Mäetaguse Vallavolikogu — Mäetaguse valla põhimääruse uue redaktsiooni kinnitamine — RTL, 307, 1242

Võttes aluseks kohaliku omavalituse korralduse seaduse (RT I 1993, 37, 558; 1994, 12, 200; 19, 340; 72, 1263; 84, 1475; 1995, 16, 228; 17, 237; 23, 334; 26--28, 355; 59, 1006; 97, 1664; 1996, 36, 738; 37, 739; 40, 773; 48, 942; 89, 1591; 1997, 13, 210; 29, 449 ja 450; 69, 1113; 1998, 28, 356; 59, 941; 61, 984) paragrahvi 22 punkti 9, Mäetaguse Vallavolikogu määrab: 1. Kinnitada juurdelisatud Mäetaguse valla põhimääruse uus redaktsioon. 2. Tunnistada kehtetuks Mäetaguse Vallavolikogu 17. märtsi 1994. a otsus nr 51 «Mäetaguse valla põhimääruse läbiarutamine ja kinnitamine». 3. Avaldada määrus Riigi Teataja Lisas. 4. Määrus jõustub järgmisel päeval pärast avaldamist Riigi Teataja Lisas. Volikogu esimees Tiit SAARE Kinnitatud Mäetaguse Vallavolikogu 17. septembri 1998. a määrusega nr 40 Mäetaguse valla põhimäärus Mäetaguse valla põhimäärus on õigusakt, milles sätestatakse Mäetaguse valla omavalitsusorganite, nende komisjonide ning valla ametiasutuste moodustamise kord, õigused, kohustused ja töökord, nende suhted teiste omavalitsusüksuste, asutuste, ettevõtete, organisatsioonide ja üksikisikutega. I. ÜLDSÄTTED 1. Valla omavalitsuse mõiste 1.1. Mäetaguse valla kohalik omavalitsus on tema demokraatlikult moodustatud võimuorganite õigus, võime ja kohustus seaduste alusel iseseisvalt korraldada ja juhtida kohalikku elu, lähtudes vallaelanike õigustatud vajadustest ja huvidest ning arvestades valla arengu iseärasusi. 1.2. Kõiki kohaliku elu küsimusi otsustavad ja korraldavad kohaliku omavalitsuse organid, kes tegutsevad seaduse alusel iseseisvalt. 1.3. Valla kohalikule omavalitsusele võib panna kohustusi ainult seaduste või kokkulepete alusel. Seadusega omavalitsusele pandud riiklike kohustustega seotud kulud kaetakse riigieelarvest. 1.4. Kohalik omavalitsus teostub vallas territooriumi haldusjaotuse järgi demokraatlikult moodustatud vallavolikogu ja -valitsuse kaudu, samuti kohaliku elu küsimustes rahvaküsitluse, -hääletuse või -algatuse teel. 2. Omavalitsuse põhimõtted 2.1. Mäetaguse valla omavalitsus rajaneb järgmistel põhimõtetel: 2.1.1. kõigi kohaliku elu küsimuste iseseisev ja lõplik otsustamine ja korraldamine; 2.1.2. igaühe seaduslike õiguste ja vabaduste kohustuslik tagamine vallas; 2.1.3. seaduste järgimine oma ülesannete ja kohustuste täitmisel, seaduslikkuse tagamine ja seaduslike vahendite vaba valik oma ülesannete ja kohustuste täitmisel; 2.1.4. vallaelanike õigus osaleda kohaliku omavalitsuse teostamises; 2.1.5. vastutus oma ülesannete täitmise eest; 2.1.6. tegevuse avalikkus; 2.1.7. valla elanikele ja ettevõtetele soodsate tingimuste loomine iseseisvaks toimetulekuks; 2.1.8. avalike teenuste (teede korrashoid, koolilaste transport, laste päevahoid jne) osutamine soodsamatel tingimustel. 2.2. Seadusega kohaliku omavalitsuse pädevusse antud küsimusi lahendab vallavalitsus, välja arvatud juhul, kui vallavolikogu on võtnud need enda pädevusse. 3. Omavalitsuse õiguslikud alused 3.1. Vald kohaliku omavalitsuse üksusena juhindub oma tegevuses Eesti Vabariigi põhiseadusest, seadustest ja riigi teistest õigusaktidest, rahvusvahelistest lepingutest, käesolevast põhimäärusest, lepingutest riigiorganitega, teiste omavalitsusüksuste või nende liitudega. 3.2. Vald kohaliku omavalitsuse üksusena otsustab talle seadusega pandud kohaliku elu küsimusi ja korraldab nende lahendamist, samuti lahendab kõiki neid kohaliku elu küsimusi, mis ei ole seadusega antud riigiorganite või kellegi teise pädevusse. 3.3. Vald kui kohalik omavalitsusüksus on avalik-õiguslik isik, keda esindavad käesoleva põhimääruse alusel oma pädevuse piires vallavolikogu, vallavolikogu esimees, vallavalitsus ja vallavanem. 3.4. Vallal on avalik-õiguslik juriidilise isikuna iseseisev eelarve, arveldusarve pangas ja oma sümboolika. 4. Omavalitsusorganid Omavalitsusorganid on: 4.1. vallavolikogu -- valla esinduskogu, mille valivad valla hääleõiguslikud elanikud kohaliku omavalitsuse volikogu valimise seaduse alusel; 4.2. vallavalitsus -- volikogu poolt käesoleva põhimääruse alusel moodustatav täitevorgan. 5. Valla ülesanded ja pädevus 5.1. Valla ülesanne on korraldada vallas sotsiaalabi ja -teenuste osutamist, vanurite hoolekannet, elamu- ja kommunaalmajandust, veevarustust ja kanalisatsiooni, heakorda, planeeringuid ja ehitustegevust, vallasisest ühistransporti ning valla teede korrashoidu, juhul kui need ülesanded ei ole seadusega antud kellegi teise täita. 5.2. Valla ülesanne on korraldada vallas koolieelse lasteasutuse, põhikooli, spordibaaside, raamatukogude, rahvamajade ja muude kultuuriasutuste, hoolekande- ja tervishoiuasutuste ning teiste kohalike asutuste ülalpidamist, mis on valla omanduses. Nimetatud asutuste osas võidakse seadusega ette näha teatud kulude katmist riigieelarvest või muudest allikatest. 5.3. Lisaks käesoleva põhimääruse punktidele 5.1 ja 5.2 sätestatud ülesannetele otsustab ja korraldab valla omavalitsus järgmisi kohaliku elu küsimusi: 5.3.1. mis on talle pandud teiste seadustega; 5.3.2. mis ei ole seadusega antud kellegi teise otsustada ja korraldada. 5.4. Omavalitsus täidab riiklikke kohustusi: 5.4.1. mis on talle pandud seadusega ja millega seotud kulud kaetakse riigieelarvest; 5.4.2. mis tulenevad selleks volitatud riigiorgani ja antud volikogu vahelisest lepingust. 5.5. Riiklike kohustuste täitmise, mille kulud ei ole riigieelarvest kaetud, otsustab kulude katmise volikogu. 5.6. Omavalitsusorganitel on keelatud delegeerida neile pandud ülesandeid ning anda nende realiseerimiseks ettenähtud vahendeid üle riigi valitsusasutustele. 6. Suhted teiste kohalike omavalitsustega 6.1. Vallal on õigus moodustada teiste omavalitsusüksustega liite ja ühisasutusi õigusaktides sätestatud alusel ja korras. 6.2. Valla suhted teiste kohalike omavalitsusüksustega rajanevad omavahelistel lepingutel. 7. Osalemine rahvusvahelistes organisatsioonides 7.1. Valla omavalitsusel on õigus osaleda rahvusvahelistes organisatsioonides. 7.2. Vallal on õigus astuda vastavate rahvusvaheliste organisatsioonide liikmeks või arendada nendega koostööd. 7.3. Suhetes rahvusvaheliste organisatsioonidega esindab valda tema volikogu või viimase määratud esindus. 7.4. Lepingud kinnitab volikogu. 8. Valla sümbolid 8.1. Valla sümbolid on vapp ja lipp, mis kuuluvad kooskõlastamisele, kinnitamisele ja registreerimisele vastavalt seadusele. 8.2. Valla vapi ja lipu kasutamise korra kinnitab vallavolikogu määrusega. 8.3. Valla lipp ei tohi normaalmõõtmetelt olla suurem riigilipust. 9. Valla piir 9.1. Valla piir koos selle kirjeldusega määratakse Eesti Vabariigi haldusjaotuse seaduses koos valla piiri kirjeldusega. 9.2. Valla piir looduses määratakse koos naaberomavalitsusüksustega ja maakonna maa-ametiga. 9.3. Valla piiri tähistab kõigil üldkasutatavatel teedel vallavalitsus. 9.4. Mäetaguse vald piirneb Jõhvi, Illuka, Iisaku, Tudulinna, Maidla ja Kohtla vallaga ning Kohtla-Järve linnaga (Sompa linnaosa). 9.5. Valla piiride muutmise võib algatada Vabariigi Valitsus või vallavolikogu pärast elanike arvamuse väljaselgitamist. 9.6. Valla piiri muutmise otsustab Vabariigi Valitsus. 10. Valla administratiivkeskus 10.1. Valla administratiivkeskus asub Mäetaguse alevikus. 10.2. Valla administratiivkeskuse asukoha muutmiseks on vajalik volikogu koosseisu häälteenamus. 10.3. Valla administratiivkeskuse asukoha muutmiseks on vajalik esitada asukoha muutmisega seotud kulutuste eelarve. 11. Valla õiguste kaitse 11.1. Valda likvideerida, selle piire ja nime muuta ei tohi ilma vallavolikogu arvamust ära kuulamata. 11.2. Vallavolikogul on õigus valla territooriumil korraldada olulistes küsimustes elanike küsitlusi. 11.3. Valla omavalitsusel on oma seaduslike õiguste kaitseks või vaidluste lahendamiseks õigus pöörduda kohtusse. 12. Asjaajamiskeel Asjaajamiskeel valla omavalitsusorganites ja nende struktuuriüksustes on eesti keel. Igaühel on õigus pöörduda kohaliku omavalitsuse ja nende ametiisikute poole eesti keeles ja saada eestikeelseid vastuseid. 