Rahandusminister — Fondijuhtide ja väärtpaberispetsialistide kvalifikatsiooninõuete ja neile kvalifikatsioonitunnistuste väljaandmise ja kehtetuks tunnistamise korra kinnitamine — RTL, 305, 1233

Fondijuhtide ja väärtpaberispetsialistide kvalifikatsiooninõuete ning neile kvalifikatsioonitunnistuste väljaandmise ja kehtetuks tunnistamise korra kinnitamine Investeerimisfondide seaduse (RT I 1997, 34, 535; 1998, 61, 979) paragrahvi 16 lõigete 2 ja 8 ning väärtpaberituru seaduse (RT I 1993, 35, 543; 1995, 22, 328; 1996, 26, 528; 1997, 34, 535; 1998, 61, 979) paragrahvi 18 lõike 3 alusel määran: 1. Kinnitada «Fondijuhtide ja väärtpaberispetsialistide kvalifikatsiooninõuded ning neile kvalifikatsioonitunnistuste väljaandmise ja kehtetuks tunnistamise kord» (juurde lisatud). 2. Tunnistada kehtetuks rahandusministri 7. oktoobri 1997. a määrus nr 65 «Fondijuhtide kvalifikatsiooninõuded ja fondijuhtidele kvalifikatsioonitunnistuste väljaandmise kord» (RTL 1997, 153/154, 860). 3. Tunnistada kehtetuks rahandusministri 26. veebruari 1998. a määruse nr 18 «Rahandusministri 7. oktoobri 1997. a määruse nr 65 muutmine ja rahandusministri 24. mai 1994. a määruse nr 98 kehtetuks tunnistamine» (RTL 1998, 67, 302) punktid 1 ja 2. Majandusminister rahandusministri ülesannetes Jaak LEIMANN Asekantsler kantsleri ülesannetes Peep LASS Kinnitatud rahandusministri 8. oktoobri 1998. a määrusega nr 82 Fondijuhtide ja väärtpaberispetsialistide kvalifikatsiooninõuded ning neile kvalifikatsioonitunnistuste väljaandmise ja kehtetuks tunnistamise kord I. ÜLDSÄTTED 1. Käesolevad fondijuhtide ja väärtpaberispetsialistide kvalifikatsiooninõuded ning neile kvalifikatsioonitunnistuste väljaandmise ja kehtetuks tunnistamise kord (edaspidi kord) määrab kindlaks kvalifikatsiooninõuded väärtpaberispetsialistile ja fondijuhile ning kehtestab fondijuhtide ja väärtpaberispetsialistide kvalifikatsioonitunnistuste väljaandmise ja kehtetuks tunnistamise korra. 2. Väärtpaberispetsialistina või fondijuhina (edaspidi ühise nimetusena spetsialist) võib töötada iga teovõimeline isik, kes vastab seaduses, käesolevas korras ja muudes õigusaktides kehtestatud nõuetele ja kellel on vastav kehtiv kvalifikatsioonitunnistus (edaspidi tunnistus). 3. Tunnistuse saamiseks tuleb sooritada kvalifikatsioonieksam (edaspidi eksam). 4. Tunnistuste väljaandmist ja kehtetuks tunnistamist ning eksamite läbiviimist korraldab Väärtpaberiinspektsioon. 5. Kõik isikud, kes on seotud tunnistuste väljaandmise, kehtetuks tunnistamise või eksamite korraldamisega, peavad hoidma saladuses eksami küsimustikku, andmeid tunnistuse taotlejate kohta ja muud eespool nimetatud toimingute teostamisel neile teatavaks saanud konfidentsiaalset informatsiooni. II. NÕUDED SPETSIALISTILE 6. Spetsialist peab olema omandanud kõrghariduse Eesti Vabariigi Haridusministeeriumi poolt väljastatud koolitusluba (litsentsi) omavas või sellele tasemele vastavas välismaa kõrgkoolis. 7. Spetsialistil peavad olema oma tegevuseks vajalikud teadmised ja kogemused ning laitmatu ärialane reputatsioon. 