Saarepeedi Vallavolikogu — Saarepeedi valla põhimääruse kinnitamine — RTL, 300, 1231

Vastavalt kohaliku omavalitsuse korralduse seaduse (RT I 1993, 37, 558; 1994, 12, 200; 19, 340; 72, 1263; 84, 1475; 1995, 16, 228; 17, 237; 23, 334; 26--28, 355; 59, 1006; 97, 1664; 1996, 36, 738; 37, 739; 40, 773; 48, 942; 89, 1591; 1997, 13, 210; 29, 449 ja 450; 69, 1113; 1998, 28, 356; 59, 941; 61, 984) paragrahvi 22 punktile 9 Saarepeedi Vallavolikogu määrab: 1. Kinnitada juurdelisatud Saarepeedi valla põhimäärus. 2. Avaldada määrus Riigi Teataja Lisas. 3. Määrus jõustub kümnendal päeval pärast avaldamist Riigi Teataja Lisas. Volikogu esimees Einar LAUKSE Kinnitatud Saarepeedi Vallavolikogu 31. augusti 1998. a määrusega nr 9 Saarepeedi valla põhimäärus I. ÜLDSÄTTED 1. Valla põhimääruse mõiste Saarepeedi valla põhimäärus on õigusakt, milles sätestatakse Saarepeedi valla (edaspidi vald) omavalitsusorganite, nende komisjonide ning valla ametiasutuste moodustamise kord, õigused, kohustused ja töökord, nende suhted teiste juriidiliste ja füüsiliste isikutega. 2. Saarepeedi valla omavalitsus 2.1. Saarepeedi valla kohalik omavalitsus on tema demokraatlikult moodustatud võimuorganite õigus, võime ja kohustus Eesti Vabariigis kehtiva seadusandluse alusel iseseisvalt korraldada ja juhtida kohalikku elu, lähtudes vallaelanike õigustatud vajadustest ja huvidest ning arvestades valla arengu iseärasusi. 2.2. Kohalikku omavalitsust vallas teostavad vahetu demokraatia vormis vallaelanikud rahvaküsitluse, -hääletuse või -algatuse teel ja valla omavalitsusorganid. 3. Omavalitsuse põhimõtted Kohalik omavalitsus rajaneb järgmistel põhimõtetel: 3.1. kohaliku elu küsimuste iseseisev ja lõplik otsustamine ja korraldamine; 3.2. igaühe seaduslike õiguste ja vabaduste kohustuslik tagamine vallas; 3.3. seaduste järgimine oma ülesannete ja kohustuste täitmisel, seaduslikkuse tagamine ning seaduslike vahendite vaba valik oma ülesannete ja kohutuste täitmisel; 3.4. vallaelanike õigus osaleda kohaliku elu teostamises; 3.5. vastutus oma ülesannete täitmise eest; 3.6. tegevuse avalikkus; 3.7. vallaelanike õiguste ja huvide kaitse ning neile avalike teenuste (teede korrashoid, koolilaste transport, laste päevahoid jne) osutamine soodsamatel tingimustel. 4. Omavalitsuse õiguslikud alused 4.1. Vald kohaliku omavalitsusüksusena juhindub oma tegevuses Eesti Vabariigi põhiseadusest, kehtivatest seadustest ja riigi teistest õigusaktidest, rahvusvahelistest lepingutest, käesolevast põhimäärusest, lepingutest riigiorganitega, teiste omavalitsuste või nende liitudega. 4.2. Vald kohaliku omavalitsuse üksusena otsustab talle seadusega pandud kohaliku elu küsimusi ja korraldab nende lahendamist, samuti lahendab kõiki neid kohaliku elu küsimusi, mis ei ole seadusega antud riigiorganite või kellegi teise pädevusse. 5. Valla omavalitsusorganid Valla omavalitsusorganid on: 5.1. volikogu ­ valla esinduskogu, mis valitakse valla hääleõiguslike elanike poolt kohaliku omavalitsuse volikogu valimisseaduse alusel; 5.2. valitsus ­ volikogu poolt moodustatav täitevorgan. 6. Valla kui omavalitsusüksuse ülesanded 6.1. Valla kui omavalitsusüksuse ülesandeks on (juhul kui need ülesanded ei ole seadusega antud kellegi teise täita) korraldada vallas: 6.1.1. valla sotsiaalhoolekannet; 6.1.2. prügimajandust; 6.1.3. valla omandis olevat veevarustust ja kanalisatsiooni; 6.1.4. heakorda; 6.1.5. territoriaalplaneerimist; 6.1.6. valla teede korrashoidu. 6.2. Valla ülesanne on korraldada valla omandis olevate haridusasutuste, raamatukogude, rahvamaja ja teiste kohalike asutuste ülalpidamist. Nimetatud asutuste osas võidakse seadustega ette näha teatud kulude katmist kas riigieelarvest või muudest allikatest. 6.3. Vald täidab riiklikke kohustusi: 6.3.1. mis on talle pandud seadusega ja millega seotud kulutused kaetakse riigieelarvest; 6.3.2. mis tulenevad selleks volitatud riigiorgani ja kohaliku volikogu vahelisest lepingust. 6.4. Vald kui kohalik omavalitsusüksus täidab talle seaduse või lepinguga pandud riiklikke kohustusi, kusjuures seadusega pandud riiklike kohustustega seotud kulud kaetakse riigieelarvest. 7. Vald avalik-õigusliku isikuna 7.1. Vald omavalitsusüksusena on avalik-õiguslik juriidiline isik, keda esindavad seaduste ja antud põhimäärusega kooskõlas ning kehtestatud korras oma pädevuse piires volikogu (volikogu esimees), vallavalitsus ning vallavanem. 7.2. Vallal on avalik-õigusliku juriidilise isikuna iseseisev eelarve, arveldusarve pangas ja oma sümboolika. 8. Valla omavalitsusorganite suhted riigiorganitega 8.1. Valla omavalitsusorganite ning riigi valitsusasutuste suhted põhinevad seadustel ja lepingutel. 8.2. Valla omavalitsusorganid ei tohi delegeerida oma ülesandeid ja pädevust ning nende täitmiseks seadusega ettenähtud vahendeid riigi valitsusasutustele. 8.3. Vallavolikogu valib Viljandi Maakohtu kaasistujad seaduses ettenähtud korras. 9. Omavalitsusüksuste liidud ja ühisasutused Vallal on õigus moodustada teiste omavalitsusüksustega liite ja ühisasutusi õigusaktides sätestatud alusel ja korras. 10. Valla õiguste kaitse 10.1. Valda likvideerida, tema piire ja nime ei tohi muuta ilma volikogu vastava otsuseta. 10.2. Vallal kui omavalitsusüksusel on oma seaduslike õiguste kaitseks või vaidluste lahendamiseks õigus pöörduda kohtusse. 11. Asjaajamiskeel Volikogu, valitsuse ja valla asutuste asjaajamiskeel on eesti keel. 12. Valla piir 12.1. Saarepeedi valla piir koos selle kirjeldusega on määratud Eesti territooriumi haldusjaotuse seadusega. 12.2. Valla piir looduses kooskõlastatakse naaberomavalitsustega ja tähistatakse valda suubuvatel teedel seaduses kehtestatud korras. 12.3. Valla piiride muutmine toimub piirimuutustega seotud maaomanike ja volikogu seisukohta arvestades. 13. Vallaelanik 13.1. Vallaelanik on isik, kelle alaline elukoht on valla territooriumil ja kes on arvel vallaelanike registris. 13.2. Vallaelanik osaleb vallavolikogu valimistel vastavalt kohaliku omavalitsuse volikogu valimise seadusele. 13.3. Muudel isikutel on vallas viibides vallaelanikega võrdsed õigused ja kohustused, välja arvatud seaduse ja valla õigusaktidega kehtestatud piirangud. 14. Valla vapp ja lipp 14.1. Vallal võib olla oma vapp ja lipp, mis kuuluvad kooskõlastamisele, kinnitamisele ning registreerimisele vastavalt seadusele. 14.2. Vapi ja lipu kasutamine sätestatakse seadusega ning volikogu vastava määrusega. 15. Administratiivkeskus Valla administratiivkeskus on Saarepeedi küla. II. VALLAVOLIKOGU 16. Valla esinduskogu 16.1. Kohaliku omavalitsuse pädevusse kuuluvate küsimuste otsustamisel on volikogu sõltumatu ning tegutseb ainult vallaelanike huvides ja nende nimel. Volikogu võib vallaelanike tahte väljaselgitamiseks seaduses ettenähtud korras viia läbi rahvahääletusi ja -küsitlusi. 16.2. Vallavolikogu esindab ja tema tööd juhib volikogu esimees, tema äraolekul volikogu aseesimees või volikogu poolt volitatud isik. 17. Volikogu moodustamine 17.1. Volikogu valitakse kohaliku omavalitsuse volikogu valimise seaduse alusel üldistel, ühetaolistel ja otsestel valimistel kolmeks aastaks, kusjuures hääletamine on salajane. 17.2. Volikogu liikmete arvu määrab volikogu eelmine koosseis. 17.3. Volikogus on vähemalt seitse liiget. 17.4. Volikogu uue koosseisu ja tema liikmete volitused algavad ning volikogu eelmise koosseisu ja tema liikmete volitused lõpevad valimistulemuste väljakuulutamise päevast. 18. Vallavolikogu liige 18.1. Vallavolikogu liige on isik, kes on osutunud valituks vastavalt kohaliku omavalitsuse volikogu valimise seadusele. 