13. Vallaelanik 13.1. Mäetaguse valla elanik on isik, kellel on elanikkonnaregistri järgi alaline elukoht Mäetaguse vallas. 13.2. Vallaelanikul on aktiivne ja passiivne valimisõigus vastavalt põhiseadusele. 13.3. Valla territooriumil viibivatel teistel isikutel on vallaelanikuga võrdsed õigused ja kohustused, välja arvatud seaduse ja Mäetaguse valla õigusaktidega kehtestatud piirangud. II. VOLIKOGU 14. Volikogu moodustamine 14.1. Volikogu valitakse kohaliku omavalitsuse volikogu valimise seaduse alusel üldistel, ühetaolistel ja otsestel valimistel kolmeks aastaks, kusjuures hääletamine on salajane. 14.2. Valimisringkondade arvu, nende piirid ja muud seadustest tulenevad kohustused kohalike omavalitsuste valimiste läbiviimiseks valla haldusterritooriumil määrab kindlaks vallavolikogu hiljemalt 90 päeva enne valimiste päeva. 14.3. Volikogu liikmete arvu määrab volikogu eelmine koosseis. 14.4. Volikogus peab olema vähemalt 11 liiget. 14.5. Volikogu uue koosseisu ja tema liikmete volitused algavad ning volikogu eelmise koosseisu ja tema liikmete volitused lõpevad valimistulemuste väljakuulutamise päevast. 14.6. Valla pädevusse kuuluvate küsimuste otsustamisel on volikogu sõltumatu ning tegutseb ainult vallaelanike huvides ja nende nimel. 14.7. Volikogu võib vallaelanike tahte väljaselgitamiseks seaduses ettenähtud korras läbi viia rahvaküsitluse või -hääletuse. 14.8. Volikogu määrab seaduses sätestatud alusel kindlaks oma struktuuri ja töökorra. 15. Volikogu liige 15.1. Volikogu liige on isik, kes on osutunud valituks vastavalt kohaliku omavalitsuse volikogu valimise seadusele. 15.2. Volikogu liige ei ole seotud mandaadiga. Volikogu liige juhindub seadusest ning vallaelanike huvidest ja vajadustest. 15.3. Volikogu esimehe ja tema asendaja ametikoht on volikogu otsusel palgaline. 15.4. Volikogul on õigus maksta oma liikmetele hüvitisi volikogu ülesannete täitmisel (sh transpordikulud ning põhitöökohal saamata jäänud töötasu eest) volikogu poolt kehtestatud määrades ja korras. 15.5. Volikogu liikme tegevus on avalik. Ta annab valijatele teavet oma tegevusest ning volikogu tegevusest tervikuna. 15.6. Volikogu liikmel on õigus siseneda valla ettevõttesse ja asutusse ilma eriloata, arvestades antud objekti külastamise eeskirja, kui ta ei häiri sellega valla ettevõtte ja asutuse tööd. 15.7. Kui volikogu liikmel on valitsuse korraldus, maksuameti jms organi antud erivolitused või eriluba, siis tegutseb ta talle volituse või loa andnud organi, mitte volikogu nimel. 15.8. Volikogu liige ei võta hääletamisest osa juhul, kui küsimus puudutab teda ennast, tema vanemaid, lapsi, abikaasat, õdesid, vendi või teisi lähedasi. 15.9. Volikogu liikmel on õigus esitada kirjalik eriarvamus volikogu õigusaktide kohta. 15.10. Eriarvamus fikseeritakse volikogu istungi protokollis ning see avalikustatakse koos vastava määruse või otsusega. 15.11. Volikogu liikmed informeerivad volikogu esimeest volikogu või vallasekretäri kaudu pikemaajalisest (kuni üks nädal) vallast eemalviibimisest. 16. Volikogu liikme volituste ennetähtaegne lõppemine 16.1. Volikogu liikme volitused lõpevad enne tähtaega seoses: 16.1.1. volikogu tegutsemisvõimetusega; 16.1.2. tagasiastumisega; 16.1.3. väljalangemisega Eesti hääleõiguslike kodanike registrist; 16.1.4. tahtliku kuriteo eest süüdimõistva kohtuotsuse jõustumisega; 16.1.5. kohtuotsusega, millega tühistati valla valimiskomisjoni otsus tema registreerimise kohta volikogu liikmeks; 16.1.6. teovõimetuks tunnistamisega; 16.1.7. tema surmaga. 16.2. Volikogu liige on kohustatud viivitamatult informeerima vallasekretäri või volikogu sekretäri kaudu volikogu esimeest asjaoludest, mis tingivad tema volituste lõpetamise. 16.3. Volitused lõpevad vastava õigusakti jõustumise momendil. 16.4. Tagasiastumisel lõpevad volikogu liikme volitused asendusliikme määramisega valimiskomisjoni poolt. 16.5. Volikogu esimees paneb volikogu liikme volituste lõpetamise ja tema asendamise volikogu järgmise istungi päevakorda kohe, kui volituste lõpetamist tingivad asjaolud talle teatavaks saavad. 17. Volikogu liikme volituste peatamine 17.1. Volikogu liikme volitused peatuvad seoses: 17.1.1. nimetamisega Vabariigi Valitsuse liikmeks, riigikontrolöriks, õiguskantsleriks või maavanemaks või valimisega vallavanemaks või linnapeaks või kinnitamisega valla- või linnavalitsuse liikmeks või nimetamisega linnaosa vanemaks; 17.1.2. asumisega tegevteenistusse kaitseväes või sellega võrdsustatud teenistuses; 17.1.3. tema suhtes tõkendina vahi alla võtmise kohaldamisega. 17.2. Volikogu liige on kohustatud viivitamatult informeerima vallasekretäri või volikogu sekretäri kaudu volikogu esimeest asjaoludest, mis tingivad tema volituste peatamise. 17.3. Volitused peatuvad vastava õigusakti jõustumise momendil. 17.4. Volikogu esimees paneb volikogu liikme volituste peatumise ja tema asendamise volikogu järgmise istungi päevakorda kohe, kui volituste peatamist tingivad asjaolud talle teatavaks saavad. 18. Volikogu asendusliige 18.1. Asendusliige on ennetähtaegselt lõppenud või peatunud volitustega volikogu liikme asemele kohaliku omavalitsuse volikogu valimise seaduses sätestatud korras määratud isik. Asendusliikmel on kõik volikogu liikme õigused ja kohustused. 18.2. Valla valimiskomisjon registreerib volikogu asendusliikmed ja edastab nende nimekirja volikogu esimehele. 18.3. Asendusliige on esimene sama erakonna või valimisliidu valimata jäänud kandidaat, kes kandideeris samas valimisringkonnas, milles kandideeris asendatav volikogu liige. Kui esimene valimata jäänud kandidaat ei saa mingil põhjusel volikogu liikmeks asuda, on asendusliikmeks järgmine sama erakonna või valimisliidu samas valimisringkonnas valimata jäänud kandidaat. 18.4. Kui asendatav volikogu liige kandideeris üksikkandidaadina või kui selles valimisringkonnas samal erakonnal või valimisliidul rohkem asendusliikmeid ei ole, siis saab volikogu liikmeks asendusliige, kes on määratud erakondade ja valimisliitude vahel jaotatud lisamandaadi alusel, mille on registreerinud valla valimiskomisjon. 18.5. Kui kohaliku omavalitsuse uude koosseisu valitud vallavanem või vallavalitsuse liige jätkab kuni uue vallavanema valimiseni või vallavalitsuse moodustamiseni oma tegevust vallavolikogu uue koosseisu kokkukutsumise tõttu tagasiastuva vallavanemana või vallavalitsuse koosseisus, teeb valla valimiskomisjon otsuse asendusliikme asumise kohta vallavolikogu liikmeks, lähtudes käesolevas punktis sätestatust. Valla valimiskomisjoni otsus jõustub samal päeval valimistulemuse väljakuulutamisega. 18.6. Volikogu liikme volitused peatuvad või lõpevad ning asendusliikme volitused volikogu liikmena algavad vastava volikogu otsuse jõustumise hetkest. 18.7. Volikogu liikme volituste taastumisel lõpevad selle asendusliikme volitused, kes on viimasena määratud asendama valimisliidu kandidaatide hulgast. 18.8. Asendusliikmete ammendumisel on volikogu liikmete arv vastava arvu võrra väiksem. 