8. Spetsialist peab tundma: 1) Eestis kehtiva eraõiguse (asjaõigus, tsiviilõiguse üldosa, võlaõigus jt) põhialuseid ning äriseadustikku; 2) Eestis kehtivaid väärtpaberiturualaseid õigusakte; 3) Eestis kehtivate rahandusalaste õigusaktide ja finantsturgude regulatsiooni aluseid ning muid oma ülesannete täitmiseks vajalikke õigusakte; 4) majanduse toimimise põhiseoseid ning majandus- ja rahapoliitika põhialuseid; 5) finantsturgude toimimise ja finantsasutuste (krediidiasutused, kindlustusseltsid, investeerimisühingud, fondivalitsejad jt) tegutsemise põhimõtteid ja nende erisusi; 6) erinevaid väärtpaberite liike, nende emiteerimise aluseid, riskiastmeid ja sobivust erinevatele investorigruppidele; 7) väärtpaberitehingute ja muude finantstehingute liike ja nende erisusi; 8) väärtpaberiturgude toimimise aluseid ja erisusi; 9) ettevõtja ja finantsasutuste raamatupidamise aluseid; 10) finantsanalüüsi ja -matemaatika aluseid; 11) Eesti Väärtpaberite Keskregistri ja Tallinna Väärtpaberibörsi toimimise aluseid; 12) väärtpaberiturul kehtivaid häid tavasid ja eetilisi norme. 9. Lisaks käesoleva korra punktis 8 loetletule peab fondijuht tundma: 1) Eesti kehtivaid fondivalitsejate ja investeerimisfondide tegevust reguleerivaid õigusakte; 2) Eestis kehtivaid pensionifondide ja pensionikindlustuse alaseid õigusakte; 3) fondivalitsejate tegutsemise põhimõtteid; 4) investeerimisfondide ja investeerimisstrateegiate liike ja nende erisusi; 5) portfelliteooria aluseid; 6) riskide mõõtmise ja juhtimise aluseid; 7) väärtpaberituru toimimise põhimõtteid ja õiguslikke aluseid riikides, kuhu fondijuhi poolt juhitava investeerimisfondi vara vastavalt fondi põhikirjale või tingimustele võib investeerida; 8) Eestis kehtivate kinnisvaraturualaste õigusaktide põhialuseid; 9) kinnisvaraturu toimimise põhimõtteid ja õiguslikke aluseid riikides, milles asuvasse kinnisvarasse võib fondijuhi poolt juhitava investeerimisfondi vara vastavalt fondi põhikirjale või tingimustele investeerida. 10. Lisaks käesoleva korra punktis 8 nimetatule peab väärtpaberispetsialist tundma: 1) Eesti Väärtpaberite Keskregistri reeglite kogu; 2) Tallinna Väärtpaberibörsi reglementi; 3) väärtpaberibörside ja nende kauplemissüsteemide toimimise aluseid ja erisusi; 4) investeerimisteenuste liike ja nende osutamise aluseid ja erisusi. 11. Spetsialistiks ei või olla isik: 1) keda on majandusalase, ametialase või varavastase kuriteo eest kriminaalkorras karistatud; 2) kes on põhjustanud oma süülise tegevuse või tegevusetusega äriühingu pankroti, sundlõpetamise või tegevusloa või -litsentsi tühistamise; 3) kes on rikkunud väärtpaberiturul või kinnisvaraturul kehtivaid häid tavasid ja/või eetilisi norme; 4) kes on rikkunud väärtpaberibörsi reglementi või väärtpaberituru kutselise osalise või fondivalitseja poolt kehtestatud siseeeskirju; 5) kellelt spetsialistina tegutsemise õigus on kohtuotsuse alusel ära võetud; 6) kes on oma tegevuses spetsialistina olulisel määral rikkunud õigusakte. III. KOMISJON 12. Eksamite vastuvõtmiseks ning tunnistuste väljaandmise ja kehtetuks tunnistamise taotluste läbivaatamiseks moodustab rahandusminister vastava komisjoni (edaspidi komisjon). 