Nissi Vallavolikogu — Nissi valla põhimääruse kinnitamine — RTL, 298, 1225

Kohaliku omavalitsuse korralduse seaduse (RT I 1993, 37, 558; 1994, 12, 200; 19, 340; 72, 1263; 84, 1475; 1995, 16, 228; 17, 237; 23, 334; 26--28, 355; 59, 1006; 97, 1664; 1996, 36, 738; 37, 739; 40, 773; 48, 942; 89, 1591; 1997, 13, 210; 29, 449 ja 450; 69, 1113; 1998, 28, 356; 59, 941; 61, 984) paragrahvi 22 punkti 9 alusel Nissi Vallavolikogu määrab: 1. Kinnitada Nissi valla põhimäärus (lisatud). 2. Tunnistada kehtetuks Nissi Vallavolikogu 13. septembri 1994. a määrus nr 4 «Nissi valla põhimääruse kinnitamine». 3. Määrus jõustub Riigi Teataja Lisas avaldamisele järgneval päeval. Volikogu aseesimees Allan TAMM Kinnitatud Nissi Vallavolikogu 10. septembri 1998. a määrusega nr 8 Nissi valla põhimäärus I. ÜLDSÄTTED 1. Nissi valla (edaspidi vald) põhimääruse eesmärk Põhimäärus reguleerib kohaliku omavalitsuse teostamist vallas omavalitsusorganite kaudu ning omavalitsusorganite ja nende komisjonide moodustamise korda, õigusi ja kohustusi, samuti külavanemate valimist ja ülesandeid, välissuhtlemist ning valla lipu ja vapi kasutamist. 2. Kohaliku omavalitsuse teostamine 2.1. Valla demokraatlikult moodustatud võimuorganitel on õigus, võime ja kohustus seaduste alusel iseseisvalt korraldada ja juhtida kohalikku elu, lähtudes vallaelanike õigustatud vajadustest ja huvidest ning arvestades valla arengu iseärasusi. 2.2. Kohalikku omavalitsust teostavad vallas vahetu demokraatia vormis vallaelanikud ja valla omavalitsusorganid. 2.3. Kohalik omavalitsus vallas rajaneb järgmistel põhimõtetel: 2.3.1. kohaliku elu küsimuste iseseisev ja lõplik otsustamine ja korraldamine; 2.3.2. igaühe seaduslike õiguste ja vabaduste kohustuslik tagamine; 2.3.3. vallaelanike õigus osaleda kohaliku omavalitsuse teostamises; 2.3.4. seaduste järgimine oma ülesannete ja kohustuste täitmisel; 2.3.5. vastutus oma ülesannete täitmise eest; 2.3.6. tegevuse avalikkus; 2.3.7. avalike teenuste osutamine soodsaimatel tingimustel. 3. Valla ülesanded 3.1. Valla ülesanded on: 3.1.1. arengukava väljatöötamine ning elluviimine; 3.1.2. koolieelsete lasteasutuste, alg-, põhi- ja huvikoolide, gümnaasiumide, raamatukogude, rahvamajade, spordibaaside, turva- ja hooldekodude, tervishoiuasutuste ning teiste vallaasutuste ülalpidamise korraldamine; 3.1.3. sotsiaalabi ja -teenuste, vanurite hoolekande, elamu- ja kommunaalmajanduse, veevarustuse ja kanalisatsiooni, heakorra ja territoriaalplaneerimise ning valla teede ja tänavate korrashoiu korraldamine; 3.1.4. ressursside ja infrastruktuuri kasutamise korraldamine, tervisliku elukeskkonna tagamine ning valla territooriumil asuvate kaitstavate looduslike koosluste ja üksikobjektide säilitamine; 3.1.5. avaliku korra ja seaduslikkuse tagamine; 3.1.6. valla territooriumil asuva mistahes isiku omandis või valduses olevate arheoloogia-, ajaloo-, ehitus-, kunsti- ja muude mälestiste ning väärtuste säilimise tagamine; 3.1.7. vallale seadusega pandud muude kohaliku elu küsimuste otsustamine ja korraldamine; 3.1.8. kohaliku elu küsimuste otsustamine ja korraldamine, mis ei ole seadusega antud kellegi teise otsustada ja korraldada; 3.1.9. riiklike kohustuste täitmine, mis on vallale pandud seadusega või tulenevad vallavolikogu ja selleks volitatud riigiorgani vahelisest lepingust. 4. Valla omavalitsusorganid ja nende õigusaktid 4.1. Valla omavalitsusorganid on: 4.1.1. vallavolikogu; 4.1.2. vallavalitsus. 4.2. Vallavolikogul ja -valitsusel on õigus anda üldaktidena määrusi. Vallavolikogul on õigus üksikaktidena vastu võtta otsuseid, vallavalitsusel anda korraldusi. Vallavolikogu ja -valitsuse õigusaktid kehtivad valla haldusterritooriumil. 5. Vald avalik-õigusliku isikuna 5.1. Vald on avalik-õiguslik juriidiline isik. 5.2. Valda esindavad seaduste ja käesoleva põhimääruse alusel ning kehtestatud korras oma pädevuse piires vallavolikogu, volikogu esimees, vallavalitsus ning vallavanem. 6. Valla eelarve Vallal on eelarve- ja maksuseadustest ning käesolevast põhimäärusest lähtuv iseseisev eelarve. 7. Valla lipp ja vapp 7.1. Lipp ja vapp on valla sümbolid, mille kirjeldus ja kasutamise kord on kehtestatud käesoleva põhimäärusega. 7.2. Valla lipp ja vapp kuuluvad kooskõlastamisele, kinnitamisele ja registreerimisele vastavalt seadusele. 8. Asjaajamiskeel Valla omavalitsusorganite asjaajamiskeeleks on eesti keel. II. VALLAVOLIKOGU 9. Valla esinduskogu 9.1. Vallavolikogu on valla esinduskogu, mis valitakse valla hääleõiguslike elanike poolt kohaliku omavalitsuse volikogu valimise seaduse alusel üldistel, ühetaolistel ja otsestel valimistel kolmeks aastaks, kusjuures hääletamine on salajane. 