19. Volikogu ainupädevus 19.1. Volikogu ainupädevusse kuulub järgmiste küsimuste otsustamine: 19.1.1. valla eelarve vastuvõtmine ja muutmine ja selle täitmise aruande kinnitamine; 19.1.2. kohalike maksude kehtestamine ja maksumäära muutmine; 19.1.3. valla eelarvesse laekuvate kohalike maksude puhul soodustuste andmise korra kehtestamine; 19.1.4. koormiste määramine; 19.1.5. toetuste andmise korra kehtestamine; 19.1.6. laenude ja teiste varaliste kohustuste võtmine; 19.1.7. munitsipaalomandi valdamise, kasutamise ja käsutamise korra kehtestamine; 19.1.8. valla arengukava kinnitamine, muutmine või tühistamine; 19.1.9. valla põhimääruse kinnitamine, muutmine või tühistamine; 19.1.10. taotluse esitamine või arvamuse andmine valla halduspiiride või haldusüksuste nime muutmiseks ning sellega seotud varaliste või muude vaidluste lahendamiseks; 19.1.11. osavalla moodustamine ja likvideerimine, tema pädevuse kindlaksmääramine ja põhikirja kinnitamine; 19.1.12. volikogu järgmise koosseisu liikmete arvu määramine; 19.1.13. valimisringkondade arvu, piiride ja ühtse numeratsiooni ning igas valimisringkonnas mandaatide arvu määramine ning valla valimiskomisjoni ja jaoskonnakomisjoni moodustamine, komisjoni esimehe ja asendusliikmete määramine; 19.1.14. volikogu esimehe, aseesimehe või aseesimeeste valimine ja ametist vabastamine; 19.1.15. volikogu komisjonide moodustamine või likvideerimine, nende esimeeste valimine oma liikmete hulgast ja komisjonide koosseisu kinnitamine; 19.1.16. umbusalduse avaldamine volikogu esimehele, vallavanemale või vallavalitsuse liikmetele või volikogu komisjoni esimehele; 19.1.17. vallavanema valimine ja ametist vabastamine; 19.1.18. vallavalitsuse ja tema liikmete ametisse kinnitamine ning valitsuse ja tema liikmete ametist vabastamine; 19.1.19. tema asendajale töötasu määramine; 19.1.20. vallavalitsuse liikmetele töötasu määramine; 19.1.21. valla ametiasutuste struktuuri ja teenistujate koosseisu ning palgamäärade kinnitamine; 19.1.22. volikogu liikmetele volikogu töö ja ülesannete täitmisel tehtud kulutuste ning põhitöökohal saamata jäänud töötasu eest ettenähtud hüvitise suuruse ja maksmise korra kehtestamine; 19.1.23. põhiseaduse paragrahvi 79 alusel Vabariigi Presidendi valimiskogusse volikogu esindaja või esindajate valimine; 19.1.24. valla esindamise korra kehtestamine; 19.1.25. valla fondide ja sihtkapitali asutamine; 19.1.26. kohtukaasistujate valimine; 19.1.27. kinnisasja sundvõõrandamise taotluse esitamine; 19.1.28. valla ehitusmääruse kinnitamine, muutmine või tühistamine; 19.1.29. üldplaneeringu algatamine, kehtestamine või tühistamine; 19.1.30. üldplaneeringu projekti vastuvõtmine ja avaliku väljapaneku väljakuulutamine; 19.1.31. detailplaneeringu tühistamine; 19.1.32. valla administratiivkeskuse asukoha määramine. 19.2. Volikogu ainupädevusse kuuluvad lisaks nimetatutele samuti muud seaduses sätestatud või volikogu määratud küsimused. 20. Volikogu pädevus 20.1. Vallavolikogul on õigus reguleerida vallas kinnisvara omavate või valdavate, samuti vallas õppivate või ajutiselt elavate isikute ja külaliste käitumist ning vallas tegutsevate juriidiliste isikute tegevust seaduses sätestatud ulatuses. 20.2. Volikogu töötab täiskoguna ja komisjonide kaudu. Vastavalt vajadustele moodustab volikogu ka ajutisi komisjone ja töögruppe. 20.3. Volikogu määrab seadustes sätestatud alustel kindlaks oma struktuuri ja töökorra. 20.4. Istungite päevakorra eelnõu ettevalmistamiseks kutsub volikogu esimees kokku eestseisuse, kuhu kuuluvad volikogu esimees ja aseesimees, komisjonide esimehed ja vallavanem. 20.5. Volikogu tehnilise teenindamise tagab valitsuse kantselei volikogu sekretäri kaudu. 21. Volikogu töökorraldus 21.1. Volikogu töötab täiskoguna ning komisjonide ja fraktsioonide kaudu. Vastavalt vajadusele moodustab volikogu ka ajutisi komisjone ja töögruppe. 21.2. Volikogu tehnilise teenindamise tagab volikogu sekretär ja valla kantselei, komisjonide tehnilise teenindamise volikogu sekretär. 21.3. Komisjonide töö korraldamise ja koosolekute protokollimise eest vastutab komisjoni esimees või teda asendav komisjoni liige. 22. Töövormid Volikogu töövorm on istung. Volikogu komisjonide töövorm on koosolek. 23. Vallavolikogu rakendamise kord 23.1. Volikogu esimehe valimine. 23.2. Volikogu aseesimehe valimine. 23.3. Senise vallavalitsuse tagasiastumise avalduse esitamine. 23.4. Uue vallavanema valimine. 23.5. Revisjonikomisjoni moodustamine, revisjonikomisjoni esimehe ja liikmete valimine. 24. Volikogu esimees 24.1. Volikogu esimees: 24.1.1. korraldab volikogu tööd, kutsub kokku ja juhatab volikogu istungeid ning korraldab nende ettevalmistamist; 24.1.2. esindab vallavolikogu; 24.1.3. kirjutab alla volikogu poolt vastuvõetud määrustele, otsustele ja istungite protokollidele; 24.1.4. täidab muid talle seaduse alusel pandud ülesandeid; 24.1.5. korraldab volikogu komisjonide tööjaotust; 24.1.6. valmistab koos vallavalitsusega arutamiseks ette volikogu määruste ja otsuste projektid; 24.1.7. esitab istungite päevakorraprojektid; 24.1.8. vaatab läbi volikogule saabunud avaldused, ettepanekud ja kaebused; 24.1.9. osaleb ametlikel vastuvõttudel, visiitidel jt ametlikel üritustel. 24.2. Volikogu esimehe äraolekul asendab teda volikogu aseesimees. 25. Volikogu esimehe valimine 25.1. Volikogu esimehe valimised viib läbi valla valimiskomisjon. 25.2. Volikogu liikmed esitavad volikogu esimehe kandidaadid. 25.3. Volikogu esimehe kandidaadid tutvustavad ennast ja oma seisukohti kuni 15-minutilises sõnavõtus. Esinemise järjekorra otsustab volikogu. 25.4. Volikogu esimehe kandidaadid vastavad volinike küsimustele. 25.5. Volikogu esimehe kandidaadid võivad esitada enesetaanduse kuni häältelugemiskomisjoni moodutamiseni. 25.6. Valla valimiskomisjon moodustab vähemalt kolmeliikmelise häältelugemiskomisjoni. Komisjon valib oma liikmete seast esimehe ja sekretäri. 25.7. Häältelugemiskomisjon kannab kanditaatide nimed valimissedelitele esitamise järjekorras. Enne hääletamist teeb volikogu vaheaja. 25.8. Salajasel hääletamisel tõmbavad volikogu liikmed valimissedelil ringi ümber järjekorranumbrile ühe kandidaadi nimele, kelle poolt nad hääletavad. 25.9. Kui kolm või enam kandidaati saavad võrdselt hääli, langevad välja kandidaadid, kes said vähem hääli või ei saanud üldse hääli ning hääletamisele pannakse kõik võrdselt hääli saanud kandidaadid. 25.10. Kui kõik esitatud kandidaadid saavad võrdselt hääli, alustatakse uuesti kandidaatide esitamist, läbiarutamist ning antakse kandidaatidele võimalus enesetaanduseks. 25.11. Valituks osutub volikogu koosseisu poolthäälteenamuse saanud kandidaat. 25.12. Kui ükski kandidaat ei saa volikogu koosseisu poolthäälteenamust, siis korraldatakse teine hääletusvoor kahe enam hääli saanud kandidaadi vahel. 25.13. Kui kandidaate oli ainult kaks (volikogu esimees ei osutunud valituks esimeses hääletusvoorus) või ka teises hääletusvoorus ei saanud kumbki kandidaat volikogu koosseisu poolthäälteenamust, siis alustatakse uuesti kandidaatide esitamist ja läbiarutamist volikogu järgmisel istungil. Juba esitatud kandidaate, kes ei saanud nõutavat häälteenamust, võib esitada uuesti. 25.14. Vallavolikogu esimehe kandidaadi kinnitab volikogu koosseis poolthäälteenamusega. 25.15. Vallavolikogu esimehe asetäitja kandidaadi esitab volikogule kinnitamiseks volikogu esimees. 26. Volikogu esimehe asendamine 26.1. Volikogu esimehe äraolekul asendab teda volikogu aseesimees. 26.2. Volikogu aseesimehe äraolekul asendab volikogu esimeest vanim kohalolev volikogu liige. 26.3. Volikogu aseesimees valitakse volikogu koosseisu hääletamisega salajasel hääletamisel volikogu esimehe valimisega samas korras. 27. Volikogu kokkukutsumine 27.1. Volikogu korralise istungi kutsub kokku selle esimees või tema asendaja volikogu kehtestatud korras. 27.2. Volikogu uue koosseisu esimese istungi kutsub kokku ametis olev vallavanem ja valimiskomisjon seitsme päeva jooksul arvates volikogu valimise tulemuste väljakuulutamisest. 27.3. Volikogu kokkukutsumisel tuleb kutses ära näidata arutusele tulevad küsimused ja kutse peab olema volikogu liikmetele teatavaks tehtud vähemalt neli päeva enne volikogu istungit ning seal peab olema selgitatud ka eelnõude tutvustamise korda. 27.4. Volikogu esimees või tema asendaja kutsub erakorralise volikogu istungi kokku vallavanema, ühe komisjoni või fraktsiooni, vallavalitsuse või vähemalt neljandiku volikogu koosseisu ettepanekul nende poolt tõstatatud küsimuste arutamiseks ettepanekus näidatud ajaks. 28. Küsimuste arutelu volikogus 28.1. Volikogu tööd korraldab ja istungeid juhatab volikogu esimees või tema asendaja. 28.2. Volikogu esimees korraldab vajadusel arutusele tulevate küsimuste ettevalmistamist volikogu poolt. 28.3. Volikogu võib valitsusele anda ettevalmistamiseks volikogus arutusele tulevaid küsimusi. 28.4. Esimest istungit juhatab kuni volikogu esimehe valimiseni valla valimiskomisjoni esimees või tema asetäitja. 28.5. Volikogu istungid on üldjuhul avalikud. Volikogu võib kuulutada istungi kinniseks, kui selle poolt hääletab vähemalt kaks korda enam volikogu liikmeid kui vastu või kui arutatavat küsimust puudutavate andmete avalikustamine on seadusega keelatud või piiratud. 