalminister. Haigla direktoriks võib olla isik, kellel on kõrgharidus, soovitavalt majandusalane, juriidiline või meditsiiniline. Haigla direktori äraolekul asendab teda ülemarst. Direktori põhiülesanded: 1) juhib haigla tegevust käesoleva põhimääruse kohaselt ja vastutab haiglale pandud ülesannete täitmise eest; 2) esindab haiglat seadustest, määrustest, käesolevast põhimäärusest ja muudest õigusaktidest tulenevate ülesannete täitmisel; 3) vastutab haigla valdusse antud vara säilimise ja sihipärase kasutamise eest; 4) sõlmib ja lõpetab töölepingud haigla töötajatega; 5) esitab sotsiaalministrile kinnitamiseks haigla eelarve ning vastutab selle täitmise ning aruannete õigeaegse esitamise eest; 6) esitab Sotsiaalministeeriumile ettepanekuid haigla töö paremaks korraldamiseks; 7) kinnitab haigla töötajate ametijuhendid; 8) kinnitab haigla töösisekorra- ja raamatupidamise sise-eeskirjad, asjaajamiskorra ja palgajuhendi; 9) annab välja haigla töökorraldust reguleerivaid käskkirju; 10) hoiab haigla pitsatit ja kehtestab selle kasutamise korra; 11) sõlmib lepinguid haigla nimel ja vastutab lepinguliste kohustuste täitmise eest; 12) vastutab haigla tööohutuse eest; 13) täidab muid ülesandeid sotsiaalministri korraldusel. 10. Haigla diagnostika- ja ravitööd juhib ülemarst. Töölepingu ülemarstiga sõlmib haigla direktor kooskõlastatult sotsiaalministriga. Ülemarstiks võib olla isik, kellel on vähemalt I arstikategooria haigla tegevusvaldkondadega seonduval erialal. Ülemarsti äraolekul asendab teda haigla direktori poolt kinnitatud kliiniku või polikliiniku juhataja. Ülemarsti põhiülesanded: 1) valmistab ette meditsiinialast tegevust reguleerivad käskkirjad, esitab need direktorile kinnitamiseks ja kontrollib nende täitmist; 2) koostab kliiniku, polikliiniku ja laboratooriumi juhataja ametijuhendid, esitab need direktorile kinnitamiseks ja kontrollib nende täitmist; 3) teeb direktorile ettepanekuid arstiametikohtade täitmiseks; 4) teeb direktorile ettepanekuid arstide premeerimise ja karistamise kohta; 5) kontrollib haigla ravitööd reguleerivate õigusaktide täpset täitmist; 6) koordineerib kliiniku, polikliiniku ja laboratooriumi tööd; 7) valmistab ette haigekassa- ja teised tervishoiuteenuseid käsitlevad lepingud; 8) kontrollib tervishoiuteenuste osutamise lepingute täitmist; 9) kontrollib haigla meditsiinistatistika õigsust ja vastutab andmete õigeaegse esitamise eest; 10) koostab haigla tervishoiualase aastaaruande ja esitab selle direktorile kinnitamiseks; 11) korraldab koostööd teiste ravi- ja teadusasutustega, erialaseltside ja ühingutega; 12) jälgib, et meditsiinialaste rakenduslike teadusuuringute läbiviimine oleks kooskõlas õigusaktidega; 13) täidab teisi direktori korraldusi. 11. Õendusalast tööd haiglas koordineerib ülemõde. Ülemõeks võib olla isik, kellel on vähemalt õendusalane keskeriharidus ja kes omab juhtimiskogemusi osakonna vanemõena. Töölepingu ülemõega sõlmib haigla direktor. Ülemõe äraolekul asendab teda tema ettepanekul haigla direktori poolt määratud üks osakonna vanemõdedest. Ülemõe põhiülesanded: 1) jälgib haigla õendusalatöötajate töökorralduse vastavust õigusaktidele ja haigla töösisekorraeeskirjadele; 2) kontrollib käesoleva punkti alapunktis 1 nimetatud töötajate töögraafikuid ja jälgib nende täitmist; 3) planeerib õendus- ja hooldustöötajate koosseisud ning teeb direktorile ettepanekuid osakondade vanemõdede ametikohtade täitmiseks; 4) korraldab haiglas õendusala õpilaste ja üliõpilaste praktikat; 5) planeerib ja korraldab haigla õendusalatöötajate spetsialiseerumist ja täiendkoolitust; 6) koostab õendus- ja hooldustegevuse eelarve; 7) korraldab õendusalast uurimistööd; 8) tagab soodsa, turvalise ja kvaliteetse õendustegevuse. Ülemõe roll ja vastutuse ulatus fikseeritakse tema ametijuhendis. 