9.2. Kohaliku omavalitsuse pädevusse kuuluvate küsimuste otsustamisel on vallavolikogu sõltumatu ning tegutseb vallaelanike huvides ja nimel. Vallavolikogu võib vallaelanike tahte väljaselgitamiseks läbi viia rahvahääletuse või elanike küsitluse. 9.3. Vallavolikogus peab olema vähemalt kolmteist liiget. 9.4. Vallavolikogu uue koosseisu ja tema liikmete volitused algavad ning volikogu eelmise koosseisu ja tema liikmete volitused lõpevad valimistulemuste väljakuulutamise päevast. 9.5. Valla valimiskomisjon kutsub valitud vallavolikogu kokku hiljemalt seitsmendal päeval pärast valimiste lõplike tulemuste teatavakstegemist. 10. Vallavolikogu liige 10.1. Vallavolikogu liige on isik, kes on osutunud valituks vastavalt kohaliku omavalitsuse volikogu valimise seadusele. 10.2. Vallavolikogu liige ei ole seotud mandaadiga, ta juhindub seadusest ning vallaelanike huvidest ja vajadustest. 10.3. Vallavolikogu liikme tegevus on avalik. Ta annab vallaelanikele teavet oma tegevusest vallavolikogus. 10.4. Vallavolikogu liikmel on õigus teha järelepärimisi vallavolikogu poolt valitud või kinnitatud ametiisikutele, saada dokumente ja muud teavet. Järelepärimine esitatakse kirjalikult vallavolikogu esimehele, eestseisusele või vallavolikogu istungi ajal. Järelepärimisele vastatakse järgmisel vallavolikogu istungil. Kui vallavolikogu istungil järelepärimisele vastamist ei nõuta, vastatakse kirjalikult ühe kuu jooksul arvates selle esitamisest. Vallavanemal on õigus volitada enda asemel järelepärimisele vastama teist vallavalitsuse liiget. Dokumendid ja muu teave esitatakse vallavolikogu liikmele ühe kuu jooksul pärast vallakantseleile taotluse esitamist, välja arvatud andmed, mille väljastamine on seadusega keelatud. 10.5. Vallavolikogu liikme valimisel vallavanemaks või kinnitamisel vallavalitsuse liikmeks või teistel seadusega sätestatud juhtudel tema volitused peatuvad. 11. Vallavolikogu ainupädevus 11.1. Vallavolikogu ainupädevusse kuulub järgmiste küsimuste otsustamine: 11.1.1. valla eelarve vastuvõtmine ja muutmine ning selle täitmise aruande kinnitamine; 11.1.2. kohalike maksude kehtestamine ja maksumäärade muutmine; 11.1.3. valla eelarvesse laekuvate kohalike maksude puhul soodustuste andmise korra kehtestamine; 11.1.4. koormiste määramine; 11.1.5. toetuste andmise korra kehtestamine; 11.1.6. munitsipaalomandi valdamise, kasutamise ja käsutamise korra kehtestamine; 11.1.7. valla arengukava kinnitamine, muutmine või tühistamine; 11.1.8. laenude ja teiste varaliste kohustuste võtmine; 11.1.9. valla põhimääruse kinnitamine, muutmine või tühistamine; 11.1.10. taotluse esitamine või arvamuse andmine valla halduspiiride või haldusüksuse nime muutmiseks ning sellega seotud varaliste või muude vaidluste lahendamiseks; 11.1.11. osavalla moodustamine ja likvideerimine, tema pädevuse kindlaksmääramine ja põhikirja kinnitamine; 11.1.12. volikogu järgmise koosseisu liikmete arvu määramine; 11.1.13. valimisringkondade arvu, piiride ja ühtse numeratsiooni ning igas valimisringkonnas mandaatide arvu määramine ja valla valimiskomisjoni ja jaoskonnakomisjoni moodustamine, komisjoni esimehe ja asendusliikmete määramine; 11.1.14. volikogu esimehe ja aseesimehe valimine; 11.1.15. vallavanema valimine ja ametist vabastamine; 11.1.16. vallavalitsuse ja tema liikmete ametisse kinnitamine ning ametist vabastamine; 11.1.17. umbusalduse avaldamine volikogu esimehele, vallavanemale, vallavalitsuse liikmele või volikogu komisjoni esimehele; 11.1.18. vallavalitsuse liikmetele töötasu määramine; 11.1.19. volikogu komisjonide moodustamine ja likvideerimine, nende esimeeste valimine oma liikmete hulgast ning komisjonide koosseisude ja põhikirjade kinnitamine; 11.1.20. volikogu esimehele või tema asendajale töötasu määramine; 11.1.21. volikogu liikmetele volikogu ülesannete täitmisel tehtud kulutuste ning põhitöökohal saamata jäänud töötasu eest hüvituste suuruse ja maksmise korra kehtestamine; 11.1.22. valla esindamise korra kehtestamine; 11.1.23. valla fondide ja sihtkapitalide asutamine; 11.1.24. kohtukaasistujate valimine; 11.1.25. põhiseaduse paragrahvi 79 alusel Vabariigi Presidendi valimiskogusse volikogu esindaja valimine; 11.1.26. valla ehitusmääruse kinnitamine, muutmine või tühistamine; 11.1.27. kinnisasja sundvõõrandamise taotluse esitamine; 11.1.28. üldplaneeringu algatamine, kehtestamine või tühistamine; 11.1.29. üldplaneeringu projekti vastuvõtmine ja avaliku väljapaneku väljakuulutamine; 11.1.30. detailplaneeringu tühistamine; 11.1.31. muude küsimuste otsustamine, kui see tuleneb seadustest, käesolevast põhimäärusest või volikogu teistest õigusaktidest. 