28.6. Volikogu arutab istungi kutses märgitud ja volikogu poolt nõutavas korras ettevalmistatud küsimusi. 28.7. Volikogu istungist võivad sõnaõigusega osa võtta vallavalitsuse liikmed, samuti volikogu poolt istungile kutsutud isikud. Sõna andmise otsustab istungi juhataja. 29. Hääletamine volikogus 29.1. Volikogu ainupädevusse kuuluvaid küsimusi otsustatakse hääletamise teel. Muudes küsimustes hääletatakse juhul, kui vähemalt üks volikogu liige seda nõuab. 29.2. Hääletamine volikogus on avalik. 29.3. Isikuvalimised ja umbusalduse avaldamine otsustatakse salajasel hääletamisel. 29.4. Volikogu otsused fikseerib istungi juhataja. 29.5. Volikogu otsustused tehakse poolthäälteenamusega. Käesoleva põhimääruse punktis 23 ja teistes seadusega ettenähtud küsimustes otsuste vastuvõtmiseks on vajalik volikogu koosseisu häälteenamus. 29.6. Volikogule saab esitada vastuvõtmiseks otsuseprojekte ja avaldusi, millega eelnevalt on tutvunud vallavalitsus. 29.7. Volikogu istungi käigus võidakse päevakorda võtta otsuseprojekte ja avaldusi, mida ei ole eelnevalt tutvustatud vallavalitsusele, või muuta otsuseprojekti, kui selle poolt hääletab volikogu koosseisu enamus. 30. Umbusaldusmenetlus volikogus 30.1. Vähemalt neljandik koosseisust võib algatada umbusalduse avaldamise volikogu esimehele, vallavanemale, mõnele teisele valitsuse liikmele või komisjoni esimehele. 30.2. Umbusalduse avaldamine toimub koosseisu häälteenamusega ja see toob kaasa volikogu esimehe või volikogu komisjoni esimehe ametist vabastamise ning vallavanema või valitsuse liikme töölt vabastamise volikogu usalduse kaotamise tõttu. 31. Volitatud isiku volituste peatamine ja lõpetamine 31.1. Volikogult volitused saanud isiku (esindaja Omavalitsuste Liidus jt) volituste lõpetamine toimub seaduses, käesolevas põhimääruses ning volitamise otsuses kehtestatud alustel ja korras. 31.2. Kui vastavat korda ei ole kehtestatud, siis toimub volituste peatamine ja lõpetamine volituste andmisega analoogilises korras. 31.3. Tähtajaliselt antud volituste peatamise ja lõpetamise korda volikogu nende volituste kehtimise ajal ei muuda. 31.4. Volituste peatamine ja lõpetamine võetakse päevakorda ja hääletatakse salajase hääletamise teel. 32. Tagasiastumine Volikogu esimehel ja aseesimehel, komisjoni esimeestel ja liikmetel on õigus tagasi astuda, jäädes samal ajal volikogu liikmeks. Tagasiastumine jõustub järgmisel volikogu istungil. 33. Volikogu komisjonid 33.1. Volikogu võib moodustada nii alatisi kui ka ajutisi komisjone. 33.2. Komisjonide esimehed tuleb valida volikogu liikmete hulgast. Teised komisjoniliikmed kinnitab volikogu komisjoni esimehe esildusel. 33.3. Komisjoni liikmeid võib valida ka volikogu asendusliikmete ja vallaelanike ning ettevõtjate ja kinnisvaraomanike hulgast. 33.4. Komisjonid moodustatakse vallaelu valdkondade kaupa volikogu tegevuse kavandamiseks antud valdkonnas, volikogule ja valitsusele arvamuse esitamiseks ning projektide ettevalmistamiseks ja läbivaatamiseks. 33.5. Komisjoni moodustamise, selle koosseisu, pädevuse ja töökorralduse kinnitab volikogu oma otsusega. 33.6. Komisjoni likvideerimine ja reorganiseerimine toimub komisjoni või volikogu eestseisuse ettepanekul. 33.7. Komisjoni töövorm on koosolek. Komisjon on otsustusvõimeline, kui koosolekust võtab osa vähemalt pool komisjoni koosseisust, sh esimees. Komisjon võtab otsuseid vastu poolthäälteenamusega. 33.8. Komisjoni otsused protokollitakse ning neile kirjutavad alla koosoleku juhataja ja protokollija. 34. Komisjoni töökord 34.1. Komisjoni istungi toimumise ajast, kohast ja päevakorrast informeeritakse komisjoni liikmeid vähemalt kaks tööpäeva enne koosoleku algust ning esitatakse tutvustamiseks otsuseprojektid. 34.2. Etteteatatud päevakorras olevate otsuste vastuvõtmiseks ei ole kvoorum vajalik, otsused võetakse vastu poolthäälteenamusega. 34.3. Hääli loetakse, kui seda nõuab vähemalt üks komisjoni liige. Komisjoni liikme eriarvamus kantakse protokolli ning tehakse teatavaks volikogu istungi vastava küsimuse arutelu käigus. 34.4. Komisjoni koosoleku kohta koostatakse protokoll, kuhu märgitakse koosoleku aeg, kohalolijate nimed, arutamisel olnud küsimused ja vastuvõetud otsused. 35. Komisjoni esimees 35.1. Komisjoni esimees: 35.1.1. juhib komisjoni tööd; 35.1.2. koostab komisjoni töökavandi ja koosolekute päevakorraprojektid; 35.1.3. annab komisjoni liikmetele tööga seotud ülesandeid; 35.1.4. vastutab komisjoni asjaajamise eest, kirjutab alla protokollile ja otsusele. 35.2. Komisjoni esimeest asendab komisjoni poolt valitud aseesimees. 35.3. Komisjoni esimehe ülesannetest vabastamine toimub volikogu istungil poolthäälteenamusega. 35.4. Komisjoni likvideerimine ja komisjonide reorganiseerimine toimub volikogu istungil poolthäälteenamusega. 35.5. Komisjoni esimehele umbusalduse avaldamine toimub volikogu koosseisu häälteenamusega. 35.6. Komisjoni esimehe tagasiastumise, vabastamise, umbusalduse avaldamise, tema kui volikogu liikme volituste lõppemise või peatumise korral valib volikogu uue komisjoni esimehe, kes esitab kinnitamiseks komisjoni uue koosseisu. 36. Revisjonikomisjon 36.1. Volikogu moodustab oma volituste ajaks vallavalitsuse tegevuse kontrollimiseks vähemalt kolmeliikmelise revisjonikomisjoni. 36.2. Revisjonikomisjoni esimees ja liikmed valitakse volikogu liikmete hulgast. 36.3. Revisjonikomisjon kontrollib valla põhimääruses sätestatud korras: 36.3.1. vallavalitsuse tegevuse vastavust volikogu määrustele ja otsustele; 36.3.2. tulude tähtaegset sissenõudmist ja arvelevõtmist ning kulude vastavust valla eelarvele; 36.3.3. valla ametiasutuste ja valla ettevõtete raamatupidamise õigsust ja vallavara kasutamise sihipärasust; 36.3.4. valla sõlmitud lepingute täitmist; 36.3.5. volikogude ülesandel vallavalitsuse ja nende ametiasutuste tegevuse seaduslikkust ja otstarbekust. 36.4. Avastatud puudustest ja nende kõrvaldamise ettepanekutest teatab revisjonikomisjon kirjalikult vallavalitsusele, kes võtab kümne päeva jooksul pärast revisjoniakti saamist seisukoha ning esitab selle koos aktiga volikogule. 36.5. Revisjonikomisjon teeb ettepaneku vallavara üleandmise-vastuvõtmise korraldamiseks vallavanema vahetumisel jt olulisematel juhtudel ning esitab kinnitamiseks vara üleandmise-vastuvõtmise akti pärast seda, kui sellele on alla kirjutanud vara üleandja ja vastuvõtja. 36.6. Revisjonikomisjonil on õigus saada teavet ja kõiki oma tööks vajalikke dokumente. 36.7. Revisjonikomisjon peab enne valla eelarve täitmise aruande kinnitamist volikogule oma töö tulemustest aru andma ning esitama märkused ja ettepanekud puuduste kõrvaldamiseks. 37. Avalduste, ettepanekute ja kaebuste lahedamise kord 37.1. Volikogule esitatud ettepanekud, avaldused ja kaebused suunab volikogu esimees vastamiseks kas vallavalitsusele või volikogu vastavale komisjonile. 37.2. Volikogu komisjon tegeleb avalduste, ettepanekute ja kaebustega, mis kuuluvad volikogu ainupädevusse ning mille lahendamiseks on vaja vastu võtta määrus või otsus. 37.3. Enne arutamist valitsuse istungil või komisjoni koosolekul tutvub üks valla töötaja või komisjoni liige asjaoludega ning valmistab ette vastuse, määruse, korralduse või otsuse projekti. 37.4. Küsimuse arutamisele istungil või koosolekul kutsutakse ka avaldaja või tema esindaja. 37.5. Kui valitsuse või komisjoni lahend ei rahulda avaldajat, võetakse see avaldaja taotlusel volikogu päevakorda, kus kas kinnitatakse valitsuse või komisjoni poolt vastuvõetud lahend või saadetakse küsimus tagasi uueks läbivaatamiseks. 37.6. Volikogu istungi päevakorda ei võeta avaldust, ettepanekut või kaebust, millele on volikogu istungil juba varem vastatud ning mis ei ole muutunud. Erandi võib teha volikogu esimehe, vallavalitsuse või ühe komisjoni ettepanekul. 38. Volikogu õigusaktide algatamise õigus Volikogu õigusaktide algatamise õigus on ühel volikogu liikmel, volikogu komisjonil, volikogu fraktsioonil, vallavalitsusel, vallavanemal ja vallaelanikel käesolevas põhimääruses sätestatud juhtudel. 