18.2. Volikogu liige ei ole seotud mandaadiga. Volikogu liige juhindub seadusest ning vallaelanike huvidest ja vajadustest. 18.3. Volikogu esimehe või tema asendaja ametikoht on volikogu otsusel palgaline. 18.4. Volikogu liikme tegevus on avalik. 18.5. Volikogus töötamiseks on vajalik eesti keele suuline ja kirjalik oskus. 18.6. Volikogul on õigus maksta oma liikmetele hüvitist volikogu ülesannete täitmisel tehtud kulutuste (sealhulgas transpordikulud) ning põhitöökohal saamata jäänud töötasu eest volikogu poolt kehtestatud määrades ja korras. 19. Volikogu liikme volituste ennetähtaegne lõppemine 19.1. Volikogu liikme volitused lõpevad enne tähtaega seoses: 19.1.1. volikogu tegutsemisvõimetusega; 19.1.2. tagasiastumisega; 19.1.3. väljalangemisega Eesti hääleõiguslike kodanike riiklikust registrist vallas; 19.1.4. tahtliku kuriteo eest süüdimõistva kohtuotsuse jõustumisega; 19.1.5. teovõimetuks tunnistamisega; 19.1.6. tema surmaga; 19.1.7. kohtuotsusega, millega tühistati valla valimiskomisjoni otsus tema registreerimise kohta volikogu liikmeks. 19.2. Volikogu liige on kohustatud viivitamatult informeerima volikogu esimeest vallasekretäri kaudu asjaoludest, mis tingivad tema volituste lõpetamise. 19.3. Volikogu esimees paneb volikogu liikme volituste lõpetamise ja tema asendamise küsimuse volikogu järgmise istungi päevakorda kohe, kui volituste lõpetamist tingivad asjaolud talle teatavaks saavad. 20. Volikogu liikme volituste peatamine 20.1. Volikogu liikme volitused peatuvad seoses: 20.1.1. nimetamisega Vabariigi Valitsuse liikmeks, riigikontrolöriks, õiguskantsleriks või maavanemaks või valimisega vallavanemaks või kinnitamisega vallavalitsuse liikmeks; 20.1.2. asumisega tegevteenistusse kaitseväes või sellega võrdsustatud teenistusse; 20.1.3. tema suhtes tõkendina vahi alla võtmise kohaldamisega. 20.2. Volikogu liige on kohustatud viivitamatult informeerima volikogu esimeest vallasekretäri kaudu asjaoludest, mis tingivad tema volituste peatamise. 20.3. Volikogu esimees paneb volikogu liikme volituste peatumise ja tema asendamise volikogu järgmise istungi päevakorda kohe pärast volituste peatamist tingivate asjaolude talle teatavaks saamist, volitused peatuvad vastava õigusakti jõustumise momendist arvates. 21. Volikogu asendusliige 21.1. Asendusliige on ennetähtaegselt lõppenud või peatunud volitustega volikogu liikme asemele kohaliku omavalitsuse volikogu valimise seaduses sätestatud korras määratud isik. 21.2. Asendusliikmel on kõik volikogu liikme õigused ja kohustused arvates tema asendusliikmeks määramise otsuse tegemise päevast. 22. Asendusliikme volituste lõppemine 22.1. Peatunud volitustega volikogu liikme asemele volikogu koosseisu määratud asendusliikme volitused lõpevad arvates volikogu liikme volituste peatumist tinginud asjaolude äralangemisele järgnevast esimesest volikogu istungist, millest volikogu liige osa võtab. 22.2. Asendusliikmete ammendumisel on volikogu liikmete arv vastava arvu võrra väiksem. 23. Volikogu pädevus 23.1. Volikogul on õigus reguleerida vallas kinnisvara omavate või valdavate, samuti vallas elavate, õppivate, töötavate või ajutiselt elavate isikute ja valla külaliste käitumist ning vallas tegutsevate juriidiliste isikute tegevust seaduses sätestatud ulatuses. 23.2. Volikogu määrab seaduses sätestatud alustel kindlaks oma struktuuri ja töökorra. 24. Volikogu ainupädevus 24.1. Volikogu ainupädevusse kuulub järgmiste küsimuste otsustamine: 24.1.1. valla eelarve vastuvõtmine ja muutmine ning selle täitmise aruande kinnitamine; 24.1.2. kohalike maksude kehtestamine ja maksumäärade muutmine; 24.1.3. valla eelarvesse laekuvate kohalike maksude puhul soodustuste andmise korra kehtestamine; 24.1.4. koormiste määramine; 24.1.5. toetuste andmise korra kehtestamine; 24.1.6. munitsipaalomandi valdamise, kasutamise ja käsutamise korra kehtestamine; 24.1.7. valla arengukava kinnitamine, muutmine või tühistamine; 24.1.8. laenude ja teiste varaliste kohustuste võtmine, mis ei ole tagatud jooksva aasta eelarvega; 24.1.9. valla põhimääruse kinnitamine, muutmine või tühistamine; 24.1.10. taotluse esitamine või arvamuse andmine valla halduspiiride või haldusüksuste nime muutmiseks ning sellega seotud varaliste või muude vaidluste lahendamiseks; 24.1.11. osavalla moodustamine ja likvideerimine, tema pädevuse kindlaksmääramine ja põhikirja kinnitamine; 24.1.12. volikogu järgmise koosseisu liikmete arvu määramine; 24.1.13. valimisringkondade arvu, piiride ja ühtse numeratsiooni ning igas valimisringkonnas mandaatide arvu määramine, valla valimiskomisjoni moodustamine, komisjoni esimehe ja asendusliikmete määramine; 24.1.14. volikogu esimehe ja aseesimehe valimine ning ametist vabastamine; 24.1.15. vallavanema valimine ja ametist vabastamine; 24.1.16. vallavalitsuse ja tema liikmete ametisse kinnitamine ning valitsuse ja tema liikmete ametist vabastamine; 24.1.17. umbusalduse avaldamine volikogu esimehele, vallavanemale või vallavalitsuse liikmele või volikogu komisjoni esimehele; 24.1.18. valitsuse liikmetele töötasu määramine; 24.1.19. volikogu komisjonide moodustamine või likvideerimine, nende esimeeste valimine oma liikmete hulgast ja komisjonide koosseisu kinnitamine; 24.1.20. volikogu esimehele ja tema asendajale töötasu määramine; 24.1.21. volikogu liikmetele volikogu ülesannete täitmisel tehtud kulutuste ning põhitöökohal saamata jäänud töötasu eest ettenähtud hüvitise suuruse ja maksmise korra kehtestamine; 24.1.22. valla esindamise korra kehtestamine; 24.1.23. valla fondide ja sihtkapitalide asutamine; 24.1.24. kohtukaasistujate valimine; 24.1.25. kohtukaasistujate eetikaga sobimatu käitumise arutamine ja tema sobivuse hindamine tööks õigeksmõistmisel; 24.1.26. nõusoleku andmine kohtukaasistuja suhtes kinnipidamise või sundtoomise kohaldamiseks; 24.1.27. kohtukaasistuja volituste ennetähtaegne lõpetamine; 24.1.28. põhiseaduse paragrahvi 76 alusel Vabariigi Presidendi valimiskogusse volikogu esindaja või esindajate valimine; 24.1.29. valla ametiasutuste struktuuri ja teenistujate koosseisu kinnitamine; 24.1.30. valla ehitusmääruse kinnitamine, muutmine ja tühistamine; 24.1.31. kinnisasja sundvõõrandamise taotluse esitamine; 24.1.32. üldplaneeringu algatamine, kehtestamine või tühistamine; 24.1.33. üldplaneeringu projekti vastuvõtmine ja avaliku väljapaneku väljakuulutamine; 24.1.34. detailplaneeringu tühistamine. 24.2. Volikogu ainupädevusse kuuluvad lisaks nimetatutele samuti muud seadustes sätestatud või volikogu määratud küsimused. 25. Tööandja kohustused volikogu liikme ees 25.1. Tööandja on kohustatud võimaldama volikogu liikmel osa võtta volikogu istungitest ja tema komisjonide koosolekutest ning täita volikogu antud ülesandeid. 25.2. Volikogu liige on kohustatud volikogu tegevusega seotud ülesannete täitmiseks vajalikuks tööst vabastamiseks tööandjale ette teatama kaks tööpäeva varem. 26. Vallavolikogu esimees 26.1. Vallavolikogu esimees: 26.1.1. korraldab volikogu tööd, kutsub kokku ja juhatab volikogu istungeid ning korraldab nende ettevalmistamist; 26.1.2. esindab valda ja vallavolikogu vastavalt seadusele ja volikogu poolt antud pädevusele; 26.1.3. kirjutab alla volikogu poolt vastuvõetud määrustele, otsustele, istungite protokollidele ja teistele volikogu dokumentidele; 26.1.4. korraldab ja kontrollib volikogu määruste ja otsuste täitmist; 26.1.5. korraldab volikogu komisjonide tööjaotust; 26.1.6. valmistab koos vallavalitsusega arutamiseks ette volikogu määruste ja otsuste projektid; 26.1.7. esitab volikogu istungi päevakorra projektid; 26.1.8. korraldab volikogule saabunud avalduste, ettepanekute ja kaebuste lahendamist; 26.1.9. osaleb ametlikel vastuvõttudel, visiitidel ja teistel ametlikel üritustel; 26.1.10. täidab muid talle seaduse alusel pandud ülesandeid. 