13. Komisjon koosneb seitsmest liikmest. Komisjoni liikmete valikul lähtutakse vajadusest tagada komisjoni pädevus kõigis käesoleva korra punktides 8--10 nimetatud valdkondades. 14. Komisjoni esimees on Väärtpaberiinspektsiooni peadirektor. Lisaks komisjoni esimehele määrab rahandusminister komisjoni liikmete hulgast komisjoni aseesimehe. Komisjoni esimehe ja aseesimehe äraolekul määrab rahandusminister komisjoni esimehe ülesannete täitmiseks tema asendaja. 15. Komisjoni töövorm on istung. Istungi päevakorra projekti kinnitab, istungi kutsub kokku ja seda juhatab komisjoni esimees, tema äraolekul aseesimees või mõlema äraolekul komisjoni esimehe asendaja. 16. Komisjoni istungi toimumisest teatatakse liikmetele kirjalikult hiljemalt viis kalendripäeva enne selle toimumist. Teatele kirjutab alla istungi kokkukutsuja. Istungi teates tuleb näidata istungi toimumise aeg ja koht. Teatele lisatakse: 1) istungi päevakorra projekt; 2) käesoleva korra punktides 27, 28 ja 30 nimetatud andmed ja dokumendid; 3) Väärtpaberiinspektsiooni kirjalik seisukoht isiku eksamile lubamise kohta; 4) ettepaneku korral tunnistuse kehtetuks tunnistamise kohta selle aluseks olevad dokumendid ja andmed ning Väärtpaberiinspektsiooni seisukoht rahandusministri käskkirja eelnõuna; 5) muud otsuse tegemiseks vajalikud dokumendid. 17. Korraline istung, mille käigus võetakse vastu eksam, toimub viis korda aastas: jaanuari, märtsi, mai, septembri ja novembri viimasel täisnädalal. Taotluste puudumisel jäetakse istung ära ning istung toimub järgmisel korralisel tähtajal. Vajadusel võib komisjoni otsusel, mille poolt on vähemalt kuus komisjoni liiget, eksami korraldada ka korraliste istungite vaheajal. 18. Komisjon on otsustusvõimeline, kui istungist võtab osa vähemalt neli komisjoni liiget. Kui istungi läbiviimiseks puudub vajalik kvoorum, toimub istung sama päevakorraga hiljemalt neljateistkümnendal kalendripäeval pärast istungi ärajäämist. 19. Iga liige võtab istungist osa isiklikult. Igal komisjoni liikmel on üks hääl. Liikmel ei ole õigust hääletamisest keelduda ega erapooletuks jääda, välja arvatud käesoleva korra punktis 20 sätestatud juhul. 20. Komisjoni liige ei või osa võtta hääletamisest, kui on tegemist huvide konfliktiga korruptsioonivastase seaduse (RT I 1995, 14, 170; 68, 1142) paragrahvi 21 lõike 1 tähenduses. Nimetatud suhtest peab komisjoni liige teatama komisjoni istungi juhatajale enne vastava päevakorrapunkti arutamist. 21. Otsus on vastu võetud, kui selle poolt hääletab üle poole hääletamisel osalenud komisjoni liikmetest, kuid mitte vähem kui kolm komisjoni liiget. 22. Istung on kinnine. Istungil ekspertide ja teiste asjaosaliste isikute osalemise või viibimise otsustab istungi juhataja. 23. Komisjoni istung protokollitakse. Protokollija määratakse istungi juhataja poolt Rahandusministeeriumi või Väärtpaberiinspektsiooni ametnike hulgast. Istungil tehtud otsuste ja hääletustulemuste õige ja täieliku jäädvustamise eest vastutab istungi juhataja. 