39. Volikogu liikme õigus saada teavet Volikogu liikmel on õigus saada volikogu ja valitsuse õigusakte, dokumente ja muud teavet, välja arvatud andmed, mille väljastamine on seadusega keelatud. 40. Tööandja kohustus volikogu liikme ees 40.1. Volikogu liige on kohustatud volikoguga seotud ülesannete täitmiseks vajalikest töövabadest päevadest tööandjale ette teatama kaks tööpäeva varem. 40.2. Tööandja on kohustatud võimaldama volikogu liikmel osa võtta volikogu istungitest ja tema komisjonide koosolekutest, et täita volikogu antud ülesandeid. 41. Volikogu tegutsemisvõimetus Volikogu on tegutsemisvõimetu, kui ta: 41.1. ei ole suutnud vastu võtta kolme kuu jooksul eelarveaasta algusest arvates valla eelarvet; 41.2. ei ole ühe kuu jooksul uue koosseisu esimese istungi päevast arvates suutnud valida volikogu esimeest või vallavanemat ega kahe kuu jooksul vallavanema valimise päevast arvates suutnud kinnitada valitsuse koosseisu. 42. Volikogu tegutsemisvõimetuse tagajärjed Kui volikogu osutub tegutsemisvõimetuks, loetakse kõigi tema liikmete volitused ennetähtaegselt lõppenuks ning nende asemele astuvad asendusliikmed kohaliku omavalitsuse korralduse seaduses sätestatud korras. III. VALITSUS 43. Valitsuse mõiste 43.1. Vallavalitsus on valla omavalitsuse kollegiaalne täitevorgan, kes viib praktilise tegevusega ellu õigusaktides omavalitsusüksusele pandud ülesandeid, välja arvatud juhul, kui vallavolikogu on võtnud need enda pädevusse. 43.2. Vallavalitsuse koosseisu kinnitab volikogu vallavanema ettepanekul. Sinna kuuluvad vallavanem, vallasekretär, nõunikud ja spetsialistid. 43.3. Valitsus on õigustatud otsustama kõiki küsimusi, mis on valla pädevuses ja ei ole volikogu poolt jäetud volikogu ainupädevusse või mõne muu organi või ametiisiku ainupädevusse. 43.4. Volikogul on õigus valitsuse määrusi ja korraldusi muuta ja tühistada (kui need on vastuolus seaduste ja volikogu otsustega, volikogu poolt valitsuse pädevusse antud küsimustes). Volikogu poolt valitsuse määruste ja otsuste muutmise või tühistamisega kaasnevad kahjud hüvitatakse valla eelarvest, kui valitsuse tegevus oli seaduslik. 44. Vallavanema valimine 44.1. Vallavanemaks võib vallavolikogu valida Eesti Vabariigi kodaniku, kes oma hariduse, töökogemuste ja tervisliku seisundi poolest on suuteline täitma vallavanema ülesandeid ja kellel on vallavolikogu usaldus. 44.2. Vallavanema ennetähtaegse vabastamise korra kehtestab volikogu enne vallavanema valimisi. 44.3. Vallavanema valib volikogu vastavalt kohaliku omavalitsuse korralduse seadusele, vallavolikogu reglemendile ja vallavanema statuudile kuni kolmeks aastaks. 44.4. Vallavanema valib volikogu ühe kuu jooksul pärast volikogu esimest istungit avaliku konkursi korras. 44.4.1. Vallavanema valimiseks kuulutab avaliku konkursi välja volikogu. 44.4.2. Vallavanemakandidaadid esitavad volikogule kirjaliku nõusoleku kandideerimiseks, oma programmi ja süümevande hiljemalt neli päeva enne volikogu istungit. 44.5. Vallavanem valitakse volikogu koosseisu häälteenamusega salajasel hääletamisel. 44.6. Vallavanemakandidaadid ei või ise osa võtta vallavanema valimisel toimuvast hääletamisest. 44.7. Igal vallavanemakandidaadil on õigus 15 minuti jooksul esitada oma valimisprogramm. 44.8. Igal volikogu liikmel on õigus esitada igale vallavanemakandidaadile kuni kolm küsimust. 44.9. Hääletamise protseduuri viib läbi hääletamiskomisjon samas korras nagu volikogu esimehe valimisel. 45. Vallavalitsuse moodustamine 45.1. Vallavanemal on valituks osutumise päevast õigus moodustada valitsus. 45.2. Valitsuse liikmete arvu määrab volikogu vallavanema ettepanekul, kuid mitte vähem kui kolm liiget. 45.3. Valitsusse kuuluvad vallavanem, vallasekretär (ametikoha järgi), abivallavanem ja kaks nõunikku. 45.4. Enne kinnitamist annavad vallavalitsuse liikmed süümevande või tuvastatakse eelnev süümevande andmine nende poolt. 45.5. Valitsus kinnitatakse ametisse vallavanema ettepanekul. 45.6. Vajadusel muuta või täiendada valitsuse koosseisu esitab vallavanem volikogule kinnitamiseks uued liikmed ja valitsuse uue koosseisu. 45.7. Valitsus kinnitatakse ametisse avalikul hääletusel poolthäälteenamusega. 45.8. Seaduses ja valla põhimääruses ettenähtud volitused saab vallavanem valitsuse ametisse kinnitamise päevast. 45.9. Valitsuse liige esitab palve enda vabastamiseks vallavanemale, kes edastab selle volikogule. 45.10. Kui avaldatakse umbusaldust või tagasi astub mitu vallavalitsuse liiget, siis väheneb vallavalitsuse koosseis kuni uute liikmete ametisse nimetamiseni. 45.11. Vallavalitsuse liikmed informeerivad volikogu oma ja abikaasa tegevusest tulundusettevõtetes. Valitsuse liikmed ei osale küsimuste hääletamises, kui see käsitleb tulundusettevõtteid, mille üheks omanikuks või töötajaks nad on. 46. Valitsuse volituste tähtaeg 46.1. Vallavalitsus saab oma volitused volikogult valitsuse kogu koosseisu ametisse kinnitamise päevast. 46.2. Valitsus esitab lahkumispalve volikogu uue koosseisu esimesel istungil. 46.3. Pärast lahkumispalve esitamist täidab vallavalitsus oma ülesandeid ja tema volitused kehtivad kuni uue valitsuse ametisse kinnitamiseni. 46.4. Käesoleva põhimääruse punkt 32 ei laiene vallasekretärile. 47. Vallavalitsuse pädevus 47.1. Vallavalitsus: 47.1.1. valmistab ette volikogus arutamisele tulevaid küsimusi, lähtudes seadustest, Vabariigi Valitsuse määrustest ja korraldustest ning teistest õigusaktidest; 47.1.2. organiseerib vallavara valdamist, kasutamist ja käsutamist, vaatab läbi valla eelarve projekti ja jälgib volikogu määruste ja otsuste täitmist; 47.1.3. moodustab oma ülesannete täitmiseks valla haldusaparaadi ja juhib selle tegevust, korraldab valla omanduses olevate ettevõtete, asutuste ja muude organisatsioonide tegevust ning määrab kindlaks valitsuse ja haldusaparaadi töösisekorra; 47.1.4. lahendab ja korraldab kohaliku elu küsimusi, mis volikogu määruste või otsustega või käesoleva põhimäärusega on pandud täitmiseks valitsusele; 47.1.5. lahendab ja korraldab kohaliku elu küsimusi, mis ei kuulu volikogu ainupädevusse; 47.1.6. esindab valda avalik-õigusliku juriidilise isikuna kohtus, annab volituse valla esindamiseks kohtus. 47.2. Valitsus võib taotleda volikogu poolt vastuvõetud ebaseadusliku määruse või otsuse uuesti läbivaatamist volikogus. 47.3. Valitsusel ja valitsuse liikmetel on õigus siduda volikogu määruse või otsuse vastuvõtmine usaldushääletusega ning sellisel juhul on nõutav koosseisu häälteenamus. 47.4. Valitsus realiseerib oma ülesandeid õigusaktide andmise ja ülesannete delegeerimisega otsuse alusel haldusaparaadi, munitsipaalasutuste ja -ettevõtete töötajatele või lepingu alusel teistele üksik- või juriidilistele isikutele, sh omavalitsusliitudele ja teiste omavalitsusüksuste ametiisikutele. Delegeeritud ülesannete täitmise eest volikogu ees vastutab vallavalitsus. 47.5. Oma ülesannete täitmiseks moodustab vallavalitsus valla haldusaparaadi ja juhib selle tegevust, korraldab valla omanduses olevate ettevõtete, asutuste ja muude organisatsioonide tegevust ning määrab kindlaks valitsuse ja haldusaparaadi töösisekorra. 48. Valitsuse töö korraldamine 48.1. Vallavalitsuse juht on vallavanem, kes esindab valitsust. 48.2. Vallavalitsuse täpsema töökorra ja komisjonide moodustamise otsustab vallavalitsus ning informeerib sellest volikogu. 48.3. Vallavalitsuse liikmete igapäevane tegevus toimub personaalse tööjaotuse ja isikliku vastutuse alusel, mis tehakse teatavaks vallavolikogule, valla teenistuses olevatele isikutele ja vallaelanikele. 48.4. Valitsuse juht ei või olla volikogu esimees. 49. Valitsuse istungi töökord 49.1. Valitsuse istungid on kinnised, kui valitsus ei otsusta teisiti. 49.2. Vallavanem või abivallavanem võib istungile kutsuda ka teisi isikuid. 49.3. Valitsuse istung on otsustusvõimeline, kui sellest võtab peale vallavanema või abivallavanema osa vähemalt pool valitsuse koosseisust. 49.4. Valitsuse otsustused tehakse poolthäälteenamusega. 49.5. Vallavalitsuse määrustele ja teistele dokumentidele kirjutavad alla vallavanem või abivallavanem ning vallasekretär. 