26.2. Volikogu esimehe äraolekul, samuti juhtudel, kui ta ei saa oma ülesandeid täita enesetaanduse tõttu, asendab teda volikogu aseesimees. 27. Volikogu esimehe valimine 27.1. Vallavolikogu uue koosseisu esimest istungit juhatab kuni volikogu esimehe valimiseni valla valimiskomisjoni esimees. 27.2. Vallavolikogu valib oma liikmete hulgast salajasel hääletamisel volikogu esimehe. 27.3. Igal volikogu liikmel on volikogu esimehe valimisel üks hääl. 27.4. Volikogu esimehe kandidaadi võivad üles seada volikogu liikmed. Kui volikogu esimehe kohale ei esitata rohkem kandidaate kui üks, kes on nõus kandideerima, teeb volikogu 15-minutilise vaheaja. Pärast vaheaega jätkatakse kandidaatide ülesseadmist. Kui ka siis teisi kandidaate ei esitata, viiakse valimine läbi ühe kandidaadiga. 27.5. Kandidaatidest koostatakse nimekiri vastavalt ülesseadmise järjekorrale. Nimekirja sulgemise otsustab volikogu avaliku hääletamise teel. 27.6. Volikogu esimehe kandidaadid tutvustavad ennast ja oma seisukohti kuni kümneminutilises sõnavõtus. Esinemise järjekorra otsustab volikogu enne kandidaatide esitamist. 27.7. Volikogu esimehe kandidaadid vastavad volikogu liikmete küsimustele. Kandidatuuride läbiarutamise korra otsustab volikogu enne kandidaatide enesetutvustust. 27.8. Volikogu esimehe kandidaadid osalevad võrdsetel alustel teiste kandidaatide arutamisel. 27.9. Volikogu esimehe kandidaadid võivad esitada enesetaanduse kuni häältelugemiskomisjoni moodustamiseni. 27.10. Volikogu valib avalikul hääletamisel kolmeliikmelise hääletamiskomisjoni. Komisjon valib oma liikmete hulgast esimehe ja sekretäri. 27.11. Hääletamiskomisjon kannab kandidaatide nimed hääletussedelile esitamise järjekorras. Enne hääletamist teeb volikogu 15-minutilise vaheaja. Hääletamiskomisjoni esimees selgitab volikogu liikmetele hääletamise korda ning annab igale istungil viibivale volikogu liikmele valimissedeli. 27.12. Salajasel hääletamisel tõmbavad volikogu liikmed valimissedelil ringi ümber kandidaadi nime järjekorranumbrile, kelle poolt nad hääletavad. 27.13. Hääletamiskomisjon koostab hääletamistulemuste kohta protokolli, millele kirjutavad alla kõik komisjoni liikmed. 27.14. Volikogu esimeheks valituks osutub volikogu koosseisu häälteenamuse saanud kandidaat. 27.15. Kui ükski kandidaat ei saanud volikogu koosseisu häälteenamust, korraldatakse teine hääletusvoor kahe enam hääli saanud kandidaadi vahel. 27.16. Kui häälte arvult teine ja kolmas kandidaat koguvad võrdselt hääli, pannakse nad eraldi hääletusele ning edasi jääb konkureerima enam hääli saanud kandidaat. Kui nad ka nüüd koguvad võrdselt hääli, otsustab edasipääseja loos. 27.17. Kui kolm või rohkem kandidaati saavad võrdselt hääli, langevad välja kandidaadid, kes said vähem hääli või ei saanud üldse hääli ning hääletamisele pannakse kõik võrdselt hääli saanud kandidaadid. 27.18. Kui kõik esitatud kandidaadid saavad võrdselt hääli, alustatakse uuesti kandidaatide esitamist, läbiarutamist ning kandidaatidele antakse võimalus enesetaanduseks. 27.19. Kui kandidaate on ainult kaks ja volikogu esimees ei osutunud valituks esimeses hääletusvoorus või ka teises hääletusvoorus ei saanud kumbki kandidaat volikogu koosseisu häälteenamust, siis alustatakse uuesti kandidaatide esitamist ja läbiarutamist volikogu järgmisel istungil. 28. Volikogu esimehe asendamine 28.1. Volikogu esimehe äraolekul asendab teda volikogu aseesimees. 28.2. Volikogu esimehe ja aseesimehe äraolekul asendab volikogu esimeest volikogu poolt volitatud isik. 28.3. Volikogu aseesimees valitakse volikogu koosseisu häälteenamusega salajasel hääletamisel volikogu esimehega samas korras. 29. Volikogu komisjonid 29.1. Volikogu võib moodustada nii alatisi kui ajutisi komisjone. Komisjonide esimehed tuleb valida volikogu liikmete hulgast. Teised komisjoni liikmed kinnitab volikogu komisjoni esimehe ettepanekul. 29.2. Komisjonid moodustatakse vallaelu valdkondade kaupa volikogu tegevuse kavandamiseks antud valdkonnas volikogule ja valitsusele arvamuse esitamiseks ja otsuseprojektide ettevalmistamiseks ja läbiarutamiseks. 29.3. Komisjoni moodustamine ja selle koosseis kinnitatakse volikogu otsusega. 29.4. Komisjoni likvideerimine ja reorganiseerimine, selle koosseisu muutmine toimub volikogu ettepanekul. 29.5. Komisjoni esimees valitakse komisjoni liikmete hulgast. 29.6. Komisjoni koosoleku protokollib üks vastava komisjoni liikmetest. 29.7. Komisjoni liikmeid võib valida ka volikogu asendusliikmete, vallaelanike, ettevõtjate ja kinnisvaraomanike hulgast. 29.8. Revisjonikomisjoni liikmed ei tohi töötada valla haldusaparaadis ega munitsipaalasutustes. 30. Komisjoni töökord 30.1. Komisjoni koosoleku toimumise ajast, kohast ja päevakorrast informeeritakse komisjoni liikmeid vähemalt kaks tööpäeva enne koosoleku algust ning neile esitatakse tutvumiseks otsuseprojektid. Korralised komisjoni koosolekud kutsub komisjoni esimees või tema asendaja kokku vastavalt vajadusele. 30.2. Komisjonide otsused võetakse vastu poolthäälteenamusega. Häälte võrdsuse korral otsustab eesistuja hääl. Komisjon on otsustusvõimeline, kui koosolekust võtab osa vähemalt 2/3 komisjoni liikmetest. 30.3. Komisjoni liikme eriarvamus kantakse protokolli ning tehakse teatavaks volikogu istungil vastava küsimuse arutelu käigus. 30.4. Erakorraline komisjoni koosolek on õiguspädev, kui sellest võtavad osa vähemalt pooled komisjoni liikmetest ning toimumisest on informeeritud kõiki komisjoni liikmeid. Erakorralise koosoleku võib kokku kutsuda volikogu esimees, vallavalitsus, vallavanem või poolte komisjoni liikmete algatusel. 30.5. Komisjoni koosoleku kohta koostatakse protokoll, kuhu märgitakse koosoleku aeg, kohalolijate nimed, arutamisel olnud küsimused ja vastuvõetud otsused. 31. Komisjoni esimees 31.1. Komisjoni esimees: 31.1.1. juhib komisjoni tööd, kutsub kokku komisjoni korralised koosolekud; 31.1.2. koostab komisjoni töökava ja koosoleku päevakorra projekti; 31.1.3. annab komisjoni liikmetele komisjoni tööga seotud ülesandeid; 31.1.4. vastutab komisjoni asjaajamise eest, kirjutab alla protokollidele ja otsustele. 31.2. Komisjoni esimeest asendab komisjoni valitud aseesimees. Komisjoni esimehe ja aseesimehe puudumisel asendab neid vanim komisjoni liige. 31.3. Komisjoni likvideerimine ja komisjoni reorganiseerimine toimub volikogu istungil poolthäälteenamusega. 31.4. Komisjoni esimehele umbusalduse avaldamine toimub volikogu koosseisu häälteenamusega. 31.5. Komisjoni esimehe tagasiastumise, vabastamise, umbusalduse avaldamise, tema kui volikogu liikme volituste lõppemise või peatamise korral valib volikogu uue komisjoni esimehe, kes esitab uue komisjoni koosseisu. 32. Revisjonikomisjon 32.1. Volikogu moodustab oma volituse ajaks vallavalitsuse tegevuse ning valla majandustegevuse kontrollimiseks vähemalt kolmeliikmelise revisjonikomisjoni. 32.2. Revisjonikomisjoni esimees ja liikmed valitakse volikogu liikmete hulgast. 32.3. Revisjonikomisjon kontrollib: 32.3.1. vähemalt üks kord aastas vallavalitsuse tegevuse vastavust volikogu määrustele ja otsustele ning valla majandustegevuse otstarbekust; 32.3.2. tulude tähtaegset sissenõudmist ja arvelevõtmist ning kulude vastavust eelarvele; 32.3.3. valla munitsipaalasutuste raamatupidamise õigsust ja munitsipaalasutusse paigutatud vallavara kasutamise sihipärasust; 32.3.4. valla sõlmitud lepingute täitmist; 32.3.5. volikogu ülesandel vallavalitsuse tegevuse seaduslikkust ja otstarbekust. 