24. Istungi protokolli kantakse: 1) istungi toimumise aeg ja koht; 2) istungi alguse ja lõpu kellaaeg; 3) istungil osalevate komisjoni liikmete ja osalenud isikute nimekiri; 4) istungi juhataja ja protokollija nimed; 5) istungi päevakord; 6) istungil vastu võetud otsused koos hääletustulemustega; 7) istungi otsuse suhtes eriarvamusele jäänud komisjoni liikme nõudel tema eriarvamuse sisu; 8) istungil olulist tähtsust omavad muud asjaolud. 25. Protokollile kirjutavad alla istungi juhataja ja protokollija ning eriarvamuse korral ka eriarvamusele jäänud komisjoni liige. Istungi protokollile lisatakse käesoleva korra punktis 16 nimetatud teade, kirjalike eksamite küsimustikud ja eksami protseduurireeglid, samuti eksami tulemuste otsustamise aluseks olevad dokumendid. Nimetatud dokumendid ei ole avalikud. Allkirjastatud protokolli ärakiri ilma lisatud materjalideta antakse igale komisjoni liikmele. 26. Protokolle ja komisjoni materjale säilitab Väärtpaberiinspektsioon vähemalt kolm aastat pärast tunnistuse kehtivusaja lõppu ning nende konfidentsiaalsuse ja säilimise eest vastutab Väärtpaberiinspektsiooni peadirektor. Vajadusel võivad komisjoni liikmed, taotlejad ja teised õigustatud huvi omavad isikud protokollide originaalidega ja nendele lisatud materjalidega tutvuda kohapeal Väärtpaberiinspektsiooni peadirektori loal. IV. TUNNISTUSE TAOTLEMINE 27. Tunnistuse taotlemiseks esitavad kandidaadid Väärtpaberiinspektsioonile järgmised andmed ja dokumendid: 1) taotleja allkirjaga tõendatud vormikohane avaldus (lisa 1); 2) elulookirjeldus; 3) andmed taotleja kohta vastavalt käesoleva korrale lisatud vormile (lisa 2); 4) koopiad kõrgharidust või selle omandamist tõendavatest dokumentidest; 5) tõend riigilõivu tasumise kohta riigilõivuseaduse (RT I 1997, 80, 1344; 86, 1461; 87, 1466; 87, 1467; 93, 1563; 1998, 2, 47; 4, 63; 23, 321; 36/37, 552 ja 553; 52/53, 771; 57, 859; 59, 941; 60, 951; 61, 979 ja 985; 64/65, 1004, 1005 ja 1008; 86/87, 1408) paragrahvi 82 alusel. 28. Lisaks käesoleva korra punktis 27 nimetatule esitab Väärtpaberiinspektsioon tunnistuse taotlemisel seoses eelmise tunnistuse kehtivusaja lõppemisega komisjonile: 1) ülevaate spetsialisti tegevusega seoses Väärtpaberiinspektsiooni poolt tehtud ettekirjutustest ja nende täitmisest; 2) loetelu taotlejale määratud karistustest; 3) fondijuhi korral andmed tema poolt juhitava lepingulise investeerimisfondi osakute tagasivõtmise peatamise ning samuti tema poolt juhitava lepingulise investeerimisfondi valitsemise üleandmise kohta teisele fondivalitsejale; 4) muu Väärtpaberiinspektsioonile teada olev informatsioon taotleja kohta. 29. Käesoleva korra punkti 27 alapunktides 1--3 nimetatud dokumentide täitmisel lähtutakse järgmisest: 1) dokumendid täidetakse selgesti loetavas masinkirjas; 2) kõik parandused viseeritakse taotleja poolt, kes ka allkirjastab vastava dokumendi; 3) kõik andmed, mis ei mahu ära käesoleva korra lisas 2 toodud vormi lahtritesse, esitatakse eraldi lehel eraldi allkirjastatuna koos viitega vastavale vormi alapunktile; 4) käesoleva korra lisas 2 toodud vormis nõutud isikukood märgitakse Eesti Vabariigi kodaniku kohta, välisriigi kodaniku korral aga tema sünniaeg ja lisatakse riik, mille kodakondsust ta omab; 5) vormides nõutud isiku nime korral kirjutatakse tema eesnimi (-nimed) ja perekonnanimi (-nimed); 6) käesoleva korra lisas 2 toodud vormis küsitud andmetes märgitakse kõrghariduse kohta õppeasutuse nimi, asukoht, omandatud eriala, kutsekraad või kvalifikatsioon, õppimise ja lõpetamise aeg. Läbitud muu koolituse kohta märgitakse kursuse läbiviija, toimumise aeg ja koht ning teemade loetelu ning lisatakse kursuse tunnistuse koopi. 