50. Vallavanem 50.1. Vallavanem: 50.1.1. korraldab vallavalitsuse tööd ja vallavalitsuse istungite ettevalmistamist; 50.1.2. esindab omavalitsusüksust ja vallavalitsust vastavalt seadusega, valla põhimäärusega ning volikogu antud pädevusele; 50.1.3. annab vallavalitsuse ja tema ametiasutuste sisemise töö korraldamiseks käskkirju; 50.1.4. kirjutab alla vallavalitsuse määrustele ja korraldustele ning teistele valitsuse dokumentidele; 50.1.5. esitab volikogule kinnitamiseks vallavalitsuse koosseisu; 50.1.6. esitab volikogule ettepaneku valitsuse täiendava liikme ametisse kinnitamiseks või mõne valitsuse liikme ametist vabastamiseks; 50.1.7. esitab vallavalitsusele kinnitamiseks valla asutuse ja allasutuse juhi kandidaadid; 50.1.8. kehtestab valla haldusaparaadi töösisekorraeeskirja; 50.1.9. esindab valda pangas, majandus- ja töölepingute sõlmimisel ja kohtus ilma erivolitusteta; 50.1.10. nimetab ametisse ja vabastab ametist vallasekretäri; 50.1.11. täidab muid talle seaduse alusel ning volikogu ja valitsuse pandud ülesandeid. 50.2. Vallavanema kohustused on määratud vallavanema statuudiga. IV. VALLA ÕIGUSAKTID 51. Istungite ja koosolekute protokollid 51.1. Volikogu istungi protokollile kirjutab alla volikogu esimees või tema asetäitja. 51.2. Vallavalitsuse istungi protokollile kirjutavad alla vallavanem või abivallavanem. 51.3. Volikogu või valitsuse komisjoni koosoleku protokollile kirjutab alla koosoleku juhataja. 51.4. Protokollile allakirjutanud isikud vastutavad protokollis sisalduvate andmete õigsuse eest. 51.5. Protokolli kantakse istungi või koosoleku toimumise aeg ja koht, osavõtjate nimed lisana kvoorumilehel, arutusele tulevad küsimused ja nende kohta vastuvõetud otsustused ning otsustajate või küsimuse algatajate eriarvamused. 51.6. Volikogu istungite protokollid peavad olema kättesaadavad igaühele vallavalitsuses nädal pärast istungi toimumist. 51.7. Vallavalitsuse istungite ning volikogu ja valitsuse komisjonide koosolekute protokollid peavad olema igaühele kättesaadavad vallavalitsuses nädal pärast istungit ja koosolekut. 51.8. Üldkättesaadavaks ei tehta protokollis sisalduvaid andmeid, mille väljastamine on seadusega piiratud või mõeldud valla ametiasutuste siseseks kasutamiseks. 51.9. Protokollid ja teised dokumendid peavad vastama haldusdokumentidele kehtestatud põhinõuetele. 51.10. Protokollid peavad olema alla kirjutatud nädala jooksul. 52. Volikogu ja valitsuse õigusaktid 52.1. Volikogul ja valitsusel on õigus anda üldaktidena määrusi. 52.2.Volikogul on õigus üksikaktidena vastu võtta otsuseid, valitsusel anda korraldusi. 52.3. Volikogu ja valitsuse õigusaktid kehtivad valla haldusterritooriumil. 53. Volikogu õigusaktidele esitatavad nõuded ja nende jõustumine 53.1. Volikogu määrused avalikustatakse seitsme päeva jooksul pärast volikogu istungit, kuid mitte hiljem kui seitse päeva enne jõustumist, valla infotahvlitel, Pagari, Mäetaguse ja Kiikla raamatukogus ning ajalehes Mäetaguse Elu. 53.2. Üldist tähtsust omavad volikogu õigusaktid avaldatakse Riigi Teataja Lisas. 53.3. Üldist tähtsust omavad õigusaktid jõustuvad Riigi Teataja Lisas avaldamisele järgneval päeval, kui õigusaktides ei ole sätestatud teist tähtaega. 53.4. Kui määruses on sätestatud eraldi jõustumise tähtaeg, jõustub ta sellel tähtajal. 53.5. Volikogu määrused ja otsused jõustuvad neis sätestatud tähtajal ning need tuleb saata täitjatele ja asjaosalistele. 53.6. Volikogu määrustele ja teistele dokumentidele kirjutab alla volikogu esimees või tema asendaja. 53.7. Volikogu määrused ja otsused avalikustatakse vallavalitsuse ruumides asuval stendil seitsme päeva jooksul pärast vastuvõtmist ning juurde märgitakse avalikustamise aeg. 53.8. Määrused ja otsused on stendil väljas vähemalt kuni järgmise volikogu istungini. Määrused ja otsused on vallavalitsuses kõigile kättesaadavad enne nende jõustumist ning kogu nende kehtivuse ajal. 53.9. Volikogu istungite protokollid on kõigile kättesaadavad vallasekretäri juures volikogu poolt kehtestatud korras. 53.10. Volikogu määrused ja otsused ning istungite protokollid vormistatakse ja avalikustatakse eesti keeles. 53.11. Ei avalikustata andmeid, mille väljastamine on seadusega piiratud või mõeldud üksnes vallavalitsuse siseseks kasutamiseks. Sellised andmed tehakse volikogu liikmetele ja teistele vastavas õigusaktis fikseeritud isikutele teatavaks allkirja vastu kohustusega neid andmeid mitte avaldada. Selle kohustuse rikkumise eest võetakse vastutusele seadusega ettenähtud korras, saladust mitte hoidnud volikogu liikme nimi tehakse teatavaks vallaelanikele, töötajad võetakse vastutusele distsiplinaarkorras. Selliseid andmeid hoitakse seifis, mille võti on kas vallavanema või vallasekretäri käes. 54. Vallavalitsuse määrustele ja korraldustele esitatavad nõuded ning nende jõustumine 54.1. Vallavalitsuse määrused ja korraldused vormistatakse ja avalikustatakse eesti keeles. 54.2. Valitsuse korraldused jõustuvad neis ettenähtud tähtajal ning need tuleb saata täitjatele ja teistele asjaosalistele. 54.3. Määrustele ja teistele valitsuse dokumentidele kirjutab alla vallavanem ja vallasekretär. 54.4. Kui määrust ei avaldata Riigi Teataja Lisas, jõustuvad määrused kümnendal päeval pärast avalikustamist või neis ettenähtud tähtajal. Riigi Teataja Lisale avaldamiseks saadetud määrused jõustuvad järgmisel päeval pärast Riigi Teataja Lisas avaldamist. 55. Elanikeregistris olevate andmete kasutamine 55.1. Elanikeregistris olevad andmed on üksikisikutele kättesaadavad ainult vallavanema või vallasekretäri loal, kirjaliku avalduse alusel. 55.2. Riigiasutustele on elanikeregistris olevad andmed kättesaadavad kirjaliku avalduse alusel. 55.3. Ettevõtetele, seltsidele, erakondadele, kodanike ühendustele ja muudele juriidilistele isikutele on elanikeregistri andmed kättesaadavad vastavalt vallavanema loaga. 56. Õigusaktide täitmise kontroll 56.1. Seaduste ning volikogu määruste ja otsuste ning valitsuse määruste ja korralduste täitmise arvestust peab vallasekretär. 56.2. Igal volikogu liikmel on õigus esitada arupärimine volikogu määruste ja otsuste täitmise kohta volikogu poolt valitud, nimetatud või kinnitatud ametiisikutele. 56.3. Vastus arupärimisele tuleb esitada kirjalikult volikogule ja volikogu liikmetele hiljemalt ühe kuu jooksul. 56.4. Volikogu eestseisuse otsusele tuleb esitada vastus suuliselt volikogu istungil või komisjoni koosolekul. 56.5. Õiguskantsleri järelepärimisele koostab vastuseprojekti vallasekretär koos vastava valdkonna spetsialistiga ning esitab selle kinnitamiseks vastavalt valitsuse või volikogu istungile. Vastusele kirjutavad alla vastavalt vallavanem ja vallasekretär või volikogu sekretär. Vastuse ärasaatmise eest vastutab vallakantselei. V. VALLAELANIKE OSALEMINE KOHALIKU OMAVALITSUSE TEOSTAMISES 57. Õigusaktide algatamise õigus 57.1. Vähemalt ühel protsendil hääleõiguslikest vallaelanikest, kuid mitte vähem kui viiel hääleõiguslikul vallaelanikul on õigus teha kohaliku elu küsimustes vallavolikogus või -valitsuses õigusaktide vastuvõtmiseks, muutmiseks või tühistamiseks algatusi, mis võetakse arutusele hiljemalt kolme kuu jooksul. 57.2. Käesoleva paragrahvi lõikes 1 ettenähtud algatus esitatakse vallavalitsusele vastava eelnõuna, millele lisatakse allkirjadega varustatud algatuse esitajate nimekiri. Nimekirjal on kas kõigi esitajate allkirjad või kinnitab seda allkirjadega varustatud esitajate koosoleku protokoll. 57.3. Eelnõu vastuvõtmist kinnitab vallasekretär või volikogu sekretär allkirjaga. 57.4. Algatuse esitajate esindajal on õigus osaleda algatuse arutelus volikogus või -valitsuses. 57.5. Kui algatatud küsimus kuulub volikogu pädevusse, esitab valitsus selle ühe kuu jooksul volikogule lahendamiseks koos omapoolse seisukohaga. 58. Muudatuste taotlemine volikogu ja valitsuse õigusaktides 58.1. Igaühel on õigus taotleda volikogult või valitsuselt nende poolt vastuvõetud õigusaktides muudatuste tegemist või nende tühistamist, kui nendega on seadusevastaselt kitsendatud tema õigusi. 