32.4. Avastatud puudustest ja nende kõrvaldamise ettepanekutest teatab revisjonikomisjon kirjalikult vallavalitsusele, kes võtab kümne päeva jooksul pärast revisjoniakti saamist seisukoha ning esitab selle koos aktiga volikogule. 32.5. Revisjonikomisjon teeb ettepaneku vallavara üleandmise-vastuvõtmise korraldamiseks vallavanema vahetumisel jt olulisematel juhtudel ning esitab volikogule kinnitamiseks vara üleandmise-vastuvõtmise akti pärast sellele allakirjutamist vara üleandja ja vastuvõtja poolt. 32.6. Revisjonikomisjonil on õigus saada teavet ja kõiki oma tööks vajalikke dokumente. 32.7. Revisjonikomisjon peab enne valla eelarve täitmise aruande kinnitamist andma aru oma töö tulemustest ning esitama märkused ja ettepanekud puuduste kõrvaldamiseks. 33. Volikogu kokkukutsumine 33.1. Volikogu täiskogu töövorm on istung. 33.2. Volikogu korralise istungi kutsub kokku volikogu esimees või tema asendaja volikogu poolt kehtestatud korras. 33.3. Volikogu uue koosseisu esimese istungi kutsub kokku ametis olev vallavanem ja valimiskomisjon seitsme päeva jooksul arvates valimistulemuste väljakuulutamisest. 33.4. Volikogu esimees või tema asendaja kutsub erakorralise volikogu istungi kokku vallavalitsuse, vallavolikogu komisjoni või vähemalt neljandiku volikogu koosseisu ettepanekul nende poolt tõstatatud küsimuste arutamiseks ettepanekus näidatud ajaks. 33.5. Volikogu kokkukutsumisel tuleb kutses ära näidata arutusele tulevad küsimused ja kutse peab olema volikogu liikmetele teatavaks tehtud vähemalt neli päeva enne volikogu istungit. 33.6. Volikogu esimest istungit juhatab kuni volikogu esimehe valimiseni valla valimiskomisjoni esimees või tema asetäitja. 34. Küsimuste arutamine volikogus 34.1. Volikogu tööd korraldab ja istungeid juhatab volikogu esimees või tema asendaja. 34.2. Volikogu esimees korraldab volikogu töökorras sätestatud korras arutusele tulevate küsimuste ettevalmistamist. 34.3. Volikogu istungid on üldjuhul avalikud. Volikogu võib kuulutada istungi kinniseks, kui selle poolt hääletab 2/3 kohalolevatest volikogu liikmetest või kui arutatavat küsimust puudutavate andmete avalikustamine on seadusega keelatud või piiratud. 34.4. Volikogu arutab istungi kutses päevakorra projektis märgitud ja nõutavas korras ettevalmistatud küsimusi. Istungi päevakorra projektis märkimata küsimusi võib volikogu erakorralisena lülitada istungi päevakorda volikogu poolthäälteenamusega. 34.5. Volikogu istungist võivad sõnaõigusega osa võtta vallavalitsuse liikmed, samuti volikogu poolt istungile kutsutud isikud. Sõna andmise otsustab istungi juhataja. 34.6. Volikogu võib vallavalitsusele anda ettevalmistamiseks volikogus arutusele tulevaid küsimusi. 34.7. Volikogule saab esitada vastuvõtmiseks määruste ja otsuste projekte, millega eelnevalt on tutvunud vallavanem. 35. Hääletamine volikogus 35.1. Volikogu ainupädevusse kuuluvaid küsimusi otsustatakse hääletamise teel. Muudes küsimustes hääletatakse juhul, kui vähemalt üks volikogu liige seda nõuab. 35.2. Hääletamine volikogus on avalik, välja arvatud isikuvalimised ja umbusalduse avaldamine. 35.3. Volikogu otsused fikseerib istungi juhataja. 35.4. Volikogu otsused tehakse poolthäälteenamusega. Käesoleva põhimääruse punktides 24.1.1, 24.1.4, 24.1.6--24.1.10, 24.1.14, 24.1.15, 24.1.17 ja 24.1.23 nimetatud küsimustes on otsustuse vastuvõtmiseks vajalik volikogu koosseisu häälteenamus. 36. Umbusaldusavaldus volikogus 36.1. Vähemalt neljandik volikogu koosseisust võib algatada umbusalduse avaldamise volikogu esimehele, vallavanemale, mõnele valitsuse liikmele või volikogu komisjoni esimehele. 36.2. Umbusalduse avaldamine otsustatakse salajasel hääletamisel. Umbusalduse avaldamiseks on vajalik volikogu koosseisu häälteenamus ja see toob kaasa volikogu esimehe või volikogu komisjoni esimehe ametist vabastamise ning on aluseks vallavanema või vallavalitsuse liikme töölt vabastamisele volikogu usalduse kaotamise tõttu. 36.3. Kui volikogu esimehe poolt algatatud umbusalduse avaldus vallavanema suhtes ei saa volikogu koosseisu häälteenamust, toob see kaasa umbusalduse avaldamise volikogu esimehele volikogu poolt. 37. Volikogu tegutsemisvõimetus Volikogu on tegutsemisvõimetu, kui ta: 37.1. pole suutnud vastu võtta valla eelarvet kolme kuu jooksul arvates eelarveaasta algusest või riigieelarve vastuvõtmisest arvates, kui riigieelarvet ei ole vastu võetud eelarveaasta alguseks; 37.2. pole ühe kuu jooksul esimese istungi päevast arvates suutnud valida volikogu esimeest või vallavanemat või pole kahe kuu jooksul vallavanema valimise päevast arvates suutnud kinnitada valitsuse koosseisu. 38. Volikogu tegutsemisvõimetuse tagajärjed Kui volikogu osutub tegutsemisvõimetuks, loetakse kõigi tema liikmete volitused ennetähtaegselt lõppenuks ning nende asemele asuvad asendusliikmed kohaliku omavalitsuse volikogu valimise seadusega sätestatud korras. 39. Volikogu õigusaktide algatamine 39.1. Volikogu õigusaktide algatamise õigus on: 39.1.1. volikogu liikmel; 39.1.2. volikogu komisjonil; 39.1.3. volikogu fraktsioonil; 39.1.4. vallavalitsusel; 39.1.5. vallavanemal; 39.1.6. vallaelanikel. 39.2. Vallavolikogu võib oma otsusega teha vallavalitsusele ülesandeks välja töötada õigusakti eelnõu. 40. Volikogu õigusaktidele esitatavad nõuded, nende jõustumine ja info kättesaadavaks tegemine 40.1. Volikogu määrused avalikustatakse kaks päeva enne nende jõustumist, kuid mitte hiljem kui seitse päeva pärast vastuvõtmist, vallavalitsuse ruumides asuval stendil ja teiste vallavalitsuse poolt määratud kohtades, kus fikseeritakse ka avalikustamise aeg. 40.2. Volikogu üldist tähtsust omavad õigusaktid avaldatakse Riigi Teataja Lisas. 40.3. Üldist tähtsust omavad õigusaktid jõustuvad Riigi Teataja Lisas avaldamisele järgneval päeval, kui õigusaktis eneses ei ole sätestatud teist tähtaega. 40.4. Kui määruses on sätestatud eraldi jõustumise tähtaeg, jõustub ta sellel tähtajal. 40.5. Volikogu otsused jõustuvad neis sätestatud tähtajal ning need tuleb saata täitjatele ja asjaosalistele ning neid ei avalikustata hiljem kui seitse päeva pärast vastuvõtmist vallavalitsuse ruumides asuval stendil ja teistes vallavalitsuse poolt määratud kohtades, kus fikseeritakse ka avalikustamise aeg. 40.6. Volikogu määrustele ja otsustele kirjutab alla volikogu esimees või tema asendaja kuue päeva jooksul pärast nende vastuvõtmist. 40.7. Volikogu määrused ja otsused ning istungite protokollid vormistatakse ja avalikustatakse eesti keeles. 40.8. Ei avalikustata andmeid, mille väljastamine on seadusega piiratud või mõeldud üksnes vallavalitsuse siseseks kasutamiseks. Sellised andmed tehakse volikogu liikmetele teatavaks allkirja vastu kohustusega neid andmeid mitte avaldada. Selle kohustuse rikkuja võetakse vastutusele seadusega ettenähtud korras. 41. Informatsiooni kättesaadavus 41.1. Määrused ja otsused on väljas vähemalt kuni järgmise korralise volikogu istungini. Määrused ja otsused on kõigile kättesaadavad vallasekretäri juures (määrused enne nende jõustumist) ning kogu nende kehtivuse ajal. 41.2. Volikogu istungite protokollid on kõigile kättesaadavad vallasekretäri juures. 42. Õigusaktide täitmise kontroll 42.1. Seaduste, volikogu määruste ja otsuste ning valitsuse määruste ja korralduste täitmise arvestust peab vallasekretär. 42.2. Volikogu ja valitsuse istungitel kuulatakse regulaarselt informatsioone õigusaktide täitmise käigu kohta. 