30. Taotlusele võidakse lisada muid dokumente, mida peetakse vajalikuks. 31. Kõik taotlemisel esitatavad andmed ja dokumendid esitatakse eesti keeles. Kui esitatud dokument on võõrkeeles, lisatakse eestikeelne tõlge. 32. Taotlus esitatakse isiklikult või saadetakse postiga. Posti teel esitatud taotluse esitamise kuupäevaks loetakse selle Väärtpaberiinspektsiooni laekumise kuupäev. Taotlus koos kõigi andmete ja dokumentidega tuleb esitada hiljemalt eksami toimumise kuu kümnendaks kuupäevaks. Eksami korraldamisel komisjoni korraliste istungite vaheajal tuleb taotlus esitada hiljemalt seitse päeva enne kirjaliku eksami toimumist. 33. Taotlemisel esitatud andmete muutumisest peab taotleja kuni tunnistuse väljaandmise või sellest keeldumise otsustamiseni viivitamata teatama Väärtpaberiinspektsioonile, esitades muutunud andmed uuendatud kujul. 34. Väärtpaberiinspektsioon vaatab taotlused läbi ja kontrollib taotlejate vastavust õigusaktides sätestatud nõuetele ning vajadusel nõuab kandidaatidelt täiendavaid andmeid ja dokumente, määrates nende esitamise tähtaja. V. EKSAMI KORD 35. Enne eksami toimumist teeb komisjon otsuse taotlejate eksamile lubamise kohta, kinnitab eksami küsimustikud, määrab kindlaks eksami toimumise aja ja koha ning eksami protseduurireeglid. 36. Taotleja eksamile lubamisest keeldutakse, kui ta ei vasta seaduses või selle alusel spetsialistile kehtestatud nõuetele. Samuti võib komisjon keelduda taotleja eksamile lubamisest, kui taotlemisel ei ole esitatud kõiki nõutuid andmeid ja dokumente või esitatud andmed on mittetäielikud, eksitavad või ei vasta tegelikkusele. 37. Hiljemalt kaks päeva enne kirjaliku eksami toimumist teatab Väärtpaberiinspektsioon taotlejale tema eksamile lubamisest või sellest keeldumisest. Eksamile lubamise korral tehakse taotlejale teatavaks kirjaliku eksami aeg ja koht ning eksami läbiviimise protseduur, keeldumise korral aga tuuakse välja põhjendus. 38. Kui eksamile lubatud taotleja ei saanud eksamil osaleda, võib ta eksami sooritada järgmisel korral. Eksamil osalemisest peab taotleja teatama Väärtpaberiinspektsioonile hiljemalt käesoleva korra punktis 32 nimetatud tähtajaks. 39. Kui komisjon keeldus taotleja eksamile lubamisest põhjusel, et ei olnud esitatud kõiki nõutud andmeid ja dokumente või esitatud andmed polnud täielikud, lubatakse taotleja järgmisele eksamile, kui eelnimetatud keeldumise põhjused on ära langenud. 40. Eksam koosneb kirjalikust osast, mis hõlmab käesoleva korra punktides 8--10 nimetatud valdkondi (teemasid), ning suulisest osast, mis sisaldab situatsiooniülesande lahendamist. Kirjalik eksam toimub enne suulist eksamit. 