58.2. Taotluse esitamise tähtaeg on kümme päeva õigusakti ärakirja kättesaamise päevast, kui Eesti Vabariigi seadusandluses pole ette nähtud pikemat tähtaega. Volikogu ja valitsuse määruses muudatuste tegemiseks või selle tühistamiseks võib esitada taotluse ühe kuu jooksul õiguste seadusevastasest kitsendamisest teadasaamisest arvates. 58.3. Õigusakti ärakirjale lisatakse taotluse esitamise koht ja tähtaeg. 58.4. Volikogu peab taotluse läbi vaatama kahe kuu jooksul, valitsus ühe kuu jooksul. 58.5. Kui volikogu või valitsus jätab antud õigusakti muutmata või tühistamata, on taotlejal õigus pöörduda küsimuse lahendamiseks kohtusse. VI. VALLA AVALIK TEENISTUS 59. Valla teenistus 59.1. Valla avalik teenistus on töötamine valla ametiasutustes. 59.2. Valla avalik teenistuja on isik, kes teeb palgalist tööd valla ametiasutuses. 59.3. Valla avalikud teenistujad on ametnikud, abiteenistujad ja koosseisuvälised teenistujad. 59.4. Vallaametnik on ametiasutuse koosseisus ettenähtud ametikohale nimetatud või valitud isik. Ametnikuna võib teenistusse võtta 18-aastaseks saanud vähemalt keskharidusega teovõimelise Eesti kodaniku, kes valdab eesti keelt seadusega või seaduse alusel kehtestatud ulatuses. 59.5. Valla avalik teenistus toimub seaduses ja valla õigusaktidega sätestatud korras. 60. Valla haldusaparaat 60.1. Valla haldusaparaadi moodustab valitsus volikogu poolt eelarves ettenähtud vahendite piires. 60.2. Valla haldusaparaati kuulub vallakantselei, raamatupidamine, nõunikud, spetsialistid jt. 60.3. Haldusaparaadi töötajad võtab tööle vallavanem vastavalt avaliku teenistuse seadusele ja töölepinguseadusele. 61. Vallasekretär 61.1. Vallasekretär juhib vallakantselei tegevust. 61.2. Vallasekretäril peab olema juristi kvalifikatsioon või tunnistus vastavuse kohta Vabariigi Valitsuse kehtestatud kutsenõuetele. Vallasekretäride vastavust kehtestatud kutsenõuetele kontrollib ja sellekohaseid tunnistusi annab välja Vabariigi Valitsuse moodustatud komisjon. 61.3. Vallasekretäri nimetab ametisse ja vabastab ametist vallavanem. 61.4. Vallasekretär: 61.4.1. esitab vallavanemale ettepanekuid kantselei struktuuri, funktsioonide ja koosseisu kohta; 61.4.2. korraldab volikogu ning vallavalitsuse määruste avaldamist ja töö avalikustamist; 61.4.3. esindab vallavalitsust kohtus erivolituseta; 61.4.4. hoiab valla vapipitsatit; 61.4.5. informeerib vallavalitsust ja volikogu uutest õigusaktidest, esitab ettepanekuid vallas vajalike õigusaktide väljatöötamise ja kehtestamise kohta ning volikogu ja valitsuse töö efektiivsemaks korraldamiseks vajalike muudatuste tegemise kohta; 61.4.6. viseerib eelnõud ja lepinguprojektid ja esitab eriarvamuse nende seaduslikkuse kohta. Taotleb ebaseaduslike õigusaktide tühistamist; 61.4.7. kinnitab valijate nimekirja; 61.4.8. täidab teisi talle seaduse alusel ning volikogu, valitsuse ja vallavanema pandud ülesandeid. 62. Vallakantselei 62.1. Vallakantselei on valla haldusaparaadi struktuuriüksus, mille põhiülesanne on vallavolikogu ja -valitsuse töö tehniline tagamine. 62.2. Vallakantselei juht on vallasekretär. 62.3. Tagada õigusaktide ja protokollide õigeaegne avalikustamine, õigustloovate aktide koopiate saatmine õiguskantsleri kantseleisse. 62.4. Tagada protokollidest väljavõtete ja õigusaktide koopiate edastamine vastavalt korrale. 62.5. Posti vastuvõtmine, registreerimine, süstematiseerimine ja edastamine adresaatidele ning vallavolikogu ja -valitsuse töös vajalike dokumentide, kirjade andmete ning ajakirjade ja ajalehtede säilitamise tagamine. 62.6. Vallavolikogu ja -valitsuse kirjavahetuse pidamine. 62.7. Tõendite ja õiendite väljastamine. 62.8. Valla regristrite pidamine. 62.9. Passitöö teostamine, reservväelaste ja kutsealuste arvestuse pidamine. 62.10. Perekonnaseisualane töö. 62.11. Vallakantselei pädevuses olevate statistiliste aruannete koostamine ja nõutavaks tähtajaks esitamine. 62.12. Notariaaltoimingute teostamine seaduses ettenähtud korras ja pädevuse piires. 62.13. Kaadritöö. 62.14. Volikogu esimehe, vallavanema ja vallasekretäri või nende asendajate seaduslike korralduste täitmine. 63. Aleviku- või külavanem 63.1. Küla koosolekul võidakse valida külavanem. 63.2. Vallavalitsuse ülesannete täitmine külavanema poolt sätestatakse lepinguga. 63.3. Külavanema volituste kestus ei ole piiratud volikogu volituste kestusega. 63.4. Kui külas ei valita külavanemat, võib vanema nimetada vallavalitsus. 63.5. Külavanem kutsutakse nõuandva hääleõigusega osa võtma volikogu ja valitsuse istungitest ja volikogu komisjonide koosolekutest. VII. VALLA ARENGU KAVANDAMINE 64. Valla arengukava mõiste 64.1. Valla arengukava on dokument, mis sätestab valla kui kohaliku omavalitsusüksuse sotsiaal-majandusliku olukorra ning annab ülevaate keskkonnaseisundist ja seda mõjutavatest teguritest ning määrab arengu põhisuunad, territoriaalse üldplaneeringu ja infrastruktuuri arendamise alused. 64.2. Valla arengukava koostatakse vähemalt kahe eelseisva aasta kohta. 64.3. Volikogu teeb arengukava projekti kättesaadavaks kõigile vallaelanikele ning kinnitab selle pärast vastava ettepaneku läbivaatamist volikogu määratud ajaks. Arengukava ja selle projekt avalikustatakse valla infostendidel. 64.4. Arengukava muutmise või tühistamise vajadust tingivate asjaolude ilmnemisel on vallavalitsusel õigus ja kohustus algatada vallavolikogus arengukava muutmise või tühistamise menetlus. 65. Valla planeerimine 65.1. Valla planeerimine on üld- ja detailplaneeringute kompleks, mis tagab valla kui kohaliku omavalitsusüksuse funktsioonide täitmiseks võimalikult paljude ühiskonnaliikmete huvisid arvestavad tingimused keskkonna kujundamiseks, selle kestvaks ja säästvaks maakasutuseks ning sotsiaal-majandusliku ja territoriaalse planeerimise sidumiseks. 65.2. Kohalike olude arvestamiseks, üldiste ehitus- ja maakasutustingimuste seadmiseks, vallasiseste ülesannete jaotuse ning seadusega sätestatud nõuete täpsustamiseks planeerimise ja ehitamise korraldamisel kehtestab vallavolikogu Mäetaguse valla ehitusmääruse. 65.3. Mäetaguse valla ehitusmäärus reguleerib riigiasutuste, vallavolikogu, vallavalitsuse ja valla ametiasutuste ja teiste isikute vahelisi suhteid planeeringute koostamisel, ehituslikul projekteerimisel, ehitamisel ja ehitiste kasutamisel. 66. Valla üldplaneering 66.1. Valla üldplaneering on seadusele ja vallavolikogu õigusaktidega sätestatud tingimustele vastav planeering, mis koostatakse kogu valla territooriumi kohta. 66.2. Valla üldplaneeringu kehtestab, muudab ja tühistab vallavolikogu. 67. Detailplaneering 67.1. Detailplaneering on seadusele ja valla õigusaktidega sätestatud tingimustele vastav planeering, mis koostatakse valla tiheasustatud territooriumi kohta ja mis on lähiaastate ehitustegevuse aluseks. 67.2. Detailplaneeringud kehtestab, muudab ja tühistab vallavolikogu. 68. Valla ehitustegevus 68.1. Valla kui kohaliku omavalitsusüksuse pädevusse kuulub ehitusalase tegevuse koordineerimise ja ehitusjärelevalve oma haldusterritooriumil. 68.2. Valla kui kohaliku omavalitsusüksuse ehitustegevust reguleeritakse seaduses ja valla õigusaktidega sätestatud korras. 69. Kultuurimälestiste kaitse Valla kui kohaliku omavalitsusüksuse ülesanne on tagada valla omandis või valduses olevate kultuurimälestiste säilitamine. 70. Keskkonnakaitse 70.1. Valla ülesanne on järgida looduskeskkonna ja loodusvarade säästliku kasutamise põhimõtteid ning tagada loodusliku mitmekesisuse säilimine. 70.2. Lähtudes vajadusest kaitsta loodust on riigi ja valla õigusaktides sätestatud korras õigus kitsendada omandi käsutamise ja ettevõtlusega tegelemise vabadust, kehtestades piiranguid ja servituute, esitada tingimusi ning panna füüsilistele ja juriidilistele isikutele peale koormisi. VIII. MAJANDUS JA EELARVE 71. Vallavara 71.1. Vallavara on Mäetaguse valla omandis olevad kinnis- ja vallasasjad ning valla varalised õigused ja kohustused. 71.2. Mäetaguse vallavara eeskirja kinnitab volikogu. 71.3. Vallavara kohta peetakse vallavalitsuses ühtset ja ajalist registrit. 