42.3. Igal volikogu liikmel on õigus esitada arupärimine volikogu määruste ja otsuste täitmise kohta volikogu poolt valitud, nimetatud või kinnitatud ametiisikutele. 42.4. Arupärimine esitatakse suuliselt volikogu istungil või kirjalikult vallavanema kaudu. 42.5. Vastus arupärimisele tuleb esitada kirjalikult volikogule või volikogu liikmele hiljemalt ühe kuu jooksul. 42.6. Volikogu eestseisuse otsusel tuleb esitada vastus suuliselt volikogu istungil või komisjoni koosolekul. 42.7. Õiguskantsleri järelepärimisele koostab vastuse vallasekretär koos vastava valdkonna spetsialistiga ning esitab selle kinnitamiseks vastavalt valitsuse või volikogu istungile. Vastusele kirjutavad alla vastavalt vallavanem ja vallasekretär või volikogu esimees. Vastuse ärasaatmise eest vastutab vallasekretär. 43. Volikogu liikme õigus saada teavet Volikogu liikmel on õigus saada volikogu ja valitsuse õigusakte, dokumente ja muud teavet, välja arvatud andmed, mille väljastamine on seadusega keelatud. Vastava korra kehtestab volikogu. III. VALLAVALITSUS 44. Vallavalitsuse mõiste Vallavalitsus on volikogu kinnitatud valla omavalitsuse kollegiaalne täitevorgan, kes viib praktilise tegevusega ellu vallale ning vallavalitsusele pandud ülesandeid. 45. Vallavanema valimine 45.1. Vallavanemaks võib volikogu valida Eesti Vabariigi kodaniku, kes oma hariduse, töökogemuste ja tervisliku seisundi poolest on suuteline täitma vallavanema ülesandeid ning kellel on volikogu usaldus. 45.2. Vallavanema valimine viiakse läbi seadusega sätestatud korras ühe kuu jooksul volikogu esimese istungi päevast arvates. 45.3. Vallavolikogu valib vallavanema oma volituste ajaks kolmeks aastaks salajasel hääletamisel. Igal volikogu liikmel on valimisel üks hääl. 45.4. Vallavanemakandidaadi võib üles seada volikogu liige ja volikogu fraktsioon. Kui vallavanema kohale ei esitata rohkem kandidaate kui üks, teeb volikogu 15-minutilise vaheaja. Pärast vaheaega jätkatakse kandidaatide ülesseadmist. Kui ka siis teisi kandidaate ei esitata, viiakse valimine läbi ühe kandidaadiga. 45.5. Kandidaatidest koostatakse nimekiri vastavalt nende ülesseadmise järjekorrale. Nimekirja sulgemise otsustab volikogu avalikul hääletamisel. 45.6. Igal vallavanemakandidaadil on õigus kümne minuti jooksul esitada oma valimisprogramm. 45.7. Igal volikogu liikmel on õigus esitada igale vallavanemakandidaadile kuni kolm küsimust. 45.8. Enne kandidaatide läbiarutamist annavad kandidaadid süümevande või tuvastatakse eelnev süümevande andmine nende poolt. 45.9. Hääletamisprotseduuri viib läbi sama häältelugemiskomisjon samas korras nagu volikogu esimehe valimisel. 45.10. Vallavanemakandidaadid ei või osaleda vallavanema valimisel toimuval hääletamisel. 45.11. Valimistulemused vormistatakse volikogu otsusega. 46. Vallavanem Vallavanem: 46.1. juhib ja korraldab vallavalitsuse tööd ja vallavalitsuse istungite ettevalmistamist; 46.2. esindab omavalitsusüksust ja vallavalitsust vastavalt seadusega, valla põhimäärusega ning volikogu poolt antud pädevusele; 46.3. annab vallavalitsuse ja tema struktuuriüksuste sisemise töö korraldamiseks käskkirju; 46.4. kirjutab alla vallavalitsuse määrustele ja korraldustele ning teistele valitsuse dokumentidele; 46.5. esitab volikogule kinnitamiseks vallavalitsuse koosseisu, valla ametiasutuste struktuuri ja teenistujate koosseisu; 46.6. esitab volikogule ettepaneku valitsuse täiendava liikme ametisse kinnitamiseks või mõne valitsuse liikme ametist vabastamiseks; 46.7. esitab vallavalitsusele kinnitamiseks valla asutuse juhi kandidaadi; 46.8. esindab valda pankades, lepingute sõlmimisel, kohtus ja valla osalusega äri- ja mittetulundusühingutes ilma erivolitusteta; 46.9. nimetab ametisse ja vabastab ametist vallasekretäri; 46.10. täidab muid talle seaduse alusel ning volikogu ja valitsuse poolt pandud ülesandeid; 46.11. vallavanemal on õigus sõlmida rendilepinguid, kuid mitte pikemaks ajaks kui oma volituste periood; 46.12. kehtestab valla töötajate töösisekorraeeskirjad. 47. Vallavalitsuse koosseis ja moodustamine 47.1. Vallavanem saab valituks osutamise hetkest õiguse moodustada valitsus. 47.2. Valitsuse liikmete arvu määrab volikogu vallavanema ettepanekul, kui mitte vähem kui kolm liiget. 47.3. Vallavanem esitab hiljemalt ühe kuu jooksul tema vallavanemaks valimisest volikogule kinnitamiseks ettepaneku valitsuse koosseisu kohta. 47.4. Valitsusse kuuluvad vallavanem, valitsuse liikmed ning ametikoha järgi vallasekretär. 47.5. Volikogu kinnitab vallavalitsuse koosseisu salajasel hääletusel poolthäälteenamusega oma volituste ajaks. 47.6. Vajadusel täiendada või muuta valitsuse koosseisu esitab vallavanem volikogule kinnitamiseks täiendavad valitsuse liikmed või valitsuse uue koosseisu. 48. Valitsuse volituste tähtaeg 48.1. Vallavalitsus saab oma volitused volikogu poolt valitsuse ametisse kinnitamise päevast. 48.2. Valitsus esitab lahkumispalve volikogu uue koosseisu esimesel istungil. 48.3. Pärast lahkumispalve esitamist täidab vallavalitsus oma ülesandeid ja tema volitused kehtivad kuni uue valitsuse ametisse kinnitamiseni. 48.4. Lahkumispalvet ei esita vallasekretär. 49. Vallavalitsuse liikme volituste ennetähtaegne lõppemine Valitsuse liikme volitused lõpetatakse ennetähtaegselt: 49.1. isikliku avalduse alusel; 49.2. vallavanema esildisel; 49.3. umbusalduse avaldamise korral; 49.4. teovõimetuks tunnistamisega; 49.5. tahtliku kuriteo eest süüdimõistva kohtuotsuse jõustumisega; 49.6. tema surma korral. 50. Vallavalitsuse pädevus Vallavalitsus: 50.1. valmistab ette volikogus arutusele tulevaid küsimusi lähtuvalt valitsuse seisukohtadest või volikogu määrustest ja otsustest ning teistest õigusaktidest; 50.2. organiseerib vallavara valdamist, kasutamist ja käsutamist, vaatab läbi valla eelarve projekti ja muud volikogu määruste ja otsuste projektid ning korraldab eelarve ning volikogu määruste ja otsuste täitmist; 50.3. lahendab ja korraldab kohaliku elu küsimusi, mis on volikogu määruste või otsuste või käesoleva põhimäärusega pandud täitmiseks valitsusele; 50.4. lahendab ja korraldab kohaliku elu küsimusi, mis ei kuulu volikogu ainupädevusse; 50.5. esindab valda avalik-õigusliku isikuna kohtus; 50.6. annab volituse valla esindamiseks kohtus; 50.7. ei või võtta vastu määrusi ja korraldusi, mille volikogu on võtnud oma pädevusse ning mille kohta ei ole antud volikogu volitusi; 50.8. täidab oma ülesandeid õigusaktide andmise ja ülesannete delegeerimisega määruse või korralduse alusel vallakantselei, valla asutuste ja ettevõtete töötajatele või lepingu alusel teistele füüsilistele või juriidilistele isikutele (sh omavalitsusliitude ja teiste omavalitsusüksuste ametiisikud). Delegeeritud ülesannete täitmise eest vastutab volikogu ees valitsus; 50.9. oma ülesannete täitmiseks moodustab vallavalitsus valitsuse kantselei, mille tegevust juhib vallasekretär; 50.10. korraldab valla omanduses olevate ettevõtete, asutuste ja muude organisatsioonide tegevust ning määrab kindlaks valitsuse ja valitsuse kantselei töösisekorra. 51. Vallavanema asendamine 51.1. Vallavanemat asendab tema äraolekul abivallavanem. Kui abivallavanemat ei ole ametisse nimetatud, siis nimetatakse vallavanema asendaja volikogu otsusega. 51.2. Vallavanema või abivallavanema või nimetatud asendaja äraolekul asendab vallavanemat vallavalitsuse liige vallavanema käskkirja alusel. Tema tegevuse eest vastutab vallavanem käskkirjaga asendajale antud volituste ulatuses. Käskkirjas antud volitusi ületav tegevus on õigustühine ja selle tagajärgede eest vald, vallavalitsus ja vallavanem ei vastuta. 51.3. Kui vallavanem või asendaja ei ole asendajat määranud, asendab vallavanemat vanem kohalolev valitsuse liige. 