41. Kirjaliku eksami sooritamisel ja suulise eksami ettevalmistamisel viibib vähemalt üks komisjoni liige või komisjoni poolt volitatud Väärtpaberiinspektsiooni ametnik (edaspidi komisjoni esindaja). 42. Enne eksami algust instrueeritakse taotlejaid eksami sooritamise protseduurireeglitest ning eksami tulemuste teatavakstegemise ja taotlejate poolt protestide esitamise ja läbivaatamise korrast. Komisjoni esindajal on õigus nõuda igalt eksamile lubatud taotlejalt isikut tõendava dokumendi esitamist. 43. Komisjoni esindaja kõrvaldab istungilt isiku, kes on olulisel määral rikkunud eksamite protseduurireegleid või tegelnud pettusega. Enne kõrvaldamist võib komisjoni esindaja teha vastava hoiatuse. 44. Kirjalik eksam loetakse edukalt sooritatuks, kui taotleja saab vähemalt komisjoni poolt määratud arvu punkte. Kui kirjalik eksam koosneb mitmest osast, lubatakse järgneva osa teostamisele kandidaat, kes on eelneva osa edukalt läbinud. Suulisele eksamile pääseb vaid taotleja, kes on kirjaliku eksami edukalt sooritanud. 45. Suulise eksami võtab vastu komisjon. Eksami alguses antakse komisjonile kirjaliku eksami tulemused ja materjalid. Komisjoni liikmed võivad eksami käigus esitada kandidaadile täiendavaid küsimusi nii kirjaliku eksami kohta kui ka muid asjakohaseid küsimusi, mis on vajalikud taotleja kvalifikatsiooni väljaselgitamiseks. 46. Eksam loetakse edukalt sooritatuks, kui komisjon on nii kirjaliku kui suulise eksami tulemuste alusel teinud vastava otsuse. VI. TUNNISTUSE VÄLJAANDMINE JA KEHTETUKS TUNNISTAMINE 47. Otsuse tunnistuse väljaandmise või sellest keeldumise kohta, samuti tunnistuse kehtetuks tunnistamise kohta teeb rahandusminister komisjoni ettepaneku alusel kolme tööpäeva jooksul pärast komisjoni istungi protokolli saamist. Tunnistuse väljaandmisest keeldumise või tunnistuse kehtetuks tunnistamise korral peab otsus sisaldama põhjendust. 48. Tunnistuse väljaandmisest keeldutakse, kui taotleja ei sooritanud edukalt eksamit või ei vasta käesoleva korra teises peatükis kehtestatud nõuetele. 49. Tunnistus antakse välja tähtajaliselt viieks aastaks. Tähtaja möödumisel tunnistust ei pikendata. Spetsialist võib taotleda uue tunnistuse väljaandmist vastavalt käesoleva korrale. Tunnistuse saamiseks tuleb uuesti sooritada eksam. 50. Ärakiri rahandusministri käskkirjast tunnistuse väljaandmise või sellest keeldumise kohta saadetakse kahe tööpäeva jooksul pärast käskkirja andmist tunnistust taotlenud isikule. 51. Tunnistus vormistatakse turvapõhjal blanketile formaadis A4 ja sellel on järgmised rekvisiidid: 1) tunnistuse registreerimisnumber, väljaandmise kuupäev ja kehtivusaeg; 2) tunnistuse saanud isiku ees- ja perekonnanimi; 3) lubatud tegevusala; 4) tunnistuse väljaandja nimi, ametinimetus, allkiri ja pitser. 52. Tunnistus antakse välja allkirja vastu. Tunnistuse kaotamisel antakse spetsialisti avalduse alusel välja duplikaat. 53. Tunnistuse kehtivus lõpeb selle kehtivuse tähtaja lõppemisel või kehtetuks tunnistamisel. 