11.2. Vallavolikogu võib arutada ja otsustada ka kõiki teisi valda puudutavaid küsimusi juhul, kui need ei kuulu riigiorganite pädevusse või kui nende lahendamise teistsugune kord ei tulene seadustest või lepingutest. 12. Vallaelanike küsitlus Vallavolikogul on õigus valla territooriumil korraldada oma ülesannete täitmiseks olulistes küsimustes vallaelanike tahte väljaselgitamiseks elanike küsitlusi. Küsitluse läbiviimise vajaduse otsustab vallavolikogu volikogu liikmete, vallavalitsuse või vähemalt 1% hääleõiguslike vallaelanike algatusel. Küsitluse läbiviimise korra kehtestab vallavolikogu. 13. Vallavolikogu struktuur Vallavolikogu töötab täiskoguna, samuti volikogu eestseisuse, komisjonide ja fraktsioonide kaudu. 14. Vallavolikogu esimees ja aseesimees 14.1. Vallavolikogu esimees: 14.1.1. korraldab vallavolikogu tööd, kutsub kokku ja juhatab vallavolikogu istungeid ning korraldab nende ettevalmistamist; 14.1.2. esindab valda; 14.1.3. juhatab eestseisuse koosolekuid; 14.1.4. kirjutab alla vallavolikogu õigusaktidele ja teistele dokumentidele; 14.1.5. korraldab vastamist vallavolikogule esitatud avaldustele; 14.1.6. võtab vallavolikoguga kooskõlastatud aegadel vastu vallaelanikke; 14.1.7. täidab muid talle seaduse, käesoleva põhimääruse või muude vallavolikogu õigusaktidega pandud ülesandeid. 14.2. Vallavolikogu aseesimees täidab vallavolikogu esimehe kohustusi tema äraolekul, samuti muid vallavolikogu töö korraldamise ja tema õigusaktide ettevalmistamisega seotud ülesandeid volikogu reglemendi kohaselt. Kui vallavolikogu istungilt puuduvad nii esimees kui ka aseesimees, juhatab istungit vanim kohalviibiv volikogu liige. 14.3. Vallavolikogu esimees ja aseesimees valitakse vallavolikogu liikmete seast volikogu koosseisu häälteenamusega. Aseesimehe kohale kandidaatide esitamist alustatakse pärast vallavolikogu esimehe valimist. Vallavolikogu esimehe ja aseesimehe kandidaadi ülesseadmiseks esitatakse suuline või kirjalik ettepanek. Kandidaadid nummerdatakse ülesseadmise järjekorras. Kandidaatide nimekirja sulgemise otsustab vallavolikogu lahtisel hääletamisel poolthäälteenamusega. Valimisel on igal vallavolikogu liikmel üks hääl. Pärast vallavolikogu esimehe kandidaatide nimekirja sulgemist valitakse vallavolikogu liikmete hulgast lahtisel hääletamisel poolthäälteenamusega kolmeliikmeline häältelugemiskomisjon, kes valib oma liikmete hulgast komisjoni esimehe. Komisjon valmistab ette hääletussedelid ja viib läbi salajase hääletamise. Hääletamistulemuste kohta koostab komisjon protokolli, millele kirjutavad alla kõik liikmed. Protokolli kinnitab vallavolikogu poolthäälteenamusega lahtisel hääletamisel. Samas koosseisus häältelugemiskomisjon viib läbi ka volikogu aseesimehe valimised. Kui volikogu esimehe või aseesimehe valimiste esimeses hääletusvoorus ei saavutatud vajalikku häälteenamust, viiakse läbi kordushääletamine. Kordushääletamisel jäävad kandideerima kaks enim hääli saanud kandidaati. Kui ka kordushääletamisel ei osutu keegi kandidaatidest valituks, kutsutakse kokku erakorraline istung, kus viiakse läbi kordusvalimised. 15. Vallavolikogu eestseisus Vallavolikogu eestseisusesse kuuluvad vallavolikogu esimees, aseesimees ja volikogu alatiste komisjonide esimehed. Eestseisus on nõuandev organ, kes arutab läbi vallavolikogu esimehe (tema äraolekul vallavolikogu aseesimehe) koostatud istungi päevakorra ning otsustab vallavolikogu istungile arutamiseks esitatavate materjalide vastavuse vallavolikogu reglemendis kehtestatud nõuetele. 16. Vallavolikogu komisjonid 16.1. Vallavolikogu võib moodustada nii alatisi kui ka ajutisi komisjone. Komisjonide esimehed tuleb valida vallavolikogu liikmete hulgast poolthäälteenamusega. Valimised viiakse läbi käesoleva põhimääruse punktis 14.3 vallavolikogu esimehe ja aseesimehe valimiseks kehtestatud korras. Teised komisjoni liikmed kinnitatakse komisjoni esimehe esildisel. Komisjoni esimees esitab vallavolikogule kinnitamiseks komisjoni koosseisu nimekirjana. Komisjoni liikmete kinnitamine viiakse läbi käesoleva põhimääruse punktis 22.2 vallavalitsuse liikmete kinnitamiseks kehtestatud korras. 16.2. Vallavolikogu komisjoni töö vorm on koosolek. Vallavolikogu komisjoni pädevus ja töökorraldus sätestatakse vallavolikogu poolt kinnitatud komisjoni põhikirjas. Vallavolikogu komisjonide, sealhulgas revisjonikomisjoni protokollid asuvad vallakantseleis ja nendega tutvumiseks tuleb pöörduda taotlusega vastava komisjoni esimehe või vallasekretäri poole. 