52. Volikogu esimehe ja valitsuse liikmete sotsiaalsed garantiid 52.1. Volikogu esimehe ja valitsuse liikme teenistusest vabastamisel seoses tema volituste lõppemisega makstakse talle hüvitusena kahe kuu ametipalk. 52.2. Vallavalitsuse liikme vabastamise korral võib volikogu igal konkreetsel juhul otsustada hüvitise maksmise suuruse. 52.3. Vallavalitsuse liikme surma korral makstakse tema perekonnaliikmetele hüvitusena ühe kuu ametipalk. 53. Vallavalitsuse töökord 53.1. Valitsuse töövorm on istung. 53.2. Valitsuse istungit juhatab vallavanem, tema äraolekul abivallavanem või käesoleva põhimääruse punktis 51 sätestatud korras vallavanema asendaja. 53.3. Vallavalitsus on otsustusvõimeline, kui tema istungist võtab peale vallavanema või tema asendaja osa vähemalt pool valitsuse koosseisust. Valitsuse istungist peab osa võtma vallasekretär. 53.4. Valitsuse istungid on kinnised, kui valitsus ei otsusta teisiti. Vallavanem või tema asendaja võib kutsuda istungile ka teisi isikuid. 53.5. Valitsuse otsustused tehakse poolthäälteenamusega. 53.6. Valitsus annab üldaktina oma pädevuse piires määrusi ning võtab üksikaktina vastu korraldusi. 53.7. Valitsuse istungi protokolli kantakse istungi toimumise aeg ja koht, osavõtjate nimed, arutusele tulevad küsimused ja nende kohta vastu võetud otsused ning otsustajate eriarvamused. Protokoll peab vastama haldusdokumentidele kehtestatud põhinõuetele. 53.8. Istungi protokollile kirjutavad alla vallavanem või tema asendaja ja protokollija seitsme päeva jooksul pärast istungi toimumist. Protokollile allakirjutanud isikud vastutavad protokollis sisalduvate andmete õigsuse eest. 53.9. Vallavalitsus võib talle pandud ülesannete täitmiseks ja valitsuse ettepanekute väljatöötamiseks moodustada töögruppe, alatisi ja ajutisi komisjone, mille moodustamine ja koosseis kinnitatakse valitsuse korraldusega, informeerides sellest volikogu. 54. Vallasekretär 54.1. Vallasekretär on ametikoha järgi vallavalitsuse liige, kelle nimetab ametisse ja vabastab ametist vallavanem. 54.2. Vallasekretäriks võib nimetada teovõimelise Eesti kodaniku, kes valdab eesti keelt seadusega või seaduse alusel kehtestatud ulatuses ning kellel on juristi kvalifikatsioon või tunnistus vastavuse kohta Vabariigi Valitsuse poolt kehtestatud kutsenõuetele. 54.3. Vallasekretär: 54.3.1. juhib vallakantselei tegevust; 54.3.2. esitab vallavanemale ettepanekuid vallakantselei struktuuri, funktsioonide ja koosseisu kohta; 54.3.3. korraldab volikogu ja vallavalitsuse õigusaktide avaldamist ja töö avalikustamist; 54.3.4. esindab vallavalitsust kohtus erivolituseta; 54.3.5. hoiab valla vapipitsatit ja valla riigivapi kujutisega pitsatit; 54.3.6. informeerib vallavalitsust ja volikogu uutest õigusaktidest, esitab ettepanekuid vallas vajalike õigusaktide väljatöötamise ja kehtestamise kohta ning volikogu ja valitsuse töö efektiivsemaks korraldamiseks vajalike muudatuste tegemise kohta; 54.3.7. viseerib talle esitatud õigusaktide eelnõud ja lepingute projektid ning esitab arvamuse nende seaduslikkuse kohta; 54.3.8. taotleb ebaseaduslike õigusaktide tühistamist; 54.3.9. kinnitab valijate nimekirja; 54.3.10. teostab notariaaltoiminguid seaduses ettenähtud korras ja pädevuse piires; 54.3.11. vastutab volikogu ja valitsuse õigustloovate aktide ärakirjade õiguskantslerile õigeaegse saatmise eest; 54.3.12. vastutab Riigi Teataja Lisas avaldamisele kuuluvate õigusaktide autentsete tekstide õigeaegse ärasaatmise eest; 54.3.13. täidab teisi talle seaduse või vallavalitsuse liikmete tööjaotuse alusel pandud ülesandeid. 54.4. Vallasekretäri asendamise korra määrab vallavanem. IV. VALLAELANIKE OSALEMINE KOHALIKU OMAVALITSUSE TEOSTAMISES 55. Õigusaktide algatamise õigus 55.1. Vähemalt ühel protsendil hääleõiguslikest vallaelanikest, kuid mitte vähem kui viiel hääleõiguslikul vallaelanikul on õigus teha kohaliku elu küsimustes volikogu või valitsuse õigusaktide vastuvõtmiseks, muutmiseks või tühistamiseks algatusi, mis võetakse arutusele hiljemalt kolme kuu jooksul. 55.2. Käesoleva paragrahvi punktis 39 ettenähtud algatus esitatakse valitsusele vastava eelnõuna, millele lisatakse allkirjadega varustatud algatuse esitajate nimekiri. Nimekirjal on kas kõigi esitajate allkirjad või kinnitab seda allkirjadega varustatud esitajate koosoleku protokoll. 55.3. Eelnõu vastuvõtmist kinnitab vallasekretär oma allkirjaga. 55.4. Kui algatatud küsimus kuulub volikogu pädevusse, esitab valitsus selle ühe kuu jooksul volikogule lahendamiseks koos omapoolse seisukohaga. 55.5. Algatuse esitajate esindajal on õigus osaleda algatuse arutelul volikogus või valitsuses. 56. Muudatuste taotlemine volikogu ja valitsuse õigusaktides 56.1. Igaühel on õigus taotleda volikogult või valitsuselt nende poolt vastuvõetud õigusaktides muudatuste tegemist või nende tühistamist, kui nendega on seadusevastaselt kitsendatud tema õigusi. 56.2. Taotluse esitamise tähtaeg on kümme päeva õigusakti ärakirja kättesaamise päevast arvates, kui Eesti Vabariigi seadusandluses pole ette nähtud pikemat tähtaega. Volikogu ja valitsuse määruses muudatuste tegemiseks või selle tühistamiseks võib esitada taotluse ühe kuu jooksul õiguste seadusevastasest kitsendamisest teadasaamisest arvates. 56.3. Õigusakti taotluse ärakirjale lisatakse esitamise koht ja tähtaeg. 56.4. Volikogu peab taotluse läbi vaatama kahe kuu jooksul, valitsus ühe kuu jooksul. 56.5. Taotluse esitaja kutsutakse istungile, kus taotlust arutatakse. Teade istungi aja ja koha kohta antakse edasi vähemalt neli päeva enne istungi toimumist. Taotlejal on õigus esitada selgitusi ja küsimusi. Taotlust võidakse arutada ka taotleja mitteilmumise korral. Taotluse arutamist võidakse edasi lükata taotleja kirjaliku avalduse alusel. Sellisel juhul arvestatakse taotluse läbivaatamise tähtaega taotleja avalduse esitamisest või avalduses toodud tähtajast arvates, millest taotlejal on võimalik asja arutamisest osa võtta. 56.6. Kui volikogu või valitsus jätab antud õigusakti muutmata või tühistamata, on taotlejal õigus pöörduda küsimuse lahendamiseks kohtusse. V. MAJANDUS JA EELARVE 57. Vallavara 57.1. Vallavara on vallale kuuluv vara. 57.2. Vallavara valdamise, kasutamise ja käsutamise korra kinnitab volikogu. 57.3. Vallavara kohta peetakse vallavalitsuses ühtset ja ajalist registrit. 58. Majandustegevus 58.1. Vald võib teenuste osutamiseks asutada kohaliku omavalitsuse asutusi, kes ei ole juriidilised isikud, ja olla osanikuks või aktsionäriks valla arengu seisukohalt olulises äriühingus. 58.2. Kohaliku omavalitsuse asutuse pädevuse ja töökorralduse määrab ning asutuse juhi kinnitab ametisse vallavalitsus vallavanema ettepanekul. 58.3. Vallal on õigus oma ülesannete täitmiseks sõlmida lepinguid. 58.4. Valla osalemise tulunduslikes ja mittetulunduslikes ettevõtetes, organisatsioonides ning fondides otsustab volikogu. 58.5. Valla asutuse majandustegevus ei tohi rikkuda vastava tegevusala vaba konkurentsi põhimõtteid. 59. Maksud ja koormised 59.1. Kohalikud maksud ja maksumäärade muudatused kehtestatakse enne valla eelarve või lisaeelarve vastuvõtmist või eelarve muutmist ja neid rakendatakse eelarveaasta algusest arvates või koos lisaeelarve või eelarve muutmisega. 59.2. Volikogul on õigus kehtestada oma määrusega koormisi, millega kohustatakse füüsilisi või juriidilisi isikuid tegema töid valla territooriumil kehtestatud heakorraeeskirja täitmiseks. Määruses kehtestatakse koormise olemus, ulatus, täitmise tingimused ja kord. 59.3. Volikogul on õigus lubada isikul koormise täitmise eest maksta raha, mida peab kasutama selle koormise täitmiseks. Koormise täitmiseks vajalike tööde maksumus määratakse koormise kehtestamisel. 