54. Tunnistus võidakse kehtetuks tunnistada, kui isik: 1) ei vasta käesoleva korra teises peatükis sätestatud nõuetele; 2) on esitanud valeandmeid tunnistuse väljaandmisel olulist tähtsust omavate asjaolude kohta; 3) on oma väärtpaberialases tegevuses olulisel määral rikkunud õigusaktides sätestatud korda; 4) ei ole 12 järjestikuse kuu jooksul olnud vähemalt kolm kuud tegev väärtpaberiturualase tegevusega väärtpaberituru kutselises osalises, fondivalitsejas, Eesti Pangas, Rahandusministeeriumis või Väärtpaberiinspektsioonis; 5) ei ole 30 järjestikuse kuu jooksul töötanud fondijuhina, väärtpaberispetsialistina või fondivalitseja või väärtpaberivahendaja tegevjuhina; 6) ei ole Väärtpaberiinspektsioonile viivitamata teatanud muudatustest käesoleva korra lisas 2 toodud vormi punktides 9--14 nimetatud andmetes, samuti käesoleva punkti alapunktides 4 ja 5 nimetatud tegevuse alustamisest ja lõpetamisest. 55. Ärakirja rahandusministri käskkirjast tunnistuse kehtetuks tunnistamise kohta edastab Väärtpaberiinspektsioon viivitamata: 1) isikule, kelle tunnistus kehtetuks tunnistati; 2) fondivalitsejale, kelle poolt valitsetava investeerimisfondi fondijuhiks on nimetatud isik määratud või 3) väärtpaberituru kutselisele osalisele, kelle väärtpaberispetsialistina nimetatud isik töötab. 56. Isik, kelle tunnistus tunnistati kehtetuks, võib vastava otsuse kahe nädala jooksul arvates selle vastuvõtmisest vaidlustada rahandusministrile. Protesti vaatab komisjon läbi ühe kuu jooksul pärast selle laekumist. Komisjon edastab istungi protokolli protesti lahendamise ettepanekutega rahandusministrile. Rahandusminister annab kolme tööpäeva jooksul pärast vastava protokolli saamist käskkirja asjakohase otsusega või täiendavate andmete või dokumentide nõudmiseks. 57. Isik, kes omas kehtivat tunnistust ja on õigeaegselt taotlenud uut tunnistust, kuid kes ei ole tunnistuse kehtivuse lõppemiseks edukalt eksamit sooritanud, võib jätkata oma tegevust tunnistusega määratud tegevusalal kuni kolm kuud pärast viie aasta möödumist tunnistuse väljaandmisest. 58. Tunnistuste taotlemise, väljaandmise ja kehtetuks tunnistamise üle peab vastavat registrit Väärtpaberiinspektsioon. Kehtivat tunnistust omavate isikute nimekiri ja andmed nende tegevuse kohta väärtpaberispetsialistina või fondijuhina on avalikud. VII. LÕPPSÄTTED 59. Kehtestada, et 10. juunini 1999. a võib fondijuhina töötada isik, kellel on kehtiv väärtpaberispetsialisti kvalifikatsioonitunnistus. 60. Kehtestada, et kuni 2003. a 1. jaanuarini võib spetsialisti kvalifikatsioonitunnistust taotleda ja selle saamisel spetsialistina töötada ka isik, kes ei vasta käesoleva korra punktis 6 sätestatud nõudele, kuid kes on fondivalitsejas või väärtpaberituru kutselises osalises töötanud vähemalt 16 kuud ja on alustanud käesoleva korra punktis 6 nimetatud kõrghariduse omandamist. 61. Kehtestada, et käesoleva korra punktis 6 sätestatud nõue ei kehti kuni 2000. a 1. septembrini isikutele, kes olid omandanud väärtpaberispetsialisti tunnistuse enne 1. oktoobrit 1997. a ning olid selleks ajaks töötanud vähemalt kolm aastat väärtpaberituruga seotud alal väärtpaberituru kutselises osalises, Eesti Pangas, fondivalitsejas, Rahandusministeeriumis või Väärtpaberiinspektsioonis. Lisa 1 rahandusministri 8. oktoobri 1998. a määrusele nr 82

Lisa 2 rahandusministri 8. oktoobri 1998. a määrusele nr 82