17. Revisjonikomisjon 17.1. Vallavolikogu moodustab oma volituste ajaks vallavalitsuse tegevuse kontrollimiseks oma liikmete hulgast kolmeliikmelise revisjonikomisjoni. Revisjonikomisjoni esimees ja liikmed valitakse poolthäälteenamusega käesoleva põhimääruse punktis 14.3 vallavolikogu esimehe ja aseesimehe valimiseks kehtestatud korras. Revisjonikomisjoni liikmete kohale kandidaatide esitamist alustatakse pärast komisjoni esimehe valimist. 17.2. Revisjonikomisjon kontrollib: 17.2.1. vallavalitsuse tegevuse vastavust volikogu õigusaktidele, seaduslikkust ja otstarbekust; 17.2.2. tulude tähtaegset sissenõudmist ja arvelevõtmist ning kulude vastavust valla eelarvele; 17.2.3. vallavalitsuse ja vallaasutuste raamatupidamise õigsust ja äriühingutesse paigutatud vallavara kasutamise sihipärasust; 17.2.4. valla sõlmitud lepingute täitmist. 17.3. Avastatud puudustest ja nende kõrvaldamise ettepanekutest teatab revisjonikomisjon kirjalikult vallavalitsusele, kes võtab kümne päeva jooksul pärast revisjoniakti saamist seisukoha ning esitab selle koos aktiga vallavolikogule. Revisjonikomisjonil on õigus saada teavet ja kõiki oma tööks vajalikke dokumente. Revisjonikomisjon peab enne valla eelarve täitmise aruande kinnitamist vallavolikogule oma töö tulemustest aru andma ning esitama märkused ja ettepanekud puuduste kõrvaldamiseks. Revisjonikomisjoni töö vorm on koosolek. Revisjonikomisjoni töökorraldus sätestatakse volikogu poolt kinnitatud revisjonikomisjoni põhikirjas. 18. Vallavolikogu fraktsioon Vallavolikogu liikmed võivad moodustada fraktsioone. Fraktsiooni tegevuse alguseks loetakse tema registreerimise momenti vallavolikogu istungil. Registreerimise aluseks on vähemalt kolme vallavolikogu liikme allkirjaga avaldus. Fraktsioonil on õigus algatada ja ette valmistada vallavolikogu määruste ja otsuste eelnõusid ning esitada enda poolt kandidaate isikuvalimistel. 19. Vallavolikogu istung ja töökord 19.1. Vallavolikogu töö vormiks on istung. Istungid toimuvad avalikult. Vallavolikogu võib kuulutada istungi kinniseks, kui selle poolt hääletab vähemalt kaks korda enam vallavolikogu liikmeid kui vastu või kui arutatavat küsimust puudutavate andmete avalikustamine on seadusega piiratud või keelatud. 19.2. Vallavolikogu töökorra sätestab vallavolikogu reglement. 19.3. Vallavolikogu ainupädevusse kuuluvaid küsimusi otsustatakse hääletamise teel. Muudes küsimustes hääletatakse juhul, kui vähemalt üks vallavolikogu liige seda nõuab. Hääletamine on avalik. Isikuvalimised otsustatakse salajasel hääletamisel. 19.4. Volikogu otsustused tehakse poolthäälteenamusega. Käesoleva põhimääruse punktides 11.1.2, 11.1.4, 11.1.6--11.1.10, 11.1.14, 11.1.15, 11.1.17 ja 11.1.23 ettenähtud küsimustes otsuste vastuvõtmiseks on vajalik volikogu koosseisu häälteenamus. 20. Vallavolikogu õigusaktide vastuvõtmine ja nende jõustumine 20.1. Vallavolikogu õigusaktide vastuvõtmine toimub vastavalt käesolevale põhimäärusele ja vallavolikogu reglemendile ning nende algatamise õigus on: 20.1.1. vallavolikogu komisjonil; 20.1.2. vallavolikogu fraktsioonil; 20.1.3. vallavolikogu liikmel; 20.1.4. vallavanemal; 20.1.5. vallavalitsusel; 20.1.6. vähemalt 1% hääleõiguslikel vallaelanikel. 20.2. Vallavolikogu võib oma otsusega teha vallavalitsusele ülesandeks välja töötada õigusakti eelnõu. 20.3. Üldist tähtsust omavad vallavolikogu õigusaktid avaldatakse Riigi Teataja Lisas ja nad jõustuvad Riigi Teataja Lisas avaldamisele järgneval päeval, kui õigusaktis eneses ei ole sätestatud teist tähtaega. Kui määruses on sätestatud eraldi jõustumise tähtaeg, jõustub ta sellel tähtajal. Vallavolikogu otsused jõustuvad neis sätestatud tähtajal, või kui see on määramata, siis vastuvõtmise päeval. Vallavolikogu määrused ja otsused tuleb kümne päeva jooksul saata täitjatele ja asjaosalistele, määrused ka õiguskantslerile. 20.4. Vallavolikogu õigusaktidele, samuti istungi protokollile kirjutab alla vallavolikogu esimees, tema äraolekul aseesimees või istungit juhatanud vallavolikogu liige. 20.5. Vallavolikogu õigusaktid ja istungite protokollid on kättesaadavad kõigile isikutele vallamajas ja valla raamatukogudes. Avalikustamisele ei kuulu andmed, mille väljastamine on seadusega piiratud või mõeldud üksnes valla ametiasutuste siseseks kasutamiseks. Vallavolikogu istungist tehakse ka helisalvestus, mida säilitatakse vallakantseleis vähemalt kuus kuud. III. VALLAVALITSUS 21. Vallavalitsus kui täitevorgan 21.1. Vallavalitsus on vallavolikogu poolt ametisse kinnitatav täitevorgan, kes viib praktilise tegevusega ellu õigusaktidega vallale pandud ning volikogu määrustes ja otsustes seatud ülesandeid. 