60. Arengukava vastuvõtmine ja muutmine 60.1. Valla arengukava koostatakse kolme eelseisva aasta kohta. 60.2. Volikogu teeb arengukava projekti kättesaadavaks kõigile vallaelanikele kaks nädalat enne volikogu istungit, muudatused ja täiendused üks nädal enne volikogu istungit ning kinnitab selle pärast vastavate ettepanekute läbivaatamist volikogu määratud ajaks. Arengukava ja selle projekt avalikustatakse valitsuse ruumides asuval stendil ja raamatukogudes. 60.3. Arengukava muutmise vajadust tingivate asjaolude ilmnemisel on valitsusel õigus ja kohustus algatada volikogus arengukava muutmise menetlus. 61. Valla eelarve 61.1. Valla iseseisev eelarve koosneb ühe eelarveaasta tuludest ja kuludest, mis kokkuvõttes viiakse tasakaalu. 61.2. Vallal on keelatud laenu andmine või tagamine. Laenu võib anda üksnes õppelaenuks valla eelarves selleks otstarbeks ettenähtud summa piirides. 61.3. Eelarve projekt avaldatakse üldiseks teadmiseks vallaelanikele vastaval stendil valitsuse ruumides ja raamatukogudes vähemalt üks nädal enne selle arutamist volikogu eelarvekomisjoni koosolekul ja volikogu istungil ning vastuvõetud eelarve, selle muudatused ja täitmise aruanne avaldatakse üldiseks teadmiseks vallaelanikele. 62. Valla eelarve koostamine ja jõustumine 62.1. Valla eelarve koostatakse seaduses sätestatud korras, arvestades valla arengukava. 62.2. Eelarve või selle projekti muutmise ettepanekule, mis tingib nendes ettenähtud tulude vähendamise, kulude suurendamise või kulude ümberjaotamise, tuleb algatajal lisada rahalised arvestused, mis näitavad ära kulude katteks vajalikud tuluallikad. 62.3. Valla eelarve jõustub seaduses ettenähtud tähtajal. VI. TÖÖKORRALDUS 63. Volikogu töökorraldus 63.1. Volikogu töötab täiskoguna komisjonide ja fraktsioonide kaudu. Vastavalt vajadusele moodustab volikogu ka ajutisi komisjone ja töögruppe. 63.2. Volikogu tehnilise teenindamise tagab valla kantselei. Komisjonide töö korraldamise ja koosolekute protokollimise eest vastutab komisjoni esimees või teda asendav komisjoni liige. 64. Asjaajamiskeel Volikogu, valitsuse ja valla asutuse asjaajamiskeel on eesti keel. Igaühel on õigus pöörduda kohalike omavalitsuste ja nende ametiisikute poole eesti keeles ja saada eestikeelseid vastuseid. 65. Volikogu ja valitsuse rakendamise kord 65.1. Volikogu esimehe valimine. 65.2. Volikogu aseesimehe valimine. 65.3. Senise valitsuse tagasiastumise avalduse esitamine. 65.4. Uue vallavanema valimine. 65.5. Revisjonikomisjoni moodustamine, revisjonikomisjoni esimehe ja liikmete valimine. 65.6. Uue vallavanema ettepanekul uue vallavalitsuse koosseisu kinnitamine (vähemalt kolmeliikmeline). 65.7. Uute komisjonide esimeeste valimine ja uute komisjonide koosseisude kinnitamine. 66. Volitatud isiku volituste peatamine ja lõpetamine 66.1. Volikogult volitused saanud isiku (esindaja Omavalitsuste Liidus jt) volituste lõpetamine toimub seaduses, käesolevas põhimääruses ning nende volitamise otsuses kehtestatud alustel ja korras. 66.2. Kui vastavat korda pole kehtestatud, siis toimub volituste peatamine ja lõpetamine volituste andmisega analoogilises korras. 66.3. Tähtajaliselt antud volituste peatamise ja lõpetamise korda volikogu nende volituste kehtimise ajal ei muuda. 66.4. Volituste peatamine ja lõpetamine võetakse päevakorda ja hääletatakse salajase hääletamise teel. 67. Tagasiastumine Volikogu esimehel ja aseesimehel, komisjonide esimeestel ja liikmetel on õigus tagasi astuda, jäädes samal ajal volikogu liikmeks. Tagasiastumine jõustub järgmisel volikogu istungil ja seda ei hääletata. 68. Fraktsioonid 68.1. Vähemalt kolm vallavolikogu liiget võivad moodustada ja registreerida volikogu fraktsiooni, esitades vastava kirjaliku avalduse volikogule. 68.2. Iga volikogu liige saab kuuluda ainult ühte fraktsiooni. 68.3. Fraktsiooni tegevuse organisatsioonilise ja tehnilise teenindamise tagab volikogu kehtestatud korras ja selleks eraldatud vahenditest valla kantselei. 68.4. Fraktsiooni õigused kehtestatakse volikogu töökorras. 69. Eestseisus Istungi päevakorra eelnõu ettevalmistamiseks kutsub volikogu esimees vajaduse korral kokku eestseisuse, kuhu kuuluvad volikogu esimees ja aseesimees, komisjonide ja fraktsioonide esimehed, osavaldade esindajad ning vallavanem. 70. Avalduste, ettepanekute ja kaebuste lahendamise kord 70.1. Volikogule esitatud ettepanekud, avaldused ja kaebused suunab volikogu esimees vastamiseks kas vallavalitsusele või volikogu vastavale komisjonile. 70.2. Volikogu komisjon tegeleb avalduste, ettepanekute ja kaebustega, mis kuuluvad volikogu ainupädevusse ning mille lahendamiseks on vaja vastu võtta volikogu määrus või otsus. 70.3. Enne arutamist valitsuse istungil või komisjoni koosolekul tutvub üks valla töötaja või komisjoni liige asjaoludega ning valmistab ette vastuse, määruse, korralduse või otsuse projekti. 70.4. Küsimuste arutamisele istungil või koosolekul kutsutakse ka avaldaja või tema esindaja. 70.5. Kui valitsuse või komisjoni lahendus ei rahulda avaldajat, võetakse see avaldaja taotlusel volikogu istungi päevakorda, kus kas kinnitatakse valitsuse või komisjoni poolt vastuvõetud lahendus või saadetakse küsimus tagasi uueks läbivaatamiseks. 70.6. Volikogu istungi päevakorda ei võeta avaldust, ettepanekut või kaebust, millele on volikogu istungil juba varem vastatud ja mille asjaolud ei ole muutunud. Erandi võib teha volikogu esimehe, vallavalitsuse või ühe komisjoni ettepanekul. 71. Vallavalitsuse töö korraldamine 71.1. Vallavalitsuse juht on vallavanem, kes esindab valitsust. 71.2. Vallavanem annab valitsuse ja valla asutuste sisemise töö korraldamiseks käskkirju. 71.3. Vallavalitsuse täpsema töökorra ja komisjonide moodustamise otsustab vallavalitsus ning informeerib sellest volikogu. 71.4. Vallavalitsuse liikmete igapäevane tegevus toimub personaalse tööjaotuse ja isikliku vastutuse alusel, mis tehakse teatavaks vallavolikogule, valla teenistuses olevatele isikutele ja vallaelanikele. 71.5. Vallavalitsuse juht ei või olla volikogu esimees. 72. Valitsuse otsustusvõimetus Kui valitsus ei ole rohkem kui ühe nädala jooksul otsustusvõimeline liikmete puudumise tõttu, võib volikogu võtta vastu määruse või otsuse ilma selle eelneva aruteluta valitsuses vastavalt põhimäärusele ja volikogu töökorrale. Volikogu istungist ja selle päevakorras olevast määruse või otsuse projektist informeeritakse eelnevalt kõiki kohalolevaid valitsuse liikmeid. 73. Istungi ja koosoleku protokoll 73.1. Volikogu istungi protokollile kirjutab alla volikogu esimees või tema asendaja. 73.2. Valitsuse istungi protokollile kirjutavad alla vallavanem või tema asendaja ja protokollija. 73.3. Volikogu või valitsuse komisjoni koosoleku protokollile kirjutab alla koosoleku juhataja. 73.4. Protokollile allakirjutanud isikud vastutavad protokollis sisalduvate andmete õigsuse eest. 73.5. Protokolli kantakse istungi või koosoleku toimumise aeg ja koht, osavõtjate nimed, arutusele tulevad küsimused ja nende kohta vastuvõetud otsustused ja otsustajate või küsimuste algatajate eriarvamused. 73.6. Volikogu istungite protokollid asuvad valla kantseleis ja peavad olema kättesaadavad igaühele. 73.7. Valitsuse istungite ning volikogu ja valitsuse komisjonide koosolekute protokollid asuvad valla kantseleis ja peavad olema kättesaadavad igaühele. 73.8. Üldkättesaadavaks ei tehta protokollis sisalduvaid andmeid, mille väljastamine on seadusega piiratud või mõeldud valla ametiasutuste siseseks kasutamiseks. 