12. Haigla raamatupidamist korraldab vastavalt raamatupidamisseadusele ja selle alusel kehtestatud muudele õigusaktidele pearaamatupidaja. Töölepingu pearaamatupidajaga sõlmib direktor. Pearaamatupidajaks võib olla isik, kellel on raamatupidamisalane eriharidus. Pearaamatupidajat asendab tema äraolekul direktori määratud raamatupidaja. Pearaamatupidaja põhiülesanded: 1) korraldab haiglas raamatupidamist haigla raamatupidamise sise-eeskirjade alusel; 2) vastutab raamatupidamise andmete õigsuse ja õigeaegse esitamise eest; 3) vastutab haigla eelarve ja bilansi koostamise ja aruannete õigeaegse esitamise eest; 4) koostab raamatupidajate ametijuhendid ja esitab need direktorile kinnitamiseks; 5) täidab teisi direktori korraldusi. 13. Haigla töö paremaks korraldamiseks moodustatakse ravinõukogu, mille põhimääruse ja koosseisu kinnitab haigla direktor. Ravinõukogu on direktorile nõuandvaks organiks järgmistes küsimustes: 1) haigla töökorraldus; 2) diagnostilise ja ravitöö parandamine; 3) haigla tegevus- ja reorganiseerimiskava; 4) personali täiendõpe ja koolitus; 5) haigla meditsiinialaste lepingute ettevalmistamine; 6) haigla eelarve koostamine; 7) muud direktori tõstatatud küsimused. IV. HAIGLA STRUKTUUR 14. Haiglal on järgmised struktuuriüksused: 1) kliinik -- tegeleb täiskasvanute ja laste diagnostika ja statsionaarse raviga tegevusloa alusel. Kliinikut juhib kliiniku juhataja, kellel on vähemalt I arstikategooria dermatoveneroloogia erialal; 2) polikliinik -- tegeleb naha- ja suguhaigetele ambulatoorse eriarstiabi osutamisega. Polikliinikus on täiskasvanute ja laste arstikabinetid, anonüümne ja konsultatiivne vastuvõtt. Polikliiniku koosseisus on füsiaatriakabinet. Polikliinikut juhatab polikliiniku juhataja, kellel on vähemalt II arstikategooria dermatoveneroloogia erialal; 3) laboratoorium -- tegeleb AIDS-i, seroloogilise, bakterioloogilise ja kliinilise laboratoorse diagnostikaga. Laboratooriumi tööd juhib laboratooriumi juhataja, kellel on arst-laborandi kvalifikatsioon. Haigla kliiniku, polikliiniku ja laboratooriumi juhataja alluvad direktorile ülemarsti kaudu. Struktuuriüksuse juhataja äraolekul asendab teda ülemarsti ettepanekul direktori poolt kinnitatud arst; 4) raamatupidamise osakond -- peab arvestust ning korraldab aruandlust vastavalt seadustele, teistele õigusaktidele ja raamatupidamise sise-eeskirjadele. Raamatupidamise osakonda juhib pearaamatupidaja, kes allub vahetult haigla direktorile; 5) ekspluatatsiooniosakond -- korraldab haigla hoone ja territooriumi haldamist, transporti, tehniliste süsteemide ja seadmete hooldust ja remonti. Ekspluatatsiooniosakonna juhataja allub vahetult haigla direktorile; 6) administratsioon -- korraldab haigla juhtkonna (direktor, ülemarst, ülemõde, pearaamatupidaja) tehnilist teenindust ja personalitööd. Administratsiooni tööd juhib haigla direktor. V. HAIGLA VARA, VAHENDID JA REVIDEERIMISE KORD 15. Haigla vara moodustub Sotsiaalministeeriumi valitsemisel olevast riigivarast, mis on antud haigla valdusesse. Haigla rahalised vahendid ja muud vahendid saadakse: 1) riigieelarvest; 2) omavalitsuste eelarvest; 3) haigekassadega sõlmitud lepingute alusel osutatavate teenuste tasust; 4) tasulistest tervishoiuteenustest; 5) meditsiinitöötajate koolituse eest laekunud summadest; 6) riiklikest ja mitteriiklikest fondidest; 7) meditsiinialaste teaduslike rakendusuuringute läbiviimise eest saadud tasust vastavate lepingute alusel; 8) vabatahtliku tervisekindlustuse teenustasust; 9) muudest allikatest. 16. Haigla revideerimise korra kehtestab sotsiaalminister. VI. LÕPPSÄTTED 17. Ülemarsti ja ülemõe töötamine haiglas oma erialal lepitakse kokku töölepingus. 18. Haigla tegevuse lõpetamine või ümberkorraldamine toimub seadusega sätestatud korras. Kantsler Jaan RÜÜTMANN