21.2. Vallavalitsus juhib kohaliku omavalitsuse teenistust ning vallaasutuste tegevust. 21.3. Vallavalitsus võib oma täitva ja korraldava tegevuse üksikuid funktsioone lepingu alusel üle anda teistele isikutele, jäädes ise kontrollijaks ja vastutajaks nimetatud ülesannete täitmise eest. 22. Vallavalitsuse moodustamine 22.1. Vallavolikogu valib vallavalitsuse juhi -- vallavanema, kes valituks osutumise päevast saab volituse moodustada vallavalitsus. Vallavalitsuse koosseisu kuulub ametikoha järgi vallasekretär. Vallavalitsuse liikmete arvu määrab vallavolikogu vallavanema ettepanekul. 22.2. Vallavanem esitab vallavolikogule kinnitamiseks vallavalitsuse koosseisu nimekirjana. Kõik nimed kantakse ühele hääletussedelile. Hääletaja märgib hääletussedelil iga vallavalitsuse liikme kandidaadi nime järele oma seisukoha -- poolt või vastu. Hääletamise läbiviimiseks valib vallavolikogu lahtisel hääletamisel häältelugemiskomisjoni, kes valib oma liikmete hulgast komisjoni esimehe. Häältelugemiskomisjon valmistab ette hääletussedelid ja viib läbi salajase hääletamise. Hääletamistulemuste kohta koostab komisjon protokolli, millele kirjutavad alla kõik komisjoni liikmed. Protokoll esitatakse vallavolikogule kinnitamiseks poolthäälteenamusega lahtisel hääletamisel. Vallavalitsuse liikmeks kinnitatuks osutub vallavalitsuse liikme kandidaat, kes saab vallavolikogu häälteenamuse. 22.3. Vallavanem ja vallavalitsus saavad oma volitused vallavolikogu poolt vallavalitsuse ametisse kinnitamise päevast. Vallavalitsus esitab lahkumispalve vallavolikogu uue koossesisu esimesel istungil, samuti kohe pärast umbusalduse avaldamist vallavanemale. Vallavalitsuse volitused kehtivad kuni uue valitsuse ametisse kinnitamiseni. 22.4. Vallavalitsuse liikme ametist vabastamise kinnitab vallavolikogu vallavanema ettepanekul. Vallavolikogu kinnitab vallavanema ettepanekul ametisse uue vallavalitsuse liikme. Vallavalitsuse liikme, välja arvatud vallasekretäri, saab ametist vabastada ka talle vallavolikogus umbusaldust avaldades. 23. Vallavalitsuse pädevus ja töökord 23.1. Vallavalitsus: 23.1.1. valmistab ette vallavolikogus arutamisele tulevaid küsimusi, lähtudes vallavalitsuse seisukohtadest või vallavolikogu otsustest; 23.1.2. lahendab ja korraldab kohaliku elu küsimusi, mis vallavolikogu õigusaktidega on pandud täitmiseks valitsusele; 23.1.3. lahendab ja korraldab kohaliku elu küsimusi, mis ei kuulu vallavolikogu ainupädevusse; 23.1.4. korraldab valla esindamist kohtus. 23.2. Vallavalitsus võib taotleda vallavolikogu ees volikogu poolt vastuvõetud määruse või otsuse uuesti läbivaatamist. 23.3. Vallavalitsuse töö vorm on istung. Vallavalitsus on otsustusvõimeline, kui istungist võtab peale vallavanema või tema asendaja osa vähemalt pool vallavalitsuse koosseisust. Vallavalitsuse otsustused tehakse poolthäälteenamusega, häälte võrdsel jaotumisel otsustab istungi juhataja hääl. 23.4. Vallavalitsuse istungid on kinnised, kui vallavalitsus ei otsusta teisiti. Istungist võivad osa võtta vallavolikogu liikmed. Vallavanem või tema asendaja võib istungile kutsuda ka teisi isikuid. Vallavalitsuse istungid toimuvad vastavalt vajadusele, kuid mitte harvem kui kaks korda kuus. Vallavalitsuse istungit juhatab vallavanem, tema äraolekul asendaja. 23.5. Vallavalitsuse määrused ja korraldused avalikustatakse vallamajas ja valla raamatukogudes. Ei avalikustata andmeid, mille väljastamine on seadusega keelatud või mõeldud üksnes vallaasutuste siseseks kasutamiseks. Kui vallavalitsuse määrust ei avaldata Riigi Teataja Lisas, jõustub see kümnendal päeval pärast avalikustamist või määruses ettenähtud tähtajal. Korraldused jõustuvad vastuvõtmisele järgneval päeval või neis ettenähtud tähtajal. Vallavalitsuse õigusaktidele kirjutavad alla vallavanem ja vallasekretär. 23.6. Vallavalitsuse istung protokollitakse. Protokollile kirjutavad alla vallavanem või tema asendaja ja protokollija. Protokollile allakirjutanud isikud vastutavad protokollis sisalduvate andmete õigsuse eest. Vallavalitsuse istungite protokollid asuvad vallakantseleis ja nendega tutvumiseks tuleb vastava taotlusega pöörduda vallasekretäri poole. 