73.9. Protokollid ja teised dokumendid peavad vastama haldusdokumentidele kehtestatud põhinõuetele. 73.10. Protokollid peavad olema alla kirjutatud hiljemalt kümne päeva jooksul. 73.11. Istungi juhataja ja protokollija on kohustatud talle esitatud dokumendid viseerima, kusjuures tal on õigus esitada kirjalik eriarvamus, kui ta ei nõustu dokumendi sisuga (see ei vasta seadusele, on teostamatu, ei vasta sellele, kuidas otsustati vms). Eriarvamuse olemasolu märgitakse allkirja juurde. Eriarvamus tehakse teatavaks vastavalt valitsusele või volikogule. Viseerimisest keeldumine on aluseks ametist vabastamisele. 74. Vallavolikogu ja vallavalitsuse pädevuse piiritlus 74.1. Vallavalitsus on õigustatud otsustama kõiki küsimusi, mis on valla pädevuses ja ei ole volikogu ainupädevuses või antud mõne muu organi või ametiisiku ainupädevusse. 74.2. Volikogul on õigus vallavalitsuse määrusi ja korraldusi muuta ning tühistada, näidates ära muutmise või tühistamise aluse. 74.3. Volikogu poolt vallavalitsuse määruste ja korralduste muutmise või tühistamisega kaasnevad kahjud hüvitatakse valla eelarvest, kui vallavalitsuse tegevus oli seaduslik. 74.4. Vallavalitsus võib taotleda volikogu poolt vastuvõetud määruse või otsuse uuesti läbivaatamist volikogus. 74.5. Vallavanemal, vallavalitsusel ja vallavalitsuse liikmel on õigus siduda volikogu määruse või otsuse vastuvõtmine usaldushääletusega ning vallavanema puhul on siis nõutav koosseisu häälteenamus. Muudatusettepanekuid, mida vallavanem, vallavalitsus või vallavalitsuse liige ei ole heaks kiitnud, eraldi hääletamisele ei panda. 74.6. Vallavalitsusel on õigus valla nimel esitada tsiviilhagi ja hagi halduskohtusse, kui riigilõiv on väiksem kui 10 000 krooni. Hagi aluseks on valitsuse korraldus. 75. Vallavalitsuse liikmete vastutus 75.1. Vallavalitsuse liikmete süülise käitumise korral võetakse süüdiolev isik distsiplinaar- või kriminaalvastutusele. 75.2. Vallavalitsuse liikmed, kes hääletasid ebaseadusliku määruse või korralduse poolt, kannavad solidaarselt materiaalset vastutust tekitatud kahju eest. Selle kohta sõlmitakse iga vallavalitsuse liikmega vastav leping. 75.3. Vastutusest vabanevad need vallavalitsuse liikmed, kes esitasid vallavalitsuse ebaseadusliku tegevuse kohta kirjaliku eriarvamuse. 75.4. Eriarvamus fikseeritakse vallavalitsuse istungi protokollis ning see tehakse vallavalitsuse poolt teatavaks volikogu järgmisel istungil. 76. Vallavalitsuse määrustele ja korraldustele esitatavad nõuded ning nende jõustumine 76.1. Vallavalitsuse määrused ja korraldused peavad olema avalikustatud enne nende jõustumist ja kättesaadavad kõigile isikutele volikogu määrustega samas korras. 76.2. Ei avalikustata andmeid, mille väljastamine on seadusega keelatud või mõeldud üksnes valla ametiasutuste siseseks kasutamiseks. 76.3. Vallavalitsuse määrused ja korraldused vormistatakse ning avalikustatakse eesti keeles. 76.4. Kui määrust ei avaldata Riigi Teataja Lisas, jõustuvad määrused kümnendal päeval pärast avalikustamist või neis ettenähtud tähtajal. Riigi Teataja Lisas avaldamiseks saadetud määrused jõustuvad pärast vastava Riigi Teataja Lisa ilmumist. 76.5. Vallavalitsuse korraldused jõustuvad neis ettenähtud tähtajal ning need tuleb saata täitjatele ja teistele asjaosalistele. 76.6. Määrustele ja teistele valitsuse dokumentidele kirjutavad alla vallavanem ning vallasekretär. VII. VALLATEENISTUSE PÕHIALUSED 77. Vallateenistus 77.1. Teenistust valla ametiasutustes reguleerivad seadused, valla põhimäärus, valla haldusaparaadi ja ametiasutuste sisekorraeeskirjad ning ametijuhendid. 77.2. Vallaametnikud peavad olema vähemalt keskharidusega, omama Eesti kodakondsust, olema teovõimelised ja valdama eesti keelt seadusega või seaduse alusel kehtestatud ulatuses. 78. Valla haldusaparaat 78.1. Valla haldusaparaadi moodustab valitsus vastavalt volikogu kinnitatud ametiasutuste struktuurile ja teenistujate koosseisule. 78.2. Valla haldusaparaati kuuluvad valla asutused ja valla teenistujad. 79. Teenistusse võtmine 79.1. Vallaametnik võetakse teenistusse ja vabastatakse teenistusest seadusega sätestatud korras. 79.2. Vallaametnikud nimetab ametisse ja vabastab ametist vallavanem oma käskkirjaga. 79.3. Vallaametniku ametisse nimetamisel võib vallavanem eelnevalt küsida volikogu komisjoni või volikogu arvamust ja kehtestada täiendavaid kvalifikatsiooninõudeid. 80. Valla kantselei 80.1. Valla kantselei on valla haldusaparaadi struktuuriüksus, kelle põhiülesanne on vallavolikogu ja -valitsuse töö tehniline tagamine. 80.2. Valla kantselei juht on vallasekretär. 81. Valla kantselei ülesanded Valla kantselei ülesanded on: 81.1. koguda volikogu ja valitsuse istungite päevakorra ja õigusaktide projektid ning suunata need vallasekretärile, kes annab nende ettevalmistamise, seaduslikkuse ja ülesehituse kohta oma arvamuse; 81.2. tagada volikogu ja valitsuse istungite protokolliline teenindamine; 81.3. vormistada volikogu ja valitsuse istungite protokollid, õigusaktid ja muud dokumendid vastavuses käesoleva põhimäärusega ja haldusdokumentide vormistamise põhinõuetega (Eesti Vabariigi ST 3-92); 81.4. esitada need allakirjutamiseks; 81.5. tagada õigusaktide ja protokollide õigeaegne avalikustamine, saata õiguskantsleri kantseleisse õigustloovate aktide koopiad; 81.6. tagada protokollide väljavõtete ja õigusaktide koopiate edastamine vastavalt korrale; 81.7. posti vastuvõtmine, registreerimine, süstematiseerimine ja edastamine adressaatidele ning volikogu ja valitsuse töös vajalike dokumentide, kirjade, andmete ning ajakirjade ja ajalehtede säilimise tagamine; 81.8. volikogu ja valitsuse kirjavahetuse pidamine; 81.9. tõendite ja õiendite väljastamine; 81.10. valla registrite pidamine; 81.11. passitöö teostamine, kaitseväeteenistuse arvestus; 81.12. perekonnaseisualane töö; 81.13. valla kantselei pädevuses olevate statistiliste aruannete koostamine ja nõutavaks tähtajaks esitamine; 81.14. notariaaltoimingute teostamine seaduses ettenähtud korras ja pädevuse piires; 81.15. kaadritöö; 81.16. volikogu esimehe, vallavanema ja vallasekretäri või nende asendajate seaduslike korralduste täitmine. 82. Külavanem 82.1. Küla koosolekul võidakse valida külavanem. 82.2. Vallavalitsuse ülesannete täitmine külavanema poolt sätestatakse lepinguga. 82.3. Külavanema volituste kestus ei ole piiratud volikogu volituste kestusega. 82.4. Kui külas ei valita külavanemat, võib vanema nimetada vallavalitsus. 82.5. Külavanem võidakse kutsuda nõuandva hääleõigusega osa võtma vallavolikogu ja -valitsuse istungitest ja volikogu komisjonide koosolekutest. VIII. OMAVALITSUSÜKSUSTE KOOSTÖÖ 83. Koostöövormid 83.1. Vald võib ühiste huvide väljendamiseks, esindamiseks, kaitsmiseks ning ühiste ülesannete täitmiseks teiste valdade ja linnadega: 83.1.1. tegutseda ühiselt; 83.1.2. anda sellekohaseid volitusi; 83.1.3. täita ise sellekohaseid volitusi; 83.1.4. moodustada valdade ja linnade liite. 83.2. Vald võib sõlmida sõpruslepinguid teiste omavalitsusüksustega oma maakonnas, Eestis ja väljaspool Eestit ning arendada muud koostööd erinevates valdkondades. IX. LÕPPSÄTTED 84. Põhimääruse vastuvõtmine ja muutmine 84.1. Põhimäärus võetakse vastu ja muudetakse volikogu koosseisu häälteenamusega. 84.2. Põhimäärus ja selle muudatused jõustuvad kümnendal päeval pärast avaldamist. 84.3. Käesoleva põhimääruse jõustumisega kaotab kehtivuse põhimäärus, mis võeti vastu 22. novembril 1991. a, koos paranduste ja täiendustega, mis tehti 25. oktoobril 1993. a ja 28. veebruaril 1994. a.