71.4. Vallavalitsus võib talle riigi poolt tasuta omandisse antud kinnisasja võõrandada juhul, kui kinnisasi ei ole enam vajalik või on muutunud kõlbmatuks vallavalitsuse ülesannete täitmiseks. Riigi poolt tasuta antud kinnisasja võib võõrandada ainult vallavolikogu kehtestatud korras. 71.5. Vallavalitsusel on ostueesõigus tema haldusterritooriumil asuva ehitise võõrandamisel eraõiguslike isikute poolt, kui seda ehitist on osaliselt või tervikuna enne võõrandamist vähemalt ühe aasta jooksul kasutatud haldus-, tervishoiu-, kultuuri- või kasvatusasutusena. Muus osas kohaldatakse ostueesõiguse asjaõigusseaduse sätteid. 72. Majandustegevus ja osalemine juriidilistes isikutes 72.1. Vald võib teenuste osutamiseks asutada kohaliku omavalitsuse asutusi, mis ei ole juriidilised isikud, ja olla äriühingutes, samuti asutada sihtasutusi ja olla mittetulundusühingute liikmeks. 72.2. Kohaliku omavalitsuse asutuse asutamise ning selle tegevuse lõpetamise otsustab ning põhimääruse ja selle muutmise kinnitab volikogu. Asutuse juhi kinnitab ametisse vallavalitsus vallavanema ettepanekul. 72.3. Sihtasutuse, mille ainuasutajaks on vald, samuti osaühingu või aktsiaseltsi, mille ainsaks osanikuks või aktsionäriks on vald, asutamise ja lõpetamise otsustab ning põhikirja ja selle muudatused kinnitab volikogu. Sihtasutuse, osaühingu või aktsiaseltsi nõukogu liikmed nimetab, samuti muid asutaja, osaniku või aktsionäri õigusi teostab vallavalitsus. Kui osaühingul ei ole nõukogu, nimetab vallavalitsus osaühingu juhatuse liikmed. 72.4. Vallal on õigus oma ülesannete täitmiseks sõlmida lepinguid. 73. Maksud ja koormised 73.1. Volikogul on õigus seaduse alusel kehtestada makse ja panna peale koormisi. 73.2. Kohalikud maksud ja maksumäärade muudatused kehtestatakse enne valla eelarve kinnitamist või muutmist ja neid rakendatakse eelarveaasta algusest või eelarve muutmisega. 73.3. Koormis on kohustus, mis seaduse alusel kehtestatakse volikogu määrusega füüsilistele või juriidilistele isikutele kohustuslike tööde tegemiseks valla territooriumil kehtestatud heakorraeeskirja täitmiseks. 73.4. Koormise võib kehtestada füüsilistele või juriidilistele isikutele nende kasutuses oleva territooriumi ning sellega vahetult piirneva üldkasutatava territooriumi heakorra tagamiseks. 73.5. Koormise määramisel kehtestatakse koormise olemus, ulatus, täitmise tingimused ja kord. 73.6. Isik, kellel koormise täitmine lasub, võib enda arvel lasta selle täita teisel isikul. Isiku põhjendatud taotlusel on volikogul õigus lubada isikule koormise täitmise eest maksta raha, mida peab kasutama selle koormise täitmiseks. Koormise täitmiseks vajalike tööde maksumus määratakse koormise kehtestamisel. 73.7. Koormise täitmist kontrollib vallavalitsus. 73.8. Koormist ei või asendada maksuga kohalikku eelarvesse. 73.9. Koormisena ei või kehtestada trahve, teenustasusid, lõive ega muu nimetusega rahalisi makseid. 73.10. Koormis ei või olla lepingu objektiks. 74. Valla eelarve 74.1. Vallal on vallavolikogu poolt kinnitatud iseseisev eelarve, mis koosneb ühe eelarveaasta tasakaalustatud tuludest ja kuludest. 74.2. Valla eelarveaasta algab 1. jaanuaril ja lõpeb 31. detsembril. 75. Valla eelarve tulud ja kulud 75.1. Valla eelarve tulud on: 75.1.1. laekumised maksudest; 75.1.2. laekumised majandustegevusest, asutustelt ja varadest; 75.1.3. rahalised toetused ja sihtotstarbelised laekumised; 75.1.4. laenud ja intressid; 75.1.5. muud laekumised. 75.2. Valla eelarve kulud on: 75.2.1. seadustega pandud kohustuste täitmiseks; 75.2.2. lepingutest tulenevate kohustuste täitmiseks; 75.2.3. muude vajaduste finantseerimiseks; 75.2.4. reservfondi moodustamiseks vähemalt 1% ulatuses eelarve kuludest. 75.3. Valla eelarveprojekti koostamiseks esitavad vallavalitsuse struktuuriüksused, vallavolikogu komisjonid ja valla asutused hiljemalt eelarveaastale eelneva aasta 1. oktoobriks vallavalitsusele oma ettepanekud. 75.4. Valla eelarveprojekti koostab vallavalitsus koostöös volikogu eelarvekomisjoniga. Projekti alusel teatatakse igale eelarveliste vahendite kasutajale tema eelseisva eelarveaasta kulude piirsumma. Vahendite kasutajad esitavad oma täpsustused ja vastulaused muutmisettepanekutega projekti koostajale. 75.5. Vallavalitsus koostöös eelarvekomisjoniga esitab eelarveprojekti hiljemalt üks kuu enne uue eelarveaasta algust vallavolikogule. 75.6. Valla eelarvesse lülitatakse kõik valla tulud ja kulud. Valla eelarve peab olema tasakaalus. Iga ettepanek eelarve või eelarveprojekti muutmiseks või tagasilükkamiseks tuleb esitada koos tulude ja kulude põhjendatud muudatuste reaalsete katteallikate äranäitamisega. Valla eelarve tasakaalustamiseks võib vallavalitsus teha volikogule ettepaneku laenu võtmiseks või vallavara müügiks enampakkumise teel. 75.7. Valla eelarveprojekt, vastuvõetud eelarve, eelarve muudatused ning eelarve täitmise aruanne avalikustatakse. 75.8. Vallal on keelatud laenu andmine või tagamine. 75.9. Kui eelarve ei ole eelarveaasta alguseks vastu võetud, võib vallavalitsus teha iga kuu kulutusi ühe kaheteistkümnendikuni lõppenud eelarveaastaks ettenähtud kulutustest. 75.10. Eelarves määratud kulutusi võib kasutada üksnes ettenähtud otstarbeks, kusjuures nende suurust võib muuta vaid eelarve muutmisega. 75.11. Vallavolikogu poolt vastuvõetud eelarve muutmise võivad algatada vallavalitsus või vähemalt 1/4 volikogu liikmetest. 75.12. Eelarve muutmise ettepanekule, mis tingib nendes ettenähtud tulude vähendamise, kulude suurendamise või kulude ümberjagamise, tuleb algatajal lisada rahalised arvestused, mis näitavad ära kulude katmise vajalikud tuluallikad. 75.13. Eelarve muutmise otsustab vallavolikogu. 75.14. Vallavalitsusel ning tema asutustel on õigus võtta rahalisi kulutusi nõudvaid kohustusi ainult neile eelarves selleks ette nähtud kulude piires. 75.15. Eelarve reservfondi käsutab vallavolikogu vallavalitsuse ettepanekul. 75.16. Kulude tegemiseks, milleks eelarves ei ole vahendeid määratud või mille tegemiseks määratud vahenditest ei jätku, võib vallavalitsus enne eelarveaasta lõppu esitada volikogule lisaeelarve projekti. 75.17. Lisaeelarve koostamine ja vastuvõtmine toimub eelarve koostamise ja vastuvõtmise korra kohaselt. 75.18. Lisaeelarve projekti lisatakse: 75.18.1. põhjendused täiendavate kulude vajaduse ja nende tegemise paratamatuse kohta käesoleval eelarveaastal; 75.18.2. andmed assigneeringute kasutamise kohta, mille täiendamist taotletakse, samuti andmed lisatulude ja säästude kohta, millega lisakulud kaetakse. 76. Eelarve täitmine 76.1. Eelarve täitmist korraldab vallavalitsus seaduses ja vallavolikogu poolt sätestatud korras. 76.2. Eelarve täitmise aruande koostab vallavalitsus ning esitab selle hiljemalt järgneva eelarveaasta 1. aprilliks vallavolikogule. 76.3. Eelarve täitmise aruandesse kuuluvad eelarveaasta alguseks: 76.3.1. bilanss aruandeaastale järgneva eelarveaasta alguseks; 76.3.2. tulude ja kulude aruanne; 76.3.3. muud vallavolikogu poolt ettenähtud andmed. 76.4. Revisjonikomisjon peab enne eelarve täitmise aruande kinnitamist vallavolikogule oma töö tulemustest aru andma ning esitama märkused ja ettepanekud puuduste kõrvaldamiseks. 76.5. Eelarve täitmise aruande vaatab läbi ja kinnitab vallavolikogu. IX. OMAVALITSUSTE KOOSTÖÖ 77. Koostöövormid 77.1. Vald võib ühiste huvide väljendamiseks, esindamiseks ning ühiste ülesannete täitmiseks teiste valdade ja linnadega: 77.1.1. tegutseda ühiselt; 77.1.2. anda sellekohased volitused mõnele vallale või linnale; 77.1.3. täita ise sellekohaseid volitusi; 77.1.4. moodustada valdade ja linnade liite. 77.2. Lõikes 1 tähendatud koostöö korral võib vald näha lepinguga ette ühisasutuste moodustamise. 77.3. Vald võib sõlmida sõpruslepinguid teiste omavalitusüksustega oma maakonnas, Eestis ja väljaspool Eestit ning arendada muud koostööd erinevates valdkondadedes. X. LÕPPSÄTTED 78. Põhimääruse vastuvõtmine ja muutmine 78.1. Põhimäärus võetakse vastu ja muudetakse vallavolikogu istungil häälteenamusega. 78.2. Põhimäärus ja selle muudatused jõustuvad pärast avaldamist. 78.3. Käesoleva põhimääruse jõustumisega kaotab kehtivuse senine valla põhimäärus.