24. Vallavanem 24.1. Vallavanem on vallavalitsuse juht. 24.2. Vallavanem: 24.2.1. korraldab vallavalitsuse tööd ja vallavalitsuse istungite ettevalmistamist; 24.2.2. esindab valda; 24.2.3. esitab vallavolikogule kinnitamiseks vallavalitsuse koosseisu ja teeb ettepanekuid selle muutmiseks; 24.2.4. nimetab kooskõlastatult vallavalitsusega ametisse vallavalitsuse struktuuriüksuste juhid; 24.2.5. esitab vallavalitsusele ametisse kinnitamiseks vallaasutuse juhi kandidaadi ning sõlmib kinnituse saanud isikuga töölepingu; 24.2.6. täidab muid talle seaduse, käesoleva põhimääruse ning vallavolikogu või -valitsuse õigusaktiga pandud ülesandeid. 24.3. Vallavanemat asendab tema äraolekul abivallavanem. Vallavanema asendamise korra kehtestab vallavalitsus. 24.4. Vallavanem või tema asendaja annab vallavalitsuse ja vallaasutuste sisemise töö korraldamiseks käskkirju. 25. Vallavanema valimine 25.1. Vallavanema valimiseks tuleb vallavolikogu kokku kutsuda ühe kuu jooksul vallavolikogu uue koosseisu esimesest istungist arvates. 25.2. Vallavolikogu võib korraldada vallavanema valimiseks avaliku konkursi või valida vallavanema vallavolikogu liikmete poolt ülesseatud kandidaatide hulgast. 25.3. Vallavanem valitakse salajase hääletamise teel vallavolikogu koosseisu häälteenamusega. 25.4. Vallavanema kandidaadi ülesseadmiseks esitatakse kirjalik ettepanek. Muus osas toimub protseduur käesoleva põhimääruse punktis 14.3 vallavolikogu esimehe ja aseesimehe valimiseks kehtestatud korras. 26. Vallavalitsuse komisjon Vallavalitsus võib konkreetsete küsimustega tegelemiseks moodustada komisjone. Koos komisjoni moodustamisega otsustab vallavalitsus ka komisjoni töökorraga seotud küsimused. 27. Vallakantselei ja vallasekretär 27.1. Vallavalitsuse ja vallavolikogu töö tagab vallakantselei, mille koosseisus võidakse moodustada ühe või mitme eluala küsimustega tegelevaid struktuuriüksusi. Vallakantselei tegevust reguleerib vallavalitsuse kinnitatud vallakantselei põhimäärus. 27.2. Vallakantselei tööd juhib vallavanema poolt ametisse nimetatud vallasekretär, kelle ülesannete hulka kuuluvad: 27.2.1. ettepanekute esitamine vallavalitsusele kantselei struktuuri, funktsioonide ja koosseisude kohta; 27.2.2. vallavolikogu ja -valitsuse määruste avaldamine ja töö avalikustamine; 27.2.3. vallavalitsuse, vallakantselei ning vajadusel vallaasutuste personaliarvestuse korraldamine; 27.2.4. seadusega ettenähtud juhtudel notariaaltoimingute teostamine; 27.2.5. vallavalitsuse arhiivi korrashoiu tagamine; 27.2.6. vallavalitsuse esindamine kohtus erivolitusteta; 27.2.7. valla vapipitsati hoidmine; 27.2.8. registrite pidamine vallas; 27.2.9. tõendite ja õiendite väljastamine; 27.2.10. muude talle seaduse alusel või käesoleva põhimäärusega pandud ülesannete täitmine. 27.3. Vallasekretäri asendamise korra kehtestab vallavanem oma käskkirjaga. 28. Valla ametiasutus ja asutus 28.1. Valla ametiasutus on Nissi Vallavalitsus (asutusena), kelle ülesandeks on avaliku võimu teostamine. 28.2. Vallaasutused on haridus-, kultuuri-, spordi-, tervishoiu-, hoolekande- ja muud asutused, mis ei teosta avalikku võimu, kuid mida finantseeritakse vallaeelarvest. 28.3. Vallaasutuse asutamise ja selle lõpetamise otsustab vallavolikogu. Asutuse põhimääruse kinnitab vallavolikogu, kui seadusest ei tulene teisiti. 29. Kohaliku omavalitsuse teenistus 29.1. Kohaliku omavalitsuse teenistus on töötamine Nissi Vallavalitsuses (asutuse tähenduses). 29.2. Vallavalitsuse teenistujad on ametnikud ja abiteenistujad. 29.3. Ametnik on vallavalitsuse koosseisus ettenähtud ametikohale nimetatud või valitud isik. 29.4. Abiteenistuja on vallavalitsuse koosseisus ettenähtud abiteenistuskohale töölepingu alusel võetud tehniline töötaja. 29.5. Kohaliku omavalitsuse teenistujate suhtes kehtivad avaliku teenistuse seaduses riigiteenistujatele ettenähtud sotsiaalsed tagatised, kui vallavolikogu ei ole kehtestanud teenistujale soodsamaid sotsiaalseid tagatisi. IV. KÜLAVANEMAD 30. Külavanem 30.1. Külavanema ja külavanema abi valivad ühe või mitme küla elanikud. Külavanema valimiseks kokkukutsutud külakoosolekust peavad osa võtma vähemalt pooled valimisõiguslikest külaelanikest, kusjuures otsus tehakse lihthäälteenamusega. Kui külavanema ja külavanema abi valimiseks kokkukutsutud külakoosolekust võtab osa alla poole valimisõiguslikest külaelanikest, kutsutakse kokku uus külakoosolek. Teistkordselt kokkukutsutud külakoosolek on otsustusvõimeline sõltumata osalevate valimisõiguslike külaelanike arvust juhul, kui teade koosoleku toimumise kohta on eelnevalt avaldatud valla infolehes või maakonnalehes. Samas korras saab külavanemat ka tagasi kutsuda, kui ta ei täida kohaselt oma kohustusi. 30.2. Külavanema ülesanded on: 30.2.1. küla ühistegevuse korraldamine; 30.2.2. külaelanike tahte esindamine valla omavalitsusorganites; 30.2.3. vallavolikogu ja -valitsuse õigusaktide ning muude teadete teatavakstegemine külaelanikele; 30.2.4. statistiliste ja muude andmete kogumine vallavalitsuse ülesandel; 30.2.5. avaliku korra ja julgeoleku eest hoolitsemine külas; 30.2.6. vallavanemale õnnetustest ja kuritegudest teatamine; 30.2.7. küla heakorra eest hoolitsemine; 30.2.8. muude talle külaelanike või valla omavalitsusorganite poolt pandud ülesannete täitmine. 30.3. Vallavalitsuse ülesannete täitmine külavanema poolt sätestatakse lepinguga. Külavanema poolt tema volituste piires antud korraldused on külaelanikele kohustuslikud. 30.4. Külavanema abi täidab külavanema ülesandeid, kui külavanem ise mingitel põhjustel neid täita ei saa, samuti abistab külavanemat vajadusel ka muul ajal. V. VALLAVARA JA EELARVE 31. Vallavara 31.1. Vallavaraks on vallale kuuluvad asjad ning rahaliselt hinnatavad õigused ja kohustused. 31.2. Vallavaraks võib olla igasugune vara, mis on vajalik valla sotsiaalse ja majandusliku arengu kindlustamiseks ning mille munitsipaalomandisse kuulumine ei ole vastuolus seadusega. 31.3. Vallavara kohta peetakse vallavalitsuses ühtset ja avalikku registrit. 31.4. Vald võib teenuste osutamiseks asutada äriühinguid või olla valla arengu seisukohalt oluliste äriühingute kaasomanikuks. Osalemise äriühingutes ja fondides otsustab vallavolikogu. 32. Kohalikud maksud ja koormised 32.1. Kohalikud maksud ja maksumäärade muudatused kehtestatakse enne valla eelarve kinnitamist või muutmist ja neid rakendatakse koos eelarve ja selle muutmisega. 32.2. Vallavolikogu võib kehtestada koormisi füüsilistele ja juriidilistele isikutele kohustuslike tööde tegemiseks valla territooriumil kehtestatud heakorraeeskirja täitmiseks. 33. Valla eelarve tulud ja kulud 33.1. Valla eelarve tulud on: 33.1.1. laekumised maksudest; 33.1.2. laekumised vallaasutustelt ja vallavarast ning omanikutulu valla osalusega äriühingutest; 33.1.3. rahalised toetused ja sihtotstarbelised laekumised; 33.1.4. laenud ja intressid; 33.1.5. muud laekumised. 33.2. Valla eelarve kulud on assigneeringud: 33.2.1. seadusega pandud kohustuste täitmiseks; 33.2.2. lepingutest tulenevate kohustuste täitmiseks; 33.2.3. muude vajaduste finantseerimiseks; 33.2.4. reservfondi moodustamiseks vähemalt 1% ulatuses eelarve kuludest. 34. Eelarveaasta Valla eelarveaasta algab 1. jaanuaril ja lõpeb 31. detsembril. 35. Valla eelarve koostamine, tasakaalustamine ja vastuvõtmine 35.1. Valla eelarve koostamise aluseks on valla arengukava. Eelarve koostamise korra kehtestavad vallavolikogu ja seadus. 35.2. Valla eelarve koosneb ühe eelarveaasta tuludest ja kuludest, mis kokkuvõttes viiakse tasakaalu. Iga ettepanek eelarve või eelarveprojekti muutmiseks või tagasilükkamiseks tuleb esitada koos põhjendatud tulude või kulude muudatuste reaalsete katteallikate äranäitamisega. 35.3. Valla eelarve projekti koostamist korraldab vallavalitsus, kes teatab eelseisva eelarveaasta majandusliku ja sotsiaalse arengu prognoosi põhjal igale eelarveliste vahendite kasutajale tema kulude piirsumma. Vahendite kasutajad esitavad oma täpsustused ja vastulaused koos valla arengukava vastava osa täpsustamise või muutmise ettepanekutega. 35.4. Valla eelarve tulude ja kulude tasakaalustamiseks võib vallavalitsus teha vallavolikogule ettepaneku laenu võtmiseks, vallavara müügiks või valla võlakirjade (obligatsioonide) emiteerimiseks. 35.5. Valla eelarve peab vallavolikogus läbima kolm lugemist. 35.6. Eelarve täitmisel täiendavalt saadud tulude, samuti summade, mille võrra tulud ületavad kulusid, kasutamise otsustab vallavolikogu. 35.7. Täiendavate kulutuste tegemiseks juhul, kui eelarvelistest assigneeringutest ei piisa või kui vastavaid assigneeringuid pole ette nähtud, koostatakse lisaeelarved. 35.8. Valla eelarve projekt, vastuvõetud eelarve ning eelarve muudatused ja eelarve täitmise aruanne avaldatakse üldiseks teadmiseks vallaelanikele vallamajas ja valla raamatukogudes. 36. Valla majandustegevus 36.1. Valla majandustegevus on: 36.1.1. osalemine ettevõtluses; 36.1.2. tehingud vallavaraga; 36.1.3. ajutiselt vabade eelarvevahendite paigutamine intressi saamiseks; 36.1.4. fondide ja sihtkapitalide vahendite suunamine. 36.2. Vallavara valdajate majandustegevus ei tohi rikkuda vastava tegevusala vaba konkurentsi põhimõtteid. VI. VALLA ARENGUKAVA 37. Valla arengukava 37.1. Valla arengukava on dokument, milles on sätestatud valla sotsiaalmajandusliku olukorra ning keskkonna seisundi analüüs ja prognoos, arengu põhisuunad, territoriaalse üldplaneeringu ja infrastruktuuri arendamise alused. 37.2. Valla arengukava koostatakse vähemalt kolmeks eelseisvaks aastaks. 37.3. Arengukava projekt esitatakse vallavolikogule pärast selle läbivaatamist vallavalitsuses ja vallavolikogu komisjonides. Arengukava projekt on kättesaadav kõigile vallaelanikele vallamajas ja valla raamatukogudes. 37.4. Vallaelanikud esitavad ettepanekud arengukava kohta vallavolikogule vallavolikogu poolt kehtestatud ajaks. 37.5. Arengukava muutmise vajaduse ilmnemisel on vallavalitsusel õigus ja kohustus algatada vallavolikogus arengukava muutmine. 38. Valla üldplaneering Valla üldplaneering on valla funktsioonide täitmise tagamiseks välja töötatud terviklik maakasutusplaan, mille kehtestab vallavolikogu seadustes ja teistes õigusaktides sätestatud nõudeid arvestades. 39. Valla kultuuriväärtuste kaitse Kaitse alla kuuluvate objektide valdamise, kasutamise ja käsutamise korra või nende suhtes vastavate piirangute seadmine toimub Eesti Vabariigi õigusaktides ning vallavolikogu määruste ja otsustega sätestatud korras. 40. Keskkonnakaitse Vald peab oma arenguprioriteediks säästvat arengut. VII. VALLA VÄLISSUHTED 41. Valla välissuhete korraldamise alused 41.1. Vallal on õigus iseseisvalt astuda kohalikke omavalitsusi ühendavate rahvusvaheliste organisatsioonide liikmeks või arendada nendega koostööd. 41.2. Rahvusvaheliste organisatsioonide liikmeks astumise või nendest lahkumise, samuti nendes valla esindamise küsimuse otsustab vallavolikogu. 41.3. Valla omavalitsusorganitel on õigus vabalt arendada vastastikku huvipakkuvat ja kasulikku koostööd kõikide omavalitsustega väljaspool Eesti Vabariiki. 42. Valla suhted sõprusvaldadega ja regionaalne koostöö 42.1. Vald arendab vastastikku huvipakkuvat ja kasulikku koostööd eelkõige ametlike ja väljakujunenud sõprusvaldadega, otsib ja sõlmib uusi koostöösidemeid valla arengu ja elanike huvides. 42.2. Valla omavalitsusorganid teevad valla ja Eesti regionaalpoliitilise arengu huvides koostööd teiste omavalitsusüksuste ja riigiasutustega ning osalevad rahvusvahelistes arenguprogrammides koos teiste riikide omavalitsustega. 42.3. Valla omavalitsusorganite või nende volitatud esindajate sõlmitud välislepingud kuuluvad läbivaatamisele ja kinnitamisele vallavolikogus, kui nende täitmisega kaasnevad täiendavad kulutused valla eelarvest või muud kohustused vallale. VIII. VALLA VAPI JA LIPU KASUTAMISE KORD 43. Valla vapp Vapi kirjeldus: rohelise kilbi keskosas on kolm kuldset kokkukasvanud tupplehtedega metspähklit. Vapi pilt on lisatud käesolevale põhimäärusele. 44. Valla lipp Valla lipp on seitsme horisontaalse värvilaiuga lipp: alates ülemisest äärest neli rohelist ja kolm kollast laidu. Üks värvilaid hõlmab üht seitsmendikku lipu laiusest. Lipu laiuse ja pikkuse vahekord on 7:11, normaalmõõtmed on 1050x1650 mm. Lipu pilt on lisatud käesolevale põhimäärusele. 45. Vapi ja lipu kasutamise kord 45.1. Värvides ja värvideta (must-valget) vappi võib kasutada vallavolikogu, vallavalitsuse ja vallaasutuste dokumentidel, siltidel, trükistel, embleemidel, suveniiridel ning panna üles ruumides ja avalikes kohtades. 45.2. Vappi (kilbiga või kilbita) kasutatakse vallavolikogu, vallavalitsuse ja vallaasutuste pitsatites. Pitsati läbimõõt on 35 mm. 45.3. Peale eelnimetatud asutuste ja juhtude võib kasutada valla vappi vaid vallavalitsuse loal. Vallavalitsus võib loa tasuta anda juhtudel, kui seda taotleval isikul on üldtunnustatud teeneid valla ees, samuti kasutamiseks üldkultuurilistel, vallale kasulikel mitteärilistel eesmärkidel. Vapi tarvitamiseks ärilistel eesmärkidel tuleb loa eest tasuda 10% kasumist valla tuludesse. Kui kasumi määramine on keerukas, otsustatakse eraldise suurus kokkuleppel. 45.4. Vapi värvideta (must-valgel) kujutamisel tähistatakse värve vastavalt heraldikareeglitele. 45.5. Valla lippu kasutatakse samadel alustel riigilipuga. 45.6. Valla lippu on lubatud heisata avalikel üritustel, samuti perekondlike sündmuste puhul. Muudel juhtudel võib lippu heisata vallavalitsuse korralduse alusel või vallavalitsusega kooskõlastatult. 45.7. Vallamajal heisatakse valla lipp alaliselt. IX. VALLA PÕHIMÄÄRUSE VASTUVÕTMINE JA MUUTMINE 46. Valla põhimääruse vastuvõtmine ja muutmine 46.1. Põhimäärus ja selles tehtud muudatused peavad vallavolikogu istungitel läbima kolm lugemist. Põhimäärus ja selles tehtud muudatused võetakse vastu volikogu koosseisu häälteenamusega. 46.2. Põhimäärus ja selles tehtud muudatused jõustuvad vallavolikogu määratud päeval. Lisa Nissi Vallavolikogu 10. septembri 1998. a määrusele nr 8 Nissi valla vapp ja lipp